EELNÕU
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri 29.03.2023
käskkirjaga nr 1.2-2/42-1
Toidu- ja esmatarbekaubad enim puudust kannatavatele
inimestele
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.01.2023–31.12.2026
Elluviija
Sotsiaalministeerium
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
SISUKORD
TERMINID ............................................................................................................................................................................ 3
1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIAGA „EESTI 2035“ JA VALDKONDLIKE
ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................................................................. 4
1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega 4
2. TOETATAVAD TEGEVUSED .......................................................................................................................................... 6
2.1. Toidu- ja esmase materiaalse abi andmine 6
2.2. Annetatud toidu kogumise ja jagamise toetamine 8
2.3. Innovaatilised lahendused annetatud toiduabi kogumiseks ja jagamiseks. 10
2.4. Riigiabi 10
3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................. 10
4. TEGEVUSTE EELARVE ................................................................................................................................................ 11
5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .......................................................................................................................................... 11
6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD............................................................................................................. 12
7. ELLUVIIJA KOHUSTUSED ........................................................................................................................................... 12
8. ARUANDLUS ............................................................................................................................................................. 13
9. TAT MUUTMINE ....................................................................................................................................................... 13
10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ............................................................................................. 14
11. VAIETE LAHENDAMINE ............................................................................................................................................. 14
2
Terminid
Piirkond – toidukaardi rakendamiseks jaguneb Eesti neljaks piirkonnaks:
1) Tallinn, Harju- ja Raplamaa;
2) Pärnu- ja Läänemaa, saared;
3) Lääne-Viru-, Ida-Viru- ja Järvamaa;
4) Viljandi-, Tartu-, Jõgeva-, Põlva-, Valga- ja Võrumaa.
Kvaliteetne toit – „kõlblik kuni“ või „parim enne“ märgistusega toiduained, mille kuupäev ei ole veel
saabunud.
Varjupaik – sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 8 lõikes 1 nimetatud vältimatu sotsiaalabina ajutist
majutust pakkuv asutus.
3
1. Reguleerimisala ja seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike
arengukavadega
Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme
21.4.10.1 „Sotsiaalkindlustuse programm“ (edaspidi meede) toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja
korda (edaspidi TAT).
TAT on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava)
poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ (prioriteet nr 8 „Sotsiaalsem Eesti“) ja ELi erieesmärgiga1 m
– vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust
kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning pakkuda kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende
isikute sotsiaalset kaasamist. TAT tegevused on seotud meetmete nimekirjas nimetatud sekkumisega
„Toidu ja/või esmatarbekaupade pakkumine (nt toidukaartide skeemi alusel)“.
TAT-ga on hõlmatud rakenduskava meetme 21.4.10.1 sekkumine 21.4.10.11 „Toidu ja/või
esmatarbekaupade pakkumine (nt toidukaartide skeemi alusel)“.
1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
1.1.1. Toetuse andmine on seotud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“2 sihiga „Inimene“
ja alasihiga „Tegus inimene“. Meetme tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 2021/10603 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad „Eesti 2035“ sihi
„Inimene“ ja alasihi „Tegus inimene“ saavutamisse. Nimetatud sihi saavutamist võrdseid võimalusi ja
ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega:
1) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;
2) ligipääsetavuse näitaja.
Lisaks seab „Eesti 2035“ sihi „Hooliv ühiskond“ eesmärgiks, et püsivalt suhtelises vaesuses elavate
elanike osatähtsus ei ületa 2035. aastal Eestis 15,6% (2018. aastal 16,7%, 2020. aastal 14,4%).
1.1.2. TAT tegevused panustavad eespool nimetatud näitajatesse. Tegevused toetavad vanemaealiste,
sisserändajate ja teiste ühiskonna riskigruppide toimetulekut, samuti tagatakse erivajadusega inimestele
ligipääs TAT-s pakutavatele abile. Jätkatakse puudust kannatavatele inimestele riigi poolt toidu ostmise
ja jagamisega. Käivitatakse toidukaartide süsteem, et uuele süsteemile kogu Eestis üle minna. Peamised
põhjused muutusteks on vajadus tagada abivajajatele inimväärne abi saamine ning võimalikult lihtne ja
keskkonnasäästlik toiduainete kättesaamine. Toidukaartide süsteemile minnakse järk-järgult üle aastatel
2023–2024. Jätkatakse ka toidupäästmise kaudu kvaliteetse kaubandus- ja toitlustusasutustes ülejääva
annetatud toidu kogumist ja jagamist. Neljanda suunana soovitakse leida innovaatilisi
keskkonnasäästlikke lahendusi kvaliteetse ülejääva toidu ümberjagamiseks abivajajatele võimalikult
lähedal kaubandus- ja toitlustusettevõtetele, kaasates tegevusse kohalikke omavalitsusi (edaspidi KOV)
ning kogukondlikke ja heategevuslikke organisatsioone (mittetulundussektor).
Seega toimub enim puudust kannatavate inimeste abistamine toidu- ja esmatarbekaupadega neljal viisil:
1) riigi poolt ostetud toiduabi jagamisega (kuni toidukaartide süsteemile täieliku üleminekuni);
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus
(EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021), artikli 4 lõike 1 punkt k.
2
Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-
planeering/strateegia/arenguvajadused.
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid
(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).
4
2) toidukaartidega;
3) annetatud toidu kogumise ja jagamise kaudu;
4) uute innovaatiliste projektide käivitamise ja elluviimise kaudu.
Toiduabi jagamisel nõustatakse abivajajaid riigi ja KOV-i toetusmeetmete, aga ka toidu ostmise,
valmistamise ja säilitamise teemadel.
Tegevusi viiakse ellu Eesti eri piirkondades sarnaselt, tagades inimestele nende põhivajaduste ehk toidu-
ja esmatarbekaupade kättesaamine, et aidata ületada ajutisi majanduslikke raskusi. Kuna TAT sihtrühma
kuuluvad enim puudust kannatavad inimesed, osutatakse toiduabi enam just nendes piirkondades, kus
absoluutses vaesuses elavaid või vaesuse ohus olevaid inimesi on rohkem (nt Ida- Virumaa, Kagu-Eesti),
ja nendele inimestele, kes on sattunud erinevatel põhjustel raskustesse. Toiduabi pakutakse ka
varjupaigas olevatele inimestele.
TAT elluviimisel on oluline koostöö KOV-idega, sest neil on parim ülevaade oma piirkonna elanike
reaalsetest vajadustest. TAT rakendamisel järgitakse lähimuse põhimõtet regionaalses vaates, nähes ette
abi osutava organisatsiooni poolt kohalike sotsiaaltöötajate ja kogukondlike algatuste kaasamist inimeste
elujärje parandamise toetamisele ja nende raskustest väljaaitamisele. Toiduabi jagamisel tagatakse
abisaajate võrdne kohtlemine: abi määramise kriteeriumid sõltuvad inimese ja tema leibkonna
majanduslikust toimetulekust ja KOV-i hinnatud abivajadusest. Kui abisaaja on puudega või
liikumisraskustega inimene, kellel ei ole võimalik ise jagatava toidupaki järele või kauplusesse minna, on
teenusepakkujal või tema partneril kohustus toimetada abi abisaaja elukohta. Vajaduse korral
kaasatakse protsessi sotsiaaltöötaja. KOV hindab abivajaduse hindamisel ka kojukande transpordi
vajadust.
1.1.3. Nii suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kui ka absoluutse vaesuse vähendamine on „Heaolu
arengukava 2023–2030“ eesmärgid. Arengukava seab eesmärgiks vähendada Eestis suhtelise vaesuse
ja sotsiaalse tõrjutuse määra 2030. aastaks 21%-ni (Eurostati andmetel oli 2021. aastal 22,2%). Samuti
on arengukava eesmärk, et absoluutse vaesuse määr väheneks või jääks minimaalselt samale tasemele,
nagu oli 2020. aastal (2,2%). Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal absoluutses vaesuses 1,4% ja
suhtelises vaesuses 22,8% Eesti elanikkonnast. Suhteline vaesus on suurem mittetöötavate elanike seas
ja üheliikmelistes leibkondades või ühe täiskasvanuga leibkondades – 2021. aastal oli üksi elavate 65-
aastaste ja vanemate suhtelise vaesuse määr 81,7% ning mittetöötavate elanike seas 50,2%. Enim on
suhtelisest vaesusest ohustatud naised ja puudega inimesed ning ilmnevad ka regionaalsed erinevused
– kõrgeimad on suhtelise vaesuse näitajad Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. Absoluutse vaesuse määr on
kõrgeim üksi elavate alla 65-aastaste seas (5,5%) ning vanuserühmade võrdluses ka noorte ehk 18–24-
aastaste seas (2,7%). Alla 18-aastaste laste seas on vähenenud nii suhteline kui absoluutne vaesus.
2021. aastal elas alla 18-aastastest lastest suhtelises vaesuses 13,6% ja absoluutses vaesuses 1,3%.
Lastega leibkondade seas on endiselt ühe täiskasvanu ja lapsega/lastega leibkondade suhtelise vaesuse
määr suurim (32,7%). Toetused ja hüvitised ehk sotsiaalsed siirded aitavad vähendada vaesusesse
sattumist. Ilma toetuste ja hüvitisteta (sh pensionid) oleks kogu elanikkonnast olnud 2021. aastal
suhtelises vaesuses 39,4% ja absoluutses vaesuses 20,5%. Vaesuse näitajatele lisaks on olulised
materiaalse ilmajäetuse näitajad. Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal 5,4% Eesti elanikest
leibkondades, kus majanduslikult ei olnud võimalik üle päeva võimaldada liha, kala või samaväärseid
valke sisaldava toidu söömist.
1.1.4. TAT-l on seos Eesti riigi 2023–2026 eelarvestrateegiaga: heaolu tulemusvaldkonna
sotsiaalhoolekande programmi meetme 1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete
hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine“ tegevus 1.1.2 „Hoolekande kättesaadavuse tagamine,
toimetuleku toetamine“.
5
2. Toetatavad tegevused
TAT üldine eesmärk on vähendada raskustesse sattunud inimeste ja nende leibkondade materiaalset
puudust, andes toidu- või esmast materiaalset abi just enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas
lastele, ning pakkuda informatsiooni riigi ja KOV-i toetusmeetmete kohta, mis toetavad nende isikute
sotsiaalset kaasamist ja majanduslikest raskustest väljatulemist.
TAT tegevuste elluviimise käigus tagatakse, et eri vanuses, eri soost ja rahvusest, puudega, erineva
usulise veendumuse ja seksuaalse sättumusega sihtrühma liikmetel on võrdsed võimalused osaleda
meetme tegevustes.
TAT-st toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta keskkonnaeesmärkide elluviimist Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik
ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.
Kavandatud tegevustel on positiivne keskkonnamõju ning need toetavad laste ja leibkondade heaolu.
TAT tegevuste raames arendatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (edaspidi STAR)
kasutajasõbralikumaks ja mugavamaks. Selle tulemusel väheneb paberdokumentide kasutamine;
luuakse digivõimalused andmevahetuseks erinevate asutustega; väheneb meili teel tehtavate päringute
ja kirjavahetuste arv, mis kokkuvõttes vähendab ka digiprügi tekkimist. Ka muud tegevused viiakse ellu
keskkonnasäästlikult, nt koolituste, ümarlaudade ja teabepäevade korraldamisel hoidutakse
paberkandjal materjalide tootmisest või taaskasutatakse materjale maksimaalselt. Ürituste korraldamisel
järgitakse säästlikkuse printsiipe, et ökoloogiline jalajälg oleks minimaalne. Tegevusteks vajalike
teenuste ja toodete hankimisel järgitakse keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid, üleminekuga
toidukaartide süsteemile vähenevad tegevustega seotud transpordikulud ning ladude üüri- ja
majandamiskulud. Abivajajal tekib võimalus osta toiduaineid just talle vajalikul ajal ning ta saab valida
oma leibkonnale sobivad toiduained.
Toetatavate tegevuste valikul on lähtutud rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidest
ja -metoodikast vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.
2.1. Toidu- ja esmase materiaalse abi andmine
2.1.1. Tegevuse eesmärk
Sekkumise eesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust ja aidata kaasa vaesuse, sealhulgas laste
vaesuse leevendamisele võimalikult väheste administratiiv- ja majanduslike kuludega.
2.1.2. Tegevuse sisu
Ostetud toiduabi jagamine toimub kahel viisil:
1. Piirkondades jagab riigi ostetud toitu riigihanke tulemusel leitud teenusepakkuja (edaspidi toiduabi
jagaja). Elluviija tellib toidu riigihankega leitud hulgifirmalt, kes toimetab selle toiduabi jagaja
toidujagamise punktidesse. Toiduabi jagaja komplekteerib toidupakid ning jagab need kokkulepitud
kuupäevadel abisaajatele.
6
Toiduabi saajate (abisaajate) nimekirja koostab KOV, märkides STAR-is inimese toiduabi vajaduse ja
selle, kas abipakk on vaja koju kätte viia.
Varjupaigas olevatele abisaajatele jagatakse toiduabi asutuse juhi korraldamisel.
Toiduabi jagatakse neljal korral aastas, jagamise perioodid lepitakse kokku elluviija ja toiduabi jagaja
vahel. Toidupaki sisu koostab elluviija koos Tervise Arengu Instituudiga.
2. Toidukaartide süsteemi puhul korraldab elluviija riigihanke, jagades Eesti piirkondadeks.
Toidukaarditeenuse osutajaks saab olla ettevõte, kellel on kauplusi üle Eesti või riigihanke piirkonnas.
Toidukaartide süsteemi puhul saavad abisaajad võimaluse osta ise endale sobival ajal riigihanke võitja
kauplustest (või e-poest) toidu- ja esmatarbekaupu, välja arvatud alkoholi-, tubaka- ja lototooteid.
Leibkonna kohta väljastatakse üks ühine kaart. Varjupaigas olevatele abivajajatele teeb sisseostud
majutusteenust pakkuva asutuse juht.
Elluviija:
määrab abisumma isiku kohta;
korraldab abivajajate nimekirjade jõudmise toidukaarditeenuse osutajani;
järgib riigihangete korraldamisel keskkonnasäästlikkuse printsiipe, lähtudes muu hulgas Euroopa
Komisjoni välja töötatud keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest toidukaupade,
toitlustusteenuste ja müügiautomaatide kohta;
tasub toidukaarditeenuse osutajale abivajajate poolt toidukaartide abil ostetud toidu- ja
esmatarbekaupade eest;
tasub toidukaarditeenuse osutajale kojukandega seotud transpordikulud nende isikute puhul, kelle
KOV on märkinud kojukande vajadusega abisaajaks;
tasub toidukaarditeenuse osutaja projektijuhtimise kulu;
tasub vastavalt riigihankelepingule toidukaarditeenuse osutaja IT-arenduste ja toidukaartide
süsteemi käivitamise innovaatiliste lahenduste rakendamise kulud;
nõustab toidukaarditeenuse osutajat teenuse parima osutamise protsessi väljatöötamisel ja elluviijale
esitatavate aruannete koostamisel;
koostab Euroopa Komisjonile seirearuanded;
teeb järelevalvet teenuse kvaliteedi ja sujuva toimimise üle.
KOV (koostööpartner):
hindab ja märgib toiduabi saajad STAR-is ning märgib nimekirjades isikud, kes on riigi poolt tasutava
kojukandeteenuse saajad;
kojukande vajadusega abivajajale, kes vajab kauba ostmisel abi, korraldab sotsiaaltöötaja toiduainete
ostmise e-poe kaudu või volitusega kaupluses;
nõustab ja juhendab abivajajat toiduabiga seonduvas, annab teada toidukaardi kättesaamise aja,
nõustab ja jagab informatsiooni teiste toetusmeetmete kohta;
saadab toidukaarditeenuse osutajale üks kord kvartalis oma piirkonnas asuvate varjupaikade
aadressid ja majutusteenust saavate abisaajate arvu;
teeb koostööd toidukaarditeenuse osutaja ja elluviijaga;
informeerib probleemidest ja tõrgetest otsekohe elluviijat ja toidukaarditeenuse osutajat.
Toidukaarditeenuse osutaja (leitakse riigihankega):
tagab toidukaartide olemasolu ja kasutamise täislahenduse või töötab välja ID-kaardi põhise
süsteemi – toidukaarti peab saama kasutada kõikides toidukaarditeenuse osutaja või tema
7
koostööpartneri kauplustes Eestis ja e-poest ostmisel (kui toidukaarditeenuse osutajal on e-poe
lahendus) sõltumata piirkonnast;
laeb toidukaartidele abisumma;
tagab abisaajatele toidukaartide kättetoimetamise, vajaduse korral vahetamise, sh varjupaiga
majutusasutuse juhile;
tagab, et toidukaardiga ei saa osta alkoholi-, tubaka- ega lototooteid;
tagab kojukande vajadusega abivajajatele kauba kojuveo (kojukande puhul tehakse tihedat koostööd
KOV-i sotsiaaltöötajaga).
2.1.3. Tegevuse tulemus
Toetuse kasutamise tulemusena on:
ostetud toiduainete ja esmatarbekaupade kättesaamise tulemusena vähenenud enim puudust
kannatavate inimeste leibkondade toidupuudus ning on paremini toetatud nende toimetulek;
abivajaja leibkonnale tagatud inimväärsem võimalus osta toidu- ja esmatarbekaupu seeläbi, et
abivajaja on saanud ise, kasutades võimaluse korral sooduspakkumisi, valida endale vajalikud
toiduained ja esmatarbekaubad talle sobival ajal;
toiduabi kättesaamine lihtsustunud – abivajaja ei pea enam minema toidupanka või riigi poolt ostetud
toiduabi jagamise kohta, vaid saab toidukaardiga toidu- ja esmatarbekaupade ostmise siduda oma
igapäevase poes käimisega;
tekkinud kokkuhoid transpordi, laopindade ja nende ülalpidamise ning administratiivkuludes, sest ei
teki toidupakkide tellimise, komplekteerimise ja väljastamise ega jaotussüsteemi ülalhoidmise
kulusid;
loodud lihtne paberivaba süsteem, väheneb nn digiprügi ja järgitakse keskkonnasäästlikkuse
printsiipe.
2.1.4. Sihtrühm
Abisaajad on enim puudust kannatavad isikud, kes on absoluutses vaesuses elavad või vaesuse ohus
olevad inimesed, kelle abivajaduse otsustab KOV vastavalt SHS §-le 15.
2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood
01.01.2023–31.12.2026
2.1.6. Tegevuse elluviija
Sotsiaalministeerium
2.2. Annetatud toidu kogumise ja jagamise toetamine
2.2.1. Tegevuse eesmärk
Toetuse kasutamise eesmärk on vähendada annetatud toidu kogumise ja jagamisega enim puudust
kannatavate inimeste toidupuudust ning toetada nende toimetulekut. Tegevus võimaldab ära kasutada
kvaliteetse, tavaolukorras kaubandus- ja toitlustusettevõtetes ülejääva toidukauba ning suunata see
abivajajatele, vähendades toiduraiskamist, säästes loodust ja järgides keskkonnasäästlikkuse printsiipe.
2.2.2. Tegevuse sisu
8
Annetatud toiduabi osutaja leidmine
Elluviija korraldab annetatud toiduabi osutaja leidmiseks riigihanke. Annetatud toiduabi osutaja ülesanne
on koguda ja jagada sihtrühmale toiduannetusi ning nõustada ja juhendada abisaajaid.
Annetatud toiduabi osutaja võib olla avaliku sektori asutus või eraõiguslik juriidiline isik, kes jaotab ise või
partnerorganisatsiooni kaudu toiduabi.
Toiduannetuste kogumine ja ümberjagamine
Annetatud toiduabi osutaja:
leiab annetajad ja sõlmib nendega lepingud;
võtab vastu kaubandus- ja tootmisettevõtete või eraisikute annetatud kvaliteetse toidu (annetatav toit
võib realiseerimistähtaja peatselt ületada, kuid ei tohi olla ohtlik inimese tervisele).
Toiduabi ladustatakse annetatud toiduabi osutaja enda või selleks otstarbeks renditud nõuetele
vastavates ruumides ja viisidel, mis vastavad toiduseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides
sätestatud nõuetele.
Annetatud toiduabi jagamine ja selle saamine toetab toiduabi saaja hakkamasaamist ja mitmekesistab
tema toidulauda. Annetatud toiduabi jagatakse igas piirkonnas vähemalt kaks korda kuus, kui seda
võimaldab kvaliteetse ülejääva toidu hulk. Kui elluviija eelarve toiduabile võimaldab tihedamat annetatud
toiduabi jagamist, võib ühes kuus jagatava annetatud toiduabi kordade arv suureneda. Infot abi saamise
õiguse, aja ja koha kohta vahendab abisaajale annetatud toiduabi osutaja või KOV. Abisaajale, kes ei
saa jagamiskohta toidupaki järele minna, toimetatakse toidupakk koju. Annetatud toiduabi osutaja ja
KOV-i kokkuleppel võib abisaajate toidupakid sihtkohta toimetada ka KOV.
Annetatud toiduabi peab olema üle Eesti toiduainete grupiti ja mahult võimalikult sarnane. Annetatud
toiduabi jagatakse ka varjupaigateenuse saajatele majutusteenust pakkuva asutuse juhi korraldamisel.
Teenusepakkujaga sõlmitavas riigihankelepingus kinnitatakse täpsemad nõuded toiduabi mahule ja
sisule.
2.2.3. Tegevuse tulemus
Toetatava tegevuse tulemusel on:
annetatud toit kogutud ja jagatud enim puudust kannatavatele inimestele ning nende toidulauda on
rikastatud värske puu- ja juurvilja ning piima- ja lihatoodetega;
abisaajad nõustatud;
päästetud kvaliteetne toit, mis muidu oleks läinud äraviskamisele, ning astutud samm lähemale
keskkonnamõjude vähendamisele;
toidu jagamise ja isiku nõustamisega loodud parem kontakt abivajava isiku ja tema leibkonnaga ning
seeläbi kaasatud muude (tugi)teenuste saamisse (nt tööturuteenud, sotsiaalteenused, haridus ja
koolitused), mis pikemas perspektiivis võiks aidata parandada isiku sotsiaalmajanduslikku olukorda
ja vähendada abivajadust.
2.2.4. Sihtrühm
Abisaajad on enim puudust kannatavad isikud, kes on absoluutses vaesuses elavad või vaesuse ohus
olevad inimesed, kelle abivajaduse otsustab KOV vastavalt SHS §-le 15.
9
2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood
01.01.2023–31.12.2026
2.2.6. Tegevuse elluviija
Sotsiaalministeerium
2.3. Innovaatilised lahendused annetatud toiduabi kogumiseks ja jagamiseks
2.3.1. Tegevuse eesmärk
Tegevuse eesmärk on leida innovaatilised lahendused ülejääva kvaliteetse („parim enne“ ja „kõlblik kuni“
märgistusega) toidu kogumiseks ja jagamiseks ning käivitada pilootprojektid Eesti eri piirkondades,
kaasates erasektorit, sh mittetulundussektorit.
2.3.2. Tegevuse sisu
Katsetatakse uudseid sekkumisi, et leida lahendused, mis võimaldavad võimalikult lihtsalt jagada
puudust kannatavatele inimestele toitu toidu- ja kaubandusettevõtete läheduses. Toetatakse
töökorraldusliku süsteemi väljatöötamist ja käivitamist ning selle sidumist STAR-i abisaajate süsteemiga.
Eesmärk on luua seos KOV-i, abivajaja ja kogukondliku algatuse vahel.
2.3.3. Tegevuse tulemus
Eestis on vähemalt neljas eri piirkonnas või linnas loodud süsteem, mis tagab kiire toidu kättesaamise ja
inimeste toetamise toiduga. Konkreetsed piirkonnad, kus tegevusi ellu viiakse, selguvad tegevuse
käigus. Toitu jagatakse toidu ülejäämise koha ligidal ning toit peab olema kättesaadav vähemalt üks kord
nädalas. Tegevuste puhul on oluline silmas pidada, et toidu kättesaamine oleks ligipääsetav ja
kättesaadav ka erivajadusega inimestele. Vähenevad lao- ja transpordikulud ning keskkonnamõjud.
2.3.4. Sihtrühm
Enim puudust kannatavad isikud – absoluutses vaesuses elavad või vaesuse ohus olevad inimesed,
kelle abivajaduse otsustab KOV vastavalt SHS §-le 15.
2.3.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood
01.01.2023–31.12.2026
2.3.6. Tegevuse elluviija
Sotsiaalministeerium
2.4. Riigiabi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
3. Näitajad
10
Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave
ja mõõtühik (2022) (2024) (2026)
Meetmete Jagatud toidu ja Ei seata Ei seata Ei seata Vastavalt ühissätete
nimekirja kauba rahaline määruse artikli 16
väljundnäitaja koguväärtus, lõikele 2 materiaalset
mõõtühik euro puudust leevendavatele
tegevustele sihttasemeid
ei seata.
Meetmete Toiduabi 24 113 Ei seata Ei seata
nimekirja lõppsaajate arv,
tulemusnäitaja mõõtühik arv
Materiaalset puudust leevendavate tegevuste kohta kogutakse järgmisi näitajaid:
toiduabi koguväärtus (eurot);
jagatud kauba koguväärtus (eurot);
jagatud toiduabi üldkogus (tonni);
toiduabi lõppsaajate arv;
materiaalse toetuse lõppsaajate arv;
toidukaarte saavate lõppkasutajate arv.
4. Tegevuste eelarve
Summa Osakaal
1 ESF+ toetus 15 612 147 90%
2 Riiklik kaasfinantseering 1 734 683 10%
3 Eelarve kokku 17 346 830 100%
5. Kulude abikõlblikkus
5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ESF+ määruse4 2021/1057 artikli 22 lõike 1
punktidest a ja c–e ning lõikest 2.
5.2. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, sh Vabariigi Valitsuse 12. mai
2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite
andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) § 2 lõikes 3 sätestatud teavitusürituse
kulud.
5.3. Lisaks ühendmääruse §-s 17 ja ESF+ määruse 2021/1057 artikli 22 lõikes 4 nimetatule on TAT
raames abikõlbmatud järgmised kulud:
5.3.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
5.3.2 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud
maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
5.3.3 e-poest ostetud toidu ja esmase materiaalse abi kojukande kulu.
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus
(EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021).
11
6. Toetuse maksmise tingimused ja kord
6.1. Toetust makstakse:
6.1.1 ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud
ja see on tasutud vastavalt ESF+ määruse 2021/1057 artikli 22 lõike 1 punktile a;
6.1.2 ühtse määra alusel vastavalt ESF+ määruse 2021/1057 artikli 22 lõike 1 punktidele a ja e.
6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ):
6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja
tasumist eristatakse raamatupidamises muudest kuludest;
6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses;
6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.
6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel
nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-
le sellekohase kirjaliku kinnituse.
6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna
kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus.
6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest
arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude
abikõlblikkuse.
6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest
keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33.
6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos lõpparuandega ja RÜ teeb
lõppmakse pärast lõpparuande kinnitamist.
7. Elluviija kohustused
7.1. Elluviija ja TAT partner peavad täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10
ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi ning avalikkuse teavitamisel järgima teavitusmääruses
sätestatud nõudeid.
7.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva
aasta 1. novembriks;
7.2.2 esitama punktis 7.2.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le;
7.2.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele;
7.2.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt
väljatöötatud vormil;
7.2.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva
jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15
tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud
maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.2.6 esitatud prognoosist;
7.2.8 korraldama teavitusürituse vastavalt teavitusmääruse § 2 lõikele 3;
12
7.2.9 edastama RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt:
7.12.9.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide
koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana;
7.2.9.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest
riigihangete registrile;
7.2.9.3 edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist.
8. Aruandlus
8.1. Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande e-
toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30.
juuni seisuga. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui
neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
8.2. Elluviija tagab tegevustes osalejate andmete olemasolu registris iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt
kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.
8.3. Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-
toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
Lõpparuandes tuleb esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1.2 nimetatud „Eesti 2035“ näitajatesse,
millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist.
8.4. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist,
loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.
8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
8.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas
aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande.
8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.
8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase
lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui
RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.
8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks.
8.11. Aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule.
9. TAT muutmine
9.1. Kui ilmneb vajadus tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab
elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus).
13
9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab
hinnangu selle kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud
kooskõlastamist.
9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise
taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on
õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-
ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid eelarve muutmiseks, kui aruandes esitatud andmetest
või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik tegevuste eduka elluviimise
tagamiseks.
9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on
olemas RÜ nõusolek.
9.7. RA võib teha TAT muutmise ettepaneku RA-le, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT
edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui
TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus
vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.
9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta:
9.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja
muutmist;
9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et kogutoetuse summa ei muutu.
9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste
mitteesinemise korral esitab punkti 9.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA
eelarve ministrile kinnitamiseks.
9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks
ettenähtud tähtaja võrra.
9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve
muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta
ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%.
9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul
muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu.
10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.
11. Vaiete lahendamine
14
RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide või
vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-des 31 ja 32
nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Riigiasutuste,
sh valitsusasutuste vahelised vaidlused lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.
Lisa:
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa
15
Sotsiaalkaitseministri käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste
„Toidu- ja esmatarbekaubad enim puudust kannatavatele inimestele“ seletuskiri
I Sissejuhatus
Käskkirja alusel antava toetusega viiakse ellu meetmete nimekirja kohaseid sekkumisi enim
puudust kannatavatele inimestele toidu- ja esmatarbekaupade ostmise ja jagamise
korraldamiseks aastatel 2023–2026.
Toidu- ja esmatarbekaupade ostmist korraldatakse kolmel viisil:
ostetud toiduabi või maksekaardil põhineva määratud rahalise väärtusega kaartide (edaspidi
toidukaardid) kaudu, mis võimaldab abisaajal osta/saada esmast toiduabi ja materiaalset abi;
toiduannetusi jagatakse partneri kaudu, kes kasutab ära kaupluste, toitlustusasutuste, koolide
jt asutuste ülejäävat kvaliteetset toitu, jagades seda enim puudust kannatavatele inimestele;
leitakse ja katsetatakse innovaatilisi annetatud toidu jagamise lahendusi võimalikult abisaaja
kodu lähedal.
Tegevuste elluviijaks on Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond.
Meetmete nimekirja meetme 21.4.10.1 „Sotsiaalkindlustuse programm“ eelarve on
17 346 830 eurot, millest ESF+i toetus on 15 612 147 eurot ja millele lisandub riiklik
kaasfinantseering 1 734 683 eurot.
Eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi toimepidevuse juht Tea Varrak (tel 626 9130,
[email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626
9208,
[email protected]).
Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja
isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (tel 626 9199,
[email protected]), mõjude hindamise on
teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar (tel 626 9732,
?).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320,
[email protected]).
Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 4. punktis.
II Käskkirja sisu
ESF+i vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks „Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud,
arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud
partnerluslepet, ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava
viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel.
ÜSS2021_2027 § 4 lõikes 3 nimetatud meetmete nimekirja kohaselt on Sotsiaalministeerium
(nutika arengu toetamise osakond) rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste
Keskus rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) ESF+ist rahastatava poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem
Eesti“ prioriteetse suuna 8 meetmele 21.4.10.1 „Sotsiaalkindlustuse programm“ (edaspidi
meede).
Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib RA rakenduskavas ja
meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme
rakendamiseks toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) ning määrata selle elluviija.
TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, tegevuste sihtrühma, tulemusi, seoseid
Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide ja „Heaolu arengukava 2023–2030“
eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT-st rahastatavad tegevused on kooskõlas ELi
põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega.
TAT kinnitatakse sotsiaalkaitseministri käskkirjaga ÜSS2021_2027 § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.
TAT sisaldab 11 punkti:
1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja
valdkondlike arengukavadega“;
2. punkt „Toetatavad tegevused“;
3. punkt „Näitajad“;
4. punkt „Tegevuste eelarve“;
5. punkt „Kulude abikõlblikkus“;
6. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;
7. punkt „Elluviija kohustused“;
8. punkt „Aruandlus“;
9. punkt „TAT muutmine“;
10. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“;
11. punkt „Vaiete lahendamine“.
Punkt 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja
valdkondlike arengukavadega
Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT eesmärgid ja seosed „Eesti 2035“ sihtidega. Samuti
on välja toodud TAT seosed Eesti riigi 2023–2026 eelarvestrateegiaga.
TAT kehtestatakse meetmete nimekirja meetme 21.4.10.1 „Sotsiaalkindlustuse programm“
rakendamiseks. TAT on seotud rakenduskava meetmete nimekirjas nimetatud sekkumisega
„Toidu ja/või esmatarbekaupade pakkumine (nt toidukaartide skeemi alusel)“.
TAT raames elluviidavad tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihti „Inimene“ ja alasihti „Tegus
inimene“ ning aitavad leevendada enim puudust kannatavate isikute sotsiaalset tõrjutust ja
toetada nende toimetulekut. TAT eesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust ja aidata kaasa
vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vähendamisele Eestis. Toiduabi jagamine võimaldab luua
paremat kontakti abivajava isikuga ja seeläbi kaasata ta ka teiste tugiteenuste saamisse (nt
tööturuteenused, sotsiaalhoolekandeteenused, haridus ja koolitused), mis pikemas perspektiivis
võib aidata parandada isiku sotsiaal-majanduslikku olukorda ja vähendada abivajadust.
Meetmeid rahastatakse riigi või kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) eelarvest, teatud juhtudel
ka ESF+ist. Tegevuste õnnestumise eelduseks on koostöö KOV-idega, kellel on parim ülevaade
enim puudust kannatavatest isikutest oma piirkonnas. Eesmärkide saavutamist saab jälgida
„Eesti 2035“ tegevuskava mõõdikutega, milleks on püsiva suhtelise vaesuse määr ja
ligipääsetavuse näitaja.
„Eesti 2035“ mõõdikutesse panustavad TAT tegevused, mille abil suurendatakse abi vajavate
inimeste ja nende lähedaste teadlikkust abi saamise võimalustest ja nende õigustest.
TAT tegevustel ei ole regionaalset eripära, TAT mõju on üle-eestiline. TAT raames arendatakse
uusi sekkumisi ja abimeetmeid eriti haavatavatele sihtrühmadele, et tagada teenuste parem
kättesaadavus kogu riigis. Kavandatud tegevustel on positiivne mõju enim puudust kannatavate
isikute heaolule, kuna nad saavad tuge esmavajaduste rahuldamiseks.
2
Meetme rakendamisega seotud tegevused liiguvad innovaatiliste lahenduste poole.
Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (edaspidi STAR) arendatakse KOV-ide jaoks
kasutajasõbralikumaks ja mugavamaks, tehakse arendused, mis vähendavad vajadust
abivajajate nimekirjade väljatrükkimiseks – seega väheneb paberdokumentide kasutamine (seda
tegevust ei rahastata käesolevast TAT-st, kuid selle tulemus panustab TAT-sse). Lihtsustub KOV-
i sotsiaaltöötajate töö ja väheneb toiduabiga seotud tegevuste ajakulu. Ka muud tegevused
viiakse ellu keskkonnasäästlikult, nt koolituste, ümarlaudade ja infopäevade korraldamisel
hoidutakse paberkandjal materjalide tootmisest või taaskasutatakse materjale.
Annetatud toiduabi ehk päästetud toidu kogumine toetab keskkonnamõjude vähendamist
maksimaalselt. Kauplustes ja toitlustusasutustes kvaliteetne üle jääv toit („parim enne“, „kõlblik
kuni“ märgistusega viimasel päeval) ei lähe äraviskamisele, vaid suunatakse edasi abivajajatele.
Sellega suurendatakse rohelist jalajälge ning vähendatakse kaupluste ja toitlustusasutuste
jäätmekäitlusega seotud kulusid, päästetakse kvaliteetset toitu ja suunatakse see abivajajatele
ning võimaldatakse neil, kes ei saa poest osta tervislikku toitu piisaval määral, saada puu- ja
köögivilju, piimatooteid, liha- ja kalasaadusi.
Riigi poolt ostetud toiduainete puhul on riigihankega leitud teenusepakkujal kohustus pakkuda
kaupu, mis on toodetud, järgides jätkusuutlikkuse printsiipi (nt FairTrade, Rainforest Alliance
märgis) või mahepõllumajanduslikult (nt ELi mahepõllumajanduse märgis, Eesti ökomärk) või
millele on omistatud ELi või Eesti kvaliteedimärgis.
Toidukaartide süsteemi puhul ei pea abisaaja enam toidupaki järele väljastuspunkti minema, vaid
saab valida endale sobivad toiduained kauplusest ja osta neid endale sobival ajal. Samuti saab
ta valida allahindlusega ja soovi korral päästmist vajavat kvaliteetset toitu. Süsteem elimineerib
vajaduse katta vahendajate lao-, transpordi- ja administratiivkulud. Toidukaartide puhul
kaalutakse võimalust kasutada ID-kaardi lahendust, mis võtaks ära ka vajaduse toota
magnetkaarte ehk tegevustega vähendatakse digiprügi tekkimist.
Plaanitava uuendusliku tegevusega soovitakse veelgi lühendada toidu ringlemise ja
ümberjagamise protsessi ning sellega kaasnevaid kulusid, jagades näiteks ülejäävat kvaliteetset
toitu kaupluste vahetus läheduses. Sellisel viisil ei ole vaja korraldada transporti toidu kogumise
ja jagamise kohtadesse ning abisaaja saab annetatud toidu kätte lähedal asuvast poest või selle
ümbrusest. Uuendusliku meetme sisu ja täpsed tingimused töötatakse välja 2023. aasta jooksul.
TAT rakendamisel võetakse arvesse abi vajavate inimeste erinevusi, tagatakse, et inimese soo,
vanuse, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse
sättumuse tõttu ei diskrimineerita ühtegi sihtrühma liiget. Planeeritud tegevused on kavandatud
jätkusuutlikult ja arvestades eelarvelisi võimalusi. See tähendab, et uute sekkumiste arendamisel
ja nende hilisemal pakkumisel leitakse selleks vahendid olemasolevast eelarvest, vajaduse korral
teenuste rahastamise põhimõtteid ümber kujundades või teenuse osutamise korraldust muutes.
TAT vajalikkuse põhjendus
Elanikkonna vaesus on rohkem või vähem probleem enamikus Euroopa Liidu (edaspidi EL)
riikides.
Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal absoluutses vaesuses 1,4% ja suhtelises vaesuses
22,8% Eesti elanikkonnast (seejuures oli suhtelise vaesuse määr suurem naiste seas ning
absoluutse vaesuse määr meeste seas). Võrreldes 2020. aastaga vähenes absoluutses
vaesuses elavate inimeste osakaal 0,8 protsendipunkti võrra, kuid suhtelises vaesuses elavate
inimeste osakaal suurenes 2,2 protsendipunkti võrra. Viimast mõjutas suhtelise vaesuse piir – kui
2019. ja 2020. aasta võrdluses suurenes piir 3% võrra, siis 2020. ja 2021. aasta võrdluses oli
kasv 17%.
3
Suhteline vaesus on suurem mittetöötavate elanike seas ning üheliikmelistes leibkondades või
ühe täiskasvanuga leibkondades – 2021. aastal oli üksi elavate 65-aastaste ja vanemate
suhtelise vaesuse määr 81,7% (kõikide 65-aastaste ja vanemate suhtelise vaesuse määr oli
52,4%) ning mittetöötavate elanike seas 50,2% (seejuures töötutest elas suhtelises vaesuses
39,7%).
Absoluutse vaesuse määr on kõrgeim üksi elavate alla 65-aastaste seas (5,5%). Vanuserühmade
võrdluses on absoluutse vaesuse määr suurim noorte ehk 18–24-aastaste seas (2,7%). Alla 18-
aastaste laste seas on vähenenud nii suhteline kui absoluutne vaesus. 2021. aastal elas alla 18-
aastastest lastest suhtelises vaesuses 13,6% (2020. a 15,5%) ning absoluutses vaesuses 1,3%
(2020. a 2,7%). Kuigi ühe täiskasvanu ja lapsega/lastega leibkondade suhtelise vaesuse määr
on 2020. ja 2021. aasta võrdluses vähenenud, on lastega leibkondadest suhtelise vaesuse määr
endiselt suurim üksikvanemaga leibkondades (32,7%). Kuivõrd eelnevate aastatega võrreldes on
kogu elanikkonna absoluutse vaesuse määr oluliselt vähenenud, ei ole uuringu väikese arvu
vaatluste tõttu võimalik avaldada kõikide leibkonnatüüpide või hõiveseisundi alusel elanike
absoluutse vaesuse määra.
Toetused ja hüvitised ehk sotsiaalsed siirded aitavad vähendada vaesusesse sattumist. Ilma
toetuste ja hüvitisteta (sh pensionid) oleks kogu elanikkonnast olnud 2021. aastal suhtelises
vaesuses 39,4% (ehk toetused ja hüvitised koos pensionidega vähendasid kogu elanikkonna
suhtelise vaesuse määra 16,6 protsendipunkti võrra) ning absoluutses vaesuses 20,5% (ehk
toetused ja hüvitised koos pensionidega vähendasid kogu elanikkonna absoluutset vaesust 19,1
protsendipunkti võrra. Lisaks riigi sotsiaalkaitsetegevustele mõjutab vaesuse ulatust ja
sissetulekute ebavõrdsust riigi majanduse olukord tervikuna. Seejuures on oluline, et väheneks
püsivalt vaesuses elavate inimeste osakaal. Nii seati strateegia „Eesti 2035“ eesmärgiks, et
püsivalt suhtelises vaesuses elavate elanike osakaal ei ületa 2035. aastal 15,6% (kui 2018.
aastal oli näitaja 16,7%, siis 2020. aastal 14,4%). Nii suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse
kui absoluutse vaesuse vähendamine on „Heaolu arengukava 2023–2030“ eesmärkideks.
Kooskõlas ELi sotsiaalsamba tegevuskava eesmärkidega seab „Heaolu arengukava 2023–2030“
eesmärgiks vähendada Eestis suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määra 21%-ni aastaks
2030 (Eurostati andmetel oli 2021. aastal 22,2%). Samuti on heaolu arengukava eesmärgiks, et
absoluutse vaesuse määr väheneks või jääks minimaalselt samale tasemele, nagu oli 2020.
aastal (2,2%).
Suhtelise vaesuse piiriks on 60% elanikkonna ekvivalentnetosissetulekute mediaanist
(arvestades leibkonna ühistarbimist ehk leibkonnaliikmete tarbimiskaale). Kui 2020. aastal oli
suhtelise vaesuse piir üheliikmelisel leibkonnal 631 eurot kuus, siis 2021. aastal 741 eurot kuus.
Absoluutse vaesuse piiriks on Eestis arvestuslik elatusmiinimum ehk inimesele vajalike
elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema peamised igapäevased vajadused. Kui
2020. aastal oli üheliikmelise leibkonna absoluutse vaesuse piir 220,48 eurot kuus, siis
2021. aastal oli see 234 eurot kuus. Tarbijahindade suurenemisega võib eeldada absoluutse
vaesuse piiri olulist suurenemist 2022. aastal (hinnanguliselt 279 euroni kuus).
Piisava toidu olemasolu on kriitilise tähtsusega. ÜRO majandus- ja sotsiaalkomisjon (ECOSOC)1
deklareeris 1999. aastal kõikide inimeste õiguse piisavale toidule kas vahetult või rahaliste ostude
kaudu. EL-is on kasutusel ühtse metoodika alusel mõõdetav materiaalse ja sotsiaalse ilmajäetuse
määr, mille üheks näitajaks on see, kui paljud elavad leibkondades, kus leibkond ei saa
majanduslikult võimaldada üle päeva liha, kala või nendega samaväärset valke sisaldava toidu
söömist. Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal 5,4% Eesti elanikest leibkondades, kus
majanduslikult ei olnud võimalik võimaldada üle päeva liha, kala või samaväärseid valke
sisaldava toidu söömist.
1
http://www.un.org/en/ecosoc/.
4
Tarbijahindade suurenemine alates 2021. aasta teisest poolest on kaasa toonud leibkondade
tarbimiskulude suurenemise. Statistikaameti andmetel kasvas 2020. ja 2021. aasta võrdluses
tarbijahinnaindeks 19,4% ning seejuures suurenesid kulutused toidule ja mittealkohoolsete
jookidele 19,9% ning eluasemele 50,8%. 2019. ja 2020. aasta võrdluses kasvas
tarbijahinnaindeks 4,6%, seejuures toidukulutused 1,8% ja eluase 12,8%.
Tarbijahinnaindeksi suurenemisel on kasvanud ka minimaalse toidukorvi maksumus
(2020. aastal oli selle maksumus 104,86 eurot kuus, 2021. aastal 106,75 eurot kuus) ning võib
eeldada, et 2022. aastal kasvab minimaalse toidukorvi maksumus samuti 19%. Statistikaameti
andmetel moodustasid 2020. aastal kulutused toidule keskmiselt 22,7% leibkonna kogukuludest.
Leibkonna tarbimisvõimalusi mõjutab leibkonna koosseis – töötu leibkonna puhul moodustasid
toidukulutused 23,8%, pensionäri leibkonnas 29,8% ja vähemalt kahe töötava liikmega
leibkonnas 21,2% kogukuludest.
Puuduse leevendamiseks maksab KOV toimetulekutoetust vastavalt riigieelarves kehtestatud
toimetulekupiirile. Toimetulekupiiriks on summa, mis on vajalik minimaalseks igapäevaseks
äraelamiseks ühe kuu jooksul. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või
perekonnal, kelle kuu sissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) sätestatud
tingimustel arvestatud eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
Alates 2022. aasta 1. juunist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele
liikmele 200 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus ning perekonna
teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 160 eurot kuus. Kui kuni 2022. aastani
vähenes toimetulekutoetust saanud leibkondade arv, siis 2022. aastal on nii suurenenud
eluasemekulude, muutunud toimetulekupiiri kui lisandunud ajutise kaitse saajate taotluste tõttu
kasvanud nii toetust saanud leibkondade kui leibkonnaliikmete arv. 2021. aastal sai
toimetulekutoetust 9806 leibkonda ning toetust saanud leibkonnaliikmete arv oli 16 515
(2020. aastal 18 295 inimest). 2022. aastal sai toimetulekutoetust 25 013 leibkonda ning toetust
saanud leibkonnaliikmete arv oli 48 722 (2022. aasta jooksul toetust saanud leibkondadest ligi
56% moodustasid ajutise kaitse saajad). Vajadus riigipoolse toetuse järele suureneb talvisel ajal,
kus küttekulud on suured ja tööpuudus hooajaliselt kõrgem. Kestvuskaupu ja tarbekaupu on
ajutiselt kahanenud sissetuleku või kasvanud kuludega toimetulemiseks võimalik eelnevalt
varuda või saab nende soetamist edasi lükata. Toidu soetamine on aga vältimatu ka siis, kui
leibkonna käsutuses olevad vahendid on piiratud.
Aastatel 2007–2013 jagati toiduabi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD)
rahastatusel ning aastatel 2014–2020 Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks
(FEAD) toel. Siiani EL-i toetusel antud toiduabi jagamise jätkamine on riikliku toiduabi skeemi
puudumise tõttu olulise tähtsusega. Varasemast kogemusest järeldati, et avatud taotlemisele
tuginevad rakendusskeemid, mille käigus kohalikud jt asutused ja vabaühendused saavad
vahendeid taotleda, ei taga toiduabi kättesaadavust üle riigi ühetaoliselt ning tekib risk, et kõikidel
abivajajatel puudub võimalus abi saada. Selle vältimiseks on perioodil 2021+ kavas
rakendusskeem ellu viia keskse, riigi poolt algatatud tegevusena.
Punkt 2 „Toetatavad tegevused“
Punktis 2 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sh puutumust
riigiabi andmisega. Iga tegevuse juures näidatakse sihtrühm, tegevuse abikõlblikkuse periood,
elluviija ja partnerid. Tegevusi viib ellu Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse
osakond koostöös Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) ja KOV-idega (ei ole partnerid
ÜSS2021_2027 alusel).
Elluviija korraldab riigihanke toidu- ja esmatarbekaupade ostmise ja toidukaartide alusel abi
andmiseks. Hanke korraldamisel arvestatakse nii palju kui võimalik Euroopa Komisjoni poolt välja
töötatud keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitega toidukaupade, toitlustusteenuste ja
müügiautomaatide kohta (https://ec.europa.eu/environment/gpp/eu_gpp_criteria_en.htm).
5
Maksekaardi kasutuselevõtt võimaldab abisaajal endal valida poes vajalikke toidu- ja
esmatarbekaupu maksekaardil (edaspidi toidukaart) märgitud summa ulatuses.
Vastavalt rakenduskava DNSH analüüsile ei kahjusta meede ühegi keskkonnaeesmärgi
saavutamist. Meede panustab keskkonnasäästlikkusse ja ringmajandusse, võimaldades
vähendada jäätmeteket, kuna annetatud toidu näol suunatakse kvaliteetne ülejääv toit kasutusse.
Toiduainete ostmine otse kauplusest vähendab transpordi ja laopindadega tekkivate kulude mõju
ning vähendab pakendamise vähendamise kaudu ka jäätmeteket. Lisaks tagatakse, et tegevuste
raames korraldatavatel üritustel (nt koolitustel ja teadlikkuse suurendamisel) välditakse võimaluse
korral trükimaterjalide kasutamist, eelistades digitaalsel kujul materjalide ettevalmistamist ja
osalejatele jagamist ning taaskasutatakse maksimaalselt materjale ja vahendeid (st valitakse
pikema elueaga vastupidavamaid tooteid, mida saab vajaduse korral korduvalt kasutada). Üritusi
planeeritakse läbimõeldult, et nendel osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega: võimaluse
korral eelistatakse veebilahendusi, et vältida üleliigset transpordi kasutust, või tagatakse
transpordi tõhusam planeerimine ja marsruutimine CO2 heite vähendamiseks. Toitlustuse
korraldamisel tuleb vältida toidujääkide tekkimist (täpsustades osalejate arvu ja toidu valikut) või
mõelda läbi ülejäänud toidu kasutamine ja pakendamine ning serveerimisel eelistada
biolagunevaid või korduvkasutatavaid nõusid ja pakendeid. Teenuste ja toodete (mööbel,
puhastustooted, kontoritarbed, IT-seadmed) riigihangetes kasutatakse keskkonnahoidlikkuse
tagamise kriteeriumeid.
TAT elluviimisel arvestatakse eri vanuses, eri soost ja rahvusest, puudega, erineva usulise
veendumuse ja seksuaalse sättumusega inimeste vajaduste ja elukogemusega. Rahvuslikust
kuuluvusest tuleneva võrdse kohtlemise tagamiseks korraldatakse infoüritusi ja koolitusi,
pakutakse nõustamisteenust ning antakse välja juhendmaterjale lisaks eesti keelele ka vene
keeles.
Tegevus 2.1 „Toidu- ja esmase materiaalse abi andmine“
Ostetud toiduabi jagatakse kahel viisil: riigihanke teel leitud partnerorganisatsiooni (Eesti
Toidupank) poolt abisaajatele jagatuna või abisaaja poolt toidukaardiga poest ostes.
Tegevuste kirjeldus:
1. Riigi poolt ostetud toiduabi.
Perioodil 2014–2022 rakendatud süsteem toimib kuni toidukaartide süsteemile täieliku
üleminekuni. Tegevusi viivad ellu riigihanked korraldanud Sotsiaalministeerium, riigihanke
võitnud partner (edaspidi hulgifirma) ja toidupakkide jagamise riigihanke võitnud teenusepakkuja
(edaspidi toiduabi jagaja).
Protsess:
KOV-ipoolse abivajaduse hindamise tulemusel moodustuvad toiduabi saajate nimekirjad ning
abivajadus on märgitud STAR-i andmebaasis;
SKA koostab andmete alusel kindlate andmeväljadega (täisnimi, isikukood, aadress,
kontakttelefon, kojukande vajadus) abisaajate nimekirjad (edaspidi nimekiri). SKA tagab
toiduabi jagaja volitatud andmetöötlejale juurdepääsu nimekirjadele (hankelepinguga koos
allkirjastatakse andmetöötlusleping). Andmeid töötlevad krüpteeritud kujul ainult SKA ja
toiduabi jagaja volitatud isik;
elluviija ostab vastavalt abisaajate arvule neli korda aastas riigihanke võitnud hulgifirmalt
toiduaineid;
hulgifirma toimetab toiduained toiduabi jagaja toidupakkide jagamispunktidesse;
toiduabi jagaja komplekteerib toidupakid ning jagab need jagamispunktides (45
väljastuspunkti) vabatahtlike abiga abisaajate nimekirjade alusel toiduabi saajatele;
6
toiduabi jagaja ja KOV-i sotsiaaltöötajad teavitavad väljastuspunktides abisaajaid riigi ja KOV-
i toetavatest meetmetest;
elluviija koostab koostöös Tervise Arengu Instituudiga retseptiraamatud koos toidu
valmistamise nõuannetega. Retseptiraamatuid jagatakse abivajajatele koos toidupakkidega
vähemalt kaks korda aastas;
toiduabi jagaja esitab elluviijale üks kord kvartalis ülevaate ja aruande koos arvega. Teenuse
eest tasutakse aruande ja arve alusel, st pärast abisaajale toidupaki andmist;
aruandluse statistilisi andmeid kogutakse STAR-i andmetele toetudes ning hulgifirma ja
toiduabi jagaja sisendile toetudes.
2. Toidukaardid – abisaaja ostab toidu ja esmatarbevahendid kauplusest.
Aastatel 2023–2024 minnakse üle toidukaartide süsteemile. Abisaaja saab toidukaardiga osta
toidu- ja esmatarbekaupu kõikidest piirkondliku riigihanke võitnud kaubandus- või
toitlustusettevõtte (edaspidi toidukaarditeenuse osutaja) kauplustest Eestis või e-poest.
Leibkonnale eraldatakse üks ühine toidukaart. Toidukaardiga ei saa osta alkoholi-, tubaka- ega
lototooteid, sest need ei toeta elukvaliteedi parandamist.
Tegevusi viivad ellu elluviija ja riigihankega leitud toidukaarditeenuse osutaja:
KOV hindab toiduabi vajadust ja märgib selle STAR-i andmebaasi;
SKA koostab andmete alusel nimekirjad ning tagab toidukaarditeenuse osutaja volitatud
andmetöötlejale juurdepääsu nimekirjadele (hankelepinguga koos allkirjastatakse
andmetöötlusleping). Andmeid töötlevad krüpteeritud kujul ainult SKA ja toidukaarditeenuse
osutaja volitatud isik;
toidukaarditeenuse osutaja tagab toidukaartide olemasolu ja toimetab need tähitud kirjaga
abisaaja elukohta (kasutab postiteenuse osutajat). Kaart antakse üle allkirja vastu. Kätte
toimetatud toidukaartide kohta peab arvestust toidukaarditeenuse osutaja, kes säilitab
andmeid vastavalt lepingule ja ettenähtud reeglitele;
toidukaarditeenuse osutaja esitab elluviijale üks kord kvartalis aruande koos arvega. Teenuse
eest tasutakse aruande ja arve alusel, st pärast abisaajale teenuse osutamist;
kaardid on korduvkasutatavad ning neile on kättesaamise ajaks kantud elluviija poolt määratud
toiduabi summa (vastavalt hankelepingule). Leibkonnale antakse üks ühine kaart, millele on
kantud summa vastavalt leibkonnas olevate abivajajate arvu korrutisele;
toidukaarti saab kasutada kõikides toidukaarditeenuse osutaja kauplustes;
kaardi võimaliku kaotamise korral väljastatakse abisaajale uus kaart tasuta;
abisaaja saab kasutada e-poe teenuseid;
abisaajal on võimalik saada infot toidukaardil oleva jäägi kohta kauplusest või kaupluse
klienditoelt;
toidukaardil olev abisumma tuleb ära kasutada toidukaardi kättesaamisega sama kvartali
jooksul;
kojukande vajadusega abisaajale toimetab kauba koju toidukaarditeenuse osutaja;
elluviija kogub aruandluse andmeid STAR-i ja toidukaarditeenuse osutaja andmetele toetudes.
Abisaajal on võimalik abivajaduse hindamise käigus saada KOV-i sotsiaaltöötajalt üldist
sotsiaalnõustamist. Toidupaki üleandmisel lisatakse pakki infomaterjal teiste riiklike toetuste ja
meetmete kohta, mida abivajaja saab kasutada.
SHS § 8 lõike 1 tähenduses vältimatu sotsiaalabina pakutava ajutise majutuse teenuse saajatele
võimaldab toiduabi (ostetud toiduabi või toidukaartide kaudu) majutusasutus. Toidukaart
toimetatakse majutusasutuse juhile (täidetud teenusekohtade arvule vastav toiuduabi või üks
kaart majutusasutuse kohta, millele on kantud summa vastavalt täidetud teenusekohtadele).
Tegevus 2.2 „Annetatud toidu kogumise ja jagamise toetamine“
7
Tegevust viivad ellu Sotsiaalministeerium elluviijana ja riigihanke võitnud ettevõtja (annetatud
toiduabi osutaja). Eesmärk on ära kasutada kauplustes, toitlustusasutustes, koolides jt asutustes
üle jäävat kvaliteetset toitu, jagades seda enim puudust kannatavatele inimestele ning seeläbi ka
päästa toitu äraviskamisest. Nii tagatakse lisaks riigi poolt ostetud toidule ka värskete puu- ja
köögiviljade, piimatoodete jms kättesaadavus vähekindlustatud inimestele. Annetatud toiduabi
osutaja tegeleb lisaks toidu jagamisele ka lõppsaajate üldise nõustamisega. Abisaajale antakse
infot (kas suuliselt või kirjaliku materjalina) temale sobilike tugiteenuste kohta (nt tööturu- ja
sotsiaalteenused ning haridus ja koolitused), mis pikemas perspektiivis võiks aidata parandada
isiku sotsiaalmajanduslikku olukorda ja vähendada abivajadust.
Protsess:
KOV koostab abisaajate nimekirjad, hinnates inimese abivajadust;
KOV koostab nimekirjad käsitsi ning edastab need krüpteeritult annetatud toiduabi jagajale.
2023. aasta teisel poolaastal valmib STAR-i arendus, mis võimaldab nimetatud tegevuse
andmete sisestamist STAR-i andmebaasi. Seejärel toimub edaspidi andmete liikumine
samadel alustel nagu ostetud toiduabi jagamise korral;
annetatud toiduabi jagaja sõlmib toidu annetajaga lepingu, kogub annetusi ja korraldab nende
jagamise üle Eesti oma väljastuspunktides;
annetatud toiduabi jagaja jagab annetatud toiduabi pakke nimekirjade alusel 1–2 korda kuus.
Paki sisu peab sisaldama vähemalt kolme toidugrupi tooteid ning kaaluma vähemalt 3 kg.
Toidupaki sisu sõltub annetatud toidu kogustest;
toidupakke jagavad jagamispunktides annetatud toiduabi jagaja piirkondlike jagamispunktide
töötajad, kes kaasavad vajaduse korral täiendava tööjõu ja KOV-i sotsiaaltöötajad;
kojukande vajadusega abivajajatele toimetab annetatud toiduabi jagaja toidupakid nende
elukohta;
nimekirjad asuvad annetatud toiduabi osutaja juures ja kuuluvad säilitamisele vastavalt
etteantud reeglitele ja andmetöötuslepingule;
annetatud toiduabi osutaja esitab elluviijale üks kord kvartalis ülevaate ja aruande koos
arvega. Teenuse eest tasutakse aruande ja arve alusel, st pärast abisaajale teenuse
osutamist;
aruandluse andmeid kogutakse annetatud toiduabi jagajalt.
Tegevuste 2.1 ja 2.2 raames toiduabi jagamisel tekkinud probleemide korral on abisaajal võimalik
pöörduda elluviija poole.
Tegevus 2.3 „Innovaatilised lahendused annetatud toiduabi kogumiseks ja jagamiseks“
Innovaatilise lahenduse leidmise eesmärk on luua võimalus, et enim puudust kannatavad
inimesed saavad annetatud toiduabi kätte ilma vahendajate abita võimalikult kodu lähedalt –
kaupluse juurest, toidukappidest või muul viisil. Seeläbi vähendatakse keskkonnamõjusid ning
hoitakse kokku administratiiv-, transpordi- jm kulusid. Katsetatakse uudseid lahendusi annetatud
toiduabi jagamiseks enim puudust kannatavatele inimestele. Tegevust on plaanis ellu viia üle
Eesti, teenusepakkujad oleksid mittetulundussektor, kauplused ja KOV-id. Konkreetsed
tingimused lahenduste katsetamiseks koostatakse peale arutelu turuosalistega 2023. aasta
esimesel poolaastal.
Toiduabi jagamisel tutvustatakse enim puudust kannatavatele isikutele kaasnevaid meetmeid,
mida pakuvad KOV-id, töötukassa või riik teistest fondidest rahastatavate tegevuste raames.
Koos toidupakiga annab teenusepakkuja või KOV abisaajale infomaterjali kaasnevate meetmete
kohta.
Abi jagavad teenusepakkujad peavad arvestust jaotatud toidu koguste ja abisaajate kohta
vastavalt elluviija nõuetele, tagades ühtsel moel andmekorje, muu hulgas Euroopa Komisjoni
delegeeritud aktiga kehtestatud näitajate kohta.
8
Tegevuste sihtrühm on enim puudust kannatavad isikud, s.o absoluutses vaesuses elavad või
vaesuse ohus olevad inimesed, kelle vajaduse abi järele on tuvastanud KOV. KOV-i töötajatel on
parim võimalus oma piirkonna abivajajaid märgata, samuti pöördutakse majandusliku eriolukorra
puhul eelkõige KOV-i poole, mistõttu on TAT sihtrühma kuulumise tuvastamine jäetud KOV-i
ülesandeks. Tagamaks, et sihtrühma kuuluvad tõesti vaid enim puudust kannatavad inimesed,
on abi saamise kriteeriumiks KOV-i tehtud hindamine – see tagab, et KOV on inimese olukorda
hinnanud ja pakub just talle sobivaimat abi.
2.4 „Riigiabi“
Toetuse kasutamise eesmärk on toidu ostmise, toidukaartide süsteemi rakendamise ja annetatud
toiduabi jagamise kaudu vähendada enim puudust kannatavate inimeste (sihtrühma)
toidupuudust ja toetada nende toimetulekut.
Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis
tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik
seisund ega rahastamise viis. Oluline pole isegi see, kas asutus või üksus on asutatud
eesmärgiga teenida kasumit. Määravaks on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse
majandustegevusega. Eestis võib riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks peale tavapäraste
äriühingute ka mittetulundusühinguid, seltsinguid, KOV-i üksusi ja teisi ametiasutus. Seda siiski
vaid eeldusel, et nad pakuvad vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt
potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid.
TAT elluviijaks on Sotsiaalministeerium, sest tegevuste elluviimine kuulub Sotsiaalministeeriumi
põhimääruse § 17 lõike 1 punkti 2 kohaselt ministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse
osakonna pädevusse. Sotsiaalministeerium vastutusalas on Vabariigi Valitsuse seaduse § 67
kohaselt riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, sotsiaalse
turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja
meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate
õigusaktide eelnõude koostamine.
Sotsiaaltoetuse andmine on eelkõige KOV-i ülesanne vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse § 6 lõikele 1, selle rakendamiseks maksab KOV abivajajale puuduse leevendamiseks
toimetulekutoetust (ei rahastata TAT-st) vastavalt riigieelarves kehtestatud toimetulekupiirile.
KOV-il on SHS § 15 lõike 1 kohaselt kohustus selgitada välja abi saamiseks pöördunud isiku
abivajadus ja sellele vastava abi ulatus ning korraldada abi osutamist või aidata abi saamiseks
vajalikes tegevustes. KOV kannab toiduabi vajaduse tuvastamisel andmed STAR-i vastavalt
STAR-i põhimääruse § 8 lõike 1 punktile 121. Sellised isikud on omakorda TAT sihtrühmaks
ostetud toidu- ja esmatarbekaupade puhul. Annetatud toidu sihtrühm on laiem, kuid eeldab KOV-
i poolt abivajaduse hindamist ja sihtrühma määramist. TAT raames rahastatakse KOV-i määratud
isikutele sotsiaaltoetusena tasuta toiduabi, seega vastutasu puudub. Toiduabi andmine
kvalifitseerub sotsiaaltoetuseks, seega rahastatakse avalikku ülesannet, antud juhul ESF+ fondi
vahenditest Sotsiaalministeeriumi kaudu. TAT alusel ei toetata majandustegevust ega ettevõtjat
ning seega ei ole riigiabi kriteeriumide edasine hindamine Sotsiaalministeeriumi tegevuse raames
vajalik.
Lisaks tuleb riigiabi puhul hinnata ka seda, kas abi andmisel võib olla kaudseid abisaajaid.
Toiduabi andmine tagatakse riigihanke teel leitud juriidiliste isikute kaudu, seega ei ole nad
kaudselt riigiabi saajateks.
Kokkuvõttes TAT raames toetuse kasutamine ei ole käsitletav riigiabina.
Punkt 3 „Näitajad“
9
Punktis 3 on nimetatud nimekirja väljund- ja tulemusnäitaja ning nende algtase. TAT panustab
meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Jagatud toidu ja kauba rahaline koguväärtus“ ja
tulemusnäitajasse „Toiduabi lõppsaajate arv“. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus
(EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021) (edaspidi ESF+ määruse2), artikli 23 kohaselt tuuakse
rakenduskavas (sh meetmete nimekirjas) ainult näitajate baastase ja sihttaset ei seata, sh on ka
ühissätete määruse artikli 16 lõikes 2 sätestatud, et materiaalset puudust leevendavatele
tegevustele sihttasemeid ei seata, seega ei ole ka TAT-s vastavaid sihttasemeid seatud.
Punkt 4 „Tegevuste eelarve“
Tegevuste eelarve on 17 346 830 eurot, millest ESF+i toetus on 15 612 147 eurot ja millele
lisandub riiklik kaasfinantseering 1 734 683 eurot.
Punkt 5 „Kulude abikõlblikkus“
Abikõlblike kulude, sh abikõlbmatute kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ESF+ määruse
artiklist 22.
TAT-s nimetatakse abikõlbmatud kulud, mida ESF+ määruses ei ole nimetatud, ja täpsustatakse
abikõlblikke kulusid.
Punkt 6 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“
Toetuse väljamaksmine toimub Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade
vahendite andmise ja kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 27 lõike 1 punkti 1
alusel, v.a ühtse määra alusel kulude hüvitamine.
Toidu ostmise ja toidukaartidega seotud toidu kulud makstakse tegelike kulude alusel vastavalt
hankelepingule. ESF+ määruse artikli 22 lõike 1 punktides c ja e nimetatud kulud makstakse välja
ühtse määrana.
Makse aluseks olevaid dokumente võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige
sagedamini üks kord kuus. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist
käibevahendeid riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti
esitada RÜ-le makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile
esitatavasse maksetaotlusse. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga makset esitada
ei tule.
Punkt 7 „Elluviija kohustused“
Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides elluviijale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata
riigihangete seaduse järgimisele.
RA-le (Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond) esitatakse TAT järgmis(t)e
eelarveaasta(te) eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 15. oktoobriks. RA nõudmisel on TAT
elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav
nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. TAT elluviija on
kohustatud RA-le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema
vastutusalas olevate meetmete elluviimises ning selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks
määrus (EL) nr 1296/2013.
10
on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite
kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse.
Peale TAT kinnitamist esitab elluviija RÜ-le väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul. Igal
aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või
kümne tööpäeva jooksul peale eelarvemuudatuse kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad
esitatud prognoosist 25%, tuleb elluviijal esitada uus väljamaksete prognoos järelejäänud
eelarveaasta kohta.
Punkt 8 „Aruandlus“
Punktis sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning
aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded
aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral
juhtida tähelepanu vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.
Punkt 9 „TAT muutmine“
Punktis sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja
aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT
muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat
halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades
sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi
kaalutud.
TAT elluviija esitab RA-le põhjendatud taotluse TAT muutmiseks, RA vaatab taotluse läbi ja esitab
selle arvamuse avaldamiseks RÜ-le. Kui muudatus on vajalik, korraldab RA TAT muutmise.
RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal
ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT
finantsplaani, eelarvet või abikõlblikkuse perioodi. Kui rakendamisel tekib eelarveliste vahendite
jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide täitmist.
Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem
vahendeid, kui oli esialgu planeeritud.
Punkt 10 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord”
Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.
Punkt 11 „Vaiete lahendamine”
Nimetatakse RA ja RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja.
III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku
Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-,
Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes
kohaldatavad finantsreeglid;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa
Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.
11
IV TAT mõjud
Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme
21.4.10.1 „Sotsiaalkindlustuse programm“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda, mille
kaudu kavandatakse tegevusi perioodiks 01.01.2023–31.12.2026. Käskkirja „Toidu- ja
esmatarbekaubad enim puudust kannatavatele inimestele“ alusel antava toetuse mõju hindamisel
on aluseks võetud Justiitsministeeriumi õigustloovate aktide mõju hindamise juhendmaterjalid, sh
mõjude hindamise kontrollküsimustik.3 Rakendatavate tegevustega panustatakse järgmistesse
mõjuvaldkondadesse: sotsiaalne mõju, keskkonnamõju, riigivalitsemine, infotehnoloogia ja
infoühiskond, mõju riigikaitsele ja välissuhetele, mõju siseturvalisusele, regionaalareng, sh linna-
, maa- ja rannapiirkonnad.
Sotsiaalne mõju
Tegevuste otseseks sihtrühmaks on enim puudust kannatavad Eesti elanikud. Statistikaameti
andmetel elas 2021. aastal absoluutses vaesuses 1,4% ja suhtelises vaesuses 22,8% Eesti
elanikkonnast. Toiduga seotud majanduslikku kitsikust kirjeldab veelgi konkreetsemalt
materiaalse ilmajäetuse näitaja: Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal 5,4% Eesti elanikest
leibkondades, kus majanduslikult ei olnud võimalik võimaldada üle päeva liha, kala või
samaväärseid valke sisaldava toidu söömist. Vanuserühmade võrdluses on toiduga seotud
materiaalne ilmajäetus enam probleemiks vanemaealiste seas. Viimast selgitab ka see, et kui
Statistikaameti andmetel moodustasid 2020. aastal kulutused toidule keskmiselt 22,7% leibkonna
kogukuludest, siis pensionäri leibkonnas oli see 29,8% (töötu leibkonna puhul moodustasid
toidukulutused 23,8%, vähemalt kahe töötava liikmega leibkonna puhul 21,2% kogukuludest).
Aastate võrdluses on Statistikaameti andmetest näha, et materiaalne ilmajäetus suureneb siis,
kui riigis üldisemalt on majanduslikult raskem aeg (kõrge töötuse tase), ja väheneb siis, kui
töötuse tase on madal. Samuti võib eeldada, et puudust kannatavate inimeste olukorda mõjutab
lähiajal oluliselt 2021. aasta teises pooles alanud tarbijahindade suurenemine. Statistikaameti
andmetel kasvas 2020. ja 2021. aasta võrdluses tarbijahinnaindeks 19,4% ning seejuures
suurenesid kulutused toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 19,9% ja eluasemele 50,8%. 2019.
ja 2020. aasta võrdluses kasvas tarbijahinnaindeks 4,6%, seejuures toidukulutused 1,8% ja
eluase 12,8%.
Joonis 1. Elanike osatähtsus soo ja vanuserühmade järgi, kes elavad leibkondades, kus majanduslikult ei olnud
võimalik võimaldada üle päeva liha, kala või samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 2007–2022
3
https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/hea-oigusloome-ja-normitehnika/oigustloovate-aktide-mojude-hindamine.
12
Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring 2007–2022
Veelgi täpsemalt näitavad sihtrühma potentsiaalset suurust STAR-i andmed toimetulekutoetust
saavate leibkondade ja nende liikmete kohta. Kui kuni 2022. aastani toimetulekutoetust saanud
leibkondade arv vähenes, siis 2022. aastal on nii suurenenud eluasemekulude, muutunud
toimetulekupiiri kui ka lisandunud ajutise kaitse saajate taotluste tõttu toetust saanud leibkondade
ja leibkonnaliikmete arv kasvanud. Kui 2021. aastal sai toimetulekutoetust 9810 leibkonda
(toetust saanud leibkonnaliikmete arv oli 16 515), siis 2022. aastal sai toimetulekutoetust
25 013 leibkonda (leibkonnaliikmete arv oli 48 722). 2022. aasta jooksul toetust saanud
leibkondadest 55,9% moodustasid ajutise kaitse saajaga leibkonnad.
Tegevuste sotsiaalne mõju ilmneb ka selles, et lisanduvate uute tegevustega toetatakse elanike
võrdset kohtlemist ja tagatakse paremini elanike õigused, sh aitavad tegevused vähendada
negatiivsete hoiakute tekkimist (nn sildistamist) ja ebasoodsasse olukorda sattumist.
Toidukaartide süsteemi puhul suureneb nii paindlikkus kui valikuvabadus – abisaaja ei pea enam
toidupaki järele väljastuspunkti minema, vaid saab valida endale sobivad toiduained ja osta neid
endale sobival ajal. Sellisel viisil aitab tegevus paremini tagada eneseväärikust.
Teisalt aitab toidu jagamine luua parema kontakti abivajajaga ja seeläbi toetada teda vajaduse
korral tööturu- ja sotsiaalteenustega, mis pikemas perspektiivis võib aidata parandada isiku
sotsiaalmajanduslikku olukorda ja vähendada abivajadust.
Lisaks aitab tegevus kaasa puudust kannatavate inimestel teha tervislikuma toitumise valikut,
näiteks need, kes ei saa poest osta tervislikku toitu piisaval määral, saavad annetatud toidu
tegevuse tulemusena värskeid puu- ja köögivilju.
Keskkonnamõju
Tegevustel on positiivne mõju jäätmetekke vähendamisele ja ringmajandusele. Annetatud ehk
päästetud toidu tegevus aitab vähendada toidujäätmete teket ning vältida seda, et kvaliteetne
ülejääv toit ei lähe prügikasti, vaid see suunatakse edasi abivajajatele. Ka ostetud toiduainete
puhul on pakkujal kohustus pakkuda tooteid, mis on toodetud, järgides jätkusuutlikkuse printsiipi
või mahepõllumajanduslikult või millele on omistatud ELi või Eesti kvaliteedimärgis.
13
Samuti toetavad toidukaartide süsteem ja toiduannetamise tegevus transpordiga seotud
heiteallikate vähenemist, kuivõrd kaupluse juures ülejääva kvaliteetse toidu jagamisel ei ole vaja
transporti toidujagamise punktidesse ning abisaaja saab annetatud toidu kätte ligidal asuvast
poest või selle ümbrusest. Välditakse ka toidu transportimisest tingitud pakendamise vajadust,
mis vähendab pakendijäätmete teket.
Riigivalitsemine
Kavandatud TAT tegevustel on nii kaudne kui otsene mõju KOV-i töökorraldusele ja teenuste
osutamisele. Tegevuste tulemusena ei lisandu KOV-idele uusi ülesandeid, kuid uue toidukaartide
süsteemi rakendamine ja arendused STAR-is aitavad kokku hoida KOV-ide aega toiduabi
jagamise korraldamisele ning kasutada vabanevat aega abivajajatega otseseks suhtlemiseks.
Mõju riigieelarvele ja KOV-ide eelarvele avaldub selles, et tegevuste tulemusena vähenevad
administratiivkulud ja kulud transpordile. Planeeritud tegevused on kavandatud, arvestades
riigieelarvelisi võimalusi.
Infotehnoloogia ja infoühiskond
TAT tegevustel on positiivne mõju ka e-teenuste arendamisele, kuivõrd tehnilisest abist makstav
süsteemiarendus on planeeritud STAR-i arendus, millega muudetakse andmebaas
kasutajasõbralikumaks ja mugavamaks. IT-lahenduste kaudu vähenevad KOV-i ja elluviija
halduskoormus ja keskkonna jalajälg. Märkimisväärselt lihtsustub aruannete koostamine.
Arenduse sisu loomine on toimunud koostöös KOV-ide, elluviija, SKA ning Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskusega (TEHIK).
Mõju riigikaitsele ja välissuhetele
Kaudselt avaldub TAT mõju võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, sh toetada vaesuses
ja puuduses elavaid inimesi. Tegevused toetavad puuduses olevate inimeste toimetulekut ning
muude teenustega koos võib potentsiaalselt nende majanduslik toimetulek paraneda. Tegevused
panustavad seeläbi ELi sotsiaalsamba tegevuskava eesmärki vähendada suhtelises vaesuses
või sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arvu ja on kooskõlas „Heaolu arengukava 2023–2030“
eesmärgiga vähendada Eestis suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määra 21% aastaks 2030
(Eurostati andmetel oli 2021. aastal 22,2%).
Mõju siseturvalisusele
Otsene mõju siseturvalisusele avaldub inimeste suuremas rahulolus oma riigiga, kes ELi ja riigi
eelarve vahendeid kasutades toetab inimeste hakkamasaamist nende jaoks raskes
majanduslikus olukorras. Kaudselt aitab inimeste võimaluste suurendamine elukeskkonna või
toimetuleku parandamisel vähendada siseturvalisuse valdkonna riske (vähendab korrarikkumisi
soodustavaid tegureid).
Regionaalareng, sh linna-, maa- ja rannapiirkonnad
TAT tegevuste raames arendatakse uusi sekkumisi ja abimeetmeid puudust kannatavatele
sihtrühmadele, et tagada teenuste parem kättesaadavus kogu riigis. Statistikaameti andmetel on
suhtelise vaesuse määr suurim Ida-Virumaal (2022. aastal 36,6%) ja väikseim Harjumaal
(2022. aastal 18,1%). Väikseim on erinevus linnalise ja maalise asula võrdluses: linnalises ja
väikelinnalises asustuspiirkonnas oli 2022. aastal suhtelise vaesuse määr 21,3%, kuid maalises
asustuspiirkonnas oli see samal ajal 26,3%. Statistikaameti andmetel ulatub ilmajäetuse määr
(nende elanike osatähtsus, kes ei saa endale võimaldada vähemalt viit komponenti 13-st) 2,8%-
st Viljandi maakonnas 8,3%-ni Põlva maakonnas. Teisalt ei näita suhtelise vaesuse ja ilmajäetuse
määr seda, kui palju on eri piirkondades potentsiaalseid toiduabi vajajaid. STAR-i
14
toimetulekutoetuse andmete järgi makstakse toimetulekutoetust peaaegu kõikides KOV-ides
(2021. aastal ei makstud vaid ühes KOV-is) ning toimetulekutoetuse saajate osakaal KOV-i
rahvaarvust jääb KOV-iti vahemikku 0,1–8,6%. Kokkuvõttes panustavad TAT tegevused üle
Eesti, toetades abivajavaid Eesti leibkondi sõltumata piirkonnast ja piirkonna
sotsiaalmajanduslikest erinevustest.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan (elluviija, SKA, KOV) isikuandmeid oma ülesannete
täitmiseks.
SKA ülesandeid on täpsustatud SKA põhimääruses, mille § 6 punktide 5, 12 ja 14 alusel kuuluvad
SKA ülesannete hulka riiklike sotsiaalteenuste korraldamine, riikliku järelevalve ja
haldusjärelevalve tegemine ning osalemine tegevusvaldkonnaga seotud poliitika ning
strateegiate, arengukavade ja õigusaktide väljatöötamisel ja rahvusvahelistes projektides.
Elluviija vastutusalas on Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 kohaselt riigi sotsiaalprobleemide
lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -
hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine
ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
KOV-il on SHS § 15 lõike 1 kohaselt kohustus selgitada välja abi saamiseks pöördunud isiku
abivajadus ja sellele vastava abi ulatus ning korraldada abi osutamist või aidata abi saamisel
vajalikes tegevustes, lähtudes sealjuures ka SHS §-des 151 ja 152 sätestatust seoses noorte ja
puudega täisealiste isikute abivajaduse hindamisega. KOV kannab toiduabi vajaduse
tuvastamisel andmed STAR-i vastavalt STAR-i põhimääruse § 8 lõike 1 punktile 121.
Avalikku ülesannet täpsustatakse käesoleval juhul ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt
käesoleva TAT alusel. Iga protsessis osaleja vastutab andmetöötlemise nõuete eest vastavalt
isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete
kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused), tagades ka andmete kaitse ja turvalisuse.
Käesoleva TAT raames viiakse ellu kolme tegevust:
1) sihtrühmale toidu- ja esmase materiaalse abi andmine (ostetud toidu jagamise kaudu või
toidukaardiga) (tegevus 2.1);
Elluviija leiab ostetud toidu jagamiseks teenusepakkujad riigihankega. Üheks koostööpartneriks
on hulgimüüja, kellelt elluviija toidukauba soetab, teiseks koostööpartneriks on ostetud toiduabi
pakkuja, kes komplekteerib toidupakid ja jagab need kokkulepitud kuupäevadel abisaajatele.
Toidupangale väljastab STAR-ist abisaajate nimekirja SKA, saades Sotsiaalministeeriumist
kinnituse hanke võitja kohta. Andmete väljastamise korda on täpsustatud SKA ja
Sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitud andmevahetuslepingus, seejuures Sotsiaalministeerium
andmeid ei näe, sest puudub teadmisvajadus.
KOV hindab isiku abivajadust SHS § 15 alusel, märkides selle ära STAR-is vastavalt STAR-i
põhimääruse § 8 lõike 1 punktile 121. Viidatud andmevahetuslepingu alusel koondab STAR-i
analüütik üks kord kvartalis abisaajate andmed KOV-ide kaupa nimekirjadesse, mis sisaldavad
isiku nime, isikukoodi, elukohta ja kontakttelefoni numbrit ning märget selle kohta, kas isik vajab
kojukandeteenust. STAR-i analüütik moodustab STAR-ist eraldiseisvad nimekirjad, mis on
krüpteeritud ja kaitstud paroolidega ning laeb need eraldi failidena TEHIKu turvalisse keskkonda.
Ostetud toiduabi pakkuja projektijuhti teavitatakse nimekirja üleslaadimisest. Nimekiri on
kättesaadav ühe nädala jooksul, peale mida see kustutatakse (automaatne aegumise kuupäev).
Andmekoosseisudes järgitakse minimaalsuse nõuet, edastades vaid andmeid, mis on vajalikud
tegevuste eesmärgi täitmiseks.
15
Ostetud toiduabi pakkuja projektijuht salvestab teenuse osutamiseks nimekirjad enda süsteemis
ning lähtub andmete töötlemisel isikuandmete kaitset reguleerivatest õigusaktidest kooskõlas
riigihankelepingu lisaks oleva andmetöötluslepinguga.
Ostetud toidu jagamine toimub 16–45 väljastuspunktis, kuhu abisaaja peab ise kohale minema.
Väljastuspunktis märgib ostetud toiduabi pakkuja töötaja ära, kellele on toiduabi üle antud.
Ostetud toiduabi pakkuja teavitab KOV-i, kelle piirkonnas elav abisaaja ei ole toiduabi kätte
saanud, edastades info (isiku nime) KOV-ile krüpteeritud kujul.
Ostetud toiduabi puhul edastab ostetud toiduabi pakkuja elluviijale koondandmed toidugruppide
kaupa (kg) ja abisaajate koondarvu.
SKA edastab elluviijale statistilised andmed abisaajate kohta, mis põhineb KOV-i määratud
abisaajate arvul.
Toidukaardi korral leiab elluviija toidukaarditeenuse pakkuja riigihankega kaubandus- või
toitlustusettevõtete seast, kellel on kauplusi üle Eesti või riigihanke piirkonnas. Riigihanke võitja
tagab toidukaartide olemasolu, millele laeb abisumma ning korraldab toidukaartide
kättetoimetamise abisaajatele.
Toidukaarditeenuse osutaja saab abisaajate andmed TEHIKu turvalisest keskkonnast.
Abisaajate andmetele on juurdepääs toidukaarditeenuse pakkuja projektijuhil (kui
toidukaarditeenuse pakkujaid on rohkem kui üks, on igaühel üks projektijuht sõltumata
teenindatava piirkonna suurusest), kes salvestab abisaajate nimekirja. Teenusepakkuja on
kohustatud järgima isikuandmete kaitset reguleerivaid õigusakte ja riigihankelepingu lisaks olevat
andmetöötluslepingut. Abisaajate nimekirja alusel saadab toidukaarditeenuse pakkuja
postiteenuse osutaja abil toidukaardi kõigile abisaajatele nimekirjas näidatud aadressidel tähitud
kirjaga. Kaardid ei ole isikustatud, kuid kaardinumber on projektijuhi poolt seotud abisaajaga. Kirja
kättesaamise kinnituse saamisel märgib toidukaarditeenuse pakkuja selle ära enda süsteemis
olevas nimekirjas. Nendest abisaajatest, kellele ei õnnestunud toidukaarti postiga kätte
toimetada, teavitab toidukaarditeenuse pakkuja isiku elukohajärgset KOV-i. Abisaajaga, kellele ei
õnnestunud toidukaarti kätte toimetada, võtab ühendust abi osutamiseks KOV.
Toidukaardiga saab abisaaja toidukaarditeenuse pakkuja ükskõik millisest Eestis asuvast poest
soetada endale vajalikke toidu- ja esmatarbekaupu. Kaardi kaotamisel või hävimisel saab
abisaaja pöörduda uue kaardi väljastamiseks toidukaarditeenuse pakkuja projektijuhi poole –
isikuga seotud kaart tühistatakse ning sellel olev jääk kantakse uuele väljastatud kaardile.
Toidukaarditeenuse pakkuja kasutab abisaajate nimekirja andmeid ka kojukande tegemiseks,
juhul kui KOV on teinud nimekirja vastava vajaduse märke. Kojukannet teeb toidukaarditeenuse
pakkuja ise või tellib teenuse sisse, samuti võib see olla korraldatud KOV-i kaudu.
Toidukaaditeenuse pakkuja esitab elluviijale isikustamata koondnumbri toidukaarti kasutanud
isikute arvu kohta ja abisaajate ostetud kauba koondi toidugruppide kaupa.
2) sihtrühmale annetatud toidu kogumise ja jagamise toetamine (tegevus 2.2);
Tegevuse raames leitakse hankega annetatud toiduabi pakkuja, kes tegeleb annetatud toidu
kogumise ja jagamisega. Annetatud toiduabi pakkuja leidmine ning tema poolt andmete
töötlemine on identne andmekaitse mõjuanalüüsi punkti 1 alapunktis a (ostetud toidu jagamine)
sätestatuga. Samuti edastab annetatud toiduabi pakkuja elluviijale koondandmed toidugruppide
kaupa (kg) ning SKA statistilised andmed abisaajate kohta, mis põhinevad KOV-i määratud
abisaajate arvul.
16
Annetatud toiduabi pakkuja võib abisaaja andmeid kasutada ka kojukande tegemiseks, kui KOV
on kojukande vajaduse tuvastanud ja nimekirja märkinud.
3) innovaatilised lahendused annetatud toiduabi kogumiseks ja jagamiseks ning kaasnevad
meetmed (tegevus 2.3).
Nimetatud tegevust täpsustatakse ning käesolev TAT annab sellele vaid üldraami. Innovaatiliste
lahenduste leidmiseks on kavandatud korraldada riigihange. Tegevuse täpsustamisel
kontrollitakse üle ka isikuandmete töötlemise õiguslikud alused ja andmekoosseisu vastavus
alusele ning vajaduse korral muudetakse või täiendatakse ette nähtud õigusloomelises korras
õiguslikke aluseid enne andmetöötluse algust.
Andmete säilitamine
Riigihanke võitjatel on kohustus säilitada abisaajate nimekirju koos märkega abi kättesaamise
kohta minimaalselt viis aastat TAT abikõlblikkuse perioodi lõppemise aasta 31. detsembrist
arvates kooskõlas ÜSS2021_2027 §-ga 18.
ÜSS2021_2027 andmekorje
TAT tegevuste kontrollimiseks peab elluviija koguma statistika eesmärgil ÜSS2021_2027 § 19
lõikes 3 viidatud andmeid. Lähtuvalt ühendmääruse § 10 lõike 1 punktist 5 ja ESF+ määruse
I lisast ei kohaldata andmekorje nõuet ESF+ist antava toetuse puhul, mis aitab kaasa ESF+
määruse artikli 4 lõike 1 punktis l sätestatud erieesmärgi saavutamisele, välja arvatud järgmiste
näitajate kohta: „alla 18aastaste laste arv“, „18–29aastased noored“, „55aastaste ja vanemate
osalejate arv“ ja „osalejate koguarv“. SKA esitab eeltoodud andmed elluviijale isikustamata kujul.
Elluviija kasutab andmeid aruandluseks.
V TAT kooskõla valikukriteeriumitega
TAT tervikuna on üks projekt, mille tegevuste valikul lähtuti rakenduskava seirekomisjonis
kinnitatud valikukriteeriumidest ja -metoodikast vastavalt ühendmääruse §-le 7.
1. TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele
TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega ning panust rakenduskava erieesmärki ja meetme
eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajaduse korral väljundite ja
tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu on kirjeldatud TAT punktis 1 ja seletuskirja IV osas.
TAT panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse on kirjeldatud TAT ja seletuskirja
punktis 3.
2. TAT põhjendatus
TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.4.10.1 „Sotsiaalkindlustuse programm“ eesmärgi
saavutamisele.
TAT eesmärgi, vajalikkuse ja eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud
seletuskirja I ja II peatükis. TAT kohaselt on kõigi tegevuste elluviija Sotsiaalministeeriumi
hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond, kuna ta omab eelnevat kogemust TAT tegevuste
elluviijana.
TAT eesmärk ja sekkumiste tulemused on esitatud TAT punktis 2 ning sekkumiste põhjendatust
ja eesmärke on käsitletud seletuskirja osas „TAT vajalikkuse põhjendatus“.
17
3. Kuluefektiivsus
Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas. Eelarve planeerimisel
lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ja seda korrigeeritakse
vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel
analüüsitakse turuhindasid või töötatakse need ise välja.
Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas, kus on näidatud, et kulud on
vajalikud ja mõistlikud.
4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia
Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond elluviijana omab varasemat
ESF-i ja FEAD-i TAT-de elluviimise kogemust, sh on tal kvalifikatsioon, jätkusuutlikkus, õiguslikud
ja organisatsioonilised eeldused TAT tegevuste elluviimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks.
TAT tegevuste elluviija on Sotsiaalministeerium. Ministeeriumi valitsemisalas on muu hulgas riigi
sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, sotsiaalse turvalisuse ja
sotsiaalhoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse
edendamise ja sellealase tegevuse koordineerimine, laste ja perede heaolu edendamine ja
rahvastikupoliitika koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Sellest
tulenevalt on Sotsiaalministeeriumil vajalik haldussuutlikkus ja kompetentsus käesoleva TAT
eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks eespool loetletud tegevuste kaudu.
5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega
Kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on hinnatud TAT punktis 1.1 ning seletuskirja
IV punktis.
VI TAT rakendamine
TAT-d rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023. Tagasiulatuv rakendamine on vajalik
seoses toetatavate tegevuste alustamisega nimetatud kuupäevast.
VII TAT kooskõlastamine
TAT saadetakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning e-posti teel Riigi Tugiteenuste
Keskusele ning arvamuse avaldamiseks SKA-le ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Samuti
edastatakse eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks rakenduskava seirekomisjonile ja
Euroopa Komisjonile.
Seletuskirja lisad:
1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht
2. Riskide hindamine
18
EELNÕU
10.03.2023
MINISTRI KÄSKKIRI
nr
Toidu- ja esmatarbekaubad enim puudust
kannatavatele inimestele
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:
1. Kinnitan toetuse andmise tingimused „Toidu- ja esmatarbekaubad enim puudust
kannatavatele inimestele“ koos lisadega (lisatud).
2. Rakendan käskkirja alates 01.01.2023.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Rahandusministeerium Meie 29.03.2023 nr 1.2-2/42-1
Keskkonnaministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks meetme 21.4.10.1
„Sotsiaalkindlustuse programm“ rakendamiseks koostatud ministri käskkirjaga kinnitatavad
toetuse andmise tingimused „Toidu- ja esmatarbekaubad enim puudust kannatavatele
inimestele“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisad:
1. TAT raamtekst
2. TAT seletuskiri
3. SK lisa 1 põhiõiguste harta
4. SK lisa 2 riskid
5. TAT lisa 1
6. Kk eelnõu
Lisaadressaadid:
Sotsiaalkindlustusamet
Ingrid Mangulson 6269 208
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/23-0342 - Toidu- ja esmatarbekaubad enim puudust kannatavatele inimestele
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 13.04.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f7ee6079-1f30-467a-9ff4-dd5c1dbc128d
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f7ee6079-1f30-467a-9ff4-dd5c1dbc128d?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main