LÄÄNERANNA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Lihula 24. märts 2022 nr 38
Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu algatamine
DAGOpen OÜ (registrikood 10058058) esitas Lääneranna Vallavalitsusele taotluse Virtsu
alevikus asuva Tallinna mnt 31 kinnistu detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringust huvitatud
isik on aktsiaselts K.MET (registrikood 10100932).
Planeeringuala hõlmab Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 kinnistut, katastritunnus 43001:001:0884,
registriosa 1249632, pindala 8,57 ha ning see asub mere ja Risti-Virtsu riigimaantee vahel.
Planeeringuala asub Virtsu aleviku tiheasustusega osas. Ala on hoonestatud, sellel asuvad endise
Virtsu kalatehase tootmis- ja abihooned (kokku 23) rajatised, taristu, puurkaev ning Virtsu
Vanasadama kai. Põhja ja idasuunas on planeeringuala ümbritsetud üksikelamute kruntidega.
Planeeringuala ei asu kaitse- ega hoiualal. Planeeringuala piirneb läänes mere poolt Väinamere
hoiualaga, Natura 2000 Väinamere linnualaga ja Natura 2000 Väinamere loodusalaga.
Planeeringualale ulatuvad Väinamere veekaitsevöönd, ranna- ja kalda ehituskeelu ning
piiranguvööndid, Risti-Virtsu riigimaantee kaitsevöönd ning elektri- ja sidetaristu koos
kaitsevöönditega.
Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta 100% tootmismaa sihtotstarbega Tallinna mnt 31
kinnistu sihtotstarvet, jagada kinnistu kahekümne kaheksaks (28) krundiks, määrata kruntidele
ehitusõigus ja lahendada vajalik taristu. Planeeringuga soovitakse maa jagada 7. tootmishoone-
ja ladude maa, 1. sadama, 3. kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, 1. majutushoone, 12.
üksikelamumaa, 1. turismi-, matka- ja väljasõidukoha, 1. kultuuri- ja spordiasutuse, 1. tee ja
tänavamaa ja 1. parkimisehitise krundiks. Väljaspool sadama krunti asuv mereäärne maa-ala
soovitakse kasutusele võtta avaliku kasutusega üldkasutatava puhketsoonina. „Virtsu aruka küla
arengustrateegia aastateks 2021-2030“ järgi on Tallinna mnt 31 endise Virtsu kalatehase hoonete
ja nende juurde kuuluva maa-ala arendamine ja kasutuse taastamine Virtsu aleviku arengu
seisukohalt väga oluline.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 katastriüksuse osas
Hanila valla üldplaneeringut, muutes seni 100% tootmismaa juhtsihtotstarbega maa osaliselt
tootmis-, äri-, elamu, transpordi- ja üldmaa sihtotstarbega maaks. Lisaks tehakse ettepanek
määrata kindlaks ranna ehituskeeluvööndi ulatus, vähendades sealhulgas ehituskeeluvööndit.
Planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punkti 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav
linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks,
olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust.
Detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb samuti kehtivast Hanila valla üldplaneeringust,
mille kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik Virtsu aleviku tiheasustusega alal.
Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 alusel üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut
sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud
menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud
nõudeid. Planeerimisseaduse § 77 lg 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Lääneranna Vallavolikogu on
14.12.2017. a määrusega nr 7 delegeerinud planeerimisseadusest tulenevad otsustusõigused,
välja arvatud volikogu ainupädevuses otsustusõigused, Lääneranna Vallavalitsusele. Kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31 kohaselt kuulub üldplaneeringu algatamine ja
lõpetamine volikogu ainupädevusse. Planeerimisseaduse § 74 lõike 8 alusel on üldplaneeringu
koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus. Eelnevast tulenevalt on detailplaneeringu
algataja ja kehtestaja Lääneranna Vallavolikogu, koostamise korraldaja Lääneranna
Vallavalitsus.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
Planeerimisseaduse § 124 lõike 6 kohaselt tuleb planeerimisseaduse §-s 142 nimetatud
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda
keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33
lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest
nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise
alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas
olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.
Vastavalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle
õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla planeeringu koostamisse
kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on sõlminud Lääneranna Vallavalitsusega lepingu
detailplaneeringu koostamiseks, koostamise rahastamiseks ja detailplaneeringu kohase taristu
väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks (Lääneranna valla dokumendiregistri nr
2022/8-1/398-1). Detailplaneeringu koostamise ja muud detailplaneeringu koostamisega seotud
kulud hüvitab planeeringust huvitatud isik.
Lääneranna Vallavolikogu, tutvunud esitatud eskiislahenduse, detailplaneeringu koostamise
vajaduse põhjendustega, peab võimalikuks ja piisavalt põhjendatuks üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu algatamist Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksusel.
Juhindudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § l25 lõike 1, § 128 lõike 1, § 142
lõike 1 punkti 1 Lääneranna Vallavolikogu 14.12.2017. a määruse nr 7 „Otsustusõiguse ja
ülesannete täitmise delegeerimine” § 1 lõike 10, Hanila Vallavolikogu 17.12.2003.a määrusega
nr 32 kehtestatud Hanila valla üldplaneeringu ning lähtudes DAGOpen OÜ esitatud taotlusest
Lääneranna Vallavolikogu
otsustab:
1. Algatada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine Virtsu aleviku Tallinna mnt
31 (katastritunnus 43001:001:0884) maaüksusel.
2
2. Detailplaneeringu eesmärgiks on tootmismaa sihtotstarbega Virtsu aleviku Tallinna mnt 31
maaüksuse sihtotstarbe muutmine, maaüksuse jagamine kahekümne kaheksaks (28) krundiks,
kruntide ehitusõiguse määramine, juurdepääsude ja taristuga varustatuse lahendamine ning
ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine.
3. Planeeritava ala suurus on 8,57 ha vastavalt otsusele lisatud asendiskeemile.
4. Detailplaneeringu algatamisel ei ole uuringute vajadus ette näha. Uuringute vajadus võib
ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus.
5. Detailplaneeringu kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu, koostamise korraldaja Lääneranna
Vallavalitsus asukohaga Jaama tn 1, Lihula linn, 90302, Pärnu maakond.
6. Detailplaneering koostada vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele
nõuetele (riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50) ning rahandusministeeriumi
juhendmaterjalidele. Detailplaneeringu seletuskirjas esitada muuhulgas planeeringu
elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende elluviimise järjekord (PlanS § 3 lõige 5).
7. Avaldada teade detailplaneeringu algatamisest Ametlikes Teadaannetes, Lääneranna valla
veebilehel, ajalehtedes Lääneranna Teataja, Pärnu Postimees ja Lääne Elu.
8. Lääneranna Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus
ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik esitab
taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise eesmärk muutub
oluliselt koostamise käigus.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
10. Otsusega on võimalik tutvuda Lääneranna Vallavalitsuses Jaama 1 Lihula ning Lääneranna
valla veebilehel www.laanerannavald.ee.
11. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest,
esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või
vaide Lääneranna Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Armand Reinmaa
volikogu esimees
3
Lääneranna vallas Virtsu alevikus
Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Tallinn 2023
Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Nimetus: Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Töö tellija: DAGOpen OÜ
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 5139031
E-post
[email protected]
Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik
Töö versioon: 09.01.2023
2
Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Sisukord
Sisukord ...................................................................................................................................... 3
Sissejuhatus................................................................................................................................ 4
1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5
2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 8
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 9
3.1 Lääne maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................. 9
3.2 Hanila valla üldplaneering ........................................................................................... 9
4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 10
5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 11
5.1 Mõju Natura aladele ................................................................................................. 13
5.2 Natura eelhindamine ................................................................................................ 14
5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 17
5.4 Mõju pinna- ja põhjaveele ........................................................................................ 18
5.5 Jääkreostus ................................................................................................................ 19
5.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus............................................ 19
5.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 20
5.8 Visuaalne mõju .......................................................................................................... 20
5.9 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 20
5.10 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .............................................................. 20
5.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................. 20
5.12 Muud aspektid ....................................................................................................... 20
6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 22
Kasutatud materjalid................................................................................................................ 24
3
Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg
nr 11453673) detailplaneeringu koostaja DAGOpen OÜ tellimusel.
Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik. Töös osales Piret Toonpere
(KMH0153).
KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju
hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005
määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist
„Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Samuti on
töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega
„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja
„Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse
kohane menetlus“. Samuti on lähtutud juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise
käsiraamat“ (koostajad Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H).
Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti endise Hanila Vallavolikogu ja
praeguse Lääneranna Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest.
Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste
negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.
Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu (DP) koostamine on algatatud Lääneranna
Vallavolikogu 24.03.2022 otsusega nr 38. Planeeringust huvitatud isik on maaüksuse omanik
AS K.MET.
DP-ga tehakse ettepanek muuta Virtsu Tallinna mnt 31 maaüksuse osas Hanila valla
üldplaneeringut, muutes seni 100 % tootmismaa sihtotstarbega maa osaliselt tootmis-, äri-,
elamu, transpordi- ja üldmaa sihtotstarbega maaks. Lisaks tehakse ettepanek määrata
kindlaks ranna ehituskeeluvööndi ulatus, vähendades sealhulgas ehituskeeluvööndit.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadust ei ole DP algatamisel otseselt
kaalutud. DP algatamisotsuses on siiski rõhutatud, et planeerimisseaduse § 124 lõike 6
kohaselt tuleb planeerimisseaduse §-s 142 nimetatud üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist
hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33
lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste
seisukohtadest.
Lisaks on tegemist Natura 2000 ala läheduses kavandatava tegevusega, seepärast on
koostatud KSH eelhinnang, mille alusel tuleb kohalikul omavalitsusel koostada otsuse eelnõu
Tallinna mnt 31 DP KSH vajaduse kohta.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (DP
agataja Lääneranna Vallavolikogu), arvestades KSH algatamise/mittealgatamise otsuse
eelnõu põhjal saadud asjaomaste asutuste seisukohti.
4
Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
1 Kavandatava tegevuse kirjeldus
Tallinna mnt 31 DP ala hõlmab Virtsu alevikus ühte maaüksust (katastritunnus
43001:001:0884), mille pindala on 8,57 ha. Vajadusel on arvestatud võimalusega planeeringu
koostamise käigus ala täpsustumisega planeeritava maaüksuse kontaktvööndi maa-ala piires.
Joonis 1. DP ala. Allikas: Lääneranna Vallavalitsus.
5
Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
DP ala asub Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigimaantee nr 10 ja Läänemere (Suure väina)
vahelisel alal Virtsu aleviku määratud tiheasustusega osas. Planeeritav ala külgneb riigitee km
65,85-66,34 ning Transpordiamet oma 18.05.2022 kirjaga nr 7.2-1/22/8764-2 esitanud
tingimused DP koostamiseks.
Ala on hoonestatud, sellel asuvad endise Virtsu kalatehase tootmis- ja abihooned (kokku 23)
rajatised, taristu, puurkaev ning Virtsu Vanasadama kai. Mööda maaüksuse piiride serva
kulgeb olemasolev võrkaed. Maa-ala on valdavalt lauge reljeefiga, hoonestuse vahel on
olemasolevad lagunenud asfalt ja kruusakattega juurdepääsutee, muus osas on rohumaa
taimkattega ja kohati võsastunud. Planeeringuala reljeef on kerge nõlvusega. Maapinna
kõrgus merepinnast jääb planeeritaval alal vahemikku 1,8 m – 3,3 m, langusega mere suunas.
Piirkonnas on ka teisi tootmis- ja ärimaid. Tallinna mnt 31 maaüksus piirneb põhjast Tallinna
mnt 35b maaüksusega, kus asuvad Virtsu reoveepuhastusseadmed (sihtotstarve
jäätmehoidla maa 100%). Põhja ja idasuunas on ala ümbritsetud üksikelamute kruntidega.
Maaüksusel asuvad krundisisesed vee-, kanalisatsioonitorustik, sadevee torustik, 0,4 kV
elektri õhuliin, 10 kV maakaabelliin, 0,4 kV maakaabelliin ja alajaam (Kalakonservi).
Konservitsehhi (ehitisregistri kood 105013807, Tallinna mnt 31/12) ja katlamaja (ehitisregistri
kood 105015370, Tallinna mnt 31/16) hoonete ümberehitamiseks, laiendamiseks (kuni 33%
mahus) ja liitmiseks on väljastatud projekteerimistingimused Lääneranna Vallavalitsuse
17.08.2022 korraldusega nr 472.
Virtsu alevik asub üleujutusala riskipiirkonnas. Tallinna mnt 31 maaüksusele, sealhulgas
osaliselt projekteerimistingimustega hõlmatavale maa-alale ulatub 1 kord 50 aasta jooksul
esinemistõenäosusega üleujutusala (üleujutuse ABS kõrgus 2,06 m).
Maaüksusel asub Virtsu vanasadam1. Samuti asub Tallinna mnt 31 maaüksus Virtsu sadama
ja sadama navigatsioonimärgistuse mõjupiirkonnas, millest tulenevalt tuleb arvestada, et
navigatsioonimärkide nähtavus ei halveneks tingituna kavandatavast tegevusest.
KSH eelhinnangu koostamisel lähtuti arhitektuuribüroo DAGOpen OÜ poolt koostatud
Tallinna mnt 31 detailplaneeringu eskiislahendusest (viimane versioon 28.09.2022.a).
Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta 100% tootmismaa sihtotstarbega Tallinna mnt 31
kinnistu sihtotstarvet, jagada kinnistu kahekümne kaheksaks (28) krundiks, määrata
kruntidele ehitusõigus ja lahendada vajalik taristu. Samuti muu asjakohane vastavalt
Planeerimisseaduse § 126 (Detailplaneeringu ülesanded).
Planeeringuga soovitakse maa jagada seitsmeks tootmishoone- ja ladude maa, üheks sadama,
kolmeks kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, üheks majutushoone, kaheteistkümneks
üksikelamumaa, üheks turismi-, matka- ja väljasõidukoha, üheks kultuuri- ja spordiasutuse,
üheks tee ja tänavamaa ja üheks parkimisehitise krundiks.
Merega piirnev maa-ala kavandatakse avaliku kasutusega üldkasutatavaks puhketsooniks.
„Virtsu aruka küla arengustrateegia aastateks 2021-2030” järgi on Tallinna mnt 31 endise
Virtsu kalatehase hoonete ja nende juurde kuuluva maa-ala arendamine ja kasutuse
taastamine Virtsu aleviku arengu seisukohalt väga oluline.
1
https://www.sadamaregister.ee/sadam/396
6
Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Joonis 2. Väljavõte DP eskiisist. Allikas: DAGOpen OÜ.
7
Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest
Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise
käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid
menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu
koostamisel, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Seega toimub
KSH vajaduse üle otsutamine PlanS ja KeHJS koostoimes.
Antud juhul ei kuulu detailplaneeringuga kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise
keskkonnamõjuga tegevuse alla. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib
eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid
muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
kaalumine vajalik detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000
võrgustiku alale mõju ja § 142 nimetatud DP (üldplaneeringut muutev) koostamisel. Ranna
ehituskeeluvööndi (osaline) vähendamine on antud juhul üldplaneeringu muutmine.
Seega reguleerib planeeringute KSH läbiviimist PlanS, kuid KSH algatamise ja algatamata
jätmise menetlus ja sisu on toodud ka detailplaneeringute korral siiski KeHJS-es, mille § 33
lõike 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui
koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (ÜP
muutmine).
Täiendava kohustuse eelhinnangule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumisele
detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju,
tingib ka KeHJS § 6 lõikes 2 p 22 nimetatud ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud VV
29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punktis 8 toodud tegevus, mis ei
ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi
või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või
kaitstavat loodusobjekti.
KSH eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures
hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava
tegevusega kaasneda.
Kaalumine (eelhindamine) ei lõpe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid enne otsuse tegemist
on vajalik asjaomaste asutustega konsulteerimine, millele viitab ka PlanS § 124 lg 6.
Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on DP protsessis esimene
asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb
planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest,
millised mõjud tegevusega kaasnevad, kuid nende hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA).
8
Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
3.1 Lääne maakonnaplaneering 2030+
Praegu kuulub Virtsu alevik Lääneranna valda Pärnu maakonnas, kuid enne 2017. aasta
haldusreformi kuulus Lääne maakonna Hanila valdla. Haldusreformi käigus loodi Lääneranna
vald Lääne maakonna Hanila ja Lihula valla ning Pärnu maakonna Koonga ja Varbla valla
ühinemisel.
Lääne maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/70. Planeeringu eesmärk on väljendada maakonna ruumilise arengu
vajadusi arvestades piirkondlikke eripärasid. Tegu on uue maakonnaplaneeringuga, mis on
loogiliseks jätkuks 1998. aastal kehtestatud maakonnaplaneeringule ja selle
teemaplaneeringutele (Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kaotas kehtivuse Lääne maakonnaplaneeringu
2030+ kehtestamisega).
Lääne maakonnaplaneering on koostatud haldusreformieelse Lääne maakonna territooriumi
kohta. Maakonnaplaneering määrab üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks.
Maakonnaplaneering toetab ettevõtluskeskkonna arengu soodustamist.
Detailplaneering ei ole vastuolus Lääne maakonnaplaneeringuga 2030+.
3.2 Hanila valla üldplaneering
Hanila valla üldplaneeringu alusel (kehtestatud Hanila Vallavolikogu 17.12.2003 määrusega
nr 32) on Tallinna mnt 31 maaüksuse maakasutuse juhtotstarve tootmishoonete, -rajatiste ja
ladude maa. Virtsu alevikus kui tiheasustusalal on ranna ehituskeeluvööndi ulatus määratud
50 meetrit tavalisest veepiirist. Mõned olemasolevad hooned Tallinna mnt 31 maaüksusel
jäävad osaliselt ehituskeeluvööndisse.
Detailplaneering on PlanS § 142 tähenduses kehtivat üldplaneeringut muutev ning DP
menetlemisel tuleb lähtuda PlanS-i § 142-st.
Lääneranna Vallavolikogu algatas 23.08.2018 otsustega nr 90 Lääneranna valla
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise. Üldplaneering on
koostamisel2.
Üldplaneeringu üheks oluliseks osaks on Läänemere ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi,
sealhulgas Virtsu alevikus, kindlaks määramine lähtudes tegelikust korduva üleujutuseala
piirist ning võimalikest muutusest tulevikus seoses kliima soojenemisest tingitud merevee
taseme tõusuga.
Uue üldpalneeringu koostamise raames teostas Skepast&Puhkim OÜ Lääneranna
Vallavalitsuse tellimusel uuringu "Lääneranna valla korduva üleujutusega ala piiri määramine
ja Virtsu riskipiirkonnas üleujutuste leevendamise põhimõtete väljatöötamine", töö nr
2019_0063, veebruar 2020. Lääneranna valla ranniku analüüsid (koostaja OÜ Lainemudel, töö
nr 1913, 2019.a.).
2
https://www.laanerannavald.ee/koostatav-uldplaneering
9
Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
4 Mõjutatav keskkond
KSH eelhindamise objektiks on Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksus,
mis on tuntud kui Virtsu vana kalatehase ala.
Alal paikneb riikliku ehitisregistri3 andmetel mitmeid eeskätt tööstushooneid (soolamistsehh,
veetorn, eksperimentaaltöökoda, plekitsehh, ettevalmistustsehh, konservitsehh, külmhoone,
soolahoidla, pumbamajad, aga ka kontorihoone ning samuti katlamaja ja
masuudipumbamaja. Enamuse kalatehase territooriumil säilinud vanade hoonete
kandekonstruktsioonid on rahuldavas seisus ja neist on võimalik kohandada kaasaegseid
tootmis-, teenindus- ja avalikke teenusteid võimaldavaid hooneid. Suurima hoone –
kalakonservitsehhi ümberehitamiseks on juba väljastatud projekteerimistingimused.
Joonis 4. DP ala asukoht ja kitsendused. Allikas: Maa-amet X-Gis.
Planeeringuala piirneb läänest Väinamere hoiualaga (Läänemaa, registrikood KLO2000241),
mis on Natura 2000 Väinamere linnuala ja Natura 2000 Väinamere loodusala. Natura 2000
alade puhul peab ebasoodne mõju olema välistatud. Natura alad vt peatükk 5 ja joonis 5 .
Planeeringualale ulatuvad Läänemere veekaitsevöönd, ranna ehituskeelu- ning
piiranguvöönd, riigimaantee kaitsevöönd ning elektri- ja sidetaristu koos kaitsevöönditega.
Kultuurimälestiste riikliku registri järgi DP alal kinnismälestised puuduvad. Virtsu kalatehase
vana veetorn on pärandkultuuri objekt (nr 430:PNL:001).
3
https://www.ehr.ee
10
Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
5 Võimalikud keskkonnamõjud
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada
keskkonnataluvust või põhjustada kahju inimese tervisele, kultuuripärandile või varale.
5.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju bioloogilisele mitmekesisusele,
kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele
Planeeritav ala ei paikne Väinamere hoiualal Läänemaal (KLO2000241), kuid ala piirneb
hoiualaga. Väinamere hoiuala on loodud Väinamere ja seda ümbritseva rannikuala
kaitsmiseks. Hoiuala koosneb nelja maakonna (Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonna)
osahoiualast. Läänemaa osahoiuala pindala on 67 166,8 ha, millest veeosa 63 532,4 ha.
Väinamere hoiuala Lääne maakonnas moodustati 2007. a (Vabariigi Valitsuse 18.05.2007
määrus nr 155 „Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2006. a määruse nr 59 “Hoiualade kaitse alla
võtmine Lääne maakonnas” muutmine”; lisa 2). Hoiuala on moodustatud Lääne-Eestile
tüüpiliste poollooduslike koosluste, samuti põliste metsaelupaikade ja rikkumata veerežiimiga
madalsoo kaitseks. Alal kaitstakse 15 erinevat loodusdirektiivi elupaigatüüpi ja mitmeid
ohustatud ja haruldasi liike. Oluline on hoiualal rannikuga seotud saarele traditsiooniliselt
iseloomulike poollooduslike koosluste ranna-, loo-, ja puisniitude, kadastike ja puiskarjamaade
säilitamine.
Hoiualal kehtivad piirangud sätestab looduskaitseseadus. Hoiuala on elupaikade ja
kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate
tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiualal on
keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala
moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu
elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140),
rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste
rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade
(1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade
(1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude
(6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*),
sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*),
allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070),
soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide
elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium
calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas
(Lutra lutra), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe-
mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull
(Accipiter nisus), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart
(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),
sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera),
suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),
rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts
11
Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya
marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta
leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg-viu (Buteo
lagopus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi
(Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris minuta), värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll
(Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-
toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus),
soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik
(Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),
valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor),
põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra),
rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata),
sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-
õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas
(Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola
falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa),
nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp (Lymnocryptes minimus), tõmmuvaeras
(Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel
(Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata),
kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdix perdix), kormoran (Phalacrocorax carbo),
veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), hallrähn (Picus canus), rüüt
(Pluvialis apricaria), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt
(Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik
(Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta),
kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons),
räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir
(Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder
(Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-
tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Maaüksusega piirnevas Läänemeres on registreeritud III kategooria kaitsealune kalaliik
hink (Cobitis taenia), EELIS kood KLO9120954.
DP alast põhja pool on inventeeritud II kategooria kaitsealuse loomaliigi põhja-nahkhiire
(Eptesicus nilssonii) elupaik. Lähtuvalt LKS § 48 lg 4-st rakendub piiritlemata II kategooria
kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse ja vastavalt § 55 lg 6-le on keelatud kaitsealuse
loomaliigi isendite püüdmine ja tahtlik häirimine. paljunemise, poegade kasvatamise ja
talvitumise ning rände ajal. Nahkhiirte suvisel toitumis-ajal, öösel alates +10˚C
temperatuurist, ei ole soovitav kasutada ehitustöödeks eredat valgust, mis võib häirida
poegade kasvatamiseks toituvaid emasloomi.
Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat
mõju piirkonna bioloogilisele mitmekesisusele, siseriiklikult kaitstavatele liikidele ja
loodusobjektidele.
Väinamere hoiuala Läänemaal on rahvusvaheliste Natura 2000 aladena kaitse all
Väinamere loodusalana (EE0040002, RAH0000605) ja Väinamere linnualana (EE0040001,
RAH0000133). Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on
tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja
12
Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade
soodne seisund.
5.2 Mõju Natura aladele
Natura 2000 on üle-Euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada
haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja
kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade
soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa
Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ.
Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6
lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid
oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6
lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise
läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2013,
uuendamisel). Lisaks arvestatakse juhendmaterjaliga „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete
3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ (Kaja Peterson, SEI Tallinn, 2006).
Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju
lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse
elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise
tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.
DP ala piirneb Natura 2000 Väinamere linnualaga ja Väinamere loodusalaga.
Joonis 5. Looduskaitselised piirangud. Allikas: Maa-ameti Geoportaali kaardirakendus.
13
Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Natura loodusala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal
registreeritud, samuti puuduvad EELIS andmebaasis andmed loodusala kaitse-eesmärgiks
olevate liikide esinemise kohta.
DP ala jääb väljapoole loodus- ja linnuala. Tegevus seisneb juba hoonestatud tootmismaa
edasiarendamises.
Rändlinnuliigid piirkonda peatuspaigana valdavalt ei kasuta, kuna tegemist on tootmisalaga.
Seega ei mõjuta ka kavandatav tegevus oluliselt lindude elu- ega toitumistingimusi.
Rändlinnud peatuvad kaitsealal valdavalt kevadrände perioodil, mil nad koguvad siin
toiduvarusid pesitsusaladele rändamiseks. Inimesepoolne häirimine segab lindude toitumist
ning pikendab energiavarude kogumiseks vajalikku aega.
Ehitusaegselt ega opereerimisaegselt ei ole eeldada olulisi mõjusid, mis võivad ulatuda
väljapoole planeeringuala. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist (ei
kattu Natura alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide leiukohtadega), siis on
tugevalt ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks Natura
ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit negatiivselt.
Välistatud on ka negatiivne mõju Natura ala terviklikkusele.
5.3 Natura eelhindamine
Natura 2000 eelhindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest4, 5.
Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab
otsustada, kas kavandatud tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja
kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada.
Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku
alale ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või
projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on
tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui
eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb
ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – asjakohane hindamine.
Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.
Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eesmärk ei ole seotud Natura-alade
kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades
määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.
Mõjuala ulatuse määratlemine.
Kavandatava tegevuse ala ei kattu Väinamere loodusala ja Väinamere linnualaga, mis
kuuluvad Natura 2000 võrgustikku, kuid piirneb nendega. Loodusalal kaitstavad Natura
elupaigatüübid ei ole esindatud DP alal.
4 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6
lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet
5
Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine.
Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021
C(2021) 6913 final.
14
Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Informatsioon kavandatava tegevuse kohta.
Informatsioon kavandatava tegevuse kohta on esitatud käesoleva KSH eelhinnangus eespool
ja siinkohal seda ei korrata.
Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus.
Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615 vastu võetud „Euroopa Komisjonile
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” punkt 66 alusel Väinamere linnuala
(EE0040001) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas
liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-
part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser
albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani
(Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio
flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila),
hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis),
kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris
alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius),
liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia
ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula
hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus
cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos),
põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk
(Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-
õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas
(Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-
vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra),
väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),
suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas
(Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola),
tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana),
naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna
albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna
paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao
tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa
nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615 vastu võetud „Euroopa Komisjonile
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” punkt 517 alusel Väinamere loodusala
(EE0040002) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas I lisas nimetatud kaitstavad
elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja
mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid
(1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud
pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620),
rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed
(4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad –
6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280),
sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-
rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja
15
Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad
(*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010),
vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070),
soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad –
*9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0);
II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus),
saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica),
harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik
vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium
calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas
(Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal
unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal
(Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas
(Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo
angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).
Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja
hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse
korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse-
eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse
eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus,
ajakava ning maht.
Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele
Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada.
Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele
ja nende kaitse eesmärkidele.
Samas, kuna Natura 2000 ala on siseriiklikult kaitstud ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke
kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. See
tähendab, et kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga, siis on tegevus alal piiratud
looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui tegemist on
kaitsealaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud
tingimustega.
Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur)
olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta. Mõjude
hindamisel ei arvestata tegevuste ja objektidega, millele on väljastatud keskkonnaluba või
ehitusluba, kuna selliseid teadaolevalt piirkonnas ei ole. Vastasel korral oleks nende mõju
Natura aladele hinnatud loa andmise menetluste raames läbiviidud eelhinnangute ja/või
KMH-de käigus. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele
on esitatud Tabel 1-s.
16
Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Tabel 1. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele.
Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase
hindamise
vajadus
Kavandatava tegevuse ala ei kattu Väinamere linnualaga, kuid
piirneb läänes nendega.
Natura linnualal inventeeritud liike DP alal ei leidu. Mõju Kavandatava
EE0040001
linnustikule ei avaldata. tegevuse
Väinamere
osas on mõju
linnuala Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist
välistatud.
negatiivset mõju Natura linnualale. Ehitustegevust ei nähta ette
mahus ega viisil, mis mõjutaks Natura ala terviklikkust või kaitse
eesmärke.
Kavandatava tegevuse ala ei kattu Väinamere loodusalaga, kuid
piirneb sellega.
Kavandatava
EE0040002 Natura loodusala inventeeritud elupaigatüüpe DP alal ei ole.
tegevuse
Väinamere
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist osas on mõju
loodusala
negatiivset mõju Natura loodusalale. Ehitustegevust ei nähta ette välistatud.
mahus ega viisil, mis mõjutaks Natura ala terviklikkust või kaitse
eesmärke.
Natura eelhindamise tulemused ja järeldus
DP alal ja kavandatud hoonestusalal ei esine Väinamere loodusalal kaitstavaid Natura
elupaigatüüpe. Muid registreeritud Linnudirektiivi või Loodusdirektiivi I lisas nimetatud ja
Natura alal kaitstavate liikide elupaiku DP alal kavandatav tegevus ei mõjuta (vt ka
põhjendused Tabel 1).
Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatava tegevuse paiknemisest,
iseloomust ja mahust on välistatud negatiivne mõju Väinamere linnuala ja Väinamere
loodusala ökoloogilisele terviklikkusele ja kaitse eesmärkidele. Tegevusega ei ole oodata
Natura ala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste või elupaikade pindala vähenemist või
seisundi halvenemist.
Seetõttu ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine, mis Eestis on seni võimalik
vaid KeHJS alusel reguleeritava keskkonnamõju hindamise protsessi kaudu.
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et DP alusel
kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja
kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala
terviklikkusele.
5.4 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende
varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
17
Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olevaks saab pidada olemasolevate hoonestatud
alade tihendamist ja laiendamist. Seega DP-ga kavandatavat tegevust võib pidada antud
asukohas sobilikuks.
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata
jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja
peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas,
korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat
keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning
rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise
korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja
nõuetest.
Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke hoonete kasutusperioodil, kuid seda
ei ole oodata olulisel tasemel.
Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Lääneranna valla
jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.
5.5 Mõju pinna- ja põhjaveele
Põhjavesi on kavandataval alal ja piirkonnas looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva
reostuse suhtes. DP alal on puurkaev (PRK0013918).
Reoveekäitlus lahendatakse DP koostamise käigus. Tallinna mnt 31 maaüksus asub väljapool
Virtsu aleviku reoveekogumisala (RKA0570208). Soovitav on ette näha planeeritava
hoonestuse ühendamine Virtsu aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga.
DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too eeldatavalt kaasa veetarbimist
mahus, mis võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist
keskkonnamõju.
Täiendavat reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette
näha. Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja
konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida
naaberkinnistutele. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada
lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee
reostumist. Sademevesi imbub pinnasesse.
Lääneranna Vallavalitsus on esitanud seisukohad sadevete lahenduse planeerimiseks kirjaga
18.10.2022 nr 2022/8-1/2032-2. Hoonestuse ja taristu planeerimisel arvestada võimalike
kliimamuutustega, sh tormide ja üleujutuste sagenemine, merevee taseme tõus, sademevee
koguste suurenemine. Üleujutusriskiga alal majandusliku kahju vältimiseks määrata uute
hoonete esimese korruste põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt 3 m,
soovituslikult 3,5 m. Täpsustada korduva üleujutuse ja kõrgvee ohuga alade ulatus ja piirid
ning arvestada planeeringulahenduses üleujutuse ja kõrgvee esinemisega planeeringualal.
Üleujutusohuala täpsustada ja töötada välja ennetavad ja leevendavad meetmed ning
ehituslikud tingimused, et vältida kahju keskkonnale, inimese tervisele ja varale. Näha
planeeringus ette olemasolevate ning kavandatud ehitiste ja taristu rannavööndis
paiknemisest tulenevad riskid (üleujutus, torm, kliimamuutustest tulenev võimalik merevee
taseme tõus) ja nendega planeeringulahenduses arvestada. Parklatest kogutav sadevesi peab
olema nõuetekohaselt puhastatud.
18
Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või
kvaliteedile.
5.6 Jääkreostus
Ala on olnud pikka aega tootmisala6, kus on olnud ka katlamaja ja masuudihoidla. Seepärast
ei saa välistada võimalikku jääkreostust. Piirkonnas ei ole varem läbi viidud reostusuuringuid.
Kuna tegemist on tootmismaa osalise muutmisega äri- ja elamumaaks, siis ei tohi alal olla
pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringuga kavandatavale
tegevusele.
DP ala edasist arendamist silmas pidades on oluline, et uushoonestuse rajamiseks ettenähtud
maal poleks tegu ülenormatiivse (elumaale sätestatud piirarve ületava) reostusega vastavalt
Veeseaduse (RT I, 22.02.2019, 1) alusel kehtestatud Keskkonnaministri 28.06.2019.a
määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ ja Keskkonnaministri
04.09.2019.a määrusele nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“. Antud
määrused määratlevad erinevad piirväärtused elumaale ja tööstusmaale. Elumaa hõlmab
maakatastriseaduse § 18 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse tähenduses
elamumaad ja nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud muud sellise sihtotstarbega
maad, mis ei kuulu tööstusmaa alla vastavalt määruse liigitusele.
Reostusuuring on otstarbekas teostada projekteerimise faasis. Juhul, kui leitakse
ülenormatiivset reostust, siis selle utiliseerimine on otstarbekas teostada ehitustööde käigus.
Siis saab hinnata ka väljakaevatud pinnase edasise kasutamisega seotud küsimusi. Juhul, kui
töö käigus võetavad pinnaseanalüüsid näitavad ka üle tööstusmaa piirarvu (näiteks
naftasaadustega) reostunud pinnast, siis tuleb see üle anda jäätmekäitlejale, kellel on õigus
käidelda ohtlikke jäätmeid. Üle elamumaa piirarvu, kuid alla tööstusmaa piirarvu reostunud
pinnast võib kasutada ära liiklusmaa all kas kohapeal või väljaspool ala. Puhast pinnast saab
kasutada kohapeal tagasitäitena või haljastuses.
5.7 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid
need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra
ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse
mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.
Piirkonna välisõhu kvaliteet on üldiselt hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne DP
realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet.
Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse detailplaneeringu koostamisel.
Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga
on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline.
Olulist soojuse emissiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust ei ole oodata.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste,
mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.
6
https://virtsu.ee/ajalugu/virtsu-kalur/kalatoostus/
19
Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
5.8 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju DP elluviimisega pole ette näha. Piirkonnas
ei ole teada alasid, kus õigusaktidega inimese tervise ja heaolu kaitseks kehtestatud
keskkonnakvaliteedi nõudeid oleks ületatud.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale.
5.9 Visuaalne mõju
Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti.
Oluline on, et uus hoonestus sobituks ümbritsevasse keskkonda. Planeeringus tuleb määrata
arhitektuursed tingimused, mis tagavad hoonete sobivuse piirkonda.
5.10 Mõju kultuuriväärtustele
Kultuurimälestiste riikliku registri7 andmetel ei leidu piirkonnas kinnismälestisi.
Otsene mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.
5.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.
Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise
keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.
5.12 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine
Planeeringuala kontaktvööndis teadaolevad teised sarnased arendused puuduvad, millega
seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine.
5.13 Muud aspektid
Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega
kaasnevana ei ole oodata.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise
planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel
teistesse valdkondadesse. Antud juhul olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse
valdkondadesse puudub.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi,
sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa
Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul seos Euroopa Liidu
keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise
menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud
säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.
7
https://register.muinas.ee
20
Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega
muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb
kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist
on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte
sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.
21
Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta
Keskkonnamõju loetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis
kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Samuti ei
kuulu tegevus KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud tegevuste hulka. KSH eelhinnangu koostamise
vajadus tuleneb eelkõige PlanS § 124 lõikest 6 ja KeHJS § 33 lõikest 2.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel
koostatud eelhinnangus.
Planeeringuga kavandatav tegevus ei ole vajalik Natura alade kaitse-eesmärkide
saavutamiseks. Kaitstavate alade kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole
planeeringualal registreeritud, samuti puuduvad EELIS andmebaasis andmed kaitse-
eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta. DP ala jääb väljapoole kaitstavaid alasid.
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada
detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.
KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega
kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju
hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja
maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud
asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuseid looduse
üksikobjekte ja kaitsealasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.
Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt puudub ebasoodne mõju
piirkonnas olevate Natura alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele, sh
elupaikade seisundile ja kaitstavate liikide seisundile.
4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist,
heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist liikluskoormuse
ja mürataseme suurenemist, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed;
5) detailplaneeringu alal ei saa välistada jääkreostust, mistõttu tuleb katlamaja ja
masuudihoidla piirkonnas projekteerimise faasis teostada pinnasereostuse uuring;
võimalik keskkonnareostus tuleb likvideerida täies ulatuses enne ehitamise
alustamist.
6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse
ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
Kõikide tegevuste kavandamisel tuleb arvestada ja arvestatakse Natura 2000 võrgustiku
alade suhtes kehtivaid erisusi.
22
Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Olulist negatiivset mõju või aastaringset täiendavat koormust kaitstavatele aladele DP
realiseerimisega eeldatavalt ei avaldata.
Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik
planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP
koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid (näiteks vajadusel mõju
linnustikule) jms. Selleks, et linnud klaasi märkaksid ja end ei vigastaks, tuleb kasutada vastavaid
meetmeid - paremini on märgatavad valged kujutised, märgised või kardinad. Asjakohased
soovitused https://www.eoy.ee/ET/12/33/linnud-ja-klaaspinnad
KSH eelhinnangu ülesanne ei ole analüüsida arenduste majanduslikke mõjusid või otseselt
hinnata hoonete ruumilist mõju. Antud teema lahendamine on DP koostamise ülesanne.
Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine DP eskiisi kohaselt ei too kaasa olulist
keskkonnamõju, mis nõuaks KSH läbiviimist. Planeeringulised küsimused (sh hoonete maht
ja paigutus) tuleb täpsemalt lahendada edasise planeeringu koostamise käigus. Ranna
ehituskeeluvööndi vähendamine antud asukohas on strateegiliselt oluline planeeringuline
muudatus, kuid detailplaneeringu elluviimine sellisel kujul ei kujuta endast olulist
täiendavat negatiivset mõju keskkonnale.
Tegemist on olemasoleva äri- ja tootmispiirkonnaga, kus on teadvustatud ja arvestatud
võimalikku üleujutusriski ning DP-s tuleb majandusliku kahju vältimiseks seada nõue uute
hoonete esimese korruse põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks.
Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile ning see võib
toimuda ainult Keskkonnaameti nõusolekul looduskaitseseaduse § 40 lg 3 alusel eraldi
menetlusega. Looduskaitseseadus ei võimalda anda Keskkonnaametil eelseisukohta
ehituskeeluvööndi vähendamise osas enne vastu võetud planeeringulahenduse esitamist.
Samuti tuleb DP koosseisus anda täpsemad põhjendused ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtutakse looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 40 lõikes 1
sätestatud tingimustest: arvestatakse ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtutakse
taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja
tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.
KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja
kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks
eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid
detailplaneeringu koostamisel ja menetlemisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.
Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise
otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt
Keskkonnaametilt.
23
Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Kasutatud materjalid
Allikmaterjalid:
Lääne maakonna planeering 2030+
Hanila valla üldplaneering
Seadused, määrused:
Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3)
Looduskaitseseadus (RT I, 23.03.2015, 122)
Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1)
Atmosfääriõhu kaitse seadus: (RT I, 05.07.2016, 1)
Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; RT I, 12.12.2018, 40)
Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1)
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1)
Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383)
Andmebaasid:
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee
24
LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS
Menetlusse kaasatavad
asutused Meie 02.02.2023 nr 2023/8-1/227-1
Ettepanekute küsimine
Lääneranna Vallavolikogu algatas 24.03.2022 otsusega nr 38 Virtsu aleviku Tallinna mnt
31 maaüksuse (katastritunnus 43001:001:0884) detailplaneeringu. Detailplaneeringu
eesmärgiks on muuta hoonestatud tootmismaa sihtotstarbega Tallinna mnt 31 maaüksuse
sihtotstarve osaliselt tootmis-, äri-, elamu, transpordi- ja üldmaaks, jagada kinnistu
kahekümne kaheksaks (28) krundiks, määrata kruntidele ehitusõigus ja lahendada vajalik
taristu. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev ja sellega tehakse ettepanek ranna
ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Detailplaneeringule ole ei ole kavas algatata keskkonnamõju strateegilist hindamist.
Koostatud on keskkonnamõju strateegilist hindamise mittealgatamise otsuse lisana vastav
eelhinnang (lisatud) ning detailplaneeringu lähteseisukohad.
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ja
planeerimisseaduse § 81 lg 1 esitab Lääneranna Vallavalitsus detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsuse eelnõu, detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ning detailplaneeringu
lähteseisukohad tutvumiseks ning ettepanekute esitamiseks.
Lääneranna Vallavalitsus palub esitada oma pädevusvaldkonnast lähtuvad seisukohad ja
ettepanekud eelnõude ja nende lisade kohta hiljemalt 06.märtsil 2023 e-posti aadressil
[email protected]. Tulenevalt planeerimisseaduse § 81 lg 4, kui ettepanekuid ei
ole esitatud määratud tähtajaks, siis loetakse, et ettepanekuid ei soovita esitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Källe
planeeringute spetsialist, 56655521,
[email protected]
Lisa 1. Lääneranna Vallavolikogu otsuse eelnõu;
Lisa 2. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang;
Lisa 3. Detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu;
Lisa 4. Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsus nr 38
Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298
Jaama 1, 90302 Lihula
[email protected] IBAN EE341010602005099006
Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank
Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 detailplaneeringu lähteseisukohad
LISA 1
19
TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE LAHENDUSSKEEM
Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond
M 1 : 1000
18
20
LT
21
17
23 22
TVK
16 LT
P36
P8
24
P10
15 P3
ÜK
PLANEERITAV ÄK
RANNA INVENTAAR
25
26
P9
14
P12 P4
ÄM P12
P12 P8 28 P15 LT
LP
P10 P4
27
P8
P4
12
13 10
9
LS TVK
LT
LP
P28
PLANEERITAVAD
TINGMÄRGID 11 RANNA INVENTAAR JA 8
MÄNGUVÄLJAKUD
PLANEERINGUALA VÄLISPIIR
PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR PT
MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERITAVA KRUNDI PIIR
1 PLANEERITAV KRUNDI POSITSIOONI NUMBER 1
OLEMASOLEV HOONE ÄK
PLANEERITAV UUS HOONE
PLANEERITAV UUS (JUURDEPÄÄSU-) TEE
PLANEERITAV RANNAPROMENAAD (JALGTEE)
(avalikku kasutusse määramise vajadus) 7
PLANEERITAV KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- PLANEERITAV
ÄK JA TEENINDUSHOONE MAA (LINNU-)VAATLUSTORN
ÄM PLANEERITAV MAJUTUSHOONE MAA
PLANEERITAV KULTUURI- JA SPORDI-
ÜK ASUTUSE MAA
EP PLANEERITAV ÜKSIKELAMU MAA LT
LP PLANEERITAV PARKIMISEHITISE MAA
6
LS PLANEERITAV SADAMA MAA
LT PLANEERITAV TEE JA TÄNAVA MAA-ALA 2
PT PLANEERITAV TURISMI-, MATKA- JA VÄLJASÕIDUKOHA MAA
TT PLANEERITAV TOOTMISHOONE MAA
5
KALLASRADA (Laius on laevatatavatel veekogudel 10 m,
lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist)
RANNA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR
(Ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m)
RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR
3
(Laius on rannal 50 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest)
EHITUSKEELUVÖÖNDIS VAREM VÄLJAKUJUNENUD EHITUSJOON
PLANEERITAV RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK
4
(järgib peamiselt ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoont)
MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR
(laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m)
TVK PLANEERITAV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA VÕIMALIK ASUKOHT
(peab paiknema ehitise sissepääsust kuni 200 m kaugusel)
EELNÕU
LÄÄNERANNA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Lihula . 2023 nr
Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine ja
lähteseisukohtade kinnitamine
Lääneranna Vallavolikogu algatas 24.03.2022 otsusega nr 38 Virtsu aleviku Tallinna mnt 31
maaüksuse (katastritunnus 43001:001:0884) detailplaneeringu. Planeeritava ala suurus on 8,57 ha.
Planeeringust huvitatud isik on aktsiaselts K.MET (registrikood 10100932).
Planeeringuala hõlmab Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksust, katastritunnus 43001:001:0884,
pindala 8,57 ha asukohaga mere ja Risti-Virtsu riigimaantee vahel Virtsu aleviku tiheasustusega osas.
Maaüksusel asuvad endise Virtsu kalatehase tootmis- ja abihooned (kokku 22) rajatised, taristu,
puurkaev ning Virtsu Vanasadama kai. Põhja ja idasuunas on planeeringuala ümbritsetud üksikelamute
kruntidega. Planeeringuala ei asu kaitse- ega hoiualal. Planeeringuala piirneb läänes mere poolt
Väinamere hoiualaga, Natura 2000 Väinamere linnualaga ja Natura 2000 Väinamere loodusalaga.
Planeeringualale ulatuvad Väinamere veekaitsevöönd, ranna- ja kalda ehituskeelu ning
piiranguvööndid, Risti-Virtsu riigimaantee kaitsevöönd ning elektri- ja sidetaristu koos
kaitsevöönditega.
Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta 100% tootmismaa sihtotstarbega Tallinna mnt 31 kinnistu
sihtotstarvet, jagada kinnistu kahekümne kaheksaks (28) krundiks, määrata kruntidele ehitusõigus
ja lahendada vajalik taristu. Planeeringuga soovitakse maa jagada 7. tootmishoone- ja ladude maa,
1. sadama, 3. kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, 1. majutushoone, 12. üksikelamumaa, 1.
turismi-, matka- ja väljasõidukoha, 1. kultuuri- ja spordiasutuse, 1. tee ja tänavamaa ja 1.
parkimisehitise krundiks. Väljaspool sadama krunti asuv mereäärne maa-ala soovitakse kasutusele
võtta avaliku kasutusega üldkasutatava puhketsoonina. „Virtsu aruka küla arengustrateegia
aastateks 2021-2030“ järgi on Tallinna mnt 31 endise Virtsu kalatehase hoonete ja nende juurde
kuuluva maa-ala arendamine ja kasutuse taastamine Virtsu aleviku arengu seisukohalt väga
oluline.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 katastriüksuse osas
Hanila valla üldplaneeringut, muutes seni 100% tootmismaa juhtsihtotstarbega maa osaliselt
tootmis-, äri-, elamu, transpordi- ja üldmaa sihtotstarbega maaks. Lisaks tehakse ettepanek määrata
kindlaks ranna ehituskeeluvööndi ulatus, vähendades sealhulgas ehituskeeluvööndit.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
Planeerimisseaduse § 124 lõike 6 kohaselt tuleb planeerimisseaduse §-s 142 nimetatud
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju
strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§ 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste
seisukohtadest.
Planeeringuga kavandatud tegevused ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis-
süsteemi seaduse § 6 lõikes 1 loetletud olulist keskkonnamõju omavate tegevuste hulka ning § 6
lõikes 2 loetletud tegevuste hulka, mille kohta peab otsustaja andma eelhinnangu, kas tegevusel on
oluline keskkonnamõju ning kas on vajalik läbi viia detailplaneeringu koostamise käigus
keskkonnamõju hindamine.
PlanS § 124 lõike 6 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura
2000 võrgustiku alale mõju ja PlanS § 125 lõike 1 punktis 4 ja §-s 142 nimetatud detailplaneeringu
koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes
4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Käesolevale otsusele on lisatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang (Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, 09.01.2023, koostaja LEMMA OÜ, edaspidi
„eelhinnang”).
Eelhinnangu järgi ei ole planeeringuga kavandatav tegevus vajalik Natura alade kaitse-eesmärkide
saavutamiseks. Planeeringuala jääb väljapoole kaitstavaid alasid, kaitstavate alade kaitse-
eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, samuti pole andmed kaitse-
eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja
paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist
keskkonnamõju ja KSH läbiviimine ei ole eelhinnangu alusel vajalik. Olulist negatiivset mõju või
aastaringset täiendavat koormust kaitstavatele aladele DP realiseerimisega eeldatavalt ei avaldata.
Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse
käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP koosseisus vajadusel teha
täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid. Eeldatavalt ei avalda planeeringuga kavandatud tegevus
olulist keskkonnamõju ja ei ole vajadust algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist kui
planeerimismenetluse käigus nähakse ette meetmed, mis viivad miinimumini kavandatava
tegevuse elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud.
Eelhinnangu kohaselt ranna ehituskeeluvööndi vähendamine ei too kaasa olulist keskkonnamõju, mis
nõuaks KSH läbiviimist. Planeeringulised küsimused (sh hoonete maht ja paigutus) tuleb täpsemalt
lahendada edasise planeeringu koostamise käigus. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine
planeeringualal on strateegiliselt oluline planeeringuline muudatus, kuid detailplaneeringu elluviimine
sellisel kujul ei kujuta endast olulist täiendavat negatiivset mõju keskkonnale.
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõikest 6
tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt
asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5
nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. PlanS § 81 lõike 1 ja § 142 lõike 2 alusel esitab
planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ning detailplaneeringu lähteseisukohad
nende kohta ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele
ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.
Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu, KSH
eelhinnang ning detailplaneeringu lähteseisukohad esitati Transpordiametile, Keskkonnaametile ja
teistele asjaomastele asutustele seisukoha andmiseks ja ettepanekute esitamiseks ning
naaberkinnisasjade omanikele arvamuse andmiseks.
Eelnõu täieneb
Detailplaneeringu lahendus, ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus ning kehtestamise
võimalikkus selgub planeeringu menetlemise käigus.
Juhindudes planeerimisseaduse § 77 lõikest 1, § 142 lõikest 6; keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3, § 34 lõikest 2, § 35 lõigetest 3 ja 6
ning võttes aluseks Hanila Vallavolikogu 17.12.2003.a määrusega nr 32 kehtestatud Hanila valla
üldplaneeringu ning lähtudes LEMMA OÜ 23.01.2023 koostatud keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnangust „Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang” ning arvestades asjaolu, et
detailplaneeringu elluviimine ei oma eeldatavalt olulist keskkonnamõju, Lääneranna
Vallavolikogu
otsustab:
1. Mitte algatada Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsusega nr 38 algatatud Virtsu aleviku
Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist kuna
detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju ega
ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ning planeeringuga kavandatav
tegevus ei ole vajalik Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide saavutamiseks lähtudes LEMMA OÜ
23.01.2023 koostatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust
„Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang” (lisatud otsusele).
2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2.
3. Detailplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus (Jaama 1, Lihula linn,
Lääneranna vald,
[email protected]).
4. Teavitada otsusest Keskkonnaametit ning teisi asjaomaseid asutusi.
5. Avaldada teade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest
Ametlikes Teadaannetes, Lääneranna valla veebilehel, ajalehtedes Lääneranna Teataja, Pärnu
Postimees ja Lääne Elu.
6. Otsusega on võimalik tutvuda Lääneranna valla veebilehel www.laanerannavald.ee ning
tööpäeviti Lääneranna Vallavalitsuses aadressil Jaama tn 1, Lihula linn, Lääneranna vald.
7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
8. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, esitades
kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide
Lääneranna Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Armand Reinmaa
volikogu esimees
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 02.02.2023 11:16
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: Ettepanekute küsimine
Manused: 20221-338 25.03.2022 Otsus.asice; 20238-1227-1 02.02.2023 Väljaminev
kiri.asice; dp_virtsu_tln_mnt_31_ksh_mittealgatamine.pdf;
dp_virtsu_tln_mnt_31_ksh_mittealgatamine_....asice;
dp_virtsu_tln_mnt_31_ksh_mittealgatamine_li... (1).pdf;
dp_virtsu_tln_mnt_31_ksh_mittealgatamine_li....pdf
Tere!
Teile on saadetud Lääneranna Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta
kaudu dokument Ettepanekute küsimine , mis on registreeritud 02.02.2023
numbriga 2023/8-1/227-1.
Kontaktinfo
Lääneranna Vallavalitsus
Jaama tn 1, Lihula linn 90302 Lääneranna vald
Telefon: 472 4630
e-post:
[email protected]
EELNÕU
Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad
Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu, koostamise
korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus. Detailplaneering on algatatud Lääneranna Vallavolikogu
24.03.2022 otsusega nr 38.
1. Planeeringuala, olemasolev olukord
Planeeringuala moodustab Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksus, katastritunnus
43001:001:0884, pindala 8,57 ha, sihtotstarve 100% tootmismaa, mis asub Virtsu aleviku
tiheasustuspiirkonnas mere ja Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigimaantee nr 10 (km 65,85-
66,34) vahel (asendiskeem lisa 2). Planeeringula piirneb põhjas hoonestatud Tallinna mnt 33b
(43001:001:0885, 100% ärimaa) ja Tallinna mnt 35b (19502:003:0135, 100% jäätmehoidla maa,
AS Matsalu Veevärk Virtsu aleviku reoveepuhasti) maaüksustega, edasi põhjasuunas asuvad
elamumaa krundid. Planeeringualast idas teisel pool Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteed
asuvad elamukrundid, lõunas hoonestamata Tallinna mnt 31a (19502:003:0562, 100%
maatulundusmaa) maaüksus.
Virtsu Tallinna mnt 31 maaüksusest moodustab õuemaa 83116 m2, looduslik rohumaa 2494 m2
ja muu maa 82 m2. Planeeringuala on hoonestatud, sellel asuvad endise Virtsu kalatehase
tootmis- ja abihooned (kokku 22 hoonet), rajatised, taristu, puurkaevud ning Virtsu Vanasadama
kai. Juurdepääs planeeringualale on Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigimaanteelt (teeregistri
nr 10, Virtsu alevikus liikluspinna nimetus „Tallinna maantee”).
Planeeringualale ulatub Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee kaitsevöönd, alal asuvad
elektri- ja sidetaristud koos kaitsevöönditega.
Planeeringuala ei asu kaitse- ega hoiualal. Planeeringuala piirneb läänes mere poolt Väinamere
hoiualaga (registrikood KLO2000241), Natura 2000 Väinamere linnualaga (registrikood
RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalaga (registrikood RAH0000605).
Planeeringualaga piirneval merel asub keskkonnaregistri kaitstavate loodusobjektide nimistu
järgi III kategooria kaitsealuse liigi harilik hink (Cobitis taenia) elupaik.
Planeeringuala asub osaliselt Virtsu üleujutusriskiga alal ja sellele ulatuvad Väinamere
veekaitsevöönd, ranna- ja kalda ehituskeelu- ning piiranguvöönd. Olemasolev hoonestus asub
osaliselt ranna ehituskeeluvööndis.
Teadaolevalt muinsuskaitsealused objektid planeeringualal puuduvad.
Planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade väljaselgitamisel
ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse, geoloogia,
muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest.
2. Kehtivad planeeringud, mõjuhinnangud, lähtedokumendid
2.1. Lääne maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/70). Planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku
tuumikalasid ja rohekoridore ning väärtuslikke maastikke.
1
2.2. Hanila valla üldplaneering (kehtestatud Hanila Vallavolikogu 17.12.2003.a määrusega nr
32). Üldplaneeringu järgi asub planeeringuala Virtsu aleviku tiheasustusalal, juhtsihtotstarve
tootmismaa. Kehtiv detailplaneering puudub.
2.3. Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsus nr 38 „Virtsu aleviku Tallinna mnt 31
maaüksuse detailplaneeringu algatamine”
2.4. Lääneranna Vallavolikogu ...2023 otsus nr ... „Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ja
lähteseisukohtade kinnitamine”
2.5. Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, 09.01.2023. Koostaja LEMMA OÜ.
2.6. Transpordiameti 18.05.2022 kiri nr 7.2-1/22/8764-2 „Seisukohtade väljastamine Tallinna
mnt 31 detailplaneeringu koostamiseks”.
3. Vastavus üldplaneeringule
3.1. Detailplaneeringuga muudetakse Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 katastriüksuse osas kehtivat
Hanila valla üldplaneeringut. Üldplaneeringus on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks
määratud tootmishoonete, -rajatiste ja ladude maa. Detailplaneeringuga nähakse lisaks tootmise
ja laohoone maa-alale ette äri-ja teenindusettevõtte, elamute, kultuuri- ja spordiasutuse, sadama,
tee ja tänava ja virgestusrajatise maa-alad. Planeeringualal asuvad endise Virtsu kalatehase
hooned on kavas rekonstrueerida olulise keskkonnamõjuta tootmis- ja ärihooneteks.
Paneeringuala paikneb tiheasustusalal ning on põhja ja ida poolt ümbritsetud väikeelamutega,
millest lähtuvalt on Tallinna mnt 31 põhja ja lõuna poolsetele osadele planeeritud üksikelamute
krundid.
3.2. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks eesmärgiga vähendada
ranna ehituskeeluvööndit planeeringualal vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 40.
4. Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk
Planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punkti 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav
linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks,
olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust.
Detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb lisaks kehtivast Hanila valla üldplaneeringust,
mille kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik Virtsu aleviku tiheasustusega alal.
Vastavalt Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsusega nr 38 on detailplaneeringu eesmärgiks
tootmismaa sihtotstarbega Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse sihtotstarbe muutmine,
maaüksuse jagamine kahekümne kaheksaks (28) krundiks, kruntide ehitusõiguse määramine,
juurdepääsude ja taristuga varustatuse lahendamine ning ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi
vähendamine. Planeeringuga soovitakse Tallinna mnt 31 maa-ala jagada 7. tootmishoone- ja
ladude maa, 1. sadama, 3. kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, 1. majutushoone, 12.
üksikelamumaa, 1. turismi-, matka- ja väljasõidukoha, 1. kultuuri- ja spordiasutuse, 1. tee ja
tänavamaa ja 1. parkimisehitise krundiks. Väljaspool sadama krunti asuv mereäärne maa-ala
soovitakse kasutusele võtta avaliku kasutusega üldkasutatava puhketsoonina.
„Virtsu aruka küla arengustrateegia aastateks 2021-2030“ järgi on Tallinna mnt 31 endise Virtsu
kalatehase hoonete ja nende juurde kuuluva maa-ala arendamine ja kasutuse taastamine Virtsu
aleviku arengu seisukohalt väga oluline.
2
Planeeringuala, mereäärne Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksus, asub osaliselt ranna
ehituskeeluvööndis ning ranna piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lõike 1 punkti
3 kohaselt on tiheasustusalal ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi laius 50 m ja LKS § 36 lõike 1
punkti 1 kohaselt piiranguvööndi ulatus 200 m. LKS § 38 lõike 3 järgi on ranna või kalda
ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud välja arvatud LKS § 38
lõigetes 4 kuni 6 toodud juhtudel. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda
Keskkonnaameti nõusolekul, ehituskeeluvööndi vähendamise aluseks on üldplaneeringu
muutmise ettepanekut sisaldav vastuvõetud detailplaneering (LKS § 40).
Tiheasustuspiirkonnas asuva Tallinna mnt 31 maaüksuse hoonestus ja taristu asub sarnaselt kogu
piirkonnale osaliselt ranna ehituskeeluvööndis. Planeeringuga tehakse ettepanek ranna
ehituskeeluvööndi vähendamiseks tiheasustusalal ajalooliselt varem väljakujunenud
ehitusjoonest sisemaa poole jääva maa-ala osas ning mereäärse taristu (sh kallasrajal asuva
jalgtee) tarbeks.
Ehituskeeluvööndi vähendamine on kaalutlusotsuse alusel erandi tegemine ning otsuste
tegemisel lähtutakse ranna kaitse eesmärkidest, milleks on looduskoosluste säilitamine,
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine
ning rannas vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 34).
5. Detailplaneeringu koostamise ülesanded
Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 toodud
ülesannete täitmine, krundi ehitusõiguse ning kasutamise sihtotstarvete määramine, sealhulgas:
1) planeeringuala kruntideks jaotamine;
2) krundi hoonestusala määramine;
3) krundi ehitusõiguse määramine;
4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;
5) ehitise ehituslike tingimuste määramine;
6) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;
7) liikluskorralduse põhimõtete määramine;
8) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
9) kuja määramine;
10) kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine;
11) kallasraja puudumise korral vähima vajaliku teeninduspiirkonna määramine;
12) kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
13) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi
tagavate nõuete seadmine;
14) ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine;
15) servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks
määramise vajaduse märkimine;
16) eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva olemasoleva või kavandatava puhkeala avalikult
kasutatavaks alaks määramise vajaduse märkimine;
17) avalikes huvides maa-alade ja taristu omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või
sundvalduse seadmise vajaduse märkimine;
18) põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole
detailplaneeringu koostamine nõutav.
19) jäätmekäitluse lahenduse määramine;
20) tuleohutustingimuste määramine;
21) üldplaneeringu järgse juhtsihtotstarbe muutmine;
22) ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine.
3
6. Seisukohad detailplaneeringu lahenduse koostamiseks
6.1. Planeeringuala jagatakse kuni 28 krundiks lähtudes DAGOPen OÜ koostatud Virtsu aleviku
Tallinna mnt 31 maaüksuse lahendusskeemist (lähteseisukohtade lisa 1).
6.2. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga, arvestama avaliku ja
kaasatavate ja puudutatud isikute huvidega. Hoonestustingimuste seadmisel lähtuda
planeeringualal ja selle lähipiirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadist. Kavandatava hoonestuse
arhitektuurne lahendus peab olema heatasemeline ja sobituma keskkonda.
6.3. Planeerida kruntide hoonestusalad ja taristu asukohad olemasolevat hoonestust, rajatisi ja
taristut võimalikult kasutavalt ning looduskeskkonda võimalikult vähe häirivana.
6.4. Hoonestuse planeerimisel arvestada planeeringualal ja ümbruskonnas olemasoleva
hoonestusega, teede- ja tänavate võrguga, piirkonna ehitustraditsioonidega, vaadetega merelt
planeeringualale ning planeeringuala kruntidelt, sh kavandatud elamukruntidelt merele.
6.5. Uute hoonete planeerimisel ning olemasolevate hoonete laiendamisel arvestada
planeeringualal ja selle ümbruskonnas olemasolevate hoonete kõrgustega.
6.6. Planeeringuga mitte kavandada ehitamist vees ning uute hoonete ehitamist
veekaitsevööndisse (veeseadus § 118 ja § 119).
6.7. Ühendada planeeringualale kavandatud krundid Virtsu aleviku ühisveevärgi ja
kanalisatsiooniga. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas väljapool
keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1080 määratud Virtsu aleviku reoveekogumisala.
Lääneranna valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 näeb ette
reoveekogumisala laiendamise planeeringualale. Vee ja reovee käitluse lahendused planeerida
vastavalt keskkonnakaitse nõuetele, näha ette meetmed põhjavee kaitseks, vältida reovee
sattumist merre. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid
häiringuid ümbritsevale looduskeskkonnale ja naaberkinnistutele, vajadusel tuleb viia läbi
uuringud võimalike keskkonna- ja muude asjakohaste häiringute vältimiseks.
6.8. Kaaluda kavandatud hoonete ja taristu ehitamise ja hilisema kasutamisega seotud
võimalikud õnnetuse- ja avariiolukorrad ning näha ette nende vältimise meetmed ja õnnetuste- ja
avariiolukordade juhtumise puhuks tegutsemisjuhised ja leevendusmeetmed.
6.9. Hoonestuse ja taristu planeerimisel arvestada võimalike kliimamuutustega, sh tormide ja
üleujutuste sagenemine, merevee taseme tõus, sademevee koguste suurenemine. Üleujutusriskiga
alal majandusliku kahju vältimiseks määrata uute hoonete esimese korruste põranda lubatavaks
madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt 3 m, soovituslikult 3,5 m. Täpsustada korduva
üleujutuse ja kõrgvee ohuga alade ulatus ja piirid ning arvestada planeeringulahenduses
üleujutuse ja kõrgvee esinemisega planeeringualal, üleujutusohuala täpsustada ja töötada välja
ennetavad ja leevendavad meetmed ning ehituslikud tingimused, et vältida kahju keskkonnale,
inimese tervisele ja varale. Näha planeeringus ette olemasolevate ning kavandatud ehitiste ja
taristu rannavööndis paiknemisest tulenevad riskid (üleujutus, torm, kliimamuutustest tulenev
võimalik merevee taseme tõus) ja nendega planeeringulahenduses arvestada. Planeeringuala
puhul on tegemist olemasoleva äri- ja tootmispiirkonnaga, kus on varasemalt teadvustatud ja
arvestatud üleujutusriskidega. Majandusliku kahju vältimiseks seada planeeringulahenduses uute
hoonete esimese korruse põranda lubatav madalaim ehituskõrgus arvestades üleujutusriske.
6.10. Mitte takistada juurdepääsu kallasrajale. Planeeringualal asub 10 meetri laiune avalik
kallasrada (keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38 lg 2). Kallasrada peab jääma läbitavaks ja
4
avalikult kasutatavaks. Planeeringulahenduses näidata tegelikkuses toimiv avalik juurdepääs
kallasrajale.
6.11. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 10 Virtsu-Kuivastu-Kuressaare (edaspidi Tallinna
maantee) km 65,85-66,34. Kavandada juurdepääs planeeringualale Tallinna maanteelt. Parkimine
lahendada planeeringuala ja kruntide siseselt. Planeeringu koostamisel võtta aluseks
Transpordiameti 18.05.2022 kirjas nr 7.2-1/22/8764-2 „Seisukohtade väljastamine Tallinna mnt
31 detailplaneeringu koostamiseks” toodud tingimused:
6.11.1. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile
7. Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike
läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava
perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Kavandada ristmiku ümberehitus
kasvava/planeeringualalt lähtuva liiklussageduse vastuvõtmiseks. Ristmik kanaliseerida ning
näha ette ohutud teeületused/ohutussaartega teeületuskohad. Jalakäijate ohutuse tagamiseks
siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega. Arvestada, et planeering on
ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse
planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks
(vastavalt EhS § 10), kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik
(PlanS § 4 lg 6).
6.11.2. Transpordiamet korraldab riigiteede projekteerimist, sh liiklusohutusele avalduva mõju
hindamist, ehitamist ja omanikujärelevalvet. Huvitatud isik tasub seotud kulud.
6.11.3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
6.11.4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Arvestades olemasoleva hoonestusjoonega kavandada hoonestusalad vähemalt 11,0 m kaugusele
äärmise sõiduraja välimisest servast. Elamud planeerida väljapoole riigitee kaitsevööndit (sh
arvestada, et ristmiku planeerimisel võib kaitsevööndi piir muutuda).
6.11.5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda
kontaktalas paiknevate teiste planeeringute (nende olemasolul) lahendustega.
6.11.6. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine.
6.11.7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
6.11.8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurki vastavalt juhisele
„Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ ja külgnähtavust vastavalt normide tabelile
2.14. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette võsa, heki,
aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
6.11.9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud
ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
meetodil.
6.11.10. Kuna planeeritav ala asub Virtsu sadama ja sadama navigatsioonimärgistuse mõju
piirkonnas, siis tuleb arvestada, et navigatsioonimärkide nähtavus ei halveneks tingituna
planeeritavast lahendusest. Seetõttu tuleb kõikide merele paistavate valgustite (v.a.
navigatsioonimärkide tulede) puhul kasutada valguslahendusi, mis välistaks valgusallikate
nägemist merelt ja Virtsu sadamast (meresõiduohutuse seadus § 48 lg 4).
6.11.11. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise
lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu
kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on
vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks
tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide
läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.
5
6.11.12. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning
nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus
EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.
6.11.13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
6.11.14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele
uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3
http://www.mnt.ee/failid/t2iendavad_n6uded_topo_geodeetilistele_uurimist88dele.pdf soovitame
mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem
kui 20 meetrit tee teljest.
6.11.15. Kanda joonistele planeeritud objektide (sh hoonestusala, parkla, piire, tehnorajatis jms)
kaugused riigitee katte servast,.
6.11.16. Planeeringus kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede
numbreid ja nimetusi.
6.11.17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon,
õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel
hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja
kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks,
sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete
tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud
leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale
kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
6.11.18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3)
tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.
6.12. Määrata piirete (aiad, hekid) ehitustingimused.
6.13. Sademevesi..
6.13.1. Detailplaneeringu seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee
ärajuhtimise lahendus. Sademevete ärajuhtimine hoonetest eelmale peab olema lahendatud
vertikaalplaneerimisega nii, et ei kahjustata naaberkinnistuid. Lahendada sademevete kogumine,
immutamine ja ärajuhtimine võimalikult planeeringuala siseselt. Sademevete juhtimine
naaberkinnistute maa-alale üldjuhul ei ole lubatud. Kinnistute (19502:003:0135 Tallinna mnt 35b
ja 19502:003:0562 Tallinna mnt 31a) omanike nõusolekul võib kasutada sadevee ärajuhtimiseks
planeeringuala põhja- ja lõunapiiril asuvaid olemasolevaid kraave.
6.13.2. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu
kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on
vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks
tuleb hinnata planeeringu elluviimise tulemusel lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja
truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.
6.13.3. Parklatest kogutav sadevesi peab olema nõuetekohaselt puhastatud.
6.13.4. Sadevee torustik ja kraavid kavandada selliselt, et neile oleks tagatud juurdepääs
hilisemaks puhastamiseks ja hoolduseks.
6.13.5. Planeeritava ala sadevee lahenduse kavandamisel teha koostööd Transpordiameti ja AS
Matsalu Veevärk.
6
6.14. Planeeringuala tuleohutusnõuded näha ette vastavalt kehtivale seadusandlusele, sh siseministri
30.03.2017. a. määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja 18.02.2021 määrusele nr 10
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,
tingimused ning kord“. Sademevett võib koguda tuletõrjeveemahutite või -tiikide täitmiseks.
6.15. Planeeritav ala asub Virtsu sadama ja sadama navigatsioonimärgistuse mõju piirkonnas
ning navigatsioonimärkide nähtavus ei tohi halveneda planeerinulahendusest tingituna. Kõigi
merele paistavate valgustite (v.a. navigatsioonimärkide tulede) puhul kasutada valguslahendusi,
mis välistaks valgusallikate nägemist merelt ja Virtsu sadamast (meresõiduohutuse seadus § 48
lg 4).
6.16. Planeeringu koosseisus anda põhjendused ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtutakse LKS § 40 lõikes 1 sätestatud tingimustest:
arvestatakse ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja
kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.
7. Vajalikud uuringud ja analüüsid
7.1. Detailplaneering koostada mõõtkavas 1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile, millele on lisaks
planeeringualale kantud vähemalt 20 m laiune ala väljaspool planeeritava ala piiri (kontaktvöönd).
Kõik kavandatu, sh sadeveeäravool ja tulekustutusvee võimalused, peavad jääma mõõdistatud
alusplaanile.
7.2. Hinnata detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu.
Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee (Tallinna maantee) ristumiskoha läbilaskevõimele.
Teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui
prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega (Transpordiameti 18.05.2022 kiri nr
7.2-1/22/8764-2 s toodud liiklusuuringud).
7.3. Planeeringualal ei saa välistada jääkreostust, mistõttu tuleb katlamaja ja masuudihoidla
piirkonnas projekteerimise faasis teostada pinnasereostuse uuring, võimalik keskkonnareostus
tuleb likvideerida täies ulatuses enne ehitamise alustamist.
7.4. Täiendavate uuringute vajadus selgub planeeringu koostamise käigus.
8. Keskkonnamõju strateegiline hindamine
8.1. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3
tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta
eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3
sätestatud juhul. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang „Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang” (LEMMA OÜ,
09.01.2023), kus analüüsitakse võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas,
maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ning
võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Eelhinnangu kohaselt, arvestades kavandatud
tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisega seonduvat
olulist keskkonnamõju ning KSH läbiviimine ei ole vajalik. Olulist negatiivset mõju või
aastaringset täiendavat koormust kaitstavatele aladele detailplaneeringu realiseerimisega
eeldatavalt ei avaldata.
8.3. Detailplaneeringu koostamisel lähtuda lähteseisukohtade punktis nr 8.2. nimetatud
eelhinnangust.
7
9. Detailplaneeringu vormistamine ja koosseis
9.1. Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduse § 3 lõigetes 1-5 sätestatud nõuetele.
9.2. Detailplaneering koostada vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele
nõuetele ning rahandusministeeriumi juhendmaterjalidele (http://planeerimine.ee ja
http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirjas esitada muuhulgas:
planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
9.3. Detailplaneeringu koosseisus peab olema üldplaneeringu muutmise ettepanek koos põhjenduse
ja vajalike joonistega.
9.4. Detailplaneeringu seletuskiri peab sisaldama ranna ehituskeeluvööndi vähendamise
ettepanekut, (planeeringuala osas), mis arvestab ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtub
taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevatest teede- ja
tehnovõrkudest.
9.5. Detailplaneering koosseisus peab olema lisana planeeringulahendust illustreeritav ruumiline
illustratsioon.
9.6. Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019
määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
10. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel
10.1. Detailplaneering koostatakse koostöös ja kooskõlastatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse
17.12.2015.a määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja
planeeringute kooskõlastamise alused“ valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi
detailplaneering käsitleb:
10.1.1. Päästeamet,
10.1.2. Keskkonnaamet,
10.1.3. Transpordiamet.
10.1.4. Muinsuskaitseamet,
10.1.5. Terviseamet.
Muud valitsusasutused, kellega tuleb koostööd teha, selgitatakse välja detailplaneeringu
koostamise käigus vastavalt sellele, millised küsimused ja objektid detailplaneeringus
käsitlemisele tulevad.
10.2. Planeeringu koostamise korraldaja kaasab planeeringu koostamisse
Rahandusministeeriumi, Tallinna mnt 35b (19502:003:0135), Tallinna mnt 33b
(43001:001:0885), Tallinna mnt 33a (19502:003:0720), Tallinna mnt 33 (19502:003:0160),
Tallinna mnt 31a (19502:003:0562), Tallinna mnt 20, 19502:003:0325), Tallinna mnt 22
(19502:003:0104), Tallinna mnt 26 (19502:003:0210) naaberkinnisasjade omanikud ja teised
isikud, kelle huve ja õigusi planeering võib puudutada ning isikud, kes on avaldanud soovi olla
kaasatud planeeringu koostamisse. Muud kaasatavad isikud selgitatakse välja detailplaneeringu
koostamise käigus vastavalt detailplaneeringus käsitletavatele küsimustele.
10.3. Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning teede lahenduse koostöös maa-alal
olemasolevate või kavandavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega. Kokkuvõte tehtud
koostööst esitatakse planeeringu seletuskirjas ning tehnovõrkude omanike või valdajate
väljastatud tingimused lisatakse planeeringu koosseisu. Tehnovõrkude valdajad:
10.3.1. Matsalu Veevärk AS;
8
10.3.2. Telia Eesti AS;
10.3.3. Imatra Elekter AS (Elektrilevi OÜ);
10.3.4. Transpordiamet.
10.4. Seadusest tulenevad kooskõlastused valitsusasutustelt tuleb saada enne detailplaneeringu
vastuvõtmist. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus kooskõlastuste vajadust täpsustada ja
täiendada detailplaneeringu menetlemise käigus.
11. Detailplaneeringu koostamise ajakava
11.1. PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise
otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
11.2. Detailplaneeringu koostamise ajakava sätestatakse detailplaneeringu koostamise lepingus.
Ajakava kokku panekul arvestatakse, et see ligikaudne ning koostatud eeldusel, et
detailplaneeringu menetlusel ei ilmne planeeringu koostamist takistavaid või pidurdavaid
asjaolusid ning ei teki pikaajalisi planeeringuvaidlusi.
12. Lõppsätted
12.1. Juurdepääs planeeringualale kavandatud kruntidelt avalikule teele peab olema tagatud enne
detailplaneeringu vastuvõtmist.
12.2. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus lähteseisukohti täpsustada ja täiendada
detailplaneeringu menetlemise käigus.
9