Einar Vallbaum Teie 06.03.2023 nr 7-7/423
Viru-Nigula Vallavalitsus Meie 31.03.2023 nr 15-3/1722-2
[email protected]
Ettepanekud Kunda sadama
edasiarenduse detailplaneeringu
lähteseisukohtade kohta
Austatud vallavanem Einar Vallbaum
Viru-Nigula Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 06.03.2023 kirjaga nr 7-7/423
Kunda sadama edasiarenduse detailplaneeringu (edaspidi nimetatud detailplaneering)
lähteseisukohad ettepanekute tegemiseks planeerimisseaduse (edaspidi nimetatud PlanS) § 81
lg 1 alusel täiendavate ettepanekute saamiseks. Kirja lisadena on toodud Kunda sadama
edasiarenduse detailplaneeringu lähteseisukohad, planeeringuala asendiskeem ja
algatamisotsuse eelnõu.
Planeeritav maa-ala asub Kunda linnas ja hõlmab Kunda sadama lähiala koos vee-alaga.
Kokku on planeeringuala ca 115 ha, sh veeala ca 67 ha ulatuses. Detailplaneeringu eesmärk
on algatamise otsuse eelnõu kohaselt Kunda linnas paikneva sadama laiendamine, maa- ja
merealadele ehitusõiguse määramine sadamarajatistele (sh taristule) ja -hoonetele (sh
laohoonetele), kruntide moodustamine ja neile kasutamise sihtotstarbe määramine,
hoonestusalade määramine, ehitiste ehituslike tingimuste määramine, sadamaakvatooriumi
laiendamise ulatuse määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine,
kitsenduste, servituutide ja keskkonnakaitseliste tingimuste määramine ning juurdepääsuteede
võimaliku asukoha määramine.
Viru-Nigula Vallavalitsuse saadetud algatamisotsuse eelnõu kohaselt on algatatav
detailplaneering kehtiva Kunda linna üldplaneeringuga kooskõlas, kuna planeeringuala asub
peaaegu tervenisti Kunda sadama arendusalal ja vaid väikese osa, Uus-Sadama tee 18
maaüksuse koosseisus oleva ca 0,5 ha suuruse ala muutmine ei ole juhtotstarbe ulatuslik
muutmine. Kuna aga detailplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju
strateegilise hindamise läbiviimine, menetletakse detailplaneeringut lähtudes üldplaneeringu
menetlemisele ettenähtud nõuetest (PlanS § 124 lg 7).
Rahandusministeerium on tutvunud esitatud dokumentidega ning märgime järgmist:
1. Juhime tähelepanu asjaolule, et Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb
detailplaneeringuala Kunda linnalise asustusega alale, Kunda kauba- ja reisisadama alale,
maakondliku tähtsusega Kunda sadama ettevõtluse arengualale ning osaliselt rohelise
võrgustiku tugialale ja Kunda maakondliku tähtsusega puhkealale. Samuti on
maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8 „Rannikuala“ toodud välja Kunda I tasandi
asustuse arenguala ruumilise arengu üldsuunad ja -tingimused; ning peatükis 4.3.1
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
„Puhkekeskused“ on toodud Kunda suure (I astme) puhkekeskuse ruumilise arengu
põhimõtted. Kunda sadama arendustingimused on märgitud maakonnaplaneeringu
seletuskirja peatükis 5.4 „Sadamad“.
Kuna Kunda linna üldplaneering on kehtestatud varem (Kunda Linnavolikogu 21.06.2001
määrusega nr 20) kui Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (riigihalduse ministri
27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30), siis võib maakonnaplaneeringus olla käsitletud
selliseid teemasid, mida varasemalt kehtestatud üldplaneeringus lahendatud ei ole. Seetõttu
palume detailplaneeringus arvestada maakonnaplaneeringus sisalduvate põhimõtete ja
tingimustega ning täiendada vastavalt detailplaneeringu lähteseisukohti.
2. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus, detailplaneeringu lähteseisukohtade punktis
5 „Planeeritava ala asukoht ja ulatus“ ja planeeringuala asendiskeemil on toodud
planeeringualale jäävate kinnistute nimekiri. Juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt
planeeringuala skeemile kuuluvad planeeritava ala hulka ka Sadama tee J2 (katastritunnus
90301:001:0366) ja osaliselt ka Sadama tee (katastritunnus 90301:001:0150)
katastriüksused. Soovitame korrigeerida ka planeeringuala asendiskeemi, et planeeringuala
piir maismaal ühtiks planeeringualasse kuuluvate katastriüksuste piiridega, et
asendiskeemilt oleks visuaalselt üheselt arusaadav, millised katastriüksused
planeeringualasse kuuluvad.
3. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus on toodud, et planeeritaval alal kehtib Kunda
Linnavolikogu 21.06.2001 määrusega nr 20 kehtestatud Kunda linna üldplaneering
(edaspidi nimetatud üldplaneering), mille kohaselt planeeringuala asub peaaegu tervenisti
Kunda sadama arendusalal, välja jääb vaid väike osa Uus-Sadama tee 18 (90301:001:0022)
kinnistust, mille praegune sihtotstarve on maatulundusmaa.
Rahandusministeeriumi hinnangul tuleb algatamise otsuse eelnõus ja lähteseisukohtades
täpsustada, et lisaks Uus-Sadama tee 18 katastriüksusele ei asu ka Sadama tee J2
(katastritunnus 90301:001:0366), Uus-Sadama tee 16 (katastritunnus 90301:001:0021),
Sadama tänav T3 (katastritunnus 90301:001:0116), Sadama tee 27 (katastritunnus
90301:001:0115), Uus-Sadama tee (katastritunnus 90301:001:0150) ja Sadama tee L1
(katastritunnus 90301:001:0149) sadama ja rannateenistuse alal ega Kunda sadama
arendusalal. Kuna nendest vaid Uus-Sadama tee 18 katastriüksusele on üldplaneeringus
määratud juhtotstarve (HL ehk looduslik haljastus), mis muudetakse detailplaneeringuga
tootmismaaks, siis eeldatavalt ei ole tegemist üldplaneeringu juhtotstarbe ulatusliku
muutmisega PlanS § 142 lg 1 p 1 mõistes ehk tegemist ei ole üldplaneeringuga määratud
maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmisega ehk tegemist ei ole üldplaneeringuga
määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmisega.
4. PlanS § 128 lg 5 kohaselt märgitakse detailplaneeringu algatamise otsuses lisaks
planeeringuala asukohale ja võimalike uuringute vajadusele detailplaneeringu koostamise
vajadus. Palume algatamise otsuse eelnõus viidata lisaks objektiivsetele vajadustele
detailplaneeringu koostamiseks nagu sadama laiendamine PlanS § 125 lg-st 1 tulenev
detailplaneeringu koostamise nõue.
5. Planeeringuala asub osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Looduskaitseseaduse
(edaspidi nimetatud LKS) § 38 lg 3 kohaselt on ranna ehituskeeluvööndis uute hoonete ja
rajatiste ehitamine keelatud. LKS § 38 lg-tes 4 ja 5 on toodud erandid, millele ehituskeeld
ei laiene. Algatamise otsuse eelnõust ei selgu, millise erandi alusel kavandatavat tegevust
ranna ehituskeeluvööndisse planeeritakse, kuid ranna ehituskeeluvööndi vähendamist ei
ole eesmärgina välja toodud. Juhime tähelepanu, et juhul, kui kavandatav tegevus ei kuulu
ühegi erandi alla, tuleb LKS § 40 alusel vähendada ranna ehituskeeluvööndit ja sellisel
juhul on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
6. Algatamise otsuse eelnõus on välja toodud, et kavandatav tegevus kuulub keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 6 lg 1 p-
2
des 16, 17 ja 17¹ nimetatud tegevuste nimistusse, mis käsitlevad sadama või maismaaga
ühendatud kai püstitamist, kui see teenindab 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid,
mere süvendamist alates pinnase mahust 10 000 m³ ning merepõhja tahkete ainete
uputamist alates ainete mahust 10 000 m³. Eelmainitud tegevuste korral on keskkonnamõju
strateegilise hindamise (edaspidi nimetatud KSH) läbiviimine on kohustuslik. Märgime, et
algatamise otsuse eelnõust ei selgu, milliseid aluseid laiendatavas sadamas teenindama
hakatakse või milline on mere süvendamise/tahkete ainete uputamise maht. Eelnõu selguse
ja arusaadavuse huvides palume eelnõud eeltoodust lähtudes täpsustada.
7. KeHJS § 35 lg 5 kohaselt peab KSH algatamise või algatamata jätmise otsus sisaldama
vähemalt strateegilise planeerimisdokumendi nimetust ja eesmärki; strateegilise
planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja
nime ja kontaktandmeid; keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või
algatamata jätmise põhjendust; strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega
tutvumise aega ja kohta. Sellest tulenevalt palume detailplaneeringu algatamise otsuse
eelnõusse lisada strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise
korraldaja, koostaja ja kehtestaja nimed ja kontaktandmed.
8. Detailplaneeringu lähteseisukohtade punktis 9 „Detailplaneeringu koostamise eeldatav
ajakava“ olevas tabelis on kirjas, et detailplaneeringu KSH programmi kohta küsitakse
seisukohti enne kui korraldatakse detailplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise
hankemenetlus. Seevastu detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus on toodud, et
planeeringu tellimise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise, sh asjakohaste mõjude
hindamise kulude kandmiseks sõlmis Viru-Nigula vallavalitsus 15.02.2023 kolmepoolse
lepingu „Leping finantseerimise üleandmiseks“ töövõtja ja huvitatud isikuga. Palume
ühtlustada mõlemas dokumendis sisalduv teave.
Ühtlasi juhime tähelepanu asjaolule, et KeHJS § 34 lg 4 toob välja nõuded, millele peab
vastama strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju
strateegilist hindamist juhtiv juhtekspert.
9. Vastavalt PlanS § 4 lg 2 p-le 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu
koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke,
kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning seatakse
tingimused võimalike mõjude leevendamiseks. Kui menetluse käigus selgub, et
planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid
uuringuid, analüüse vms, siis tuleb need teha. Palume detailplaneeringu koostamisel
eeltoodut arvestada.
Siinjuures palume tutvuda Rahandusministeeriumi koostatud juhendiga „Nõuandeid
detailplaneeringu koostamiseks“ https://planeerimine.ee/dp/noustik/ , mille peatükis 5.3.
on käsitletud asjakohaste mõjude hindamise teemat https://planeerimine.ee/dp/noustik/5-
detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude-hindamine/ .
10. Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146 kehtestati Eesti mereala
planeering, mis on kättesaadav aadressil https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-
planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering. Näiteks on toodud mereala
planeeringu peatükis 5.16 „Meri-maismaa seosed“ mere ja maismaa vahelised seosed, mis
hõlmavad nii laiemaid mõjusid (nt põllumajandusreostus vee seisundi halvendajana), kui
konkreetse koha põhiseid ruumilise kokkupuutepunkte (sadamad, kaabelühendused).
Palume detailplaneeringu ja KSH aruande koostamisel arvestada mereala planeeringus
sisalduvate tingimuste ja suunistega.
11. Detailplaneeringu lähteseisukohtade punktides 11 „Vajalikud kooskõlastused“ ja 12
„Planeerimismenetlusse kaasatavad isikud“ on nimetatud asutused ja isikud, kellega tuleb
teha detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb detailplaneeringu koostamisse
3
kaasata. Eelnimetatud koostöötegijad ja kaasatavad on Keskkonnaamet,
Muinsuskaitseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskus, Transpordiamet, Terviseamet, Rahandusministeerium, Elektrilevi OÜ, Telia Eesti
AS, planeeringuala piirinaabrid ning isikud, kes on avaldanud soovi olla
planeeringumenetlusse kaasatud.
Kuna planeeringualale jäävad geodeetilise võrgu punktid nr 81091, 81094 ja 213641, siis
palume lisada lähteseisukohtades koostöö tegijate nimekirja ka Maa-amet.
Märgime, et PlanS § 76 lg 2 kohaselt kaasatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister;
isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada; isikud, kes on avaldanud soovi olla selle
koostamisse kaasatud; samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi
eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või detailplaneeringu elluviimise või
planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised
keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-
ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Tulenevalt PlanS § 76 lõikest
3 võib detailplaneeringu koostamisse kaasata ka isiku, kelle huve võib planeering
puudutada. Sellest tulenevalt palume lisada lähteseisukohtades kaasatavate nimekirja ka
Eesti Keskkonnaühenduste Koda.
Juhime tähelepanu asjaolule, et koostöö tegijatega detailplaneering kooskõlastatakse ning
kaasatavatele esitatakse planeering arvamuse andmiseks. Eeltoodut on selgitatud ka
veebilehel https://planeerimine.ee/kysimused/korduvad-kysimused/#koostoo-ja-
kaasamine. Sellest tulenevalt palume korrigeerida detailplaneeringu lähteseisukohti
(Rahandusministeerium on planeeringumenetlusse kaasatav asutus, mitte kooskõlastaja).
Palume hoida Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis
detailplaneeringu menetlusega teavitades kõikidest toimuvatest avalikest aruteludest.
Vastavalt PlanS § 81 lg-le 1 palume esitada detailplaneeringu KSH programm ettepanekute
tegemiseks, samuti hinnangu andmiseks nimetatud dokumendi asjakohasuse ja piisavuse
kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Kätlin Kallas 611 3843
[email protected]
4