/*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: */
/*Kehtiv kuni: */
/*Alus:
Teabevaldaja: Sotsiaalkindlustusamet*/
Kristi Kähär /*Teie /*nr */
Eesti Puuetega Inimeste Koda 14.10.2024*/
[email protected]
Toompuiestee 10 Tallinn 10137 Meie 06.11.2024 nr 2-1/30799-2
Vastus
Lugupeetud Kristi Kähär
Täname esitatud ettepanekute ja tähelepanekute eest. Allpool leiate meiei vastused ja
kommentaarid teie küsimustele ja ettepanekutele.
Abivahendite süsteemis orienteerumine on inimese jaoks keeruline. Inimestelt tuleb
rohkelt tagasisidet, et koormav on abivahendite tõendite paljusus ühel inimesel.
Abivahendite süsteemi on loodud teatavad kontrollimeetmed nagu näiteks tõend, et tagada
vajaduspõhine toetuste jaotus vältimaks mittevajalikke kulutusi. Oluline on, et iga inimene saaks
neid abivahendeid, mis vastavad konkreetselt tema vajadustele. Et kõikide abivajajate vajaduste
katmiseks oleks piisavalt vahendeid, tuleb tagada nende sihipärane kasutamine, mida saab
tõhustada kontrollmeetmete rakendamisega. Abivahendite loetelu tingimustes on arvestatud
püsivate seisunditega inimeste vajadustega, mistõttu enamustel abivahenditel ei ole pärast
esimese tehingu tegemist vajalik korduva tõendi esitamine. Küll võib see olla vajalik nende
abivahendite puhul, mille kasutamisega kaasnevad tervise halvenemisel ohud ja spetsialisti
hinnangu vajadus on vältimatu. Kuna iga abivahend vastab konkreetsele tervisenäidustusele, siis
on vajalik, et spetsialist hindaks iga vajadust eraldi, et vältida väärkasutust ning tagada täpne
abivahendi sobivus. Mööname, et süsteem ei ole täiuslik ja arenguruumi on, et teenus oleks
inimestele veelgi ligipääsetavam ja vähem koormav.
Abivahendite süsteem ei jäta inimest üksi – abivahendite talituse töötajad, teenuseosutajate
juures töötavad spetsialistid ja tõendiväljastajad saavad aidata inimest süsteemis orienteeruda,
et vältida segadust ja vähendada koormust. Kindlasti tuleb ette olukordi, kus inimlikul tasandil
tekib eksimusi ja valeinfo jagamist, kuid teame, et see ei ole valdav. Juhul kui sellised juhtumised
jõuavad Eesti Puuetega Inimeste Kojani, siis palume inimesi suunata ühendust võtma
abivahendite talitusega, et saaksime konkreetse juhtumi osas abivajajat toetada ja selgitada ka
otse teenuseosutajale või abivahendi vajaduse tuvastajale süsteemis toimetamise tõdesid.
Erinevad kehtivusajad erinevatel tõenditel, mis tekitavad palju segadust.
Abivahenditõenditel on erinevad kasutusajad, et arvestada erinevate abivahendite spetsiifiliste
omadustega ja kasutamise eripäradega. Tõendi kehtivusaeg on seotud abivahendi kasutusajaga.
Kuna erinevad abivahendid kuluvad erineva kiirusega, siis kasutusaja määramine aitab tagada,
et inimene saab uue või toimiva abivahendi, mis on heas korras ja mida on ohutu kasutada.
Samuti võib muutuda inimese tervislik olukord, mistõttu võib osutuda oluliseks, et spetsialist
hindaks uuesti üle inimese abivahendi vajaduse ja tema poolt kasutatavate abivahendite
tõhususe või ohutuse. Enamus loetelus nimetatud abivahenditel on tõendid korduvad, mis
tähendab, et pärast esimese tehingu tegemist ei ole vaja täiendavalt spetsialisti juures
abivahendivajadust hinnata, kui inimene jätkuvalt abivahendit vajab. Samuti ei pea teatud
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
abivahendite soetamisel nt ortopeedilised jalatsid korduva tõendi välja kirjutama eriarst vaid seda
saab teha perearst.
Kasutusajaga piirnevad tõendid:
04.33.03.01 istmepadjad lamatiste vältimiseks
04.33.06.01 püsiva survejaotusega lamatisi ennetavad madratsid
04.33.06.02 muutuva survejaotusega lamatisi ennetavad madratsid
04.48.08 seisuraamid ja -toed
04.48.08.03 püstitõusmisfunktsiooniga ratastoolid
06.30.03 juukseproteesid
06.33.00 ortopeedilised jalatsid (korduv tõend perearst)
09.30 uriini absorbeerivad abivahendid, lapsed kuni 16 aastat
12.12 autokohandused
12.18.06.02 kolmerattalised jalgrattad pedaalidega, tuvastatud puudeta laps
12.23.03 invarollerid
22.03 optilised abivahendid
22.06 kuulmisabivahendid (va implantaatide kõneprotsessorid)
22.09 häälevõimendid
22.24.21 helistamistarvikud
22.27.24 jälgimisseadmed
Näiteks, inimene läheb ostma abivahendeid ning tal on 3 erinevat tõendit – mähkmed,
kargud ja potitool, ja abivahendi ettevõttes selgub, et üks nendest tõenditest on aegunud
ning inimesel jääb ost sooritamata ning ta peab tegema veel kaks lisaliigutust (minema
uuendama abivahendi tõendit ja pöörduma uuesti ostma abivahendit).
SKA eeldab, et tõendeid ei kirjutata ette ja inimene asub tõendit kasutama vahetult pärast selle
välja kirjutamist. Kirjeldatud juhtumi osas kui tegemist on täisealise isikuga, siis kehtivad tõendid
kaenlakarkudele 3 aastat, potitoolile 4 aastat ja mähkmetele 2 aastat. Pärast abivahendile seatud
kasutusaja möödumist ei ole vaja inimesel pöörduda spetsilisti poole korduva tõendi saamiseks.
Pensioniealistel ei ole vaja mähkmete ostuks arstitõendit. Alla 16 a lapse puhul on korduv tõend
vajalik iga 2 aasta tagant.
Lisaks tekitab segadust asjaolu, et kui abivahendi vajadus on olemas
rehabilitatsiooniplaanis, siis pole abivahendi tõendit vaja. Paljudel juhtudel vaatamata
rehabilitatsiooniplaanile tõendeid siiski küsitakse ning inimesed otsivad, et spetsialist
neile selle kirjutaks.
Kõikidest abivahendite tehingutest moodustavad rehabilitatsiooniplaani alusel tehtavad tehingud
väga väikese osakaalu. Ehk seetõttu ei pruugi olla ettevõtete töötajad teadlikud, et
rehabilitatsiooni plaanis olev abivahendi vajaduse kirjeldus saab asendada tõendit. Samuti ei
pruugi plaanis olev spetsialistide poolt märgitud teave olla alati piisav õige abivahendi
soovitamiseks. Oleme plaaninud rehabilitatsiooniplaaniga seotud tehingute tõendamise teema
teenuseosutajatega läbi arutada, sest lisaks eelpool toodud madalale teadlikkusele võib
murekohti olla veel teisigi. Teadlikkust on vaja tõsta mõlemal suunal - et inimene teaks ja oskaks
öelda, et tal on rehabilitatsiooniplaanis abivahendivajadus kirjeldatud ja teenuseosutaja teaks
küsida, kui tõendit ei ole.
Kahjuks ei oska sageli ka spetsialistid inimest juhendada, sest neil puudub vastav info
ning segadust tõenditega on palju. Näiteks, sügava liitpuudega lapse
rehabilitatsiooniplaanis on olemas, et ta vajab mähkmeid. Lapsevanem on vahepeal eraldi
võtnud perearsti käest ka abivahendi tõendi. Lapsevanem pöördub mähkmete ostmiseks
abivahendi ettevõtesse ja talle öeldakse, et tõend on kehtetu, kuigi lapsel on olemas ka
kehtiv rehabilitatsiooniplaan.
Teadlikkust on vaja tõsta mõlemal suunal - et inimene teaks ja oskaks öelda, et tal on
rehabilitatsiooniplaanis abivahendivajadus kirjeldatud ja teenuseosutaja teaks küsida kui tõendit
ei ole.
2
On ka juhtumeid, et inimesed pöörduvad spetsialistide poole, kes pole SKA
lepingupartnerid ning öeldakse, et seetõttu ei saa tõendit kirjutada.
Tõendi väljastajad ei pea olema SKA lepingupartnerid. Reeglina väljastavad tõendeid
tervishoiuteenuse osutajad. Ettevõtted, kes soodustingimustel abivahendeid müüvad, peavad
olema SKA lepingupartneriteks.
EPIKoja võrgustiku hinnangul on spetsialistide teadlikkus, millal ja millist tõendit
väljastada, madal, mistõttu tuleb tegeleda eelkõige nende teadlikkuse tõstmisega, et
inimene saaks abi just sealt, kuhu ta oma murega pöördub.
Teadlikkuse tõstmiseks nii üleüldiselt kui ka abivahendi vajaduse tuvastajate seas, on oluline
koostöö ja infovahetus Tervisekassa, Sotsiaalministeeriumi, erialaseltside , EPIK ja SKA vahel.
Nagu me omavahelisel kohtumisel abivahendi talituse töötajatega tõdesime, siis
probleeme on ka pere- ja eriarstide teadlikkusega. On ebaõiglane ja koormav, et inimene
peab jooksma asutuste vahel, kus spetsialistid jagavad teadmatusest väärinfot või ei oska
inimest õigesse kohta juhatada.
On täiesti mõistetav, et erivajadusega inimene on sunnitud pöörduma korduvalt erinevate
spetsilistide poole õigete abivahenditõendite saamiseks. Erinevad spetsilistid, sõltuvalt oma
senisest praktikast, võivadki olla väga erineva teadmisega abivahendisüsteemist ja enda
õigustest abivahenditõendeid välja kirjutada. Lahenduse leidmine ei seisne siiski mitte ainult
spetsialistide teadlikkuse tõstmisel vaid on seotud valdkondade vahelise koostööga nagu üleval
pool vastustes juba välja tõime. Oluline on tõsta mitte ainult spetsialistide teadlikkust vaid ka
abivahendi vajajate oma, et nad teaksid oma õiguseid ja oskaksid endale vajalikku abi küsida.
Sellele on võimalik leida lahendusi koostöiselt ja ühiselt näiteks EPIK-ga.
Ettepanekud bürokraatia vähendamiseks:
1) Muutumatute diagnoosidega inimestel pikendada abivahendit tõendi pikkust, näiteks
üks võimalus siduda puude raskusastme pikkusega. Kui 2025. aastast seotakse
abivahendid puudest lahti, siis vaadata ka konkreetsemalt seisundeid/diagnoose.
Teenus liigub vajaduspõhisele korraldusele, kus muutumatute seisunditega on juba arvestatud
nende abivahendite osas, mis ei vaja spetsialisti korduvat hindamist. Puude pikkusega seotud
tõendid ei ole vajaduspõhise abivahendisüsteemi korralduse osas jätkusuutlikud. Võib samuti
osutuda inimese jaoks koormavaks.
2) Võimaldada abivahendite summeerimist – ettepanek on summeerida abivahendite
väljaostmist, mida on lubatud teatud tükkide arv kuus, näiteks mähkmed, põlled vms.
Ettepanek on näiteks 3 kuu varu ostmise võimalus. Igakuine varude täiendamine on
paljude lisavajadustega inimese puhul mahukas lisatöö, mille lihtsustamine aitaks kaasa
inimeste/perede asjaajamiskoormuse vähendamisele
Seda on toimepidevusstrateegiate osas arutatud koostöös teenuseosutajatega. Kahjuks on idee
rakendamine raskendatud, sest vajab täiendavaid kulukaid arendustegevusi ja teenuseosutajate
poolseid lisainvesteeringuid. Samuti puudub mähkmete osas nn uueringi teenus, sest
teenuseosutajad ei osta ega võta mähkmejääke tagasi. Võimalik on korraldada koostöös
teenuseosutajaga igakuine kojutarne, mida mitmed teenuseosutajad ka pakuvad.
3) Võimaldada soetada ratastoolikott ja -padi ratastooliga sama tõendiga, kuivõrd need
abivahendid kuuluvad kokku ning iga tarviku eraldi taotlemine on halduskoormus nii
kasutajale kui riigile.
Kõik omavahel seoses tooted on juba loetelus seostatud ja eraldi ei ole vaja toodete soetamiseks
taotlust esitada kui nende hind, kogus või omadus vastab loetelu tingimustele Mõningatel juhtudel
võib olla vaja esitada tõend kui täiendavalt on vaja hinnata abivahendivajadust vastavalt
kehtestatud näidustustele. Nt: istmepadjad lamatiste vältimiseks, mille soetamiseks peab olema
teostatud tehing koodidega 12.22 (käsiratastoolid) ja/ või 12.23 (elektrilised ratastoolid) või 12.27
(käru, toaraam, õueraam) ja abivahendivajadus peab olema tuvastatud tõendil. See on
3
korraldatud selliselt põhjusel, et teenuseosutajatel puudub võimalus terviseandmete alusel
hinnata lamatiste tekkeriski ja probleeme naha- ja paranemise funktsioonides.
4) Muuta väljaostetud abivahendite remonti soodsamaks - juhul kui ratastoolikasutaja
ostab ratastoolile 2 paari tagarattaid, siis esirattaid tal ühe aasta jooksul enam võimalik
soodushinnaga osta pole, kuigi aktiivsel ratastoolikasutajal võib rattaid rohkem kuluda.
Oleme teinud ettepaneku varuosade piirmäära tõstmiseks 90% -ni. Erimenetluste analüüs ei viita
suurenenud vajadusele tõsta ratastoolide rehvide ja rataste limiiti.
5) (Jala)proteeside riiklikult määratud kasutusaeg 7 aastat on aktiivsetele kasutajatele liiga
pikk - protees kulub aktiivsel kasutusel ühe aastaga. Sama kehtib proteeside lisaosade
(hülss, hülsi pehmendus, silikoonsukk) kohta. Erimenetluse kaudu lisa taotlemine on
halduskoormus nii kasutajale kui ka riigile. Ettepanek on lühendada riiklikult määratud
kasutusaega 7 aasta peale 1 aasta peale. Ettepaneku rakendamisel kaob vajadus pika ja
tülika erimenetluse tegemiseks.
Enamasti on kõigi proteeside komponentide garantiiaeg 2-5 aastat. Proteesid peavad väga hästi
vastu ka aktiivse kasutamise juures ja vajadusel teostatakse kulunud osadele kasutusaja sees
remont ning hooldus. Tehingute ja erimenetluste analüüsist kirjeldatud probleem ei tõusetu.
Proteeside valmistamisega tegelevad ettevõtted ei ole samuti kasutusajaga seotud probleemile
viidanud.
6) Ettepanek on suurendada õigust saada 2 ratastooli üheaegselt ilma erimenetluseta, et
oleks vahetamise võimalus, näiteks üks ratastool toas kasutamiseks või õues sõitmiseks,
et tagada elementaarne hügieen oma kodus, tööl või haridusasutuses. Samuti on see
oluline, et olukorras, kus juhtub, et ratastooli rehv lõhkeb või mõni muu varuosa vajab
remonti, saaks inimene ilma lisakoormuseta jätkata oma igapäevaste toimetustega.
Põhjendatud juhtudel on erimenetlusega kahte ratastooli võimaldatud. Kahe ratastooli
soodustingimustel võimaldamine kõikidele ratastoolikasutajatele toob kaasa täiendava kulu.
Ettepanekut arutatakse teenuseosutajatega, et välja selgitada millised on praktilised kodused
hooldusvõtted ja tehnilised võimalused kodupuhtuse ning hügieeni tagamiseks.
7) Ratastoolikasutajad toovad välja, et on koormav maksta ratastooli transpordi eest
eraldi, kui on vajadus selle transpordiks abivahendi ettevõttest koju või hooldusesse
arvestades, et ratastooli rendihind kuus on kulukas (mis on kulukas, 90%).
Ratastoolikasutajad kasutavad üldjuhul mitmeid abivahendeid ning erinevate
abivahendite rendi ja ostu kulu igakuiselt on märkimisväärne. Ettepanek on võimaldada
ratastooli transporti ettevõttest koju või hooldusesse olemasoleva rendihinna sees.
Selgitame olukorda, erinevate teenusosutajatega, milliseid praktikaid kasutatakse. Üüriteenuse
sees on ratastooli hooldus.
8) Liikumisabivahenditel (elektrirollerid, elektrilised abirattad, kaasaskantavad kaldteed)
on praeguse regulatsiooni järgi omaosalus 30%, mis on liialt koormav. Ettepanek on viia
need liikumisabivahendid sarnaselt teistega üle 10% omaosalusele.
Kõikide liikumisega seotud abivahendite osas on tehtud ettepanek langetada omaosaluse
piirmäära 10%-le alates 01.01.2025.
9) Toimetulekut toetavate abivahendite (näiteks söötmisrobot) lisamine riigipoolse
soodustusega abivahendite nimekirja.
Söötmisroboti võimaldamine loetelus ei ole hetkel veel võimalik. Kasutamisega seotud asjaolud
ja ohutuse peab välja selgitama praktika käigus, mistõttu esimesed võimaldamise otsused on
vajalik teostada eranditena. Tegemist on uue lahendusega, mille kasutuskogemus puudub nii
potentsiaalsetel kasutajatel kui ka teenuseosutajatel.
4
10) Online keskkonna loomine, et igal teenusekasutajal oleks võimalik näha ostetud
abivahendeid ja samast kohast tellida ka uusi tooteid
.
SKA iseteeninduses on võimalik näha detailset infot kõikide oma abivahendite tehingute kohta,
mille osas riik on tasu maksmise kohutuse üle võtnud. Samuti on seal üleval eriotsused. Uusi
tooteid SKA iseteeninduse vahendusel tellida ei saa, küll aga on see võimalik paljude suuremate
teenuseosutajate e-poodides.
11) Erimenetluse käigus enne eitava otsuse tegemist inimesega kontakteerumine, et
tehtavat otsust selgitada – kontaktis võivad tulla veel välja asjaolud, mida kumbki osapool
ei osanud taotlemise protsessis arvestada ning mis võivad mõjutada ka otsust. Seega
leiame, et enne otsuse tegemist tuleb konsulteerida erialaühingutega, et veenduda, kas
eitava otsuse tegemine on põhjendatud või mitte. Vaided ja täiendav asjaajamine on
oluliselt koormavam nii inimesele kui ka riigile, kui täiendav telefonikõne asjaolude
selgitamiseks, lisainfo saamiseks.
Enamasti on eitava otsuse tegemisel kaasatud nii inimene kui ka teenuseosutaja. Valdavalt ei
saadeta välja eitavaid otsuseid ilma isikuga suhtlemata. Otsuse tegemisel kaasatakse vajadusel
erinevaid spetsialiste, kes omavad vastavat pädevust. Erialaühingute kaasamine isiku poolt
esitatud erandi taotluse menetlusprotsessi ei ole igal juhul vajalik. Küll aga on erialaühingutega
vastavalt vajadusele arutatud üldisi küsimusi abivahendite kasutamise vms asjaolude osas.
Kuulmisabivahendite ettepanekud
Oleme ettepanekutega tutvunud, arutanud Eesti Vaegkuuljate Liiduga ja teenuseosutajatega.
Liidu poolt tehtud ettepanekuid ei toeta tehingute statistika ega ka tehnilised trendid turul, nt on
patareide kasutamine kuulmisaparaatides langev trend. Jätkame kuulmisabivahendite valdkonna
analüüsi, et tagada kuulmisabivahendite võimaldamine vajaduspõhiselt ehk töötamise ja
õppimistingimustest vabana. Konkreetsete tulemusteni jõuame tõenäoliselt järgmisel aastal.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liis Türbsal
teenuse juht
Lisa:
Loetelu tabel (laiendused ja kitsendused)
Liis Türbsal
53091907,
[email protected]
5