Rahandusministeerium · 2. veebruar 2023
Sisu (failidest)
<
OTSUS
Vaidlustusasja number 5-23/256440
Otsuse kuupäev 02.02.2023
Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets
Vaidlustus osaühingu ARUNA-EHITUS vaidlustus Elva Vallavalitsuse
riigihankes „Rõngu kogukonnakeskuse ehituse lõpetamine“
(viitenumber 256440) osaühingu ARUNA-EHITUS
pakkumuse tagasilükkamise, OÜ Energia ja Ehitus
pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele
Menetlusosalised Vaidlustaja, osaühing ARUNA-EHITUS, esindaja Tuulikki
Laesson
Hankija, Elva Vallavalitsus, esindaja vallavanem Priit Värv
Kolmas isik, OÜ Energia ja Ehitus, esindaja juhatuse liige
Kaido Kurvits
Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel
1) Rahuldada osaühingu ARUNA-EHITUS vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Elva
Vallavalitsuse 20.12.2022 korraldus nr 666 osaühingu ARUNA-EHITUS
pakkumuse tagasi lükkamise ja OÜ Energia ja Ehitus pakkumuse edukaks
tunnistamise osas.
2) Mõista Elva Vallavalitsuselt osaühingu ARUNA-EHITUS kasuks välja
vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv 640 eurot ning lepingulise esindaja
kulud summas 1100 eurot (käibemaksuta).
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult
teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).
JÕUSTUMINE
Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei
esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole
seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 03.11.2022 avaldas Elva Vallavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud
hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Rõngu kogukonnakeskuse ehituse lõpetamine“
(viitenumber 256440) hanketeate.
Elva Vallavalitsuse 20.12.2022 korraldusega nr 666 mh:
1) tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi osaühingu ARUNA-EHITUS pakkumus;
2) tunnistati edukaks OÜ Energia ja Ehitus pakkumus.
2. 06.01.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)
osaühingu ARUNA-EHITUS (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus, milles taotletakse Elva
Vallavalitsuse 20.12.2022 korralduses nr 666 tehtud otsuste lükata Vaidlustaja pakkumus
tagasi ja tunnistada edukaks OÜ Energia ja Ehitus (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus,
kehtetuks tunnistamist.
3. Vaidlustuskomisjon teatas 12.01.2023 kirjaga nr 12.2-10/5 menetlusosalistele, et vaatab
vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse
avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide
esitamiseks aega kuni 17.01.2023 ja neile vastamiseks 20.01.2023.
Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja,
teiseks tähtpäevaks Hankija.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Vaidlustaja osaühing ARUNA-EHITUS põhjendab taotlusi järgmiselt.
4.1. Riigihanke alusdokumendid ei näinud ette, et vormi 3 peab lisaks pakkuja esindajale
allkirjastama ka pakkuja poolt kaasatav(ad) spetsialist(id). „Vastavustingimused“ näevad osas
„Pakkuja spetsialistid“ ette üksnes nõude, et pakkujal peab olema antud riigihanke objektiks
olevate ehitustööde teostamisel meeskond, kes vastab vastavustingimustes esitatud nõuetele.
Peatüki viimase lause kohaselt esitab pakkuja kaasatavate spetsialistide kohta vormi 3
kohased andmed.
Vaidlustaja hinnangul tõendab asjaolu, et riigihanke alusdokumentidest, sh
„Vastavustingimustest“ ega ka vormist 3 ei saanud mitte kuidagi järeldada, et vormi 3 peab
lisaks pakkuja esindajale olema allkirjastanud ka kaasatud spetsialist - veel täiendavalt see,
viiest pakkujast kolm ehk enam kui pooled riigihankes osalenud pakkujatest mõistsid
riigihanke alusdokumente nii, et vormi 3 ei pea allkirjastama sellel vormil esitatud spetsialist.
Vaidlustaja hinnangul peaks olema kahtluseta ilmne, et vormis 3 „-me“ vormi kasutamisel on
silmas peetud üksnes pakkujat kui äriühingut, mitte ja vormil toodud spetsialisti või
spetsialiste.
4.2. Vaidlustaja esitas projektijuhi ja objektijuhi ametikohale ühe ja sama isiku (D.P.), kes
vastas nii projektijuhi kui ka objektijuhile „Vastavustingimustes“ esitatud nõuetele.
Vaidlustaja esitas vormil 3 äärmiselt põhjaliku informatsiooni D.P. nõuetele vastavuse osas,
sh nii tema hariduse, kutsekvalifikatsiooni ning töökogemuse kohta käiva informatsiooni,
samuti põhjalikult D.P. kogemuse ehitustööde objektidel.
Vaidlustaja möönab, et esitatud dokument ei lange detailse täpsusega kokku riigihanke
alusdokumentide hulgas oleva vormiga 3, kuid Vaidlustaja poolt esitatud dokument sisaldab
2 (12)
täielikult ja tervikuna kogu informatsiooni, mis oli nõutud vormil 3. Hankijal on kohustus
hinnata esitatud pakkumust ja sellega koos esitatud dokumente sisuliselt, mitte üksnes
vormiliselt.
Olukorras, kus kogu Hankija poolt vormil 3 nõutud informatsioon sisaldus Vaidlustaja poolt
esitatud dokumendis, ei ole põhjendatud Hankijal tugineda Vaidlustaja pakkumuse
mittevastavaks tunnistamisel sellele, nagu ei oleks Vaidlustaja esitanud vormikohast
dokumenti.
4.3. Riigihanke alusdokumentidest ei tulnud keeldu kasutada projektijuhina ja objektijuhina
sama isikut olukorras, kus isik vastab mõlema isiku suhtes esitatud tingimustele.
Hankija ei ole seadnud kahtluse alla, et Vaidlustaja poolt kaasatava spetsialisti D.P. kutsealane
pädevus või töökogemus ei vasta riigihanke alusdokumentides toodud nõuetele, mistõttu sai
Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise alus seisneda üksnes selles, et Vaidlustaja
esitas projektijuhi ja objektijuhina ühe ja sama isiku.
Vaidlustaja möönab, et teatud olukordades ei ole projektijuhi ja objektijuhi ülesannete täitmine
ühe ja sama isiku poolt alati eesmärgipärane ja mõistlik, kuid antud juhul on tegemist
keskmisest ehitusobjektist vähem keeruka objektiga. Olukorras, kus ühte ja sama isikut on
võimalik kasutada nii projektijuhi kui ka objektijuhina, on võimalik pakkujal kasutada
pakkuja kasutuses olevat ressurssi säästlikumalt ja efektiivsemalt, mis omakorda võimaldab
pakkujal teha konkurentsivõimelisema pakkumuse ja seeläbi tagada ka Hankija jaoks olukord,
kus Hankijal on veelgi tõhusamalt võimalik ära kasutada konkurentsi efektiivsust riigihankel
(RHS § 3 p 3) ning veelgi tõhusamalt ja säästlikumalt kasutada enda rahalisi vahendeid (RHS
§ 3 p 5).
4.4. Juhul kui Hankija ei oleks Vaidlustaja pakkumust mittevastavaks tunnistanud, siis ei oleks
Hankija saanud tunnistada edukaks pakkumuseks Kolmanda isiku pakkumust, vaid oleks
pidanud tunnistama edukaks Vaidlustaja pakkumuse.
4.5. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad.
4.5.1. Hankijal on kohustus talle esitatud informatsiooni hinnata sisuliselt. Hankija ei ole
väitnud, et Vaidlustaja poolt vormil 3 oleks olnud puudu Hankija poolt nõutud andmed või
informatsioon. Vaidlustaja poolt esitatud vormil 3 on täidetud Vaidlustaja spetsialisti kõik
andmed ja informatsioon on reastatud põhimõttel hilisemast varasemaks.
4.5.2. Hankija viidatud „Hankejuhendi“ p 9.5.4. kordab oma olemuselt vormi 3 pealkirja.
„Hankejuhend“ ei anna mitte ühtegi sisulist nõuet selles osas, et vormi 3 peaks allkirjastama
ka vormil välja toodud spetsialistid. Vormi 3 sisu hinnates ja tõlgendades ei ole aga vormi
enda järgi kuidagi võimalik järeldada, et vormi peaks allkirjastama ka spetsialist, kelle
andmed vormil esitatud on.
Juhul kui Hankija soovis, et vorm oleks allkirjastatud nii pakkuja kui ka pakkuja spetsialistide
poolt, oleks Hankijal tulnud vastav tingimus selgesõnaliselt riigihanke alusdokumentides ette
näha.
3 (12)
4.5.3. Juhtudeks, kus spetsialist ei oleks olnud pakkujaga lepingulises suhtes, oleks Hankija
saanud riigihanke alusdokumentides selgesõnaliselt ja ühemõtteliselt ette näha, et vorm 3
tuleb allkirjastada ka vastava spetsialisti enda poolt.
Vormi 3 lõpus on eeltäidetuna toodud üksnes pakkuja poolsed kinnitused koos pakkuja allkirja
lahtriga. Kui Hankija sooviks oli, et vormi allkirjastaks ka vormile pakkuja poolt kantud
spetsialist, siis oleks Hankija saanud lisada vormi lõppu näiteks järgmise kinnituse: „Kinnitan
eelnimetatud spetsialistina, et eelnimetatud andmed on õiged ning osalen hankelepingu
järgsetes ehitustöödes“ ning allkirja joone all oleks välja toodud „Pakkuja spetsialistide
nimed“ või „Projektijuhi/objektijuhi nimi“. Sellist informatsiooni vorm 3 aga ei sisaldanud.
4.5.4. Käesoleva riigihanke esemeks olevate ehitustööde nõuetekohaseks teostamiseks ei ole
tööde iseloomust tulenevalt oluline, et projektijuht ja objektijuht peaksid mõistlikuks
töökoormuseks ja hankes esitatud nõuete tagamiseks tulenevalt olema eraldiseisvad isikud,
vaid antud objekti iseärasusi, sh asjaolu, et tegemist on poolelioleva objektiga, mis seiskus
varasema ehitustööde teostaja pankroti tõttu ning hoone põhikonstruktsioonid on suuremas
osas juba valminud, arvestades on põhjendatud kasutada ühte spetsialisti nii projektijuhina kui
ka objektijuhina tingimusel, et isik vastab riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetele
(milles ei ole vaidlust pole).
Vaidlustaja on veendumusel, et ka teisel pakkujatel oleks selline võimalus olemas olnud, kuid
see oleks eeldanud, et teistel pakkujatel oleks ka selline spetsialist kasutada olnud. Vaidlustaja
rõhutab, et Vaidlustaja töötaja D.P. omab asjakohast pädevust ja töökogemust, mis on nõutud
„Vastavustingimustes“ üheaegselt nii projektijuhil kui ka objektijuhil.
Sellises olukorras on Vaidlustaja hinnangul tegemist Vaidlustaja professionaalsusest ja tema
töötajate pädevusest tuleneva konkurentsieelisega, mis võimaldabki Vaidlustajal teostada
riigihanke esemeks olevaid ehitustöid efektiivsemalt kui Vaidlustaja konkurentidel.
Vaidlustaja ei nõustu Kolmanda isiku tõendamata väite ja arvutuskäiguga, justkui oleks
Vaidlustaja pakkumus vähenenud 27 000 euro võrra, kuna Vaidlustaja on kavandanud, et
projektijuhi ja objektijuhi ülesandeid täidab sama isik, kuid siiski rõhutab Vaidlustaja, et
Kolmanda isiku poolt toodud näite õigsuse korral säästab Hankija 27 000 euro võrra avalikke
vahendeid ning tagab seda efektiivsemalt konkurentsi ärakasutamise.
Vaidlustaja ei nõustu ka Hankija seisukohaga, et „Vastavustingimuste“ p-is „Pakkuja
spetsialistid“ kasutatud sõnast „meeskond“ tuleneks kohustus kaasata tööde teostamisse kaks
eraldiseisvat isikut. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et pakkuja meeskond, keda pakkuja kasutaks
ehitustööde teostamisel objektil kohapeal koosneb ilmselgelt mitmest isikust ehk lisaks
projektijuhi ja objektijuhi ülesandeid täitvale isikule on tööde teostamisse kaasatud veel suur
hulk pakkujaga seotud isikuid. Riigihanke alusdokumentidest ei tulenenud kohustuslikku
arvu, mitu spetsialisti peab olema tööde teostamisel kaasatud ning olukorras, kus üks isik
vastab üheaegselt nii projektijuhi kui ka objektijuhile esitatud nõuetele, ei ole põhjendatud
tõlgendada riigihanke alusdokumente nii, et tulemuseks ei oleks võimalikult tõhus ja
efektiivne olemasoleva konkurentsi ärakasutamine (RHS § 3 p 3) ning võimalikult säästlik ja
otstarbekas avalike vahendite kasutus (RHS § 3 p 5).
5. Hankija Elva Vallavalitsus vaidleb vaidlustusele vastu.
5.1. Vaidlustaja pakkumus tunnistati mittevastavaks pakkumuse koosseisu kuulunud vormi 3
4 (12)
formaalsete ja sisuliste vigade tõttu, mis olid järgmised:
- vorm 3 ei olnud täidetud nõuetekohaselt (ei olnud vormikohane);
- vorm 3 ei olnud nõuetekohaselt vormistatud (puudusid nõutud kinnitused);
- vormil 3 oli esitatud vaid üks kaasatav spetsialist, kuigi Hankija soovis meeskonda,
millesse pidid kuuluma „Vastavustingimustest“ lähtuvalt projektijuht ja objektijuht.
5.2. Vorm 3 sisaldas kahte punkti. Esimeses punktis tuli pakkujal esitada projektijuhi kohta
nõutud andmed. Teises punktis tuli esitada objektijuhi kohta nõutud andmed. Vaidlustaja
muutis Hankija etteantud vormi endale sobivaks eemaldades vormilt Hankija poolt etteantud
väljad ning esitades informatsiooni Vaidlustajale sobival kujul. Lisaks on Vaidlustaja esitanud
vormil ebavajalikku informatsiooni (näiteks spetsialistide hariduskäik). Vaidlustaja on
esitanud korrapäratult informatsiooni kogemuse kohta erinevate ehitustööde objektidel
projektijuhi või objektijuhina. Kord esineb ridu isiku tegutsemisena projektijuhina, siis
objektijuhina ja uuesti projektijuhina.
Vaidlustaja on muutnud Hankija poolt kinnitatud vormi 3 omavoliliselt vastavalt oma
äranägemisele. Hankija kehtestas vormi 3 just seetõttu, et kõiki pakkumusi oleks võimalik
asjakohaselt ja optimaalse ajakuluga võrrelda ja ei tekiks segadust mitut isikut soovib Hankija
meeskonnas näha.
Kõik teised pakkujad esitasid vormi 3 riigihanke alusdokumentides kinnitatud kujul ning ei
esitanud vormil ebavajalikku informatsiooni.
Hankija oleks saanud lugeda Vaidlustaja esitatud vormi nõuetekohaselt täidetuks juhul, kui
Vaidlustaja oleks esitanud küsitud andmed vormi 3 mõlemas punktis ning sealjuures märkinud
üksnes need andmed, mida antud vormil spetsialistide kohta nõuti. Vaidlustaja eeltoodut ei
teinud, mis tähendab, et formaalselt ei saanud vormi lugeda nõuetekohaselt täidetuks.
Hankija ei olegi oma otsuses välja toonud, et tal esineks kahtlusi spetsialistide kohta esitatud
informatsiooni sisulises õigsuses. Pakkumuse mittevastavaks tunnistamisel pidas Hankija
ilmselgelt silmas pakkumuse formaalsetele nõuetele mittevastavust.
5.3. Vorm 3 pealkiri on järgmine: „Vorm 3 – Ehitustööde projektijuhi ja objektijuhi
kinnitused“. Vormi pealkirjast tulenevalt on üheselt arusaadav, et vormiga oodatakse mh ka
vormil esitatud spetsialistide kinnitusi. Lisaks oli see nõue ka „Hankejuhendi“ p-ides 9.5 ja
9.5.4 välja toodud.
Põhjusel, et Vaidlustaja poolt esitatud vorm 3 ei olnud kinnitatud vormis välja toodud
spetsialisti poolt, ei saanud Hankija lugeda vormi nr 3 nõuetekohaselt vormistatuks.
Vorm 3 lõpus olev tekst kehtiski pakkuja kohta. Pakkuja pidi antud vormi esitamisega
kinnitama seda, et ta saab vormil märgitud spetsialiste hankelepingu täitmisel kasutada.
Spetsialistid pidid kinnitama nende kohta vormile kantud andmeid (vormi 3 p-id 1 ja 2).
Hankijal peab kujunema veendumus vastavate spetsialistide pädevuses ja hankelepingu
järgsetes ehitustöödes osalemisel. Sellist veendumust aitab kujundada vastavate kinnituste
andmine.
5.4. Pakkujal peab olema ehitustööde teostamiseks meeskond. Eesti Keele Instituudi (EKI)
ühendsõnastik 2022 (sõnaveebis) kohaselt võib meeskonna all mõista eriülesandega
5 (12)
töörühma. Mõiste „meeskond“ sünonüümid on mh ka töögrupp, töörühm, komando,
kollektiiv, grupp, rühm (vt: https://sonaveeb.ee/). Ka täiesti objektiivne isik ei kujuta lugedes
või kuuldes sõna „meeskond“ ette ühte inimest, vaid isikute gruppi või rühmitust, mis koosneb
vähemalt kahest isikust.
Vaidlustaja on asunud meelevaldselt tõlgendama Hankija seatud tingimusi, sest kõik teised
pakkujad on saanud aru, et Hankija on seadnud tingimuseks kahe erineva isiku esitamise
vormil 3.
Juhul, kui vaidlustuskomisjon leiab, et hanketingimust tuli tõlgendada selliselt, et kahe
spetsialisti asemel võis esitada ka ühe spetsialisti, siis saaks Vaidlustaja siinkohal konkurentsi
eelise, kuna ka teised pakkujad oleksid võinud esitada vaid ühe isiku, kes oleks vastanud
mõlema spetsialisti nõuetele ja täitnud hankeobjektil nii projektijuhi kui ka objektijuhi
ülesandeid.
Ehitusobjekti näol on tegemist omanäolise ja poolelioleva ehitusobjektiga, lõpetada tuleb ühe
ettevõtja poolt alustatud ehitustööd. Hankija ei pruugi omada täielikku ülevaadet teostatud
ehitustöödest ja ehitustööde kvaliteedist, kuna Hankija ja endise töövõtja (tegevus lõpetatud)
vahelised suhted olid töövõtulepingu erakorralise lõpetamise hetkeks keerulised. Endise
töövõtja süül toimus ehitusobjektil mitmeid kordi nii pikaajalisi kui ka lühiajalisi tööde
seiskumisi, mis võisid põhjustada kahju juba teostatud ehitustöödele ning millega tuleb
järgnevate ehitustööde käigus arvestada. Hankijale teadaolevalt ei viibinud Vaidlustaja
esindajat objektiga tutvumisel (vastav teavitus ja kuupäev riigihangete registris).
Hanketingimuste kohaselt oli pakkujal kohustus objektiga tutvuda (ei olnud kirjeldatud,
kuidas peab objektiga tutvumine toimuma). Lähtudes eeltoodust esineb Hankijal kahtlus, kas
Vaidlustaja on ehitusobjekti seisundiga piisaval määral kursis ning kas pakkumuse maksumus
on kajastatud õigesti arvestades objekti eripärasid. Vaidlustaja väited ehitusobjekti vähese
keerukuse kohta pelgalt maksumuse põhjal tehtud järelduste pinnalt on Hankija hinnangul
kummastavad ja piisavalt põhjendamata.
Tegemist on Hankija jaoks äärmiselt olulise objektiga, mis esialgselt pidi valmima 10 kuu
jooksul alates hankelepingu sõlmimisest (leping sõlmiti 13.01.2021).
5.5. Kuna Vaidlustaja pakkumus on mittevastavaks tunnistatud põhjendatult, ei ole ka
põhjendatud Vaidlustaja nõue tunnistada kehtetuks OÜ Energia ja Ehitus pakkumuse edukaks
tunnistamise otsus.
5.6. Hankija esitas täiendavad seisukohad.
5.6.1. Pakkuja pidi vormi 3 allkirjastamisega kinnitama, et tal on võimalik vormil väljatoodud
spetsialiste kasutada. Seega erinevad isikud pidid vormil kinnitama erinevaid andmeid.
Hankija ei ole riigihanke alusdokumentides näinud ette erisusi pakkujatele, kes juba on
spetsialistidega lepingulistes suhetes.
5.6.2. „Vastavustingimustes“ on ühemõtteliselt ja selgelt toodud välja, et Hankija soovib tööde
teostamisel näha meeskonda, mis koosneb projektijuhist ja objektijuhist. Mõistlik pakkuja ei
saa termini „meeskond“ puhul eeldada, et mõeldud on ühte isikut. See tingimus on sõnastuses
läbipaistev, selge ja üheselt mõistetav ning võimaldas kõigil tavapäraselt tähelepanelikel
pakkujatel saada sellest ühte moodi aru. Lisaks oli ka vormil 3 väljatoodud eraldi punktid ja
lahtrid kahe spetsialisti kohta, mida pakkuja pidi täitma. Kõik teised pakkujad mõistsid
6 (12)
Hankija seatud spetsialistide meeskonna tingimust õigesti.
Tagantjärele ei ole võimalik asuda seisukohale, et teistel pakkujatel ei oleks olnud võimalik
ehitustööde teostamisse kaasata spetsialiste, kes vastaks nii projektijuhile kui ka objektijuhile
esitatud nõuetele. Ei ole välistatud, et ka teistes pakkumustes esitati spetsialiste, kes võisid
vastata mõlemale spetsialistile esitatavatele nõuetele, aga kuna tingimused nõudsid kahe
spetsialisti esitamist, siis esitasid kõik ülejäänud pakkujad nõutud arvu spetsialiste.
Juhul kui ka teised pakkujad oleksid tõlgendanud tingimust Vaidlustajaga sarnaselt, siis oleks
olnud võimalus leida spetsialist, kes vastab mõlema spetsialisti nõuetele vajadusel ka
ettevõttest väljast poolt. Eeltoodud põhjustel ei ole Vaidlustaja väide tema õiguspärasest
konkurentsieelisest antud hanke puhul kontrollitav.
5.6.3. Hankija on kasutanud „Vastavustingimuste“ seadmisel termineid „alljärgnev“ ja
„meeskond“, seejärel tuleb loetelu spetsialistidest, kelle osalemist Hankija ehitustööde
osalemisel soovib. Vaidlus „Vastavustingimuste“ sisu osas oleks pidanud toimuma
pakkumuste esitamiseks antud tähtaja jooksul, mitte peale pakkumuste avamist.
Tegemist oli Hankija poolt seatud tingimusega, mille kohta ei esitatud ühtegi täpsustatavat
küsimust, mistõttu ei ole Vaidlustaja arvamused ja käsitlused meeskonda kuuluvate
spetsialistide vajalikkuse kohta antud menetlusetapis enam asjakohased ega kuidagi
põhjendatud.
Ehitustööde maksumuse ja mahu põhjal ei saa antud objekti puhul võtta seisukohta keerukuse
osas. Hankija on kehtestanud kahe vastutava ja pädeva spetsialisti nõude just seetõttu, et
pooleli jäänud objekti ehitustegevuse raugemise üheks põhjuseks oli ka ehitusettevõtja poolse
pädeva projektijuhi puudumine, kes telliks ehitusmaterjale õigeaegselt või edastaks selleks
vajalikku infot, suhtleks alltöövõtjatega, tellija ja omanikujärelevalvega, jälgiks kehtestatud
ajagraafikut, lahendaks kiirelt ja efektiivselt tõusetunud probleeme, jälgiks hoolikalt projektis
planeeritut jne. Hankija ei väida, et selliseid inimesi ei leidu, kes suudaks objekti ja
projektijuhi rolli samaaegselt täita, kuid Hankija kogemused on näidanud, et mitme vastutava
spetsialisti nõudmine on vajalik selleks, et spetsialist saaks erilisele hoolega keskenduda oma
töölõigule. Hankija jaoks on äärmiselt tähtis, et objekt saaks hankes sätestatud tähtajaks
valmis. Hankija kogemusest lähtuvalt aitab seda eesmärki paremini saavutada eraldi projekti-
ja objektijuhi kaasamine.
Rõngu kogukonnakeskuse ehitustegevuse lõpetamise puhul on tegemist keeruka objektiga ka
seetõttu, et objekti vahetusläheduses asuvad turg, bussijaam ja koolitee. Multifunktsionaalne
kogukonnamaja saab olema aleviku sõlmpunktiks, mis ühendab ja seob omavahel objekti
vahetusläheduses asuvat taristut, struktuure, kogukonna jaoks olulisi rajatisi ja ehitisi.
Nii mastaapse avaliku funktsiooniga hoone puhul on vajalik kaasata hanketingimustes
väljatoodud spetsialistid ja nõuda neilt ka tasemele 7 vastavat pädevust. Hankija hinnangul
annab rohkemate spetsialistide kaasamine suurema kindluse ehitustööde õigeaegseks
lõpetamiseks ning ehitise valmides on kindlamalt tagatud pikaajaline objekti ohutus (ka peale
garantiiperioodi lõppu).
5.6.4. Hankija vaidleb vastu Vaidlustaja esitatud kulude taotlusele.
6. Kolmas isik OÜ Energia ja Ehitus vaidleb vaidlustusele vastu.
7 (12)
6.1. „Vastavustingimuste“ osas „Pakkuja spetsialistid“ on nõutud nii projektijuhti, kui ka
objektijuhti. Kahe spetsialisti asemel on Vaidlustaja esitanud ainult ühe isiku projektijuhi/
objektijuhi ülesannetes ja on rikkunud sellega „Vastavustingimustes“ esitatud nõuet.
Objektijuhi keskmine töötasu koos lisanduvate maksude ja üldkuluga on vähemalt 4 500 eurot
kuu. Hankelepingu täitmise perioodiks oli ettenähtud 6 kuud, mis teeb objektijuhi töötasuks
kokku 27 000 eurot.
6.2. Olukorras, kus pakkuja on esitanud kahe nõutud spetsialisti asemel ainult ühe meeskonna
liikme, on tegemist eksitava ja ebavõrdse pakkumisega. Rikkudes ehitustööde teostamiseks
nõutud 2 spetsialisti nõuet, on pakkuja vähendanud pakkumuse maksumust vähemalt 27 000
euro võrra ja saanud sellega konkurentsi eelise.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
7. Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamiseks
Elva Vallavalitsuse 20.12.2022 korralduses nr 666 on mh tunnistatud mittevastavaks ja lükatud
tagasi Vaidlustaja osaühingu ARUNA-EHITUS pakkumus. Hankija otsuses esitatud
põhjendused on mõnevõrra ebaselged, aga vaidlust pole selles, et Vaidlustaja pakkumus on
tagasi lükatud järgmisel põhjustel:
1) osaühing ARUNA-EHITUS pakkumuses esitatud vorm 3 ei ole vormikohane;
2) osaühing ARUNA-EHITUS esitas ainult ühe kaasatava spetsialisti ja vormil 3 oli
puudu spetsialisti kinnitus.
Vaidlustaja leiab, et;
1) pakkumuses esitatud vormil olid kõik vormis 3 ette nähtud andmed olemas;
2) riigihanke alusdokumentidest ei tulene, et kaasatav spetsialist pidi andma kinnituse;
3) riigihanke alusdokumentidest ei tulene, et objektijuhiks ja projektijuhiks ei võinud
esitada ühte isikut.
7.1. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise õiguslik alus saab käesoleval juhul olla RHS §
114 lg 2 esimene lause, mille kohaselt Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta
riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, [---].
Hankija otsus tunnistada Vaidlustaja pakkumus mittevastavaks ja lükata tagasi on kooskõlas
RHS § 114 lg 2 esimese lausega siis, kui riigihanke alusdokumentides on Hankija otsuses
toodud tingimus(ed) ja Vaidlustaja pakkumus neile tingimustele ei vasta. Piisab selles, kui
Vaidlustaja pakkumus ei vasta kasvõi ühele Hankija otsuses viidatud tingimusele.
7.2. „Vastavustingimused“ osa „Pakkuja spetsialistid“ on sõnastatud järgmiselt:
„Pakkujal peab olema antud riigihanke objektiks olevate ehitustööde teostamisel alljärgnev
meeskond, kes vastab järgmistele nõudmistele: 1) ehitustööde projektijuht 2) ehitustööde
objektijuht
1) Projektijuht peab olema osalenud projektijuhina vähemalt ühe samalaadse
objekti, netopinnaga 500 m2, ehitushankelepingu teostamisel. Projektijuhil peab
olema kehtiv ehitusinseneri, tase 7, ehitustegevuse juhtimine kutsekvalifikatsioon, eesti
keele hea oskus kõnes ja kirjas;
2) Objektijuht peab olema osalenud objektijuhina vähemalt ühe samalaadse
objekti, netopinnaga500 m2, ehitushankelepingu teostamisel. Objektijuhil peab olema
8 (12)
ehitusjuhi, tase VI kutsekvalifikatsioon, eesti keele hea oskus kõnes ja kirjas.
Samalaadne objekt: 12200, 12300,12610, 12620, 12630 ja 12640 vastavate hoonete
püstitamine või rekonstrueerimine.
Pakkuja esitab kaasatavate spetsialistide kohta Vormi 3 kohased andmed.
Küsimused ettevõtjale:
1. Vorm 3 - Ehitustööde projektijuhi ja objektijuhi kinnitused (Dokumendi vorm / Vorm
3 Ehitustööde projektijuhi ja objektijuhi kinnitused.docx)“
Seega pakkuja pidi kaasama meekonna, kuhu kuuluvad projektijuht ja objektijuht,
pakkumuses tuli esitada täidetud vorm 3 „Ehitustööde projektijuhi ja objektijuhi kinnitused“.
Vormis 3 tuli projektijuhi ja objektijuhi kohta esitada järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) sünniaeg;
3) e-post;
4) töökogemus (ettevõtja nimi, töötamise periood, amet);
5) kogemus ehitustööde objektidel (objekti nimetus, aadress, ehitise kood, tellija, ehitise
suletud netopinna suurus, isiku poolt objektil teostatud tööde liik ja töötaja amet
konkreetsel objektil).
Vormi 3 lõpus on toodud kaks kinnitust:
1) kinnitame, et meie spetsialistid valdavad eesti keelt kõnes ja kirjas;
2) kinnitame, et meil on võimalik eelnimetatud spetsialiste kasutada hankelepingu
täitmiseks (olenemata sellise õigussuhte vormist) kuni hankelepingu tähtaja lõpuni.
Vormile 3 pidi alla kirjutama pakkuja volitatud esindaja:
______________________________
(Pakkuja nimi)
______________________________
(pakkuja volitatud esindaja nimi)
Vaidlust ei ole järgmises:
1) Vaidlustaja on esitanud pakkumuses dokumendi pealkirjaga „CURRICULUM VITAE
Hankemenetluse nimetus: „Rõngu kogukonnakeskuse ehituse lõpetamine”“ (edaspidi
CV) ja selles andmed hankelepingu täitmisel osaleva projektijuhi/objektijuhi D.P.
kohta;
2) CV pole esitatud Hankija poolt ette antud vormi 3 järgi;
3) CV-s on toodud vormis 3 nõutud kaks kinnitust, CV on allkirjastatud pakkuja
(Vaidlustaja) volitatud esindaja poolt;
4) CV-s on toodud D.P kohta kõik vormis 3 nõutud andmed;
5) D.P. vastab nii projektijuhile, kui ka objektijuhile „Vastavustingimustes“ kehtestatud
nõuetele.
7.2.1. Hankija pole väitnud, et Vaidlustaja poolt koos pakkumusega esitatud CV-s puudusid
mingid nõutud andmed. Hankija pole väitnud ka seda, et vormi 3 järgimata jätmise tõttu ei
saanud kontrollida Vaidlustaja projektijuhi/objektijuhi vastavust, et tegemist on pakkumuse
sisulise puudusega. Hankija on väitnud üksnes seda, et CV polnud vastavuses vormiga 3, osad
andmed olid ebavajalikud, andmed olid esitatud korrapäratult.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui pakkumuses esitatud CV-s on olemas andmed
Vaidlustaja pakkumuse, projektijuhi/objektijuhi vastavuse, kontrollimiseks
„Vastavustingimustes“ toodud nõuetele, siis ei saanud Hankija asuda seisukohale, et vormi 3
9 (12)
järgimata jätmine ja CV-s lisaandmete korrapäratu esitamine on aluseks Vaidlustaja pakkumus
tagasi lükata.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et tegemist pole sisulise veaga Vaidlustaja pakkumuses, ka
Hankija ise on pidanud seda vormiliseks (formaalseks) puuduseks.
7.2.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuigi vormi 3 pealkiri on „Ehitustööde
projektijuhi ja objektijuhi kinnitused“, siis vormis endas ega ka mujal riigihanke
alusdokumentides pole nõuet, et pakkuja projektijuht ja objektijuht peavad kas vormi 3
allkirjastama või andma eraldi kinnituse. Hankija viidatud „Hankejuhendi“ p-is 9.5.4. on
toodud vormi 3 pealkiri, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et sellest tulenes pakkujale nõue
esitada kaasatavate spetsialistide kinnitused.
Samuti pole teada see, mida kinnitada oleks tulnud (kas vormis 3 esitatud andmete õigsust või
seda, et ollakse valmis sõlmitava hankelepingu täitmisel osalema).
Kui Hankija nägi ette, et vormi 3 peaksid allkirjastama ka pakkuja projektijuht ja objektijuht,
siis oleks pidanud vormil 3 olema sarnaselt pakkuja esindaja allkirja kohaga ka projektijuhi ja
objektijuhi allkirjade kohad ja esitatavate kinnituste sisu.
RHS § 114 lg 1 alusel kontrollib hankija pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides
esitatud tingimustele. Hankija ei saa hankemenetluse selles faasis asuda pakkumusele esitama
tingimusi, mida riigihanke alusdokumendid ei sisalda (Riigikohtu 19.12.2019 otsus, 3-19-
1464, p 15).1
7.2.3. „Vastavustingimused“ osas „Pakkuja spetsialistid“ on Hankija nõudnud, et pakkujal
peab olema antud riigihanke objektiks olevate ehitustööde teostamisel alljärgnev meeskond,
kes vastab järgmistele nõudmistele: 1) ehitustööde projektijuht 2) ehitustööde objektijuht [---
].
Seega Hankija on soovinud lisaks haridusele ja kutsekvalifikatsioonile esitada ehitustööde
juhtimise eest vastutavatele isikutele (projektijuht ja objektijuht) ka töökogemuse nõuded ning
on sätestanud need „Vastavustingimustes“.
7.2.3.1. Sõnadega „alljärgnev meeskond“ on Hankija määranud kindlaks, et pakkuja peab
täitma kaks ametikohta – projektijuht ja objektijuht. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et
sõnad „alljärgnev meeskond“ ei tähenda, et projektijuhi ja objektijuhi ametikohtasid ei tohi
pakkuja ühildada.
Nõue, et pakkujal peab olema projektijuht ja objektijuht, ei tähenda, et isikuid, kes neid
ametikohti täidavad, peab olema kaks. Erinevate ametikohtade täitmine on võimalik ka ühe
isiku poolt. Seega nõue ei ole esitatud isikute arvule, vaid ametikohtadele.
Kui Hankija leidis, et neid ametikohtasid ei saa täita üks isik, siis oleks tulnud see riigihanke
1
Vaidlustuskomisjon peab siinjuures vajalikuks märkida, et Hankijal on õigus tunnistada
kehtetuks oma varasemad otsused, milles pakkumus on tagasi lükatud spetsialistide kinnituste
puudumise põhjendusel (vaatamata sellele, et pakkujad Hankija vastavaid otsuseid tähtaegselt
ei vaidlustanud).
10 (12)
alusdokumentides ette näha.
Ainuüksi asjaolust, et teised pakkujad esitasid ühe isiku projektijuhiks ja teise isiku
objektijuhiks, ei saa järeldada, et ühe isiku kaasamine on vastuolus riigihanke
alusdokumentidega.
7.2.3.2. Teatud juhtudel on kahe ametikoha ühildamine ja täitmine ühe isiku poolt võimatu.
Näiteks tööfunktsioonid ja töökoormused on sellised, mis ei võimalda ühildamist või peab
ühel ametikohal olev isik teostama järelevalvet teisel ametikohal tegutseva isiku tegevuse üle.
Käesoleval juhul ei ole vaidlustusmenetluses leidnud tõendamist nende asjaolude esinemine.
Hankija on põhjendanud projektijuhi ja objektijuhi ametikohtade ühildamise võimatust
sellega, et sõlmitava hankelepingu alusel tehtav töö on oluline, rohkem spetsialiste annab
Hankijale suurema kindluse, jätkata tuleb teise ettevõtja poolelijäänud Hankija jaoks olulist
tööd.
Need Hankija põhjendused võivad olla õiged, kuid vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija ei ole
esitanud mitte ühtegi reaalselt kontrollitavat ning faktidega sisustatud argumenti, millest saaks
vaidlustuskomisjon järeldada, et käesoleval juhul ei saa projektijuhi ja objektijuhi ametikohti
täita üks isik.
7.2.3.3. Projektijuhi ja objektijuhi ametikohtade ühildamist ei ole Hankija riigihanke
alusdokumentides ei keelatud ega ka lubatud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et tegemist on
reguleerimata küsimusega.
Olukorras, kus on võimalikud nõude/tingimuse erinevad tõlgendused, tuleb nõuet/tingimust
tõlgendada pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks
võimalikult suure hulga pakkujate osalemine riigihankes võimalikult väheste piirangutega
(Tallinna Ringkonnakohus 3-17-1639, p 14 ). Pole mingit alust asuda seiuskohale, et see kohtu
seisukoht ei saaks laieneda ka pakkumusele esitatud vastavustingimustele.
Antud juhul on pakkujale kahtlemata soodsam tõlgendus, et tal on võimalik – mõistagi
tingimusel, et üks ja sama isik täidab mitmele ametikohale esitatud nõuded –, kasutada ühte
isikut nii projektijuhi, kui ka objektijuhina. Sellest tulenevalt ei saa Vaidlustajale ette heita, et
ta nimetas nii projektijuhiks, kui ka objektijuhiks ühe ja sama isiku (D.P.).
Puudub vaidlus, et D.P. täidab nii projektijuhile, kui ka objektijuhile „Vastavustingimustes“
kehtestatud nõuded.
7.2.3.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et mitmeti mõistetava tingimuse puhul ei saa
rääkida pakkujate ebavõrdsest kohtlemisest ega ka konkurentsi rikkumisest – kõigil pakkujatel
oli võimalik esitada projektijuhi ja objektijuhi ametikohtadele üks isik, kes vastab neile
ametikohtadele „Vastavustingimustes“ esitatud kõigile nõuetele. Nõue pakkuja meeskonnale
pole olnud takistuseks pakkumuste esitamisel.
Vaidlustuskomisjoni hinnangul pole vahet, kas pakkuja kaasas ühe või kaks isikut, sest
pakkumuse maksumust esitades ja projektijuhi ja objektijuhi tasu selles arvestades ei lähtuta
reeglina mitte isikute arvust, vaid nende tööfunktsioonidest ja töökoormusest. Seega ei saa
järeldada, et ühe isiku kaasamisel projektijuhiks ja objektijuhiks on tema töö eest pakkumuses
arvestatav tasu poole väiksem.
11 (12)
7.3. Eelpooltoodu alusel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija põhjendustest lähtuvalt
ei saanud Hankija Vaidlustaja pakkumust mittevastavaks tunnistada ja tagasi lükata. Hankija
otsus Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise kohta on
vastuolus RHS § 114 lg-ga 2 ning tuleb tunnistada kehtetuks.
8. Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks
Kuna Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja tagasi lükkamise
kohta tunnistatakse kehtetuks, siis tuleb tunnistada kehtetuks ka Kolmanda isiku pakkumuse
edukaks tunnistamise otsus.
9. Vaidlustusmenetluse kulud
Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku
rahuldamisega, kuulub käesoleval juhul vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS
§ 198 lg 1.
RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse
esitamiseks tasutud riigilõiv 640 eurot.
Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks
kogusummas 1338,70 eurot (käibemaksuta), kokku 12,17 tunni õigusabi osutamise eest
(tunnitasu 110 eurot).
Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja kulud ei ole täielikult põhjendatud, sest vaidlustuses
ja täiendavates seisukohtades on palju kordusi ja vaidlust mitte puudutavaid selgitusi.
Vaidlustuskomisjon peab põhjendatuks ja vajalikuks Vaidlustaja esindaja kulusid summas
1100 eurot, 10 tunni õigusabi osutamise eest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Reimets
12 (12)