Viimsi hooldekodu OÜ
[email protected]
Sõpruse tee 9
Harju maakond
01.11.2024 nr 5.1-3/32623-1
ETTEKIRJUTUS
Ettekirjutuse tegemise aeg ja koht: 01.11.2024, Tallinn
Korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lõike 1, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS)
§ 68 lõike 1 ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 04.06.2024 käskkirja nr 73 alusel,
arvestades menetluse käigus kogutud tõendeid ja välja selgitatud asjaolusid, teeb
Sotsiaalkindlustusameti õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talituse järelevalve
juhtivspetsialist Svetlana Kubpart Viimsi hooldekodu OÜ- le (reg kood 17014029; Sõpruse tee 9,
Harju maakond) ettekirjutuse järgmiste kohustustega:
Resolutsioon:
Lõpetada tegevusloata majandustegevus (väljaspool kodu osutatav ööpäevaringne
üldhooldusteenus) aadressil Sõpruse tee 9, Harju maakond või alternatiivselt võtta
kasutusele meetmed loakohustuse täitmiseks.
Õiguslik alus: Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 151 punkt 4, mille kohaselt peab väljaspool
kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamisel olema teenuseosutajal tegevusluba.
Tähtaeg: 30.11.2024
Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolev ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata,
rakendab Sotsiaalkindlustusamet KorS § 28 lg 2 alusel adressaadi suhtes sunniraha 9600 eurot.
Kui ettekirjutuse adressaat jätab ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata, tuleb sunniraha tasuda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank EE891010220034796011 või Swedbank
EE932200221023778606, maksekorralduse viitenumber on 2800048574 ja selgituses märkida
sunniraha määranud asutuse nimi, ettekirjutuse number ja sõna "sunniraha".
Ettekirjutuse täitmisest või sunniraha tasumisest palume informeerida Sotsiaalkindlustusametit
kirjalikult postiaadressil Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn või digitaalselt allkirjastatud dokumendina
elektronposti aadressil
[email protected] või
[email protected] 10 päeva jooksul arvates ettekirjutuses määratud
täitmise tähtajast.
Vabatahtlikult tähtajaks sunniraha tasumata jätmise puhul nõutakse sunniraha sisse
asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 15 lõike 1 kohaselt täitemenetluse seadustikus
sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Seega lisandub sunnirahale selle
vabatahtliku tähtaegse mittetasumise korral kohtutäituri tasu. Sunniraha tasumine ei võta
adressaadilt kohustust ettekirjutus täita ning täitmata kohustuste eest võib sunniraha rakendada
korduvalt.
Vaidlustamisviide
Juhul kui haldusakti adressaat leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema
õigusi või piiratud tema vabadusi, on tal õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile või kaebus
halduskohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, millal vaide või kaebuse esitaja vaidlustatavast
haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.
Menetluskäik ja põhjendused
Sotsiaalkindlustusametile edastati 25.10.2024 pöördumine, milles osundati tegevusloata teenuse
osutamisest aadressil Sõpruse tee 9
28.10.2024 tegid Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Inna Tamm ja juhtivspetsialist Svetlana
Kubpart etteteatamata paikvaatluse nimetatud aadressile, kaasates piirkonnapolitseinikku Maria
Bulak´i.
Paikvaatlusel selgus, et nimetatud aadressil tegutseb Viimsi hooldekodu OÜ. Äriregistri järgi on
Viimsi hooldekodu OÜ (reg kood 17014029) juhatuse liikmed Svetlana Bezgodko (ik
49510260835) ja Taissia Müürisepp (ik 48511220353). Osaühingu põhitegevusalaks on vanurite
ja puuetega inimeste hoolekandeasutuste tegevus. Eelnevalt on Sõpruse tee 9 hoones
tegutsenud majutusteenuse osutaja.
Paikvaatluse käigus tuvastati, et Sõpruse tee 9 hoones viibis 21 teenusesaajat, kellele osutas
üldhooldusteenust kolm hooldustöötajat. Hooldustöötajad tegid paikvaatluse ajal
hooldustoiminguid, nt üks hooldustöötaja toitis teenusesaajat. Vestlusest hooldustöötajaga leidis
kinnitust, et ta töötab selles hooldekodus hooldustöötajana. Teenusesaajad kinnitasid, et elavad
selles hooldekodus, teenusele asumise aeg oli erinev, keskmiselt olid isikud hooldekodus elanud
kaks nädalat. Teenusel oli nii liikumisraskustega, dementsusega kui ka muude erivajadustega
isikuid. Kohal olnud juhatuse liikme Svetlana Bezgodko ütluste kohaselt ei ole tegevusloa
taotlemisega alustatud, kuna puudub Pääseameti hinnang tuleohutusalasele olukorrale. Seni
tegutseb asutus eakatele mõeldud majutusteenuse osutajana ning kohalike omavalitsuste poolt
tasutavat hoolduskomponenti ei rakendata.
Vaatamata juhatuse liikme ütlustele, et nad osutavad käesoleval aadressil hetkel hoopis eakatele
mõeldud majutusteenust, vastab osutatav teenus Sotsiaalkindlustusameti arvates siiski
üldhooldusteenuse tunnustele (on olemas hooldust- ja abi vajavad isikud ja neile on tagatud
majutus ja toitlustus, on olemas hooldustöötajad ja hooldustoimingute teostamiseks vajalikud
abivahendid nt liikumisabivahendid, trepironija, kasutusel on hooldustoimingute lehed, nt
jootmislehed jne). Paikvaatluse ajal 28.10.2024 selgitati juhatuse liikmetele, et asutuse praegune
majandustegevus on ebaseaduslik.
SHS § 20 lõigete 1-3 kohaselt on väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenuse eesmärk
turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist,
tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt
või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja teenuse saajale
hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on
määratud hooldusplaanis. Teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagab teenuseosutaja teenuse
saajale ka majutamise ja toitlustamise.
Arvestades eeltoodut, on tuvastatud, et Viimsi hooldekodu OÜ osutab väljaspool kodu osutatavat
üldhooldusteenust SHS § 20 tähenduses.
MSÜS jaotab majandustegevuse sisuliselt vabaks ja loareservatsiooniga majandustegevuseks.
Eristamise aluseks on ettevõtja vaatenurk: majandustegevus on üldjuhul vaba ning seda tohib
alustada igal ajal (MSÜS § 4 lõige 1), loareservatsiooniga majandustegevus on aga erand
nimetatud vabaduse suhtes (MSÜS § 4 lõige 2), selle alustamise eeldus on loakohustuse täitmine
2
ning majandustegevuse alustamine on kuni loa saamiseni keelatud. MSÜSiga reguleeritakse
peamiselt kaht tüüpi majandustegevuse alustamist: 1) teatamiskohustusega tegevusalad (nn
vaba majandustegevus), millel tegutsemise korral peab ettevõtja sellest registripidajale teatama
(majandustegevus teade), kuid kande puudumine ei tähenda keeldu tegutseda ning
majandustegevuse nõuete täitmist enne ei kontrollita; 2) loakohustusega tegevusalad (nn
reguleeritud majandustegevus), kus tegutsemiseks ettevõtjat enne kontrollitakse ning tuleb saada
haldusorgani luba. Loakohustus on ettevõtja seadusest tulenev kohustus saada enne
majandustegevuse alustamist tegevusluba. Loakohustus piirab enim ettevõtlusvabadust.
SHS § 151 punkti 4 kohaselt peab väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamiseks
olema tegevusluba. Seega on keelatud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamine
ilma tegevusloata ning selline tegevus on karistatav vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 372
järgi. Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud, et Viimsi hooldekodu OÜ-l valitud
majandustegevuseks tegevusluba puudub.
Loakohustus on ettevõtja seadusest tulenev kohustus saada enne majandustegevuse alustamist
tegevuba. Tegevusluba on ettevõtjale adresseeritud haldusakt, milleta ettevõtja ei või
majandustegevust alustada ning millega enne majandustegevuse alustamist tuvastatakse teatud
majandustegevuse nõuete täitmine või määratakse kindlaks majandustegevuse teostamise
tingimused.
Loakohustuse ülesanne on võimaldada majandushaldusasutusel majandustegevuse üle
eelnevalt sisulist järelevalvet teostada, st eesmärk on tagada enne majandustegevusega
alustamist isiku sobivus ja majandustegevuse esemeline sobivus, selleks et kaitsta teisi
õigushüvesid.
Isikulise loakohustuse puhul peavad enne majandustegevusega alustamist täidetud olema teatud
isikuga seotud ehk subjektiivsed tingimused. Isikulisteks tingimusteks on eelkõige vajalikud
erialateadmised, pädevus, asjatundlikkus, kvalifikatsioon või muu hariduse või kutseoskuse
olemasolu (sh töötajatel) ja teised isiksuseomadused ning isikuga seotud suhted
majandustegevuse teostamisel. Isikulisi majandustegevuse nõudeid peab täitma, kui oht lähtub
konkreetsest isikust. Esemelise loakohustuse puhul peavad olema täidetud teatud
majandustegevuse esemelised ehk objektiivsed tingimused, eriti majandustegevuse
teostamisega seotud ehituslikud ja tehnilised eeldused (hooned, ruumid) ning muud nõuded, mis
ei ole isikulisteks nõueteks (nt tegevuskoha või teenuse nõuetele vastavus). Esemelise
tegevusloa ülesanne on vältida mis tahes ohtusid ning koormavaid asjaolusid, mis lähtuvad
konkreetsest majandustegevusega seotud objektist.
Tegevusloa taotlemise nõue väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamiseks
kehtestati selleks, et tagada teenuse ühtlane kvaliteet ja teave teenuseosutajate kohta.
Regulatsiooni eesmärk on tagada miinimumnõuded teenuse osutamiseks haavatavate
kliendirühmade kaitseks. Nimetatud teenuste sihtgrupiks on eakad ja puuetega inimesed, kelle
puhul on kõrgendatud risk nii psühholoogilise kui füüsilise kahju tekkimiseks ebakvaliteetse
teenuse kasutamisel. Tegevuslubade andjaks on Sotsiaalkindlustusamet kui osutatavate
teenuste üle järelevalve teostaja, ühildades seeläbi tegevuslubade andjana eelkontrolli teostaja
ning teenuse osutamise üle riikliku järelevalve teostaja funktsiooni.
SHSi järgi eeldab väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus tegevusloa olemasolu sõltumata
sellest, kas teenust osutab kohaliku omavalitsuse hallatav asutus või eraõiguslik juriidiline isik.
Regulatsiooni eesmärk on tagada, sõltumata teenuse osutaja juriidilisest vormist, sarnased
miinimumnõuded teenuse osutamiseks haavatavate kliendirühmade kaitseks.
Tegevusloa nõue ja nõuded teenusele kehtivad ka erasuhtes osutatava teenuse puhul sõltumata
teenuse rahastamise allikast. SHS § 151 punktist 4 tuleneb keeld tegutseda üldhooldusteenuse
osutajana kui selleks pole saadud tegevusluba. Tegevusloakohustust välistavaid asjaolusid
nimetatud teenuse puhul ei esine. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamisega
seotud nõuete täitmise järele valvab SHS § 157 lõike 1 järgi Sotsiaalkindlustusamet.
3
Võttes arvesse tuvastatud asjaolusid ning asjaolu, et väljaspool kodu osutatavat
üldhooldusteenust osutatakse hoones, millel puhul ei ole teada, kas seda on võimalik kasutada
nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt (ruumid ning ruumide evakuatsiooniteed peavad vastama
ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele) ning puuduvad kinnitused, et teenuse
osutamise koht vastab rahvatervise seaduse alusel kehtestatud täiskasvanute
hoolekandeasutuste tervisekaitsenõuetele, samuti tuleohutusnõuetele, on ettekirjutuse ja
sunniraha hoiatuse tegemine põhjendatud.
Arvestades, et teenuseosutajat on teavitatud juba eelneva paikvaatluse käigus 19.09.2024, et
tegemist on loakohustusega teenusega, on selgitatud tegevusloa taotlemise tingimusi ning
asjaolu, et mõlemad juhatuse liikmed on lisaks äriühingule Viimsi hooldekodu OÜ ka teiste sama
tegevusalaga äriühingute liikmed, siis pole usutav, et juhatuse liikmed pole olnud teenust
osutama hakates teadlikud tegevusloanõudest. Sellest tulenevalt teeb Sotsiaalkindlustusamet
Viimsi hooldekodu OÜle ettekirjutuse ja määrab sunniraha kõrgeimas määras.
Ettekirjutuse tegemine ja sunniraha määramine kõrgeimas määras ei ole konkreetsel juhul
ebaproportsionaalne ja tegevusloata majandustegevuse lõpetamiseks vähem koormavad
abinõud puuduvad.
Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lõikele 1 peab haldusorgan enne haldusakti
andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited.
Sama paragrahvi lõike 3 punktist 1 tulenevalt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise
arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike
huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Svetlana Kubpart
järelevalve juhtivspetsialist
4