dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettepanekud Kunda sadama edasiarenduse detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta

Rahandusministeerium · 31. märts 2023
Viit
15-3/1722-2
Registreeritud
31. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Viru-Nigula Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Kätlin Kallas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-31722-2 31.03.2023 Väljaminev kiri.asice427 KB

Sisu (failidest)

Einar Vallbaum Teie 06.03.2023 nr 7-7/423 Viru-Nigula Vallavalitsus Meie 31.03.2023 nr 15-3/1722-2 [email protected] Ettepanekud Kunda sadama edasiarenduse detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta Austatud vallavanem Einar Vallbaum Viru-Nigula Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 06.03.2023 kirjaga nr 7-7/423 Kunda sadama edasiarenduse detailplaneeringu (edaspidi nimetatud detailplaneering) lähteseisukohad ettepanekute tegemiseks planeerimisseaduse (edaspidi nimetatud PlanS) § 81 lg 1 alusel täiendavate ettepanekute saamiseks. Kirja lisadena on toodud Kunda sadama edasiarenduse detailplaneeringu lähteseisukohad, planeeringuala asendiskeem ja algatamisotsuse eelnõu. Planeeritav maa-ala asub Kunda linnas ja hõlmab Kunda sadama lähiala koos vee-alaga. Kokku on planeeringuala ca 115 ha, sh veeala ca 67 ha ulatuses. Detailplaneeringu eesmärk on algatamise otsuse eelnõu kohaselt Kunda linnas paikneva sadama laiendamine, maa- ja merealadele ehitusõiguse määramine sadamarajatistele (sh taristule) ja -hoonetele (sh laohoonetele), kruntide moodustamine ja neile kasutamise sihtotstarbe määramine, hoonestusalade määramine, ehitiste ehituslike tingimuste määramine, sadamaakvatooriumi laiendamise ulatuse määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine, kitsenduste, servituutide ja keskkonnakaitseliste tingimuste määramine ning juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine. Viru-Nigula Vallavalitsuse saadetud algatamisotsuse eelnõu kohaselt on algatatav detailplaneering kehtiva Kunda linna üldplaneeringuga kooskõlas, kuna planeeringuala asub peaaegu tervenisti Kunda sadama arendusalal ja vaid väikese osa, Uus-Sadama tee 18 maaüksuse koosseisus oleva ca 0,5 ha suuruse ala muutmine ei ole juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Kuna aga detailplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine, menetletakse detailplaneeringut lähtudes üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest (PlanS § 124 lg 7). Rahandusministeerium on tutvunud esitatud dokumentidega ning märgime järgmist: 1. Juhime tähelepanu asjaolule, et Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala Kunda linnalise asustusega alale, Kunda kauba- ja reisisadama alale, maakondliku tähtsusega Kunda sadama ettevõtluse arengualale ning osaliselt rohelise võrgustiku tugialale ja Kunda maakondliku tähtsusega puhkealale. Samuti on maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8 „Rannikuala“ toodud välja Kunda I tasandi asustuse arenguala ruumilise arengu üldsuunad ja -tingimused; ning peatükis 4.3.1 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 „Puhkekeskused“ on toodud Kunda suure (I astme) puhkekeskuse ruumilise arengu põhimõtted. Kunda sadama arendustingimused on märgitud maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.4 „Sadamad“. Kuna Kunda linna üldplaneering on kehtestatud varem (Kunda Linnavolikogu 21.06.2001 määrusega nr 20) kui Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30), siis võib maakonnaplaneeringus olla käsitletud selliseid teemasid, mida varasemalt kehtestatud üldplaneeringus lahendatud ei ole. Seetõttu palume detailplaneeringus arvestada maakonnaplaneeringus sisalduvate põhimõtete ja tingimustega ning täiendada vastavalt detailplaneeringu lähteseisukohti. 2. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus, detailplaneeringu lähteseisukohtade punktis 5 „Planeeritava ala asukoht ja ulatus“ ja planeeringuala asendiskeemil on toodud planeeringualale jäävate kinnistute nimekiri. Juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt planeeringuala skeemile kuuluvad planeeritava ala hulka ka Sadama tee J2 (katastritunnus 90301:001:0366) ja osaliselt ka Sadama tee (katastritunnus 90301:001:0150) katastriüksused. Soovitame korrigeerida ka planeeringuala asendiskeemi, et planeeringuala piir maismaal ühtiks planeeringualasse kuuluvate katastriüksuste piiridega, et asendiskeemilt oleks visuaalselt üheselt arusaadav, millised katastriüksused planeeringualasse kuuluvad. 3. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus on toodud, et planeeritaval alal kehtib Kunda Linnavolikogu 21.06.2001 määrusega nr 20 kehtestatud Kunda linna üldplaneering (edaspidi nimetatud üldplaneering), mille kohaselt planeeringuala asub peaaegu tervenisti Kunda sadama arendusalal, välja jääb vaid väike osa Uus-Sadama tee 18 (90301:001:0022) kinnistust, mille praegune sihtotstarve on maatulundusmaa. Rahandusministeeriumi hinnangul tuleb algatamise otsuse eelnõus ja lähteseisukohtades täpsustada, et lisaks Uus-Sadama tee 18 katastriüksusele ei asu ka Sadama tee J2 (katastritunnus 90301:001:0366), Uus-Sadama tee 16 (katastritunnus 90301:001:0021), Sadama tänav T3 (katastritunnus 90301:001:0116), Sadama tee 27 (katastritunnus 90301:001:0115), Uus-Sadama tee (katastritunnus 90301:001:0150) ja Sadama tee L1 (katastritunnus 90301:001:0149) sadama ja rannateenistuse alal ega Kunda sadama arendusalal. Kuna nendest vaid Uus-Sadama tee 18 katastriüksusele on üldplaneeringus määratud juhtotstarve (HL ehk looduslik haljastus), mis muudetakse detailplaneeringuga tootmismaaks, siis eeldatavalt ei ole tegemist üldplaneeringu juhtotstarbe ulatusliku muutmisega PlanS § 142 lg 1 p 1 mõistes ehk tegemist ei ole üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmisega ehk tegemist ei ole üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmisega. 4. PlanS § 128 lg 5 kohaselt märgitakse detailplaneeringu algatamise otsuses lisaks planeeringuala asukohale ja võimalike uuringute vajadusele detailplaneeringu koostamise vajadus. Palume algatamise otsuse eelnõus viidata lisaks objektiivsetele vajadustele detailplaneeringu koostamiseks nagu sadama laiendamine PlanS § 125 lg-st 1 tulenev detailplaneeringu koostamise nõue. 5. Planeeringuala asub osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Looduskaitseseaduse (edaspidi nimetatud LKS) § 38 lg 3 kohaselt on ranna ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS § 38 lg-tes 4 ja 5 on toodud erandid, millele ehituskeeld ei laiene. Algatamise otsuse eelnõust ei selgu, millise erandi alusel kavandatavat tegevust ranna ehituskeeluvööndisse planeeritakse, kuid ranna ehituskeeluvööndi vähendamist ei ole eesmärgina välja toodud. Juhime tähelepanu, et juhul, kui kavandatav tegevus ei kuulu ühegi erandi alla, tuleb LKS § 40 alusel vähendada ranna ehituskeeluvööndit ja sellisel juhul on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. 6. Algatamise otsuse eelnõus on välja toodud, et kavandatav tegevus kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 6 lg 1 p- 2 des 16, 17 ja 17¹ nimetatud tegevuste nimistusse, mis käsitlevad sadama või maismaaga ühendatud kai püstitamist, kui see teenindab 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid, mere süvendamist alates pinnase mahust 10 000 m³ ning merepõhja tahkete ainete uputamist alates ainete mahust 10 000 m³. Eelmainitud tegevuste korral on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi nimetatud KSH) läbiviimine on kohustuslik. Märgime, et algatamise otsuse eelnõust ei selgu, milliseid aluseid laiendatavas sadamas teenindama hakatakse või milline on mere süvendamise/tahkete ainete uputamise maht. Eelnõu selguse ja arusaadavuse huvides palume eelnõud eeltoodust lähtudes täpsustada. 7. KeHJS § 35 lg 5 kohaselt peab KSH algatamise või algatamata jätmise otsus sisaldama vähemalt strateegilise planeerimisdokumendi nimetust ja eesmärki; strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nime ja kontaktandmeid; keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendust; strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega tutvumise aega ja kohta. Sellest tulenevalt palume detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõusse lisada strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nimed ja kontaktandmed. 8. Detailplaneeringu lähteseisukohtade punktis 9 „Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava“ olevas tabelis on kirjas, et detailplaneeringu KSH programmi kohta küsitakse seisukohti enne kui korraldatakse detailplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise hankemenetlus. Seevastu detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus on toodud, et planeeringu tellimise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise, sh asjakohaste mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmis Viru-Nigula vallavalitsus 15.02.2023 kolmepoolse lepingu „Leping finantseerimise üleandmiseks“ töövõtja ja huvitatud isikuga. Palume ühtlustada mõlemas dokumendis sisalduv teave. Ühtlasi juhime tähelepanu asjaolule, et KeHJS § 34 lg 4 toob välja nõuded, millele peab vastama strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju strateegilist hindamist juhtiv juhtekspert. 9. Vastavalt PlanS § 4 lg 2 p-le 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning seatakse tingimused võimalike mõjude leevendamiseks. Kui menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse vms, siis tuleb need teha. Palume detailplaneeringu koostamisel eeltoodut arvestada. Siinjuures palume tutvuda Rahandusministeeriumi koostatud juhendiga „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ https://planeerimine.ee/dp/noustik/ , mille peatükis 5.3. on käsitletud asjakohaste mõjude hindamise teemat https://planeerimine.ee/dp/noustik/5- detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude-hindamine/ . 10. Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146 kehtestati Eesti mereala planeering, mis on kättesaadav aadressil https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused- planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering. Näiteks on toodud mereala planeeringu peatükis 5.16 „Meri-maismaa seosed“ mere ja maismaa vahelised seosed, mis hõlmavad nii laiemaid mõjusid (nt põllumajandusreostus vee seisundi halvendajana), kui konkreetse koha põhiseid ruumilise kokkupuutepunkte (sadamad, kaabelühendused). Palume detailplaneeringu ja KSH aruande koostamisel arvestada mereala planeeringus sisalduvate tingimuste ja suunistega. 11. Detailplaneeringu lähteseisukohtade punktides 11 „Vajalikud kooskõlastused“ ja 12 „Planeerimismenetlusse kaasatavad isikud“ on nimetatud asutused ja isikud, kellega tuleb teha detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb detailplaneeringu koostamisse 3 kaasata. Eelnimetatud koostöötegijad ja kaasatavad on Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Transpordiamet, Terviseamet, Rahandusministeerium, Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS, planeeringuala piirinaabrid ning isikud, kes on avaldanud soovi olla planeeringumenetlusse kaasatud. Kuna planeeringualale jäävad geodeetilise võrgu punktid nr 81091, 81094 ja 213641, siis palume lisada lähteseisukohtades koostöö tegijate nimekirja ka Maa-amet. Märgime, et PlanS § 76 lg 2 kohaselt kaasatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister; isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada; isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud; samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või detailplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa- ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Tulenevalt PlanS § 76 lõikest 3 võib detailplaneeringu koostamisse kaasata ka isiku, kelle huve võib planeering puudutada. Sellest tulenevalt palume lisada lähteseisukohtades kaasatavate nimekirja ka Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Juhime tähelepanu asjaolule, et koostöö tegijatega detailplaneering kooskõlastatakse ning kaasatavatele esitatakse planeering arvamuse andmiseks. Eeltoodut on selgitatud ka veebilehel https://planeerimine.ee/kysimused/korduvad-kysimused/#koostoo-ja- kaasamine. Sellest tulenevalt palume korrigeerida detailplaneeringu lähteseisukohti (Rahandusministeerium on planeeringumenetlusse kaasatav asutus, mitte kooskõlastaja). Palume hoida Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis detailplaneeringu menetlusega teavitades kõikidest toimuvatest avalikest aruteludest. Vastavalt PlanS § 81 lg-le 1 palume esitada detailplaneeringu KSH programm ettepanekute tegemiseks, samuti hinnangu andmiseks nimetatud dokumendi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Kätlin Kallas 611 3843 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel