Saatja: Tallinna 59 <
[email protected]>
Saadetud: 28.03.2023 16:34
Adressaat: <
[email protected]>
Koopia: <"RAM Info">
Manused: Tallinna_50_DP_avalikustamine.asice
Tere
Tallinna tn 59 korteriühistu esitab oma seisukoha avalikul väljapanekul oleva Tallinna tn 50
detailplaneeringu lahenduse osas.
Palume kinnitada kirja kättesaamist.
Edastame kirja teadmiseks ka Rahandusministeeriumile.
Lugupidamisega
Gerti Saar
Tallinna tn 59 korteriühistu juhatuse liige
Madis Timpson Viljandi Linnavalitsus
[email protected] 27.03.2023 Austatud Madis Timpson Viljandi Linnavalitsus edastas Tallinna tn 59 korteriühistu le Tallinna tn 50 detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse, mille kohaselt toimub planeeringu avalik väljapanek 15.03-28.03.2023. Palusime teilt eraldi kirjaga infot, kuidas saab planeeringu materjalidega digitaalselt tutvuda, mille peale saatsite meile oma planeeringute registri lingi. Tutvusime materjalidega ja e dastame oma märkused. Planeerimisseaduse § 135 lõike 3 kohaselt avalikustatakse k oos detailplaneeringuga selle kohta antud kooskõlastused ja arvamused. Teie EVALD süsteemis on avaldatud vaid Keskkonnaameti kooskõlastus ning nelja puudutatud isiku arvamused. Arvamuste all ei ole avaldatud nt Tallinna tn 59 korteriühistu poolt 30.03.2021 edastatud seisukohta koos põhjalike ettepanekute ja märkustega (millele me ei saanud ka kirjalikku vastust) . Vastuvõtmise korralduse kohaselt on planeeringu kooskõlastanud ka Telia Eesti AS, AS Esro , Elektrilevi OÜ, Päästeamet, Aktsiaselts Viljandi Veevärk ja Viljandi Linnavalitsuse projektide läbivaatamise komisjon . Nimetatud kooskõlastusi avalikustatud ei ole. Samuti ei leidu materjalide hulgas Stratum OÜ poolt koostanud liikluskorralduse eskiisi ja liiklusohutuse analüüsi . Jääme oma 30.03.2021 kirjas välja toodud seisukoha juurde, et detailplaneeringus esineb mitmeid vastuolusid üldplaneeringus määratud põhimõtetega. Kuna meie 30.03.2021 kirja ei ole avalikustatud ning me ei ole saanud sellele ka vastust, siis kordame suuresti seal märgitut. Planeerigu seletuskirja punktis 1.4 . on märgitud: „ Viljandi linna üldplaneeringu põhilahendusega on detailplaneeringuala maakasutuse juhtotstarve elamumaa, kus polüfunktsionaalsus on lubatud kõrvalfunktsioonina. Valdavale osale linnaehituslikust kvartalist säilib elamumaa otstarve, kvartali ühte nurka tuleb äri- ja teenindusfunktsioon – seega on käesoleva detailplaneeringuga kavandatav üldplaneeringu põhilahendusega kooskõlas. “ . Selline linnavalitsuse poolne üldplaneeringu põhimõtete käsitlus ning tehtud järeldus ei ole lugejale üheselt selge ega arusaadav. Üldplaneering ei defineeri, milline on konkreetne linnaehituslik kvartal, millest te räägite. S amuti ei selgu üldplaneeringu seletuskirjast loogika, et üldplaneeringuga kavandatud juhtotstarbe muutm ist arvestatakse kvartalite arvestuses ja mahu põhjal, nagu te viitate. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on aladel üldjuhul lubatud juhtotstarbega määratletud tegevused – antud juhul väikeelamute püstitamine. Viljandi Linnavalitsus on üldplaneeringu seletuskirja märkinud: „Juhul kui krundi arendamise soov erineb juhtfunktsioonist, tuleb tagada uue funktsiooni sobivus juhtfunktsiooniga. Sobivust tuleb kaalutleda detailplaneeringuid koostades, arvestades naaberkinnistute huve .“. Absoluutselt k õik Tallinna tn 50 maaüksuse naaberkinnistute omanikud on selgesõnaliselt väljendanud tankla-pood-kohvik rajamisele vastuseisu ning linnavalitsus ei ole arvestanud naaberkinnistute huve. Siinkohal läheb detailplaneeringu koostamine vastuollu üldplaneeringu põhimõtetega polüfunktsionaalsuse võimalikkuse osas . Vastavalt üldplaneeringu miljööväärtuslike alade joonisele asub planeeringuala kaitstava elukeskkonna alal. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on kaitstav elukeskkond väljakujunenud tänavastruktuuri ja linnalise koosluse ulatuses ühtse hoonestusega elamumaade ala. Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud: „Käesoleva planeeringuga kavandatav ei ole elamumaa kavandamine. Samas ei muudeta detailplaneeringuga krundi kuju ja uus hoone tuleb endisega sarnasesse asukohta. Eelnevast saab järeldada, et vastuolu üldplaneeringu põhilahendusega puudub.“ . Taaskord jääb selgusetuks linnavalitsuse käsitlus ja järeldus. Teie selgitusest nähtub, et kui kaitstava elukeskkonna alal moodustatakse mistahes sihtotstarbega krunt, mille piire ning hoone asukohta ei muudeta, ei ole üldplaneeringuga vastuolu. On kaheldav, et see on üldplaneeringus kavandatu tegelik mõte. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on kaitstava elukeskkonna alal lisatingimuseks, et uute hoonestusalade ja otstarvete määramisel tuleb arvestada piirkonna linnalise koosluse tiheduse komponente ning tagada tuleb antud piirkonnale omane ühtse arhitektuurse keskkonna säilimine. Tiheduse üheks komponendiks on haljastuse osa krundi pinnast. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 2.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted on märgitud, et olemasolev haljastus on lubatud likvideerida ning minimaalselt 17% krundi pinnast peab olema haljastatud, haljasala pinna sisse arvestatakse ka istutatavate puude võrade alune ala, arvestades liigiomase täiskasvanud puu võra ulatusega. Ümbritsevate elamukruntide haljastuse osakaal jääb hinnanguliselt vahemikku 50-70%. Lisaks haljastuse komponendi ga mitte arvestamisele ei ole praktiliselt ilma haljastuseta tankla krundi planeerimisega võimalik tagada ka ühtse arhitektuurse keskkonna säilimist. Siinkohal tekib vastuolu üldplaneeringus määratud kaitstava elukeskkonna tingimuste ja põhimõtetega ning Tallinna tn 50 detailplaneeringu lahendus rikub keskkonda, mida üldplaneering peaks kaitsma. Oleme seisukohal, et linnavalitsus ei ole teinud endast kõike olenevat, et detailplaneeringu koostamise võimalikkus juba enne planeeringu algatamis t välja selgitada. Nii näiteks ei tundnud linnavalitsus n aaberkinnistute omanike arvamuste ning seisukohtade vastu huvi detailplaneeringu algatamise taotlust menetledes, kui oleks olnud oleks õige aeg teha koostööd ning välja selgitada avalik huvi, et veenduda, kas detailplaneeringu algatamine on üldse võimalik ning põhjendatud. Linnavalitsus on korduvalt puudutatud isikutele märkinud , et neil puudus igasugune võimalus detailplaneeringut mitte algatada , justkui seadus ei annakski selleks võimalust . Seetõttu otsustati puudu ta tud isikuid tankla planeeringu menetlusest teavitada alles pärast algatamise otsuse tegemist (kuna linnavalitsuse hinnangul on tegevus kooskõlas üldplaneeringuga ja seadus lubab nii). Planeerimisseaduse § 128 lõige 2 toob välja põhjused, mis on eelkõige detailplaneeringu algatamata jätmise põhjused. See loet e lu ei ole lõplik, vaid toob välja vaid peamised põhjused. Nende hulgas ka asjaolu d , et algatamata jätmiseks võivad olla ülekaalukal avalikul huvil põhinev ad põhjus ed või kui planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste riive . Antud asjaolud jättis linnavalitsus enne detailplaneeringu algatamist välja selgitamata, sealjuures teades, et ohtliku , 24h ööpäevas tegutseva ning oluliselt 21 leibkonna (val d avalt lastega perede) elukvaliteeti mõjutav ehitis elamukruntide vahel (kaitstava elukeskkonna alal) ei ole tavapärane üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringu menetlus. Oleme seisukohal, et linnavalitsus ei selgitanud enne detailplaneeringu algatamist planeerimisseaduse § 128 lõikes 2 toodud asjaolusid korrektselt välja. Planeerimisseaduse § 142 ütleb, et k ehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on : 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine . On ekslik üheselt väita, et kui detailplaneering ei muuda ulatuslikult üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvet, ei muuda detailplaneering üldplaneeringu põhilahendust. Meie poolt eespool välja toodud põhjustel palume uuesti hinnata detailplaneeringu vastavust üldplaneeringuga kavandatud põhimõtetele ning lähtu valt mitmetest vastuoludest kohaldada Tallinna tn 50 detailplaneeringu koostamisele vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 2 üldplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Meie märkused detailplaneeringu lahendusele: Teeme ettepaneku nihutada Tallinna tn 50 krundi Tallinna tänava poolne sisse- ja väljasõit lõuna suunas, selliselt, et see jääks rohkem Tallinna tn 59 ja Tallinna tn 57 hoonete vahelisele alale. See aitaks leevendada ohtu, et autotulede valgusvihud hakkaksid inimeste magamistubade akendesse paistma. Seletuskirja punktis 2.9. on öeldud: Musta tee 4, 6 ja 8 omanike soovi korral paigaldab POS 1 omanik omal kulul hoonega kokku sobivad välised aknakatted (sellised, mida saab pimeda ajal akendele ette liigutada ja valge ajal eest ära liigutada) eluhoone Musta tee poolsesse külge. Kuna praeguse lahenduse kohaselt paistavad autode tuled Tallinna tänavale välja sõites ka Tallinna tn 59 hoone lõunapoolsemate korterite akendesse, palume lisada loetellu ka Tallinna tn 59. Siinkohal juhime tähelepanu, et 2022. aasta sügisel toimunud planeeringulahenduse tutvustusel lubati teostada kõrgema autoga (nt linnamaasturiga) katse autotulede valgusvihu ulatuse väljaselgitamiseks. Materjalidest ei nähtu, et antud katse oleks läbi viidud. Seletuskirja punktis 2.2 . on öeldud: Teede, parkla, haljasala, erinevate krundi toimimiseks vajalike rajatiste jms ehitamine on lubatud kogu krundi piires arvestades kehtivate piirangutega (sh nt piirangud kütusemahutite ja tankurite paiknemisele). Planeeritud haljasala tingmärgiga tähistatud alal on lubatud ehitada ka teid, parklaid, (tehno-)rajatisi jms . Palume arvestada, et 24h ööpäevas töötava välise tolmuimeja paigutamine inimeste magamistubade akende alla on oluliselt ööund häiriv asjaolu. Palume lisada seletuskirja punkti 2.2 . tingimus, et müra tekitavad rajatised tuleb paigutada inimeste akendest võimalikult kaugele. Seletuskirja punktis 2.2 . on öeldud: Krundile on planeeritud tankla-pood-kohviku ja varjualuse ehitamine. Joonisel 3 on esitatud näitlikud hoonete ja varjualuse asukohad, mida võib projekteerimisel hoonestusala tingmärgiga tähistatud ala piires täpsustada ja muuta arvestades kõiki planeeringus sätestatud nõudeid. Palume arvestada ning lisada seletuskirja tingimus, et tankimiseks mõeldud varjualuse ja tankurite paigutamisel tuleb soosida paigutust, kus autotulede valgusvihkude sattumine inimeste akendesse oleks minimaalne. Seletuskirja punkti 2.5 . kohaselt tuleb Tallinna tn 50 krundi põhjapiirile rajada minimaalselt 2,5 m kõrguseks kasvavatest põõsastest hekk. K aitstava elukeskkonna eesmärkidest lähtuvalt palume kavandada heki jätkumine ka Tallinna tänava äärsele küljele, kuni sisse- ja väljasõiduni. Heki rajamine suurendab haljastuse o sakaalu ning parandab kahe suure tänava esteetilist väljanägemist, varjab tankla tagant sõitvate autode tulesid ning loob kasvõi väikesegi barjääri tankla-ala ning kortermaja vahele. Kuna sisse- ja väljasõidud on lubatud ainult paremale poole, ei tohiks heki rajamine liiklusohutuse seisukohast probleemiks olla. Palume korraldada planeeringualaga seotud tänavate ja ristmiku projekteerimine avatud menetlusena ning kaasata projekteerimisse ka ristmiku ääres asuvate kruntide omanikud. Palume lisada vastav märge ka detailplaneeringu seletuskirja, et teede projekteerimine tuleb korraldada avatud menetlusena. Selleks, et välistada tankla kasutusele võtmine praegustes ohtlikes liiklustingimustes, p alume lisada seletuskirja punkti 2.12. tingimus, et detailplaneeringu ja selle alusel koostatud ehitusprojektiga projekteeritud tanklale ei anta kasutusluba enne, kui on välja ehitatud detailplaneeringu joonistel kajastatud uus ringristmik. Riskianalüüsist nähtub, et ümbritsevatele elamutele ulatuvad mitmed erinevad ohualad – vedelkütuste leke ja süttimine mahutite täitmisel, vedelkütuste leke ja süttimine tankimisel, LPG leke ja süttimine mahuti täitmisel, LPG leke ja süttimine tankimisel, LPG autotsisterni või bensiinitsisterni BLEVE (keeva vedeliku paisuva auru plahvatus) , hoone tulekahju. Näiteks on LPG mahuti täitmisel lekkinud gaasi puhul ohuala 130 m, LPG autotsisterni või bensiinitsisterni BLEVE (plahvatuse) korral on inimesi ohustav ala koguni 426 m, millest väga ohtlik ala on 381 m ja eriti ohtlik ala 234 m. Ohualas viibivate elanike arvuks on riskianalüüsi kohaselt üle 1000 inimese. Riskianalüüsi kohaselt võtab plahvatuse tekkimine aega ca 20 minutit ning enamus inimesi on võimalik selle aja jooksul lähiümbrusest eemale evakueerida. Palume selgitada , kas riskianalüüsi koostaja info, et Viljandi linnas suudetakse 20 minuti jooksul lisaks tulekahju likvideerimisele evakueerida ka sadasid inimes i , on saadud Päästeametilt või mõnest teostatud uuringust . Vaatamata sellele, et suurimate tagajärgedega õnnetuste tõenäosus on väike, on tõenäosus siiski olemas. Millised on Viljandi linna põhjendused, et seada läbi oma linnaruumi planeerimise ohtu mitmeid sadu oma linna elanikke, kes on siiani elanud ilma igasuguste ohualadeta (nt rahulikus Uueveski piirkonnas) ? Võib eeldada, et linnavalitsus ei ole kõiki ohualasse jäävate maaüksuste omanikke uuest tekkivast ohualast teavitanud ning vastavatel isikutel ei ole vähimatki teadmist, et LPG autotsisterni või bensiinitsisterniga toimuva õnnetusjuhtumi korral tuleb neil 20 minuti jooksul evakueeruda. On kahetsusväärne, et s amal ajal kui regioonis on pingeline julgeolekuolukord, kus kaardistatakse avalikke varjumispaiku ning ehitatakse välja ohuteavitusvõrgustik k u , planeeritakse ühtlasi elamukvartalitesse plahvatusohtlikke rajatisi. Lugupidamisega Tallinna tn 59 korteriühistu (digitaalselt allkirjastatud)