dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vaidlustuskomisjoni otsuse nr 28-23/259994 edastamine

Rahandusministeerium · 31. märts 2023
Viit
12.2-10/23-28/170-1
Registreeritud
31. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
AS Finestmedia, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, AS CGI Eesti
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-28
Vastutaja
Mari-Ann Sinimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎AS Finestmedia vs Registrite ja Infosüsteemide Keskus.asice469 KB

Sisu (failidest)

< OTSUS Vaidlustusasja number 28-23/259994 Otsuse kuupäev 31.03.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus AS-i Finestmedia vaidlustus Registrite ja Infosüsteemide Keskuse riigihankes „Koosloome Infosüsteemi (KOOS) arendustööde täiendava lisaressursi soetamine - IT- analüütikud“ (viitenumber 259994) AS-i CGI Eesti pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks Menetlusosalised Vaidlustaja, AS Finestmedia, esindaja Jan Urva Hankija, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, esindaja Teele Nässi Kolmas isik, AS CGI Eesti, esindaja Anneli Tiido Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada AS-i Finestmedia vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Registrite ja Infosüsteemide Keskuse 03.03.2023 otsus AS-i CGI Eesti pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 2. Mõista Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt AS-i Finestmedia kasuks välja tasutud riigilõiv 1280 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 02.02.2023 avaldas Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris piiratud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Koosloome Infosüsteemi (KOOS) arendustööde täiendava lisaressursi soetamine - IT-analüütikud“ (viitenumber 259994) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad (edaspidi hindamiskriteeriumid). Riigihange on seotud dünaamilise hankesüsteemiga nr 240391 (osa 5). 2. 03.03.2023 võttis Hankija Riigihankes vastu järgmised otsused: - tunnistas vastavaks AS-i Finestmedia ja AS-i CGI Eesti pakkumused; - tunnistas edukaks AS-i CGI Eesti pakkumuse (edaspidi Otsus). 3. 08.03.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i Finestmedia (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus AS-i CGI Eesti (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele (edaspidi Otsus). 4. Vaidlustuskomisjon teatas 14.03.2023 kirjaga nr 12.2-10/25 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 17.03.2023 ja neile vastamiseks kuni 22.03.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas seisukoha Vaidlustaja ja teiseks Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. AS Finestmedia põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Pakkujate pakutavate IT-analüütikute (meeskonnaliikmete) töökogemuse, kompetentsi ja/või osalemise eest varasemates tarkvara projektides oli võimalik omistada pakkumusele maksimaalselt 45 punkti viie hindamiskriteeriumi eest. Otsusest järeldub, et Vaidlustaja pakkumus on saanud 40 punkti ehk maksimaalsed punktid kõikides alamkriteeriumides v.a 3. alamkriteeriumis – meeskonnaliikmete kogemus/kokkupuude justiitsvaldkonnaga. Nimetatud hindamiskriteerium on sõnastatud järgmiselt: meeskonnaliikmete kogemus/kokkupuude justiitsvaldkonnaga: - kui üks pakutav IT-analüütik omab kokkupuudet (sh õpingud, töökogemus) justiitsvaldkonnaga (sh kriminaal-, õiguspoliitika, kohtuhaldus jne) - omistatakse 5 punkti; - kui mõlemad pakutavad IT-analüütikud omavad kokkupuudet (sh õpingud, töökogemus) justiitsvaldkonnaga (sh kriminaal-, õiguspoliitika, kohtuhaldus jne) - omistatakse 10 punkti. 5.2. Vaidlustaja pakkumus oleks pidanud saama maksimumpunktid. Vaidlustaja pakkumuse kooseisus esitatud IT-analüütikute CV-s on välja toodud, et mõlemad pakutavad IT-analüütikud omavad kokkupuudet (sh õpingud, töökogemus) justiitsvaldkonnaga (sh kriminaal-, õiguspoliitika, kohtuhaldus jne). 5.3. Vaidlustaja on esitanud pakkumuse koosseisus IT-analüütiku P. L. CV, milles on analüütiku töökogemuse juures välja toonud töökogemused osakonnajuhataja/projektijuhi ja IT asedirektori ametikohal Keskkonnateabe keskuses perioodil 06.2003–05.2013 ning kus töö sisu lühikirjelduses on öeldud: Kokkupuude justiitsvaldkonnaga: Metsaregistri põhimääruse välja töötamine. sh ka tooteomaniku rolli täitmine. Sellega on justiitsvaldkonnaga kokkupuute nõue täidetud. Seaduste ja määruste (sh andmekogude põhimääruste) väljatöötamine on üks osa 2 (9) terviklikust riigi õigusemõistmisest. 5.4. Vaidlustaja ei nõustu Otsuses toodud põhjendusega, nagu kvalifitseeruks justiitsvaldkonnaks ainult õigusemõistmine ning Hankija hinnanguga, et põhimääruse väljatöötamine ei ole piisav kokkupuude antud valdkonnaga, kuna ei ole seotud riikliku õiguse mõistmise korraldusega. RHAD-is toodud hindamiskriteeriumi alusel võib „justiitsvaldkonna“ alla mahtuda väga lai spekter. Hindamiskriteeriumides ei olnud Hankija välja toonud, et hinnatakse kokkupuute piisavust mingite pakkujatele teadmata mõõdikute alusel. Vaidlustaja eeldas, et hindamiskriteeriumi rakendamisel hinnataks kokkupuute olemasolu või puudumist (jah/ei) andes punkte vastavalt kas 5 või 0. 5.5. Hankija on jätnud tingimuse „kokkupuude justiitsvaldkonnaga“ RHAD-is piisavalt lahti kirjutamata ning on asunud seda pakkumuste hindamisel ebaõigesti sisustama, tõlgendama ja mh hindama kokkupuute piisavuse kaudu. 5.6. Vaidlustaja täiendavad seisukohad 5.6.1. Vaidlustaja ei väida, et hindamiskriteeriumid ei olnud selged vaid seda, et Hankija on asunud enda poolt seatud hindamiskriteeriume hindamise käigus täiendama ning on teinud Otsuse kriteeriumide põhjal, mida RHAD ei sisaldanud. Pakkumuste hindamise etapis ei saa Hankija asuda pakkumusele esitama tingimusi, mida alusdokumendid ei sisalda (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2019 otsuse nr 319-1464 p 15). 5.6.2. Hankija asus seisukohale, et võrdsustab kokkupuute justiitsvaldkonnaga kitsalt ainult õigusemõistmisega, millest võiks järeldada, et nendele tingimustele vastaksid üksnes IT-analüütikud, kes omavad kohtusüsteemis töötamise kogemust, kuna õigusemõistmisega tegeleb ainult kohtusüsteem. 5.6.3. Hankija seisukohast järeldab Vaidlustaja, et tegelikkuses on Hankija oodanud ja sisustanud IT-analüütiku kokkupuuteks kitsamalt ainult justiitsvaldkonna infosüsteemidega kokkupuudet. Samas RHAD-is toodud hindamiskriteeriumi kohaselt võib mõista justiitsvaldkonnaga kokkupuudet märksa laiemalt ning seetõttu ongi Vaidlustaja esitanud ühe IT-analüütiku CV-s (S. K.) kokkupuuteks justiitsvaldkonna projekti ning teise IT-analüütiku CV-s (P. L.) Metsaregistri põhimääruse välja töötamise. 5.6.4. Hankija ei saa hinnata kogemuse mahtu ja selle piisavust. Hankija saab hinnata vaid seda, kas nõutud kogemus on olemas või ei ole. Asjakohane ei ole hinnata kogemuse samaväärsust teiste pakutud spetsialistidega, sh Kolmanda isiku omadega. 5.6.5. Hankija viidatud tehnilise kirjelduse p 2, selle alapunktid ning p 5.5.3 ei täpsusta ega sisusta kuidagi „justiitsvaldkonnaga kokkupuute“ aspekte. 5.6.6. Kolmanda isiku viide teabevahetuse kaudu 07.02.2023 esitatud vastusele ei ole vaidlustuse kontekstis relevantne, kuna teabevahetuses ei puudutata vaidlusaluseks olevat „justiitsvaldkonnaga kokkupuute“ hindamiskriteeriumi sisuliselt ning ei täpsustata ega täiendata seda. Teabevahetuse vastuses on pelgalt öeldud, et Mõlemad eksperdid peavad vastama punktides 5.3 ja 5.4 toodud nõuetele, sest eelduseks on kaks tugevat ja kogenud IT-analüütikut. 5.6.7. Vaidlustaja ei esitanud pakkumuse koostamisel hindamiskriteeriumi kohta täpsustavaid küsimusi ega selgitusi, kuna Vaidlustaja sai tingimustest aru nii, et kui üks pakutav IT-analüütik omab kokkupuudet (sh õpingud, töökogemus) justiitsvaldkonnaga (sh kriminaal-, õiguspoliitika, kohtuhaldus jne) - omistatakse pakkumusele 5 punkti ja kui mõlemad pakutavad 3 (9) IT-analüütikud omavad kokkupuudet (sh õpingud, töökogemus) justiitsvaldkonnaga (sh kriminaal-, õiguspoliitika, kohtuhaldus jne) - omistatakse pakkumusele 10 punkti (hinnatakse kokkupuute olemasolu (jah/ei)). Avaliku sektori ametikohal töökohustuste täitmisel ühe andmekogu põhimääruse väljatöötamine on selge ja ühene kokkupuude õiguspoliitikaga, seeläbi ka justiitsvaldkonnaga ning vastavuses hindamiskriteeriumiga. 6. Registrite ja Infosüsteemide Keskus vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Otsuse vaidlustamisel saab olla vaidluse all üksnes küsimus, kas Hankija kohaldas RHAD- is kehtestatud tingimusi õigesti või mitte. Seega ei saa vaidlustuskomisjon analüüsida seda, kas hindamiskriteeriumid olid pakkumuste võrdlemiseks lubatavad, piisavalt selged ja võimaldasid esitatud pakkumusi objektiivselt hinnata ning kas pakkumustele antud väärtuspunktide arv ja osatähtsus ja hindamismeetodid olid sisuliselt põhjendatud. 6.2. RHAD-i tingimused on kehtivad ja Hankija peab nendest tingimustest pakkumuste hindamisel ka lähtuma. Ükski huvitatud isik ei ole hindamiskriteeriumi täpsustamiseks või selgitamiseks küsimusi küsinud, mistõttu võis Hankija eeldada, et nõue oli arusaadav ja üheselt tõlgendatav. 6.3. RHAD hindamiskriteeriumite hindamismetoodika kirjelduse p 2 alapunktis 3 on Hankija märkinud, et hindab meeskonnaliikmete kogemust/kokkupuudet justiitsvaldkonnaga, täpsustades, et punkte omistatakse, kui IT-analüütik omab kokkupuudet (sh õpingud, töökogemus) justiitsvaldkonnaga (sh kriminaal, õiguspoliitika, kohtuhaldus jne). Koosloome infosüsteem koondab tulevikus Eesti elu mõjutava õigusloomeprotsessiga seotud teabe ühte kohta ja katab erinevate õigusaktide elukaare kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Koosloome infosüsteemi analüüsi kirjutamisel lähtutakse ja on eelnevalt lähtutud muuhulgas hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast, millega tagatakse õigusnormide rakendatavus õigusmõistmise protsessi käigus. Seetõttu pidas Hankija vajalikuks hinnata õigusmõistmisega (justiitsvaldkond) seotud õigusloomealase kogemuse olemasolu pakkujate poolt pakutavatel IT analüütikutel. Juhul, kui analüütik ei oma justiitsvaldkonna IT alase analüüsimisega seotud kogemust ja omab kogemust vaid õigusemõistmise sätteid mittesisaldavate õigusaktide loomeprotsessis, võib tal olla raskendatud erinevate õigusaktide elukaarte hoomamine ning keeruline jätkata juba käimasoleva projekti analüüsi töödega. 6.4. Hindamiskriteeriumi täitmine eeldab isiku kokkupuudet õigusmõistmisega (justiitsvaldkond). Õigekeelsussõnaraamatu kohaselt on justiitsvaldkonna vasteks õigusmõistmine ja nimetatu tähenduseks: Kohus mõistab õigust. Mõista nüüd õigust, kas süüdi on Jüri või Mari. Õigus(e)+mõistja, õigus(e)+mõistmine. Ka Eesti Keele Instituudi sõnaveeb (sonaveeb.ee) annab justiits vasteks riiklik õigusemõistmise korraldus, kohtuasutuste süsteem ning näiteks Langetatud otsus kuulub rohkem diplomaatia kui justiitsi valdkonda. Hankija on RHAD-i tingimusi tõlgendanud lähtuvalt nende eesmärkidest, ülesehitusest ja sõnastusest. 6.5. Vaidlustaja esitatud pakkumuse koosseisus oleva IT-analüütiku P.L. CV-s on märgitud: Kokkupuude justiitsvaldkonnaga: Metsaregistri põhimääruse välja töötamine sh ka tooteomaniku rolli täitmine. Metsaregistri põhimäärus ei ole Riigi Teatajast leitav. Hankija eeldab, et mõeldud on Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärust, milles on toodud koondina nimetus metsaregister. Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus ei sisalda kohtumenetlusega seotud aspekte ega ka kohustuste sätestamist. Seetõttu hindas Hankija, et CV-s märgitud Metsaregistri põhimääruse välja töötamine ei ole Hankija hinnangul piisav kokkupuude justiitsvaldkonnaga. 6.6. Kõigi hankemenetluse osalejate suhtes tuleb hindamismetoodikat kohaldada ühetaoliselt. 4 (9) Hankija hindas esitatud CV-des toodud infot ja võrdles kõikide IT-analüütikute justiitsvaldkonna kogemust ning kokkuvõttes ei olnud võimalik lugeda samaväärseks P. L.-i ja teistes esitatud CV-des märgitud kogemust. 6.7. Vaidlustajale pidi olema justiitsvaldkonna nõue arusaadav, kuivõrd ta esitas oma pakkumuses ka teise IT-analüütiku (S. K.) CV, milles märgitu kohaselt oli analüütikul nõutav kogemus olemas. 6.8. Hankija täiendavad seisukohad 6.8.1. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, nagu oleks Hankija hindamise käigus asunud hindamiskriteeriume täiendama. Hankija ei ole soovinud väita, justkui oleks vaid justiitsvaldkonna infosüsteemi alane kogemus aktsepteeritav. 6.8.2. Vaidlustaja järeldab ebaõigesti, et hindamiskriteeriumides toodud tingimustele saaksid vastata vaid kohtusüsteemis töötamise kogemusega IT-analüütikud, kuna õigusemõistmisega tegeleb ainult kohtusüsteem. Hankija täpsustas üksnes Otsuse põhjendusi IT-analüütiku CV-s (P. L.) kajastatud kogemuse metsaregistri põhimääruse väljatöötamisel hindamiskriteeriumis toodud tingimustele mittevastavuse osas. Arvestades, et kogemusena oli Vaidlustajal IT-analüütiku osas toodud õigusloomealane töö, siis ei saanudki Hankija põhistada Otsuses ja vastuses vaidlustusele täpsustada hindamiskriteeriumide mittetäitmist selgitustega, mis ei ole seotud õigusloomealase töö sobivuse hindamisega Hankija seatud hindamiskriteeriumile. 6.8.3. Hindamiskriteeriumis ei olnud kokkupuute vormi kitsendatud, mistõttu oli aktsepteeritav justiitsvaldkonnaga kokkupuude nii õigusloomealase töö, infosüsteemi arendamisel IT- analüütiku rolli täitmisel või tõesti kasvõi kohtutöö käigus saadud kogemus vms. Vaidlustaja mainis, et andmekogu põhimääruse väljatöötamine on selge ja ühene kokkupuude õiguspoliitikaga, seeläbi ka justiitsvaldkonnaga ning vastavuses hindamiskriteeriumiga. Hankija välistas metsaregistri põhimääruse alase õigusloomega kokkupuute eos hindamiskriteeriumides kajastatud õiguspoliitikaga seonduvana, mistõttu argumenteeris hindamiskriteeriumidele mittevastavust õigusloomeprotsessi aspektist. Arvestades aga, et Vaidlustaja on oma täiendavates selgitustes täpsustanud hindamiskriteeriumidele vastavuse argumentatsiooni, märgib Hankija järgmist: Õiguspoliitika hõlmab laiemalt riigi ja ühiskonna eesmärkide ja väärtuste seadmist ning nende saavutamist õigusliku regulatsiooni kaudu. Hindamiskriteeriumides sätestatud õiguspoliitika kokkupuutena oleks seega aktsepteeritud laiemalt riigiülese õiguspoliitika kujundamine. Nt seadusandlus, mis on olnud aluseks metsaregistri põhimääruse vastuvõtmisele (metsaseadus). 6.8.4. Kuna Hankijal on kohustus seada majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hindamiskriteeriumid, mis on seotud hankelepingu esemega, siis on vaidluses hindamiskriteeriumide tõlgendamise/rakendamise õiguspärasuse üle oluline selgitada, miks just selline hindamiskriteerium on oluline lähtuvalt tulevase hankelepingu esemest. 6.8.5. Vaidlustaja väide, et Hankija saab hinnata vaid seda, kas nõutud kogemus on olemas või mitte ei ole asjakohane, kuivõrd Hankijal on kohustus pakkumusi ka sisuliselt hinnata. Ainuüksi asjaolu, et pakkuja märkis hindamiskriteeriumi täitmiseks tema hinnangul olemasoleva kokkupuute justiitsvaldkonnaga, ei saa olla punktide andmise aluseks, kui kokkupuude ei vasta hindamiskriteeriumides toodud tingimustele. 6.8.6. Hankijal on hindamiskriteeriumide kehtestamisel lai kaalutlusruum. Hankijal ei olnud võimalik RHAD-is ära kirjeldada kõikvõimalikke justiitsvaldkonnaga kokkupuuteid. Hankija on piisavalt selgelt määratletud raamid, millest lähtudes on hindamiskomisjon pakkumisi 5 (9) hinnanud. 7. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna kaasatud AS CGI Eesti vaidleb vaidlustusele vastu. 7.1. Hankija on justiitsvaldkonna hindamiskriteeriumi kohta sulgudesse lisanud täpsustused sh kriminaal-, õiguspoliitika, kohtuhaldus jne, mis on piisavad hindamiskriteeriumi sisu ja Hankija ootuste mõistmiseks. 7.2. Hankija on Riigihanke projekti keerukusele ja kogenud IT-analüütikute vajadusele viidanud ka teabevahetuse kaudu 07.02.2023 esitatud vastuses. Viited kriminaalpoliitikale, õiguspoliitikale ja kohtuhaldusele täpsustavad seda tasandit, millega kokkupuudet on Hankija pidanud oluliseks. Kriminaalpoliitika, õiguspoliitika ja kohtuhaldus on kõik sellised valdkonnad, millega tegeletakse kõrgemal, st riiklikul tasandil – see on n-ö õigusloome tipp, mille raames luuakse ja kujundatakse kogu riigis kehtivat õigussüsteemi. 7.3. Vaidlustaja viidatud põhimääruse näol on tegemist õigussüsteemi kuuluva üksikaktiga, mis on vaid üks väike osa kogu mastaapsest süsteemist. Kokkupuude põhimääruse loomisega ei ole oma komplekssuselt võrreldav selle tasemega, millega tuleb kokku puutuda riiklikul tasandil toimuva õigusloome käigus. Vaidlustaja seos Metsaregistri põhimääruse avaldamisega Justiitsministeeriumi poolt hallatavas Riigi Teatajas on kunstlik ega ole võrreldav selle kogemusega, mis tuleneb riiklikul tasemel õigusloome ja õigusruumi kujundamise protsessis osalemisest. 7.4. Eesti Vabariigis tegelevad seadusloomega ministeeriumid, kogudes selleks sisendit allasutustelt. Allasutused ise õigusakte välja ei tööta. Kolmandale isikule jääb arusaamatuks see, milline oli Keskkonnateabe Keskuse seotuse määr ja Metsaregistri põhimääruse väljatöötamisega ning mil moel panustas selle väljatöötamise protsessi P. L. Kolmanda isiku hinnangul ei ole igasuguse sisendi andmine võrdsustatav õigusloomega. 7.5. Vaidlustaja on hindamiskriteeriumi tõlgendades jätnud tähelepanuta sulgudesse lisatud täpsustused. Kui hindamiskriteeriumiks oleks olnud üksnes kokkupuude õigusloomega või kui sulgudesse ei oleks lisatud täpsustusi, oleks Vaidlustaja pakutud IT-analüütiku P. L.-i kokkupuude võinud olla sobiv. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Vaidlusaluses Riigihankes on hindamise kriteeriumi Meeskonnaliikmete töökogemus, kompetents ja/või osalemine varasemates tarkvara projektides kohaldamine sätestatud järgmiselt (kokku on võimalik saada 45 punkti): 1. Vähemalt ühe pakutava IT-analüütiku varasem töökogemus äri- ja süsteemianalüütikuna kokku on 10 aastat - omistatakse 10 punkti. 2. Vähemalt üks pakutav IT-analüütik on teostanud IT-analüüsi (nii süsteemi-, kui ka ärianalüüsi) vähemalt 5 projektis (igas projektis vähemalt 6 kuud) - omistatakse 10 punkti. 3. Meeskonnaliikmete kogemus/kokkupuude justiitsvaldkonnaga: a. Kui üks pakutav IT- analüütik omab kokkupuudet (sh õpingud, töökogemus) justiitsvaldkonnaga (sh kriminaal-, õiguspoliitika, kohtuhaldus jne) - omistatakse 5 punkti; b. Kui mõlemad pakutavad IT- analüütikud omavad kokkupuudet (sh õpingud, töökogemus) justiitsvaldkonnaga (sh kriminaal-, õiguspoliitika, kohtuhaldus jne) - omistatakse 10 punkti 4. Osalemine tooteomaniku rollis: a. Kui üks pakutav IT-analüütik on varasemalt täitnud vähemalt ühes projektis tooteomaniku rolli- omistatakse 5 punkti; b. Kui mõlemad IT- analüütikud on varasemalt täitnud vähemalt ühes projektis tooteomaniku rolli - omistatakse 10 punkti 6 (9) 5. Vähemalt ühel pakutaval IT-analüütikul on eelnev kogemus X-tee teenuste (liideste) kirjeldamisel (näiteks SAP, Äriregister) - omistatakse 5 punkti. Vaidlustuse kohaselt on Vaidlustaja pakkumusele antud valesti hindamispunkte 3. kriteeriumi teise alakriteeriumi eest: Kui mõlemad pakutavad IT-analüütikud omavad kokkupuudet (sh õpingud, töökogemus) justiitsvaldkonnaga (sh kriminaal-, õiguspoliitika, kohtuhaldus jne) - omistatakse 10 punkti (edaspidi Hindamiskriteerium). Puudub vaidlus, et üks Vaidlustaja pakutud analüütik (S. K.) omab nõutavat kokkupuudet. Teise analüütiku, P. L.-i, eest on hindepunktid jäetud andmata. 9. Vaidlustaja on soovinud saada Hindamiskriteeriumi alusel 5 hindepunkti P. L.-i CV-s esitatud järgmise töökogemuse eest: Ettevõtte nimi: Keskkonnateabe Keskus Ajaperiood (alates-kuni): 06.2003–05.2013 Ametikoha nimi: Osakonnajuhataja/projektijuht, IT asedirektor Töö sisu lühikirjeldus: Kokkupuude justiitsvaldkonnaga: Metsaregistri põhimääruse välja töötamine. sh ka tooteomaniku rolli täitmine. Hankija on punktide andmata jätmist põhjendanud Otsuse lisas 2. Punktisummade koondtabelid järgmiselt: Pakkuja ei saanud meeskonnaliikmete töökogemuse hindamisel maksimumpunkte vastavalt hindamiskriteeriumi punktile 3. Õigekeelsussõnaraamatu kohaselt on justiitsvaldkonna vasteks õigusmõistmine. Pakkumusele lisatud analüütiku P.L. CV-s märgitud kokkupuude justiitsvaldkonnaga (PM välja töötamine) ei ole hankija hinnangul piisav kokkupuude antud valdkonnaga, kuna ei ole seotud riikliku õiguse mõistmise korraldusega. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hindamiskriteeriumi sõnastus on ebaõnnestunud ja Hankija on Otsusest nähtuvalt asunud pakkumuste hindamisel Hindamiskriteeriumi põhjendamatult kitsendama. Puudub vaidlus, et Vaidlustaja soovib kokkupuutena näidata P. L.-i töökogemust mitte õpinguid. 9.1. Hankija sisustab Hindamiskriteeriumis nimetatud justiitsvaldkonna mõistet Otsuses üksnes õigusmõistmise kaudu ja/või riikliku õiguse mõistmise korraldusega seotuse kaudu. Selline Hindamiskriteeriumile antud sisu on võrreldes Hindamiskriteeriumi sõnastusega liiga kitsas. Hankija on Hindamiskriteeriumis esitanud avatud loetelu (jne) sellest, mida ta peab hindepunktide vääriliseks kokkupuuteks justiitsvaldkonnaga: - kokkupuudet kriminaalpoliitikaga; - kokkupuudet õiguspoliitikaga; - kokkupuudet kohtuhaldusega. Vaidlustuskomisjon leiab, et ainuüksi nimetatud loetelust nähtuvalt ei ole põhjendatud justiitsvaldkonna sisustamine üksnes õigusmõistmise või õiguse mõistmise korraldamise kaudu ja Hankija on sulgudes esitatud avatud loeteluga algusest peale andnud pakkujatele teada, et justiitsvaldkonna mõiste ei ole nii kitsas nagu seda ütleb sõnaveeb.ee. Hankija ei ole RHAD-is täpsustanud, milliseid tegevusi peab olema analüütik teinud selleks, et tal oleks kokkupuude kriminaalpoliitikaga või õiguspoliitikaga või kohtuhaldusega jne, ja sellise täpsustuse esitamata jätmisel tuleb Hankijal anda hindepunktid igasuguse kokkupuute eest kriminaalpoliitikaga, õiguspoliitikaga või kohtuhaldusega ja lisaks ka muudel justiitsvaldkonnaga kokkupuutumise juhtudel. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et õigusloome (ja õigusaktide koostamine) on lahutamatult seotud õiguspoliitikaga ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lg 1 kohaselt on Vabariigi Valitsuse määrus õigustloov akt. 9.2. Hankija hinnangul ei ole P. L.-i CV-s märgitud kokkupuude justiitsvaldkonnaga piisav. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et olemuslikult on Hindamiskriteeriumi puhul tegemist kriteeriumiga, mida Hankija pidi hindamisel kasutamata viisil on/ei ole (esimesel juhul 7 (9) tuli punktid anda ja teisel juhul andmata jätta), st Hankija sai hinnata vaid hindepunktide omistamiseks esitatud nõude täitmist - kas Hindamiskriteeriumis kirjeldatud kokkupuude justiitsvaldkonnaga P. L.-il on või ei ole, kuid kokkupuute piisavusele justiitsvaldkonnaga, nt kokkupuute pikkuse, koguse, ulatuse kontekstis, hinnangu andmise õigust Hankijal ei olnud. Seega juhul, kui metsaregistri (metsaseaduse § 9 lg 1 kohaselt on metsaregister metsaressursi arvestuse riiklik register) põhimääruse välja töötamises ja tooteomaniku rolli täitmises on mingisugunegi kokkupuude justiitsvaldkonnaga (sh kriminaal-, õiguspoliitika, kohtuhaldus jne), ei saa Hankija Hindamiskriteeriumi kohaldamise käigus pidada seda ebapiisavaks. Kolmanda isiku väitel on Vaidlustaja viidatud põhimääruse näol tegemist õigussüsteemi kuuluva üksikaktiga, mis on vaid üks väike osas kogu mastaapsest süsteemist ja kokkupuude põhimääruse loomisega oma komplekssuselt võrreldav selle tasemega, millega tuleb kokku puutuda riiklikul tasandil toimuva õigusloome käigus. Vaidlustuskomisjon märgib, et Hankija ei ole Hindamiskriteeriumis antud juhul süsteemi mastaapsusest sõltuvat nõuet sätestanud ega saa seda teha tagantjärele ka Hindamiskriteeriumi kohaldamisel. 9.3. Vaidlustuskomisjon leiab eespooltoodust, et Hankija on pakkumuste hindamisel Hindamiskriteeriumi põhjendamatult kitsalt sisustanud, mistõttu Otsuses esitatud põhjustel ei saanud Hankija jätta hindepunkte Vaidlustaja pakkumusele andmata ja Hankija Otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks tuleb tunnistada kehtetuks (Hankija ei ole kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 hinnanud vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt RHAD-is nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule; samuti ei ole Hankija tegutsenud Riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt (RHS § 3 p 1)). 9.4. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks märkida, et Otsuse kehtetuks tunnistamine ei tähenda, et Vaidlustaja pakkumusele tuleb Hindamiskriteeriumi täitmise eest 5 punkti igal juhul omistada. Vaidlustaja esitatud andmetest ei ole P. L.-i töökogemus Metsaregistri põhimääruse välja töötamisel, sh ka tooteomaniku rolli täitmisel usutavalt kontrollitav ja Hankija peab enne uue otsuse tegemist vähemalt järgmised asjaolud välja selgitama. 9.4.1. CV kohaselt on P. L. Keskkonnateabe Keskuses töötanud 06.2003–05.2013. Keskkonnateabe Keskus loodi aastal 2010 Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse liitmise teel (Keskkonnateabe Keskuse põhimäärus on vastu võetud 16.03.2010). Keskkonnateabe Keskus lõpetas tegevuse 2013, kui Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogia Instituudi ja Keskkonnateabe Keskuse tegevus korraldati ümber ja moodustati Keskkonnaagentuur. Seega Keskkonnateabe Keskuse nimeline asutus tegutses aastatel 2010-2013 ja Vaidlustaja analüütik ei saanud seal töötada alates aastast 2003. Samas - Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, kes on märgitud CV-s projekti „Metsaressursi arvestuse riikliku registri terviklahenduse uue platvormi arendus ning migratsioon“ tellijaks, alustas oma tegevust alles 01.01.2013, st nimetatud asutus ei saanud olla ka alates 04.2003 selle projekti tellija. 9.4.2. Arvestades Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse tegevuse alustamist (01.2013) ja P. L.-i töötamist Keskkonnateabe Keskuses (kuni 03.2013), on CV-s esitatud andmete alusel kogemuse saamine võimalik vaid 3 kuu jooksul. Samas on märkimisväärne, et „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“, millele CV-s tõenäoliselt viidatakse, on Riigi Teatajast nähtuvalt vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16.08.2007 määrusega nr 209 (register ise on asutatud juba Vabariigi Valitsuse 07.10.1999 määrusega nr 294). Kuna Keskkonnateabe Keskust ega Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskust 2007. aastal veel olemas ei olnud, ei saanud P. L. Keskkonnateabe Keskuses metsaregistri põhimäärust välja töötada ega sh ka Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse projektis tootejuhi rolli täita. 10. Vaidlustusmenetluse kulud 8 (9) Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv 1280 eurot. Vaidlustaja ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmist taotlenud. Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 9 (9)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel