Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Keskkonnaministeeriumile
Riigimetsa Majandamise Keskusele
Riigikantseleile
Rahandusministeeriumile
Maaeluministeeriumile
Põllumajandus- ja Toiduametile
Keskkonnaametile
Riigikontrollile
Meie: 1.02.2023 nr 1-2/23/5680
Ettepanek kavandamisel olevate metsaparandus- ja teedeehitusobjektide
menetluste peatamiseks, hindamaks nende majanduslikku otstarbekust ja
kooskõla kliima- ja elurikkuse eesmärkidega
1. Suurinvesteeringud metsakuivendusse ja teede ehitusse on kliima- ja elurikkuse
eesmärkide valguses kaalutlemata
30.12.2022 kinnitati Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse liikme käskkirjaga nr 1-5/115
RMK metsaparandustööde kavandamise nimekiri 2023-2024, mis sisaldab järgnevatele
aastatele (peamised rajamisaastad kuni 2028) kavandatud maaparandusobjektide (39 170 ha)
ja teeehitusobjektide (ca 555 km) nimistut planeeritava eelarvega 47 910 954 eurot. 1 RMK
2023. a kapitaalmahutuste eelarve kohaselt on käesoleva aasta metsaparandusosakonna ja
metsaparandustalituse eelarvest nähtud kokku ette 21 790 000 eurot, millest
kuivendussüsteemide projekteerimiseks on kavandatud 500 000 eurot, metsateede
projekteerimiseks 1 290 000 eurot, kuivendussüsteemide rekonstrueerimiseks 5 500 000 eurot
ning metsateede ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks 14 500 000 eurot. 2
Viidatud investeeringuotsustes puuduvad kaalutlused, mis annaksid infot selle kohta, kuivõrd on
otsustes arvestatud kliima- ja elurikkuse eesmärkidega.
Maaparandussüsteemide rajamise, uuendamise ja rekonstrueerimisega kaasnevad ühelt poolt
eesmärgipärased mõjud, mille tulemusel võib suureneda märgade alade põllumajanduslik või
metsamajanduslik produktiivsus. Teiselt poolt kaasnevad aga maaparandusega mitmed
looduskeskkonda mõjutavad probleemid – hävineb või kahjustub märgade ökosüsteemide
1
RMK metsaparandustööde kavandamise nimekirja 2023-2024 kinnitamine (juhatuse otsus 30.12.2022)
https://adr.rmk.ee/dokument/327683
2
RMK struktuuriüksuste kapitaalmahutuste 2023. aasta eelarve kinnitamine (juhatuse otsus 03.01.2023)
https://adr.rmk.ee/dokument/327788
elustik, halveneb maaparandussüsteemide eesvooludeks olevate looduslike vooluveekogude
seisund. Lisaks mõjutab turbaalade kuivendamine kasvuhoonegaaside heidet. Kui 2020. a Eesti
kasvuhoonegaaside aruandluses on kuivendatud turvasmuldadelt arvestatud CO2 koguheidet
määras 0,35 mln t, siis 2023. a aruandluses on see määr 0,7 mln t. Täpsema vastuse heite
suuruse kohta peavad andma Eesti põhised uuringud.
2022. a aprillis avaldatud Riigikantselei koordineerimisel koostatud rohepoliitika juhtkomisjoni
eksperdirühma raportis3 märgitakse: ”Maakasutussektori (LULUCF) süsiniku sidumise võime on
pidurdunud ning puudub erinevaid vajadusi integreeriv otsus, kuidas tagada sektori panus
kliimaeesmärkidesse, halvendamata sealjuures elurikkuse olukorda. Maakasutust
puudutavates valdkondades (sh metsandus, põllumajandus, ruumiplaneerimine, tee-ehitus jm)
läbi viidavad ja planeeritavad tegevused ning seatud kliimaeesmärgid ei käi käsikäes looduse
säilitamise ja taastamise vajadusega. Suurobjektide puhul hakatakse sageli detailsemalt
keskkonnamõjusid hindama pärast investeerimisotsuse tegemist, mitte ei võeta kvantifitseeritud
keskkonnamõjusid esialgse põhimõttelise otsuse tegemisel arvesse. Ebaõnnestunud dialoog ja
kaasamine loob riski polariseerumiseks keskkonnahüvede ja majandushuvide vahel.”
Rohepoliitika juhtkomisjoni eksperdirühma raport näeb ette leppida kokku kliima-, elurikkuse ja
sotsiaal-majanduslikust vaatest tasakaalustatud LULUCF sidumiseesmärk ja suurendada
võrreldes praegusega maakasutussektoris seotud süsinikuvaru. Raporti kohaselt sõltub
maakasutussektori süsinikubilanss eelkõige metsamajandamise praktikatest (sh
raieintensiivsusest), kuivendatud aladest lähtuvast heitmest ja turbatööstusest ning
põllumajanduslikest praktikatest. Võtmetähtsusega on süsinikuvaru suurendamisel ja
maakasutussektori sidumisvõime parandamisel keskenduda süsinikuvaru
suurendamisele metsamaal, põllumajandusmaal ja märgaladel. Raporti kohaselt toovad
järgmise 30 aasta kontekstis kiirema kasu kuivendamise mõjude leevendamine, turvasmuldade
kaitse (sh märgalaviljelus), turbatootmise mõjude kahandamine, püsirohumaade kaitse,
pärandniitude kaitse ja hooldamine, maastikuelementide taastamine ja loomine, metsamaadel
metsaraie ruumiline planeerimine (et tagada süsinikuvaru suurenemine ja elurikkusele oluliste
vanade ja loodusliku dünaamikaga metsade piisavus maastikus) ja raieintensiivsuse
optimeerimine.
Vabariigi Valitsuse 09.07.2021 korraldusega nr 2504 valitsuse liikmetest moodustatud rohepoliitika
juhtkomisjoni eesmärgiks on mh koordineerida täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust rohepöörde
elluviimisel. Seega on keskkonnaministri vastutada keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste
tegevuse vastavasuunaline koordineerimine. Riigimetsa Majandamise Keskus on põhimääruse
kohaselt5 keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasutus. Kogu RMK tegevus
peab olema kooskõlas KeM kliima- ja elurikkuse eesmärkidega ning valdkonda puudutavate riiklike
strateegiliste kavadega. Metsakuivenduse ja teedeehituse kavades puudub asjakohane
vastavushinnang täielikult. See loob suure riski vastuolulisteks investeeringuteks, millega võib
kaasneda oluline majanduslik kahju ja keskkonnakahju.
3
Rohepoliitika eksperdirühma raport: https://valitsus.ee/media/4870/download
4
Rohepoliitika juhtkomisjoni moodustamine:https://www.riigiteataja.ee/akt/310072021002?leiaKehtiv
5
Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus: https://www.riigiteataja.ee/akt/113112018003
2. Riiklikud arengudokumendid nõuavad metsaparanduselt asukohatundlikke
valikotsuseid ja kaasnevate mõjude hoolikat kaalumist. Valmimas on TÜ teadlaste
poolt koostatav temaatiline juhend.
Vabariigi Valitsuse 2. märtsil 2017 kinnitatud „Kliimamuutustega kohanemise arengukava
aastani 2030 ja rakendusplaan aastateks 2017‒2020” 6(KOHAK) kohaselt vajab
maaparandussüsteemide töökindluse tagamine senisest suuremaid ja järjepidevaid
investeeringuid, mis nõuavad asukohatundlikke valikotsuseid. Sama printsiip on suuniseks ka
kehtivates veemajanduskavades.7
Metsanduse arengukava (kinnitamata) aastani 2030 strateegilise keskkonnamõju hindamise
aruande8 p. 4.1. kirjeldab metsakuivenduse ulatuslikke mõjusid. Mh on kuivendus ohuks veel
looduslikuna säilinud veerežiimiga soometsade ja soostunud metsade seisundile ja elustikule.
Eeltoodule lisanduvad veel metsakuivenduse kliimamõjud, mis seisnevad CO2 ja vähemal
määral ka N2O emissioonis kuivenduse toimel aereeritud ja lagunevast turvasmullast.
Kokkuvõttes leitakse MAK KSH-s, et metsakuivendust võib lugeda oluliseks metsamajanduse
kaasmõjuks, mille minimeerimine nõuab mõjude eelhindamist ning leevendavate meetmete
rakendamist. Sedastatakse, et praegu hinnatakse metsakuivenduse kavandamisel selle
otseseid mõjusid looduskaitse objektidele, kuid mõjusid elurikkusele ja veekeskkonnale ning
kuivenduse kliimamõjusid ei võeta otsustuste tegemisel piisavalt arvesse.
Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 seab eesmärkideks laiendada olemasolevaid
Natura 2000 jt kaitstavaid alasid ning kaitsta rangelt väga suure elurikkusega alasid, sh
parandada 30% praegu ebasoodsas seisundis olevatest elupaigatüüpidest ja liikide
elupaikadest. Lisaks kavandatakse 2030. aastaks taastada kahjustatud elupaiku, kusjuures eriti
olulised on suure süsinikuvaruga ökosüsteemid, nagu näiteks sood ja metsad, mida tuleks
kestlikult majandada ja tegeleda elurikkuse vähenemise peamiste põhjustega. Elurikkuse
strateegia eesmärgid seostuvad mh vajadusega leevendada ja kompenseerida maaparanduse
negatiivseid mõjusid.
Kui strateegilised kavad näevad ette metsaparandusele vajaduspõhist lähenemist, siis objektide
põhjendatud eelvalikut ei saa enam teha projekteerimise tasandil. Nagu ka rohepoliitika
juhtkomisjoni eksperdirühm välja tõi, hakatakse suurobjektide (antud juhul suurinvesteeringute)
puhul sageli detailsemalt keskkonnamõjusid hindama pärast investeerimisotsuse tegemist, mitte
ei võeta kvantifitseeritud keskkonnamõjusid esialgse põhimõttelise otsuse tegemisel arvesse.
Metsaparanduse puhul lisandub siia asjaolu, et keskkonnamõjude seadusekohane hindamine
on selles valdkonnas väga erandlik. Valdavalt langetatakse keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise otsuseid.
6
Kliimamuutustega kohanemise arengukava: https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava
7
Kehtivad veemajanduskavad: https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad
8
MAK 2030 mõjude hindamise lõpparuanne: https://envir.ee/media/8444/download
Selle üheks põhjuseks on asjaolu, et vastutavatel riigiametitel puuduvad taoliste otsuste
tegemiseks piisavad teadmised ja vahendid.9 Et maaparanduse valdkonnas oleks võimalik teha
asukohatundlikke valikotsuseid, negatiivseid mõjusid leevendada ja kompenseerida, on
Keskkonnaamet tellinud Tartu Ülikoolilt KOHAK meetme 3.4. “Maismaaökosüsteemide ja
-elupaikade stabiilsuse, soodsa seisundi, funktsioonide, ressursside ja mitmekesisuse tagamine
muutuvas kliimas” raames maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja
kompensatsioonimeetmete rakendamise juhise. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste
Instituudi teadlaste hetkel koostatavas juhises käsitletakse lisaks maaparanduse mõjudele,
nende leevendamisele ja kompenseerimisele ka kuivenduse vajaduse tuvastamist, mis on üks
riiklikest arengudokumentidest tulenevaid suuniseid.
3. Arengusuunistest, ettevaatusprintsiibist ja riigivara kasutamise põhimõtetest
lähtuvalt tuleb kavandamisel olevad metsakuivenduse ja metsateede ehituse
projektid peatada, kuni tekib võimekus teha kuivendusvajaduse kaalumisel
teadmistepõhiseid ja rohepoliitika eesmärkidele suunatud koordineeritud
otsuseid.
Riigivaraseaduse § 8 lg 4 kohaselt peab riigivara valitseja, tehes riigivaraga mis tahes
toiminguid või tehinguid, juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib
neist toimingutest või tehingutest saada. Sellest põhimõttest peab lähtuma ka maaparandustöid
kavandades.
Eestis kui Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis tuleb keskkonnaotsuseid tehes lähtuda
ettevaatusprintsiibist. Ettevaatuspõhimõte on riskijuhtimise lähenemisviis, mille kohaselt ei
kasutata sellist poliitikat või meedet, mis võib üldsusele kahju tekitada või keskkonda kahjustada
ning mille suhtes teadlased ei ole konsensusele jõudnud. Samas võib poliitika või meetme
uuesti läbi vaadata, kui saadakse rohkem teaduslikku teavet.10
Kuna Riigimetsa Majandamise Keskuse algatusel nii 30.12.2022 käskkirjaga kui ka varasemalt
kavandatud ja 2023. a eelarvesse planeeritud mahukate metsaparandus- ja
teedeehitusprojektide kavandamisnimekirjades puuduvad teaduslikul teadmisel tuginevad
põhjendused ja kaalutlused, samuti majandusliku tasuvuse alane info, on teadmata, milline
majanduslik ja keskkonnaalane mõju selle tegevusega kaasneb. On väga suur risk, et
metsaparandusse kavandatud mahukad investeeringud töötavad vastu riigi kliima- ja elurikkuse
eesmärkidele. Samuti on Riigikontroll toonud oma eelmisel aastal avaldatud auditis
“Ehitusmaavaradega varustamise kindlus” välja asjaolu, et kui on plaan rajada aastaks 2030
kavandatud uued suured taristuprojektid, siis on tarvis hakata avama uusi maardlaid. On
selgusetu, kuidas ja kas RMK poolt plaanitud teede rekonstrueerimine ja uute teede ehitamine
mõjutab üldist ehitusmaavarade kasutamise kindlust ja milline on uute karjääride rajamise
keskkonnamõju. Samuti kaasneb ka tee-ehitusega kuivendav ja metsi fragmenteeriv mõju.
9
Vt nt Maaelumininisteeriumi kooskõlastus looduskaitseseaduse ja keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise eelnõule:
https://adr.envir.ee/et/document.html?id=9eabe507-83c4-4186-9d08-ee9517138659
10
Ettevaatusprintsiibi (Precautionary principle) kirjeldus EL õigusraamistikus:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=LEGISSUM:precautionary_principle
Arvestades eeltoodut, teeme ettepaneku peatada kõik 30.12.2022 käskkirjaga
kavandatavad, samuti hetkel juba koostamisel olevad RMK struktuuriüksuste
kapitalimahutuste 2023. a eelarvesse planeeritud metsaparandus- ja
teedeehitusprojektid, kuni KeA tellitava ja TÜ teadlaste koostatava juhise näol tekib
võimekus hinnata kavandatava metsaparanduse majanduslikku tasuvust ning
keskkonnamõjusid ning langetada asukohatundlikud valikotsused.
Ühtlasi teeme ettepaneku korraldada riigi tegevus maaparanduse valdkonnas ümber nii, et
selles tehtavad kaalukad otsused oleksid kooskõlas Vabariigi Valitsuse rohepoliitika ning kliima-
ja elurikkuse eesmärkidega, läbipaistvad ning põhjendatud
Oleme valmis eeltoodud ettepanekute arutamiseks ka kohtuma.
Lugupidamisega
Maia-Liisa Anton
Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator, kuivendamise töörühma nimel
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Keskkonnaministeeriumile
Riigimetsa Majandamise Keskusele
Riigikantseleile
Rahandusministeeriumile
Maaeluministeeriumile
Põllumajandus- ja Toiduametile
Keskkonnaametile
Riigikontrollile
Meie: 1.02.2023 nr 1-2/23/5680
Ettepanek kavandamisel olevate metsaparandus- ja teedeehitusobjektide
menetluste peatamiseks, hindamaks nende majanduslikku otstarbekust ja
kooskõla kliima- ja elurikkuse eesmärkidega
1. Suurinvesteeringud metsakuivendusse ja teede ehitusse on kliima- ja elurikkuse
eesmärkide valguses kaalutlemata
30.12.2022 kinnitati Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse liikme käskkirjaga nr 1-5/115
RMK metsaparandustööde kavandamise nimekiri 2023-2024, mis sisaldab järgnevatele
aastatele (peamised rajamisaastad kuni 2028) kavandatud maaparandusobjektide (39 170 ha)
ja teeehitusobjektide (ca 555 km) nimistut planeeritava eelarvega 47 910 954 eurot. 1 RMK
2023. a kapitaalmahutuste eelarve kohaselt on käesoleva aasta metsaparandusosakonna ja
metsaparandustalituse eelarvest nähtud kokku ette 21 790 000 eurot, millest
kuivendussüsteemide projekteerimiseks on kavandatud 500 000 eurot, metsateede
projekteerimiseks 1 290 000 eurot, kuivendussüsteemide rekonstrueerimiseks 5 500 000 eurot
ning metsateede ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks 14 500 000 eurot. 2
Viidatud investeeringuotsustes puuduvad kaalutlused, mis annaksid infot selle kohta, kuivõrd on
otsustes arvestatud kliima- ja elurikkuse eesmärkidega.
Maaparandussüsteemide rajamise, uuendamise ja rekonstrueerimisega kaasnevad ühelt poolt
eesmärgipärased mõjud, mille tulemusel võib suureneda märgade alade põllumajanduslik või
metsamajanduslik produktiivsus. Teiselt poolt kaasnevad aga maaparandusega mitmed
looduskeskkonda mõjutavad probleemid – hävineb või kahjustub märgade ökosüsteemide
1
RMK metsaparandustööde kavandamise nimekirja 2023-2024 kinnitamine (juhatuse otsus 30.12.2022)
https://adr.rmk.ee/dokument/327683
2
RMK struktuuriüksuste kapitaalmahutuste 2023. aasta eelarve kinnitamine (juhatuse otsus 03.01.2023)
https://adr.rmk.ee/dokument/327788
elustik, halveneb maaparandussüsteemide eesvooludeks olevate looduslike vooluveekogude
seisund. Lisaks mõjutab turbaalade kuivendamine kasvuhoonegaaside heidet. Kui 2020. a Eesti
kasvuhoonegaaside aruandluses on kuivendatud turvasmuldadelt arvestatud CO2 koguheidet
määras 0,35 mln t, siis 2023. a aruandluses on see määr 0,7 mln t. Täpsema vastuse heite
suuruse kohta peavad andma Eesti põhised uuringud.
2022. a aprillis avaldatud Riigikantselei koordineerimisel koostatud rohepoliitika juhtkomisjoni
eksperdirühma raportis3 märgitakse: ”Maakasutussektori (LULUCF) süsiniku sidumise võime on
pidurdunud ning puudub erinevaid vajadusi integreeriv otsus, kuidas tagada sektori panus
kliimaeesmärkidesse, halvendamata sealjuures elurikkuse olukorda. Maakasutust
puudutavates valdkondades (sh metsandus, põllumajandus, ruumiplaneerimine, tee-ehitus jm)
läbi viidavad ja planeeritavad tegevused ning seatud kliimaeesmärgid ei käi käsikäes looduse
säilitamise ja taastamise vajadusega. Suurobjektide puhul hakatakse sageli detailsemalt
keskkonnamõjusid hindama pärast investeerimisotsuse tegemist, mitte ei võeta kvantifitseeritud
keskkonnamõjusid esialgse põhimõttelise otsuse tegemisel arvesse. Ebaõnnestunud dialoog ja
kaasamine loob riski polariseerumiseks keskkonnahüvede ja majandushuvide vahel.”
Rohepoliitika juhtkomisjoni eksperdirühma raport näeb ette leppida kokku kliima-, elurikkuse ja
sotsiaal-majanduslikust vaatest tasakaalustatud LULUCF sidumiseesmärk ja suurendada
võrreldes praegusega maakasutussektoris seotud süsinikuvaru. Raporti kohaselt sõltub
maakasutussektori süsinikubilanss eelkõige metsamajandamise praktikatest (sh
raieintensiivsusest), kuivendatud aladest lähtuvast heitmest ja turbatööstusest ning
põllumajanduslikest praktikatest. Võtmetähtsusega on süsinikuvaru suurendamisel ja
maakasutussektori sidumisvõime parandamisel keskenduda süsinikuvaru
suurendamisele metsamaal, põllumajandusmaal ja märgaladel. Raporti kohaselt toovad
järgmise 30 aasta kontekstis kiirema kasu kuivendamise mõjude leevendamine, turvasmuldade
kaitse (sh märgalaviljelus), turbatootmise mõjude kahandamine, püsirohumaade kaitse,
pärandniitude kaitse ja hooldamine, maastikuelementide taastamine ja loomine, metsamaadel
metsaraie ruumiline planeerimine (et tagada süsinikuvaru suurenemine ja elurikkusele oluliste
vanade ja loodusliku dünaamikaga metsade piisavus maastikus) ja raieintensiivsuse
optimeerimine.
Vabariigi Valitsuse 09.07.2021 korraldusega nr 2504 valitsuse liikmetest moodustatud rohepoliitika
juhtkomisjoni eesmärgiks on mh koordineerida täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust rohepöörde
elluviimisel. Seega on keskkonnaministri vastutada keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste
tegevuse vastavasuunaline koordineerimine. Riigimetsa Majandamise Keskus on põhimääruse
kohaselt5 keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasutus. Kogu RMK tegevus
peab olema kooskõlas KeM kliima- ja elurikkuse eesmärkidega ning valdkonda puudutavate riiklike
strateegiliste kavadega. Metsakuivenduse ja teedeehituse kavades puudub asjakohane
vastavushinnang täielikult. See loob suure riski vastuolulisteks investeeringuteks, millega võib
kaasneda oluline majanduslik kahju ja keskkonnakahju.
3
Rohepoliitika eksperdirühma raport: https://valitsus.ee/media/4870/download
4
Rohepoliitika juhtkomisjoni moodustamine:https://www.riigiteataja.ee/akt/310072021002?leiaKehtiv
5
Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus: https://www.riigiteataja.ee/akt/113112018003
2. Riiklikud arengudokumendid nõuavad metsaparanduselt asukohatundlikke
valikotsuseid ja kaasnevate mõjude hoolikat kaalumist. Valmimas on TÜ teadlaste
poolt koostatav temaatiline juhend.
Vabariigi Valitsuse 2. märtsil 2017 kinnitatud „Kliimamuutustega kohanemise arengukava
aastani 2030 ja rakendusplaan aastateks 2017‒2020” 6(KOHAK) kohaselt vajab
maaparandussüsteemide töökindluse tagamine senisest suuremaid ja järjepidevaid
investeeringuid, mis nõuavad asukohatundlikke valikotsuseid. Sama printsiip on suuniseks ka
kehtivates veemajanduskavades.7
Metsanduse arengukava (kinnitamata) aastani 2030 strateegilise keskkonnamõju hindamise
aruande8 p. 4.1. kirjeldab metsakuivenduse ulatuslikke mõjusid. Mh on kuivendus ohuks veel
looduslikuna säilinud veerežiimiga soometsade ja soostunud metsade seisundile ja elustikule.
Eeltoodule lisanduvad veel metsakuivenduse kliimamõjud, mis seisnevad CO2 ja vähemal
määral ka N2O emissioonis kuivenduse toimel aereeritud ja lagunevast turvasmullast.
Kokkuvõttes leitakse MAK KSH-s, et metsakuivendust võib lugeda oluliseks metsamajanduse
kaasmõjuks, mille minimeerimine nõuab mõjude eelhindamist ning leevendavate meetmete
rakendamist. Sedastatakse, et praegu hinnatakse metsakuivenduse kavandamisel selle
otseseid mõjusid looduskaitse objektidele, kuid mõjusid elurikkusele ja veekeskkonnale ning
kuivenduse kliimamõjusid ei võeta otsustuste tegemisel piisavalt arvesse.
Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 seab eesmärkideks laiendada olemasolevaid
Natura 2000 jt kaitstavaid alasid ning kaitsta rangelt väga suure elurikkusega alasid, sh
parandada 30% praegu ebasoodsas seisundis olevatest elupaigatüüpidest ja liikide
elupaikadest. Lisaks kavandatakse 2030. aastaks taastada kahjustatud elupaiku, kusjuures eriti
olulised on suure süsinikuvaruga ökosüsteemid, nagu näiteks sood ja metsad, mida tuleks
kestlikult majandada ja tegeleda elurikkuse vähenemise peamiste põhjustega. Elurikkuse
strateegia eesmärgid seostuvad mh vajadusega leevendada ja kompenseerida maaparanduse
negatiivseid mõjusid.
Kui strateegilised kavad näevad ette metsaparandusele vajaduspõhist lähenemist, siis objektide
põhjendatud eelvalikut ei saa enam teha projekteerimise tasandil. Nagu ka rohepoliitika
juhtkomisjoni eksperdirühm välja tõi, hakatakse suurobjektide (antud juhul suurinvesteeringute)
puhul sageli detailsemalt keskkonnamõjusid hindama pärast investeerimisotsuse tegemist, mitte
ei võeta kvantifitseeritud keskkonnamõjusid esialgse põhimõttelise otsuse tegemisel arvesse.
Metsaparanduse puhul lisandub siia asjaolu, et keskkonnamõjude seadusekohane hindamine
on selles valdkonnas väga erandlik. Valdavalt langetatakse keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise otsuseid.
6
Kliimamuutustega kohanemise arengukava: https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava
7
Kehtivad veemajanduskavad: https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad
8
MAK 2030 mõjude hindamise lõpparuanne: https://envir.ee/media/8444/download
Selle üheks põhjuseks on asjaolu, et vastutavatel riigiametitel puuduvad taoliste otsuste
tegemiseks piisavad teadmised ja vahendid.9 Et maaparanduse valdkonnas oleks võimalik teha
asukohatundlikke valikotsuseid, negatiivseid mõjusid leevendada ja kompenseerida, on
Keskkonnaamet tellinud Tartu Ülikoolilt KOHAK meetme 3.4. “Maismaaökosüsteemide ja
-elupaikade stabiilsuse, soodsa seisundi, funktsioonide, ressursside ja mitmekesisuse tagamine
muutuvas kliimas” raames maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja
kompensatsioonimeetmete rakendamise juhise. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste
Instituudi teadlaste hetkel koostatavas juhises käsitletakse lisaks maaparanduse mõjudele,
nende leevendamisele ja kompenseerimisele ka kuivenduse vajaduse tuvastamist, mis on üks
riiklikest arengudokumentidest tulenevaid suuniseid.
3. Arengusuunistest, ettevaatusprintsiibist ja riigivara kasutamise põhimõtetest
lähtuvalt tuleb kavandamisel olevad metsakuivenduse ja metsateede ehituse
projektid peatada, kuni tekib võimekus teha kuivendusvajaduse kaalumisel
teadmistepõhiseid ja rohepoliitika eesmärkidele suunatud koordineeritud
otsuseid.
Riigivaraseaduse § 8 lg 4 kohaselt peab riigivara valitseja, tehes riigivaraga mis tahes
toiminguid või tehinguid, juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib
neist toimingutest või tehingutest saada. Sellest põhimõttest peab lähtuma ka maaparandustöid
kavandades.
Eestis kui Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis tuleb keskkonnaotsuseid tehes lähtuda
ettevaatusprintsiibist. Ettevaatuspõhimõte on riskijuhtimise lähenemisviis, mille kohaselt ei
kasutata sellist poliitikat või meedet, mis võib üldsusele kahju tekitada või keskkonda kahjustada
ning mille suhtes teadlased ei ole konsensusele jõudnud. Samas võib poliitika või meetme
uuesti läbi vaadata, kui saadakse rohkem teaduslikku teavet.10
Kuna Riigimetsa Majandamise Keskuse algatusel nii 30.12.2022 käskkirjaga kui ka varasemalt
kavandatud ja 2023. a eelarvesse planeeritud mahukate metsaparandus- ja
teedeehitusprojektide kavandamisnimekirjades puuduvad teaduslikul teadmisel tuginevad
põhjendused ja kaalutlused, samuti majandusliku tasuvuse alane info, on teadmata, milline
majanduslik ja keskkonnaalane mõju selle tegevusega kaasneb. On väga suur risk, et
metsaparandusse kavandatud mahukad investeeringud töötavad vastu riigi kliima- ja elurikkuse
eesmärkidele. Samuti on Riigikontroll toonud oma eelmisel aastal avaldatud auditis
“Ehitusmaavaradega varustamise kindlus” välja asjaolu, et kui on plaan rajada aastaks 2030
kavandatud uued suured taristuprojektid, siis on tarvis hakata avama uusi maardlaid. On
selgusetu, kuidas ja kas RMK poolt plaanitud teede rekonstrueerimine ja uute teede ehitamine
mõjutab üldist ehitusmaavarade kasutamise kindlust ja milline on uute karjääride rajamise
keskkonnamõju. Samuti kaasneb ka tee-ehitusega kuivendav ja metsi fragmenteeriv mõju.
9
Vt nt Maaelumininisteeriumi kooskõlastus looduskaitseseaduse ja keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise eelnõule:
https://adr.envir.ee/et/document.html?id=9eabe507-83c4-4186-9d08-ee9517138659
10
Ettevaatusprintsiibi (Precautionary principle) kirjeldus EL õigusraamistikus:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=LEGISSUM:precautionary_principle
Arvestades eeltoodut, teeme ettepaneku peatada kõik 30.12.2022 käskkirjaga
kavandatavad, samuti hetkel juba koostamisel olevad RMK struktuuriüksuste
kapitalimahutuste 2023. a eelarvesse planeeritud metsaparandus- ja
teedeehitusprojektid, kuni KeA tellitava ja TÜ teadlaste koostatava juhise näol tekib
võimekus hinnata kavandatava metsaparanduse majanduslikku tasuvust ning
keskkonnamõjusid ning langetada asukohatundlikud valikotsused.
Ühtlasi teeme ettepaneku korraldada riigi tegevus maaparanduse valdkonnas ümber nii, et
selles tehtavad kaalukad otsused oleksid kooskõlas Vabariigi Valitsuse rohepoliitika ning kliima-
ja elurikkuse eesmärkidega, läbipaistvad ning põhjendatud
Oleme valmis eeltoodud ettepanekute arutamiseks ka kohtuma.
Lugupidamisega
Maia-Liisa Anton
Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator, kuivendamise töörühma nimel
Saatja: EKO koordinaator <
[email protected]>
Saadetud: 01.02.2023 19:15
Adressaat: KeM Keskkonnaministeerium <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; Taimo Aasma <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <"Kristi Klaas">; <"RAM Info">; <"Sven Kirsipuu">;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; Tiiu
Valdmaa <
[email protected]>; <"info keskkonnaamet ee">; Rainer Vakra
<
[email protected]>; Leelo Kukk <
[email protected]>;
<
[email protected]>; Airi Andresson <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Ettepanek kavandamisel olevate metsaparandus- ja teedeehitusobjektide menetluste
peatamiseks
Manused: 5680_Kuivendusprojektide peatamise ettepanek_EKO.asice;
5680_Kuivendusprojektide peatamise ettepanek_EKO.pdf
Tere
Saadan teile Eesti Keskkonnaühenduste Koja ettepaneku kavandamisel olevate
metsaparandus- ja teedeehitusobjektide menetluste peatamiseks, hindamaks nende
majanduslikku otstarbekust ja kooskõla kliima- ja elurikkuse eesmärkidega.
Oleme valmis eeltoodud ettepanekute arutamiseks ka kohtuma.
Heade soovidega
Maia-Liisa Anton
Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator, kuivendusmeeskonna nimel
[email protected]
http://www.eko.org.ee/kontakt