Rahandusministeerium · 31. märts 2023
Sisu (failidest)
<
OTSUS
Vaidlustusasja number 28-23/259994
Otsuse kuupäev 31.03.2023
Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk
Vaidlustus AS-i Finestmedia vaidlustus Registrite ja Infosüsteemide
Keskuse riigihankes „Koosloome Infosüsteemi (KOOS)
arendustööde täiendava lisaressursi soetamine - IT-
analüütikud“ (viitenumber 259994) AS-i CGI Eesti
pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks
tunnistamiseks
Menetlusosalised Vaidlustaja, AS Finestmedia, esindaja Jan Urva
Hankija, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, esindaja
Teele Nässi
Kolmas isik, AS CGI Eesti, esindaja Anneli Tiido
Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel
1. Rahuldada AS-i Finestmedia vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Registrite ja
Infosüsteemide Keskuse 03.03.2023 otsus AS-i CGI Eesti pakkumuse edukaks
tunnistamise kohta.
2. Mõista Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt AS-i Finestmedia kasuks välja
tasutud riigilõiv 1280 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale
halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse
avalikult teatavaks tegemisest.
JÕUSTUMINE
Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei
esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole
seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 02.02.2023 avaldas Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete
registris piiratud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Koosloome Infosüsteemi (KOOS)
arendustööde täiendava lisaressursi soetamine - IT-analüütikud“ (viitenumber 259994)
(edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid
(edaspidi RHAD), sh hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad (edaspidi
hindamiskriteeriumid).
Riigihange on seotud dünaamilise hankesüsteemiga nr 240391 (osa 5).
2. 03.03.2023 võttis Hankija Riigihankes vastu järgmised otsused:
- tunnistas vastavaks AS-i Finestmedia ja AS-i CGI Eesti pakkumused;
- tunnistas edukaks AS-i CGI Eesti pakkumuse (edaspidi Otsus).
3. 08.03.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i
Finestmedia (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus AS-i CGI Eesti (edaspidi ka Kolmas isik)
pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele (edaspidi Otsus).
4. Vaidlustuskomisjon teatas 14.03.2023 kirjaga nr 12.2-10/25 menetlusosalistele, et vaatab
vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse
avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide
esitamiseks aega kuni 17.03.2023 ja neile vastamiseks kuni 22.03.2023. Vaidlustuskomisjoni
poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas seisukoha Vaidlustaja ja teiseks Hankija.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. AS Finestmedia põhjendab vaidlustust järgmiselt.
5.1. Pakkujate pakutavate IT-analüütikute (meeskonnaliikmete) töökogemuse, kompetentsi
ja/või osalemise eest varasemates tarkvara projektides oli võimalik omistada pakkumusele
maksimaalselt 45 punkti viie hindamiskriteeriumi eest.
Otsusest järeldub, et Vaidlustaja pakkumus on saanud 40 punkti ehk maksimaalsed punktid
kõikides alamkriteeriumides v.a 3. alamkriteeriumis – meeskonnaliikmete
kogemus/kokkupuude justiitsvaldkonnaga.
Nimetatud hindamiskriteerium on sõnastatud järgmiselt:
meeskonnaliikmete kogemus/kokkupuude justiitsvaldkonnaga:
- kui üks pakutav IT-analüütik omab kokkupuudet (sh õpingud, töökogemus)
justiitsvaldkonnaga (sh kriminaal-, õiguspoliitika, kohtuhaldus jne) - omistatakse 5 punkti;
- kui mõlemad pakutavad IT-analüütikud omavad kokkupuudet (sh õpingud, töökogemus)
justiitsvaldkonnaga (sh kriminaal-, õiguspoliitika, kohtuhaldus jne) - omistatakse 10 punkti.
5.2. Vaidlustaja pakkumus oleks pidanud saama maksimumpunktid.
Vaidlustaja pakkumuse kooseisus esitatud IT-analüütikute CV-s on välja toodud, et mõlemad
pakutavad IT-analüütikud omavad kokkupuudet (sh õpingud, töökogemus) justiitsvaldkonnaga
(sh kriminaal-, õiguspoliitika, kohtuhaldus jne).
5.3. Vaidlustaja on esitanud pakkumuse koosseisus IT-analüütiku P. L. CV, milles on analüütiku
töökogemuse juures välja toonud töökogemused osakonnajuhataja/projektijuhi ja IT
asedirektori ametikohal Keskkonnateabe keskuses perioodil 06.2003–05.2013 ning kus töö sisu
lühikirjelduses on öeldud: Kokkupuude justiitsvaldkonnaga: Metsaregistri põhimääruse välja
töötamine. sh ka tooteomaniku rolli täitmine. Sellega on justiitsvaldkonnaga kokkupuute nõue
täidetud. Seaduste ja määruste (sh andmekogude põhimääruste) väljatöötamine on üks osa
2 (9)
terviklikust riigi õigusemõistmisest.
5.4. Vaidlustaja ei nõustu Otsuses toodud põhjendusega, nagu kvalifitseeruks
justiitsvaldkonnaks ainult õigusemõistmine ning Hankija hinnanguga, et põhimääruse
väljatöötamine ei ole piisav kokkupuude antud valdkonnaga, kuna ei ole seotud riikliku õiguse
mõistmise korraldusega. RHAD-is toodud hindamiskriteeriumi alusel võib
„justiitsvaldkonna“ alla mahtuda väga lai spekter. Hindamiskriteeriumides ei olnud Hankija
välja toonud, et hinnatakse kokkupuute piisavust mingite pakkujatele teadmata mõõdikute
alusel. Vaidlustaja eeldas, et hindamiskriteeriumi rakendamisel hinnataks kokkupuute
olemasolu või puudumist (jah/ei) andes punkte vastavalt kas 5 või 0.
5.5. Hankija on jätnud tingimuse „kokkupuude justiitsvaldkonnaga“ RHAD-is piisavalt lahti
kirjutamata ning on asunud seda pakkumuste hindamisel ebaõigesti sisustama, tõlgendama ja
mh hindama kokkupuute piisavuse kaudu.
5.6. Vaidlustaja täiendavad seisukohad
5.6.1. Vaidlustaja ei väida, et hindamiskriteeriumid ei olnud selged vaid seda, et Hankija on
asunud enda poolt seatud hindamiskriteeriume hindamise käigus täiendama ning on teinud
Otsuse kriteeriumide põhjal, mida RHAD ei sisaldanud. Pakkumuste hindamise etapis ei saa
Hankija asuda pakkumusele esitama tingimusi, mida alusdokumendid ei sisalda (Riigikohtu
halduskolleegiumi 19.12.2019 otsuse nr 319-1464 p 15).
5.6.2. Hankija asus seisukohale, et võrdsustab kokkupuute justiitsvaldkonnaga kitsalt ainult
õigusemõistmisega, millest võiks järeldada, et nendele tingimustele vastaksid üksnes
IT-analüütikud, kes omavad kohtusüsteemis töötamise kogemust, kuna õigusemõistmisega
tegeleb ainult kohtusüsteem.
5.6.3. Hankija seisukohast järeldab Vaidlustaja, et tegelikkuses on Hankija oodanud ja
sisustanud IT-analüütiku kokkupuuteks kitsamalt ainult justiitsvaldkonna infosüsteemidega
kokkupuudet. Samas RHAD-is toodud hindamiskriteeriumi kohaselt võib mõista
justiitsvaldkonnaga kokkupuudet märksa laiemalt ning seetõttu ongi Vaidlustaja esitanud ühe
IT-analüütiku CV-s (S. K.) kokkupuuteks justiitsvaldkonna projekti ning teise IT-analüütiku
CV-s (P. L.) Metsaregistri põhimääruse välja töötamise.
5.6.4. Hankija ei saa hinnata kogemuse mahtu ja selle piisavust. Hankija saab hinnata vaid seda,
kas nõutud kogemus on olemas või ei ole. Asjakohane ei ole hinnata kogemuse samaväärsust
teiste pakutud spetsialistidega, sh Kolmanda isiku omadega.
5.6.5. Hankija viidatud tehnilise kirjelduse p 2, selle alapunktid ning p 5.5.3 ei täpsusta ega
sisusta kuidagi „justiitsvaldkonnaga kokkupuute“ aspekte.
5.6.6. Kolmanda isiku viide teabevahetuse kaudu 07.02.2023 esitatud vastusele ei ole
vaidlustuse kontekstis relevantne, kuna teabevahetuses ei puudutata vaidlusaluseks olevat
„justiitsvaldkonnaga kokkupuute“ hindamiskriteeriumi sisuliselt ning ei täpsustata ega
täiendata seda. Teabevahetuse vastuses on pelgalt öeldud, et Mõlemad eksperdid peavad
vastama punktides 5.3 ja 5.4 toodud nõuetele, sest eelduseks on kaks tugevat ja kogenud
IT-analüütikut.
5.6.7. Vaidlustaja ei esitanud pakkumuse koostamisel hindamiskriteeriumi kohta täpsustavaid
küsimusi ega selgitusi, kuna Vaidlustaja sai tingimustest aru nii, et kui üks pakutav IT-analüütik
omab kokkupuudet (sh õpingud, töökogemus) justiitsvaldkonnaga (sh kriminaal-,
õiguspoliitika, kohtuhaldus jne) - omistatakse pakkumusele 5 punkti ja kui mõlemad pakutavad
3 (9)
IT-analüütikud omavad kokkupuudet (sh õpingud, töökogemus) justiitsvaldkonnaga (sh
kriminaal-, õiguspoliitika, kohtuhaldus jne) - omistatakse pakkumusele 10 punkti (hinnatakse
kokkupuute olemasolu (jah/ei)). Avaliku sektori ametikohal töökohustuste täitmisel ühe
andmekogu põhimääruse väljatöötamine on selge ja ühene kokkupuude õiguspoliitikaga,
seeläbi ka justiitsvaldkonnaga ning vastavuses hindamiskriteeriumiga.
6. Registrite ja Infosüsteemide Keskus vaidleb vaidlustusele vastu.
6.1. Otsuse vaidlustamisel saab olla vaidluse all üksnes küsimus, kas Hankija kohaldas RHAD-
is kehtestatud tingimusi õigesti või mitte. Seega ei saa vaidlustuskomisjon analüüsida seda, kas
hindamiskriteeriumid olid pakkumuste võrdlemiseks lubatavad, piisavalt selged ja võimaldasid
esitatud pakkumusi objektiivselt hinnata ning kas pakkumustele antud väärtuspunktide arv ja
osatähtsus ja hindamismeetodid olid sisuliselt põhjendatud.
6.2. RHAD-i tingimused on kehtivad ja Hankija peab nendest tingimustest pakkumuste
hindamisel ka lähtuma. Ükski huvitatud isik ei ole hindamiskriteeriumi täpsustamiseks või
selgitamiseks küsimusi küsinud, mistõttu võis Hankija eeldada, et nõue oli arusaadav ja üheselt
tõlgendatav.
6.3. RHAD hindamiskriteeriumite hindamismetoodika kirjelduse p 2 alapunktis 3 on Hankija
märkinud, et hindab meeskonnaliikmete kogemust/kokkupuudet justiitsvaldkonnaga,
täpsustades, et punkte omistatakse, kui IT-analüütik omab kokkupuudet (sh õpingud,
töökogemus) justiitsvaldkonnaga (sh kriminaal, õiguspoliitika, kohtuhaldus jne). Koosloome
infosüsteem koondab tulevikus Eesti elu mõjutava õigusloomeprotsessiga seotud teabe ühte
kohta ja katab erinevate õigusaktide elukaare kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Koosloome
infosüsteemi analüüsi kirjutamisel lähtutakse ja on eelnevalt lähtutud muuhulgas hea
õigusloome ja normitehnika eeskirjast, millega tagatakse õigusnormide rakendatavus
õigusmõistmise protsessi käigus. Seetõttu pidas Hankija vajalikuks hinnata õigusmõistmisega
(justiitsvaldkond) seotud õigusloomealase kogemuse olemasolu pakkujate poolt pakutavatel IT
analüütikutel. Juhul, kui analüütik ei oma justiitsvaldkonna IT alase analüüsimisega seotud
kogemust ja omab kogemust vaid õigusemõistmise sätteid mittesisaldavate õigusaktide
loomeprotsessis, võib tal olla raskendatud erinevate õigusaktide elukaarte hoomamine ning
keeruline jätkata juba käimasoleva projekti analüüsi töödega.
6.4. Hindamiskriteeriumi täitmine eeldab isiku kokkupuudet õigusmõistmisega
(justiitsvaldkond). Õigekeelsussõnaraamatu kohaselt on justiitsvaldkonna vasteks
õigusmõistmine ja nimetatu tähenduseks: Kohus mõistab õigust. Mõista nüüd õigust, kas süüdi
on Jüri või Mari. Õigus(e)+mõistja, õigus(e)+mõistmine. Ka Eesti Keele Instituudi sõnaveeb
(sonaveeb.ee) annab justiits vasteks riiklik õigusemõistmise korraldus, kohtuasutuste süsteem
ning näiteks Langetatud otsus kuulub rohkem diplomaatia kui justiitsi valdkonda.
Hankija on RHAD-i tingimusi tõlgendanud lähtuvalt nende eesmärkidest, ülesehitusest ja
sõnastusest.
6.5. Vaidlustaja esitatud pakkumuse koosseisus oleva IT-analüütiku P.L. CV-s on märgitud:
Kokkupuude justiitsvaldkonnaga: Metsaregistri põhimääruse välja töötamine sh ka
tooteomaniku rolli täitmine. Metsaregistri põhimäärus ei ole Riigi Teatajast leitav. Hankija
eeldab, et mõeldud on Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärust, milles on toodud
koondina nimetus metsaregister. Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus ei sisalda
kohtumenetlusega seotud aspekte ega ka kohustuste sätestamist. Seetõttu hindas Hankija, et
CV-s märgitud Metsaregistri põhimääruse välja töötamine ei ole Hankija hinnangul piisav
kokkupuude justiitsvaldkonnaga.
6.6. Kõigi hankemenetluse osalejate suhtes tuleb hindamismetoodikat kohaldada ühetaoliselt.
4 (9)
Hankija hindas esitatud CV-des toodud infot ja võrdles kõikide IT-analüütikute
justiitsvaldkonna kogemust ning kokkuvõttes ei olnud võimalik lugeda samaväärseks P. L.-i ja
teistes esitatud CV-des märgitud kogemust.
6.7. Vaidlustajale pidi olema justiitsvaldkonna nõue arusaadav, kuivõrd ta esitas oma
pakkumuses ka teise IT-analüütiku (S. K.) CV, milles märgitu kohaselt oli analüütikul nõutav
kogemus olemas.
6.8. Hankija täiendavad seisukohad
6.8.1. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, nagu oleks Hankija hindamise käigus asunud
hindamiskriteeriume täiendama. Hankija ei ole soovinud väita, justkui oleks vaid
justiitsvaldkonna infosüsteemi alane kogemus aktsepteeritav.
6.8.2. Vaidlustaja järeldab ebaõigesti, et hindamiskriteeriumides toodud tingimustele saaksid
vastata vaid kohtusüsteemis töötamise kogemusega IT-analüütikud, kuna õigusemõistmisega
tegeleb ainult kohtusüsteem. Hankija täpsustas üksnes Otsuse põhjendusi IT-analüütiku CV-s
(P. L.) kajastatud kogemuse metsaregistri põhimääruse väljatöötamisel hindamiskriteeriumis
toodud tingimustele mittevastavuse osas. Arvestades, et kogemusena oli Vaidlustajal
IT-analüütiku osas toodud õigusloomealane töö, siis ei saanudki Hankija põhistada Otsuses ja
vastuses vaidlustusele täpsustada hindamiskriteeriumide mittetäitmist selgitustega, mis ei ole
seotud õigusloomealase töö sobivuse hindamisega Hankija seatud hindamiskriteeriumile.
6.8.3. Hindamiskriteeriumis ei olnud kokkupuute vormi kitsendatud, mistõttu oli aktsepteeritav
justiitsvaldkonnaga kokkupuude nii õigusloomealase töö, infosüsteemi arendamisel IT-
analüütiku rolli täitmisel või tõesti kasvõi kohtutöö käigus saadud kogemus vms.
Vaidlustaja mainis, et andmekogu põhimääruse väljatöötamine on selge ja ühene kokkupuude
õiguspoliitikaga, seeläbi ka justiitsvaldkonnaga ning vastavuses hindamiskriteeriumiga.
Hankija välistas metsaregistri põhimääruse alase õigusloomega kokkupuute eos
hindamiskriteeriumides kajastatud õiguspoliitikaga seonduvana, mistõttu argumenteeris
hindamiskriteeriumidele mittevastavust õigusloomeprotsessi aspektist. Arvestades aga, et
Vaidlustaja on oma täiendavates selgitustes täpsustanud hindamiskriteeriumidele vastavuse
argumentatsiooni, märgib Hankija järgmist: Õiguspoliitika hõlmab laiemalt riigi ja ühiskonna
eesmärkide ja väärtuste seadmist ning nende saavutamist õigusliku regulatsiooni kaudu.
Hindamiskriteeriumides sätestatud õiguspoliitika kokkupuutena oleks seega aktsepteeritud
laiemalt riigiülese õiguspoliitika kujundamine. Nt seadusandlus, mis on olnud aluseks
metsaregistri põhimääruse vastuvõtmisele (metsaseadus).
6.8.4. Kuna Hankijal on kohustus seada majanduslikult soodsaima pakkumuse
väljaselgitamiseks hindamiskriteeriumid, mis on seotud hankelepingu esemega, siis on
vaidluses hindamiskriteeriumide tõlgendamise/rakendamise õiguspärasuse üle oluline
selgitada, miks just selline hindamiskriteerium on oluline lähtuvalt tulevase hankelepingu
esemest.
6.8.5. Vaidlustaja väide, et Hankija saab hinnata vaid seda, kas nõutud kogemus on olemas või
mitte ei ole asjakohane, kuivõrd Hankijal on kohustus pakkumusi ka sisuliselt hinnata. Ainuüksi
asjaolu, et pakkuja märkis hindamiskriteeriumi täitmiseks tema hinnangul olemasoleva
kokkupuute justiitsvaldkonnaga, ei saa olla punktide andmise aluseks, kui kokkupuude ei vasta
hindamiskriteeriumides toodud tingimustele.
6.8.6. Hankijal on hindamiskriteeriumide kehtestamisel lai kaalutlusruum. Hankijal ei olnud
võimalik RHAD-is ära kirjeldada kõikvõimalikke justiitsvaldkonnaga kokkupuuteid. Hankija
on piisavalt selgelt määratletud raamid, millest lähtudes on hindamiskomisjon pakkumisi
5 (9)
hinnanud.
7. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna kaasatud AS CGI Eesti vaidleb vaidlustusele vastu.
7.1. Hankija on justiitsvaldkonna hindamiskriteeriumi kohta sulgudesse lisanud täpsustused sh
kriminaal-, õiguspoliitika, kohtuhaldus jne, mis on piisavad hindamiskriteeriumi sisu ja Hankija
ootuste mõistmiseks.
7.2. Hankija on Riigihanke projekti keerukusele ja kogenud IT-analüütikute vajadusele
viidanud ka teabevahetuse kaudu 07.02.2023 esitatud vastuses. Viited kriminaalpoliitikale,
õiguspoliitikale ja kohtuhaldusele täpsustavad seda tasandit, millega kokkupuudet on Hankija
pidanud oluliseks. Kriminaalpoliitika, õiguspoliitika ja kohtuhaldus on kõik sellised
valdkonnad, millega tegeletakse kõrgemal, st riiklikul tasandil – see on n-ö õigusloome tipp,
mille raames luuakse ja kujundatakse kogu riigis kehtivat õigussüsteemi.
7.3. Vaidlustaja viidatud põhimääruse näol on tegemist õigussüsteemi kuuluva üksikaktiga, mis
on vaid üks väike osa kogu mastaapsest süsteemist. Kokkupuude põhimääruse loomisega ei ole
oma komplekssuselt võrreldav selle tasemega, millega tuleb kokku puutuda riiklikul tasandil
toimuva õigusloome käigus. Vaidlustaja seos Metsaregistri põhimääruse avaldamisega
Justiitsministeeriumi poolt hallatavas Riigi Teatajas on kunstlik ega ole võrreldav selle
kogemusega, mis tuleneb riiklikul tasemel õigusloome ja õigusruumi kujundamise protsessis
osalemisest.
7.4. Eesti Vabariigis tegelevad seadusloomega ministeeriumid, kogudes selleks sisendit
allasutustelt. Allasutused ise õigusakte välja ei tööta. Kolmandale isikule jääb arusaamatuks
see, milline oli Keskkonnateabe Keskuse seotuse määr ja Metsaregistri põhimääruse
väljatöötamisega ning mil moel panustas selle väljatöötamise protsessi P. L. Kolmanda isiku
hinnangul ei ole igasuguse sisendi andmine võrdsustatav õigusloomega.
7.5. Vaidlustaja on hindamiskriteeriumi tõlgendades jätnud tähelepanuta sulgudesse lisatud
täpsustused. Kui hindamiskriteeriumiks oleks olnud üksnes kokkupuude õigusloomega või kui
sulgudesse ei oleks lisatud täpsustusi, oleks Vaidlustaja pakutud IT-analüütiku P. L.-i
kokkupuude võinud olla sobiv.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
8. Vaidlusaluses Riigihankes on hindamise kriteeriumi Meeskonnaliikmete töökogemus,
kompetents ja/või osalemine varasemates tarkvara projektides kohaldamine sätestatud
järgmiselt (kokku on võimalik saada 45 punkti):
1. Vähemalt ühe pakutava IT-analüütiku varasem töökogemus äri- ja süsteemianalüütikuna
kokku on 10 aastat - omistatakse 10 punkti.
2. Vähemalt üks pakutav IT-analüütik on teostanud IT-analüüsi (nii süsteemi-, kui ka
ärianalüüsi) vähemalt 5 projektis (igas projektis vähemalt 6 kuud) - omistatakse 10 punkti.
3. Meeskonnaliikmete kogemus/kokkupuude justiitsvaldkonnaga: a. Kui üks pakutav IT-
analüütik omab kokkupuudet (sh õpingud, töökogemus) justiitsvaldkonnaga (sh kriminaal-,
õiguspoliitika, kohtuhaldus jne) - omistatakse 5 punkti; b. Kui mõlemad pakutavad IT-
analüütikud omavad kokkupuudet (sh õpingud, töökogemus) justiitsvaldkonnaga (sh
kriminaal-, õiguspoliitika, kohtuhaldus jne) - omistatakse 10 punkti
4. Osalemine tooteomaniku rollis: a. Kui üks pakutav IT-analüütik on varasemalt täitnud
vähemalt ühes projektis tooteomaniku rolli- omistatakse 5 punkti; b. Kui mõlemad IT-
analüütikud on varasemalt täitnud vähemalt ühes projektis tooteomaniku rolli - omistatakse 10
punkti
6 (9)
5. Vähemalt ühel pakutaval IT-analüütikul on eelnev kogemus X-tee teenuste (liideste)
kirjeldamisel (näiteks SAP, Äriregister) - omistatakse 5 punkti.
Vaidlustuse kohaselt on Vaidlustaja pakkumusele antud valesti hindamispunkte 3. kriteeriumi
teise alakriteeriumi eest: Kui mõlemad pakutavad IT-analüütikud omavad kokkupuudet (sh
õpingud, töökogemus) justiitsvaldkonnaga (sh kriminaal-, õiguspoliitika, kohtuhaldus jne) -
omistatakse 10 punkti (edaspidi Hindamiskriteerium).
Puudub vaidlus, et üks Vaidlustaja pakutud analüütik (S. K.) omab nõutavat kokkupuudet. Teise
analüütiku, P. L.-i, eest on hindepunktid jäetud andmata.
9. Vaidlustaja on soovinud saada Hindamiskriteeriumi alusel 5 hindepunkti P. L.-i CV-s esitatud
järgmise töökogemuse eest:
Ettevõtte nimi: Keskkonnateabe Keskus
Ajaperiood (alates-kuni): 06.2003–05.2013
Ametikoha nimi: Osakonnajuhataja/projektijuht, IT asedirektor
Töö sisu lühikirjeldus: Kokkupuude justiitsvaldkonnaga: Metsaregistri põhimääruse välja
töötamine. sh ka tooteomaniku rolli täitmine.
Hankija on punktide andmata jätmist põhjendanud Otsuse lisas 2. Punktisummade koondtabelid
järgmiselt:
Pakkuja ei saanud meeskonnaliikmete töökogemuse hindamisel maksimumpunkte vastavalt
hindamiskriteeriumi punktile 3. Õigekeelsussõnaraamatu kohaselt on justiitsvaldkonna vasteks
õigusmõistmine. Pakkumusele lisatud analüütiku P.L. CV-s märgitud kokkupuude
justiitsvaldkonnaga (PM välja töötamine) ei ole hankija hinnangul piisav kokkupuude antud
valdkonnaga, kuna ei ole seotud riikliku õiguse mõistmise korraldusega.
Vaidlustuskomisjon leiab, et Hindamiskriteeriumi sõnastus on ebaõnnestunud ja Hankija on
Otsusest nähtuvalt asunud pakkumuste hindamisel Hindamiskriteeriumi põhjendamatult
kitsendama.
Puudub vaidlus, et Vaidlustaja soovib kokkupuutena näidata P. L.-i töökogemust mitte
õpinguid.
9.1. Hankija sisustab Hindamiskriteeriumis nimetatud justiitsvaldkonna mõistet Otsuses üksnes
õigusmõistmise kaudu ja/või riikliku õiguse mõistmise korraldusega seotuse kaudu. Selline
Hindamiskriteeriumile antud sisu on võrreldes Hindamiskriteeriumi sõnastusega liiga kitsas.
Hankija on Hindamiskriteeriumis esitanud avatud loetelu (jne) sellest, mida ta peab
hindepunktide vääriliseks kokkupuuteks justiitsvaldkonnaga:
- kokkupuudet kriminaalpoliitikaga;
- kokkupuudet õiguspoliitikaga;
- kokkupuudet kohtuhaldusega.
Vaidlustuskomisjon leiab, et ainuüksi nimetatud loetelust nähtuvalt ei ole põhjendatud
justiitsvaldkonna sisustamine üksnes õigusmõistmise või õiguse mõistmise korraldamise kaudu
ja Hankija on sulgudes esitatud avatud loeteluga algusest peale andnud pakkujatele teada, et
justiitsvaldkonna mõiste ei ole nii kitsas nagu seda ütleb sõnaveeb.ee. Hankija ei ole RHAD-is
täpsustanud, milliseid tegevusi peab olema analüütik teinud selleks, et tal oleks kokkupuude
kriminaalpoliitikaga või õiguspoliitikaga või kohtuhaldusega jne, ja sellise täpsustuse esitamata
jätmisel tuleb Hankijal anda hindepunktid igasuguse kokkupuute eest kriminaalpoliitikaga,
õiguspoliitikaga või kohtuhaldusega ja lisaks ka muudel justiitsvaldkonnaga kokkupuutumise
juhtudel. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et õigusloome (ja õigusaktide koostamine) on
lahutamatult seotud õiguspoliitikaga ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lg 1 kohaselt on
Vabariigi Valitsuse määrus õigustloov akt.
9.2. Hankija hinnangul ei ole P. L.-i CV-s märgitud kokkupuude justiitsvaldkonnaga piisav.
Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et olemuslikult on Hindamiskriteeriumi puhul
tegemist kriteeriumiga, mida Hankija pidi hindamisel kasutamata viisil on/ei ole (esimesel juhul
7 (9)
tuli punktid anda ja teisel juhul andmata jätta), st Hankija sai hinnata vaid hindepunktide
omistamiseks esitatud nõude täitmist - kas Hindamiskriteeriumis kirjeldatud kokkupuude
justiitsvaldkonnaga P. L.-il on või ei ole, kuid kokkupuute piisavusele justiitsvaldkonnaga, nt
kokkupuute pikkuse, koguse, ulatuse kontekstis, hinnangu andmise õigust Hankijal ei olnud.
Seega juhul, kui metsaregistri (metsaseaduse § 9 lg 1 kohaselt on metsaregister metsaressursi
arvestuse riiklik register) põhimääruse välja töötamises ja tooteomaniku rolli täitmises on
mingisugunegi kokkupuude justiitsvaldkonnaga (sh kriminaal-, õiguspoliitika, kohtuhaldus
jne), ei saa Hankija Hindamiskriteeriumi kohaldamise käigus pidada seda ebapiisavaks.
Kolmanda isiku väitel on Vaidlustaja viidatud põhimääruse näol tegemist õigussüsteemi
kuuluva üksikaktiga, mis on vaid üks väike osas kogu mastaapsest süsteemist ja kokkupuude
põhimääruse loomisega oma komplekssuselt võrreldav selle tasemega, millega tuleb kokku
puutuda riiklikul tasandil toimuva õigusloome käigus. Vaidlustuskomisjon märgib, et Hankija
ei ole Hindamiskriteeriumis antud juhul süsteemi mastaapsusest sõltuvat nõuet sätestanud ega
saa seda teha tagantjärele ka Hindamiskriteeriumi kohaldamisel.
9.3. Vaidlustuskomisjon leiab eespooltoodust, et Hankija on pakkumuste hindamisel
Hindamiskriteeriumi põhjendamatult kitsalt sisustanud, mistõttu Otsuses esitatud põhjustel ei
saanud Hankija jätta hindepunkte Vaidlustaja pakkumusele andmata ja Hankija Otsus
Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks tuleb tunnistada kehtetuks (Hankija ei ole
kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 hinnanud vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt RHAD-is
nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule; samuti ei ole
Hankija tegutsenud Riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt (RHS § 3 p 1)).
9.4. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks märkida, et Otsuse kehtetuks tunnistamine ei tähenda,
et Vaidlustaja pakkumusele tuleb Hindamiskriteeriumi täitmise eest 5 punkti igal juhul
omistada. Vaidlustaja esitatud andmetest ei ole P. L.-i töökogemus Metsaregistri põhimääruse
välja töötamisel, sh ka tooteomaniku rolli täitmisel usutavalt kontrollitav ja Hankija peab enne
uue otsuse tegemist vähemalt järgmised asjaolud välja selgitama.
9.4.1. CV kohaselt on P. L. Keskkonnateabe Keskuses töötanud 06.2003–05.2013.
Keskkonnateabe Keskus loodi aastal 2010 Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse
ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse liitmise teel (Keskkonnateabe Keskuse põhimäärus
on vastu võetud 16.03.2010). Keskkonnateabe Keskus lõpetas tegevuse 2013, kui Eesti
Meteoroloogia- ja Hüdroloogia Instituudi ja Keskkonnateabe Keskuse tegevus korraldati ümber
ja moodustati Keskkonnaagentuur. Seega Keskkonnateabe Keskuse nimeline asutus tegutses
aastatel 2010-2013 ja Vaidlustaja analüütik ei saanud seal töötada alates aastast 2003.
Samas - Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, kes on märgitud CV-s projekti
„Metsaressursi arvestuse riikliku registri terviklahenduse uue platvormi arendus ning
migratsioon“ tellijaks, alustas oma tegevust alles 01.01.2013, st nimetatud asutus ei saanud olla
ka alates 04.2003 selle projekti tellija.
9.4.2. Arvestades Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse tegevuse alustamist
(01.2013) ja P. L.-i töötamist Keskkonnateabe Keskuses (kuni 03.2013), on CV-s esitatud
andmete alusel kogemuse saamine võimalik vaid 3 kuu jooksul. Samas on märkimisväärne, et
„Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“, millele CV-s tõenäoliselt viidatakse, on
Riigi Teatajast nähtuvalt vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16.08.2007 määrusega nr 209
(register ise on asutatud juba Vabariigi Valitsuse 07.10.1999 määrusega nr 294). Kuna
Keskkonnateabe Keskust ega Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskust 2007. aastal
veel olemas ei olnud, ei saanud P. L. Keskkonnateabe Keskuses metsaregistri põhimäärust välja
töötada ega sh ka Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse projektis tootejuhi rolli
täita.
10. Vaidlustusmenetluse kulud
8 (9)
Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega,
kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1.
RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse
esitamiseks tasutud riigilõiv 1280 eurot. Vaidlustaja ei ole lepingulise esindaja kulude
väljamõistmist taotlenud.
Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Angelika Timusk
9 (9)