Hiiumaa Valla Kärdla osavalla Valitsus Teie 05.12.2022 nr 8-3/313
[email protected] Meie 02.02.2023 nr 15-3/9563-2
Sadama tn 4 kinnistu
detailplaneering
Hiiumaa Valla Kärdla Osavalla Valitsus esitas 05.12.2022 Rahandusministeeriumile taotluse
Kärdla linnas Sadama tn 4 kinnistu 21.06.2012 kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringut
(edaspidi üldplaneering) muutva detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) heakskiidu
saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel. Taotlusele
on lisatud detailplaneering ja selle menetluse materjalid. Taotluses on vallavalitsus kinnitanud,
et detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi ei esitatud.
PlanS § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 3 punkt 1 alusel kohaselt on detailplaneeringu heakskiidu
andmise otsustamisel Rahandusministeeriumi ülesandeks kontrollida detailplaneeringu
vastavust õigusaktidele.
Rahandusministeeriumi 04.07.2022 kirjas nr 15-3/5214-2 oleme juhtinud tähelepanu
puudustele ja palunud detailplaneering PlanS-iga kooskõlla viia. Oleme selgitanud, et PlanS
§ 4 lõike 1 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus,
seega kohaliku omavalitsuse vastutus ja ülesanne on, et detailplaneering vastaks kehtivatele
õigusaktidele, sh PlanS-s sätestatud nõuetele. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering
planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja
moodustavad ühtse terviku. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu
vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt
peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised
peavad olema omavahel kooskõlas.
Kontrollimisel tuvastasime, et detailplaneering on jätkuvalt vastuolus PlanS-ga ja
Rahandusministeeriumi märkustega arvestatud ei ole. Seega juhime Teie tähelepanu veelkord
detailplaneeringu puudustele:
1. Detailplaneeringu kohaselt on krundil 1 määratud ehitusõigus 9 m kõrgustele
kahekorruselistele olemasolevale restoranihoonele ja rajatavale hoonele, mida
seletuskirjas on nimetatud kõrvalhooneks ja põhijoonisel hooneks. Seletuskirjas on
märgitud: restoranihoones võib jätkuda äritegevus ja luuakse võimalus uue eluhoone
püstitamiseks. Krundi 1 kasutamise sihtotstarve on 50% elamumaa ja 50%
kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa. Kuna kõrvalhoone mõiste on
õiguslikult defineerimata ja hoone võib olla nii abihoone kui ka elamu, ei ole
detailplaneeringus üheselt määratud, mida planeeritakse. Rahandusministeerium jääb
seisukohale, et detailplaneeringus ei ole ehitusõigus arusaadavalt määratud ja seega ei
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
vasta see PlanS-i ega määruse nõuetele. Palume detailplaneeringus ehitusõigus üheselt
määrata ning seletuskiri ja joonised kooskõlla viia.
2. Seletuskirjas on krundil 1 ehitusõigus määratud kahele ja põhijoonisel kolmele
hoonele. Palume detailplaneeringut parandada ja seletuskiri ning joonis omavahel
kooskõlla viia.
3. Krundil 2 on ehitusõigus määratud 9 m kõrgusele elamule ning olemasolevale ja
rajatavale abihoonele kõrgusega kuni 6 m. Põhijoonisel ei ole elamu ja abihooned
eristatavad. Palume põhijoonisel elamud ja abihooned erinevalt tähistada või kujutada.
4. Krundil 2 võib seletuskirja kohaselt olemasoleva abihoone säilitada, rekonstrueerida,
laiendada või lammutada. Määratud ei ole, millises ulatuses ja millistel tingimustel
võib abihoonet laiendada. Palume detailplaneeringut täiendada.
5. Detailplaneeringus on kasutatud mõistet ehitisealune pindala (seletuskirja lk 5, 10).
Mõiste ehitisealune pind on määratletud ehitusseadustiku alusel kehtestatud
majandus- ja taristuministri määruses nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused“. Määruse § 19 lõike 1 kohaselt on ehitisealune pind hoonealune
pind või rajatisealune pind. Palume detailplaneeringus mõisteid kasutada õiguslikus
mõistes korrektselt lähtudes eeltoodud selgitusest.
6. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral
sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. PlanS
§ 142 lõige 7 sätestab, et sellisel juhul peab detailplaneeringu koosseisu kuuluma
üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Juhime
tähelepanu, et detailplaneeringus ei ole üldplaneeringu muutmise ettepanek selgelt
sõnastatud, arusaadav ei ole ka joonis. Palume lisada legend joonisele Kärdla linna
üldplaneeringu põhijoonise muutmise ettepanek Sadama tn 4 maaüksuse ulatuses (lk
15) ja seletuskirjas üldplaneeringu muutmise ettepanek selgelt sõnastada.
Heakskiidu andmise otsustamiseks palume esitada Rahandusministeeriumile parandatud ja
täiendatud detailplaneering. Pärast eelpool toodud puuduste kõrvaldamist saame jätkata
menetlust detailplaneeringule heakskiidu andmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid:
Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 715 5809
[email protected]
2