dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vaidlustuskomisjoni otsuse nr 29-23/258627 edastamine

Rahandusministeerium · 31. märts 2023
Viit
12.2-10/23-29/167-1
Registreeritud
31. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Lars Laj Eesti OÜ ja AS VALMAP GRUPP , Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Teede Aktsiaselts
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-29
Vastutaja
Mari-Ann Sinimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎Lars Laj Eesti OÜ ja AS VALMAP GRUPP vs Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalamet (258627).asice567 KB

Sisu (failidest)

< OTSUS Vaidlustusasja number 29-23/258627 Otsuse kuupäev 31.03.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus Ühispakkujate Lars Laj Eesti OÜ ja AS-i VALMAP GRUPP vaidlustus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti riigihankes „Räägu pargi rekonstrueerimine“ (viitenumber 258627) ühispakkujate Lars Laj Eesti OÜ ja AS-i VALMAP GRUPP kvalifitseerimata jätmise ja Tallinna Teede Aktsiaseltsi pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele Menetlusosalised Vaidlustajad, ühispakkujad Lars Laj Eesti OÜ ja AS VALMAP GRUPP, esindaja vandeadvokaat Anneli Aab Hankija, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, esindaja Andres Aas Kolmas isik, Tallinna Teede Aktsiaselts, esindaja Grete Roos Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel 1) Rahuldada ühispakkujate Lars Laj Eesti OÜ ja AS-i VALMAP GRUPP vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 26.02.2023 käskkiri nr 4-1/29 ühispakkujad Lars Laj Eesti OÜ ja AS VALMAP GRUPP kvalifitseerimata jätmise (käskkirja p 4) ja Tallinna Teede Aktsiaseltsi pakkumuse edukaks tunnistamise (käskkirja p 5) osas. 2) Mõista Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt ühispakkujate Lars Laj Eesti OÜ ja AS-i VALMAP GRUPP kasuks välja: - tasutud riigilõiv 640 eurot; - lepingulise esindaja kulud 2056,25 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 21.12.2022 avaldas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Räägu pargi rekonstrueerimine“ (viitenumber 258627) hanketeate. 2. 09.03.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) ühispakkujate Lars Laj Eesti OÜ ja AS-i VALMAP GRUPP (edaspidi ka Vaidlustajad) vaidlustus Hankija 26.02.2023 käskkirjas nr 4-1/29 tehtud otsustele jätta ühispakkujad Lars Laj Eesti OÜ ja AS VALMAP GRUPP kvalifitseerimata (käskkirja p 4) ja tunnistada edukaks Tallinna Teede Aktsiaseltsi pakkumus (käskkirja p 5). 3. Vaidlustuskomisjon teatas 16.03.2023 kirjaga nr 12.2-10/29 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 21.03.2023 ja neile vastamiseks 24.03.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Vaidlustajad, teiseks tähtpäevaks Hankija. Vaidlustajate 28.03.2023 esitatud seisukohad jätab vaidlustuskomisjon tähelepanuta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustajad, ühispakkujad Lars Laj Eesti OÜ ja AS VALMAP GRUPP, põhjendavad vaidlustust järgmiselt. 4.1. Vaidlustajad on seisukohal, et nende poolt esitatud lepingud vastavad kvalifitseerimise tingimusele. 4.1.1. Kvalifitseerimise tingimuse sisuks on avalikult kasutatava pargi või mängväljaku rajamise ehitustöö, sh peab iga objekti suurus olema vähemalt 4000 m2 1. Muid nõudeid ei ole referentslepingutele seatud. Hankija ei ole ka selgitanud, mida ta peab silmas vastava avalikult kasutatava pargina või mida mänguväljakuna. Vastav erisus ja selgitus ei tulene ka seadusest. Riigikohus on selgitanud, et võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi haldusasutuste või -kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest (EKo C-309/18, p 20; RKHKo 3-19-1464/41, p 13). Seega ei saa Hankija käesoleval juhul hakata täitma lünki, kui konkreetsed nõuded on sõnaselgelt riigihanke alusdokumentides kehtestamata. Kui kvalifitseerimistingimus on sõnastatud mitmeti mõistetavalt, tuleb sellist tingimust tõlgendada laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumise tegemise (TlnRKo 3-09-3081, p 12). 1 Vaidlustajate referentslepingute nimekiri on esitatud Lars Laj Eesti OÜ hankepassis, mis on riigihangete registris kättesaadav. 2 (11) 4.1.2. Vaidlustajad esitasid viie (5) erineva väljaku ehitustööde referentslepingud, iga objekt ületas tingimuses nõutud 4000 m2. Seega ei ole vaidlust, et nõutud maht ehitusobjektide puhul on esitatud referentslepingute puhul täidetud. Asjaolu, et lepingute nimekirjas (või vastava riigihanke pealkirjas) oli viidatud mänguväljakutele lasteaedade hoovialadel või õuealadel, ei muuda asjaolu, et sisuliselt oli tegemist lasteaias asuva mänguväljaku ehitamisega. 4.1.3. Vaidlustuse lisas 2 on toodud hanke objekti („Räägu pargi rekonstrueerimise tööd“) ja Vaidlustajate esitatud referentslepingute sisu kattuvused – neist nähtub üheselt, et kõikide lepingute tegelik sisu (ehitustööd) on sama. 4.1.4. Käskkirjast ei selgu, miks Hankija hinnangul Vaidlustaja esitatud objektid vastavale kvalifitseerimistingimusele ei vasta. Seega on Hankija otsus ka põhjendamispuudustega. 4.1.5. Selleks, et mitte anda pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse korral dokumentide täiendamiseks, peab Hankijal olema kaalukas põhjus. Käesoleval juhul pöördus Hankija 03.02.2023 Vaidlustajate poole palvega esitada tellija kinnitused sarnaste ehitustööde lepingute nõuetekohase täitmise kohta (lisa 3). Vaidlustajad vastavad tõendid ka esitasid (lisad 4-8). Hankija ei küsinud Vaidlustajatelt ega Vaidlustajatele teadaolevalt ka tellijatelt ühtegi täiendavat selgitust referentslepingute sisu kohta. Kui Hankija jaoks jäi ebaselgeks esitatud referentslepingute tegelik sisu või miks Vaidlustajad just viidatud lepingud referentsiks esitasid, oleks Hankija pidanud Vaidlustajatelt seda küsima ja laskma Vaidlustajatel esitada selle kohta omapoolsed selgitused. Vaidlustajad oleksid saanud mh esitada täiendavad tõendid, mis kinnitavad, et referentslepingud vastavad kvalifitseerimise tingimusele. 4.1.6. Kui Hankija oleks antud juhul toiminud õiguspäraselt ning Vaidlustajad kvalifitseerinud, ei oleks Hankija saanud Tallinna Teede Aktsiaseltsi pakkumust edukaks tunnistada. 4.1.7. Vaidlustajad esitasid täiendavad seisukohad. 4.1.7.1. Nii Hankija kui ka Kolmas isik on viidanud, et on lähtunud referentslepingu tingimuse sisu tõlgendamisel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) juhendmaterjalidest. Vaidlustajate hinnangul see pole käesoleval juhul määrav ega tingi vaidlustuse rahuldamata jätmist. Ei Hankija ega ka Kolmas isik pole viidanud, kus riigihanke alusdokumentides on Hankija viidanud TTJA juhendmaterjalidele. Mitte ühestki riigihanke alusdokumendist ei nähtu, et Hankija oleks pakkujatele selgitanud, et referentslepingute punkti sisustamisel tuleb lähtuda TTJA juhendmaterjalidest ja/või et TTJA juhendmaterjalid omavad riigihanke läbiviimisel mingisugust tähendust. Ei Hankija ega ka Kolmas isik pole viidanud, et avaliku pargi ja/või mänguväljaku definitsioon oleks siseriiklikult õigusaktides defineeritud. Nad ei saagi seda teha, sest selline definitsioon puudub. Seega ei saanud Vaidlustajad lähtuda ka siseriiklikest õigusaktidest toodud mõistetest. Küsimus, mis konkreetselt kvalifitseerub avaliku pargi või mänguväljaku alla, on õiguslikult reguleerimata. Hankija ja Kolmas isik üritavad sellest lüngast üle saada TTJA juhendmaterjalide kaudu, kuid kohtupraktika kohaselt läheb selline tegevus vastuollu 3 (11) pakkujate võrdse kohtlemise ja riigihanke läbipaistvuspõhimõttega. 4.1.7.2. Vaidlusalune kvalifitseerimise tingimus nõuab „avaliku pargi või mänguväljaku“ ehitustöid. Tingimuse sõnastusest ei ole üheselt aru saada, kas sõna „avalik“ kehtib üksnes pargi kohta või kehtib ka mänguväljaku kohta. „Avalik“ selles kontekstis võib tähendada ka seda, et park ja/või mänguväljak pole eraomandis. On ilmne, et Vaidlustaja ei ole esitanud referentsobjektideks eraomandis olevate objektide ehitustöid. TTJA kodulehel räägitakse avalikest välimänguväljakutest ja seiklusparkidest, st mitte mänguväljakutest ja parkidest (nagu Hankija on nõudnud). Näiteks park on oluliselt laiem mõiste kui seikluspark. TTJA kodulehelt nähtuvalt eristatakse avalikus kasutuses ja erakasutuses olevaid mänguväljakuid seeläbi, et avalikud välimänguväljakud ja seikluspargid on rajatised, mis kuuluvad ehitusseadustiku mõistes ehituste alla, vajades seega ehitusprojekti, ehitusluba ja kasutusluba. Vaieldamatult on Vaidlustajate poolt esitatud referentsobjektidel vastavad load olemas (lisad 1-5). Hankija ei ole välja toonud ega selgitanud, kas ja mil moel erineb ehitusloa väljastamine (sh selle aluseks olevad asjaolud või eeldused) nt lasteaedades asuvate mänguväljakute ja mitte lasteaedades asuvate mänguväljakute osas. Asjakohatu on Hankija arutelu selle kohta, et avalikku mänguväljakut eristab lasteaia mänguväljakust nn kinnine hoov ja et seeläbi toimub lasteaia mänguväljakutel mängimine haridustöötajate kontrolli all. On ilmne, et mänguväljaku moodustavate seadmete ja elementide turvalisuse osas ei saa teha järeleandmisi tulenevalt sellest, kas tegemist on lasteaias asuva mänguväljakuga või mitte. Ka võimalikud piirded ja sellega seotud sissepääsud ja väravad (sh ka lasteaedades aga ka muudes avalikes kohtades asuvatel mänguväljakutel) on mõeldud mitte ainult laste turvalisuse kindlustamiseks, vaid ka loomadele ligipääsu takistamiseks. Samuti raskendavad piirded sissepääsu ka isikutele, kes soovivad mänguväljakule tuua sinna sobimatuid esemeid. Seda sealjuures TTJA enda juhise kohaselt. Sellised piirded võivad esineda ka nt avalikes parkides asuvates mänguväljakutes. Seega, ainuüksi asjaolu, et lasteaedade mänguväljakud asuvad lasteaedade territooriumitel (mille näol on tegemist ainukese sisulise vastuväitega Vaidlustajate referentsobjektidele) ei muuda ega mõjuta mänguväljaku ega seda moodustavate elementide ohutust. Ka (munitsipaal)lasteaia hoovi saab iga laps minna mängima – lasteaiad kuuluvad reeglina avalikule sektorile. See, et lasteaiad on aedadega piiratud, ei tähenda keeldu sinna siseneda – tihti ei ole lasteaedades asuvate (väli)mänguväljakute kasutamine keelatud ka teistele lastele vabal ajal (st ajal kui lasteaed ei tööta). Väraval võib küll riiv peal olla, kuid see on eelkõige mõeldud selleks, et laps ei saaks lasteaiast vabalt välja joosta (mitte vastupidi). Jalgväravad on igaühele avatud. Näiteks Tallinna Pääsusilma lasteaed. Hankija leiab, et spordiväljakud ja mänguväljakud pole samastatavad, sest spordiväljakutele kehtivad nii teised standardid kui ka nende kasutusfunktsioon on erinev. Samas viitab Hankija, et oluline on pakkujate kogemus just objektidel, kus peab järgima erilist tähelepanu põhiliste kasutussubjektide elu ja tervise säilimise faktoritest lähtuvalt. Vaidlustajad on esitanud vaidlustuse lisas 2 oma referentsobjektide võrdlustabeli just selleks, et hinnata hanke objekti ja Vaidlustajate poolt esitatud referentslepingute objektide sisu ja samasust. Eraldi on võrdlustabelis välja toodud see osa mh ka spordiväljakute referentslepingutest, mis ühtib käesoleva hanke esemega ja see kinnitab, et Vaidlustajate kogemus on samaväärne või isegi parem. Ühispakkujate referentsobjektides ei ole Hankija viidatud nn spordielementide 4 (11) (staadion, multifunktsionaalne areen, jõulinnakud, tänavaspordi ala, pallimängude platsid, väliujulad jne) osakaal suur; vastupidi, see on pigem olematu. Hankija on kohustatud kontrollima referentsobjektide sisu sisuliselt, mitte pelgalt lepingu pealkirja kaudu. 4.1.7.3. Vaidlustuses on Vaidlustajad esitanud oma seisukohad ja detailse ülevaate, miks nende esitatud referentslepingud on oma sisu poolest kooskõlas vaidlusaluse kvalifitseerimistingimusega. Hankija ega ka Kolmas isik ei ole esitanud ühtegi täiendavad vastuväidet sellele – vaidlustatud ei ole ei Vaidlustajate esitatud referentsobjektide suurust ega ka sisu. Hankija ainukene sisuline vastuväide on, et tegemist on lasteaedades asuvate mänguväljakutega. Ainuüksi asjaolu, et lepingute nimekirjas (või vastava riigihanke pealkirjas) oli viidatud mänguväljakutele kui lasteaedade hoovialadele või õuealadele, ei muuda faktilist asjaolu, et sisuliselt oli tegemist lasteaias asuva mänguväljaku ehitamisega. Mänguväljak kui selline kuulub juba olemuslikult lasteaia juurde. Vaidlustajate esitatud objektide mahutabelitest (lisad 6-10) oleks võimalik veenduda, et lasteaedades asuvad mänguväljakud vastavad lisaks oma mahule ka sisult hanke objektile. 5. Hankija, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Süstemaatilis-loogilise tõlgenduse järgi on äärmiselt keeruline näha, miks peaks olema avalikult kasutatava pargi või mänguväljaku rajamise ehitustöö hanke raames tehtavate töödega samaväärne mitteavalike mängu- või spordiväljakutega. Avaliku mänguväljaku mõiste juures tuleb lähtuda järelevalveorgani TTJA (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) juhendmaterjalidest2. Nimetatud juhendmaterjalid on avalikult kättesaadavad ning nendest tulenev praktika ei saa tulla valdkonnas tegelevale isikule üllatusena. 5.2. Avalikuks mänguväljakuks loetakse mänguväljakut, mille puhul ei ole takistatud sellele ligipääs ning sisuliselt iga laps tänavalt saab tulla sellele mängima. Haridusasutuste, sh lasteaia hoov on kinnine territoorium, kuhu iga isik (sh laps) niisama sisse ei kõnni, seega on ligipääs takistatud ning lapsed kasutavad ala järelevalve all - (haridusasutusel on piirdeaiaga vms ligipääs piiratud), samas avalikult kasutatava mänguväljaku puhul on reeglina ainuke võimalik järelevalve lapsevanemate näol (keda ei pruugi ka tavaliselt olla). Sealjuures on haridusasutuste puhul vastutatavaks professionaalsed haridustöötajad, kellel on mh aia (vms piirava faktori) võti ning tema tagab lapse ohutuse seal väljakul, avalikus pargi või mänguväljakul saab iga laps ise mänguelementidele juurde pääseda omal vabal valitud ajal (juhul, kui nt parki kellaajaliselt ei suleta). 5.3. Spordiväljakutele kehtivad teised standardid ja nende kasutusfunktsioon on erinev. Räägu park on puhkeala, kus spordivahendite (trenažöörid valmiselemendina ning korvpalliplats vähendatud suuruses) osakaal on väike, seetõttu ei seadnud Hankija spordiväljakuid referentsobjektide loetelusse. Spordiväljak võib olla nt staadion, multifunktsionaalne areen, jõulinnakud, tänavaspordi ala, pallimängude platsid, väliujulad – st kohad, kus tehakse sporti reeglina isikute poolt, kel on enda ümbritseva suhtes eelduslikult suurem teadlikkus ning tähelepanuvõime. Seega on oluline pakkujate kogemus just objektidel, kus peab järgima erilist tähelepanu põhiliste kasutussubjektide elu ja tervise säilimise faktoritest lähtudes. 5.4. Kuna riigihanke alusdokumendid on olemuselt eelhaldusaktiks, siis on antud juhul kõnealused tingimused kehtivaks nii Hankijale (isegi juhul, kui need ei pruugi kõige 2 Avalikult kättesaadav: https://ttja.ee/ariklient/ehitised-ehitamine/avalikud-manguvaljakud 5 (11) mõistlikumad olla) kui ka pakkujatele, mis tähendab, et kuna Vaidlustajad pole kriteeriume täitnud ning enam neid tingimusi muuta ei saa, siis on Hankija tehtud otsused korrektsed. 5.5. Hankija esitas täiendavad seisukohad. 5.5.l. Avaliku mänguväljaku eristamises haridusasutustes asuvatest mänguväljakutest Tallinna linna näitel on seisukoht võetud Tallinna Linnavolikogu 10. veebruari 2011 otsusega nr 143. Tallinna linna kodulehel4 oleva info kohaselt asub Tallinna haldusterritooriumil umbes 600 mänguväljakut, millest avalikus kasutuses on 342, seejuures ülejäänud mänguväljakud on kas eraomandis või asuvad haridusasutuste territooriumidel. Samas on viidatud avalike mänguväljakute puhul ka Hooldus-, Haljastus- ja Heakorratööde infosüsteemile, kus Tallinna Pääsusilma lasteaias ei ole märgitud avalikku mänguväljakut. Hankija jääb seisukohale, et hanketingimustele vastavaid referentsobjekte ei ole Vaidlustajad esitanud. 5.5.2. Hankija hinnangul ei ole Vaidlustajate esindaja ajakulu, eriti arvestades vaidluse eset ja keerukust, põhjendatud. Isegi juhul, kui otsus peaks tulema Vaidlustajate kasuks, siis ei tohiks Vaidlustajate taotletud menetluskulud kuuluda täies ulatuses välja mõistmisele. 6. Kolmas isik, Tallinna Teede Aktsiaselts, esitas järgmise seisukoha. 6.1. Kolmas isik tõlgendas vaidlusalust kvalifitseerimise tingimust lähtudes eelkõige Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) avaliku mänguväljaku definitsioonist ning laiendasime sama mõtet ka parkidele. 6.2. TTJA kohaselt avalikuks mänguväljakuks loetakse mänguväljakut, millel on lastele vaba juurdepääs ning selle omanik ei kontrolli, kes ja mis hetkel mänguväljakut kasutab. Mänguväljakud jaotatakse kahte gruppi - avalikus kasutuses olevad mänguväljakud on need, millele on lastel vaba juurdepääs ja erakasutuses ehk mitte avalikud mänguväljakud on need, millele laste juurdepääs on piiratud, näiteks piirdeaiaga. Kolmas isik lähtus sellest põhimõttest ka parkide puhul ning selle põhjal esitas antud kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks kaks Tallinna Teede Aktsiaseltsi poolt teostatud parkide rekonstrueerimise objekti – „Tallinnas Kase pargi rekonstrueerimine“ (riigihanke viitenumber 223173) ning „Süsta pargi rekonstrueerimine“(riigihanke viitenumber 232155). Valisime antud objektid, kuna meie hinnangul vastavad need samadele tingimustele, mille on TTJA välja toonud avalikele mänguväljakutele - need kaks parki on kohalike omavalitsuste hallata ning kõigile isikutele on tagatud antud parkide ööpäevaringne kasutusvõimalus ja parkide omanikud ei kontrolli, kes ja mis hetkel parke kasutavad. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Hankija 26.02.2023 käskkirjas nr 4-1/29 (p 4) on otsustatud: „Jätta edukas ühispakkuja Lars Laj Eesti OÜ (registrikood 14208365) ja AS Valmap Grupp (registrikood 10251602) 3 Arvutivõrgus: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=119575&fd=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp 4 Arvutivõrgus: https://www.tallinn.ee/et/keskkond/avalikud-manguvaljakud-tallinnas 3 6 (11) kvalifitseerimata, kuna pakkuja kvalifikatsioon ei vasta tõendite alusel hanketeates sätestatud pakkuja kvalifitseerumistingimustele. Pakkuja ei ole riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt 2 avalikult kasutatava pargi või mänguväljaku rajamise ehitustöö objekti, mille iga objekti suurus oli vähemalt 4 000 m². Pakkuja esitas lasteaedade õuealade ja spordiväljaku ehitustöö objektid.“ Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajatega selles, et see põhjendus on puudulik - puudub selgitus, miks Hankija leiab, et Vaidlustajate esitatud objektid pole avalikult kasutatava pargi või mänguväljaku rajamise ehitustöö objektid. Kuid ainuüksi see asjaolu ei too kaasa Vaidlustajate kvalifitseerimata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamist, sest otsus on vaidlustuskomisjoni poolt kontrollitav. Hankija on vaidlustusmenetluses selgitanud, et: - avaliku mänguväljaku mõiste puhul tuleb lähtuda TTJA juhendmaterjalidest; - avalikuks mänguväljakuks loetakse mänguväljakut, mille puhul ei ole takistatud sellele ligipääs, lasteaia hoov on kinnine territoorium; - Räägu park on puhkeala, kus spordivahendite (trenažöörid valmiselemendina ning korvpalliplats vähendatud suuruses) osakaal on väike, seetõttu ei lisanud Hankija spordiväljakuid referentsobjektide loetelusse. 8. Hankija oli RHS § 101 lg 1 p-i 1 alusel kehtestanud pakkujate kvalifitseerimise tingimuse (edaspidi Tingimus). Tingimuse kohta on Hankijale 29.12.2022 esitatud järgmine selgitustaotlus: „Palume hankijal laiendada objektide nõuet, kuna avalike eraldiseisvaid mänguväljakuid mille suurus on vähemalt 4000m2 on rajatud väga vähe. Mänguväljakute rajamised on tavapäraselt seotud koos parkide või spordiväljakute rajamisega. Palume Hankijal laiendada sobivate objektide nõuet nagu on ka olnud varasem Hankija praktika sarnaste tööde korral. Praegune tingimus: Pakkujal peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täidetud vähemalt 2 avalikult kasutatava mänguväljaku rajamise ehitustöö objekti, mille iga objekti suurus oli vähemalt 4 000m². Uus ettepanek: Pakkujal peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täidetud vähemalt 2 avalikult kasutatava pargi või mänguväljaku või spordiväljaku rajamise ehitusobjekti, mille iga objekti suurus on vähemalt 4000 m²“ 30.12.2022 on Hankija vastanud järgmiselt: „Hankija on muutnud tingimust ja sõnastanud selle järgnevalt: Pakkujal peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täidetud vähemalt 2 avalikult kasutatava pargi või mänguväljaku rajamise ehitustöö objekti, mille iga objekti suurus oli vähemalt 4 000m². Pakkujal tuleb esitada hankepassis andmed riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul nõuetekohaselt täidetud eelpool kirjeldatud ehitustööde lepingute kohta. Pakkujal tuleb nimetada nende lepingute lühikirjeldus (objekti kirjeldus ja selle m²), täitmise periood, info teiste lepingupoolte kohta (tellija esindaja kontaktandmed, mh telefon, e-posti aadress) ja riigihangete korral näidata viitenumbrid (RHS § 101 lg 1 p 1 ja lg 2). Hankija nõudmisel tuleb esitada tellija kinnitused sarnaste (eelpool kirjeldatud) ehitustööde lepingute nõuetekohase täitmise kohta. Hankija jätab endale õiguse pöörduda hankepassis nimetatud tellija poole, kontrollimaks nõutud kogemuse olemasolu.“ 29.12.2022 on Hankijale esitatud järgmine selgitustaotlus: „Hankija on kvalifikatsiooni all sätestanud, et pakkujal peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täidetud vähemalt 2 avalikult kasutatava mänguväljaku rajamise ehitustöö objekti, mille iga objekti suurus oli vähemalt 4 000m². Arvestades tööde iseloomu, palume 7 (11) Hankijal täiendada kvalifikatsiooni nõuet, lubades kvalifikatsiooni täitmiseks kasutada ka avalikult kasutatava pargi või väljaku või spordiväljaku rajamise ehitustöö objekti, mille iga objekti suurus oli vähemalt 4 000m².“ 30.12.2022 Hankija on saatnud sama vastuse, mis eelmisele selgitustaotlusele. 09.01.2023 on Hankijale esitatud järgmine selgitustaotlus: „Pakkuja tegi ettepaneku 29.12.2022 laiendada sobiva referentsobjektide nimekirja „Pakkujal peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täidetud vähemalt 2 avalikult kasutatava pargi või mänguväljaku või spordiväljaku rajamise ehitusobjekti, mille iga objekti suurus on vähemalt 4000 m².“ Hankija muutis 03.01.2023 tingimust ja lisas pargi ehitustöö, kuid jättis välja spordiväljaku ehitustöö. Antud hankes sisaldub olulises mahus spordiväljakutele iseloomulike elemente (korvpalliväljak, välijõusaal jne), lisaks sarnaselt spordiväljakutele ka paigaldatavad kummikatted. Miks lisas Hankija nimekirja vaid pargi ehitustöö ja jättis välja spordiväljakute ehitustööd? Juhime tähelepanu, et ka Hankija varasem praktika on sarnane kus sarnaste avaliku ruumi objektide ehitustööde referentsideks on lubatud mänguväljakud, pargid, spordiväljakud, linnaväljakud ehk avaliku ruumi ehitustööd. Kui tegemist on Hankija poolt kogemata muutmata jäänud sõnastusega, siis palume muuta tingimust ja lisada ka spordiväljakute ehitustööd vastasel juhul palun põhjendada mitte lisamist. Vastav muudatus tooks kaasa hankijale soovituslikult suurema pakkujate hulga ning eelduslikult soodsama lõpptulemuse. “ Hankija vastas 12.01.2023 järgmiselt: „Käesoleva hanke puhul on hankija kvalifitseerimistingimuse seadmisel lähtunud hangitavast esemest. Hankega hangitakse puhkerajatist, mitte spordirajatist. Spordirajatiste (pakkuja sõnastuses- spordiväljakute) juures puuduvad üldjuhul erinevad pargikomponendid, millel on Räägu pargi rekonstrueerimise juures oluline osakaal. Võttes arvesse eelnevat tänab hankija küsimuse eest ja jätab kvalifitseerimistingimuse muutmata.“ Vaidlustajad on registreerunud riigihangete registris selle riigihanke juurde 27.12.2022 ja 26.01.2023 - neile pidid olema teada Hankijale Tingimuse kohta esitatud selgitustaotlused, Hankija vastused ja see, et 30.12.2022 muudeti Tingimust. 9. Lähtuvalt Tingimusest pidid pakkujad hankepassis esitama andmed Tingimusele vastavust tõendava vähemalt 2 lepingu kohta. Tingimuse täitmiseks: 1) pidid need lepingud olema täidetud 60 kuu jooksul enne 21.12.2022 (hanketeate avaldamine); 2) pidi lepingute alusel olema tehtud avalikult kasutatava pargi või mänguväljaku rajamise ehitustöid objektil suurusega vähemalt 4 000m². Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesolevas vaidlustusasjas on peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks see, kuidas tõlgendada Tingimuses toodud nõuet „avalikult kasutatava pargi või mänguväljaku“. Tingimuse algsest sõnastusest saab järeldada, et Hankija soovis, et pakkujal on kogemus avalikult kasutatava mänguväljaku rajamise ehitustöödel. Kuid peale Tingimuse sõnastuse muutmist (30.12.2022) on nõue muutunud. Hankija ei ole riigihanke alusdokumentides viidanud ühelegi dokumendile, millest pakkujad oleksid pidanud lähtuma Tingimuse mõistmiseks. Vaidlustajad on vaidlustusmenetluses mh väitnud, et lasteaedade mänguväljakud on avalikud mänguväljakud, et Tingimuse sõnastusest ei ole üheselt aru saada, kas sõna „avalik“ kehtib üksnes pargi või ka mänguväljaku kohta. 8 (11) Kohtupraktika kohaselt tuleb vaidluse korral riigihanke alusdokumentide tõlgendamisel juhinduda tavapärastest õiguse tõlgendamise reeglitest ja metoodikast. Niisugune sisu, mis võimaldaks riigihankes osaleda võimalikult paljudel pakkujatel, ei tule anda mitte igale vaidlusalusele tingimusele/nõudele, vaid üksnes sellisele, mille tegelikku sisu ei ole vaidlustuskomisjonil (või kohtul) õiguse tõlgendamise reeglitest lähtudes võimalik välja selgitada. 10. Vaidlustuskomisjon pöördus 28.03.2023 Eesti Keele Instituudi poole järgmise päringuga: „Üks tingimus on sõnastatud järgmiselt: „Pakkujal peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täidetud vähemalt 2 avalikult kasutatava pargi või mänguväljaku rajamise ehitustöö objekti.“ Kas tingimuse sõnastusest saab järeldada, et sõnad „avalikult kasutatava“ käib ka mänguväljaku kohta või ainult pargi kohta?“ Eesti Keele Instituut vastas 28.03.2023 järgmiselt: „Rinnastatud nimisõnad, millest esimene on täiendiga ja teine ilma (nt "väike maja ja aed") on kahetähenduslikud. Esimese võimalusena võib täiend kuuluda mõlema nimisõna juurde, kuid olla teise nimisõna juurest ära jäetud ehk elliptiline ('väike maja ja väike aed'). Teine võimalus on, et täiend kuulub ainult esimese nimisõna juurde ('[väike maja] ja aed'). Teie toodud lause on samas mõttes kahetähenduslik.“ Seega nõudest „avalikult kasutatava pargi või mänguväljaku“ oli pakkujatel võimalik aru saada selliselt, et sõna „avalikult“ käib ka mänguväljaku kohta, kuid ka nii, et see mänguväljakule ei laiene. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et kui pakkujad võisid kvalifitseerimise tingimusest aru saada erinevalt, tuleb mitmeti mõistetavalt kvalifitseerimise tingimust tõlgendada laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumiste tegemise (Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2010 otsus 3-09-3081, p 12). Lisaks on Riigikohus 13.06.2013 otsuses asjas 3-3-1-24-13 p-s 16 märkinud, et ka piisava põhjalikkusega ettevalmistatud riigihanke puhul ei ole välistatud, et hankija ja pakkuja tõlgendavad hanketeates toodud nõudeid erinevalt. Ka kõige hoolikam pakkuja ei pruugi alati mõista hanketeate tingimuste tegelikku sisu. Võib juhtuda, et hanke alusdokumentide tingimused on pakkuja jaoks esmapilgul üheselt mõistetavad ja selged, kuid kvalifikatsiooni kontrollimisel ilmneb siiski, et hankija on mõistnud neid teisiti. Lähtudes eelkõige Tingimuse sõnastusest ja sellest, et vaidlusmenetluses pole leidnud tõendamist lasteaia ja avaliku mänguväljaku rajamise kogemuse erinevus, on vaidlustuskomisjon seisukohal, et pole alust Tingimust tõlgendada kitsendavalt ja lugeda Tingimusele vastavaks üksnes avalikult kasutatavad mänguväljakud. 11. Lars Laj Eesti OÜ hankepassis on esitatud Tingimusele vastavuse tõendamiseks andmed järgmiste lepingute kohta: 1) Emajõe linnaujula rekonstrueerimine (viitenumber 240622), välisvalgustuse ehitus, mängu- ning spordivahendite tarne ja paigaldus, platvormide ja laudtee ehitus, välisinventari tarne ja paigaldus,. 9950 m2, 30.12.2021 - 31.05.2022; 2) Puškini kooli spordiväljaku ehitus (viitenumber 239577), mängu- ning spordivahendite tarne ja paigaldus, EPDM kummikatendi ala ehitus ja paigaldus, EPDM kattega jooksuraja ehitus ja joonimine, murukattega palliväljaku ehitus, 9 (11) valvesüsteemi ehitus, välisvalgustuse ehitus, kergliiklustee ehitus, sademeveekanalisatsiooni ehitus, jalgpalliväravate tarnimine koos paigaldusega, aia paigaldus, 11 200 m2, 08.10.2021 - 31.05.2022; 3) Pärnu lasteaia Trall hooviala renoveerimise ehitustööd (viitenumber 233412), välisrajatiste betoonitööd, kanalisatsioonitorustiku paigaldus, asfaltkattega sõidutee rajamine, äärekivide paigaldamine, valatavast kummist turvaaluskatendi rajamine mängualadele, väliinventari ja mänguvahendite tarne ja paigaldus, istutus- ja haljastustööd, 8468 m2, 23.06.2021 - 02.11.2021; 4) Jõhvi Lasteaiad Sipsiku maja õueala väljaehitamine (viitenumber 222581), vanade atraktsioonide utiliseerimine, puude raie ja äravedu, maapinna planeerimine ja tasandamine, mänguväljaku elementide tarne ja paigaldamine, mänguväljaku kummist turvakatendi paigaldamine, tänavakivi paigaldust, siirdemuru paigaldamine, haljastus, asfalteerimistööd, 4927 m2, 19.06.2020 - 19.11.2020; 5) Karlova kooli spordiväljaku ehitamine (viitenumber 252772), spordielementide tarne ja paigaldus, pargiinventari tarne ja paigaldus, EPDM kummikatendist turvaaluste ehitus, jooksuraja ehitus, palliplatside joonimine, haljastus, elektritööd, 6740 m2, 01.09.2022 - 01.12.2022. 11.1. Hankija ei ole Tingimuses ette näinud, et avalikult kasutatav park või mänguväljak võiks olla ujula või spordiväljak. Hankija vastustest selgitustaotlustele nähtub selgelt, et spordiväljaku välja jäämine Tingimusest on olnud Hankija selge tahe, mis pidi olema teada ka Vaidlustajatele. Seega ei vasta Tingimusele Emajõe linnaujula rekonstrueerimise, Puškini kooli spordiväljaku ehituse ja Karlova kooli spordiväljaku ehitamise lepingud. 11.2. Hankija on vaidlustusmenetluses selgitanud, et lasteaia mänguväljak pole avalik, sest seda ei saa kasutada kõik, kes seda soovivad. Vaidlustuskomisjon nõustub sellega. Kuid kuna vaidlustuskomisjon asus eelnevalt seisukohale, et Tingimust tuleb tõlgendada laiendavalt selliselt, et Tingimusele vastavust ei saa tõendada üksnes avalike mänguväljakute rajamise ehitustöödega, siis ei saanud Hankija jätta Vaidlustajaid kvalifitseerimata põhjendusel, et Vaidlustajad pole hankepassis esitanud avalikult kasutatavate mänguväljakute rajamise lepinguid. Lars Laj Eesti OÜ hankepassis on toodud andmed kahe lasteaia hooviala/õueala ehitamise/renoveerimise tööde lepingu kohta. Riigihangete registri andmetel on riigihangete „Pärnu lasteaia Trall hooviala renoveerimise ehitustööd“ (viitenumber 233412) ja „Jõhvi Lasteaiad Sipsiku maja õueala väljaehitamine“ (viitenumber 222581) tulemusena sõlmitud hankelepingute alusel rajatud lasteaedadele mänguväljakud, teostatud lasteaedade hoovi(õue)alade renoveerimine/ehitamine. Vaidlustuskomisjon ei saa asuda Hankija asemel hindama seda, kas nende kahe hankelepingu alusel tehtud tööd vastavad Tingimusele, kas tegemist on mänguväljaku rajamise ehitustöö objektidega. Seda peab Hankija tegema siis, kui asub uuesti kontrollima Vaidlustajate vastavust Tingimusele. 12. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustajate kvalifitseerimata jätmiseks ei ole kooskõlas RHS § 98 lg-ga 5 ja RHS § 3 p-s 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega, mille kohaselt hankija peab tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt, ning tuleb tunnistada kehtetuks. 10 (11) 13. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on vaidlustatud üksnes põhjendusel, et Vaidlustajad on õigusvastaselt jäetud kvalifitseerimata. Kuna vaidlustuskomisjon tunnistab kehtetuks Hankija otsuse Vaidlustajate kvalifitseerimata jätmise kohta, siis tuleb vaidlustuskomisjonil tunnistada kehtetuks ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. 14. Vaidlustusmenetluse kulud Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 14.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustajate kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv 640 eurot. 14.2. Vaidlustajad on esitanud tähtaegselt taotluse esindaja kulude väljamõistmiseks summas 2056,25 eurot (käibemaksuta), 11 tunni ja 45 minuti õigusabi osutamise eest (tunnitasuga 175 eurot käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon leiab, et vaidluse sisu, mahtu ja keerukuse astet silmas pidades võib sellises mahus ja kogusummas kulusid pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Õigusabikulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta (Riigikohtu 11.05.2022 otsus kohtuasjas 3-20-663, p 23). 14.3. Hankija ja Kolmanda isiku kulud vaidlustusmenetluses jäävad nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 11 (11)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel