Andmekaitse Inspektsioon
[email protected] Meie 22.11.2024 nr 2-1/34855-1
Tatari 39
10134, Tallinn
Teadusuuringu taotlus riikliku perelepitusteenuse
tulemuslikkuse uuringu jaoks
Edastame Teile riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuringu läbiviimise jaoks
teadusuuringu taotluse vormi ning taotlust täiendavad dokumendid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Käsk
teenuseomanik (perelepitus)
Lisa1: Teadusuuringu taotluse vorm
Lisa2: AKI Taotluse lisamaterjalid
Kadri Käsk
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
53781885,
[email protected]
2
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Sotsiaalkindlustusamet
(taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada
Uuringu pealkiri Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring
Sotsiaalkindlustusametile
Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik
eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul
puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka
eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh
tema nimi ja kontaktandmed)?
Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Jah
Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Jah
Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või
selle kavand.
1. Vastutava töötleja üldandmed2
1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalkindlustusamet, 70001975, Paldiski mnt
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 80, 15092, Tallinn
analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Kontaktisik: Kadri Käsk
[email protected], +372
5378 1885
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
2. Volitatud töötleja üldandmed3
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Tartu Ülikool, 74001073, Ülikooli 18, 50090
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Tartu
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Kontaktisik: Doris Pavlov,
[email protected],
telefoninumber
+372 501 0278
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Lossi 36-303, 51003, Tartu, +372 7376141
1
IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.
2
Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud
ja asutused volitatud töötlejad.
3
Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab
taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.
erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Tartu Ülikooli ja Sotsiaalkindlustusameti vahel
alus? on sõlmitud töövõtuleping, mille lisaks on
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi andmetöötluse leping, kus on määratletud
viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil andmete volitatud töötlejaks Tartu Ülikool.
läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest
nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt on
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja
arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või ajaloouuringu ning riikliku statistika
arendusprojekti avamise otsus, leping vms. vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse
teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu
analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika
kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks
on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid
teise vastutava või volitatud töötleja
andmekogusse.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–
2023 üks eesmärk oli luua toimiv
perelepitussüsteem, mis võimaldab vanemate
lahkumineku korral sõlmida lapse heaolust
lähtuvad elukorralduse kokkulepped.
Peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste
rohelises raamatus märgitakse, et tuleb välja
arendada ühtsetele kvaliteedinõuetele vastav
lepitusteenus ning osaliselt või täielikult tagada
riiklikult rahastatud teenus eelkõige nende
juhtumite puhul, kus lepitus võimaldab
lahendada konflikte tulemuslikumalt, kiiremalt
ja väiksemate kuludega ning omab eelduslikult
kõige suuremat positiivset mõju lapse heaolule.
Riikliku perelepitusteenuse seadus jõustus
01.09.2022 ning sellest ajast osutatakse
perelepituse teenust, mis tähendab, et uuringu
alustamise perioodiks on teenust osutatud
orienteeruvalt 2 aastat. Riikliku
perelepitusteenuse seaduse eelnõus on välja
toodud, et Sotsiaalkindlustusametil lasub
kohustus teha seaduse mõju järelhindamise
lõplik analüüs, milles sätestatakse peamised
mõju liigid ja hindamise kriteeriumid, mis on ka
käesoleva uuringu eesmärgiks.
4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?
Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis
selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa
uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Tegemist on esmakordse uuringuga – riikliku perelepitusteenuse mõju ei ole Eestis siiani uuri-
tud/analüüsitud. Teemaga haakuvalt on Eestis uuritud eraldielavate vanematega laste suhtluskorra
kogemusi 4, lapsevanemate vajadusi lahkumineku protsessi toetavatest teenustest 5 ning kohalike
omavalitsuste lastekaitsetööd ja korraldust6. Samuti on Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi ka SKA)
poolt analüüsitud perelepitusteenuse korraldust kuue Euroopa riigi, sh Eesti võrdluses7, ent selle
analüüsi käigus ei hinnatud teenuse mõju.
Riiklikku perelepitusteenust on osutatud alates 2022.a 1. septembrist, mil jõustus riikliku perelepi-
tusteenuse seadus. Seega, praeguseks hetkeks on Eestis teenust osutatud kaks aastat. Perelepitus-
teenuse seaduse loomisel tuvastati seaduse mõju järgnevatele valdkondadele: sotsiaalne, sh demog-
raafiline mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.8 Sellest tulenevalt on
püstitatud käesoleva uuringu eesmärgid.
Seisuga 30.08.2024 on perelepitusteenuse käigus toimunud 1 510 perelepitusmenetlust, millest um-
bes veerand (21%) on suunatud kohtu kaudu ja ülejäänud omaalgatuslikult. See näitab, et Eestis
hinnatakse perelepitusteenuse olulisust ja tähtsust. Samas on lepituse tulemusel sõlmitud 412 va-
nemluskokkulepet ja väljastatud 6909 edutuse tõendit, mis peegeldab, et kuigi teenuse sihtrühma
esindajad ehk lapsevanemad on nõus vabatahtlikult seda teenust kasutama, siis selle tulemusena ei
jõua vanemad olulisel osal juhtudest kokkuleppele. Seega on oluline teha kindlaks, mida on või-
malik teha, et riiklik perelepitusteenus täidaks veelgi täpsemalt oma eesmärki ja teenuse tulemu-
seks oleks rohkem vanemate vahelisi kokkuleppeid, mis arvestaksid eelkõige laste huve. Sotsiaal-
kindlustusametil lasub kohustus teha seaduse mõju järelhindamise lõplik analüüs, milles sätesta-
takse peamised mõju liigid ja hindamise kriteeriumid.
Seega, perelepitusteenus saab lõppeda kahte moodi, kas sõlmitakse SKA poolt kinnitatav vanem-
luskokkulepe või formaalselt lepitus nurjub ja väljastatakse edutuse tõend. Esineb ka olukordi, mil
vanematele on ametlikult väljastatud edutuse tõend, ent praktikas on vanemad jõudnud kokkulep-
pele, kuid ei soovi mingil põhjusel selle kohta ametlikku tõendit. Sellest tulenevalt ei saa ainult
statistiliste andmete põhjal teenuse tulemuslikkusele hinnangut anda ja oluline on välja selgitada
teenuse tõeline tulemus, hinnates kvalitatiivselt teenuse mõju lastele ja lapsevanematele peale tee-
nuseosutamist, aga ka hilisemas faasis, nt poole või aasta pärast. Uuringu käigus hinnatakse, millist
mõju avaldab lapse kaasamine perelepitusteenuse tulemusele, kuivõrd arvestatakse protsessis ja
kokkulepetes päriselt lapse arvamust, kuidas selgitatakse välja, et kokkulepitu ei oleks lapse huvi-
dega vastuolus (riikliku perelepitusteenuse seadus § 12 lg 3 tähenduses) ning kuidas laps ennast
selles protsessis tunneb.
Teine oluline mõjuhinnang on sidusgruppidele, sh kohtusüsteemile, kas teenuse algatamise tule-
musena on vähenenud kohtumenetlused perekonnaõiguslikes vaidlustes ja seeläbi ka kohtukoor-
mus, aga ka kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate koormus sellist tüüpi vaidlustega tegelemi-
sel.
Kuna siiani ei ole uuritud riikliku perelepitusteenuse mõju ja puudub ülevaade, kuidas on täidetud
perelepitusteenuse eesmärk, kas perelepitusteenuse osutamine on tagatud regiooniti ühtsetel alustel
ja kvaliteedinõuetel ning kui palju varieerub lapse kaasamine protsessi, on tegemist märgilise täht-
susega uuringuga, mille tulemuseks on ettepanekud riikliku perelepitusteenuse parendamiseks ja
arendustegevusteks.
Riikliku perelepitusteenistuse tulemuslikkuse uuringu eesmärgiks on:
1. uurida perelepitusteenuse mõju teenuse sihtrühmale (lastele ja lapsevanematele);
4
Ilves, E. (2021). Mitme koduga lapsed: kes, kus, mis on minu kodu? Suhtluskorra retoorika ja praktika. Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste
instituut.
5
Kunimägi, K. (2023). Lapsevanemate kogemused lahkumineku mõjust ja toetavatest teenustest. Tartu Ülikool: Pärnu kolledž.
6
Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs. (2022).
7
Uudeküll, R. (2020). Ekspertanalüüs perelepitusteenuse korraldusest kuue Euroopa riigi võrdlusel.
8
Perelepitusteenuse seaduse eelnõu seletuskiri, lk 25
9
Seisuga 30.08.2024 lõpetatud menetluste arv: 1 120.
2. uurida perelepitussüsteemi mõju riigile ning sidusgruppidele (kohalikud omavalitsu-
sed, kohtud).
Ühtlasi soovitakse planeeritava uuringuga saada täiendavaid soovitusi ja ettepanekuid riikliku pe-
relepitusteenuse parendamiseks ja arendustegevusteks.
Lähtuvalt uuringu tellija lähteülesandest on uuringu eesmärgi täitmiseks püstitatud järgmised
uurimisküsimused, millele uuringu koostamise käigus põhitähelepanu pööratakse:
1. Milline on laste ja lapsevanemate arvamus ja kogemus riikliku perelepitussüsteemiga?
2. Milline on perelepitusteenuse mõju lapsevanematele ja lastele?
3. Kuidas toimib lapse kaasamise protsess?
4. Milline on perelepitussüsteemi tasuvus riigile ja teenuse mõju olulistele sidusgruppidele?
5. Milline on perelepitussüsteemi koordinatsioon ja toimimine?
6. Arendusettepanekud lähtuvalt perelepitusteenuse kitsaskohtadest
7. Teiste riikide kogemuste ja praktikate analüüs
Seega, on võimalik uuringu käigus tehtavad tegevused jaotada neljaks põhirühmaks:
uuringu peamistelt sihtrühmadelt (lapsed ja lapsevanemad, eksperdid ja spetsialistid,
kohtute esindajad ja kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajad) info kogumine;
Eesti riikliku perelepitusteenuse korralduse detailsem analüüsimine;
riikliku perelepitusteenuse osutamise rahvusvaheliste praktikate võrdlus;
kogutud andmete analüüsimine ja nende põhjal ettepanekute tegemine teenuse paren-
damiseks ja arendustegevusteks.
Uuringu tulemused on sisendiks edasiste tegevuste planeerimisel ning välja toodud kitsaskohtade
kõrvaldamiseks.
5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik
uuringu eesmärgi saavutamiseks.
Uuring käsitleb tundlikku ja emotsionaalselt rasket teemat (vanemate lahkuminekust tulenevad
vaidlused lapse elukorralduslikes küsimustes). Uuringu läbiviimisel tuleb kindlasti arvestada, et
intervjuude käigus võivad intervjueeritavad kirjeldada tundlikke asjaolusid kõnealuste menetluste
kohta. Ühtlasi on uuringusse kaasatud haavatav sihtrühm (alaealised lapsed). Just seepärast oli selle
uuringu läbiviimiseks vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.
Peame selle uuringu käigus teenuse sihtrühma (lapsevanemad ja lapsed) intervjueerimist väga
oluliseks, ent vajalikud on ka juhtumeid menetlenud spetsialistide ja teiste ekspertide hinnangud,
sest oluline on saada perelepitusteenuse menetlusprotsessist terviklik ülevaade ning spetsialistide
hinnang perelepitusteenuse osutamisele (lepitajate ettevalmistus, lepitajate toetamine jms), kogu
teenuse protsessile alates teenuse taotlemisest kuni lõpptulemuseni ja teenuse koordineerimisele on
väga väärtuslik, võimaldades edaspidi parendada lepitajate tööd ja SKA poolset teenuse
koordineerimist sama sihtrühma abistamisel.
6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.
Uuringu läbiviimise ja selleks konkreetsete vanemluskokkulepete ja edutuse tõendite analüüsimise
vajadus on suur, sest uuringu eesmärk on hinnata teenuse mõju teenuse kasutajatele (lapsevanemad
ja lapsed). Kuna siiani ei ole uuritud riikliku perelepitusteenuse mõju ja puudub ülevaade, kuidas
on täidetud perelepitusteenuse eesmärk, kas perelepitusteenuse osutamine on tagatud regiooniti
ühtsetel alustel ja kvaliteedinõuetel ning kui palju varieerub lapse kaasamine protsessi, on tegemist
märgilise tähtsusega uuringuga, mille tulemuseks on ettepanekud riikliku perelepitusteenuse pa-
rendamiseks ja arendustegevusteks. Perelepitusteenuse seaduse loomisel tuvastati seaduse mõju
järgnevatele valdkondadele: sotsiaalne, sh demograafiline mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse korraldusele.10 Sellest tulenevalt on püstitatud käesoleva uuringu eesmärgid.
7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.
Üheks dokumendianalüüsi osaks on vanemluskokkulepete, edutuse tõendite ja laste kaasamise pro-
tokollide analüüs, milles on muuhulgas esitatud täpsemat infot laste elukorralduse kohta. Juhtumite
olemusest (juhtumites on seotud lapsevanemad ja lapsed, mille tõttu ei saa ühte teisest eraldada) ja
uurimisküsimustest (kuidas toimib lapse kaasamine perelepitusprotsessi, milline on olnud teenuse
mõju erinevate karakteristikutega (nt kohtu kaudu suunatud lapsevanemad/pered, vabatahtlikult
teenuse valinud lapsevanemad/pered, erinevates Eesti piirkondades, eesti ja vene emakeelega, eri-
neval ajal teenust kasutanud jne) juhtumites osalenutele) tulenevalt on uurimisrühmal vajadus
saada ligipääs vanemluskokkulepetes, edutuse tõendites ja laste kaasamise protokollides esitatud
isikustatud andmetele, mida analüüsis ei kasutata, sest uuringu tulemused esitatakse üldistatud ku-
jul. Saamaks võimalikult terviklikku ülevaadet laste kaasamisest protsessi ja juhtumite menetle-
mise praktikatest Eestis, kaasatakse dokumendianalüüsi vähemalt kolmandik menetletud juhtumite
kokkulepetest (412) ja edutuse tõenditest (690). Sellisest hulgast dokumentidest käsitsi isikuand-
mete eemaldamine nõuaks suurt hulka inimressurssi, mida Tellijal pakkuda ei ole. Ligipääsu isi-
kustatud andmetele ei anta tervele uurimisrühmale, vaid ainult vastutavale uurijale ja kahele doku-
mendianalüüsi läbi viivale uurimisrühma liikmele. Juhtumite/menetluste kokkuvõtted esitatakse
Tellija poolt krüpteeritud kujul vastutavale uurijale Doris Pavlovile, kes saadetud info dekrüptee-
rib.
Intervjueeritava nõusolekul intervjuu salvestatakse ning vajadusel salvestis transkribeeritakse
intervjueerija poolt. Intervjuu kuulub transkribeerimisele juhul kui intervjuu käigus kogutud info
on vaja analüüsi tegemiseks anda edasi mõnele teisele uurimisrühma liikmele kui intervjueerija ise.
Transkriptsioon antakse edasi anonümiseeritult, vältimaks isikuandmete jõudmist laiemale hulgale
inimestele. Intervjuude salvestused ja vajadusel transkriptsioonid säilitatakse kuni uuringu aruande
üleandmiseni iga intervjueerija (4 intervjueerijat) Tartu Ülikooli turvatud serveris olevas
keskkonnas inimese enda töökaustas. Intervjuude transkriptsioonidest eemaldatakse nimed ja muud
tunnused, mis võimaldavad intervjueeritut tuvastada, ning tulemusi esitatakse üldistatul kujul.
Juhul, kui intervjueeritav selleks nõusolekut ei anna, intervjuud ei salvestata ning ei transkribeerita.
Salvestused transkribeeritakse vajadusel hiljemalt 2025. a alguses. Tagatud on analüüsis
kasutatavate andmete turvalisus. Andmed asuvad Tartu Ülikooli turvatud serveris olevas
keskkonnas kaustas, millele on ligipääs üksnes uurimisrühma liikmetel. Kõik uuringu käigus
kogutavad andmed on konfidentsiaalsed, st neid ei jagata ilma eelneva nõusolekuta kolmandate
isikutega ning uuringuaruandes kajastatakse andmeid nii, et need ei võimalda ei otseselt ega
kaudselt isiku tuvastamist. Andmete volitatud töötleja on Tartu Ülikool. Intervjuude salvestised
ning juhtumite/menetluste kokkuvõtted kustutatakse hiljemalt 10 tööpäeva pärast töö üleandmise-
vastuvõtmise akti allkirjastamist ehk juunis 2025, mida kinnitatakse eraldi aktil andmekogude
hävitamise kohta.
Uuringu läbiviimise käigus tuleb arvestada, et intervjueeritavatel võib olla mõtteid ning emotsioone
menetluse või menetluses käsitletava lahkumineku suhtes, mis võivad vastajas tekitada stressi.
Uurimisrühma liikmed arvestavad, et tegemist on tundliku ja stressi tekitava teemaga, mille
10
Perelepitusteenuse seaduse eelnõu seletuskiri, lk 25
meenutamine võib esile tuua negatiivseid emotsioone, eriti lastes. Sellest tulenevalt võib tekkida
olukord, mil lapsevanemad kaitsevad last ja ei soovi lapse intervjueerimiseks luba anda. Kuna
uuringusse kaasatakse inimesi vabatahtlikkuse alusel, siis võivad uuringusse kaasatud menetlused
ja sellest tulenevalt intervjuude tulemused olla rohkem positiivselt kallutatud, sest inimesed, kes
kogesid menetluse käigus negatiivseid emotsioone ei ole nõus uuringus osalema. Neile
lapsevanematele, kes nõustuvad enda lapse uuringus osalemisega saadab uurimisrühm ette juhised,
mida enne intervjuu toimumist lapsele selgitada.
Uuringu tegemisel järgitakse teaduseetika põhimõtteid (intervjueeritava väärikuse tagamine,
informeeritud nõusolek, andmete turvalisus, konfidentsiaalsus jm). Uuringusse intervjueeritavana
kaasamise eeltingimuseks on iga kaasatava inimese informeeritud nõusolek, mis sisaldab
arusaamist uuringu eesmärgist, võimalikest uuringust tulenevatest kasudest ja kahjudest sellele
inimesele ning teadlikkust enda õigusest uuringus osalemisest loobuda. Intervjueerijad arvestavad
sihtrühma omapäradega. Intervjueeritavale selgitatakse, et ta ei pea vastama küsimustele, mis on
tema jaoks liiga stressi tekitavad, ning samuti on neil võimalik igal ajal intervjuu katkestada.
Olulisel kohal on uuringus ka intervjueeritavate inimväärikas kohtlemine ja mugava keskkonna
tagamine. Oleme teadlikud, et nii tundlikul teemal intervjuudes osalemine võib põhjustada
intervjueeritavale stressi ja/või ebamugavust, sundides teda võimalikke ebameeldivaid sündmusi
uuesti meelde tuletama, mistõttu peab intervjueerija olema oskuslik haavatavate sihtrühmade
intervjueerija. Eriti tõsiselt suhtume uuringu käigus laste intervjueerimisse. Tegemist on lapse jaoks
tundliku ning suure tõenäosusega stressitekitava teemaga, seega tuleb intervjueerimisel kasutada
võimalikult säästvat lähenemist, laste intervjueerimiseks sobivaid meetodeid, nagu erinevad
projektiivmeetodid või loovmeetod, ning stressi maandamise tehnikaid. Intervjuud viiakse läbi
lapse jaoks turvalises asukohas, mille leidmiseks peame nõu lapsevanemaga. Uurimisrühma
liikmed Judit Strömpl, Sabina Trankmann ja Helen Urmannn valdavad tundlike sihtrühmade
intervjueerimiseks vajalikke tehnikaid. ÜRO lapse õiguste konventsiooni üks neljast
üldpõhimõttest sätestab, et last puudutavates küsimustes tuleb tema arvamus ära kuulata ja arvesse
võtta.11 Samas arvestab uurimisrühm ka sellega, et lastele intervjueerimisega tekitatav võimalik
kahju võib olla suurem kui intervjueerimisest saadav kasu.
Enne intervjuu toimumist tutvustame uuritavale uuringu eesmärki, intervjuu kulgu ja eetilisi
aspekte (sh uuritava anonüümsus, võimalus loobuda küsimustele vastamisest, katkestada intervjuu
jms). Intervjuu salvestatakse uuritavate nõusolekul helifailina ja vajadusel transkribeeritakse. Kui
intervjueeritav ei nõustu vestluse salvestamisega, teeb uurija intervjuu ajal ja vahetult pärast
intervjuu toimumist vestlusest kokkuvõtte. Transkriptsioonid ja kokkuvõtted anonümiseerime, st
võtame välja kõik uuritavate isikutele viitavad osised.
Personaliseeritud küsitluslinkide kasutamine veebiküsitluses tagab selle, et meeldetuletusi ei saa-
deta juba küsimustikule vastanud inimestele. See tähendab, et inimesed ei pea sama küsimustiku
ja teemaga mitu korda tegelema ehk seeläbi ei suurendata andmesubjekti kohustuste mahtu. Vee-
biküsimustiku korraldust on täpsemalt kirjeldatud selle loa taotluse punktides 8 ja 9.
8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?
Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)
isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 12 asuvad
11
Laste ja noorte õigused ja kohustused. Õiguskantsler, https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-noorte-õigused-ja-kohustused
12
Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava
keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite
44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server
asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.
töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.
Vanemluskokkulepped, edutuse tõendid ja laste kaasamise protokollid esitatakse Tellija poolt
krüpteeritud kujul RIA DigiDoc süsteemi abil vastutavale uurijale Doris Pavlovile, kes saadetud
info dekrüpteerib. Tagatud on analüüsis kasutatavate andmete turvalisus. Andmed asuvad Tartu
Ülikooli serveris olevas keskkonnas kaustas (Microsoft OneDrive), millele on ligipääs üksnes
uurimisrühma liikmetel. Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed, st neid ei
jagata ilma eelneva nõusolekuta kolmandate isikutega ning uuringuaruandes kajastatakse andmeid
nii, et need ei võimalda ei otseselt ega kaudselt isiku tuvastamist. Tartu Ülikooli server asub
Euroopa Liidu liikmesriigis, millel on piisav andmekaitse tase, suutmaks tagada uuringus käsitletud
isikuandmete turvalisuse. Intervjuude salvestised ning vanemluskokkulepped, edutuse tõendid ja
laste kaasamise protokollid kustutatakse hiljemalt 10 tööpäeva pärast töö üleandmise-vastuvõtmise
akti allkirjastamist ehk hiljemalt juunis 2025, mida kinnitatakse eraldi aktil andmekogude
hävitamise kohta.
Süsteem, mida veebiküsitluse läbiviimisel kasutame (LimeSurvey) asub elektroonselt parooliga
turvatud andmete volitatud töötleja ehk Tartu Ülikooli serveris ja ei seo ühtegi e-posti aadressi
vastustega ehk e-posti aadressid vastustes ei kajastu. Meie poolt kasutatavas peamises
küsitlussüsteemis (LimeSurveys) on võimalik tunnuskoodidega küsitluste puhul küsimustiku
seadete alt määratleda, et tegemist on anonüümse küsitlusega. Tunnuskoodidega juurdepääsetavate
ehk unikaalsete küsitluslinkidega küsimustike puhul ei hoita kontaktandmeid koos vastustega, vaid
need on eraldi andmebaasis. See tähendab, et kohe algusest peale puudub küsitlussüsteemis seos
vastuste ja vastajate kontaktandmete vahel. Andmeid hoiustame samuti elektroonselt parooliga
turvatud Tartu Ülikooli serveris. Juurdepääs toorandmetele on ainult uurimisrühmal (kuni 3
inimest) ja andmete kaitse eest vastutab projektijuht. Uuringu kavandamisel ja läbiviimisel lähtume
kehtivatest teaduseetika põhimõtetest. Andmete analüüsimisel tagab uurimisrühm, et vastused ei
oleks ühegi isikuga seotud, vastuseid töödeldakse vaid isikustamata kujul ja esitatakse analüüsis
üldiste (koond)ülevaadetena. Sotsiaalkindlustusametile annab Tartu Ülikool lepingu lõppemisel üle
uuringu tulemi ehk uuringuaruande ja anonümiseeritud küsitlustulemused. Veebiküsimustikuga
seotud isikuandmed kustutatakse Tartu Ülikooli poolt ettenähtud aja jooksul ehk hiljemalt 10
tööpäeva pärast uuringu lõppu (tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist) ehk hiljemalt
juunis 2025. Seda kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta.
9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.
Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.
Uuringu sihtrühmadeks on:
1. lapsevanemad (kuni 20 intervjuud):
vanemluskokkuleppe sõlminud (10 intervjuud),
perelepitusteenuse edutuse tõendiga lõpetanud (10 intervjuud)
2. lapsed (10 intervjuud)
3. perelepitajad (10 intervjuud):
erinevatest Eesti piirkondadest (nt Tallinn, Tartu, Pärnu, Harjumaa, Paide, Rakvere,
Kuressaare, Haapsalu, Valga, Viljandi, Võrumaa/Põlvamaa, Ida-Virumaa (Narva,
Jõhvi))
4. eksperdid (12 intervjuud) – nt Sotsiaalkindlustusameti, Lastekaitse Liidu, Eesti Lepitajate
ühingu, Lepituse Instituut MTÜ, Eesti Pereteraapia ühingu esindajad; kohtunikud, kes on
menetlenud viimase 3 aasta jooksul perekonnaõiguslikke vaidlusi; kohalike omavalitsuste
lastekaitsetöötajad.
5. poliitikakujundajad (3 intervjuud) – nt Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna töö-
tajad
6. teiste riikide perelepitajad ja poliitikakujundajad (kirjalikud intervjuud; vajadusel virtuaal-
sed intervjuud)
Selline intervjuude maht on käesoleva uuringu jaoks optimaalne, kuna intervjuude kaudu kogume
kvalitatiivset mitte kvantitatiivset infot. See tähendab, et intervjuude arv iga sihtrühma kohta ei ole
niivõrd oluline kui on see, kuivõrd erinevaid inimesi õnnestub intervjueerida ning kui palju infot
ühelt intervjueeritavalt saada. Info küllastumise punkti (ehk järgmise intervjuu läbiviimisel ei
lisandu enam uut ja kasulikku infot) saavutamisel viime vastavalt vajadusele läbi vähem
intervjuusid.
Uuringu käigus intervjueeritavate laste leidmisel planeerime kasutada lastevanemate abi, st
intervjueerida lapsi, kelle vanemad samuti uuringus osalevad ning on selleks loa andnud.
Intervjueeritavate laste valim on paratamatult kallutatud, kuna 1. väga noorte laste intervjueerimine
ei ole otstarbekas, kuna neilt saab väga vähe infot ning see info on väga ebatäpne (emotsioonidest
mõjutatud) ning 2. tõenäoliselt ei anna luba lapse intervjueerimiseks need lapsevanemad, kelle
lapse jaoks oli vanemate lahkuminek või lahkumineku kavatsus traumaatiline, seetõttu on laste
intervjuude tulemused ilmselt keskmisest positiivsemad. Uurimisrühm arvestab selle võimaliku
kallutatusega intervjuutulemuste analüüsil.
Eesmärk on valida individuaalintervjuude aluseks võimalikult erinevate karakteristikutega
juhtumeid/menetlusi (nt kohtu kaudu suunatud lapsevanemad/pered, vabatahtlikult teenuse valinud
lapsevanemad/pered, erinevates Eesti piirkondades, eesti ja vene emakeelega, erineval ajal teenust
kasutanud jne). Menetluste valikut mõjutab see, millised lapsevanemad on nõus intervjuu andma
ja nõustuvad, et ka nende lapsi intervjueeritakse. Uurimisrühma esimene valik on intervjueerida
neid menetlusosalisi, kus lapsevanemad annavad nõusoleku ka laste uuringusse kaasamisele ehk
siis esmane valik on intervjueerida terveid peresid. Kui see ei ole võimalik, siis planeeritakse
intervjueerida osapooli erinevatest menetlustest.
30.08.2024 seisuga on toimunud 1 510 riiklikku perelepitusmenetlust, mis tähendab, et riikliku
perelepitusteenusega on seotud olnud ligikaudu 3 000 lapsevanemat. Kuna tegemist on suure hulga
inimestega, keda kõiki ei ole uuringu käigus võimalik intervjueerida, ent asjakohane on saada tee-
nuse parendamiseks tagasisidet võimalikult paljudelt teenuse kasutajatelt, siis oleme planeerinud
kutsuda lapsevanemaid täiendavalt osalema veebiküsitluses, mis võimaldab lühikese aja jooksul
koguda sisendit paljudelt inimestelt – see vähendab kvalitatiivse lähenemisega seostatud riske (nt
ajakulu uuritava jaoks, uuringus osalemiseks uurija ja uuritava vahelise ühisaja leidmise raskused,
uuritava soov anonüümseks jääda jm). Lapsevanemate isikuandmed esitatakse uuringu Tellija
poolt krüpteeritud kujul vastutavale uurijale Doris Pavlovile, kes saadetud info dekrüpteerib.
9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.
Kuna uuringus on kaasatud juhtumid perioodist 01.09.2022- 2024. a lõpp (sõltub sellest, milline
on kõige viimane kuupäev, mille seisuga on menetlused lõpetatud), siis töödeldakse ka
isikuandmeid samast perioodist.
9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.
Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks
just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).
Vanemluskokkulepetest ja edutuse tõenditest saadud lapsevanemate ja laste ees- ja
perekonnanimed, lapsevanemate e-posti aadressid ja telefoninumbrid.
Lisaks töötleme uuringus erinevate ametiasutuste avalikult kättesaadavaid andmeid (eelkõige e-
posti aadressid), vajadusel kasutame ka telefoninumbreid intervjuusse kutsumiseks ja/või intervjuu
läbiviimiseks.
9.3. Loetlege isikuandmete allikad.
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.
Menetlustega seotud lepitajate ja ekspertide kontaktandmed saame uuringu tellijalt ja avalikest
andmebaasidest, sest tegemist on avalikult kättesaadava infoga. Selleks, et saada ligipääs
lapsevanemate kontaktandmetele, mis on esitatud vanemluskokkulepetes ja edutuse tõendites ja
millele ligipääs toimub uuringu tellija ehk Sotsiaalkindlustusameti kaudu, samuti lapsevanematega
ja lastega intervjuude läbiviimiseks, taotlesime enne Andmekaitse Inspektsiooni loa taotlemist
inimuuringute eetika komitee loa. Lisaks inimuuringute eetika komitee loale, taotlemegi
isikuandmete töötlemiseks luba ka Andmekaitse Inspektsioonilt. Intervjuudesse kutsutakse isikuid
e-kirja või telefoni teel ja piisavalt pika etteteatamisega. Peame oluliseks valmisolekut uuritavatele
nende võimalustest ja valmisolekust tulenevalt kogemuste jagamiseks sobiv keskkond luua. Selle
tõttu peame ka oluliseks intervjuude läbiviimisel võimaldada nii näost-näkku kui ka
kaugtööformaadis intervjuusid (videokõned Teams või Zoomi keskkonnas, vajadusel ka
telefonitsi). Veebiintervjuu puhul salvestatakse intervjueeritava nõusolek suulises vormis. Näost-
näkku intervjuu puhul palutakse intervjueeritaval allkirjastada nõusoleku leht. Allkirjastatud
nõusoleku lehti hoitakse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses lukustatavas
kapis kuni töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseni ehk juunini 2025. Pärast seda
nõusoleku lehed hävitatakse. Intervjuu läbiviimise koha lõpliku valiku jätame intervjueeritavale, v.
a lapsed, kelle puhul intervjuu toimub vastavalt lapsevanematega kokku lepitud kohas.
9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on
valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?
Kuna andmekogu vastutav töötleja on uuringu Tellija, siis ta on teadlik uuringu käigus töödeldavate
isikuandmete hulgast ja koosseisust. Selleks, et kõik uuringu käigus toimuv oleks reeglitepärane
taotlemegi isikuandmetele ligipääsuks ja nende töötlemiseks Andmekaitse Inspektsiooni luba.
10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda
tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud
töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.
Andmeid ei pseudonümiseerita, kuna selleks, et viia ühe juhtumi/menetluse teemal läbi intervjuud
mitme inimesega (lapsevanemad, lapsed), peab juhtum olema tuvastatav. Kogutud andmed
anonümiseeritakse ja esitatakse uuringuaruandes üldistatud kujul. Andmed anonümiseeritakse
volitatud töötleja ehk Tartu Ülikooli poolt. Andmete anonümiseerimine toimub dokumendianalüüsi
läbiviimise käigus ja juhul kui on vaja esitada intervjuu transkriptsioon. Intervjuu kuulub
transkribeerimisele, kui intervjuu käigus kogutud info on vaja analüüsi tegemiseks anda edasi
mõnele teisele uurimisrühma liikmele kui intervjueerija ise. Transkriptsioon antakse edasi
anonümiseeritult, vältimaks isikuandmete jõudmist laiemale hulgale inimestele.
10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.
10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.
Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.
Intervjuude salvestised ning vanemluskokkulepped, edutuse tõendid ja laste kaasamise protokollid,
samuti veebiküsimustikuga seotud isikuandmed kustutatakse hiljemalt 10 tööpäeva pärast töö
üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ehk juunis 2025, mida kinnitatakse eraldi aktil
andmekogude hävitamise kohta.
11. Kas andmesubjekti teavitatakse Alljärgnevalt oleme kirjeldanud, mille alusel
isikuandmete töötlemisest? töötleb Sotsiaalkindlustusamet lapsevanemate
Jah/ei isikuandmeid uuringus osalemisse kutsumiseks
ja dokumendianalüüsi läbiviimiseks ilma nende
nõusolekuta. Edasine uuringus osalemine sõltub
juba nõusolekust või mitte nõustumisest, mille
kohta küsime suulise või kirjaliku kinnituse.
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage13
Andmesubjektilt nõusoleku küsimine uuringus
osalemisse kutsumiseks ei ole
võimalik/põhjendatud:
1. andmete töötlemine ei kahjusta
andmesubjekti huve ega õigusi (IKS § 6 lg 3 p
3), sest väljund on teaduslik üldistus ja
isikuandmete töötlemise eesmärk on vaid
uuringusse kutsumine;
2. andmetöötluse eesmärke oleks
ebamõistlikult raske saavutada (IKS § 6 lg 3 p
1) – kuna vaadeldava aja jooksul on teenuse
kasutajaid olnud mitmeid tuhandeid, siis nende
kõigi käest loa küsimine on seotud väga suure
ajakuluga ja loa küsimine ise toob kaasa
isikuandmete töötlemise ilma isiku nõusolekuta.
Isikuandmete töötlemine lapsevanemate
uuringusse kutsumiseks tähendab
perelepitusteenusel osalenud isikute andmete
pärimist Sotsiaalkindlustusameti andmebaasist.
Kuna isikutelt selleks toiminguks loa küsimine
eeldaks nii või teisiti kõigepealt nende andmete
pärimist andmebaasist, ei ole loa küsimine enne
andmete pärimist võimalik.
Kui proovida leida teenuse kasutajaid
alternatiivse lahendusena lumepalli meetodil,
siis sellega ei suudeta tagada erinevate
karakteristikutega teenuse kasutajate
kättesaamine (kokkuleppele jõudnud vs edutuse
tõendiga lõpetanud; erineval ajal ja erinevates
Eesti piirkondades teenust kasutanud jne);
3. kuna siiani ei ole uuritud riikliku
perelepitusteenuse mõju ja puudub ülevaade,
kuidas on täidetud perelepitusteenuse eesmärk
13
Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.
ja kas see vastab teenuse kasutajate vajadustele,
kas perelepitusteenuse osutamine on tagatud
regiooniti ühtsetel alustel ja kvaliteedinõuetel
ning kui palju varieerub lapse kaasamine
protsessi, on tegemist märgilise tähtsusega
uuringuga, mille tulemuseks on ettepanekud
riikliku perelepitusteenuse parendamiseks ja
arendustegevusteks. Perelepitusteenuse seaduse
loomisel tuvastati seaduse mõju järgnevatele
valdkondadele: sotsiaalne, sh demograafiline
mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse korraldusele14 (IKS § 6 lg 3 p 2).
Andmesubjektilt nõusoleku küsimine
dokumendianalüüsi läbiviimiseks ei ole
võimalik/põhjendatud:
nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt
vähendab üldistuste valiidsust (IKS § 6 lg 3 p 1
ja p 3);
Kui proovida leida teenuse kasutajaid
alternatiivse lahendusena lumepalli meetodil,
siis sellega ei suudeta tagada erinevate
karakteristikutega teenuse kasutajate
kättesaamine (kokkuleppele jõudnud vs edutuse
tõendiga lõpetanud; erineval ajal ja erinevates
Eesti piirkondades teenust kasutanud jne);
Lapsevanemate isikuandmete töötlemise
eesmärk on nende ja nende laste uuringusse
kutsumine ja dokumendianalüüsi läbiviimine.
Hiljemalt 10 tööpäeva pärast uuringu lõppemist
(tööde üleandmise-vastuvõtmise akti
allkirjastamist) ehk juunis 2025 toimub
isikuandmete hävitamine/kustutamine.
Veebiküsimustiku kaaskirjas, aga ka intervjuu
alguses teavitatakse küsitluses osalejat, kust ja
millisel õiguslikul alusel on tema (isiku)andmed
saadud, selgitatakse uuringu läbiviimisega
seonduvat ja tulemuste kasutamist. Veel
selgitatakse, et uuringu läbiviimiseks on saadud
AKI teadusuuringu läbiviimise luba ja Tartu
Ülikooli inimuuringute eetika komitee luba ning
uuringu tellijaks on Sotsiaalkindlustusamet kui
valdkonna teenuste osutamise eest vastutaja.
Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud
kaitsemeetmeid – isikuandmeid ei säilitata
kauem kui uuringu eesmärkide saavutamiseks
vajalik ning vastuste andmeid töödeldakse
14
Perelepitusteenuse seaduse eelnõu seletuskiri, lk 25
selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad.
Andmesubjekti teavitatakse uuringu
läbiviimiseks kontakti võtmisel (telefonis, e-
mailis) tema kontaktandmete päritolust, uuringu
tellijast ja vastamise vabatahtlikkusest.
Selgitatakse ka õiguslikku alust (näiteks, et
uuring on saanud vastava teadusuuringu taotluse
alusel Andmekaitse inspektsiooni loa selleks
vajalike isikuandmete saamiseks
Sotsiaalkindlustusametist ja nende andmete
töötlemiseks jms).
Üldine uuringust teavitamine toimub
Sotsiaalkindlustusameti ja Johan Skytte
poliitikauuringute instituudi
veebilehel/sotsiaalmeedias, millele samuti
uuringus osalejate tähelepanu juhitakse. Üldine
teavitamine toimub enne küsitlemise ja
andmetöötluse algust. Sarnaselt
veebiküsimustiku kaaskirjaga ja intervjuu
algustekstiga, tuuakse üldises uuringust
teavitamise postituses välja, kust ja millisel
õiguslikul alusel andmesubjektide
(isiku)andmed kogutakse, selgitatakse uuringu
läbiviimisega seonduvat ja tulemuste
kasutamist.
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas
teavitatakse.
11.3. Kust on leitavad Tartu Ülikooli üldised
andmekaitsetingimused15? andmekitsetingimused on leitavad ülikooli
veebilehelt:
https://ut.ee/et/sisu/andmekaitsetingimused.
Käesoleva uuringu andmekaitsetingimused
on lisatud selle taotluse juurde.
Andmekaitsetingimusi tutvustatakse
intervjueeritavale suuliselt intervjuu käigus
ja lisatakse veebiküsitluse juurde.
12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei
kolmandatesse riikidesse16
Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid
edastatakse.
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid
kasutatakse?
15
IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art
12 – 14 sätestatule.
16
Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).
Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:
https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
_____________________________ ____________________
(allkirjastaja ees- ja perenimi)17 (allkiri ja kuupäev)
Taotluse lisad18:
Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on JAH
olemas)
Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus JAH
Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand JAH
Lisa 4: Küsimustik või selle kavand JAH
17
Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on
volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).
18
Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.
Hange 279769 „ Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring Sotsiaalkindlustusametile“ TEHNILINE KIRJELDUS Taustainfo ja riikliku perelepitusteenuse kirjeldus Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) otsib lepingu partnerit, et hinnata riikliku perelepitusteenuse mõju teenusel osalevatele peredele, teenuseosutajatele ning koostööpartneritele. Lisaks ootame partnerilt soovitusi riikliku perelepitusteenuse paremaks korraldamiseks . 2022. aasta septembris jõustus riikliku perelepitusteenuse seadus (edaspidi ka RPLS) , millega reguleeritakse riiklikku perelepitusteenust ja sätestatakse lepitusmenetluse korraldamise alused. Teenuse eesmärk on toetada vanemaid lahkumineku järel oma alaealise lapse edasise elukorralduse kokkuleppele jõudmisel, soodustada vanemate koostööd lapse kasvatamisel ning seeläbi tagada lapse huvide kaitse ja heaolu. Perelepitusteenust on võimalik taotleda kõigil lapsevanematel, kes soovivad lahkumineku järel kokku leppida perekonnaseaduses sätestatud lapsega suhtlemise õiguses või alaealise lapse ülalpidamisega seotud küsimustes või muudes lapse elukorralduslikes küsimustes . 2023. aasta juulis jõustus seadusesäte, mis võimaldab perelepituse käigus kokku leppida ka ühise hooldusõiguse lõpetamises või muutmises. Riiklikku perelepitusteenust koordineerib Sotsiaalkindlustusamet. Töökorralduslikult kannavad seda rolli teenuse koordinaatorid ja juhtivkoordinaator (edaspidi koordinaator). Koordinaatori ülesanne on muuhulgas ka lapsevanemate, perelepitajate ja teiste osapoolte perelepituse alane nõustamine. Koordinaator teeb lepitusmenetluse raames haldustoiminguid ja -otsuseid: vormistab teenuse määramise otsuseid, hindab vanemluskokkuleppeid ning kinnitab need või teeb vanematele ettepaneku lepitusprotsessiga jätkata. Kui lapsevanemad lepitusprotsessis kokkuleppele ei jõua, edastab SKA vanematele (kohtumenetluse puhul ka kohtule) edutuse tõendi. Koordinaatorite tiimi ja klienditööd juhib juhtivkoordinaator. Riikliku perelepitusteenuse seaduse eelnõuga sõnastati riikliku perelepitusteenuse eesmärk, mis on järgmine: võimaldada vanemate lahkumineku korral sõlmida laste heaolust lähtuvad kokkulepped lapse elukorraldust puudutavates küsimustes nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Ühtlasi on see laste heaolu tagamiseks oluline. Alaeesmärkidena saab välja tuua järgmised: - perelepitusteenuse senisest suurem kasutamine alternatiivse lahendusena kohtumenetluse kõrval; - suurem kohtuväliste lepete arv, kohtuasjade arvu vähenemine. Perelepitusteenuse kasutamine on eri riikides andnud positiivseid tulemusi ning perelepituse kasutamise olulisust on rõhutanud ka rahvusvahelised dokumendid. Eesmärk ei ole saavutada lastevanemate omavahelist ära leppimist, vaid see, et vaidlevad osapooled jõuaksid konkreetse(te)s vaidlusküsimus(t)es mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu. Perelepitusteenuse eelised: 1. Suurem tõenäosus, et jõutakse lahenduseni, millest mõlemad pooled kinni peavad. Tulenevalt lepituse olemusest võtavad pooled ise vastutuse sobiva lahenduse otsimise eest. Kuna lepituse tulemusel saavutatud kokkulepet tajutakse väiksema tõenäosusega väljastpoolt pealesurutuna ning pooled on saanud ise kokkuleppe detailid paika panna, tunnevad nad suurema tõenäosusega sisemist sundi kokkuleppest kinni pidada. 2. Perelepituse kulud on väiksemad kui kohtumenetluses . Kohtumenetluse läbiviimiseks kulub rohkem aega ja tööjõudu kui sama asja lahendamiseks lepituses. Tulenevalt kohtuniku kvalifikatsioonist ja üldistest kohtu ülalpidamise kuludest on kohtupersonali töötund kallim kui lepitaja oma. Muidugi sõltub kohtumenetluse kuludelt kokkuhoidmise võimalikkus sellest, kas lepitused on tulemuslikud – kui lepituse käigus kokkuleppeni ei jõuta, tekivad kohtumenetluse kulud ikkagi. 3. Perekonnaõiguslike vaidluste mõju lapse heaolule . Eestis tehtud uuringutes on rõhutatud, et perekonnaõiguslikud vaidlused on tihti kõigile osapooltele emotsionaalselt rasked, kuna vanemad võivad sellises olukorras unustada lapse parimad huvid, manipuleerida lapsega ning segada ta omavahelistesse tülidesse. Teistes riikides tehtud uuringute tulemused näitavad, et lepitus aitab vanematel võrreldes kohtumenetlusega paremini keskenduda lapse huvidele . Perelepitusteenuse arendamise olulisus on välja toodud ka järgmistes riigisisestes dokumentides: - Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2031 üks eesmärk on luua toimiv perelepitussüsteem, mis võimaldab vanemate lahkumineku korral sõlmida lapse heaolust lähtuvad elukorralduse kokkulepped. - Peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste rohelises raamatus märgitakse, et tuleb välja arendada ühtsetele kvaliteedinõuetele vastav lepitusteenus ning osaliselt või täielikult tagada riiklikult rahastatud teenus eelkõige nende juhtumite puhul, kus lepitus võimaldab lahendada konflikte tulemuslikumalt, kiiremalt ja väiksemate kuludega ning omab eelduslikult kõige suuremat positiivset mõju lapse heaolule. Perelepitusteenust on Eestis osutatud aastaid, kuid teenuse kättesaadavus, kvaliteet ja hind on olnud piirkonniti erinev. Teenus on kättesaadav enamikus kohaliku omavalitsuse üksustes (edaspidi KOV), kuid teenuse rahastamine sõltub konkreetse KOVi võimekusest. Enamasti katab KOV teenuse osutamise kulud siis, kui tegemist on vähekindlustatud perega. Samas on ka KOVe , kes on valmis teenuse eest tasuma osaliselt ning ülejäänu maksab pere ise (teenuse hind varieerus piirkonniti). Seetõttu ei olnud perelepitusteenus kõikidele lapsevanematele võrdsetel alustel kättesaadav. Perelepitusteenuse protsess: Riikliku perelepitusteenus t koordineerib keskselt SKA . Perelepitusteenuse le saamiseks peab lapsevanem esitama selleks taotluse , v.a. juhul, kui teenusele suunamine toimub kohtu kaudu . Täpsem info teenuse taotlemise kohta SKA kodulehel. Seejärel hindab SKA perelepitusteenuse koordinaator taotlust ning teenuse sobivust vanematele ning sobivusel suunab vanemad teenusele. Perelepitusteenuse osutamise käigus viiakse perelepitaja vahendusel (RPLS § 11 alusel võib menetluses olla kaasatud ka kaks perelepitajat) läbi lepitusmenetlus, mille tulemusel võivad lepitusosalised kokku leppida perekonnaseaduses sätestatud lapsega suhtlemise õiguse ja/ või alaealise lapse ülalpidamisega seotud küsimustes. Perelepitusteenusele kaasatakse ka peres kasvavad lapsed, kellega perelepitaja individuaalselt vestleb. Laste kaasamise kohtumisest koostavad perelepitajad lapse kaasamise protokolli, millega saavad tutvuda SKA perelepitusteenuse koordinaatorid. Kui vanemad saavutavad kokkuleppe, sõlmitakse vanemluskokkulepe , mille allkirjastavad lapsevanemad ning mille kinnitab SKA , kui ei ilmne, et kokkulepe oleks lapse huvide vastu. SKA kinnitatud dokument on täitedokument (kui see sisaldab lapsega suhtlemise korda ja/ või elatise maksmise kokkulepet, siis need on täitejõuga kokkulepped). Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, väljastab SKA edutuse tõendi. Täpsem info ja protsessi kirjeldus perelepitusteenuse kohta on leitav riiklikku perelepitusteenust tutvustavast infovoldikust . SKA ülesanne on praegu ja tulevikus koolitada Eesti perelepitajaid ning tagada perelepitusteenuse regionaalne katvus. Perelepitusteenuse sihtgrupp : Perelepitusteenus on mõeldud ühise alaealise lapse või laste lahku läinud või lahku minevatele lapsevanematele, ke l l el ei ole õnnestunud kokku leppida lapse elukorralduslikes küsimustes (näiteks suhtluskord ja/ või elatis). Laps( ed ), kelle osas tema vanematele perelepitusteenust pakutakse, peavad olema alalise elukohaga Eestis. Riikliku p erelepitusteenuse tulemuslikkuse uuringu eesmärgid Riikliku p erelepitusteenuse tulemuslikkuse uuringu eesmärgiks on : uurida perelepitusteenuse mõju teenuse sihtgrupile (lastele ja lapsevanematele); uurida perelepitussüsteemi mõju riigile ning sidusgruppidele (kohalikud omavalitsused, kohtud) . Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuringuga soovitakse hinnata riikliku perelepitusteenuse mõju teenusel osalevale sihtgrupile (lastele ja lapsevanematele) ja perelepitussüsteemi mõju riigile ja sidusgruppidele seni perelepitus teenuse osutamise perioodil ning anda täiendavad soovitused ja ettepanekud riikliku perelepitusteenuse parendamiseks ja arendustegevusteks. Riikliku perelepitusteenuse seadus jõustus 01.09.2022 ning sellest ajast osutatakse teenust, mis tähendab, et uuringu alustamise perioodiks on teenust osutatud orienteeruvalt 2 aastat. Riikliku perelepitusteenuse seaduse eelnõus on välja toodud, et SKA-l lasub kohustus teha seaduse mõju järelhindamise lõplik analüüs, milles sätestatakse peamised mõju liigid ja hindamise kriteeriumid, mis on ka käesoleva uuringu üheks eesmärgiks. 31 .0 3 .2024 seisuga on riikliku l perelepitusteenusel toimunud 1176 perelepitusmenetlus t , mille st kohtu kaudu on suunatud 261 menetlus t , ülejäänud on tulnud omal algatusel. Lepituste tulemused: sõlmitud on 278 vanemluskokkuleppe t ning väljastatud 521 edutuse tõend it . Keskmiselt kestab üks menetlus 5 kuud, mille jooksul kohtutakse 4-5 korda. Nagu eelnevalt öeldud, saab perelepitusteenus enamasti lõppeda kahte moodi, kas: 1) sõlmitakse vanemluskokkulepe , mille kinnitab SKA või 2) formaalselt lepitus nurjub ja väljastatakse edutuse tõend. Praktikas on aga olukordi, kus vanemad jõuavad perelepitusteenuse ajal omavahelisele kokkuleppele, kuid otsustavad mingil põhjusel, et nad ei soovi ametlikku allkirjastatud ja SKA poolt kinnitatud vanemluskokkulepet sõlmida. Nendes olukordades väljastatakse vanematele ametlikult edutuse tõend, ent tegelikkuses ei ole perelepitusteenus olnud edutu, sest täitunud on oluline teenuse eesmärk (vanemad on jõudnud last puudutavates küsimustes kokkuleppele). Sedapuhku on tekkinud olukord, kus üksnes vanemluskokkulepete arvu ja statistika pealt ei ole võimalik hinnata perelepitusteenuse tulemuslikkust ning eeltoodud kirjeldus on kindlasti asjaolu, millele tuleb mõjuanalüüsis tähelepanu pöörata. 31 .0 3 .2024 seisuga on perelepitusteenusel sõlmitud 278 vanemluskokkulepet , millest esimesed vanemluskokkulepped on sõlmitud vahemikus 01.09.2022-31.12.2022 (81 tk) . Uuringu alguseks on need lapsevanemad saanud seega oma vanemluskokkulepet täita juba kaks aastat . See annab võimaluse uurida, kui tõhusad ja toimivad on perelepitusteenusel sõlmitud vanemluskokkulepped laste ja vanemate igapäevaelus peale teenusel käimist. Lapsi, kelle osas on sõlmitud vanemluskokkuleppeid , on 397 . Perelepitusteenuse loomise üheks oluliseks eesmärgiks oli laste heaolu ja huvide kaitse. Seega on oluline uurida, millist mõju on perelepitusteenus avaldanud lastele peale seda, kui nende vanemad (ja nad ise) on osalenud perelepitusteenusel. Perelepitusteenus järgib lapse kaasamise põhimõtet ning seega on lepitusmenetluses olulisel kohal lapse arvamuse välja selgitamine lähtuvalt lapse arengutasemest. Praktikas tähendab see seda, et perelepitaja viib läbi eraldi lapsega kohtumise (kui peres on mitu last, viiakse kohtumine läbi iga ühega eraldi). Lapse kaasamine annab lapsele hääle ning võimaluse kasutada talle seadusega antud õigust avaldada oma arvamust oma elu puudutavatel teemadel, mistõttu on lapse kaasamine perelepitusprotsessis kesksel kohal. Seni ei ole aga uuritud, millist mõju avaldab lapse kaasamine perelepitusteenuse tulemusele, kuivõrd arvestatakse protsessis ja kokkulepetes päriselt lapse arvamust , kuidas selgitatakse välja, et kokku lepitu ei oleks lapse huvidega vastuolus (RPLS § 12 lg 3 tähenduses) ning kuidas laps ennast selles protsessis tunneb . Seetõttu on perelepitusteenuse mõjuanalüüsis oluline keskenduda eraldi ka lapse kaasamise temaatikale, mille juures on olulisel kohal edasised parendusettepanekud ja toimivad näited välispraktikast lähtuvalt. Perelepitusteenuse tõhususe hindamiseks on seega oluline vaadelda olemasolevate statistiliste andmete taha ja selgitada välja, kui suure tulemusega on riiklik perelepitusteenus päriselt ning millist mõju avaldab see lastele ja lapsevanematele (peale teenuseosutamist aga ka hiljem, näiteks poole aasta või aasta pärast). Kuivõrd üheks teenuse loomise eesmärgiks oli vähendada perekonnaõiguslikes vaidlustes kohtumenetlusi ja kohtukoormust, on teine uuringu eesmärk uurida perelepitussüsteemi mõju sidusgruppidele, sh kohtusüsteemile, aga ka kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatele. 3 . Tellitava uuringuga haakuvad uuringud Eesti riikliku perelepitusteenuse mõju ei ole sellisel kujul varasemalt uuritud. 2020. aastal on perelepitusteenuse projektijuht viinud läbi analüüsi „Ekspertanalüüs perelepitusteenuse korraldusest kuue Euroopa riigi võrdlusel“ . 2022. aastal valmis Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud ja Civitta poolt läbi viidud uuring „Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs“ , mis keskendus kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö ja korralduse uurimisele. Uuringust selgus, et j ärjest enam kasvab lastekaitsetöötajate töölaual nende perede arv, ke llel on raskusi hakkama saada vanemate lahkuminemisega seotud perekonfliktidega. Pea pooled lastekaitsetöötaja töölaual olevatest pöördumistest on seotud hooldus- ja suhtlusõiguse ning ülalpidamisküsimustega, mis on selgelt teistest eristuv valdkond. Riikliku perelepitusteenuse kohta ei ole üks-ühele tehtud tänasel hetkel otseselt ühtegi uurimistööd, küll aga on tehtud meile teadaolevalt kaks uurimistööd perelepitusteenusega tihedalt seonduval teemal. 1) Mitme koduga lapsed: kes, kus, mis on minu kodu? Suhtluskorra retoorika ja praktika , 2021 (Eliise Ilves) ; 2) Lapsevanemate kogemused lahkumineku mõjust ja toetavatest teenustest, 2023 (Kai Kunimägi) . Tellijal on olemas riikliku perelepitusteenuse osutamise statistika, riikliku perelepitusteenuse osutamise kulud/ühikhinnad, perelepitusteenuse tulemuse (kas vanemluskokkulepe või edutuse tõend) statistika ning kohtu poolt perelepitusteenusele suunatud menetluste statistika, mida on pakkujal võimalik analüüsis kasutada. Ülejäänud uuringuks vajalikud andmed tuleb pakkujal pärida vastavatelt asutustelt. Tellija edastab olemas olevad andmed töövõtjale 7 tööpäeva jooksul pärast vastavate andmete kirjalikku pärimist. 4 . Uurimis - ja arendus ülesanded Eesmärgi täitmiseks on püstitatud 7 uurimis - ja arendus ülesannet: Milline on laste ja lapsevanemate arvamus ja kogemus riikliku perelepitussüsteemiga? Milline on perelepitusteenuse mõju lapsevanematele ja lastele? Kuidas toimib lapse kaasamise protsess? Milline on perelepitussüsteemi tasuvus riigile ja teenuse mõju olulistele sidusgruppidele? Milline on perelepitussüsteemi koordinatsioon ja toimimine? Arendusettepanekud lähtuvalt perelepitusteenuse kitsaskohtadest Teiste riikide kogemuste ja praktikate analüüs Iga uurimis- ja arendusülesande alla on püstitatud vastava teema kohta käivad uurimisküsimused, mis on vajalik selle uurimis- ja arendusülesande raames välja selgitada. 1. Milline on laste ja lapsevanemate arvamus ja kogemus riikliku perelepitussüsteemi osas ? Milline on laste ja lapsevanemate teadlikkus perelepitusteenusest? Millised on vanemate arvates teenusele jõudmisel soodustavad ja takistavad tegurid? Millised olid vanemate ootused ja vajadused perelepitusteenusele tulles? Milline on lapsevanemate kogemus perelepitusteenuse protsessiga alates taotluse tegemisest kuni lepituse lõppemiseni? Mis on hästi ja millised on kitsaskohad (sh eristatult menetluse tulemuse lõikes)? Millised on lapsevanemate kogemused perelepituse erijuhtude puhul RPLS § 11 kontekstis? Millistel juhtudel on erijuhtumi (RPLS § 11) kogemusega vanem jõudnud perelepitusteenusele? Milline on nende vanemate hinnang perelepituse protsessile ja millised on olnud lepituse tulemused? Milline on vanemate endi panus perelepitus e õnnestumisse (vanemate ja lepitajate vaatest)? Millistel juhtudel ja põhjustel lõppevad mõned menetlused, kus vanemad jõuavad omavahelisele kokkuleppele, siiski edutuse tõendiga? Kuidas seda muuta? Millised on vanemate kogemused täitemenetlusega? Millised on korduvate lepituste põhjused ja tulemuslikkus? 2. Milline on perelepitusteenuse mõju lapsevanematele ja lastele? Milline on perelepitusteenuse mõju lapsevanematele perelepitusteenuse järgselt (sh eristatult menetluse tulemuse lõikes, eristatult tavajuhtumi ja erijuhtumi lõikes)? sh millised on mõju hindamise kriteeriumid? sh kuidas toetab perelepitusteenus vanemaid lahkumineku järel oma lapse edasises elukorralduses kokkuleppele jõudmist? sh kuidas soodustab perelepitusteenus vanemate koostööd lapse kasvatamisel ? Kuidas toimib vanemluskokkuleppe /kokkulepete täitmine lepituse järgselt (sh erisused 3 , 6 kuu ja 12 kuu möödudes)? Milline on perelepitusteenuse mõju lastele perelepitusteenuse osalemise järgselt (sh eristatult menetluse tulemuse lõikes)? 3. Kuidas toimib lapse kaasamise protsess? Kuidas toimib lapse kaasamine perelepitusteenusele? Milline on lepitajate ettevalmistus ja valmisolek lapse kaasamiseks? Millised on lepitajate kogemused lapse kaasamisest perelepitusprotsessi? Mis on põhjused, kui lapsi perelepitusse ei kaasata? Kui sisuliselt lapse kaasamine läbi viidud ja kui sisulised on laste kaasamise protokollid? Milline on lapse arvamuse mõju perelepituse tulemusele? Millised on laste kogemused perelepitajaga kohtumisest? Kuidas kogeb laps enda arvamusega arvestamist, sh otsuse sisu selgitamist? Kuidas toimub RPLS § 12 lg 3 täitmine ? K uidas hinnatakse, et lepituse tulemus ei ole lapse huvide vastu? Millised on kitsaskohad lapse kaasamise protsessis? 4 . Milline on perelepitussüsteemi tasuvus riigile ja teenuse mõju olulistele sidusgruppidele? Milline on perelepitussüsteemi tasuvus riigile (sh kulu-tulu analüüs, kas ja kui palju perelepitusteenuse mõjul on hoitud raha kokku kohtusüsteemis Millised on tasuvuse ja mõju hindamise kriteeriumid? Kuidas on perelepitusteenus mõjutanud kohtu tööd perekonnaõiguslikke asjadega (suhtlus- ja hooldusõiguse juhtumite arvu muutus)? Kui paljud vanemad, kes on suunatud kohtu poolt perelepitusteenusele, on pöördunud peale perelepitust kohtusse tagasi? Mis põhjustel? Milline on lastekaitsetöötajate kogemused ja rahulolu perelepitusteenusega? Kuidas on perelepitusteenus mõjutanud kohalike omavalitsuste laste ja peredega tööd tegevate spetsialistide tööd ( sh suhtlus- ja hooldusõiguse juhtumite arvu muutus)? Kui palju on vanemluskokkulepete osas avaldusi jõudnud täitemenetlusse ja kui palju neist on menetlusse võtnud? 5. Milline on perelepitussüsteemi koordinatsioon ja toimimine? Milline on SKA poolne teenuse koordineerimine, mis on hästi ja mis saaks paremini olla? Milline kogemus on lapsevanematel, lepitajatel, koordinaatoritel SKA poolse perelepitusteenuse koordineerimisega? Milline on lepitajate professionaalsus ja selle areng lepituse jaoks olulistes teemades? Kuidas praegune lepitajate toetussüsteem toetab lepitajate professionaalsust? Milline on osapoolte arvamus ja kogemus perelepitusteenuse protsessist alates teenuse taotlemisest kuni lõpetamiseni? 6. Millised on perelepituss üsteemi kitsaskohad ja arendusettepanekud Mis on perelepitussüsteemi ja -teenuse puhul hästi ja toimiv? Millised on perelepitussüsteemi ja -teenuse kitsaskohad? Millised on läbivalt teenuse tulemuslikkuse ja mõju hindamise kriteeriumid? Millised on põhistatud ettepanekud perelepitusteenuse arendamiseks ja kitsaskohtade parendamisek s? Millised on õigusloomet puudutavad ettepanekud ? 7. Teiste riikide kogemuste ja välispraktikate analüüs Milliseid näiteid ja lahendusettepanekuid saab tuua käesolevast uuringust ilmnenud perelepitusteenuse kitsaskohtade parendamiseks teiste riikide praktikast ? Milline on teiste riikide näitel perelepitusteenusel kokkuleppele jõutud menetluste osakaal ? Kuidas toimib teistes riikides lapse kaasamise protsess ning kuidas hinnatakse seda, et perelepitusteenusel sõlmitav vanemate vaheline kokkulepe ei oleks lapse huvide vastu ? Mis on teiste riikide näitel see osakaal, kes pöördub peale perelepitusteenust kohtusse ning mis põhjustel? Uurimisküsimused ei ol e ammendavad ning tellija ootab, et pakkuja lisaks võimalusel veel täiendavaid põhjendatud küsimusi . Iga uurimis- ja arendusülesande väljundiks on raport uuringutulemustest, mis on keeleliselt korrektne ja vormilt terviklik , sisaldades muuhulgas meetodite kirjeldust, analüüsi osa, põhijäreldusi, soovitusi, kokkuvõtet ja bibliograafiat. Uuringu tulemustest valmib lõppraport, mis koondab kõigi uurimis- ja arendusülesannete väljundeid. Lisaks sisaldab see ka sissejuhatust, bibliograafiat ning kokkuvõtteid eesti- ja inglise keeles. Lõppraport on keeleliselt ja sisuliselt korrektne terviklik dokument. Uuringu metoodika Tellija ootus on, et uuringu metoodika sisaldaks nii kvantitatiivset kui kvalitatiivset lähenemisviisi. Sihtrühmast peavad kaasatud olema: lapsed ja lapsevanemad, perelepitajad, SKA perelepitusteenuse meeskond, KOV lastekaitsetöötajad, kohtud. Pakkuja poolt on oodatud pakkum u ses nägemus täpsemast metodoloogilisest lähenemisest ning kirjeldus, kuidas plaanitakse mingi sihtgrupini jõuda. Samuti ootame pakkumuses kirjeldust, kuidas plaanib pakkuja uuringusse lapsi kaasata. Pakkuja peab lahti kirjutama, millistes uurimuse osades on vajalik taotleda Andmekaitse Inspektsiooni ja juhul kui metoodikast lähtuvalt on vajalik siis ka eetika komitee luba uurimuse läbi viimiseks. Andmekaitse Inspektsiooni ja eetika komitee loa taotlemiseks vajalike dokumentide ja vastuskirjade koostamine on pakkuja kohustus. 5 . Orienteeruv uuringu läbi viimise a jakava Lepingu täitmine algab lepingu allkirjastamise hetkest. Lepingu sõlmimisest alates 5 kuu jooksul (kuid mitte hiljem kui 15.12.2024) esitatakse esimene vaheraport uurimis- ja arendusülesan n e te 1-4 kohta. L õppraport esitatakse 9 kuu jooksul lepingu sõlmimisest , mis on terviklik raport uurimistulemustest , sisaldades kõiki 1-7 uurimis- ja arendusülesandeid. 6 . Pakkum u ses esitatavate komponentide loetelu Pakkujal tuleb pakkum u sega esitada : Arusaam uuringu eesmärkidest ja sisust; Uuringu teostamise kava uurimis- ja arendusülesannete lõikes. Iga uurimis- ja arendusülesande juures tuleb tuua välja metoodika kirjeldus, sh uurimisküsimused, vajadusel teoreetilised lähenemised, andmeallikad, valimi koostamise põhimõtted ja suurus, andmekogumise ja analüüsimise meetodid kirjeldus, kuidas plaanitakse mingi sihtgrupini jõuda, sh eraldi lapsed ning kirjeldus, millistes uurimuse osades on vajalik taotleda Andmekaitse Inspektsiooni ja eetikanõukogu luba ; Uurimisrühma kirjeldus: koosseis, tööjaotus; Uuringu läbiviimise detailne tegevus- ja ajakava nädala täpsusega, kus on välja toodud tegevused ja nende eest vastutajad. Kavas tuleb arvestada, et tellijaga koostöös tehtud koosolekud toimuvad minimaalselt iga uurimis- ja arendusülesande metoodika ja valimi täpsustamiseks ning vaheraport i mustandi tutvustamisel. Lisaks sellele on tööplaanis oodatud ettepanekud lisakoosolekuteks, kui pakkuja näeb nendeks vajadust ; Uuringuga seotud riskid ja riskide maandamise kava koos vastutajatega. Mh tuleb käsitleda projekti uurimiseetilisi väljakutsed ja nendega tegelemise meetodeid, ning vajalike lubade taotlemisega seotud võimalikke väljakutseid ; Uuringu eelarve uurimis- ja arendusülesannete ja peamiste tegevuste lõikes.
Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring Sotsiaalkindlustusametile
INDIVIDUAALINTERVJUUDE NÄIDISKAVAD
Alljärgnevalt on esitatud uurimisrühma poolt uurimisküsimuste kaupa koostatud intervjuukavade
näidisküsimused. Tegemist ei ole lõplike intervjuukavade küsimustega, vaid esialgse info põhjal
koostatud võimalike versioonidega intervjuukavade küsimustest.
INTERVJUU KAVA LAPSEVANEMATELE
1. Mis on Teie arvates riikliku perelepitusteenuse eesmärk?/Mis on Teie arvates riikliku
perelepitusteenuse peamised kasutegurid?
2. Kui palju ja mida Te teadsite enne teenusele jõudmist riiklikust perelepitusteenusest?
3. Milline oli Teie ettekujutus riiklikust perelepitusteenusest? Kas Teie ettekujutus vastas
reaalsusele? Kui mitte, siis milles seisnesid reaalsed erisused?
4. Mida lootsite perelepitusteenuse käigus saavutada? Kas Teie ootused perelepitusteenusele
täitusid? Mis jäi Teie jaoks saavutamata?
5. Mis oli peamine põhjus, mis ajendas Teid perelepitusteenust kasutama?/Kuidas jõudsite
perelepitusteenuseni?/Mis ajendas Teid riiklikku perelepitusteenust kasutama? (küsitakse neilt,
keda ei suunatud kohtu kaudu)
6. Kuidas toetab/on toetanud riiklik perelepitusteenus Teie lapse edasises elukorralduses
kokkuleppele jõudmist?/ Kuidas toetab/on toetanud riiklik perelepitusteenus Teie koostööd
lapse kasvatamisel?
7. Milliste vanemluskokkuleppe tingimustega jäite enim rahule? Kas oli ka mingeid tingimusi,
millega Te väga rahule ei jäänud? Mida muudaksite kokkuleppe tingimustes, kui saaksite?
Abiküsimus: Kas tunnete, et oleksite saavutanud sellistel tingimustel kokkuleppe ka ilma
teenusel osalemiseta? (küsitakse vanemluskokkuleppe sõlminud lapsevanematelt)
8. Kas jõudsite kokkuleppele Teie jaoks piisavalt kiiresti?
Abiküsimus: Kui Te ei jõudnud kokkuleppele piisavalt kiiresti, siis mis olid peamised tegurid, mis
seda takistasid? (küsitakse vanemluskokkuleppe sõlminud lapsevanematelt)
9. Mis oli peamine põhjus, miks Te ei jõudnud kokkuleppele? (küsitakse neilt lapsevanematelt,
kelle teenuse kasutamine lõppes edutuse tõendi väljastamisega).
10. Kas tegite enne perelepitusteenusega alustamist ka mingisugust eeltööd? Kui jah, siis
millist?/Kas ja kuidas valmistusite iseseisvalt enne perelepitusteenuse menetluse algust/enne
perelepitusteenusele jõudmist?
11. Millega olete riiklikus perelepitusteenuse protsessis kõige enam rahul? Mis vajab Teie
hinnangul parendamist?
12. Mis ajendas Teid uuesti perelepitusteenust kasutama? (küsitakse neilt, kes on teenust korduvalt
kasutanud)
13. Mida teeksite riikliku perelepitusteenuse kasutamisel nüüd teisiti? (küsitakse nende
lapsevanemate käest, kes kasutasid teenust siis kui seda pakkuma hakati ja on nüüdseks seda
1
juba mõnda aega teinud; võrdlusgrupiks on need lapsevanemad, kes on teenust alles hiljaaegu
kasutanud)
14. Kas Teie laps kaasati teenusele ja kui, siis kuidas toimus lapse kaasamine?
15. Kas perelepitaja tegevus Teie lapse kaasamisel oli Teie arvates oskuslik/pädev?
16. Milline oli Teie arvates teenuse mõju Teie lapsele?
17. Mida soovitaksite teistele lapsevanematele enne perelepitusteenuse menetluse
alustamist/seoses riikliku perelepitusteenusega?
INTERVJUU KAVA PERELEPITAJATELE
1. Mis on Teie arvates riikliku perelepitusteenuse eesmärk?
2. Kui kasulik on Teie hinnangul riiklik perelepitusteenus eelkõige riigi tasandil? Teenuse
kasutajatele? Teistele asjaosalistele/sidusgruppidele? Kui kasulik on Teie hinnangul riiklikul
perelepitusteenusel osalemine laste jaoks?
3. Milliseid meetodeid kasutate (kõige enam) lapse kaasamisel perelepitusteenusele?/Milline on
Teie hinnangul/arvates kõige edukam/kasulikum meetod/võte lapse kaasamiseks
perelepitusteenusele?
4. Millistel juhtudel/millises olukorras peaks Teie hinnangul/Teie arvates kaasama kindlasti lapsi
perelepitusteenusele?
5. Mis on olnud Teie jaoks lapse kaasamisel perelepitusteenusele kõige keerulisem?
6. Mis põhjusel/millistel juhtudel Te ei kaasa/ei ole kaasanud lapsi perelepitusteenusele?
7. Mida peaksid Teie hinnangul tegema lapsevanemad (teisiti) kui nad tulevad
perelepitusteenusele?
8. Mismoodi panustavad Teie hinnangul lapsevanemad ise perelepitusteenuse õnnestumisse?
9. Mida peaks/annaks Teie hinnangul tegema/teha, et riikliku perelepitusteenuse tulemusel
jõuaks rohkem lapsevanemaid kokkuleppele?
10. Palun andke hinnang enda ettevalmistusele perelepitajaks saamisel. Millega olete enda
ettevalmistuses kõige enam rahul? Millest tunnete puudust? Kuidas hindate läbitud
perelepitaja koolitust?
11. Kas tunnete, et Teie arengut perelepitusteenuse osutamisel on piisavalt (riigi poolt) toetatud?
Kui tunnete selles osas puudujääke, siis kes ja kuidas peaks Teid selles osas veel rohkem
toetama?
12. Palun hinnake enda ettevalmistust lapse perelepitusteenuse protsessi kaasamiseks? Millest
tunnete enda ettevalmistuses selles osas kõige rohkem puudust? Millega olete selle teemaga
seonduvalt ettevalmistusprotsessis enim rahul?
13. Kuidas olete rahul Sotsiaalkindlustusameti poolse perelepitusteenuse koordineerimisega?
Millega olete eriti rahul? Mis vajaks Teie hinnangul parendamist?/Milline on Teie kogemus
Sotsiaalkindlustusameti poolse perelepitusteenuse koordineerimisega? Millega olete rahul?
Mis vajaks Teie hinnangul parendamist?
2
14. Millega olete riiklikus perelepitusteenuse protsessis kõige enam rahul? Mis vajab Teie
hinnangul parendamist?
15. Milline on Teie nägemus riikliku perelepitusteenuse tulevikust?
INTERVJUU KAVA EKSPERTIDELE
1. Mis on Teie arvates riikliku perelepitusteenuse eesmärk?
2. Kui kasulik on Teie hinnangul riiklik perelepitusteenus eelkõige riigi tasandil? Teenuse
kasutajatele? Teistele asjaosalistele/sidusgruppidele? Kui kasulik on Teie hinnangul riiklikul
perelepitusteenusel osalemine laste jaoks?
3. Kui riiklikku perelepitusteenuse osutamist ei toimuks, siis mis võiks Teie arvates olla selle
alternatiiviks?
4. Millised on Teie hinnangul peamised põhjused, miks pöörduvad riiklikul perelepitusteenusel
osalejad peale lepitusteenust siiski kohtusse?
5. Millised on Teie arvates teenuse sisu, osutamise või korraldamise kitsaskohad? Mida tuleks
muuta või arendada?
6. Mida annaks Teie arvates parendada/muuta, et rohkem teenuse kasutajatest lapsevanemaid
jõuaksid kokkuleppele?1
7. Millised on Teie hinnangul peamised kitsaskohad laste kaasamisel perelepitusteenusele?
8. Milline on Teie nägemus riikliku perelepitusteenuse tulevikust?
9. Kuidas on perelepitusteenus Teie hinnangul mõjutanud kohtute tööd seoses
perekonnaõiguslikke asjadega (suhtlus- ja hooldusõiguse juhtumite arvu muutus)?
(valikküsimus kohtunikule)
10. Milline on Teie kogemus ja rahulolu perelepitusteenusega? (valikküsimus lastekaitsetöötajale)
11. Kuidas on perelepitusteenus mõjutanud kohalike omavalitsuste laste ja peredega tööd
tegelevate spetsialistide tööd (sh suhtlus- ja hooldusõiguse juhtumite arvu muutus)?
(valikküsimus lastekaitsetöötajale)
INTERVJUU KAVA VÄLISRIIKIDE ESINDAJATELE
1. Kuidas on Teie riigis riikliku perelepitusteenuse osutamine koordineeritud?
2. Millised õigusaktid ja muud dokumendid reguleerivad Teie riigis perelepitusteenuse osutamist?
3. Kuidas toimub Teie riigis lapse kaasamine riiklikule perelepitusteenusele? Mis on Teie hinnangul
peamised kitsaskohad lapse kaasamisel sellesse protsessi?
4. Kuidas hinnatakse Teie riigis seda, et perelepitusteenusel sõlmitav vanemate vaheline
kokkulepe ei oleks lapse huvide vastu?
1
Siinkohal antakse intervjueeritavale teada, et peaaegu kaks kolmandikku riikliku perelepitusteenuse menetlustest
lõppevad edutuse tõendiga.
3
5. Millised on peamised põhjused, miks pöörduvad riiklikul perelepitusteenusel osalejad peale
lepitusteenust siiski kohtusse?
6. Millised on Teie hinnangul peamised riikliku perelepitusteenuse protsessi kitsaskohad? Kas Teie
hinnangul on see hästi toimiv? Mis vajaks Teie hinnangul muutmist ja/või parendamist?
INTERVJUU KAVA LASTELE
Lastega toimuvad pigem vestlused, mille käigus lihtsate ja mänguliste eakohaste harjutuste abil
küsitakse küsimusi, mitte ei toimu nii-öelda traditsiooniline intervjueerimine.
1. Räägi, kuidas see toimus, et Sa kohtusid perelepitajaga? (vajadusel selgitada, kes see on).
2. Mis Sa arvad, mille jaoks seda kohtumist vaja oli?
3. Kas ema ja/või isa seletasid Sulle, mis sellel kohtumisel juhtuma hakkab?
4. Kas Sa tundsid, et Sa said öelda kõik, mis Sa tahtsid? Kas Sa tundsid, et Sinu juttu kuulati?
5. Millise tunde see kohtumine Sulle tekitas?/Kas Sa olid pärast kohtumist heas meeleolus?
6. Millise mulje jättis inimene, kes Sinuga rääkis? Kas Sulle meeldis see inimene, kes Sinuga rääkis?
7. Kas Sa tundsid, et sellest kohtumisest oli kasu? Mis sellest kasu oli?
INTERVJUU KAVA POLIITIKAKUJUNDAJATELE
1. Mis on riikliku perelepitusteenuse eesmärk riigi vaates? Kuhu tahab riik Teie hinnangul
perelepitusteenuse osutamisega jõuda?
2. Kui kasulik on Teie hinnangul riiklik perelepitusteenus eelkõige riigi tasandil? Teenuse
kasutajatele? Teistele asjaosalistele/sidusgruppidele? Kui kasulik on Teie hinnangul riiklikul
perelepitusteenusel osalemine laste jaoks?
3. Millised peaksid Teie arvates olema selle teenuse mõju hindamise kriteeriumid?
4. Kui riiklikku perelepitusteenuse osutamist ei toimuks, siis mis võiks Teie arvates olla selle
alternatiiviks?
5. Millised on Teie hinnangul peamised põhjused, miks pöörduvad riiklikul perelepitusteenusel
osalejad peale lepitusteenust siiski kohtusse?
6. Mida annaks Teie arvates parendada/muuta, et rohkem teenuse kasutajatest lapsevanemaid
jõuaksid kokkuleppele?2
7. Millised on Teie arvates teenuse sisu, osutamise või korraldamise kitsaskohad? Mida tuleks
muuta või arendada?
8. Milline on Teie nägemus riikliku perelepitusteenuse tulevikust?
2
Siinkohal antakse intervjueeritavale teada, et peaaegu kaks kolmandikku riikliku perelepitusteenuse menetlustest
lõppevad edutuse tõendiga.
4
Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee
Protokolli number: 394/T-25 koosolek: 21.10.2024
Komitee koosseis:
Aseesimees
Kristi Lõuk Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, projektijuht / doktorant
Liikmed
Diva Eensoo Tervise Arengu Instituut, teadur
Katrin Kaarna Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, kliiniliste uuringute keskuse juhataja
Kalle Kisand Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, laborimeditsiini professor
Piret Koosa Eesti Rahva Muuseum, teadur
Malle Kuum Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, farmakoloogia lektor /
farmakoloogia teadur
Marje Oona Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini kaasprofessor
Maire Peters Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, geneetika kaasprofessor
Raivo Puhke Tartu Ülikool, meditsiinteaduste valdkond, funktsionaalse morfoloogia lektor
Atko-Sulhan Remmel Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, religiooniuuringute
kaasprofessor
Anna-Liisa Tamm Tartu Tervishoiu Kõrgkool, füsioteraapia ja tervisekaitse osakonna juhataja
Anni Tamm Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, arengu- ja koolipsühholoogia lektor /
arengupsühholoogia teadur
Maarja Torga Riigikohus, tsiviilkolleegiumi nõunik
Otsus: Kooskõlastada uurimistöö
Uurimistöö nimetus: Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring
Sotsiaalkindlustusametile
Vastutav uurija (asutus):
Doris Pavlov (Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut,
Lossi 36, Tartu)
Komitee poolt läbivaadatud dokumendid (lisatud kooskõlastusele):
1. Uurimistöö avaldus kooskõlastuse saamiseks Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt,
01.11.2024
2. Informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm eksperdile, 01.11.2024
3. Informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm lapsele, 01.11.2024
4. Informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm lapsevanemale, 01.11.2024
5. Veebiküsimustiku kaaskiri, 01.11.2024
6. Intervjuude näidiskavad, 01.11.2024
7. Uurimistöö läbiviijate CVd (D. Pavlov, J. Strömpl, T. Uusen-Nacke, S. Trankmann,
H. Urmann)
Uurimistöö lõpp: 31.05.2025
Komitee aseesimees: Kristi Lõuk /allkirjastatud digitaalselt/
Komitee sekretär: Kaire Kallak /allkirjastatud digitaalselt/
Väljastatud: /viimase digitaalallkirja kuupäev/
________________________________________________________________________________
Tartu Ülikool tel 737 6215
grandikeskus e-post
[email protected]
Raekoja plats 9 www.ut.ee/teadus/eetikakomitee
51004 Tartu
Selgitus:
• Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee otsus uuringu taotluse osas ei kohusta
isikuandmete või andmekogu vastutavat või volitatud töötlejat andmeid uurijale väljastama.
Isikuandmete või andmekogu vastutav või volitatud töötleja on kohustatud hindama, kas
isikuandmete väljastamine uuringu tegemise eesmärgil ja uurija poolt taotletud viisil on tehniliselt
võimalik, lubatud ja vastab õigusaktidele.
• Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee annab hinnangu planeeritavas uuringus
isikuandmete töötlemise suhtes taotluses esitatud kirjelduse ja dokumentide alusel. Uuringus
kasutatavate isikuandmete vastutav või volitatud töötleja (vastutav uurija ning uuringumeeskond)
vastutab isikuandmete töötlemise nõuetekohasuse ja õigusaktidele vastavuse eest ka siis, kui
eetikakomitee on uuringu kooskõlastanud.
2
Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring Sotsiaalkindlustusametile
INDIVIDUAALINTERVJUUDE NÄIDISKAVAD
Alljärgnevalt on esitatud uurimisrühma poolt uurimisküsimuste kaupa koostatud intervjuukavade
näidisküsimused. Tegemist ei ole lõplike intervjuukavade küsimustega, vaid esialgse info põhjal
koostatud võimalike versioonidega intervjuukavade küsimustest.
INTERVJUU KAVA LAPSEVANEMATELE
1. Mis on Teie arvates riikliku perelepitusteenuse eesmärk?/Mis on Teie arvates riikliku
perelepitusteenuse peamised kasutegurid?
2. Kui palju ja mida Te teadsite enne teenusele jõudmist riiklikust perelepitusteenusest?
3. Milline oli Teie ettekujutus riiklikust perelepitusteenusest? Kas Teie ettekujutus vastas
reaalsusele? Kui mitte, siis milles seisnesid reaalsed erisused?
4. Mida lootsite perelepitusteenuse käigus saavutada? Kas Teie ootused perelepitusteenusele
täitusid? Mis jäi Teie jaoks saavutamata?
5. Mis oli peamine põhjus, mis ajendas Teid perelepitusteenust kasutama?/Kuidas jõudsite
perelepitusteenuseni?/Mis ajendas Teid riiklikku perelepitusteenust kasutama? (küsitakse neilt,
keda ei suunatud kohtu kaudu)
6. Kuidas toetab/on toetanud riiklik perelepitusteenus Teie lapse edasises elukorralduses
kokkuleppele jõudmist?/ Kuidas toetab/on toetanud riiklik perelepitusteenus Teie koostööd
lapse kasvatamisel?
7. Milliste vanemluskokkuleppe tingimustega jäite enim rahule? Kas oli ka mingeid tingimusi,
millega Te väga rahule ei jäänud? Mida muudaksite kokkuleppe tingimustes, kui saaksite?
Abiküsimus: Kas tunnete, et oleksite saavutanud sellistel tingimustel kokkuleppe ka ilma
teenusel osalemiseta? (küsitakse vanemluskokkuleppe sõlminud lapsevanematelt)
8. Kas jõudsite kokkuleppele Teie jaoks piisavalt kiiresti?
Abiküsimus: Kui Te ei jõudnud kokkuleppele piisavalt kiiresti, siis mis olid peamised tegurid, mis
seda takistasid? (küsitakse vanemluskokkuleppe sõlminud lapsevanematelt)
9. Mis oli peamine põhjus, miks Te ei jõudnud kokkuleppele? (küsitakse neilt lapsevanematelt,
kelle teenuse kasutamine lõppes edutuse tõendi väljastamisega).
10. Kas tegite enne perelepitusteenusega alustamist ka mingisugust eeltööd? Kui jah, siis
millist?/Kas ja kuidas valmistusite iseseisvalt enne perelepitusteenuse menetluse algust/enne
perelepitusteenusele jõudmist?
11. Millega olete riiklikus perelepitusteenuse protsessis kõige enam rahul? Mis vajab Teie
hinnangul parendamist?
12. Mis ajendas Teid uuesti perelepitusteenust kasutama? (küsitakse neilt, kes on teenust korduvalt
kasutanud)
13. Mida teeksite riikliku perelepitusteenuse kasutamisel nüüd teisiti? (küsitakse nende
lapsevanemate käest, kes kasutasid teenust siis kui seda pakkuma hakati ja on nüüdseks seda
1
juba mõnda aega teinud; võrdlusgrupiks on need lapsevanemad, kes on teenust alles hiljaaegu
kasutanud)
14. Kas Teie laps kaasati teenusele ja kui, siis kuidas toimus lapse kaasamine?
15. Kas perelepitaja tegevus Teie lapse kaasamisel oli Teie arvates oskuslik/pädev?
16. Milline oli Teie arvates teenuse mõju Teie lapsele?
17. Mida soovitaksite teistele lapsevanematele enne perelepitusteenuse menetluse
alustamist/seoses riikliku perelepitusteenusega?
INTERVJUU KAVA PERELEPITAJATELE
1. Mis on Teie arvates riikliku perelepitusteenuse eesmärk?
2. Kui kasulik on Teie hinnangul riiklik perelepitusteenus eelkõige riigi tasandil? Teenuse
kasutajatele? Teistele asjaosalistele/sidusgruppidele? Kui kasulik on Teie hinnangul riiklikul
perelepitusteenusel osalemine laste jaoks?
3. Milliseid meetodeid kasutate (kõige enam) lapse kaasamisel perelepitusteenusele?/Milline on
Teie hinnangul/arvates kõige edukam/kasulikum meetod/võte lapse kaasamiseks
perelepitusteenusele?
4. Millistel juhtudel/millises olukorras peaks Teie hinnangul/Teie arvates kaasama kindlasti lapsi
perelepitusteenusele?
5. Mis on olnud Teie jaoks lapse kaasamisel perelepitusteenusele kõige keerulisem?
6. Mis põhjusel/millistel juhtudel Te ei kaasa/ei ole kaasanud lapsi perelepitusteenusele?
7. Mida peaksid Teie hinnangul tegema lapsevanemad (teisiti) kui nad tulevad
perelepitusteenusele?
8. Mismoodi panustavad Teie hinnangul lapsevanemad ise perelepitusteenuse õnnestumisse?
9. Mida peaks/annaks Teie hinnangul tegema/teha, et riikliku perelepitusteenuse tulemusel
jõuaks rohkem lapsevanemaid kokkuleppele?
10. Palun andke hinnang enda ettevalmistusele perelepitajaks saamisel. Millega olete enda
ettevalmistuses kõige enam rahul? Millest tunnete puudust? Kuidas hindate läbitud
perelepitaja koolitust?
11. Kas tunnete, et Teie arengut perelepitusteenuse osutamisel on piisavalt (riigi poolt) toetatud?
Kui tunnete selles osas puudujääke, siis kes ja kuidas peaks Teid selles osas veel rohkem
toetama?
12. Palun hinnake enda ettevalmistust lapse perelepitusteenuse protsessi kaasamiseks? Millest
tunnete enda ettevalmistuses selles osas kõige rohkem puudust? Millega olete selle teemaga
seonduvalt ettevalmistusprotsessis enim rahul?
13. Kuidas olete rahul Sotsiaalkindlustusameti poolse perelepitusteenuse koordineerimisega?
Millega olete eriti rahul? Mis vajaks Teie hinnangul parendamist?/Milline on Teie kogemus
Sotsiaalkindlustusameti poolse perelepitusteenuse koordineerimisega? Millega olete rahul?
Mis vajaks Teie hinnangul parendamist?
2
14. Millega olete riiklikus perelepitusteenuse protsessis kõige enam rahul? Mis vajab Teie
hinnangul parendamist?
15. Milline on Teie nägemus riikliku perelepitusteenuse tulevikust?
INTERVJUU KAVA EKSPERTIDELE
1. Mis on Teie arvates riikliku perelepitusteenuse eesmärk?
2. Kui kasulik on Teie hinnangul riiklik perelepitusteenus eelkõige riigi tasandil? Teenuse
kasutajatele? Teistele asjaosalistele/sidusgruppidele? Kui kasulik on Teie hinnangul riiklikul
perelepitusteenusel osalemine laste jaoks?
3. Kui riiklikku perelepitusteenuse osutamist ei toimuks, siis mis võiks Teie arvates olla selle
alternatiiviks?
4. Millised on Teie hinnangul peamised põhjused, miks pöörduvad riiklikul perelepitusteenusel
osalejad peale lepitusteenust siiski kohtusse?
5. Millised on Teie arvates teenuse sisu, osutamise või korraldamise kitsaskohad? Mida tuleks
muuta või arendada?
6. Mida annaks Teie arvates parendada/muuta, et rohkem teenuse kasutajatest lapsevanemaid
jõuaksid kokkuleppele?1
7. Millised on Teie hinnangul peamised kitsaskohad laste kaasamisel perelepitusteenusele?
8. Milline on Teie nägemus riikliku perelepitusteenuse tulevikust?
9. Kuidas on perelepitusteenus Teie hinnangul mõjutanud kohtute tööd seoses
perekonnaõiguslikke asjadega (suhtlus- ja hooldusõiguse juhtumite arvu muutus)?
(valikküsimus kohtunikule)
10. Milline on Teie kogemus ja rahulolu perelepitusteenusega? (valikküsimus lastekaitsetöötajale)
11. Kuidas on perelepitusteenus mõjutanud kohalike omavalitsuste laste ja peredega tööd
tegelevate spetsialistide tööd (sh suhtlus- ja hooldusõiguse juhtumite arvu muutus)?
(valikküsimus lastekaitsetöötajale)
INTERVJUU KAVA VÄLISRIIKIDE ESINDAJATELE
1. Kuidas on Teie riigis riikliku perelepitusteenuse osutamine koordineeritud?
2. Millised õigusaktid ja muud dokumendid reguleerivad Teie riigis perelepitusteenuse osutamist?
3. Kuidas toimub Teie riigis lapse kaasamine riiklikule perelepitusteenusele? Mis on Teie hinnangul
peamised kitsaskohad lapse kaasamisel sellesse protsessi?
4. Kuidas hinnatakse Teie riigis seda, et perelepitusteenusel sõlmitav vanemate vaheline
kokkulepe ei oleks lapse huvide vastu?
1
Siinkohal antakse intervjueeritavale teada, et peaaegu kaks kolmandikku riikliku perelepitusteenuse menetlustest
lõppevad edutuse tõendiga.
3
5. Millised on peamised põhjused, miks pöörduvad riiklikul perelepitusteenusel osalejad peale
lepitusteenust siiski kohtusse?
6. Millised on Teie hinnangul peamised riikliku perelepitusteenuse protsessi kitsaskohad? Kas Teie
hinnangul on see hästi toimiv? Mis vajaks Teie hinnangul muutmist ja/või parendamist?
INTERVJUU KAVA LASTELE
Lastega toimuvad pigem vestlused, mille käigus lihtsate ja mänguliste eakohaste harjutuste abil
küsitakse küsimusi, mitte ei toimu nii-öelda traditsiooniline intervjueerimine.
1. Räägi, kuidas see toimus, et Sa kohtusid perelepitajaga? (vajadusel selgitada, kes see on).
2. Mis Sa arvad, mille jaoks seda kohtumist vaja oli?
3. Kas ema ja/või isa seletasid Sulle, mis sellel kohtumisel juhtuma hakkab?
4. Kas Sa tundsid, et Sa said öelda kõik, mis Sa tahtsid? Kas Sa tundsid, et Sinu juttu kuulati?
5. Millise tunde see kohtumine Sulle tekitas?/Kas Sa olid pärast kohtumist heas meeleolus?
6. Millise mulje jättis inimene, kes Sinuga rääkis? Kas Sulle meeldis see inimene, kes Sinuga rääkis?
7. Kas Sa tundsid, et sellest kohtumisest oli kasu? Mis sellest kasu oli?
INTERVJUU KAVA POLIITIKAKUJUNDAJATELE
1. Mis on riikliku perelepitusteenuse eesmärk riigi vaates? Kuhu tahab riik Teie hinnangul
perelepitusteenuse osutamisega jõuda?
2. Kui kasulik on Teie hinnangul riiklik perelepitusteenus eelkõige riigi tasandil? Teenuse
kasutajatele? Teistele asjaosalistele/sidusgruppidele? Kui kasulik on Teie hinnangul riiklikul
perelepitusteenusel osalemine laste jaoks?
3. Millised peaksid Teie arvates olema selle teenuse mõju hindamise kriteeriumid?
4. Kui riiklikku perelepitusteenuse osutamist ei toimuks, siis mis võiks Teie arvates olla selle
alternatiiviks?
5. Millised on Teie hinnangul peamised põhjused, miks pöörduvad riiklikul perelepitusteenusel
osalejad peale lepitusteenust siiski kohtusse?
6. Mida annaks Teie arvates parendada/muuta, et rohkem teenuse kasutajatest lapsevanemaid
jõuaksid kokkuleppele?2
7. Millised on Teie arvates teenuse sisu, osutamise või korraldamise kitsaskohad? Mida tuleks
muuta või arendada?
8. Milline on Teie nägemus riikliku perelepitusteenuse tulevikust?
2
Siinkohal antakse intervjueeritavale teada, et peaaegu kaks kolmandikku riikliku perelepitusteenuse menetlustest
lõppevad edutuse tõendiga.
4
Lisa 1
Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring Sotsiaalkindlustusametile
INFORMEERIMISE JA TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM
Lugupeetud …
Kutsume Teid osalema uuringus, mille nimetus on: „Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse
uuring Sotsiaalkindlustusametile“. Selles uuringus kogutakse andmeid riikliku perelepitusteenuse
korralduse, kitsaskohtade ja arenguvõimaluste kohta Eestis. Uuringu eesmärk on anda terviklik
hinnang Eesti riikliku perelepitusteenuse süsteemile ning pakkuda välja võimalikud muudatused.
Uuringu vajalikkus tuleneb sellest, et puudub teadmine ja hinnang sellele, kui tulemuslik praegune
riikliku perelepitusteenuse korraldus on olnud ning kuidas oleks võimalik muuta teenuse osutamist,
et see vastaks veel paremini teenuse kasutajate vajadustele.
Sellist uuringut ei ole Eestis varem tehtud. Uuringu ühe osana intervjueeritakse erinevaid riikliku
perelepitusteenuse süsteemi osapooli (lapsevanemad, lapsed, perelepitajad, asutuste esindajad).
Kuna hetkel puudub täpne teadmine, milline on teenuse mõju nii teenuse kasutajatele kui ka laiemalt,
kuidas teenuse osutamist teenuse kasutajatele lähendada ja arvestada selle käigus veelgi rohkem
laste huvide ja vajadustega, siis palumegi Teil uuringus osaleda.
Uuringut viib läbi Tartu Ülikooli (TÜ) sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (Lossi 36, Tartu).
Andmete volitatud töötleja on Tartu Ülikool. Uuringu tellija on ning seda rahastab
Sotsiaalkindlustusamet (andmete vastutav töötleja), kes saab kasutada uuringu tulemusi selleks, et
riikliku perelepitusteenuse süsteemi paremaks muuta.
Uuringu on kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ning isikuandmete
töötlemise selle uuringu jaoks on kooskõlastanud Andmekaitse Inspektsioon. Inimeste
kontaktandmed intervjuude läbiviimiseks on Tartu Ülikool saanud uuringu tellijalt Andmekaitse
Inspektsiooni loal.
Intervjuu käigus küsitakse küsimusi Teie kokkupuute kohta riikliku perelepitusteenusega, mis on Teie
arvates süsteemis hästi ja mis vajaks muutmist, sh mida annaks teha, et rohkem teenuse kasutajatest
lapsevanemaid jõuaksid teenuse tulemusel kokkuleppele, mis arvestaksid veelgi rohkem laste huvide
ja vajadustega ning kuidas vähendada/eemaldada kitsaskohti laste kaasamisel perelepitusteenusele.
1
Miks mina olen kutsustud uuringus osalema?
Teie arvamus on väga väärtuslik, sest see aitab muuta riikliku perelepitusteenuse osutamist edaspidi
paremaks ja tähendusrikkamaks. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Te ei pea osalema, kui ei soovi.
Samuti on alati ilma selgitusi andmata võimalik osalemine lõpetada, kui tunnete, et enam ei taha
osaleda.
Kus ja kuidas uuring läbi viiakse?
Teiega planeerime intervjuu läbi viia Teile sobival meetodil ja keskkonnas, kas kohtudes Teie poolt
valitud kohas või kasutades kaugtööformaati (videokõned Teams või Zoomi keskkonnas, vajadusel
ka telefonitsi). Intervjuu Teiega kestab ligikaudu üks tund. Intervjuu salvestatakse Teie nõusolekul,
helisalvestise põhjal kirjutatakse intervjuust kokkuvõte, millest eemaldatakse Teie isiku tuvastamist
võimaldavad andmed.
Mida kogutud andmetega tehakse?
Seda, mida Te meiega intervjuu käigus jagate kasutame ainult uuringu tegemiseks. Teie isikut
tuvastamist võimaldavad andmed kustutatakse, nii ei ole võimalik saada teada, et Teie uuringus
osalesite. Kõik materjalid hoiame Tartu Ülikooli turvatud ja parooliga kaitstud serveris, millele on
juurdepääs ainult uurimisrühma liikmetel. Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on
konfidentsiaalsed, st neid ei jagata ilma eelneva nõusolekuta kolmandate isikutega. Tulemused
analüüsime üldistatul kujul ja avalikustame aruandes nii, et Teid ega teisi uuringus osalejaid ei saa
keegi ära tunda. Intervjuude salvestisi säilitatakse kuni uuringu lõppemiseni (kuni juuni 2025).
Uuringu tulemused aitavad muuta perelepitusteenuse osutamist tähenduslikumaks ja tõsta teenuse
osutamise kvaliteeti. Ehk Teie panus aitab parandada laste elu, kelle elukorralduslikke küsimusi
perelepitusteenuse käigus arutatakse.
Käesolevast informeerimise ja teadliku nõusoleku vormist on kaks võrdset eksemplari, millest üks
jääb intervjueeritavale ja teine uuringu läbiviijale (TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus).
Allkirjastatud nõusoleku lehte hoitakse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses
lukustatavas kapis kuu aega alates uuringu lõpust ehk kuni juunini 2025. Pärast seda nõusoleku leht
hävitatakse.
2
Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring Sotsiaalkindlustusametile
TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM: Ekspert
Kui olete nõus uuringus osalema, siis palun täitke ja allkirjastage alltoodud vorm. Palun lisage oma ees-
ja perekonnanime esitähed (initsiaalid) väite kõrval olevasse kastikesse, kui väitega nõustute.
Initsiaalid
Kinnitan, et olen projekti kohta antud teabelehe läbi lugenud ja võtnud aega, et loetu üle
järele mõelda.
Kinnitan, et olen teadlik läbiviidava uuringu eesmärgist, metoodikast, ajakulust ja andmete
kasutamise viisist.
Saan aru, et intervjuu käigus küsitakse minu käest küsimusi minu arvamuse kohta riiklikust
perelepitusteenusest.
Saan aru, et osalen intervjuus vabatahtlikult ja et mul on õigus igal ajal intervjuus
osalemisest loobuda ilma põhjendusi andmata.
Annan loa intervjuu salvestada ja kirjutada helisalvestise põhjal intervjuust kokkuvõte,
millest eemaldatakse minu isiku tuvastamist võimaldavad andmed.
Saan aru, et minu konfidentsiaalsus on tagatud, kui uurija kasutab minu poolt antud
informatsiooni riikliku perelepitusteenuse paremaks muutmisel.
Nõustun selles uuringus osalema. Nõustun minu isikuandmete töötlemisega uuringu raames.
Kinnitan oma nõusolekut uuringus osalemiseks ning minu isikuandmete töötlemiseks allkirjaga.
Tean, et uuringu käigus tekkivate küsimuste kohta annab mulle täiendavat informatsiooni uuringut
korraldav projektijuht Doris Pavlov (
[email protected]). Kui mul tekib küsimusi uuringus
osalemisega seotud õiguste kohta, pöördun Tartu Ülikooli eetikakomitee poole:
[email protected] või 737 6215. Kui mul tekib kaebusi isikuandmete töötlemise osas, pöördun
Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti poole e-posti aadressil
[email protected].
Osaleja nimi Kuupäev Allkiri
Vastutava isiku/uurija nimi Kuupäev Allkiri
3
Lisa 1
Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring
Sotsiaalkindlustusametile
Osalejate teabeleht (alla 18-aastane osaleja)1
Kutsume Sind osalema uuringus, mille eesmärk on arendada teenust, mis aitab lastel oma
vanematega nende lahkumineku korral suhelda nii, et lapsed saaksid veeta aega mõlema
vanemaga ning vanematel oskuslikult lapsi selles protsessis toetada. Selle teenuse käigus oled Sa
kohtunud inimesega, kes rääkis Sinuga vanemate lahkumineku teemal ja meid kui teadlasi nüüd
huvitab, kuidas neid kohtumisi teiste laste jaoks paremaks muuta.
Mis uuringuga on tegemist?
Paraku tuleb ette, et lapsevanemad lähevad lahku ja ei ela enam koos ning siis tuleb otsustada,
kuidas Sina ema ja isaga edaspidi aega veedad. Selline muutus ei ole lastele kerge isegi siis, kui
selle käigus peaksid nende elutingimused paranema. Sellises olukorras tekivad sageli küsimused,
millele täiskasvanud ei oska alati vastata, sest neil pole kõige kohta piisavat informatsiooni.
Sellepärast on teadlased töötanud välja lihtsaid ja mängulisi harjutusi, mis võimaldavad laste ja
noorte käest küsida, mida nemad tahavad ja kuidas teatud sündmused nende elusid mõjutavad.
Seeläbi saavad lapsed ka iseennast paremini tundma õppida.
Kuidas Sa uuringus osaleksid?
Kutsume Sind osalema vestlusel, mille käigus küsime mänguliste ja lihtsate harjutuste raames Sinu
käest küsimusi selle kohta, mis mulje jättis Sulle inimene, kes rääkis Sinuga vanemate
lahkuminekust, kas Sa tundsid, et Sind kuulati, kas vanemad selgitasid Sulle enne seda kohtumist,
mis juhtuma hakkab. Meie vestlus (intervjuu) kestab umbes pool tundi. Intervjuu salvestame ja
hiljem kirjutame teadlastena selle kohta kokkuvõtte. Me hoiame salvestust niikaua kuni uuring on
läbi saanud ja pärast seda kustutame selle.
Miks mina olen kutsustud uuringus osalema?
Sinu arvamus on meile väga väärtuslik, sest Sa saad aidata meil arendada teenust, mille eesmärk
on muuta Sinu ja teiste laste ja noorte elu paremaks. Sinu mõtted võimaldavad meil täiendada,
kuidas paremini küsida ja arvestada teiste laste ja noorte arvamust. Samuti saad uuringus osalemise
käigus tegeleda enda jaoks oluliste küsimustega. Kõik valikuid teed ise: meie pakume, Sina valid.
1
Vajadusel selgitatakse lapsele osaleja teabelehe sisu suuliselt.
1
Uuringus osalemine on vabatahtlik. Sa ei pea osalema, kui ei soovi. Samuti võid alati ilma selgitusi
andmata lõpetada osalemise, kui tunned, et enam ei taha osaleda.
Kus uuring läbi viiakse?
Koos Sinu vanematega valime me koha, kus uuringu läbi viime, kuid valime sellise koha, mis Sulle
kõige paremini sobib.
Mida kogutud andmetega tehakse?
Seda, mida Sina ja teised lapsed meiega jagavad, kasutame ainult uuringu tegemiseks. Sinu
pärisnimi asendatakse varjunimega, nii et keegi ei saa teada, et Sa uuringus osalesid. Kõik materjalid
hoiame Tartu Ülikooli serveris, millele on juurdepääs ainult meie teadlastel. Me ei näita kellelegi
Sinu nime ja seda, mida Sina ja Su ema ja/või isa on meile rääkinud, vaid analüüsime seda üldistatul
kujul ning tulemused avalikustame nii, et Sind ega teisi uuringus osalejaid ei saa keegi ära tunda.
Mahakirjutatud intervjuusid säilitame kuni uuringu lõppemiseni (kuni juuni 2025). Uuringu
tulemused aitavad arendada teenuse pakkumist ning kasutada neid teenuse kvaliteedi tõstmisel.
Ehk Sinu panus aitab parandada ka teiste laste ja noorte elu, kelle vanemad arutavad laste
elukorralduslikke küsimusi ehk kus lapsed elavad, kuidas ja kui tihti vanemad nendega suhtlevad
jne.
2
Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring Sotsiaalkindlustusametile
TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM: Osaleja
Kui oled nõus uuringus osalema, siis palun täida ja allkirjasta alltoodud vorm. Palun lisa oma ees- ja
perekonnanime esitähed (initsiaalid) väite kõrval olevasse kastikesse, kui oled väitega nõus.
Nime-
tähed
Kinnitan, et olen projekti kohta antud teabelehega tutvunud ja võtnud aega, et selle üle
järele mõelda.
Saan aru, et osalen uuringus vabatahtlikult ja et mul on õigus igal ajal uuringus osalemisest
loobuda ilma põhjendusi andmata.
Saan aru, et minu konfidentsiaalsus on tagatud, kui uurija kasutab minu poolt antud
informatsiooni riikliku perelepitusteenuse paremaks muutmisel.
Annan loa kasutada minu poolt räägitut ilma minu nime jm andmeid nimetamata, mille
kaudu minu isik võib olla äratuntav.
Annan loa jagada kogutud andmeid anonüümselt teiste uurijatega.
Nõustun selles uuringus osalema.
Osaleja nimi Kuupäev Allkiri (nimetähed)
Vastutava isiku/uurija nimi Kuupäev Allkiri
3
Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring Sotsiaalkindlustusametile
TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM: Alla 18-aastase seaduslik esindaja
Kui oled nõus, et Sina ja Sinu hoolealune uuringus osaleb, siis palun täida ja allkirjasta alltoodud vorm.
Palun lisa oma ees- ja perekonnanime esitähed väite kõrval olevasse kastikesse, kui oled väitega nõus.
Initsiaalid
Kinnitan, et olen projekti kohta antud teabelehe läbi lugenud ja võtnud aega, et loetu üle
järele mõelda ning minu poolt esitatud lisaküsimustele sain rahuldavad vastused.
Saan aru käesoleva uuringu eesmärkidest ja tegevustest ning olen valmis selles osalema.
Saan aru ja luban, et uuringu käigus kogutud andmeid kasutatakse anonüümselt teadusliku
analüüsi eesmärgil riikliku perelepitusteenuse paremaks muutmisel.
Nõustun minu lapse uuringus osalemisega. Nõustun minu lapse isikuandmete töötlemisega
uuringu raames. Kinnitan oma nõusolekut minu lapse uuringus osalemiseks ning minu
isikuandmete töötlemiseks allkirjaga. Tean, et uuringu käigus tekkivate küsimuste kohta annab
mulle täiendavat informatsiooni uuringut korraldav projektijuht Doris Pavlov (
[email protected]).
Kui mul tekib küsimusi uuringus osalemisega seotud õiguste kohta, pöördun TÜ eetikakomitee
poole:
[email protected] või 737 6215. Kui mul tekib kaebusi isikuandmete töötlemise osas,
pöördun Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti poole e-posti aadressil
[email protected].
Uuringut viib läbi Tartu Ülikooli (TÜ) sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (Lossi 36, Tartu).
Andmete volitatud töötleja on Tartu Ülikool. Uuringu tellija on ning seda rahastab
Sotsiaalkindlustusamet (andmete vastutav töötleja), kes saab kasutada uuringu tulemusi selleks, et
riikliku perelepitusteenuse süsteemi paremaks muuta.
Uuringu on kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ning isikuandmete
töötlemise selle uuringu jaoks on kooskõlastanud Andmekaitse Inspektsioon. Inimeste
kontaktandmed intervjuude läbiviimiseks on Tartu Ülikool saanud uuringu tellijalt Andmekaitse
Inspektsiooni loal.
Käesolevast informeerimise ja teadliku nõusoleku vormist on kaks võrdset eksemplari, millest üks
jääb intervjueeritavale ja teine uuringu läbiviijale (TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus).
Allkirjastatud nõusoleku lehte hoitakse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute
keskuses lukustatavas kapis kuu aega alates uuringu lõpust ehk kuni juunini 2025. Pärast seda
nõusoleku leht hävitatakse.
4
Osaleja nimi Kuupäev Allkiri
Vastutava isiku/uurija nimi Kuupäev Allkiri
5
Lisa 1
Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring Sotsiaalkindlustusametile
INFORMEERIMISE JA TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM
Lugupeetud …
Kutsume Teid osalema uuringus, mille nimetus on: „Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse
uuring Sotsiaalkindlustusametile“. Selles uuringus kogutakse andmeid riikliku perelepitusteenuse
korralduse, kitsaskohtade ja arenguvõimaluste kohta Eestis. Uuringu eesmärk on anda terviklik
hinnang Eesti riikliku perelepitusteenuse süsteemile ning pakkuda välja võimalikud muudatused.
Uuringu vajalikkus tuleneb sellest, et puudub teadmine ja hinnang sellele, kui tulemuslik praegune
riikliku perelepitusteenuse korraldus on olnud ning kuidas oleks võimalik muuta teenuse osutamist,
et see vastaks veel paremini teenuse kasutajate vajadustele.
Sellist uuringut ei ole Eestis varem tehtud. Uuringu ühe osana intervjueeritakse erinevaid riikliku
perelepitusteenuse süsteemi osapooli (lapsevanemad, lapsed, asutuste esindajad). Kuna hetkel
puudub täpne teadmine, kuidas teenuse osutamist teenuse kasutajatele lähendada ja arvestada selle
käigus veelgi rohkem laste huvide ja vajadustega, siis palumegi Teil ja Teie lapsel/lastel uuringus
osaleda.
Uuringut viib läbi Tartu Ülikooli (TÜ) sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (Lossi 36, Tartu).
Andmete volitatud töötleja on Tartu Ülikool. Uuringu tellija on ning seda rahastab
Sotsiaalkindlustusamet (andmete vastutav töötleja), kes saab kasutada uuringu tulemusi selleks, et
riikliku perelepitusteenuse süsteemi paremaks muuta.
Uuringu on kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ning isikuandmete
töötlemise selle uuringu jaoks on kooskõlastanud Andmekaitse Inspektsioon. Inimeste
kontaktandmed intervjuude läbiviimiseks on Tartu Ülikool saanud uuringu tellijalt Andmekaitse
Inspektsiooni loal.
Intervjuu käigus küsitakse küsimusi Teie ja Teie lapse kogemuse kohta riikliku perelepitusteenuse
kasutamisel, mis on Teie arvates hästi ja mis vajaks muutmist. Intervjuu käigus oleme sunnitud küsima
küsimusi Teie pereelu kohta, kuid Teil on õigus loobuda vastamast küsimustele, mis Teile
ebamugavust tekitavad.
Kuidas on lapsed uuringusse kaasatud?
Teadlased on välja töötanud lihtsaid ja mängulisi eakohaseid harjutusi, mis võimaldavad lastel ja
noortel küsimustele paremini vastata ja selgusele jõuda, kes nad on, miks teatud sündmused nende
1
elus toimuvad ning kuidas neid sündmusi ja iseennast paremini tundma õppida. Harjutuste käigus
saab vestelda teemadel, mis lapsele endale on tähtsad. Teemad valib laps/noor ise.
Miks mina olen kutsustud uuringus osalema?
Teie ja Teie lapse arvamused on väga väärtuslikud, sest need aitavad muuta riikliku
perelepitusteenuse osutamist edaspidi paremaks ja tähendusrikkamaks. Uuringus osalemine on
vabatahtlik. Te ei pea osalema, kui ei soovi. Samuti on alati ilma selgitusi andmata võimalik
osalemine lõpetada, kui tunnete, et enam ei taha osaleda.
Kus ja kuidas uuring läbi viiakse?
Teiega planeerime intervjuu läbi viia Teile sobival meetodil ja keskkonnas, kas kohtudes Teie poolt
valitud kohas või kasutades kaugtööformaati (videokõned Teams või Zoomi keskkonnas, vajadusel
ka telefonitsi). Teie lapse intervjueerimisel valime koos Teiega välja koha, kus Teie arvates on Teie
lapsel kõige mugavam oma arvamust avaldada. Intervjuu Teiega kestab ligikaudu üks tund ja Teie
lapsega umbes pool tundi. Intervjuu salvestatakse Teie nõusolekul, helisalvestise põhjal kirjutatakse
intervjuust kokkuvõte, millest eemaldatakse Teie ja Teie lapse isiku tuvastamist võimaldavad andmed.
Mida kogutud andmetega tehakse?
Seda, mida Teie ja Teie laps/lapsed meiega jagavad, kasutame ainult uuringu tegemiseks. Teie isikuid
tuvastamist võimaldavad andmed kustutatakse, nii ei ole võimalik saada teada, et Teie uuringus
osalesite. Kõik materjalid hoiame Tartu Ülikooli turvatud ja parooliga kaitstud serveris, millele on
juurdepääs ainult uurimisrühma liikmetel. Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on
konfidentsiaalsed, st neid ei jagata ilma eelneva nõusolekuta kolmandate isikutega. Tulemused
analüüsime üldistatul kujul ja avalikustame aruandes nii, et Teid ega teisi uuringus osalejaid ei saa
keegi ära tunda. Intervjuude salvestisi säilitatakse kuni uuringu lõppemiseni (kuni juuni 2025).
Uuringu tulemused aitavad muuta perelepitusteenuse osutamist tähenduslikumaks ja tõsta teenuse
osutamise kvaliteeti. Ehk Teie ja Teie lapse panus aitab parandada ka teiste laste elu, kelle
elukorralduslikke küsimusi perelepitusteenuse käigus arutatakse.
Käesolevast informeerimise ja teadliku nõusoleku vormist on kaks võrdset eksemplari, millest üks
jääb intervjueeritavale ja teine uuringu läbiviijale (TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus).
Allkirjastatud nõusoleku lehte hoitakse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses
lukustatavas kapis kuu aega alates uuringu lõpust ehk kuni juunini 2025. Pärast seda nõusoleku leht
hävitatakse.
2
Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring Sotsiaalkindlustusametile
TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM: Lapsevanem
Kui olete nõus uuringus osalema, siis palun täitke ja allkirjastage alltoodud vorm. Palun lisage oma ees-
ja perekonnanime esitähed (initsiaalid) väite kõrval olevasse kastikesse, kui väitega nõustute.
Initsiaalid
Kinnitan, et olen projekti kohta antud teabelehe läbi lugenud ja võtnud aega, et loetu üle
järele mõelda.
Kinnitan, et olen teadlik läbiviidava uuringu eesmärgist, metoodikast, ajakulust ja andmete
kasutamise viisist.
Saan aru, et intervjuu käigus küsitakse minu käest küsimusi minu kogemuse kohta riikliku
perelepitusteenuse kasutamisel.
Saan aru, et osalen intervjuus vabatahtlikult ja et mul on õigus igal ajal intervjuus
osalemisest loobuda ilma põhjendusi andmata.
Annan loa intervjuu salvestada ja kirjutada helisalvestise põhjal intervjuust kokkuvõte,
millest eemaldatakse minu isiku tuvastamist võimaldavad andmed.
Saan aru, et minu konfidentsiaalsus on tagatud, kui uurija kasutab minu poolt antud
informatsiooni riikliku perelepitusteenuse paremaks muutmisel.
Nõustun selles uuringus osalema. Nõustun minu isikuandmete töötlemisega uuringu raames.
Kinnitan oma nõusolekut uuringus osalemiseks ning minu isikuandmete töötlemiseks allkirjaga.
Tean, et uuringu käigus tekkivate küsimuste kohta annab mulle täiendavat informatsiooni uuringut
korraldav projektijuht Doris Pavlov (
[email protected]). Kui mul tekib küsimusi uuringus
osalemisega seotud õiguste kohta, pöördun Tartu Ülikooli eetikakomitee poole:
[email protected] või 737 6215. Kui mul tekib kaebusi isikuandmete töötlemise osas, pöördun
Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti poole e-posti aadressil
[email protected].
Osaleja nimi Kuupäev Allkiri
Vastutava isiku/uurija nimi Kuupäev Allkiri
3
Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring Sotsiaalkindlustusametile
TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM: Alla 18-aastase seaduslik esindaja
Kui olete nõus, et Teie laps uuringus osaleb, siis palun täitke ja allkirjastage alltoodud vorm. Palun
lisage oma ees- ja perekonnanime esitähed väite kõrval olevasse kastikesse, kui väitega nõustute.
Initsiaalid
Kinnitan, et olen projekti kohta antud teabelehe läbi lugenud ja võtnud aega, et loetu üle
järele mõelda ning minu poolt esitatud lisaküsimustele sain rahuldavad vastused.
Saan aru käesoleva uuringu eesmärkidest ja tegevustest ning olen valmis selles osalema.
Saan aru ja luban, et uuringu käigus kogutud andmeid kasutatakse anonüümselt teadusliku
analüüsi eesmärgil riikliku perelepitusteenuse paremaks muutmisel.
Nõustun minu lapse uuringus osalemisega. Nõustun minu lapse isikuandmete töötlemisega uuringu
raames. Kinnitan oma nõusolekut minu lapse uuringus osalemiseks ning minu isikuandmete
töötlemiseks allkirjaga. Tean, et uuringu käigus tekkivate küsimuste kohta annab mulle täiendavat
informatsiooni uuringut korraldav projektijuht Doris Pavlov (
[email protected]). Kui mul tekib
küsimusi uuringus osalemisega seotud õiguste kohta, pöördun TÜ eetikakomitee poole:
[email protected] või 737 6215. Kui mul tekib kaebusi isikuandmete töötlemise osas, pöördun
Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti poole e-posti aadressil
[email protected].
Lapse nimi Kuupäev Lapsevanema allkiri
Lapsevanema nimi Kuupäev Allkiri
Vastutava isiku/uurija nimi Kuupäev Allkiri
4
Lugupeetud vastaja!
Kutsume Teid osalema riiklikul perelepitusteenusel osalenutele suunatud uuringus, mille eesmärk
on saada teada perelepitusteenuse kasutajate kogemust teenuse kasutamisel ja hinnanguid
teenuse tulemuslikkusele. Uuringu on tellinud Sotsiaalkindlustusamet, kes on teenuse osutamise
eest vastutaja. Tegemist on esmakordse seda teemat käsitleva uuringuga. Uuringus osalemine on
vabatahtlik ja Teil on võimalus igal ajahetkel küsimustiku täitmisest loobuda ja/või täitmine pooleli
jätta. Küsimustiku täitmine võtab aega umbes 20 minutit ja on mõeldud Teile isiklikuks vastamiseks.
Saime Teie isikuandmed (e-posti aadress) uuringu Tellijalt ehk Sotsiaalkindlustusametilt,
isikuandmete taotlemiseks ja töötlemiseks omame vastavasisulist luba (vt palun allpool). Poliitika
kujundamise eesmärgil tehtud uuringud loetakse isikuandmete kaitse seaduse §6 lg 5 kohaselt
teadusuuringuks ja uuringu läbiviimise käigus on võimalik töödelda isikuandmeid, omades selleks
vastavasisulist luba ja andes sellest eelnevalt avalikult teada. Uuringust teavitamise uudis on lisatud
Sotsiaalkindlustusameti ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudi, mille alla sotsiaalteaduslike
rakendusuuringute keskus kuulub, kodulehtedele/sotsiaalmeediasse.
Uuringu läbiviimiseks ja isikuandmete töötlemiseks omame Andmekaitse Inspektsiooni luba (loa nr
…). Isikuandmete töötlemine ja kaitse on tagatud andmete volitatud töötleja ehk Tartu Ülikooli
sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse poolt, mida käesolevas uuringus esindab uuringu juht
Doris Pavlov. Teie isikuandmeid kasutame siinkohal uuringusse kutsumise eesmärgil. Isikuandmeid
säilitame uuringu läbiviimise jooksul ja hävitame hiljemalt 2025. a juunis. Täiendavat teavet
isikuandmete töötlemise kohta on võimalik saada isikuandmete kaitse üldmäärusest: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679
Uuringuküsimustik on anonüümne. Kinnitame, et kasutame soovitud andmeid vaid uuringu ja
teadustöö eesmärkidel ning meie analüüsis ei kasutata isikustatud andmeid. Uuringu tulemused
esitame anonüümse üldistatud kokkuvõttena. Oleme uuringuküsimustiku koostamisel ja uuringu
läbiviimiseks konsulteerinud andmekaitsespetsialistidega, tagamaks uuringus osalejate
isikuandmete kaitse ja lähtume kehtivatest teaduseetika põhimõtetest (Tartu Ülikooli inimuuringute
eetika komitee luba nr …).
Juhime tähelepanu, et juhul kui küsimustik on olnud mõnda aega mitteaktiivne, siis võib selle
täitmine aeguda ja Teie vastuseid ei salvestata. Sellise olukorra vältimiseks soovitame vahepeal
vajutada üleval paremal nurgas asuvat nuppu „Jätka hiljem“, mis võimaldab küsimustiku salvestada
ja pärast täitmist jätkata. Küsimustik on Teil võimalik salvestada ilma Teid tuvastatavate andmeteta
(vajalik info ja juhend kuvatakse Teile pärast "Jätka hiljem" nupule vajutamist).
Teie panus on väärtuslik ning loodame Teie osalemisele! Küsimuste korral pöörduge palun uuringu
juhi Doris Pavlovi poole e-posti aadressil
[email protected]
ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE:
Oma nõusoleku isikuandmete töötlemiseks võite küsimustiku täitmise ajal igal hetkel tagasi võtta, st
Teil on võimalus küsimustiku täitmisest loobuda või täitmine pooleli jätta. Palun andke oma
isikuandmete töötlemise nõusoleku tagasivõtmise soovist teada meiliaadressil:
[email protected]. Juhul kui Te ei soovi, et Teie isikuandmeid käesoleva uuringu läbiviimise
1
eesmärgil üldse töödeldakse, on Teil õigus taotleda oma isikuandmete kustutamist, andes sellest
teada eelnevalt märgitud meiliaadressil. Pärast küsimustiku täimist ehk oma vastuste saatmist ja
"Esita" nuppu vajutamist ei ole võimalik enam isikuandmete töötlemisest loobuda. Kuna tegemist on
anonüümse küsitlusega, siis pole võimalik vastajate vastuseid ja isikuandmeid kokku
viia. Isikuandmete töötlemine ja kaitse on tagatud andmete volitatud töötleja ehk Tartu Ülikooli
sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) (Lossi 36, Tartu 51003) poolt, mida käesolevas
uuringus esindab uuringu juht Doris Pavlov.
NÕUSOLEK ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS: (alljärgneva teksti kõrval on kast, mille vastaja peab
märgistama, et küsitlusele ligi pääseda)
Soovin osaleda riiklikku perelepitusteenust käsitlevas uuringus ja annan uuringu läbiviimise
eesmärgil nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks.
2
Lisa 1
Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring Sotsiaalkindlustusametile
INFORMEERIMISE JA TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM
Lugupeetud …
Kutsume Teid osalema uuringus, mille nimetus on: „Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse
uuring Sotsiaalkindlustusametile“. Selles uuringus kogutakse andmeid riikliku perelepitusteenuse
korralduse, kitsaskohtade ja arenguvõimaluste kohta Eestis. Uuringu eesmärk on anda terviklik
hinnang Eesti riikliku perelepitusteenuse süsteemile ning pakkuda välja võimalikud muudatused.
Uuringu vajalikkus tuleneb sellest, et puudub teadmine ja hinnang sellele, kui tulemuslik praegune
riikliku perelepitusteenuse korraldus on olnud ning kuidas oleks võimalik muuta teenuse osutamist,
et see vastaks veel paremini teenuse kasutajate vajadustele.
Sellist uuringut ei ole Eestis varem tehtud. Uuringu ühe osana intervjueeritakse erinevaid riikliku
perelepitusteenuse süsteemi osapooli (lapsevanemad, lapsed, perelepitajad, asutuste esindajad).
Kuna hetkel puudub täpne teadmine, milline on teenuse mõju nii teenuse kasutajatele kui ka laiemalt,
kuidas teenuse osutamist teenuse kasutajatele lähendada ja arvestada selle käigus veelgi rohkem
laste huvide ja vajadustega, siis palumegi Teil uuringus osaleda.
Uuringut viib läbi Tartu Ülikooli (TÜ) sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (Lossi 36, Tartu).
Andmete volitatud töötleja on Tartu Ülikool. Uuringu tellija on ning seda rahastab
Sotsiaalkindlustusamet (andmete vastutav töötleja), kes saab kasutada uuringu tulemusi selleks, et
riikliku perelepitusteenuse süsteemi paremaks muuta.
Uuringu on kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ning isikuandmete
töötlemise selle uuringu jaoks on kooskõlastanud Andmekaitse Inspektsioon. Inimeste
kontaktandmed intervjuude läbiviimiseks on Tartu Ülikool saanud uuringu tellijalt Andmekaitse
Inspektsiooni loal.
Intervjuu käigus küsitakse küsimusi Teie kokkupuute kohta riikliku perelepitusteenusega, mis on Teie
arvates süsteemis hästi ja mis vajaks muutmist, sh mida annaks teha, et rohkem teenuse kasutajatest
lapsevanemaid jõuaksid teenuse tulemusel kokkuleppele, mis arvestaksid veelgi rohkem laste huvide
ja vajadustega ning kuidas vähendada/eemaldada kitsaskohti laste kaasamisel perelepitusteenusele.
1
Miks mina olen kutsustud uuringus osalema?
Teie arvamus on väga väärtuslik, sest see aitab muuta riikliku perelepitusteenuse osutamist edaspidi
paremaks ja tähendusrikkamaks. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Te ei pea osalema, kui ei soovi.
Samuti on alati ilma selgitusi andmata võimalik osalemine lõpetada, kui tunnete, et enam ei taha
osaleda.
Kus ja kuidas uuring läbi viiakse?
Teiega planeerime intervjuu läbi viia Teile sobival meetodil ja keskkonnas, kas kohtudes Teie poolt
valitud kohas või kasutades kaugtööformaati (videokõned Teams või Zoomi keskkonnas, vajadusel
ka telefonitsi). Intervjuu Teiega kestab ligikaudu üks tund. Intervjuu salvestatakse Teie nõusolekul,
helisalvestise põhjal kirjutatakse intervjuust kokkuvõte, millest eemaldatakse Teie isiku tuvastamist
võimaldavad andmed.
Mida kogutud andmetega tehakse?
Seda, mida Te meiega intervjuu käigus jagate kasutame ainult uuringu tegemiseks. Teie isikut
tuvastamist võimaldavad andmed kustutatakse, nii ei ole võimalik saada teada, et Teie uuringus
osalesite. Kõik materjalid hoiame Tartu Ülikooli turvatud ja parooliga kaitstud serveris, millele on
juurdepääs ainult uurimisrühma liikmetel. Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on
konfidentsiaalsed, st neid ei jagata ilma eelneva nõusolekuta kolmandate isikutega. Tulemused
analüüsime üldistatul kujul ja avalikustame aruandes nii, et Teid ega teisi uuringus osalejaid ei saa
keegi ära tunda. Intervjuude salvestisi säilitatakse kuni uuringu lõppemiseni (kuni juuni 2025).
Uuringu tulemused aitavad muuta perelepitusteenuse osutamist tähenduslikumaks ja tõsta teenuse
osutamise kvaliteeti. Ehk Teie panus aitab parandada laste elu, kelle elukorralduslikke küsimusi
perelepitusteenuse käigus arutatakse.
Käesolevast informeerimise ja teadliku nõusoleku vormist on kaks võrdset eksemplari, millest üks
jääb intervjueeritavale ja teine uuringu läbiviijale (TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus).
Allkirjastatud nõusoleku lehte hoitakse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses
lukustatavas kapis kuu aega alates uuringu lõpust ehk kuni juunini 2025. Pärast seda nõusoleku leht
hävitatakse.
2
Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring Sotsiaalkindlustusametile
TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM: Ekspert
Kui olete nõus uuringus osalema, siis palun täitke ja allkirjastage alltoodud vorm. Palun lisage oma ees-
ja perekonnanime esitähed (initsiaalid) väite kõrval olevasse kastikesse, kui väitega nõustute.
Initsiaalid
Kinnitan, et olen projekti kohta antud teabelehe läbi lugenud ja võtnud aega, et loetu üle
järele mõelda.
Kinnitan, et olen teadlik läbiviidava uuringu eesmärgist, metoodikast, ajakulust ja andmete
kasutamise viisist.
Saan aru, et intervjuu käigus küsitakse minu käest küsimusi minu arvamuse kohta riiklikust
perelepitusteenusest.
Saan aru, et osalen intervjuus vabatahtlikult ja et mul on õigus igal ajal intervjuus
osalemisest loobuda ilma põhjendusi andmata.
Annan loa intervjuu salvestada ja kirjutada helisalvestise põhjal intervjuust kokkuvõte,
millest eemaldatakse minu isiku tuvastamist võimaldavad andmed.
Saan aru, et minu konfidentsiaalsus on tagatud, kui uurija kasutab minu poolt antud
informatsiooni riikliku perelepitusteenuse paremaks muutmisel.
Nõustun selles uuringus osalema. Nõustun minu isikuandmete töötlemisega uuringu raames.
Kinnitan oma nõusolekut uuringus osalemiseks ning minu isikuandmete töötlemiseks allkirjaga.
Tean, et uuringu käigus tekkivate küsimuste kohta annab mulle täiendavat informatsiooni uuringut
korraldav projektijuht Doris Pavlov (
[email protected]). Kui mul tekib küsimusi uuringus
osalemisega seotud õiguste kohta, pöördun Tartu Ülikooli eetikakomitee poole:
[email protected] või 737 6215. Kui mul tekib kaebusi isikuandmete töötlemise osas, pöördun
Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti poole e-posti aadressil
[email protected].
Osaleja nimi Kuupäev Allkiri
Vastutava isiku/uurija nimi Kuupäev Allkiri
3
Lisa 1
Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring
Sotsiaalkindlustusametile
Osalejate teabeleht (alla 18-aastane osaleja)1
Kutsume Sind osalema uuringus, mille eesmärk on arendada teenust, mis aitab lastel oma
vanematega nende lahkumineku korral suhelda nii, et lapsed saaksid veeta aega mõlema
vanemaga ning vanematel oskuslikult lapsi selles protsessis toetada. Selle teenuse käigus oled Sa
kohtunud inimesega, kes rääkis Sinuga vanemate lahkumineku teemal ja meid kui teadlasi nüüd
huvitab, kuidas neid kohtumisi teiste laste jaoks paremaks muuta.
Mis uuringuga on tegemist?
Paraku tuleb ette, et lapsevanemad lähevad lahku ja ei ela enam koos ning siis tuleb otsustada,
kuidas Sina ema ja isaga edaspidi aega veedad. Selline muutus ei ole lastele kerge isegi siis, kui
selle käigus peaksid nende elutingimused paranema. Sellises olukorras tekivad sageli küsimused,
millele täiskasvanud ei oska alati vastata, sest neil pole kõige kohta piisavat informatsiooni.
Sellepärast on teadlased töötanud välja lihtsaid ja mängulisi harjutusi, mis võimaldavad laste ja
noorte käest küsida, mida nemad tahavad ja kuidas teatud sündmused nende elusid mõjutavad.
Seeläbi saavad lapsed ka iseennast paremini tundma õppida.
Kuidas Sa uuringus osaleksid?
Kutsume Sind osalema vestlusel, mille käigus küsime mänguliste ja lihtsate harjutuste raames Sinu
käest küsimusi selle kohta, mis mulje jättis Sulle inimene, kes rääkis Sinuga vanemate
lahkuminekust, kas Sa tundsid, et Sind kuulati, kas vanemad selgitasid Sulle enne seda kohtumist,
mis juhtuma hakkab. Meie vestlus (intervjuu) kestab umbes pool tundi. Intervjuu salvestame ja
hiljem kirjutame teadlastena selle kohta kokkuvõtte. Me hoiame salvestust niikaua kuni uuring on
läbi saanud ja pärast seda kustutame selle.
Miks mina olen kutsustud uuringus osalema?
Sinu arvamus on meile väga väärtuslik, sest Sa saad aidata meil arendada teenust, mille eesmärk
on muuta Sinu ja teiste laste ja noorte elu paremaks. Sinu mõtted võimaldavad meil täiendada,
kuidas paremini küsida ja arvestada teiste laste ja noorte arvamust. Samuti saad uuringus osalemise
käigus tegeleda enda jaoks oluliste küsimustega. Kõik valikuid teed ise: meie pakume, Sina valid.
1
Vajadusel selgitatakse lapsele osaleja teabelehe sisu suuliselt.
1
Uuringus osalemine on vabatahtlik. Sa ei pea osalema, kui ei soovi. Samuti võid alati ilma selgitusi
andmata lõpetada osalemise, kui tunned, et enam ei taha osaleda.
Kus uuring läbi viiakse?
Koos Sinu vanematega valime me koha, kus uuringu läbi viime, kuid valime sellise koha, mis Sulle
kõige paremini sobib.
Mida kogutud andmetega tehakse?
Seda, mida Sina ja teised lapsed meiega jagavad, kasutame ainult uuringu tegemiseks. Sinu
pärisnimi asendatakse varjunimega, nii et keegi ei saa teada, et Sa uuringus osalesid. Kõik materjalid
hoiame Tartu Ülikooli serveris, millele on juurdepääs ainult meie teadlastel. Me ei näita kellelegi
Sinu nime ja seda, mida Sina ja Su ema ja/või isa on meile rääkinud, vaid analüüsime seda üldistatul
kujul ning tulemused avalikustame nii, et Sind ega teisi uuringus osalejaid ei saa keegi ära tunda.
Mahakirjutatud intervjuusid säilitame kuni uuringu lõppemiseni (kuni juuni 2025). Uuringu
tulemused aitavad arendada teenuse pakkumist ning kasutada neid teenuse kvaliteedi tõstmisel.
Ehk Sinu panus aitab parandada ka teiste laste ja noorte elu, kelle vanemad arutavad laste
elukorralduslikke küsimusi ehk kus lapsed elavad, kuidas ja kui tihti vanemad nendega suhtlevad
jne.
2
Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring Sotsiaalkindlustusametile
TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM: Osaleja
Kui oled nõus uuringus osalema, siis palun täida ja allkirjasta alltoodud vorm. Palun lisa oma ees- ja
perekonnanime esitähed (initsiaalid) väite kõrval olevasse kastikesse, kui oled väitega nõus.
Nime-
tähed
Kinnitan, et olen projekti kohta antud teabelehega tutvunud ja võtnud aega, et selle üle
järele mõelda.
Saan aru, et osalen uuringus vabatahtlikult ja et mul on õigus igal ajal uuringus osalemisest
loobuda ilma põhjendusi andmata.
Saan aru, et minu konfidentsiaalsus on tagatud, kui uurija kasutab minu poolt antud
informatsiooni riikliku perelepitusteenuse paremaks muutmisel.
Annan loa kasutada minu poolt räägitut ilma minu nime jm andmeid nimetamata, mille
kaudu minu isik võib olla äratuntav.
Annan loa jagada kogutud andmeid anonüümselt teiste uurijatega.
Nõustun selles uuringus osalema.
Osaleja nimi Kuupäev Allkiri (nimetähed)
Vastutava isiku/uurija nimi Kuupäev Allkiri
3
Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring Sotsiaalkindlustusametile
TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM: Alla 18-aastase seaduslik esindaja
Kui oled nõus, et Sina ja Sinu hoolealune uuringus osaleb, siis palun täida ja allkirjasta alltoodud vorm.
Palun lisa oma ees- ja perekonnanime esitähed väite kõrval olevasse kastikesse, kui oled väitega nõus.
Initsiaalid
Kinnitan, et olen projekti kohta antud teabelehe läbi lugenud ja võtnud aega, et loetu üle
järele mõelda ning minu poolt esitatud lisaküsimustele sain rahuldavad vastused.
Saan aru käesoleva uuringu eesmärkidest ja tegevustest ning olen valmis selles osalema.
Saan aru ja luban, et uuringu käigus kogutud andmeid kasutatakse anonüümselt teadusliku
analüüsi eesmärgil riikliku perelepitusteenuse paremaks muutmisel.
Nõustun minu lapse uuringus osalemisega. Nõustun minu lapse isikuandmete töötlemisega
uuringu raames. Kinnitan oma nõusolekut minu lapse uuringus osalemiseks ning minu
isikuandmete töötlemiseks allkirjaga. Tean, et uuringu käigus tekkivate küsimuste kohta annab
mulle täiendavat informatsiooni uuringut korraldav projektijuht Doris Pavlov (
[email protected]).
Kui mul tekib küsimusi uuringus osalemisega seotud õiguste kohta, pöördun TÜ eetikakomitee
poole:
[email protected] või 737 6215. Kui mul tekib kaebusi isikuandmete töötlemise osas,
pöördun Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti poole e-posti aadressil
[email protected].
Uuringut viib läbi Tartu Ülikooli (TÜ) sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (Lossi 36, Tartu).
Andmete volitatud töötleja on Tartu Ülikool. Uuringu tellija on ning seda rahastab
Sotsiaalkindlustusamet (andmete vastutav töötleja), kes saab kasutada uuringu tulemusi selleks, et
riikliku perelepitusteenuse süsteemi paremaks muuta.
Uuringu on kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ning isikuandmete
töötlemise selle uuringu jaoks on kooskõlastanud Andmekaitse Inspektsioon. Inimeste
kontaktandmed intervjuude läbiviimiseks on Tartu Ülikool saanud uuringu tellijalt Andmekaitse
Inspektsiooni loal.
Käesolevast informeerimise ja teadliku nõusoleku vormist on kaks võrdset eksemplari, millest üks
jääb intervjueeritavale ja teine uuringu läbiviijale (TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus).
Allkirjastatud nõusoleku lehte hoitakse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute
keskuses lukustatavas kapis kuu aega alates uuringu lõpust ehk kuni juunini 2025. Pärast seda
nõusoleku leht hävitatakse.
4
Osaleja nimi Kuupäev Allkiri
Vastutava isiku/uurija nimi Kuupäev Allkiri
5
Lisa 1
Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring Sotsiaalkindlustusametile
INFORMEERIMISE JA TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM
Lugupeetud …
Kutsume Teid osalema uuringus, mille nimetus on: „Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse
uuring Sotsiaalkindlustusametile“. Selles uuringus kogutakse andmeid riikliku perelepitusteenuse
korralduse, kitsaskohtade ja arenguvõimaluste kohta Eestis. Uuringu eesmärk on anda terviklik
hinnang Eesti riikliku perelepitusteenuse süsteemile ning pakkuda välja võimalikud muudatused.
Uuringu vajalikkus tuleneb sellest, et puudub teadmine ja hinnang sellele, kui tulemuslik praegune
riikliku perelepitusteenuse korraldus on olnud ning kuidas oleks võimalik muuta teenuse osutamist,
et see vastaks veel paremini teenuse kasutajate vajadustele.
Sellist uuringut ei ole Eestis varem tehtud. Uuringu ühe osana intervjueeritakse erinevaid riikliku
perelepitusteenuse süsteemi osapooli (lapsevanemad, lapsed, asutuste esindajad). Kuna hetkel
puudub täpne teadmine, kuidas teenuse osutamist teenuse kasutajatele lähendada ja arvestada selle
käigus veelgi rohkem laste huvide ja vajadustega, siis palumegi Teil ja Teie lapsel/lastel uuringus
osaleda.
Uuringut viib läbi Tartu Ülikooli (TÜ) sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (Lossi 36, Tartu).
Andmete volitatud töötleja on Tartu Ülikool. Uuringu tellija on ning seda rahastab
Sotsiaalkindlustusamet (andmete vastutav töötleja), kes saab kasutada uuringu tulemusi selleks, et
riikliku perelepitusteenuse süsteemi paremaks muuta.
Uuringu on kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ning isikuandmete
töötlemise selle uuringu jaoks on kooskõlastanud Andmekaitse Inspektsioon. Inimeste
kontaktandmed intervjuude läbiviimiseks on Tartu Ülikool saanud uuringu tellijalt Andmekaitse
Inspektsiooni loal.
Intervjuu käigus küsitakse küsimusi Teie ja Teie lapse kogemuse kohta riikliku perelepitusteenuse
kasutamisel, mis on Teie arvates hästi ja mis vajaks muutmist. Intervjuu käigus oleme sunnitud küsima
küsimusi Teie pereelu kohta, kuid Teil on õigus loobuda vastamast küsimustele, mis Teile
ebamugavust tekitavad.
Kuidas on lapsed uuringusse kaasatud?
Teadlased on välja töötanud lihtsaid ja mängulisi eakohaseid harjutusi, mis võimaldavad lastel ja
noortel küsimustele paremini vastata ja selgusele jõuda, kes nad on, miks teatud sündmused nende
1
elus toimuvad ning kuidas neid sündmusi ja iseennast paremini tundma õppida. Harjutuste käigus
saab vestelda teemadel, mis lapsele endale on tähtsad. Teemad valib laps/noor ise.
Miks mina olen kutsustud uuringus osalema?
Teie ja Teie lapse arvamused on väga väärtuslikud, sest need aitavad muuta riikliku
perelepitusteenuse osutamist edaspidi paremaks ja tähendusrikkamaks. Uuringus osalemine on
vabatahtlik. Te ei pea osalema, kui ei soovi. Samuti on alati ilma selgitusi andmata võimalik
osalemine lõpetada, kui tunnete, et enam ei taha osaleda.
Kus ja kuidas uuring läbi viiakse?
Teiega planeerime intervjuu läbi viia Teile sobival meetodil ja keskkonnas, kas kohtudes Teie poolt
valitud kohas või kasutades kaugtööformaati (videokõned Teams või Zoomi keskkonnas, vajadusel
ka telefonitsi). Teie lapse intervjueerimisel valime koos Teiega välja koha, kus Teie arvates on Teie
lapsel kõige mugavam oma arvamust avaldada. Intervjuu Teiega kestab ligikaudu üks tund ja Teie
lapsega umbes pool tundi. Intervjuu salvestatakse Teie nõusolekul, helisalvestise põhjal kirjutatakse
intervjuust kokkuvõte, millest eemaldatakse Teie ja Teie lapse isiku tuvastamist võimaldavad andmed.
Mida kogutud andmetega tehakse?
Seda, mida Teie ja Teie laps/lapsed meiega jagavad, kasutame ainult uuringu tegemiseks. Teie isikuid
tuvastamist võimaldavad andmed kustutatakse, nii ei ole võimalik saada teada, et Teie uuringus
osalesite. Kõik materjalid hoiame Tartu Ülikooli turvatud ja parooliga kaitstud serveris, millele on
juurdepääs ainult uurimisrühma liikmetel. Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on
konfidentsiaalsed, st neid ei jagata ilma eelneva nõusolekuta kolmandate isikutega. Tulemused
analüüsime üldistatul kujul ja avalikustame aruandes nii, et Teid ega teisi uuringus osalejaid ei saa
keegi ära tunda. Intervjuude salvestisi säilitatakse kuni uuringu lõppemiseni (kuni juuni 2025).
Uuringu tulemused aitavad muuta perelepitusteenuse osutamist tähenduslikumaks ja tõsta teenuse
osutamise kvaliteeti. Ehk Teie ja Teie lapse panus aitab parandada ka teiste laste elu, kelle
elukorralduslikke küsimusi perelepitusteenuse käigus arutatakse.
Käesolevast informeerimise ja teadliku nõusoleku vormist on kaks võrdset eksemplari, millest üks
jääb intervjueeritavale ja teine uuringu läbiviijale (TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus).
Allkirjastatud nõusoleku lehte hoitakse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses
lukustatavas kapis kuu aega alates uuringu lõpust ehk kuni juunini 2025. Pärast seda nõusoleku leht
hävitatakse.
2
Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring Sotsiaalkindlustusametile
TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM: Lapsevanem
Kui olete nõus uuringus osalema, siis palun täitke ja allkirjastage alltoodud vorm. Palun lisage oma ees-
ja perekonnanime esitähed (initsiaalid) väite kõrval olevasse kastikesse, kui väitega nõustute.
Initsiaalid
Kinnitan, et olen projekti kohta antud teabelehe läbi lugenud ja võtnud aega, et loetu üle
järele mõelda.
Kinnitan, et olen teadlik läbiviidava uuringu eesmärgist, metoodikast, ajakulust ja andmete
kasutamise viisist.
Saan aru, et intervjuu käigus küsitakse minu käest küsimusi minu kogemuse kohta riikliku
perelepitusteenuse kasutamisel.
Saan aru, et osalen intervjuus vabatahtlikult ja et mul on õigus igal ajal intervjuus
osalemisest loobuda ilma põhjendusi andmata.
Annan loa intervjuu salvestada ja kirjutada helisalvestise põhjal intervjuust kokkuvõte,
millest eemaldatakse minu isiku tuvastamist võimaldavad andmed.
Saan aru, et minu konfidentsiaalsus on tagatud, kui uurija kasutab minu poolt antud
informatsiooni riikliku perelepitusteenuse paremaks muutmisel.
Nõustun selles uuringus osalema. Nõustun minu isikuandmete töötlemisega uuringu raames.
Kinnitan oma nõusolekut uuringus osalemiseks ning minu isikuandmete töötlemiseks allkirjaga.
Tean, et uuringu käigus tekkivate küsimuste kohta annab mulle täiendavat informatsiooni uuringut
korraldav projektijuht Doris Pavlov (
[email protected]). Kui mul tekib küsimusi uuringus
osalemisega seotud õiguste kohta, pöördun Tartu Ülikooli eetikakomitee poole:
[email protected] või 737 6215. Kui mul tekib kaebusi isikuandmete töötlemise osas, pöördun
Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti poole e-posti aadressil
[email protected].
Osaleja nimi Kuupäev Allkiri
Vastutava isiku/uurija nimi Kuupäev Allkiri
3
Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring Sotsiaalkindlustusametile
TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM: Alla 18-aastase seaduslik esindaja
Kui olete nõus, et Teie laps uuringus osaleb, siis palun täitke ja allkirjastage alltoodud vorm. Palun
lisage oma ees- ja perekonnanime esitähed väite kõrval olevasse kastikesse, kui väitega nõustute.
Initsiaalid
Kinnitan, et olen projekti kohta antud teabelehe läbi lugenud ja võtnud aega, et loetu üle
järele mõelda ning minu poolt esitatud lisaküsimustele sain rahuldavad vastused.
Saan aru käesoleva uuringu eesmärkidest ja tegevustest ning olen valmis selles osalema.
Saan aru ja luban, et uuringu käigus kogutud andmeid kasutatakse anonüümselt teadusliku
analüüsi eesmärgil riikliku perelepitusteenuse paremaks muutmisel.
Nõustun minu lapse uuringus osalemisega. Nõustun minu lapse isikuandmete töötlemisega uuringu
raames. Kinnitan oma nõusolekut minu lapse uuringus osalemiseks ning minu isikuandmete
töötlemiseks allkirjaga. Tean, et uuringu käigus tekkivate küsimuste kohta annab mulle täiendavat
informatsiooni uuringut korraldav projektijuht Doris Pavlov (
[email protected]). Kui mul tekib
küsimusi uuringus osalemisega seotud õiguste kohta, pöördun TÜ eetikakomitee poole:
[email protected] või 737 6215. Kui mul tekib kaebusi isikuandmete töötlemise osas, pöördun
Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti poole e-posti aadressil
[email protected].
Lapse nimi Kuupäev Lapsevanema allkiri
Lapsevanema nimi Kuupäev Allkiri
Vastutava isiku/uurija nimi Kuupäev Allkiri
4
Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring Sotsiaalkindlustusametile
Andmekaitsetingimused
1. Vastutav ja volitatud töötleja
Teadusuuringu “Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring Sotsiaalkindlustusametile”
isikuandmete vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet, 70001975, Paldiski mnt 80, 15092,
Tallinn
Tartu Ülikool (registrikood 74001073, aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu, e-post
[email protected]) on
uuringus isikuandmete volitatud töötleja.
2. Andmetöötluse eesmärk
Riikliku perelepitusteenistuse tulemuslikkuse uuringu eesmärgiks on:
1. uurida perelepitusteenuse mõju teenuse sihtrühmale (lastele ja lapsevanematele);
2. uurida perelepitussüsteemi mõju riigile ning sidusgruppidele (kohalikud
omavalitsused, kohtud).
Ühtlasi soovitakse planeeritava uuringuga saada täiendavaid soovitusi ja ettepanekuid riikliku
perelepitusteenuse parendamiseks ja arendustegevusteks.
Uuringu eesmärgil kogutud isikuandmed kustutatakse hiljemalt 10 tööpäeva pärast töö
üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ehk juunis 2025, mida kinnitatakse eraldi aktil
andmekogude hävitamise kohta.
3. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus
Andmesubjekti kohta asutustest antud andmed - isikuandmete kaitse seaduse § 6 alusel
(andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemine on lubatud teadus- ja ajaloouuringu ning
riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva
riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende
koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja
andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid).
Intervjuude ja veebiküsitluse käigus teatavaks saanud isikuandmed - andmesubjekti nõusoleku
alusel.
Uuringu on kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee.
Andmekaitse Inspektsioon on kontrollinud uuringu eesmärke ja metoodikat ja andnud loa uuringu
korraldamiseks.
4. Isikuandmete saamine ja edastamine
Asutused, kellelt ülikool saab krüpteeritult dokumentatsiooni uuringu läbiviimiseks:
Sotsiaalkindlustusamet
Uuringu raames töödeldavaid isikuandmeid ülikool kolmandatele isikutele ei edasta.
5. Isikuandmete koosseis
Uuringu eesmärgi täitmiseks töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
1. ees- ja perenimi
2. kontaktandmed (e-post, telefon)
3. Sotsiaalkindlustusametilt saadud dokumentatsioonis sisalduvad isikuandmed
4. intervjuude käigus teatavaks saanud isikuandmed
5. veebiküsitluse käigus teatavaks saanud isikuandmed
Lisaks töötleme uuringus erinevate ametiasutuste avalikult kättesaadavaid andmeid (eelkõige e-
posti aadressid).
6. Andmesubjekti õigused
Millised on inimese õigused oma andmetele? Kelle poole ta saab pöörduda kui tal on küsimusi?
Andmesubjekt on füüsiline isik, kelle isikuandmeid töödeldakse.
Olenevalt isikuandmete töötlemise õiguslikust alusest on andmesubjektil õigus:
Õigus saada kinnitust selle kohta kuidas uuringus isikuandmeid töödeldakse ja tutvuda tema kohta
kogutud isikuandmetega.
Õigus nõuda nende parandamist või kustutamist.
Õigus võtta igal ajal oma nõusolek tagasi, juhul kui isikuandmete töötlemine põhineb nõusolekul.
See ei mõjuta enne nõusoleku tagasivõtmist toimunud andmetöötluse seaduslikkust.
Õigus nõuda töötlemise piiramist.
Õigus esitada vastuväiteid töötlemise kohta.
Kui teil on täiendavaid küsimusi uuringu isikuandmete töötlemise kohta, pöörduge palun vastutava
uurija poole e-posti aadressil:
[email protected].
Kui olete seisukohal, et viis, kuidas uuringus teie isikuandmeid töödeldakse, on vastuolus
isikuandmete töötlemist reguleerivate õigusaktidega, saate pöörduda Tartu Ülikooli
andmekaitsespetsialisti poole
[email protected] või Andmekaitse Inspektsiooni (e-post
[email protected], tel 627 4135)
Lugupeetud vastaja!
Kutsume Teid osalema riiklikul perelepitusteenusel osalenutele suunatud uuringus, mille eesmärk
on saada teada perelepitusteenuse kasutajate kogemust teenuse kasutamisel ja hinnanguid
teenuse tulemuslikkusele. Uuringu on tellinud Sotsiaalkindlustusamet, kes on teenuse osutamise
eest vastutaja. Tegemist on esmakordse seda teemat käsitleva uuringuga. Uuringus osalemine on
vabatahtlik ja Teil on võimalus igal ajahetkel küsimustiku täitmisest loobuda ja/või täitmine pooleli
jätta. Küsimustiku täitmine võtab aega umbes 20 minutit ja on mõeldud Teile isiklikuks vastamiseks.
Saime Teie isikuandmed (e-posti aadress) uuringu Tellijalt ehk Sotsiaalkindlustusametilt,
isikuandmete taotlemiseks ja töötlemiseks omame vastavasisulist luba (vt palun allpool). Poliitika
kujundamise eesmärgil tehtud uuringud loetakse isikuandmete kaitse seaduse §6 lg 5 kohaselt
teadusuuringuks ja uuringu läbiviimise käigus on võimalik töödelda isikuandmeid, omades selleks
vastavasisulist luba ja andes sellest eelnevalt avalikult teada. Uuringust teavitamise uudis on lisatud
Sotsiaalkindlustusameti ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudi, mille alla sotsiaalteaduslike
rakendusuuringute keskus kuulub, kodulehtedele/sotsiaalmeediasse.
Uuringu läbiviimiseks ja isikuandmete töötlemiseks omame Andmekaitse Inspektsiooni luba (loa nr
…). Isikuandmete töötlemine ja kaitse on tagatud andmete volitatud töötleja ehk Tartu Ülikooli
sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse poolt, mida käesolevas uuringus esindab uuringu juht
Doris Pavlov. Teie isikuandmeid kasutame siinkohal uuringusse kutsumise eesmärgil. Isikuandmeid
säilitame uuringu läbiviimise jooksul ja hävitame hiljemalt 2025. a juunis. Täiendavat teavet
isikuandmete töötlemise kohta on võimalik saada isikuandmete kaitse üldmäärusest: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679
Uuringuküsimustik on anonüümne. Kinnitame, et kasutame soovitud andmeid vaid uuringu ja
teadustöö eesmärkidel ning meie analüüsis ei kasutata isikustatud andmeid. Uuringu tulemused
esitame anonüümse üldistatud kokkuvõttena. Oleme uuringuküsimustiku koostamisel ja uuringu
läbiviimiseks konsulteerinud andmekaitsespetsialistidega, tagamaks uuringus osalejate
isikuandmete kaitse ja lähtume kehtivatest teaduseetika põhimõtetest (Tartu Ülikooli inimuuringute
eetika komitee luba nr …).
Juhime tähelepanu, et juhul kui küsimustik on olnud mõnda aega mitteaktiivne, siis võib selle
täitmine aeguda ja Teie vastuseid ei salvestata. Sellise olukorra vältimiseks soovitame vahepeal
vajutada üleval paremal nurgas asuvat nuppu „Jätka hiljem“, mis võimaldab küsimustiku salvestada
ja pärast täitmist jätkata. Küsimustik on Teil võimalik salvestada ilma Teid tuvastatavate andmeteta
(vajalik info ja juhend kuvatakse Teile pärast "Jätka hiljem" nupule vajutamist).
Teie panus on väärtuslik ning loodame Teie osalemisele! Küsimuste korral pöörduge palun uuringu
juhi Doris Pavlovi poole e-posti aadressil
[email protected]
ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE:
Oma nõusoleku isikuandmete töötlemiseks võite küsimustiku täitmise ajal igal hetkel tagasi võtta, st
Teil on võimalus küsimustiku täitmisest loobuda või täitmine pooleli jätta. Palun andke oma
isikuandmete töötlemise nõusoleku tagasivõtmise soovist teada meiliaadressil:
[email protected]. Juhul kui Te ei soovi, et Teie isikuandmeid käesoleva uuringu läbiviimise
1
eesmärgil üldse töödeldakse, on Teil õigus taotleda oma isikuandmete kustutamist, andes sellest
teada eelnevalt märgitud meiliaadressil. Pärast küsimustiku täimist ehk oma vastuste saatmist ja
"Esita" nuppu vajutamist ei ole võimalik enam isikuandmete töötlemisest loobuda. Kuna tegemist on
anonüümse küsitlusega, siis pole võimalik vastajate vastuseid ja isikuandmeid kokku
viia. Isikuandmete töötlemine ja kaitse on tagatud andmete volitatud töötleja ehk Tartu Ülikooli
sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) (Lossi 36, Tartu 51003) poolt, mida käesolevas
uuringus esindab uuringu juht Doris Pavlov.
NÕUSOLEK ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS: (alljärgneva teksti kõrval on kast, mille vastaja peab
märgistama, et küsitlusele ligi pääseda)
Soovin osaleda riiklikku perelepitusteenust käsitlevas uuringus ja annan uuringu läbiviimise
eesmärgil nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks.
2