Riigikantselei
Meie 01.02.2023 nr 8-1/808
[email protected]
Rahukohtu 3
15161, Tallinn
Erakonnaseaduse, krediidiasutuste seaduse ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse
seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks erakonnaseaduse, krediidiasutuse seaduse ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Danilson-Järg
Minister
Lisaadressaadid:
Haridus- ja Teadusministeerium
Rahandusministeerium
Siseministeerium
Riigikogu Kantselei
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon
MTÜ Korruptsioonivaba Eesti
Mariko Jõeorg-Jurtšenko 620 8207
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Erakonnaseaduse, krediidiasutuste seaduse ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa
Kooskõlastustabel
Märkuse esitaja ja märkus/kommentaar Justiitsministeeriumi seisukoht
1. Riigikogu Kantselei
1 Eelnõuga muudetakse keelatud annetuse vastuvõtmise tagajärgi nii, et keelatud annetuse 30 päeva jooksul Mittearvetatud. Selgitus: ERJK on senise tegevuse käigus
tagastamata jätmisel tekib annetuse saajal kohustus see riigieelarvesse kanda ja sellega viivitamisel tasuda intressi korduvalt hinnanud erakonnale osutatud teenuseid ning neid
0,06% päevas keelatud annetuse summalt. Kui keelatud annetus on ese, tuleb see tagastada või tagastamise võimatuse kvalifitseerinud ka keelatud annetusena. Seaduse tasandil
korral müüa ja kanda müügist saadav tulu riigieelarvesse. Samas võib keelatud annetus olla ka muud laadi rahaliselt täpsema regulatsiooni loomine ei ole hädavajalik.
hinnatav hüve nagu teenus, kaupade erakonnale kasutusse andmine tingimusel, mis teistele ei ole kättesaadav,
nõudest loobumine või tavapäraselt siduvatest kohustustest vabastamine (vt EKS § 123 lõikes 2 toodud loetelu).
Soovitame eelnõu seletuskirjas selgitada menetlust ka selliste annetuste puhul. Näiteks kas ja millal loetakse
erakonnale osutatud teenuste eest arvete tasumata jätmine keelatud annetuseks, kuidas toimub sellisel juhul annetuse
summa riigieelarvesse kandmine ja kas annetuse tegijale jääb endiselt nõudeõigus osutatud teenuse eest tasu
saamiseks.
2. Eelnõuga kavandatavas EKS § 1212 lõikes 3 nähakse ette, et erakonnale riigieelarvest makstavat eraldist Mittearvestatud. Selgitus: Hetkel ei ole kavandatud vastavat
vähendatakse kuni 50% ulatuses, kuni keelatud annetuse summa on eraldistest täies ulatuses kinni peetud, kuid mitte detailsemat regulatsiooni, kuna tõenäosus kirjeldatud olukorra
kauem kui 12 kuud. Seletuskirjas on öeldud, et „Kui keelatud annetus on nii suur, et 12-kuuline riigieelarve eraldiste tekkimiseks ei ole suur.
vähendamine ei kata keelatud annetuse väärtust ära, saab ERJK algatada ettekirjutuse alusel täitemenetluse.“ Leiame,
et sättes või eelnõu seletuskirjas võiks täpsustada, kuidas arvestatakse eraldise vähendamist juhul, kui erakonnal on
täitmata mitu erinevat ettekirjutust keelatud annetuse riigieelarvesse kandmise kohta. Näiteks võib tuua olukorra, kus
keelatud annetused on küll väiksemad, kuid kokku ei oleks võimalik 12- kuulise perioodi jooksul neid summasid
riigieelarveliste eraldiste vähendamisega katta.
2. Haridus-ja Teadusministeerium
Haridus- ja Teadusministeeriumile on esitatud kooskõlastamiseks erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse Arvestatud: eelnõus on loobutud ERJK-le sidusorganisatsiooni
muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt muudetakse erakonnaseaduse paragrahvi 12⁶ esimese lõike esimene lause tuvastamise õiguse andmisest. Samas peame vajalikuks tulevikus
ja sõnastatakse järgmiselt: „Erakonna sidusorganisatsioon käesoleva seaduse tähenduses on sihtasutus või sidusorganisatsioonide kindlaksmääramisega seonduva veelgi
mittetulundusühing, mille tegevus on suunatud käesoleva seaduse §-s 1 määratletud erakonna eesmärkide täpsemat ja selgemat sätestamist ning ministeeriumide vahel
saavutamisele.“ Ühtlasi lisatakse samasse paragrahvi kuues lõige, mille kohaselt erakondade rahastamise järelevalve koostöö jätkamist sobiva lahenduse leidmisel.
komisjonil on õigus tuvastada haldusaktiga sidusorganisatsiooniks olek. Eelnõu seletuskiri möönab, et
sidusorganisatsiooni mõiste kujundamine on oluline, kuid keeruline (lk 20). Liiga lai mõiste seab põhjendamatult
erinevatele isikutele ulatuslikud piirangud. Liiga kitsas definitsioon kätkeb ohtu, et leitakse viis regulatsioonist
1
mööda minna. Hoolimata sellest, et tunnistatakse küsimuse olulisust, ei lahendata seda eelnõuga seaduse tasemel.
Selle asemel jäetakse sidusorganisatsiooni mõiste kujundamine erakondade rahastamise järelevalve komisjonile,
millel seletuskiri soovitab vastu võtta „nt halduse sise-eeskirja“, kus mõiste defineerida (lk 21). Sellest järeldub, et
seletuskirjas mööndakse sidusorganisatsiooni mõiste selgema definitsiooni võimalikkust, mis kaitseks sihtasutusi ja
mittetulundusühinguid liigsete piirangute eest, ent jäetakse selgem definitsioon andmata. Selgema definitsiooni
võimalikkust näitab ka seletuskirjas toodud avatud loetelu. Põhiseadusega kooskõlas tuleb olulised piirangud
kehtestada seadusega (PS § 3, § 9, § 14, § 48). Seadusega piisavalt määratletud täitevvõimu tegutsemise alused ja
tingimused on vajalikud, et välistada haldusorgani omavoli. Eelnõuga antakse erakondade rahastamise järelevalve
komisjonile õigus kehtestada ühingute tegevusvabadusele sedavõrd olulised piirangud, et nende rakendamise
tingimused peavad põhiseaduse kohaselt olema reguleeritud seadusega. Ülaltoodut arvestades soovitab Haridus- ja
Teadusministeerium kaaluda, kas sidusorganisatsiooni mõiste defineerimine seaduse tasandil aitaks kaasa suurema
selguse loomisele täitevvõimu tegevuses
3. Rahandusministeerium
1.Eelnõu § 1 punkti 18 (erakonnaseaduse, edaspidi EKS § 124 lõiked 2 ja 3) kohaselt on erakond kohustatud keelatud Arvestatud.
annetuse, mida ei ole võimalik tagastada, kandma riigieelarvesse (ka kehtivas seaduses on nii). Samuti, kui keelatud
annetus on ese, mida ei ole võimalik tagastada, siis see müüakse samuti maha ja raha kantakse riigieelarvesse. Õigem
oleks öelda, et „kantakse riigi tuludesse“. See oleks ühtne ka teiste sarnaste regulatsioonidega, näiteks
kriminaalmenetluse seadustik, riigivaraseadus jne.
2. Esitame täiendavalt EKS muutmiseks järgmised ettepanekud: Arvestatud osaliselt. EKS paragrahvi 125 lõiked 1 ja 2
2.1. EKS § 12² lõike 1 kohaselt (eelnõuga seda lõiget ei muudeta) võib erakond sõlmida laenulepingu ainult juhul, muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
kui laenuandja on krediidiasutus ning laenamine toimub turutingimustel. Laenulepingut võib tagada ainult erakonna
varaga või tema liikme käendusega. Arvestades, kui keeruline on saada kätte infot kolmandatest riikidest, teeme „(1) Erakond võib avada ja kasutada vaid selliseid makse- ja
ettepaneku, et erakonnad võivad laenu võtta ainult Euroopa Majandusühendusse (EMÜ) kuuluvate riikide muid kontosid, millest ta on teavitanud erakondade rahastamise
krediidiasutustest. Sellisel juhul saaks Riigikogu erakondade rahastamise järelevalvekomisjon vajadusel teavet saada järelevalve komisjoni.
EMÜ riikide krediidiasutustest. Kolmandatest riikidest teabe kättesaamine võib olla raskendatud või isegi võimatu
ja see komplitseeriks oluliselt erakondade järelevalvet. (2) Üksikkandidaat võib valimiskampaania tulude laekumiseks ja
2.2. EKS §-s 125 (eelnõuga ei muudeta) kasutatakse terminit „arvelduskonto“. Termini „arvelduskonto“ kasutamine kulude tegemiseks kasutada vaid selliseid makse- ja muid
võib olla eksitav ja tekitada teatud juhtudel segadust. Igapäevaseks arveldamiseks kasutatakse pankades kontosid, millest ta on teavitanud erakondade rahastamise
maksekontosid (makseteenuste regulatsioon tuleneb Euroopa Liidu vastavast direktiivist). Erakonnad (ja üldse nn järelevalve komisjoni.“;
jaepanganduses) kasutavad maksekontosid, aga ka erinevaid hoiukontosid (nn säästukontod, tähtajalised
hoiustamiseks peetavad kontod). Teeme ettepaneku EKS § 12 5 tekst sõnastada: „(1) Erakond võib avada ja kasutada Euroopa Majandusühenduse tingimuse lisamine vajab edasist
ainult neid EMÜ-sse kuuluva riigi krediidiasutuse makse- ja muid kontosid, millest ta on teavitanud erakondade arutelu, seda enam, et ei ole täpselt aru saada, kas silmas peetakse
rahastamise järelevalve komisjoni. (2) Üksikkandidaat võib valimiskampaania tulude laekumiseks ja kulude Euroopa Liidu liikmesriike või midagi muud.
tegemiseks kasutada vaid selliseid EMÜ-sse kuuluva riigi krediidiasutuse makse- ja muid kontosid, millest ta on
teavitanud erakondade rahastamise järelevalve komisjoni.“
4. Siseministeerium
1. Eelnõu § 1 punkti 20 osas palume selgitada, kas sidusorganisatsiooni seos valimisliiduga on teadlikult välistatud Arvestatud: eelnõus on loobutud ERJK-le sidusorganisatsiooni
ning pole saanud käsitlust või tuleks seda diskussiooni avada ja kaaluda vajaliku täienduse tegemist. Nimelt on tuvastamise õiguse andmisest. Samas peame vajalikuks tulevikus
valimisliidud aktiivsed kohalike omavalitsuste volikogude valimistel ning sellele eelneval ja järgneval perioodil. sidusorganisatsioonide kindlaksmääramisega seonduva veelgi
2
Isegi kui mittetulundusühing on registreerimata, võib tal olla kokkupuudet nn sidusorganisatsioonidega ja täpsemat ja selgemat sätestamist ning ministeeriumide vahel
tegevustega erakondade juures, mida on soov ning vajadus eelnõuga senisest enam reguleerida. Seetõttu teeme koostöö jätkamist sobiva lahenduse leidmisel.
ettepaneku kaaluda valimisliitude osas erakondadega sarnase seotuse loomist. Ühtlasi märgime, et antud
muudatusega antakse erakondade rahastamise järelevalve komisjonile õigus otsustada, millised Valimisliitudega seonduva tähelepaneku osas selgitame, et
mittetulundusühingud ja sihtasutused on sidusorganisatsioonid. Eelnõu § 1 punkti 28 muudatuse kohaselt on eelnõuga ei ole ette nähtud muuta olemasolevat lähenemist, mille
mittetulundusühingu või sihtasutuse ainus võimalus sellist otsust vaidlustada kohtusse pöördumise teel. kohaselt omavad sidusorganisatsioone erakonnad. Mõistame, et
Siseministeeriumi hinnangul peaks enne kohtusse pöördumist, olema võimalus sellist otsust ka kohtueelselt teoreetiliselt on võimalik sidusorganisatsiooni omada ka
vaidlustada. Leiame, et sidusorganisatsiooniks määratud organisatsioonil peab olema võimalus esitada vastuväiteid valimisliidul, kuid selles osas ei ole EKS-i muudatusi ette nähtud.
erakondade rahastamise järelevalve komisjonile, kellel omakorda tuleb esitatud vastuväiteid kaaluda ja põhjendada
nende arvestamata jätmist.
2. Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse erakonnaseaduse § 126 lõikeid 4 ja 5 ning lõikega 5 reguleeritakse erakondade Võetud teadmiseks.
kohustust teavitada erakondade rahastamise järelevalve komisjoni oma sidusorganisatsioonidest. Palume kaaluda, Selgitus: Erakonna veebilehel vastava teabe avaldamine on igati
kas selline meede on piisav või tuleks läbipaistvust silmas pidades avalikustada ka seotud sidusorganisatsioonide tervitatav. ERJK veebilehel avaldatavatest rahastamise
nimed kas erakondade veebilehtedel või erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kodulehel. Avalikustamine aruannetest on nähtav ka erakonna sidusorganisatsiooni nimi -
annaks avalikkusele ja valijale selgema ülevaade, kuidas poliitikat tehakse ja millised organisatsioonid poliitiliselt seda muidugi juhul, kui sidusorganisatsioonist nõuetekohaselt
aktiivsed võivad olla. teavitatud on.
3. Eelnõu § 1 punktis 27 esitatud erakonnaseaduse § 12 12 lõike 3 esimese lause (valitsusasutus peab riigieelarve Arvestatud. EKS § 1212 lg 3 sõnastust on muudetud.
igakuist eraldist lõikes 2 nimetatud korralduse alusel vähendama alates korralduse saamise kuule järgnevast
kalendrikuust) osas märgime, et kui erakondade rahastamise järelevalve komisjon annab näiteks korralduse
kalendrikuu viimasel päeval, siis ei tohi eraldist riigieelarvest maksta järgmisel kuul kogu summas. Samas on
Siseministeeriumil kohustus maksta eraldis välja kuu viiendaks kuupäevaks. Leiame, et kuu viimase päeva ja
järgmise kuu viienda kuupäeva vahel on liiga vähe aega, et teha Riigi Tugiteenuste Keskusele (edaspidi RTK) teavitus
eraldise väljamaksmiseks väiksemas summas. Siseministeerium peab RTK-le andma maksete info vähemalt kaks
tööpäeva enne maksetähtaega. Kui erakondade rahastamise järelevalve komisjoni korraldus tuleb kuu viimasel
päeval, mis juhtub olema näiteks reede, siis ei jõua Siseministeerium kõiki reegleid arvesse võttes järgmisest kuust
seda korraldust täita. Teeme ettepaneku sõnastada § 1212 lõige 3 järgmiselt: „(3) Valitsusasutus peab riigieelarve
igakuist eraldist lõikes 2 nimetatud korralduse alusel vähendama alates korralduse saamise kuule järgnevast
kalendrikuust, kui korraldus on valitsusasutusele esitatud hiljemalt kalendrikuu 20. kuupäevaks. Kui korraldus
esitatakse valitsusasutusele peale kalendrikuu 20. kuupäeva, vähendatakse riigieelarvelist igakuist eraldist alates
ülejärgmisest kuust. Eraldist vähendatakse kuni 50 protsendi ulatuses niikaua, kuni keelatud annetuse summa on
eraldisetest täies ulatuses kinni peetud, kuid mitte kauem kui 12 kuud.“.
4. Seletuskirja leheküljel 30 märgitakse, et „eelnõuga [---] kaotatakse valimisliitude jaoks kohustus esitada ERJK-le Arvestatud: ebatäpsus on seletuskirjast eemaldatud.
kvartaliaruandeid vastuvõetud annetuste kohta;“. Märgime, et selline muudatus tähendaks erakonnaseaduse § 5 1 lõike
2 kehtetuks tunnistamist, kuid vastavat muudatust eelnõus ega seletuskirjas ei ole. Ühtlasi juhime tähelepanu, et
seletuskirja leheküljel 8 on märgitud, et „Siinse eelnõuga valimisliitude aruandluskohustust ei muudeta.“.
5. Peame vajalikuks välja tuua, et regulatsiooni muudatused võivad kaasa tuua võimalike väärteomenetluste arvu Selgitus: Seletuskirjas on hinnatud mõju Politsei-ja
suurenemise Politsei- ja Piirivalveametile. Kõnealusele asjaolule ei ole eelnõu seletuskirja mõjude analüüsis Piirivalveametile järgmiselt:
tähelepanu pööratud ega sisulist hinnangut antud. Palume seletuskirja mõjude analüüsi selles osas täiendada. Sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveamet.
3
Eraldi sihtrühmana tuleb välja tuua politsei, kuna eelnõuga
nähakse ette võimalus, et isiku suhtes, kes ei ilmu ERJK kutse
peale selgituste andmiseks komisjoni ametiruumi, võib
kohaldada sundtoomist. Sundtoomist hakkab kohaldama
ametiabi korras politsei. Kavandatav EKS § 1211 lg 3 sätestab
muu hulgas, et sundtoomist võib kohaldada üksnes siis, kui on
alust arvata, et isikul on andmeid, mis on olulised rikkumise
lõpetamiseks. Kehtiv seadus sundtoomise võimalust ette ei näe.
Mõju politseile on äärmiselt harv. Juhtumeid, kus sundtoomine
võib olla asjakohane, tuleb hinnanguliselt ette kord mitme aasta
jooksul.
6. Täiendavalt juhime tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.09.2020 otsusele kohtuasjas nr 4-20-1259 Selgitus: käesolevas eelnõus ei ole tulenevalt viidatud Riigikohtu
milles on sedastatud, et „Erakonna nimetatud liige tohib osaleda ERJK otsuse või toimingu tegemises ka juhul, kui kriminaalkolleegiumi lahendist muudatusi kavandatud. Kui see
otsuse või toimingu adressaadiks on erakond, mille juhtimis- või kontrollorganisse ERJK liige ise kuulub (KVS § 7 peaks osutuma hädavajalikuks, siis saab selle küsimuse juurde
lg 1 p 3) või millel on ERJK liikmele KVS § 7 lg 1 p-s 4 kirjeldatud mõju. Erakonna nimetatud ERJK liige ei tohi edaspidiste õigusloomeliste algatuste juures tagasi tulla.
aga osaleda otsuse või toimingu tegemises iseenda või mõne temaga seotud isiku (nt KVS § 7 lg 1 p-s 1 loetletud
lähedase või KVS § 7 lg 1 p 2 tunnustele vastava äriühingu) suhtes.“. Palume selgitada, kas Justiitsministeerium
plaanib antud erisust kajastada erakonnaseaduses või korruptsioonivastases seaduses või piisab Justiitsministeeriumi
hinnangul edaspidiseks tõlgendamiseks viidatud Riigikohtu lahendist.
5. Erakondade Rahastamise Järelevalve komisjon
1.EKS § 121 lg 3 ei puuduta valimisliite avalike vahendite kasutamise keelamisel poliitiliseks tegevuseks. Hetkel on Selgitus: kavandatud muudatus puudutab § 121 lg 3 esimest
sõnastatud vaid valimiskampaania, kuid poliitiline tegevus on laiem. lauset, mis käsitleb erakondi ja erakonna nimekirjas
kandideerivaid isikuid. Lõige 3 teine lause reguleerib
Samuti on ebaselge, kui kaua valimisliitude tegevus kestab. On klassikalisi näiteid, kui valimisliit on võimul ja valimiliitudega seonduvat ja seda muuta ei plaanita.
kasutab kõige lihtsamat moodust oma tegevust vallalehes kiita. Samas erakondade tegevus avalike vahendite
kasutamisel on kogu poliitiline tegevus, seega käesolevas sõnastuses koheldakse erakondi ja valimisliite erinevalt. Selgitus seletuskirjas on järgmine - EKS § 121 lauses 2 on
valimiskampaania mõiste jäetud alles. Seda põhjusel, et teises
lauses nimetatud isikute ring (s.t valimisliit, üksikkandidaat,
erakonna nimekirjas kandideeriv isik ja valimisliidu nimekirjas
kandideerival isik) on konkreetsete valimistega seotud isikud. Nt
ei saa olla olemas valimisliidu nimekirjas kandideerivat isikut,
kui ei ole valimisi, mille raames kandideerida. Sätte teist lauset ei
kavandata seega võrreldes kehtiva õigusega muuta.
4
Valimisliidu definitsioon tuleneb kohaliku omavalitsuse
volikogu valimise seaduse §-st 311. Valimisliidu tegevuse
kestvust viidatud sättes ei reguleerita. Mõistame, et kui algselt
olid valimisliidud pigem moodustatud ainult konkreetsel KOV
volikogu valimistel osalemiseks, siis praktika käigus on mõne
valimisliidu tegevus püsivama iseloomuga ning paljuski sisult
sarnane erakondliku tegevusega.
2. Muuta poliitilise tegevuse rahastamine läbipaistvamaks. Selleks ühtlustada poliitilise tegevuse ja Võetud teadmiseks. Kehtiva seaduse piires aruandluse
valimiskampaania rahastamise aruandlus ja muuta see detailsemaks. Näiteks ühtlustada aruandluse põhimõtted ja/või ühtlustamist ja lihtsustamist, mh kasutajamugavuse
suurendada finantsandmete kättesaadavust kontrollorgani jaoks. Üheks võimaluseks on koondada erakondade suurendamist, saab toetada. Siinkohal saab ka ERJK ise palju
raamatupidamisarvestus ühtsesse finantsarvestuskeskkonda, kus kõigi erakondade finantsarvestust peetaks selle saavutamiseks ära teha ning on juba ka teinud.
ühetaoliselt ja ühesugusel kvalitatiivsel tasemel. Selles keskkonnas saaks moodustada kas detailsemaid aruandeid või
anda ERJK-le juurdepääs finantsandmetele, mis tõhustaks oluliselt järelevalve menetluste läbiviimist.
3. Poliitilise reklaami mõiste vajab seaduse tasandil sõnastamist, et oleks õigusselgus ja nii komisjonile kui Võetud teadmiseks. Poliitilise reklaami defineerimise vajaduses
erakondadele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele arusaadavam, mida loetakse poliitiliseks reklaamiks. puudub üksmeel.
4. Sidusorganisatsioonide regulatsiooni on laiendatud, mis suurendab komisjoni töö koormust. Samas kui juba Võetud teadmiseks. Eelnõus kavandatud sidusorganisatsiooni
laiendada sidusorganisatsioonidega seonduvat regulatsiooni, siis tuleb ka seltsingud lugeda sidusorganisatsiooniks, mõiste muutmine võimaldab tulevikus ilmselgete
kui seltsing oma tegevusega kvalifitseerub sidusorganisatsiooniks. Nt seletuskirjas lk 34-35 on näited ning üks näide sidusorganisatsioonide rahastamise läbipaistvamaks muutmist.
puudutab naiskogu Kadri, mis oli seltsing ja nüüd on MTÜ. EKS ei peaks seltsinguid sidusorganisatsioonina Kindlasti on võimalik vastavat regulatsiooni tulevikus veelgi
välistama, muidu on järjekordne võimalus peita tegelikke sidusorganisatsioone. täpsustada, kuid meil ei põhjust eeldada, et erakonnad hakkavad
nendega seotud sihtasutusi ja mittetulundusühinguid teadlikult
ümberkujundama seltsinguteks eesmärgiga vältida nende
ühingute rahastamist.
5. Eelnõus EKS § 1213 sõnastusest on välja jäänud valimisliidu ja erakonnanimekirjas kandideerinud isikud, kuid Arvestatud osaliselt. Erakonna nimekirjas kandideerinud isik on
õigusselguse huvides soovitame nad lisada. sättes loetletud. Lisatud on valimisliidu nimekirjas kandideerinud
isik.
6. MTÜ Korruptsioonivaba Eesti
Oleme tutvunud erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga ning tervitame eelnõus Arvestatud. ebatäpsus on seletuskirjast eemaldatud.
esitatud muudatusettepanekuid, mis on suunatud erakondade finantstegevuse läbipaistvuse tõstmisele ning sellega
demokraatliku riigivalitsemise ja poliitikakujundamisega seotud korruptsiooniriskide maandamisele.
Juhime tähelepanu seletuskirja lk-l 30 olevale ilmselt ekslikule viitele, mille kohaselt eelnõuga kaotatakse
valimisliitude jaoks kohustus esitada ERJK-le kvartaliaruandeid vastuvõetud annetuste kohta.
5
EELNÕU
01.02.2023
Erakonnaseaduse, krediidiasutuste seaduse ja põhiseaduslikkuse
järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seadus
§ 1. Erakonnaseaduse muutmine
Erakonnaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 51 lõikest 1 ja § 52 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „ja 6–7“;
2) paragrahvi 52 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
3) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 53 järgmises sõnastuses:
„§ 53. Valimiskampaaniaks eraldi kulutusi teinud isik
Erakonna või valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikule, kes tegi valimiskampaaniaks
kulutusi erakonna või valimisliidu kuludest eraldi, kohaldatakse käesolevas seaduses
üksikkandidaadi kohta sätestatut.“;
4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Esimese astme kuriteo eest süüdi mõistetud erakonna tegevus lõpetatakse
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sätestatud korras.“;
5) paragrahvi 121 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Erakonnal ja erakonna liikmel on keelatud kasutada oma tegevuseks avalikke vahendeid, välja
arvatud käesoleva seaduse alusel makstavaid riigieelarvelisi eraldisi.“;
6) paragrahvi 121 lõike 3 neljas lause tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Avalikud vahendid käesoleva paragrahvi tähenduses on riigieelarvelised ja kohaliku
omavalitsuse eelarvelised vahendid.“;
8) paragrahvi 121 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Aruandes märgitakse käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 nimetatud andmed.“;
9) paragrahvi 121 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „jms“ tekstiosaga „ja muud sellised“;
10) paragrahvi 121 lõike 13 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 123 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Annetus käesoleva seaduse tähenduses on erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või
erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sealhulgas teenus, välja arvatud
vabatahtlik töö. Erakonna liikmele tehtud annetus loetakse erakonnale tehtud annetuseks, kui
käesolev seadus ei sätesta teisiti.“;
12) paragrahvi 123 lõike 2 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 123 lõike 2 teises lauses asendatakse tekstiosa „Eelkõige on keelatud“
tekstiosaga „Keelatud on“;
14) paragrahvi 123 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) välismaalaste annetused, välja arvatud Eestis püsivalt elavate Euroopa Liidu kodanike
annetused;“;
15) paragrahvi 123 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) mõne muu hüve loovutamine või kasutusse andmine, mis on käesoleva seadusega loetud
keelatud annetuseks.“;
16) paragrahvi 124 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Erakond tagastab keelatud annetuse selle teinud isikule 30 päeva jooksul alates annetuse
saamisest. Kui keelatud annetust ei ole selle teinud isikule esimeses lauses nimetatud tähtaja
jooksul tagastatud, on erakond kohustatud kandma annetuse viivitamata riigi tuludesse.
(2) Kui keelatud annetust ei ole võimalik tagastada, on erakond kohustatud kandma annetuse
viivitamata riigi tuludesse.
(3) Kui keelatud annetuseks on ese ning seda ei ole võimalik tagastada, müüb erakond eseme
turuhinnaga. Eseme müügist saadav tulu kantakse viivitamata riigi tuludesse. Kui eset ei ole
võimalik müüa mõistliku pingutusega, tuleb see võõrandada muul viisil kui turuhinnaga müües.
Kui eset ei ole võimalik võõrandada, tuleb selle omandist loobuda. Eset ei tohi võõrandada
erakonna liikmele, erakonna sidusorganisatsioonile ega tema liikmele.“;
17) paragrahvi 124 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 125 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Erakond võib avada ja kasutada vaid selliseid makse- ja muid kontosid, millest ta on
teavitanud erakondade rahastamise järelevalve komisjoni.
(2) Üksikkandidaat võib valimiskampaania tulude laekumiseks ja kulude tegemiseks kasutada
vaid selliseid makse- ja muid kontosid, millest ta on teavitanud erakondade rahastamise
järelevalve komisjoni.“;
19) paragrahvi 126 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Erakonna sidusorganisatsioon käesoleva seaduse tähenduses on sihtasutus või
mittetulundusühing, mille tegevus on suunatud käesoleva seaduse §-s 1 määratletud erakonna
eesmärkide saavutamisele.“;
20) paragrahvi 126 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Erakonna sidusorganisatsiooniks ei ole Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja
Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (ELT L 317, 04.11.2014,
lk 1–27), tähenduses.
(5) Erakond on kohustatud kord kvartalis teavitama erakondade rahastamise järelevalve
komisjoni oma sidusorganisatsioonidest. Erakonnalt komisjonile tehtud teavitus tehakse
teatavaks ka sidusorganisatsioonile.“;
21) paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(7) Sidusorganisatsioonile sätestatud nõuded laienevad sihtasutusele või
mittetulundusühingule alates käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teatavaks tegemisest.“;
22) paragrahvi 128 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 128. Valimiskampaania aruanne ja valimiskampaania kulude piirmäär“;
23) paragrahvi 128 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku
omavalitsuse volikogu valimiskampaania kulude piirmäära otsustab Riigikogu hiljemalt aasta
enne valimispäeva. Valimiskampaania kuludeks loetakse käesoleva seaduse tähenduses
kulusid, mis on tehtud kolm kuud enne valimispäeva kuni lõikes 1 nimetatud valimiskampaania
aruande esitamiseni.“;
24) paragrahvi 1210 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib, kas erakond, erakonna nimekirjas
kandideerinud isik, valimisliit, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isik, üksikkandidaat ja
erakonna sidusorganisatsioon järgivad käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.“;
25) paragrahvi 1210 lõike 12 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Erakondade rahastamise järelevalve komisjon määrab audiitori audiitortegevuse registrisse
kantud vandeaudiitorite seast kolme pakkumise alusel.“;
26) paragrahv 1211 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 1211. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni volitused ja ettekirjutus
(1) Erakondade rahastamise järelevalve komisjonil on käesoleva seaduse täitmise
kontrollimiseks õigus kohustada erakonda, erakonna nimekirjas kandideerinud isikut,
valimisliitu, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikut, üksikkandidaati, erakonna
sidusorganisatsiooni ja muud isikut esitama dokumente ja teavet.
(2) Erakondade rahastamise järelevalve komisjonil on käesoleva seaduse täitmise
kontrollimiseks õigus kohustada lõikes 1 nimetatud isikut andma selgitusi.
(3) Erakondade rahastamise järelevalve komisjonil on õigus kohustada käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud isikut või tema esindajat ilmuma selgituste andmiseks komisjoni
ametiruumi. Ilmumiseks antakse mõistlik tähtaeg. Kutses nimetatakse kutse eesmärk ja õiguslik
alus ning viidatakse sunniraha ja sundtoomise rakendamise võimalusele kutse peale ilmumata
jätmise korral. Isiku suhtes võib kohaldada sundtoomist üksnes siis, kui on alust arvata, et isikul
on andmeid, mis on olulised käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks,
ning isik ei ole kutse peale ilmunud ka pärast tema suhtes sunniraha rakendamist. Sundtoomist
teostab ametiabi korras politsei. Sundtoomist ei kohaldata Riigikogu liikme suhtes.
(4) Erakondade rahastamise järelevalve komisjon teeb erakonnale, erakonna nimekirjas
kandideerinud isikule, valimisliidule, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikule,
üksikkandidaadile või erakonna sidusorganisatsioonile ettekirjutuse, kui see:
1) on jätnud täitmata kohustuse esitada tähtpäevaks käesoleva seadusega nõutud aruanne või
selles esineb puudusi;
2) on jätnud vastuvõetud annetuse kajastamata;
3) on jätnud keelatud annetuse käesoleva seaduse § 124 lõigetes 1–3 nimetatud juhtudel
riigieelarvesse kandmata.
(5) Ettekirjutusega kohustatakse erakonda, erakonna nimekirjas kandideerinud isikut,
valimisliitu, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikut, üksikkandidaati või erakonna
sidusorganisatsiooni:
1) esitama komisjoni määratud tähtpäevaks nõutud aruanne või kõrvaldama aruande puudused;
2) kandma keelatud annetus komisjoni määratud tähtpäevaks riigieelarvesse.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettekirjutus avalikustatakse viivitamata pärast selle
adressaadile kättetoimetamist.
(7) Ettekirjutusele kirjutab alla erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimees või
aseesimees.
(8) Ettekirjutus, millega kohustatakse kandma keelatud annetus komisjoni määratud
tähtpäevaks riigieelarvesse, on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21
tähenduses. Ettekirjutus muutub sundtäidetavaks ettekirjutuse adressaadile määratud tähtaja
möödumisel. Ettekirjutus on sundtäidetav ulatuses, milles seda ei ole täidetud, sealhulgas
täidetud käesoleva seaduse § 1212 lõikes 3 nimetatud riigieelarve eraldise vähendamisega.
Ettekirjutusele lisab kinnituse selle sundtäidetavuse kohta erakondade rahastamise järelevalve
komisjon.“;
27) paragrahv 1212 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 1212. Sunniraha, riigieelarve eraldise vähendamine ja intress
(1) Erakondade rahastamise järelevalve komisjon võib rakendada käesoleva seaduse § 1211
lõigetes 1–3 ning lõike 5 punktis 1 nimetatud kohustuste täitmata jätmise korral sunniraha
asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni 15 000 eurot.
(2) Kui riigieelarvest eraldisi saav erakond ei ole kandnud keelatud annetust ettekirjutuses
määratud tähtpäevaks riigieelarvesse, on erakondade rahastamise järelevalve komisjonil õigus
anda käesoleva seaduse § 127 lõike 4 alusel määratud valitsusasutusele korraldus vähendada
sama paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel makstavat eraldist. Korralduses märgitakse riigieelarve
eraldistest kinnipidamisele kuuluv summa.
(3) Valitsusasutus peab riigieelarve igakuist eraldist lõikes 2 nimetatud korralduse alusel
vähendama alates korralduse saamise kuule järgnevast kalendrikuust, kui korraldus on
valitsusasutusele esitatud hiljemalt kalendrikuu 20. kuupäevaks. Kui korraldus esitatakse
valitsusasutusele pärast kalendrikuu 20. kuupäeva, vähendatakse riigieelarvelist igakuist
eraldist alates ülejärgmisest kuust. Eraldist vähendatakse kuni 50 protsendi ulatuses niikaua,
kuni keelatud annetuse summa on eraldistest täies ulatuses kinni peetud, kuid mitte kauem kui
12 kuud.
(4) Ulatuses, milles ettekirjutuses märgitud annetuse summat ei ole riigieelarvelistest eraldistest
võimalik maha arvata, võib erakondade rahastamise järelevalve komisjon pöörata
ettekirjutusega pandud kohustuse täitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(5) Keelatud annetuse saanud erakond, erakonna nimekirjas kandideerinud isik, valimisliit,
valimisliidu nimekirjas kandideerinud isik, üksikkandidaat või erakonna sidusorganisatsioon
on kohustatud tasuma keelatud annetuse summalt intressi 0,06 protsenti päevas. Intressi
arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil annetuse saaja pidi keelatud annetuse
kandma riigieelarvesse, kuni päevani, mil annetus on kantud riigieelarvesse, riigieelarvelisi
eraldisi on vastavas ulatuses vähendatud või ettekirjutusega pandud kohustus on sundtäidetud
täitemenetluses.
(6) Erakondade rahastamise järelevalve komisjon määrab ettekirjutusega kindlaks
riigieelarvesse tasumisele kuuluva intressisumma. Ettekirjutuses märgitakse kohustuse täitmise
tähtaeg.
(7) Kui riigieelarvest eraldisi saav erakond ei ole kandnud intressisummat ettekirjutuses
määratud tähtpäevaks riigieelarvesse, on erakondade rahastamise järelevalve komisjonil õigus
vähendada riigieelarve eraldisi käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud korras.
(8) Ettekirjutus, millega kohustatakse kandma intressisumma riigieelarvesse, on täitedokument
täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Ettekirjutus muutub
sundtäidetavaks selles märgitud tähtaja möödumisel. Ettekirjutus on sundtäidetav ulatuses,
milles seda ei ole täidetud, sealhulgas täidetud käesoleva seaduse § 1212 lõikes 3 nimetatud
riigieelarve eraldise vähendamisega. Ettekirjutusele lisab kinnituse selle sundtäidetavuse kohta
erakondade rahastamise järelevalve komisjon.“;
28) paragrahv 1213 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 1213. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni tegevuse peale kaebuse
esitamine
Kui erakond, erakonna nimekirjas kandideerinud isik, valimisliit, valimisliidu nimekirjas
kandideerinud isik, üksikkandidaat, erakonna sidusorganisatsioon või muu isik leiab, et
erakondade rahastamise järelevalve komisjoni tegevusega rikutakse tema õigusi, võib ta
pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras kohtusse.“;
29) paragrahvi 1217 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Erakonnale tehtud annetuste registri
pidamise“ tekstiosaga „Erakonna tulude ja kulude aruande esitamise“;
30) paragrahv 1220 tunnistatakse kehtetuks;
31) seadust täiendatakse §-dega 1221 ja 1222 järgmises sõnastuses:
„§ 1221. Valimiskampaania kulude piirmäära ületamine
(1) Erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku
omavalitsuse volikogu valimiskampaania kulude piirmäära ületamise eest karistatakse
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 15 000 eurot.
§ 1222. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 1214–1221 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on
Politsei- ja Piirivalveamet.
(2) Käesoleva seaduse §-des 1214–1221 sätestatud väärteoasju arutab maakohus.“.
§ 2. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduse § 88 lõiget 5 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:
„101) erakondade rahastamise järelevalve komisjonile erakonnaseaduses sätestatud ülesannete
täitmiseks;“.
§ 3. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmine
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„(1) Vabariigi Valitsus võib esitada Riigikohtule taotluse lõpetada sellise erakonna tegevus,
kelle tegevus või eesmärgid on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele
või kes on süüdi mõistetud esimese astme kuriteo eest.“.
§ 4. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. aprillil.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“ ……………2023. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………2023. a
(allkirjastatud digitaalselt)
Erakonnaseaduse, krediidiasutuste seaduse ja põhiseaduslikkuse
järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Erakonnaseadus (EKS) jõustus 16. juunil 1994 ning 2011. aasta 1. aprillil jõustusid
põhimõttelised muudatused seoses erakondade rahastamisega. Seaduse tasandil sätestati, et
erakond on kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude
seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt seaduses ettenähtud viisil, ning erakondade
rahastamise kontrolliorganiks loodi erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK).
ERJK ligikaudu 10-aastase tegevusaja jooksul on oluliselt kasvanud teadlikkus rahastamise
läbipaistvuse tagamise olulisusest ning paranenud kontrolli tõhusus. Samuti on tekkinud
arvestatav hulk kohtupraktikat. Paraku on praktika käigus esile kerkinud ka õiguslikke ja
korralduslikke kitsaskohti.
Olulisimate puudujääkidena võib tuua välja ERJK piiratud volitused dokumentide ja muu teabe
kogumisel ning selle, et keelatud annetuste vastuvõtmisele kohalduvad õiguslikud tagajärjed on
osaliselt ebatõhusad ning erakondade sidusorganisatsiooni regulatsioon on osutunud
rakendamatuks.
Eelnõu peamine eesmärk on tõhustada erakondade rahastamise järelevalvet. Eelnõu teine
eesmärk on erakonnaseaduse korrastamine. Suuremas mahus põhinevad eelnõus väljapakutud
muudatused 2021. aastal koostatud väljatöötamiskavatsusel1 ja 2022. aastal kooskõlastamisele
esitatud erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise eelnõul. Eelnõuga
kavandatavatest muudatustest on erakondade rahastamise järelevalve tõhustamisele suunatud
muudatustest olulisimad järgmised:
ERJK uurimisvolitusi laiendatakse, sealhulgas luuakse õiguslik alus küsida
dokumente, teavet ja selgitusi ka kolmandatelt isikutelt ning võimaldatakse
isikuid kutsuda ERJK ametiruumidesse.
Muudetakse keelatud annetuse vastuvõtmisele kohaldatavaid tagajärgi,
sealhulgas viiakse sisse objektiivne tähtaeg (30 kalendripäeva), mille jooksul
tuleb keelatud annetus kanda tagasi annetuse teinud isikule (tähtaja
möödumisel tuleb keelatud annetus kanda igal juhul riigieelarvesse). ERJK
ettekirjutused, millega nõutakse keelatud annetuse riigieelarvesse kandmist,
muudetakse täitemenetluse raames sundtäidetavaks. Riigieelarvest eraldisi
saavate erakondade puhul viiakse sisse eraldiste vähendamine (kuni 50
protsendi ulatuses igakuisest eraldisest), kaotatakse viivis ja viiakse sisse
intressi tasumise kohustus.
1
Vt Erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus, oktoober 2021, lk 1 jj. Kättesaadav:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0d46b255-9c22-4f72-8bcb-388bb6b26bf7.
Muudetakse sidusorganisatsiooni mõistet, sealhulgas kaotatakse ära nõue, et
sidusorganisatsiooni asutajaks või liikmeks peab olema erakond.
Sidusorganisatsiooni hakatakse määratlema tema sisulise seotuse järgi
erakonnaga.
Erakondadele ja erakondade liikmetele nähakse ette keeld kasutada oma
tegevuseks avalikke vahendeid.
Lisaks kavandatakse eelnõuga muudatusi, mis soodustavad avalikkuse usaldust erakondade ja
avaliku võimu vastu ning ausat konkurentsi erakondade vahel:
Nähakse ette esimese astme kuriteo eest süüdi mõistetud erakonna tegevuse
lõpetamine.
Seatakse ülempiir valimiskampaania kuludele.
Lisaks eelnimetatud muudatustele kavandatakse ka mitmeid erakonnaseadust korrastavaid
muudatusi. Tegemist on muudatustega, mille eesmärk on muuta erakonnaseadus
õigusselgemaks. Seadusest kaotatakse sätted, mis ei ole rakendatavad. Olulisimad seadust
korrastavad muudatused on:
annetuse mõiste täpsustamine;
keelatud annetuste kataloogi korrastamine.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakond
(
[email protected]; 620 8122).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone:
1) erakonnaseadus (EKS), RT I, 05.05.2022, 8;
2) krediidiasutuste seadus (KAS), RT I, 30.11.2022, 15;
3) põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS, RT I, 07.03.2019, 4).
Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus, kuna muudetakse ka
kohtumenetluse seadust (PS § 104 p 14).
Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
2. Seaduse eesmärk
2
Eelnõu peamine eesmärk on tõhustada erakondade rahastamise järelevalvet. Eelnõu teine
eesmärk on erakonnaseaduse korrastamine. Seaduseelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus 2
(VTK), mis saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumidele, erakondadele, ERJK-le, vabariigi
valimiskomisjonile, Riigikogu põhiseaduskomisjonile ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite
Kojale. Sisendid esitasid Siseministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium,
ERJK, Riigikogu põhiseaduskomisjon ning MTÜ Korruptsioonivaba Eesti.
Kooskõlastusperiood kestis 29.10.2021 kuni 28.11.2021. Ülevaade väljatöötamiskavatsuses
käsitletud konkreetsete regulatiivsete ettepanekute kohta saabunud sisendite kohta on esitatud
allpool.
Rahandusministeerium
Arvelduskontodest teavitamise kohustus
Rahandusministeerium märkis, et arvelduskontode esitamise kohustusest loobumine ei peaks
olema põhjendatud ainult sellega, et kohustuse täitmise kontrollimine pole täidetav. Enne kui
kaalutakse EKS §-s 12⁵ sätestatud kohustuse tühistamist, võiks Rahandusministeeriumi
hinnangul siiski täiendavalt kaaluda selliste andmete vajalikkust erakondade rahastamise
järelevalve tegemisel ning seejärel tuleks kaaluda, kas on võimalik sätestada alused ja kord selle
kohustuse täitmise kontrollimiseks (nt kaaluda krediidiasutuste seaduse §-s 88 sätestatud
pangasaladusele juurdepääsu laiendamist). Rahandusministeerium palus samuti kaaluda
„arvelduskonto“ ümbernimetamist maksekontoks.
Eelnõus on EKS §-s 125 sätestatud arvelduskontodest teavitamise kohustus kehtival kujul jäetud
alles. Nimetatud kohustuse üle järelevalve teostamise tõhustamiseks kavandatakse täiendada
krediidiasutuste seaduse § 88, andes sellega ERJK-le õiguse esitada krediidiasutusele päring
erakonna või üksikkandidaadi arvelduskontode kohta.
Maaeluministeerium
ERJK ettekirjutuste avalikustamine
Maaeluministeerium märkis ERJK ettekirjutuste avalikustamise kohta, et avaliku teabe seaduse
§ 18 lõike 1 punkti 14 ja haldusmenetluse seaduse normide ühtlustamine on väga tervitatav.
Riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja teenistusliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutuste
ning otsuste avalikustamise kohustus on laiem kui vaid erakonnaseadust puudutav teema ja
kehtib kõigi korrakaitseorganitest teabevaldajate suhtes, kes nimetatud ettekirjutusi ja otsuseid
teevad. Seetõttu on eriti kahetsusväärne, et avaliku teabe seaduse ja haldusmenetluse seaduse
normid võimaldavad erinevat tõlgendust selles, millal tuleb need ettekirjutused ja otsused
avalikustada.
Eelnõus otsustati sellise lahenduse kasuks, et EKS-i luuakse ERJK ettekirjutustele
eriregulatsioon. Selle kohaselt avalikustatakse ettekirjutus viivitamata pärast ettekirjutuse
teatavaks tegemist selle adressaadile. VTK-s esialgu väljakäidud idee muuta avaliku teabe
seadust eeldaks pikemaajalist ja põhjalikumat analüüsi. Samuti on probleemne see, kas
ettekirjutuste avalikustamine kohe pärast kättetoimetamist on kõikidel teistel juhtudel
õigustatud. Seda põhjusel, et ettekirjutuse adressaadil on õigus alates ettekirjutuse teatavaks
saamisest pöörduda kohtusse. Erakonnaseaduses otsustati eriregulatsiooni kasuks, sest
2
Väljatöötamiskavatsus on kättesaadav eelnõude infosüsteemis.
3
erakonnad, nende nimekirjades kandideerivad isikud, valimisliidud, nende nimekirjades
kandideerivad isikud ning üksikkandidaadid on võrreldes tavapärase riikliku järelevalve
adressaatidega erilises seisundis. Nemad osalevad riigi ja kohaliku tasandi poliitika teostamises.
Osalemine poliitika teostamises õigustab seda, et erakondadele, valimisliitudele ning nende
nimekirjades kandideerivatele isikutele ja üksikkandidaatidele tehtud ettekirjutused
avalikustatakse kohe pärast ettekirjutuse kättetoimetamist sõltumata sellest, kas ettekirjutus
vaidlustatakse või mitte. See teenib poliitikas osalejate tegevuse ja selle rahastamise
läbipaistvust.
Viivis erakonnaseaduses
Maaeluministeerium märkis, et väljatöötamise kavatsuses käsitletud viivise küsimuse
lahendamisel võivad kasulikuks osutuda ka 2018. aasta lõpus vastu võetud Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse, kalandusturu korraldamise seaduse, perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu menetlusega seotud dokumendid, eelkõige eelnõu väljatöötamise
tinginud õiguskantsleri märgukiri tagasinõutavatelt toetustelt arvestatavast viivisest Riigikogu
maaelukomisjonile ja eelnõu seletuskiri.
Siinses eelnõus on senine viiviste süsteem sootuks kaotatud. Selle asemele on kavandatud
keelatud annetuse pealt intresside maksmise kohustus. Eelnõus kavandatav intress on oma
olemuselt tasu selle eest, et keelatud annetuse saaja kasutab rahalist hüve, mis kuulub erakonna
seaduse alusel ipso iure tasumisele riigieelarvesse. Intressi suuruse sätestamisel on võetud
eeskujuks maksukorralduse seadus (MKS). MKS näeb maksukohustuslasele ette intressi 0,06%
päevas alates ajahetkest, mil maksukohustuslane jättis seadusega ettenähtud tähtpäevaks maksu
tasumata (MKS § 115 lg 1 koosmõjus MKS § 117 lõikega 1). Ka eelnõukohane seadus näeb
EKS § 124 lõikes 1 ette tähtaja, mille möödumisel on keelatud annetuse saaja kohustatud
annetuse kandma riigieelarvesse. Maksukorralduse seaduse ja kavandatava EKS-i muudatuse
olukorrad on niisiis sarnased. Sellest tulenevalt on otsustatud EKS-i üle võtta MKS-is sätestatud
intressimäär.
Siseministeerium
Viivise arvutamise peatamine
Siseministeerium on märkinud, et selguse huvides võib seadust täiendada kohtumenetluse ajaks
viivise arvutamise peatumisega seoses. Siseministeerium lisas, et analoogiat saab kasutada
näiteks maksukorralduse seaduses intresside arvestamise sätetest. Siseministeerium toetas
selguse loomist antud küsimuses ning oli seisukohal, et kohtumenetluse ajaks võiks viivise
arvestus peatuda.
Siinse eelnõuga kavandatakse viivise regulatsioon EKS-ist kaotada. Selle asemel kavandatakse
keelatud annetuse pealt intressi maksmise kohustust. Kavandatava regulatsiooni järgi ei peatu
intresside arvutamise periood kohtumenetluse ajaks. Kui erakond või muu EKS-is nimetatud
isik on saanud keelatud annetuse, on ta kohustatud selle (EKS § 124 lõikes 1 sätestatud juhul
teatud tähtaja möödumisel) kandma riigieelarvesse. Kuni keelatud annetust riigieelarvesse
kantud ei ole, saab annetuse saaja annetust kasutada. Eelnõuga kavandatav intress on tasu
riigieelarvesse tasumisele kuuluva rahalise hüve kasutamise eest. Olukorras, kus ERJK on
teinud ettekirjutuse, millega tuvastatakse veel kord erakonna või muu EKS-is nimetatud isiku
4
kohustus kanda keelatud annetus riigieelarvesse, ning see ettekirjutus vaidlustatakse, puudub
alus lõpetada kohtumenetluse ajaks intresside arvutamine. Kui intresside arvutamine
kohtumenetluse ajaks peatada, tekiks olukord, kus riik lubab kasutada keelatud annetust nagu
tasuta laenu. Omakorda tekitaks see keelatud annetuse saajas soovi pikendada kohtuvaidlusi.
Kui intressi arvestamine kohtumenetluse ajaks ei peatu ning kohtumenetluse lõpus jääb ERJK
ettekirjutus jõusse, on keelatud annetuse saaja kohustatud tasuma intressi ka kohtumenetluse
perioodi eest. Intressi arvestus peatub kohtumenetluse ajaks üksnes juhul ja ulatuses, milles
kohus peatab ettekirjutuse täidetavuse esialgse õiguskaitse andmisega.
Avalike vahendite kasutamise keelu laiendamine valimiskampaanialt poliitilisele tegevusele
Siseministeerium märgib, et selguse huvides ning vähendamaks edasisi vaidlusi, tuleks kaaluda
§ 121 lõikes 3 nimetatud valimiskampaania mõiste asendamist näiteks „poliitilise tegevusega“.
Siseministeerium on seisukohal, et kui erakonnaseadust muudetakse selliselt, et § 121 lõikes 3
nimetatud valimiskampaania mõiste asendatakse „poliitilise tegevusega“, siis kontroll selle üle
peab hõlmama ka valimisliite ja üksikkandidaate ning et ERJK-l peavad oma tegevuses olemas
olema volitused ja vahendid kontrollimaks, et avalikke vahendeid ei kasutata poliitiliseks
tegevuseks valimisliitude ja üksikkandidaatide poolt.
Eelnõuga kavandatakse EKS § 121 lg 3 lause 1 muudatust. Muudatus puudutab üksnes erakondi
ning erakonna liikmeid. Eelnõus on otsustatud nimetatud avalike vahendite kasutamise keeldu
lõikes 2 nimetatud isikuteringile (valimisliit, üksikkandidaat, erakonna nimekirjas kandideeriv
isik ja valimisliidu nimekirjas kandideeriv isik) mitte laiendada. Põhjuseks on asjaolu, et lauses
2 nimetatud isikutering on vahetult või tihedalt seotud konkreetsete valimistega (nt
valimisliidud luuakse valimistel osalemise eesmärgil) ning seetõttu on avalike vahendite
kasutamise keelu laiendamine poliitilisele tegevusele ebavajalik. Rõhutada tuleb seejuures, et
füüsilistele isikutele, kellel on avalike ülesannete täitmiseks avalik seisund, kohaldub ka
korruptsioonivastane seadus ja ka karistusseadustikus sätestatud süüteokoosseisud.
Ettekirjutuste sundtäidetavus
Siseministeerium märkis ettekirjutuste sundtäidetavuse kohta, et sundtäitmine saab kohalduda
üksnes edasiulatuvalt ning et juba tehtud ning kehtivaid ettekirjutusi ei saa muuta
tagasiulatuvalt sundtäidetavaks, kui praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole need
sundtäidetavad ning ettekirjutuse saaja tegutseb kehtiva regulatsiooni (sh erinevate tähtaegade)
alusel ettekirjutuse täitmisel. Siseministeerium rõhutab, et nendele ettekirjutustele, mis on antud
enne sundtäitmise regulatsiooni kehtestamist, kohalduv tagasiulatuv sundtäitmine võib olla
õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik.
Eelnõu koostajad märgivad, et juba tehtud ning kehtivate ettekirjutuste sundtäitmine TMS
alusel on põhiseaduse alusel lubatav. Kui ettekirjutusega pannakse isikule avalik-õiguslik
rahaline kohustus, siis ei ole isiku usk sellesse, et riik seda täitma ei hakka, mitte kuidagi
kaitstud. Kui isik leiab, et talle ettekirjutusega pandud avalik-õiguslik rahaline kohustus on
õigusvastane, tuleb ettekirjutus vaidlustada kohtus. Kui kohtusse pöördutud ei ole, puudub
igasugune põhjus, miks ei peaks riik isikule pandud kohustust saama sundtäita.
Sõnamurdlikkusest siin rääkida ei saa. Riik peab olema suuteline tagama isikutele pandud
kohustuste täitmist.
EKS § 127 lg-s 4 valitsusasutuse muutmine
5
Siseministeerium märkis, et Siseministeeriumi asemel tuleks kaaluda mõnda sobivamat
valitsusasutust, mis kannaks erakonna kontole riigieelarvelisi eraldisi. EKS § 127 lõike 4 kohase
valitsusasutuse määramise õigus on Vabariigi Valitsusel. Nimetatud muudatus jääks
eelnõukohase seaduse reguleerimisalast välja.
Riigikogu põhiseaduskomisjon
Riigikogu põhiseaduskomisjon viitas oma arvamuses 16. novembril 2021. a toimunud
istungile. 3 Istungil arutati mh erakonnaseaduse muutmise väljatöötamiskavatsust. Ühe
probleemseima küsimusena nähti sidusorganisatsioonide regulatsiooni, täpsemalt seda, kuidas
defineerida sidusorganisatsioone.
Eelnõus on sidusorganisatsioonide definitsiooni muudetud. Sellest on kaotatud formaalne
kriteerium (sihtasutuse või mittetulundusühingu asutajaks või liikmeks peab olema erakond).
Sidusorganisatsioonide määratlemisel jääb alles üksnes sisuline kriteerium: sihtasutuse või
mittetulundusühingu tegevus peab olema suunatud erakonna eesmärkide saavutamisele. Kuidas
nimetatud sisulist kriteeriumi sisustada, on lähemalt käsitletud sidusorganisatsiooni puudutava
sätte seletuskirjas.
Sidusorganisatsioonide kindlaksmääramisega seonduv vajab edaspidi veelgi selgemat
reguleerimist ning ministeeriumide vahel koostöö jätkamist sobiva lahenduse leidmisel.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon
Kolmandatelt isikutelt dokumentide ja teabe küsimise volitus
ERJK märkis oma sisendis, et EKS-is peaks kehtestama õigusliku aluse kolmandatelt isikutelt
dokumentide nõudmiseks ning samuti võiks kaaluda mitte ainult dokumendi küsimist, vaid
kogu asjasse puutuva teabe (video, ajaleht ja muu teave) küsimise õiguse määratlemist
seaduses.
ERJK nimetatud volitused on eelnõuga kavandatavas seadusemuudatuses sisse viidud. Lisatud
on ka selgituste nõudmise ja isikute ametiruumi kutsumise võimalus.
Viivise arvestamine ja sissenõudmine
ERJK hinnangul oleks mõistlik EKS-is säilitada viivise regulatsioon. ERJK rõhutas, et viivise
maksmise kohustuse sätestamine on komisjonile oluline meede, mida pole varem seaduse
kitsaskohtade tõttu olnud võimalik rakendada. Seetõttu oleks komisjoni hinnangul vaja seaduse
eelnõusse lisada viivise arvestamise ja sissenõudmise sätted, et viivise maksmise kohustus oleks
realiseeritav. Siinse eelnõuga kaotatakse viivise regulatsioon. Kehtivas EKS-is on viivis
mõeldud tagama sellise ettekirjutuse täitmist, millega on pandud kohustus kanda keelatud
annetus riigieelarvesse (vt EKS § 1212 lg 2).
Siinse eelnõuga muudetakse taolised ettekirjutused täitemenetluse seadustiku alusel
sundtäidetavaks. Ettekirjutuse sundtäidetavus tähendab omakorda seda, et kaob vajadus
survestada ettekirjutuse adressaati viiviste abil. Teisalt on kavas täiendada EKS-i uue, intresside
nõudmise regulatsiooniga. Kui viivis oli tasu selle eest, et ERJK ettekirjutust ei ole tähtaegselt
täidetud, siis intress on oma olemuselt tasu (riigieelarvesse tasumisele kuuluva) keelatud
3
Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungi protokoll nr 108, 16.11.2021.
6
annetuse kasutamise eest. Intressi nõudmise mõte lähtub sellest, et kui keelatud annetuse saaja
ei ole kandnud annetust õigeaegselt riigieelarvesse, peab keelatud annetuse kasutamine olema
tasuline.
Valimiskampaania mõiste EKS-is
ERJK märkis, et valimiskampaania mõiste seadusest välja jätmine ei tohiks muuta aruandlust
läbipaistmatumaks. Seepärast soovitab ERJK seaduseelnõus kaaluda erakondade perioodilise
aruandluse detailsemaks muutmist, näiteks praeguse valimiskampaania aruande detailsuses ehk
koos tehingute ja tehingupartnerite avalikustamisega. Selleks võiks ERJK hinnangul kasutada
kas riigi raamatupidamissüsteemi või komisjoni infosüsteemi kohandamist. Komisjoni
infosüsteemi puhul tuleks arvestada investeeringuga maksumuses 100 000 – 150 000 eurot.
Siinse eelnõuga ei kavandata valimiskampaania mõistet seadusest tervikuna välja jätta.
Erakondade perioodilise aruandluse sätteid ei ole siinse eelnõuga muudetud. Välistatud ei ole,
et tulevikus vajab erakonnaseaduses sätestatud aruandluskohustused korrastamist ja
läbivaatamist.
Sidusorganisatsioonid
ERJK märkis, et eelnõus võiks täpsustada sidusorganisatsioonide regulatsiooni nii, et selle
põhjal oleks võimalik tegelikke sidusorganisatsioone määratleda.
Siinse eelnõuga on sidusorganisatsioonide definitsiooni muudetud. Sidusorganisatsiooni
määratlemise aluseks jäävad kavandatavate sätete alusel üksnes sisulised kriteeriumid.
Kaotatakse nõue, mille kohaselt on sidusorganisatsiooni staatuse tingimuseks see, et sihtasutuse
või mittetulundusühingu liikmeks või asutajaks on erakond.
Keelatud annetuse vastuvõtmise tagajärjed
ERJK märkis, et oluline on muuta regulatsiooni nii, et keelatud annetust ei tagastata mitte selle
teinud isikule, vaid et annetus kantakse riigieelarvesse. Selle eesmärk on kõrvaldada keelatud
annetusest saadav konkurentsieelis.
Eelnõuga kavandatakse sätted, mille kohaselt viiakse sisse annetuse saamisest alates objektiivne
tähtaeg, mille möödumisel tuleb keelatud annetus kanda igal juhul riigieelarvesse. Sellega
kaovad vaidlused selle üle, millal täpselt peab keelatud annetuse kandma tagasi selle teinud
isikule ja millal riigieelarvesse.
MTÜ Korruptsioonivaba Eesti
Lubamatu krediteerimise sanktsioneerimine
MTÜ Korruptsioonivastane Eesti on viidanud ERJK seisukohale ning märgib, et praeguse
seaduse pinnalt on ilma laenulepingut sõlmimata laenamine lubatud ka mittekrediidiasutuselt,
mida kasutatakse võlausaldajale pikka aega võlgu olles.
Selgituseks tuleb märkida, et laenu andmine ilma laenulepinguta ei ole võimalik. Lepinguid
saab sõlmida ka suuliselt, veel enam, lepingute jaoks saab tahteavaldusi anda ka konkludentselt.
VÕS § 396 jj laenulepingutele vorminõuet ette ei näe, see tähendab, et laenuleping ei pea olema
sõlmitud kirjalikult. Suuliselt sõlmitud laenulepingud ei ole vormitühised. Lisada tuleb ka, et
7
erakonnad ja teised isikud, kellele laienevad EKS-i laenamist piiravad sätted, ei ole tarbijad
VÕS-i tähenduses. Seega ei laiene neile ka tarbijakrediidilepinguid puudutavad sätted. Siinse
eelnõuga laenamist puudutavaid sätteid ei muudeta.
Poliitilise reklaami määratlemine erakonnaseaduses
MTÜ Korruptsioonivaba Eesti märkis, et poliitilise reklaami mõiste täpsustamisel seaduse
tasandil tuleks see seaduse tasandil defineerida viisil, mis läheb kokku kohtupraktikaga, et
vältida segadust seaduse tulevikus rakendamisel.
Siinse eelnõuga ei reguleerita poliitilise reklaami määratlusi erakonnaseaduses.
Valimisliitude ebamäärane reguleerimine
MTÜ Korruptsioonivaba Eesti märkis, et valimisliitude võrdsustamine erakondadega või
seaduse tasandil erakondadega võrdse kohtlemise eemaldamine vajab edasist analüüsi. Paljud
valimisliidud on kohalikul tasandil loodud otseselt valimiste ajaks ning on kaheldav, kuivõrd
toimivad valimisliidud erakondadega samaväärsel viisil valimistevahelisel ajal (st teevad
poliitilist reklaami, koguvad annetusi). Rõhutatud on, et jälgima peab, et regulatsiooni
muutmisega ei tekiks praegusel ajal kohaliku demokraatia jaoks oluliste valimisliitude jaoks
liialt kohustusi, mida täita ei suudeta ning mis nende tegevust piiraks.
Siinse eelnõuga valimisliitude aruandluskohustust ei muudeta.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.
Eelnõukohase seaduse §-ga 1 muudetakse erakonnaseadust.
EKS § 51 lõige 1 ja § 52 lõige 5 –paragrahvi 51 lõikest 1 ja § 52 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa
„ja 6–7“, Tegemist on muudatusega, mis on seotud EKS § 124 lõigete 6 ja 7 kehtetuks
tunnistamisega. Kehtiv EKS § 124 lg 6 sätestab: „Keelatud annetuse tegija suhtes ei kohaldata
käesoleva seaduse §-s 1218 sätestatut juhul, kui ta on 30 päeva jooksul arvates päevast, millal
keelatud annetuse tegija keelatud annetusest teada sai või pidi teada saama, esitanud
erakondade rahastamise järelevalve komisjonile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
teabe annetuse keelatuse kohta. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon teavitab
asjaoludest viivitamata keelatud annetuse saanud erakonda.“ Kehtiv EKS § 124 lg 7 sätestab:
„Keelatud annetuse vastuvõtja suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 1218 sätestatut juhul,
kui ta on 30 päeva jooksul arvates päevast, millal keelatud annetuse vastuvõtja keelatud
annetusest teada sai või pidi teada saama, esitanud erakondade rahastamise järelevalve
komisjonile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teabe annetuse keelatuse kohta.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon teavitab asjaoludest viivitamata keelatud
annetuse saanud erakonda.“ EKS § 51 lg 1 teeb viite eelnimetatud sätetele. See tähendab, et
kehtiva õiguse järgi kohaldub keelatud annetuse tegijale ja vastuvõtjale vabastus
väärteokaristusest (EKS § 1218), kui ta teavitab ERJKd teatud ajaperioodi jooksul annetuse
keelatusest.
EKS 124 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna sättes ettenähtud 30-päevane väärteokaristusest
vabastamise aeg ei ole sisuliselt põhjendatud. EKS § 124 lg 6 on suunatud keelatud annetuse
tegijale. Sättest tuleneb, et keelatud annetuse tegija saab vabaneda väärteovastutusest, kui ta
8
teavitab ERJK-d annetuse keelatusest 30 päeva jooksul alates annetuse keelatusest teada
saamisest või teada saama pidamisest. See, kas isik teab oma tegevuse keelatusest või mitte, on
karistusõiguslikult keelueksimuse küsimus. EKS §-s 1218 sätestatud väärteokaristusele laieneb
karistusseadustik. KarS-is on keelueksimus reguleeritud § 39 lg-s 1. Selle järgi võib isik
keelueksimusele tugineda üksnes siis, kui eksimus teo keelatuses oli isikule vältimatu. See, kas
annetus on keelatud või mitte, tuleneb EKS-ist. Seaduse mittetundmine on isikule vältimatu
üksnes väga erandlikel juhtudel. See tähendab, et isik peab oma tegevuse keelatusest KarS-i
järgi aru saama juba annetuse tegemisel. Omakorda tähendab see, et isik peab teadma
kavandatava annetuse lubatavusest enne selle tegemist (hoolsuskohustus). Kehtiva EKS § 124
lõigetes 6 ja 7 ette nähtud 30-päevane periood võimaldab seda, et isik saab teha väärteokaristust
kartmata keelatud annetuse, mida annetuse vastuvõtja väärteokaristust kartmata 30 päeva
jooksul kasutada saab. 30 päeva on piisavalt pikk periood selleks, et tekkida võib
erakondadevahelise konkurentsi moonutus. Mõeldav on näiteks olukord, kus keelatud annetus
tehakse „rahasüstina“ valimiskampaania ajal ning annetuse tegemisest 30 päeva möödudes
teavitab nii annetuse saaja kui ka annetuse tegija, et tegemist on keelatud annetusega ning
välistavad end sellega väärteovastutusest.
EKS § 124 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks, kuna säte muutub EKS § 124 lõike 1 muutmisega
üleliigseks. EKS § 124 lõike 1 muudatusega viiakse sisse objektiivne tähtaeg, mis hakkab
jooksma annetuse saamisest. Kui keelatud annetust ei kanta tähtaja jooksul annetuse teinud
isikule tagasi, tuleb keelatud annetus kanda igal juhul riigieelarvesse. Annetuse saaja peab
niisiis veenduma annetuse lubatavuses EKS § 124 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul. EKS § 124
lõikes 1 sätestatud tähtaeg ongi see tähtaeg, mil annetuse saaja peab täitma oma
hoolsuskohustust. Kui seda ei ole täidetud, on tegemist keelatud annetuse vastuvõtmisega
ettevaatamatusest (EKS § 1218). EKS § 124 lõikes 7 sätestatud 30-päevane väärteokaristusest
„vabanemise“ tähtaeg on siinse eelnõuga kavandatud regulatsiooni valguses ebavajalik. EKS §
124 lg 7 alles jätmine tähendaks seda, et keelatud annetuse saaja võiks annetuse saamisest 30
päeva möödumisel (vt eelnõuga kavandatud EKS § 124 lg 1) hoida keelatud annetust enda käes,
kartmata seejuures väärteokaristust.
EKS § 52 lõike 1 lause 2 – EKS § 52 lg 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv EKS § 52
lõike 1 teine lause sätestab: „Üksikkandidaadi kohta sätestatut kohaldatakse erakonna või
valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikule, kes tegi valimiskampaaniaks kulutusi erakonna
või valimisliidu kuludest eraldi.“ Selles sätestatu kehtestatakse eraldiseisva sättena eelnõuga
kavandatavas EKS §-s 53. Tegemist on seadust korrastava muudatusega. Kehtiv EKS § 52 lg 1
ls 2 näeb ette, et üksikkandidaadi kohta sätestatut kohaldatakse erakonna või valimisliidu
nimekirjas kandideerinud isikule, kes tegi valimiskampaaniaks kulutusi erakonna või
valimisliidu kuludest eraldi. Tegemist on niisiis sättega, mis käsib kohaldada üksikkandidaadi
kohta sätestatut ka isikule, kes kandideeris erakonna või valimisliidu nimekirjas ning kes tegi
erakonnast või valimisliidust eraldiseisvaid kampaaniakulutusi. Säte ei reguleeri
üksikkandidaadi kohustusi ning seetõttu on sätte asukoht kehtivas seaduses ebaõnnestunud.
Süstemaatiliselt on tegemist eraldiseisva sättega.
EKS § 53 – valimiskampaaniaks eraldi kulutusi teinud isik – EKS-i 1. peatükki täiendatakse
uue sättega § 53 järgmises sõnastuses: „Erakonna või valimisliidu nimekirjas kandideerinud
isikule, kes tegi valimiskampaaniaks kulutusi erakonna või valimisliidu kuludest eraldi,
kohaldatakse käesolevas seaduses üksikkandidaadi kohta sätestatut.“ Tegemist on varem EKS
§ 52 lg 1 teises lauses sisaldunud sättega. Seaduse korrastamise eesmärgil tõstetakse säte ümber
uude paragrahvi.
9
EKS § 12 lõige 5 – EKS § 12 täiendatakse lõikega 5, mille kohaselt nähakse ette võimalus
lõpetada esimese astme kuriteos süüdi mõistetud erakonna tegevus. Muudatus on vajalik, et
välistada esimese astme kuriteos süüdi mõistetud erakondade tegevus. Muudatus aitab tagada
erakondade usaldusväärsust avalikkuse silmis ning välistab raskete rikkumistega seotud
erakondade jätkuva tegevuse ja võimaliku avaliku võimu teostamise. Lisanduva sätte kohaselt
lõpetatakse süüdi mõistetud erakonna tegevus samadel alustel, nagu on sätestatud
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse 5. peatükis, mis reguleerib Eesti
põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele suunatud tegevuse või eesmärkidega erakonna
tegevuse lõpetamist. Vabariigi Valitsusel on õigus esitada Riigikohtule taotlus erakonna
tegevuse lõpetamiseks.
EKS § 121 lõike 3 lause 1 – EKS § 121 lg 3 ls 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Erakonnal ja erakonna liikmel on keelatud kasutada oma tegevuseks avalikke vahendeid, välja
arvatud käesoleva seaduse alusel makstavaid riigieelarvelisi eraldisi.“ Kehtiv EKS § 121 lg 3
esimene lause näeb ette järgmist: „Erakonnal on keelatud kasutada erakonna või erakonna
nimekirjas kandideeriva isiku valimiskampaania läbiviimiseks või selle teostamiseks avalikke
vahendeid, välja arvatud käesoleva seaduse alusel makstavaid riigieelarvelisi eraldisi.“
Muudatus laiendab avalike vahendite kasutamise keeldu erakonna ja erakonna liikmete sellisele
tegevusele, mis on suunatud erakonna või erakonna liikme tegevuse edendamisele.
Kehtiva EKS § 121 lõike 3 keskne probleem on see, et erakonnaseaduses ei ole sätestatud
valimiskampaania mõistet ega selle kestuse perioodi. Valimiskampaania mõistet ei sisalda ka
valimisseadused – Riigikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus, kohaliku
omavalitsuse volikogu valimise seadus, rahvahääletuse seadus. 2020. aastal jõustunud
seadusemuudatustega kaotati valimisseadustest ka aktiivse valimisagitatsiooni aja mõiste –
selleks oli aeg alates kandidaatide registreerimise viimasest päevast kuni valimispäevani.
Kohtupraktika, mis varemalt lähtus valimiskampaania sisustamisel valimisseadustes sätestatud
aktiivse valimisagitatsiooni perioodist, s.o 35 päevast enne valimispäeva, ei saa enam sellele
toetuda. Riigikohus on 30.03.2020 asjas nr 3-18-1537 märkinud, et „…aktiivse
valimisagitatsiooni aja mõiste nägi seadus ette üksnes seoses poliitilise välireklaami keeluga.
Samuti ei sisalda seda enam kehtiv KOVVS-i redaktsioon ning seda pole kohane kasutada
valimiskampaania ajalisel määratlemisel. Eeskätt on oluline avaldatava teabe sisuline seos
saabuvate valimistega. Sisulise seose hindamisel saab arvesse võtta ajalist distantsi
saabuvatest valimistest.“ EKS-is kasutatud väljend „valimiskampaania“ on liialt kitsas ning on
tekitanud nii ERJK tegevuses kui hilisemates kohtumenetlustes vaidlusi. Avalike vahendite
kasutamine peab olema keelatud igal juhul, sõltumata sellest, kas neid kasutatakse
valimiskampaaniaks või muuks erakondlikuks tegevuseks. Puudub vajadus seostada avalike
vahendite kasutamise keeldu spetsiifiliselt just valimiskampaaniaga.
Erakonna või erakonna liikme tegevuse all on mõeldud tegevust, mis on suunatud erakonna või
erakonna liikme kui sellise tegevuse edendamisele. Sättes ei ole kasutatud terminit „poliitiliseks
tegevuseks“, kuna EKS-is on termin „poliitiline tegevus“ juba kasutusel. EKS § 121 lg 8 järgi
nimetatakse erakonna kvartaliaruandes kulud järgnevas jaotuses: poliitilise tegevuse kulud,
tööjõukulud ja majandamiskulud. Sellest mõistekasutusest võiks välja lugeda, et erakonna
poliitiline tegevus ei hõlma endas erakonna tööjõuga ja majandamisega seotud tegevusi. EKS §
121 lg 3 sellist kitsendust teha ei soovi. Kavandatava EKS § 121 lg 3 lause 1 alla peaksid
kuuluma ka need juhtumid, kus erakond või erakonna liige kasutab avalikke vahendeid nt
selleks, et tasustada selle eest erakonna kasuks töötavat tööjõudu. Kuna erakondade eesmärk on
10
osaleda poliitikas ja poliitilise tahte kujundamises, tuleb terminit „tegevus“ mõista kui tegevust,
mis edendab erakonna poliitilist tegevust selle kõige laiemas tähenduses.
EKS § 121 lõike 3 lauses 1 sätestatud avalike vahendite keelu laiendamisel erakonna või
erakonna liikme tegevusele on eelnõu koostajad teadlikud sellest, et praktikas võib tekkida
olukordi, mille puhul ei ole võimalik üheselt ja selgelt öelda, kas isiku tegevus on suunatud
tema ametikohustuste täitmisele või hoopis tema kui erakonna liikme või tema erakonna
tegevuse edendamisele. Erakonna ja erakonna liikme tegevuseks ei saa üldjuhul lugeda neid
tegevusi, mida isik täidab vahetult oma ametikohustuste raames. Näiteks, kui erakonna liige on
valitud Riigikogu liikmeks, siis peab ta paratamatult teostama neid tegevusi, mida Riigikogu
liige tavapäraselt teostab. Sellise tegevuse esmane eesmärk ei ole erakonna või tema enda kui
erakonna liikme tegevuse edendamine. Samas, kui isik kasutab riigi või kohaliku omavalitsuse
eelarvelisi ressursse või nendest rahastatavaid hüvesid, et teostada või edendada erakonna
tegevust või enda tegevust erakonna liikmena kui sellist, kuulub see tegevus EKS § 121 lg 3
lauses 1 kavandatava keelu alla. Sellisteks tegevusteks on näiteks erakonna juhtkonna
koosoleku pidamine Riigikogu, ministeeriumi vms ruumides, millele puudub ligipääs teistel
erakondadel ja mille eest ei maksta renditasu. Erakonna või erakonna liikme poliitiliseks
tegevuseks saab lugeda ka selle, kui isik laseb endast kirjutada kohaliku omavalitsuse eelarvest
rahastatavas ajalehes viisil, mis teenib peamiselt erakonna või tema enda erakondliku tegevuse
reklaamimise eesmärki. Teiste riikide praktikast võib välja tuua Saksamaal aset leidnud
juhtumi, kus minister kasutas ministeeriumi kodulehte4, et mõista hukka ühe teise erakonna
poolt korraldatav meeleavaldus. Saksa minister käitus Saksa Liidukonstitutsioonikohtu
hinnangul selles olukorras selgelt kui erakonna esindaja, mitte kui konkreetse valitsemisala
minister. Avalikuks ressursiks oli sel juhul ministeeriumi koduleht, mida rahastatakse
riigieelarvelistest vahenditest.
Kui erakond või erakonna liige on kasutanud oma tegevuseks avalikke vahendeid (v.a EKS-i
alusel makstavad riigieelarvelised eraldised), kohaldub nimetatud avalike vahendite
kasutamisele EKS § 124 (vt kehtiv EKS § 124 lg 3 lause 3). Seaduse viide EKS §-le 124
tähendab, et tegemist on keelatud annetusega. Kuna kohtupraktikas on tõstatatud vastuväide, et
avalike vahendite kasutamist ei ole EKS § 123 lg 2 keelatud annetuste kataloogis nimetatud,5
kavandatakse siinse eelnõuga täiendada EKS § 123 kataloogi uue punktiga 9. Nimetatud punkt
9 hõlmab kõiki hüvesid, mille loovutamise või kasutusse andmine on EKS-i alusel loetud
keelatud annetuseks.
EKS § 121 lauses 2 on valimiskampaania mõiste jäetud alles. Seda põhjusel, et teises lauses
nimetatud isikute ring (s.t valimisliit, üksikkandidaat, erakonna nimekirjas kandideeriv isik ja
valimisliidu nimekirjas kandideerival isik) on konkreetsete valimistega seotud isikud. Nt ei saa
olla olemas valimisliidu nimekirjas kandideerivat isikut, kui ei ole valimisi, mille raames
kandideerida. Sätte teist lauset ei kavandata seega võrreldes kehtiva õigusega muuta.
EKS § 121 lõike 3 lause 4 – EKS § 121 lg 3 neljas lause tunnistatakse kehtetuks. Avalike
vahendite mõiste muudetakse ja viiakse uude lõikesse (eelnõukohase seaduse EKS § 12 lg 31).
4
Saksa Liidukonstitutsioonikohtu 27.02.2018 otsus asjas nr 2 BvE 1/16. Kättesaadav:
https://www.bundesverfassungsgericht.de/SharedDocs/Entscheidungen/EN/2018/02/es20180227_2bve000116en
.html. Sarnane kaasus, Saksa Liidukonstitutsioonikohtu 09.06.2020 otsus asjas nr 2 BvE 1/19. Kättesaadav:
https://www.bundesverfassungsgericht.de/SharedDocs/Entscheidungen/DE/2020/06/es20200609_2bve000119.ht
ml
5
Riigikohtu halduskolleegiumi 10.11.2016. a otsus nr 3-3-1-50-16, p 6 (https://rikos.rik.ee/?asjaNr=3-3-1-50-16).
11
Tegemist on ühest küljest seadust korrastava muudatusega. Avalike vahendite definitsioon on
eraldiseisev reguleerimisese, mis kuulub eraldiseisvasse lõikesse. EKS § 12 lg 31 on avalike
vahendite definitsioonile seega sobivam asukoht.
EKS § 121 lõige 31 – EKS § 121 täiendatakse uue lõikega 31 järgmises sõnastuses: „Avalikud
vahendid käesoleva paragrahvi tähenduses on riigieelarvelised ja kohaliku omavalitsuse
eelarvelised vahendid.“ Kehtiv EKS sätestab avalike vahendite definitsiooni EKS § 121 lõike 3
viimases lauses. Kehtiv säte näeb ette järgmist: „Avalikud vahendid käesoleva paragrahvi
tähenduses on riigieelarvelised ja kohaliku omavalitsuse eelarvelised vahendid.“ Seoses lõike
3 muutmisega tuuakse avalike vahendite definitsioon eraldi lõiku. Tegemist on seadust
korrastava täpsustusega.
EKS § 121 lõike 4 lause 2 – EKS § 121 lõike 4 lause 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Aruandes märgitakse käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 nimetatud andmed.“ Tegemist on
seadust korrastava muudatusega. Kehtiv EKS § 121 lg 4 lause 2 sätestab, et aruandes tuleb
märkida lõigetes 5 ja 6 nimetatud andmed. Kehtivast sättest on välja jäänud viide lõikele 7.
Lõikest 7 tuleneb, et annetuse kohta märgib erakond, et tegemist on annetusega, annetaja nime
ja isikukoodi ning annetuse väärtuse ja laekumise kuupäeva. Lõikes 7 nimetatud andmed on
seega samuti andmed, mis tuleb lisaks lõigetes 5 ja 6 nimetatud andmetele aruandes ära
märkida.
EKS § 121 lõige 10 – EKS § 121 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „jms“ tekstiosaga „ja muud
sellised“. Tegemist on sõnastusliku parandusega. Seaduse teksti on ekslikult sisse jäänud
lühend, mis tuleks eelistatavalt välja kirjutada sõnadega.
EKS § 121 lõike 13 laused 2 ja 3 – EKS § 121 lg 13 teine ja kolmas lause tunnistatakse
kehtetuks. Kehtiv EKS § 121 lg 13 lause 2 näeb ette järgmist: „Kui uus aruanne esitatakse enne,
kui komisjon on puuduse avastanud, ei kohaldata § 124 lõikes 2 sätestatud kohustust kanda
riigieelarvesse summa, mis vastab aruandes avastatud puudusele.“ Kehtiv EKS § 121 lg 13
lause 3 sätestab järgmist: „Kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud puuduse andmete
esitamisel on põhjustanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul erakonna liige või
sidusorganisatsioon, kohaldatakse § 124 lõikes 2 sätestatud kohustust kanda riigieelarvesse
summa, mis vastab aruandes avastatud puudusele, arvestades käesoleva lõike esimeses lauses
sätestatut erakonna liikme või sidusorganisatsiooni suhtes.“ Nimetatud laused jäetakse sättest
välja, kuna need ei sobitu siinse eelnõuga kavandatavate muudatustega, täpsemalt EKS § 124
muutmisega. EKS § 124 lõikesse 1 viiakse eelnõukohase seadusega sisse objektiivne tähtaeg,
mis hakkab jooksma alates annetuse saamisest ning mille jooksul peab annetuse saaja keelatud
annetuse kandma tagasi selle teinud isikule. Tähtaja möödumisel tuleb keelatud annetus kanda
igal juhul riigieelarvesse. Seevastu, kui tegemist on lubatud annetusega, kuid annetuse saaja
aruandlus on annetuse osas puudulik, tuleb puudus kõrvaldada. Sellisel juhul puudub vajadus
kohaselt kajastamata jäetud lubatud annetust riigieelarvesse kanda.
EKS § 123 lõige 1 – EKS § 123 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Annetus
käesoleva seaduse tähenduses on erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna
liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sealhulgas teenus, välja arvatud vabatahtlik töö.
Erakonna liikmele tehtud annetus loetakse erakonnale tehtud annetuseks, kui käesolev seadus
ei sätesta teisiti.“ Kehtiv EKS § 123 lg 1 defineerib annetuse erakonnaseaduse tähenduses
järgmiselt: Eesti Vabariigi kodakondsusega, Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku
staatusega füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse
12
toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sealhulgas
teenus, kuid välja arvatud vabatahtlik töö. EKS § 123 lg 1 muutmise näol on tegemist on seadust
korrastava muudatusega, millega ei kaasne annetuste regulatsioonis sisulist muutust. Iseäranis
ei tähenda annetuse definitsiooni täpsustus seda, et edaspidi on Eesti Vabariigi kodakondsusega,
Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega füüsilisest isikust annetajate
annetused keelatud. Et sellised annetused on lubatud (kuna nad ei ole keelatud), kajastub
jätkuvalt EKS § 123 lõike 2 punktis 8.
Kehtivas seaduses sisalduv annetuse definitsioon on loogilises vastuolus annetuse keelatust
reguleerivate sätetega. Kui annetus defineeritakse kui üksnes füüsiliselt isikult erakonnale või
erakonna liikmele rahaliselt hinnatava hüve loovutamine, siis ei saa „annetusena“ EKS-i
tähenduses käsitleda juriidiliste isikute loovutatavaid rahaliselt hinnatavaid hüvesid. Ometi
sisaldab sama paragrahv sätet, mis ütleb, et annetus on keelatud, kui selle on teinud juriidiline
isik. Ehk teisisõnu – kehtiv EKS § 123 lg 1 ajab annetuse kui sellise defineerimisel omavahel
segamini annetuse mõiste ja annetuse lubatavuse/keelatuse tingimused. Annetuse definitsioon
ei peaks puudutama küsimust, mis on lubatud annetus, vaid üksnes küsimust, mis üldse on
annetus.
Samuti tuleb rõhutada, et asjaolu, et sättest jäetakse välja tekstiosa „Eesti Vabariigi
kodakondsusega, Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega füüsilisest isikust
annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt“ ei tähenda, et nüüdsest oleks näiteks juriidiliste
isikute annetused taas kord lubatud. See, millised annetused on keelatud, on sätestatud jätkuvalt
EKS § 123 lõikes 2. Nagu kehtib kõigi põhiõiguste kandjate puhul: põhiõiguste kandjale on
lubatud kõik tegevused, mis ei ole keelatud. Sama kehtib ka erakondadele ja muudele isikutele,
kellele keelatud annetuse regulatsioon laieneb. See tähendab, et kõik annetused ja annetuste
tegemise viisid, mis ei kuulu ühegi EKS § 123 lõikes 2 toodud kataloogi punkti alla või ei ole
muul moel EKS-is loetud keelatud annetuseks, on lubatud („kõik, mis ei ole keelatud, on
lubatud“). EKS § 123 lõike 2 punktist 8 tuleneb, et lubatud on annetused, mille on teinud Eesti
Vabariigi kodakondsusega, Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega
füüsilisest isikust annetajad – seda juhul, kui nimetatud füüsilise isiku annetus ei kuulu mõne
muu EKS § 123 lõike 2 kataloogis toodud punkti alla.
Kavandatava EKS § 123 lg 1 uus sõnastus täpsustab ka seda, et erakonna liikmele tehtav annetus
loetakse erakonnale tehtud annetuseks, kui EKS ei sätesta teisiti. Täiendus on vajalik, et
ühtlustada annetuse mõistet ja keelatud annetuste kataloogi. Kavandatava EKS § 123 p 3
sätestab näiteks, et keelatud on kaupade, teenuste või varaliste õiguste loovutamine või
kasutusse andmine erakonnale tingimusel, mis ei ole kättesaadav teisele isikule. Kui erakonna
liikmele tehtud annetust ei loetaks erakonnale tehtud annetuseks, kerkiks üles küsimus, kas EKS
§ 123 punkti 3 alusel erakonnale liikmele tehtud annetused on lubatud. Kehtiv EKS § 5 lg 1 (ja
kavandatav EKS § 53) näeb ette, et erakonna nimekirjas kandideerinud isikule, kes tegi
valimiskampaaniaks kulutusi erakonna kuludest eraldi, kohaldatakse EKS-is üksikkandidaadi
kohta sätestatut. Üksikkandidaadile kohaldatakse nii kehtivas õiguses kui ka eelnõuga
kavandatavate sätete alusel eraldiseisvalt EKS § 123 lõigetes 1, 2 ja 4 ning § 124 lõigetes 1–4
sätestatut. Juhtudel, kus isik on teinud kampaaniale eraldiseisvaid kulutusi, võib tulla kõne alla,
et annetus on tehtud eraldiseisvalt talle (ja mitte erakonna toetuseks).
EKS § 123 lõike 2 esimene lause – EKS § 123 lg 2 esimene lause tunnistatakse kehtetuks.
Kehtiv EKS § 123 lõike 2 esimene lause sätestab: „Annetus, mis ei vasta käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud tingimustele, on keelatud.“ Muudatus on seotud EKS § 123 lõikes 1 sisalduva
13
annetuse definitsiooni muutmisega. Annetuse definitsioonist jäetakse välja tekstiosa „Eesti
Vabariigi kodakondsusega, Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega
füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt“, kuna tegemist ei ole annetuse
kui sellise definitsiooni osaga, vaid annetuse lubatavust puudutavate kriteeriumidega. EKS §
123 lõike 2 esimese lause sättest välja jätmine ei too endaga kaasa sisulist muutust, kuna EKS §
123 lõike 2 kataloog nimetab jätkuvalt need juhud, mil annetus on keelatud. Seega on muudatuse
näol tegemist erakonnaseaduse korrastamise ja õigusselgemaks muutmisega.
EKS § 123 lõike 2 teine lause – EKS § 123 lg 2 teises lauses asendatakse tekstiosa „Eelkõige
on keelatud“ tekstiosaga „Keelatud on“. Kehtiva EKS § 123 lõike 2 teine lause on sõnastatud
viisil, nagu oleks selles sätestatud kataloog lahtine. Lahtine kataloog tähendab omakorda seda,
et EKS § 123 lõikes 1 nimetatud annetus võib olla keelatud ka muul, seaduses veel nimetamata
põhjusel. Taoline lahtine keeldude kataloog ei ole põhiseadusest tulenevalt korrektne.
Põhiõiguste kandjal – milleks on ka erakonnad, valimisliidud, nende nimekirjades
kandideerivad isikud ja üksikkandidaadid – on lubatud kõik, mis ei ole keelatud. Avalikule
võimule kehtib aga vastupidine põhimõte: keelatud on kõik, mis ei ole seadusega ja seaduse
alusel lubatud. Sellest tulenevalt peab EKS § 123 lõikes 2 sätestatud keeldude kataloog olema
suletud. Kõik juhud, mil annetus on keelatud, peavad olema ammendavalt sätestatud (seejuures
on lubatud määratlemata õigusmõistete kasutamine). Seejuures peab rõhutama, et EKS § 123 lg
2 keeldude kataloogi n-ö kinniseks muutmine ei tähenda sugugi seda, et muudatuse jõustumisest
on varasemalt keelatud annetused muutunud lubatavaks. Lõikes 2 sätestatud kataloog on oma
abstraktsusastmel piisavalt üldine, et kõik annetused, mis ohustavad ausat poliitilist
konkurentsi, on mahutatavad kataloogis toodud punktide alla. Keelatud annetuste regulatsioon
ei muutu võrreldes kehtivaga leebemaks.
EKS § 123 lõike 2 punkt 8 – EKS § 123 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„välismaalaste annetused, välja arvatud Eestis püsivalt elavate Euroopa Liidu kodanike
annetused.“
Muudatuse eesmärk on lubada üksnes nende välismaalaste annetusi, kes on Euroopa Liidu
kodanikud ja kes elavad püsivalt Eestis. Seega keelustatakse Eestis elavate kolmandate riikide
kodanike, nt Vene kodanike ja Valgevene kodanike annetused Eesti erakondadele.
Muudatus on ühtlasi vajalik, et viia annetuste regulatsioon kooskõlla EKS-i regulatsiooniga
erakonna liikmete osas. Nimelt võib kehtiva õiguse kohaselt erakondadesse kuuluda ka
vähemalt 18-aastane teovõimeline Euroopa Liidu kodanik, kes ei ole Eesti kodanik, kuid kes
elab püsivalt Eestis. Euroopa Liidu kodaniku seaduse (ELKS) § 5 lg 1 järgi loetakse püsivaks
Eestis elamiseks Euroopa Liidu kodaniku või perekonnaliikme Eestis viibimist elamisõiguse
alusel. Tähtajaline elamisõigus algab ELKS § 13 lg 1 kohaselt alates elukoha registreeringust
ning kehtib viis aastat. Kehtiv EKS loeb aga keelatud annetuseks kõik välismaalaste annetused,
välja arvatud Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega isikute annetused.
ELKS § 40 lg 1 järgi tekib Euroopa Liidu kodanikul õigus alalisele elamisõigusele alles siis,
kui ta on Eestis elanud viis aastat järjest. Seega võib kehtivast EKS § 123 lg 2 punktist 8 välja
lugeda, et tähtajalise elamisloaga püsivalt Eestis elav Euroopa Liidu kodanik ei tohi teha
annetusi, samas EKS § 5 lg 1 alusel võib ta kuuluda Eesti erakonda. Tegemist on sisulise
vastuoluga erakonnaseaduse eri sätete vahel. Kavandatava muudatusega see vastuolu kaob.
14
EKS § 123 lõige 2 – EKS § 123 lg-t 2 täiendatakse uue punktiga 9 järgmises sõnastuses: „mõne
muu hüve loovutamine või kasutusse andmine, mis on käesoleva seadusega loetud keelatud
annetuseks.“ Kavandatava muudatuse eesmärk on muuta EKS § 123 ammendavaks loeteluks.
Nimelt sisaldab EKS lisaks § 123 lõikes 2 toodud kataloogile ka muid aluseid, mil annetus
loetakse keelatud annetuseks. Selliseks aluseks on näiteks EKS § 122 lg 3 (laenamisele seatud
tingimusi rikkuv tehing) ja EKS § 121 lg 3. Välistatud ei ole ka, et taolisi aluseid võib tulevikus
EKS-i juurde tulla. Sellisel juhul laieneb EKS § 123 lg 2 punkt 9 ka nendele, hiljem lisatud
alustele.
EKS § 124 lõige 1 – EKS § 124 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Erakond
tagastab keelatud annetuse selle teinud isikule 30 päeva jooksul alates annetuse saamisest. Kui
keelatud annetust ei ole selle teinud isikule esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul
tagastatud, on erakond kohustatud kandma annetuse viivitamata riigieelarvesse.“ Kavandatava
sätte eesmärk on muuta keelatud annetuse saamisele järgnevad õiguslikud tagajärjed selgemaks
ning seeläbi tõhustada järelevalve teostamist erakondade rahastamise üle.
Kehtiv EKS § 124 lg 1 on erakondade rahastamise järelevalve seisukohalt probleemne. Säte
näeb ette, et erakond tagastab võimaluse korral keelatud annetuse viivitamata selle teinud
isikule. Sätestatul on aga kaks olulist kitsaskohta. Esiteks on jäetud määramata, millisest
ajahetkest alates on erakond kohustatud keelatud annetuse isikule viivitamatult tagastama. See
võimaldab tõlgendada sätet nii, et kohustus kanda annetus tagasi isikule tekib alates hetkest,
mil erakond annetuse keelatusest teadlikuks sai (s.t positiivne teadmine). See, millal erakond
annetuse keelatusest teadlikuks saab, sõltub aga erakonnast endast, sh sellest, kui hoolikalt
erakond oma annetuste päritolu kontrollib. Lisaks sellele on annetuse keelatusest subjektiivset
teadasaamist praktiliselt võimatu järelevalve käigus kontrollida ja tõendada. Teine, veelgi
suurem kitsaskoht on tingimus „viivitamata“. Säte ei näe ette kindlat ajalist piiri, millal tuleb
annetus kanda tagasi selle teinud isikule ning millal tuleb keelatud annetus igal juhul kanda
tagasi riigieelarvesse. Termin „viivitamata“ viitab küll ühest küljest sellele, et keelatud annetuse
saaja tegutsemine peab olema kiire. Praktikas tekitab selline määratlemata mõiste aga olulisi
probleeme (millal saab öelda, et tegutsetud ei ole viivitamata?). Eelöeldu valguses on EKS §
124 lõige 1 üks keskseid nõrku kohti erakondade rahastamise järelevalve regulatsioonis.
Erakondade rahastamise järelevalve seisukohalt on üleüldse küsitav, kas keelatud annetuse
tagastamine selle teinud isikule (nii nagu see EKS § 124 lõikes 1 sätestatud on) on asjakohane
meede. Kui isik on erakonnale teinud keelatud annetuse (seejuures annetuse keelatus tuleneb
seadusest ning seaduse mittetundmine ei ole üldjuhul vabandatav), siis on põhjendamatu selline
regulatsioon, mis lubab keelatud annetuse ajaliselt piiramatult selle teinud isikule tagasi kanda.
Keelatud annetuse isikule tagasikandmine peab olema ajaliselt mingi tähtajaga piiratud.
Järelevalve efektiivsuse ja tarbetute vaidluste vältimiseks peab see tähtaeg olema objektiivne,
s.t see ei tohi olla sõltuvuses sellest, millal erakond annetuse keelatusest teada sai.
EKS-i regulatsiooni puudujäägile on viidanud ka õiguskantsler, kes on märkinud järgmist:
„Selline kord ei motiveeri annetajaid ega erakondi keelatud annetuse tegemisest ja
vastuvõtmisest loobuma, sest võimalikud tagajärjed on liiga leebed. […] Annetuse tagastamine
on mõistlik ja aktsepteeritav juhul, kui keelatud annetus annetajale kohe tagastatakse. Sellisel
juhul ei ole annetuse saaja veel kasu saanud. Kui aga erakond kasutab keelatud annetust seni,
kuni ERJK selle tuvastab ning selle tagastamist või riigieelarvesse kandmist nõuab, võib see
anda erakonnale aja jooksul eeliseid, mida enam tagasi pöörata ei saa. Sellest hoolimata, et
15
valituks osutunu ettekirjutuse peale raha tagastab, ei tühista see mandaati ega saadud
konkurentsieelist.“6
Kavandatud muudatuse järgi hakkab annetuse saamise hetkest jooksma tähtaeg (30 päeva).
Selle aja jooksul peab annetuse saaja selgitama välja, kas annetus on keelatud või mitte. Kui
tegemist on keelatud annetusega, saab selle nimetatud tähtaja jooksul isikule tagasi kanda. EKS
§ 124 lõikes 1 sätestataval tähtajal on kokkuvõtvalt kolm olulist järelmit:
annetuse saajale tekib kohustus (hoolsuskohustus) selgitada välja annetuse lubatavus kindla
tähtaja jooksul. Kui annetus on keelatud (nt tegemist on juriidilise isiku poolt tehtud
annetusega), on erakonnal lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul võimalus annetus isikule tagasi
kanda. Negatiivseid järelmeid selle aja vältel erakonnale ei kaasne. Kui aga erakond oma
hoolsuskohustust lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul ei täida, tuleneb lõikest 1 seadusest otse
tulenev (ipso iure) kohustus kanda keelatud annetus riigieelarvesse;
kohustus kanda keelatud annetus riigieelarvesse muutub objektiivse tähtaja tõttu kõigile
osapooltele – nii annetuse saajale, annetuse tegijale kui ka ERJK-le selgemaks. Sellega kaob
vaidlus küsimuse üle, millal sai erakond annetusest faktiliselt teada või mida täpselt
tähendab „viivitamata“ isikule tagasi kandmine;
keelatud annetuse teinud isikule tuleneb kavandatavast sättest üldine tagajärg, et ta ei saa
keelatud annetusena üleantut tagasi nõuda. Annetus tehakse reeglina võlaõigusliku lepingu
alusel. TsÜS § 87 järgi on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui
keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui
seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. EKS § 123 lg 2 sisaldab taolisi
seadusest tulenevaid keeldusid, mille eesmärgiks on see, et annetuse saaja ei jätaks annetust
endale. Tühise lepingu alusel üleantu tagasitäitmisele kohaldatakse alusetu rikastumise
sätteid (VÕS § 1028 jj.). VÕS § 1028 lg 2 piirab aga seda õigust. VÕS § 1028 lg 2 p 3 alusel
ei saa üleandja saajalt saadut (s.t keelatud annetust) tagasi nõuda, kui tühise tehingu
täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või
sellise sätte eesmärgiga. EKS § 123 lg 2 koosmõjus EKS § 124 lõigete 1-3 eesmärk on see,
et keelatud annetuse saamisest objektiivse tähtaja möödumisel tuleb annetus kanda igal
juhul riigieelarvesse. Siinne eelnõu soovib justnimelt vältida olukorda, et keelatud annetuse
tegija saaks annetuse saajalt nõuda annetuse tagasikandmist pikema aja vältel (kuni nõude
aegumiseni). Kaotatakse ka ära ERJK ettekirjutus, millega kohustatakse annetuse saajat
tagastama annetuse selle teinud isikule.
Rõhutada tuleb, et eelnõukohase seadusega jäetakse alles võimalus, et keelatud annetuse saaja
kannab annetuse tagasi selle teinud isikule annetuse saamisest alates 30 päeva, st EKS § 124 lg
1 sätestatud tähtaja jooksul. See ajaline lõtk on esiteks mõeldud annetuse saajatele, et täita oma
hoolsuskohustust, teiseks ka eelkõige neile annetajatele, kes on keelatud annetuse teinud
ettevaatamatusest. Võimalus, et annetuse saaja kannab keelatud annetuse 30 päeva jooksul
annetuse tegijale tagasi, ei välista samas võimalikku väärteomenetlust EKS § 1218 alusel. Seega,
kui füüsiline isik teeb erakonnale nt 100 000 euro suuruse keelatud annetuse, siis saab erakond
selle 30 päeva jooksul isikule tagasi kanda. Isik peab arvestama EKS §-s 1218 sätestatud
6
Õiguskantsleri 12. juuni 2019. a kiri nr 6-8/190864/1902999, kättesaadav:
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Keelatud%20annetuse%20vastuv%C3%B5tmis
e%20tagaj%C3%A4rjed.pdf
16
tagajärjega. Samuti ei saa ta nõuda annetust tagasi alusetu rikastumise sätete alusel (vt VÕS §
1028 lg 2 p 3).
Eelneva valguses tuleb ka täpsustada, et EKS § 124 lõikesse 1 kavandatav säte ei ole annetuse
teinud isiku suhtes karistusliku iseloomuga. Seda eelkõige põhjusel, et annetuse tegemine on
igale isikule vabatahtlik. Kõik annetuse tegijad on kohustatud teadma ja tundma seadusest
tulenevaid reegleid, mis annetustele kehtivad. Seega võib öelda, et kavandatavast sättest tuleneb
annetuse tegijatele hoolsuskohustus enne annetuse tegemist kontrollida, kas nende annetus on
üldse lubatud või mitte. Keelatud annetuse tegemisel peab isik arvestama sellega, et ta ei pruugi
seda annetust enam tagasi saada.
Nimetatud säte kehtib läbi EKS-is tehtud viidete valimisliitudele, üksikkandidaatidele ja ka
isikutele, kes tegid erakondadest ja valimisliitudest eraldiseisvaid valimiskampaania kulutusi.
Lõikes 1 nimetatud tähtaeg peab olema piisavalt pikk, et võimaldada annetuse saajatel teostada
efektiivset kontrolli annetuse lubatavuse kohta. Samas ei tohi tähtaeg olla ka nii pikk, et see
võimaldaks erakondadel keelatud annetust pikema perioodi vältel kasutada ja saada sellest teiste
erakondadega võrreldes konkurentsieeliseid. 30 päeva on piisavalt pikk periood, et annetuse
saaja saaks kontrollida üle annetuse lubatavuse. Samas on 30 päeva piisavalt lühike periood, et
selle jooksul ei jõua erakond keelatud annetust veel sellisel viisil kasutada, et tal tekiks teiste
erakondade ees oluline konkurentsieelis.
EKS § 124 lõige 2 – EKS § 124 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui keelatud
annetust ei ole võimalik tagastada, on erakond kohustatud kandma annetuse viivitamata
riigieelarvesse.“ Muudatuse eesmärk on korrastada EKS § 124 lõigete 1–3 regulatsiooni.
Esiteks täpsustatakse sättes, et tegemist peab olema keelatud annetusega. Kehtivas EKS § 124
lõikes 2 räägitakse üksnes annetusest, ometi on mõeldud üksnes keelatud annetusi. Teiseks
täpsustatakse sätete selles osas, et sellest jäetakse välja viide „rahalistele“ annetustele. Annetus
kui selline on alati rahaliselt hinnatav hüve (vt annetuse definitsiooni). EKS § 124 lõige 2 on
süstemaatiliselt üldsäte kõigile neile juhtudele, kus keelatud annetust ei saa mingil põhjusel
isikule tagasi kanda (EKS § 124 lõikes 1 kavandatava tähtaja jooksul).
EKS § 124 lõige 3 – EKS § 124 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui keelatud
annetuseks on ese ning seda ei ole võimalik tagastada, müüb erakond eseme turuhinnaga.
Eseme müügist saadav tulu kantakse viivitamata riigieelarvesse. Kui eset ei ole võimalik müüa
mõistliku pingutusega, tuleb see võõrandada muul viisil kui turuhinnaga müües. Kui eset ei ole
võimalik võõrandada, tuleb sellest loobuda. Eset ei tohi võõrandada erakonna liikmele,
erakonna sidusorganisatsioonile ega tema liikmele.“ Muudatuse eesmärk on seaduse
korrastamine ja täpsustamine. Kehtiv EKS § 124 lõige 3 sätestab: „Kui tegemist on mitterahalise
annetusega, müüb erakond keelatud annetuse turuhinnaga. Annetuse müügist saadav tulu
kantakse viivitamata riigieelarvesse. Kui keelatud annetust ei ole võimalik müüa mõistliku
pingutusega, tuleb annetus võõrandada muul viisil, kui on sätestatud käesoleva lõike esimeses
lauses. Kui annetust ei ole võimalik võõrandada, lõpetatakse asja valdus omandist
loobumisega. Keelatud annetust ei tohi võõrandada erakonna liikmele, erakonna
sidusorganisatsioonile ega tema liikmele.“ Kehtivas õiguses on probleemne sättes nimetatud
„mitterahaline annetus“. Selle all on tegelikult mõeldud eelkõige asju. Samuti on probleemne
see, et sättest ei tulene selgelt, et esmajärjekorras tuleb kohaldada EKS § 124 lõikes 1 sätestatud
regulatsiooni, s.t esmajärjekorras tuleb püüda tagastada asi annetuse teinud isikule. Üksnes
juhul, kui see ei ole võimalik, tulevad kohaldamisele EKS § 124 lõigete 2 ja 3 regulatsioonid.
17
Sättes asendatakse „mitterahaline annetus“ sellega, et annetuseks on ese. Eseme mõiste tuleneb
tsiviilõigusest, täpsemalt TsÜS §-st 48. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad
olla õiguse objektiks. Asi on omakorda kehaline ese (TsÜS § 49 lg 1). Kuna välistatud ei ole ka
erakonnale õiguste või muude hüvede loovutamine, mis võivad olla õiguse objektiks, on ka
need kavandatava EKS § 124 lõikega 3 hõlmatud.
EKS § 244 lõigete 1–3 süstemaatika selgitamiseks võib tuua näite, kus erakonnale on juriidilise
isiku poolt annetatud kampaaniajalgratas. Tegemist on keelatud annetusega, kuna selle on
teinud juriidiline isik. Annetuseks on asi – jalgratas. Taolise annetuse saamisel (eelkõige
omandi üleminekuga nõustudes) hakkab kõigepealt jooksma EKS § 124 lõike 1 tähtaeg. Selle
tähtaja jooksul peab erakond välja selgitama, kas annetus on lubatud. Kui mitte, siis on võimalik
anda jalgratas tagasi selle andnud isikule (s.t kanda omand tagasi selle andnud isikule). Üksnes
juhul, kui see ei ole võimalik (nt juriidiline isik ei ole nõus jalgratast tagasi võtma), tuleb
kohaldamisele EKS § 124 lõige 3. Erakond peab kavandatava regulatsiooni kohaselt müüma
jalgratta turuhinnaga ning kandma sellest saadud tulu riigieelarvesse.
EKS § 124 lõiked 6 ja 7 – EKS § 124 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks. EKS 124 lõige 6
tunnistatakse kehtetuks, kuna sättes ettenähtud 30-päevane väärteokaristusest vabastamise aeg
ei ole sisuliselt põhjendatud. EKS § 124 lg 6 on suunatud keelatud annetuse tegijale. Sättest
tuleneb, et keelatud annetuse tegija saab vabaneda väärteovastutusest, kui ta teavitab ERJK-d
annetuse keelatusest 30 päeva jooksul alates annetuse keelatusest teada saamisest või teada
saama pidamisest. See, kas isik teab oma tegevuse keelatusest või mitte, on karistusõiguslikult
keelueksimuse küsimus. EKS §-s 1218 sätestatud väärteokaristusele laieneb karistusseadustik.
KarS-is on keelueksimus reguleeritud § 39 lg-s 1. Selle järgi võib isik keelueksimusele tugineda
üksnes siis, kui eksimus teo keelatuse vastu oli isikule vältimatu. See, kas annetus on keelatud
või mitte, tuleneb EKS-ist. Seaduse mittetundmine on isikule vältimatu üksnes väga erandlikel
juhtudel. See tähendab, et isik peab oma tegevuse keelatusest KarS-i järgi aru saama juba
annetuse tegemisel. Omakorda tähendab see, et isik peab teadma kavandatava annetuse
lubatavusest enne selle tegemist (hoolsuskohustus). Kehtiva EKS § 124 lõigetes 6 ja 7 ette
nähtud 30-päevane periood võimaldab olukordi, kus isik saab teha väärteokaristust kartmata
keelatud annetuse, mida erakond väärteokaristust kartmata 30 päeva jooksul kasutada saab. 30
päeva on piisavalt pikk periood, et selle jooksul võib tekkida erakondadevahelise konkurentsi
moonutus. Mõeldav on näiteks olukord, kus keelatud annetus tehakse „rahasüstina“
valimiskampaania ajal ning annetuse tegemisest 30 päeva möödudes teavitab nii erakond kui
ka annetuse tegija, et tegemist on keelatud annetusega, ning sellega on väärteomenetlus
välistatud. EKS § 124 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks, kuna säte muutub EKS § 124 lõike 1
muutmisega üleliigseks. EKS § 124 lõike 1 muudatusega viiakse sisse objektiivne tähtaeg, mis
hakkab jooksma annetuse saamisest. Kui keelatud annetust ei kanta tähtaja jooksul annetuse
teinud isikule tagasi, tuleb keelatud annetus kanda igal juhul riigieelarvesse. Annetuse saaja
peab niisiis veenduma annetuse lubatavuses EKS § 124 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul. EKS
§ 124 lõikes 1 sätestatud tähtaeg ongi see tähtaeg, mil annetuse saaja peab teostama oma
hoolsuskohustust. Kui seda ei ole teostatud, on tegemist keelatud annetuse vastuvõtmisega
ettevaatamatusest (EKS § 1217). Puudub mõistlik põhjus näha ette sellele järgnev 30-päevane
periood, mille jooksul saaks annetuse saaja hoida annetust enda käes väärteokaristust kartmata.
7
Vt erakonnaseaduse muutmise VTK, lk 4 jj.
18
EKS § 125 lõiked 1 ja 2 – EKS § 125 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1)
Erakond võib avada ja kasutada ainult neid makse- ja muid kontosid, millest ta on teavitanud
erakondade rahastamise järelevalve komisjoni. (2) Üksikkandidaat võib valimiskampaania
tulude laekumiseks ja kulude tegemiseks kasutada vaid selliseid krediidiasutuse makse- ja muid
kontosid, millest ta on teavitanud erakondade rahastamise järelevalve komisjoni.“
Kehtivas EKS §-s 125 kasutatav termin „arvelduskonto“ võib olla eksitav ja tekitada teatud
juhtudel segadust. Igapäevaseks arveldamiseks kasutatakse pankades maksekontosid
(makseteenuste regulatsioon tuleneb Euroopa Liidu vastavast direktiivist). Erakonnad (ja üldse
jaepangandus) kasutavad maksekontosid, aga ka erinevaid hoiukontosid (säästukontod,
tähtajalised hoiustamiseks peetavad kontod). Seega asendatakse termin „arvelduskonto“
terminiga „makse- ja muu konto“.
EKS § 126 lõike 1 lause 1 – EKS § 126 lõike 1 lause 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Erakonna sidusorganisatsioon käesoleva seaduse tähenduses on sihtasutus või
mittetulundusühing, mille tegevus on suunatud käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud erakonna
eesmärkide saavutamisele.“ Kavandatava muudatuse eesmärk on muuta erakondade
sidusorganisatsioone puudutav regulatsioon toimivaks.
Erakondade sidusorganisatsioonide regulatsioon on kehtivas õiguses probleemne ning
järelevalve teostamine sellest tulenevalt ebatõhus. Kehtiv EKS § 126 lg 1 ls 1 sätestab:
„Erakonna sidusorganisatsioon käesoleva seaduse tähenduses on sihtasutus või
mittetulundusühing, mille asutaja või liige erakond on ning mille tegevus on suunatud käesoleva
seaduse §s 1 nimetatud erakonna eesmärkide saavutamisele.“ Nimetatud definitsiooni
kitsaskoht on formaalne kriteerium, et sidusorganisatsiooni liige või asutaja peab olema erakond
ise. Praktikas eksisteerivad sihtasutused ja mittetulundusühingud, mis täidavad
sidusorganisatsiooni sisulise tingimuse (s.t nende tegevus on suunatud EKS §-s 1 nimetatud
erakonna eesmärkide toetamisele), kuid mille asutaja või liige ei ole erakond. ERJK-d ei ole
2021. aasta seisuga teavitatud ühestki sidusorganisatsioonist, kuigi need on erakondadel
faktiliselt olemas.8 Olemasolev regulatsioon ei täida oma eesmärki – erakondade
sidusorganisatsioonide tegevus on täna praktiliselt igasuguse järelevalveta.
Sidusorganisatsiooni mõiste muutmine on eelnõu üks olulisemaid muudatusi. Seejuures on
sidusorganisatsiooni mõiste kujundamine erakonnaseaduse juures üks keerulisemaid aspekte.
Ühelt poolt tähendab sidusorganisatsiooni staatus sihtasutusele või mittetulundusühingule
ulatuslikke piiranguid näiteks lubatud tuludes ja aruandluses. See tuleneb kehtivast õigusest.
EKS § 126 lg 1 lauses 2 on sätestatud: „Käesoleva seaduse §-des 121–124 sätestatud nõuded
erakonnale laienevad ka erakonna sidusorganisatsioonile.“ Teisest küljest peab seaduse
tasandil tagama selle, et sidusorganisatsiooni mõiste on piisavalt paindlik, et selle alla saaks
liigitada just need sihtasutused ja mittetulundusühingud, mille tegevus on erakonna eesmärkide
saavutamisele suunatud. Oluline on rõhutada, et iga kitsendav kriteerium võimaldab minna
mööda sidusorganisatsioonidele mõeldud regulatsioonist. Samas, sidusorganisatsioonide
rahastamise kontroll on demokraatlikus ühiskonnas ülimalt oluline. Erakondade rahastamise
järelevalve ei saa olla efektiivne ja toimiv, kui erakondadele mõeldud reegleid saab eirata, luues
erakonna juurde selle tegevust toetava satelliit-ühingu, mille kaudu minnakse erakondadele
kehtivatest rahastamisreeglitest mööda.
Kavandatav EKS § 126 lõike 1 lause 1 muudatus püüab leida tasakaalu eelnimetatud pooluste
vahel – ühelt poolt sihtasutuste ja mittetulundusühingute kaitse liigsete piirangute eest ning
19
teisalt funktsioneeriva sidusorganisatsiooni mõiste loomine. Selleks on sidusorganisatsiooni
defineeritud üksnes materiaalsete kriteeriumide (s.t sihtasutuse või mittetulundusühingu
tegevuse) järgi. Sidusorganisatsiooni määratlemiseks tuleb näidata, kas sihtasutuse või
mittetulundusühingu tegevus on suunatud erakonna eesmärkide saavutamisele. Selleks, et
sidusorganisatsiooni mõiste ei muutuks nii laiaks, et see hõlmaks pea kõiki poliitilise
suunitlusega ühendusi, tuleb sõna „suunatud“ tõlgendada kitsalt. See tähendab, et sihtasutus või
mittetulundusühing ei muutu sidusorganisatsiooniks pelgalt seetõttu, et tema poolt esindatud
huvid või vaated on erakonnaga samasuunalised. Sõna suunatud väljendab seda, et sihtasutuse
või MTÜ tegevus peab olema teadlikult sihitud erakonna eesmärkide saavutamisele. Tegemist
on määratlemata õigusmõistega, mille täpsemal sisustamisel hakkab mängima suurt rolli ERJK
praktika. ERJK võib mõiste täpsemaks ja ühetaolisemaks rakendamiseks võtta vastu nt halduse
sise-eeskirja.
Sidusorganisatsiooni definitsiooni alla kuuluvad sihtasutuse või mittetulundusühingu vormis
loodud erakondade noortekogud ja -ühendused, naiskogud, meeskogud, seenioride ühendused
jne. Siiani kehtinud kriteerium, et erakond peab olema sidusorganisatsiooni asutaja või selle
liige, on jätkuvalt asjakohane kriteerium, mille alusel hinnata, kas sihtasutuse või
mittetulundusühingu tegevus on erakonna eesmärkide saavutamisele suunatud. Samuti saavad
asjakohaseks sihtasutuse või mittetulundusühingu avalikkuses tehtud korduvad avaldused (nt
kui mõni sihtasutus teeb süstemaatiliselt avalikku kampaaniat ühe erakonna kasuks). Teisalt ei
piisa sellest, kui mingi sihtasutus avaldab üksikjuhul poolehoidu mingile kampaaniasõnumile
(nt maksusüsteemi muutmise kohta).
EKS § 126 lõige 4 – EKS § 126 lg 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Erakonna
sidusorganisatsiooniks ei ole Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi
poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (ELT L 317, 04.11.2014, lk 1–27),
tähenduses.“ Sätet muudetakse, kuna Euroopa Liidu tasandil on vahepealsel ajal vastu võetud
uus Euroopa tasandi erakondade tegevust reguleeriv määrus.
EKS § 126 lõige 5 – EKS § 126 lg 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Erakond on
kohustatud kord kvartalis teavitama erakondade rahastamise järelevalve komisjoni oma
sidusorganisatsioonidest. Erakonnalt komisjonile tehtud teavitus tehakse teatavaks ka
sidusorganisatsioonile.“ Sätet muudetakse nii, et erakonnad peavad ERJK-d oma
sidusorganisatsioonidest teavitama kord kvartalis ning et nimetatud teavitamine tehakse
teatavaks ka sidusorganisatsioonile endale. Muudatus on vajalik, et muuta
sidusorganisatsioonidest teavitamise kohustus praktikas rakendatavaks. Kehtiv õigus näeb
üksnes ette, et ERJK-d peab sidusorganisatsioonidest teavitama. Mingit kindlat teavituse
perioodilisust ette ei ole nähtud. Praktikas on selle tulemusel kujunenud olukord, kus ükski
erakond ei olegi ERJK-d oma sidusorganisatsioonidest teavitanud (kuigi need tegelikult
eksisteerivad).
Kavandatav säte paneb erakondadele kohustuse aktiivselt teavitada ERJK-d kord kvartalis. See
tähendab seda, et erakonnad peavad sõnaselgelt kinnitama, kas neil on või ei ole
sidusorganisatsioone. See distsiplineerib erakondi kontrollima, millised on nende eesmärkide
toetamisele suunatud sihtasutused ja mittetulundusühingud.
Teine muudatus, mida kõnesoleva sättega kavandatakse, on see, et kui erakond on ERJK-d oma
sidusorganisatsioonist teavitanud, peab ERJK sellest teavitama ka sidusorganisatsiooni. Seda
20
põhjusel, et sidusorganisatsioon on erakonnast õiguslikult eraldiseisev juriidiline isik. Kehtivas
õiguses taolist teavitamiskohustust sätestatud ei ole. Kehtiv EKS ei ole hea halduse tava
põhimõttest (PS § 14) korrektne.
EKS § 126 lõige 6 – EKS § 126 täiendatakse uue lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„Sidusorganisatsioonile sätestatud nõuded laienevad sihtasutusele või mittetulundusühingule
alates käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teatavaks tegemisest.“ Kavandatava lõiguga
muudetakse sidusorganisatsioone puudutav regulatsioon õigusselgemaks ning tõhustatakse
seeläbi sidusorganisatsioonile üle järelevalve teostamist. Kehtiv õigus ei näe ette, millisest
ajahetkest peab sihtasutus või mittetulundusühing sidusorganisatsioonidele kehtestatud nõudeid
täitma. Kavandatav muudatus sätestab selle ajahetke selgelt ja üheselt. Kohustus tekib erakonna
teavituse kaudu (mis tehakse sidusorganisatsioonile ERJK poolt teatavaks).
EKS § 128 pealkiri – EKS § 128 pealkirja muudatus on seotud EKS § 128 täiendamisega lõikega
11, mis reguleerib valimiskampaania kulude piirmäära kehtestamist.
EKS § 128 lõige 11 – EKS § 128 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „Erakonna,
valimisliidu ja üksikkandidaadi Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse
volikogu valimiskampaania kulude piirmäära otsustab Riigikogu hiljemalt aasta enne
valimispäeva. Valimiskampaania kuludeks loetakse käesoleva seaduse mõistes kulusid, mis on
tehtud kolm kuud enne valimispäeva kuni lõikes 1 nimetatud valimiskampaania aruande
esitamiseni.“
Muudatuse eesmärk on valimiskampaaniate kuludele piirmäära kehtestamine, et tagada aus
konkurents erakondade vahel, välistades samas ebamõistlikult suured kulutused
valimisreklaamile. Kuna valimised toimuvad erineval ajal, ei kehtestata konkreetset piirmäära
seaduses, vaid nähakse ette, et selle piirmäära otsustab iga kord Riigikogu hiljemalt aasta enne
valimispäeva. Paindliku regulatsiooniga on võimalik tagada, et kulutuste piir lähtub antud
ajavahemikus valitsevatest majandusoludest ja muudest olulistest asjaoludest.
EKS § 1210 lõige 1 – EKS § 1210 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Erakondade
rahastamise järelevalve komisjon kontrollib, kas erakond, erakonna nimekirjas kandideerinud
isik, valimisliit, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isik, üksikkandidaat ja erakonna
sidusorganisatsioon järgivad käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.“ Tegemist on seadust
korrastava muudatusega. Sättes puudus varemalt viide erakonna nimekirjas ja valimisliidu
nimekirjas kandideerinud isikutele ja sidusorganisatsioonidele, kuigi ka kehtiva õiguse järgi
peab ERJK nende üle järelevalvet teostama.
EKS 1210 lõike 12 teine lause – säte muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Erakondade
rahastamise järelevalve komisjon määrab audiitori audiitortegevuse registrisse kantud
vandeaudiitorite seast kolme pakkumise alusel.“ Kehtivas seaduses sätestatud liisuheitmise
meetod on praktikas pea rakendamatu. See asendatakse kolme pakkumise küsimisega.
EKS § 1211 – erakondade rahastamise järelevalve komisjoni volitused ja ettekirjutus –
EKS § 1211 muudetakse ja sõnastatakse tervikuna ümber. Tegemist on ERJK tegevuse
seisukohalt keskse sättega. Nimelt kavandatakse EKS § 1211 esiteks ERJK volitused
informatsiooni ja selgituste saamiseks. Informatsiooni ja selgituste saamine on oluline selleks,
et ERJK saaks EKS-is sätestatud nõuete üle efektiivselt järelevalvet teostada. Teiseks sisaldab
säte õiguslikku alust seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega seotud ettekirjutuste
21
tegemiseks. Kolmandaks sisaldab kavandatav säte õiguslikku alust, mis muudab ERJK
ettekirjutuse, millega nõutakse keelatud annetuse riigieelarvesse kandmist, täitedokumendiks
TMS tähenduses.
Lõigetes 1–3 sätestatud uurimisvolituste puhul tuleb silmas pidada seda, et tegemist on oma
olemuselt korrakaitseliste volitustega. See tähendab, et ERJK küsib dokumente, teavet ja
selgitusi selleks, et tagada EKS-is sätestatud nõuete täitmine (ja ka vastavalt korrarikkumiste
lõpetamine). Lõigetes 1–3 kavandatud volitused ei teeni isikute karistamise eesmärki. Võttes
arvesse, et teatud EKS-is sätestatud nõuete rikkumised on omakorda tagatud
väärteokaristustega (vt EKS 22. peatükk), tuleb haldusmenetlusest väärteomenetlusse tõendite
ületõstmisel arvestada isiku põhiseaduslikke menetlustagatisi,8 eelkõige enese mittesüüstamise
privileegi (PS § 22 lg 3). Haldusmenetlusliku järelevalve käigus on isikul ulatuslik kohustus
anda kavandatavate lõigete 1–3 alusel ERJK-le välja dokumente, teavet ja selgitusi. Järelevalve
käigus saadud tõendeid, kus isik on pidanud andma välja teda või tema lähedasi süüstada võivat
informatsiooni, ei tohi tõsta üle väärteomenetlusse.
EKS § 1211 lõige 1 – kavandatav EKS § 1211 lg 1 sätestab: „Erakondade rahastamise
järelevalve komisjonil on käesoleva seaduse täitmise kontrollimiseks õigus kohustada
erakonda, erakonna nimekirjas kandideerinud isikut, valimisliitu, valimisliidu nimekirjas
kandideerinud isikut, üksikkandidaati, erakonna sidusorganisatsiooni ja muud isikut esitama
dokumente ja teavet.“ Kavandatava lõike 1 näol on tegemist volitusega, millele tuginedes saab
ERJK haldusaktiga kohustada sättes nimetatud isikuid esitama ERJK-le nõutud dokumente ja
teavet. Nimetatud haldusakt on ettekirjutus ATSS § 4 lg 1 tähenduses, s.t haldusakt, mis paneb
isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost. Dokumendi või teabe nõudmise
haldusaktis saab märkida ka sunniraha tegemise hoiatuse. ERJK-l jääb jätkuvalt alles õigus
pöörduda sättes nimetatud isikute poole mitteformaalse palvega edastada dokumendid
vabatahtlikult. Võrreldes kehtiva õigusega võimaldab säte küsida dokumente ka kolmandatelt
isikutelt. Kuna dokumentide ja teabe esitamise kohustus on isikule koormav, peab ERJK olema
alust arvata, et isikul on andmeid EKS-is sätestatud nõuete täitmise kohta.
Kavandatavas sättes ettenähtud volitusele tuginedes saab välja nõuda dokumente ja teavet.
Dokumendiks võib lugeda kirjalikus vormis talletatud informatsiooni, millel on õiguskäibes
tõendamisfunktsioon. Teabe alla kuulub igasugune muu informatsioon, sõltumata selle
talletamise vormist. Kavandatav säte lubab dokumente ja teavet nõuda, kui see on vajalik
erakonnaseaduses sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks. ERJK peab dokumentide ja teabe
nõudmisel arvestama proportsionaalsuse põhimõttega (PS § 11 ja HMS § 3 lg 2). Samuti peab
väljanõutavatel dokumentidel ja teabel peab olema seos EKS-is sätestatud nõuete täitmisega.
Käesolevas sättes ettenähtud lai dokumentide ja teabe nõudmise volitus – ja sellele vastav
ulatuslik kaasaaitamiskohustus isikute poolt, kellelt dokumente ja teavet nõutakse – teenib
põhiseaduse vaatest väga kaalukat eesmärki – tagada efektiivne järelevalve erakondade ja teiste
poliitilises tahtekujunduses osalevate isikute rahastamise ja selle läbipaistvuse üle ning seeläbi
kaitsta vaba ja ausat konkurentsi poliitiliste tahtekujundajate vahel. Lõppastmes on eesmärk
8
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.10.2018 otsus asjas nr 4-18-51, p 6: „Riigikohus on varasemas praktikas
selgitanud, et üldjuhul ei ole keelatud kasutada kriminaalmenetluses tõendina selliseid tõendeid, mis on kogutud
mingis muus menetluses. Erandina võib menetleja kriminaalmenetlusvälise toiminguga kogutud tõendi kasutamine
olla lubamatu siis, kui selle saamisel ei ole järgitud KrMS §-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi või
teatud kriminaalmenetluslikke garantiisid, näiteks põhiseaduse § 22 lg-st 3 ja KrMS § 34 lg 1 p-st 1 tulenevat
õigust mitte olla sunnitud aitama kaasa enda või oma lähedaste poolt toime pandud kuriteo tõendamisele.“
22
kaitsta toimivat ja vaba demokraatiat. Rõhutada tuleb sedagi, et ERJK-le ei anta võimalust
ruume läbi otsida, rääkimata intensiivsematest informatsiooni kogumise viisidest. Dokumentide
ja teabe küsimise õiguslik alus on ja saab olema ERJK efektiivseim tööriist EKS-is sätestatud
nõuete täitmise tagamisel.
EKS § 1211 lõige 2 – kavandatav EKS § 1211 lõige 2 sätestab: „Erakondade rahastamise
järelevalve komisjonil on käesoleva seaduse täitmise kontrollimiseks õigus kohustada lõikes 1
nimetatud isikut andma selgitusi.“ Tegemist on isikult selgituste nõudmise volitusega, mida
võib olla vaja näiteks juhul, kui ERJK-le saab teatavaks informatsioon EKS-is sätestatud nõuete
rikkumise kohta, ta on välja nõudnud dokumente ja teavet, kuid dokumentide ja teabe
mõistmiseks on vaja isiku täiendavaid selgitusi. Selgituste nõudmise volitus väljendab sisuliselt
seda, et lõikes 1 nimetatud isikutel on ulatuslik EKS-is sätestatud nõuete üle järelevalve
teostamisele kaasaaitamise kohustus. Kavandatav lõige 2 on mõeldud eelkõige taoliste
selgituste küsimuste jaoks, mida isik saab ERJK-le anda kirjalikult vastates (nt meili teel).
Isikuga kokkuleppel saab selgitusi küsida ka näiteks telefoni teel. Kui aga ERJK soovib isikut
vahetult küsitleda, siis on selleks asjakohane säte kavandatav EKS § 1211 lõige 3.
EKS § 1211 lõige 3 – kavandatav EKS § 1211 lõige 3 sätestab: „Erakondade rahastamise
järelevalve komisjonil on õigus kohustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut või
tema esindajat ilmuma selgituste andmiseks komisjoni ametiruumi. Ilmumiseks antakse mõistlik
tähtaeg. Kutses nimetatakse kutse eesmärk ja õiguslik alus ning viidatakse sunniraha ja
sundtoomise rakendamise võimalusele kutse peale ilmumata jätmise korral. Isiku suhtes võib
kohaldada sundtoomist üksnes siis, kui on alust arvata, et isikul on andmeid, mis on olulised
käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, ning isik ei ole kutse peale
ilmunud ka pärast tema suhtes sunniraha rakendamist. Sundtoomist teostab ametiabi korras
politsei. Sundtoomist ei kohaldata Riigikogu liikme suhtes.“ Tegemist on isikute ilmuma
kohustamise (kutse) õigusliku alusega. Säte on vajalik, et ERJK-l oleksid piisavad hoovad
isikult suuliste selgituste küsimiseks. Seejuures teenib isiku ilmuma kohustamine seda, et
selgitusi saab küsida vahetult isikuga vesteldes. Kutse anda suulisi selgitusi on asjakohane
eelkõige siis, kui ERJK-le selgituste esitamine kirjalikult oleks ebaotstarbekas või isikule liialt
koormav. Samuti aitab isiku vahetu küsitlemine saada rohkem asjakohast informatsiooni (nt
võimaldab kohapeal küsida ka lisaküsimusi jne). Sundtoomise säte on lisatud nendeks
juhtudeks, kus ERJK-l on andmed, et toimumas on EKS-is sätestatud nõuete rikkumine ning
lõikes 2 toodud selgituste küsimine ei ole olnud tulemuslik. Sundtoomist ei saa rakendada
Riigikogu liikme puhul. Oluline on, et säte jätab ERJK-le kaalutlusõiguse, s.t ERJK ei ole
kohustatud kedagi oma ametiruumidesse kutsuma. Kui selleks on aga alust, saab ERJK-l see
võimalus eelnõukohase seaduse alusel olema.
EKS § 1211 lõige 4 – kavandatav EKS § 1211 lõige 4 sätestab: „Erakondade rahastamise
järelevalve komisjon teeb erakonnale, erakonna nimekirjas kandideerinud isikule,
valimisliidule, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikule, üksikkandidaadile või erakonna
sidusorganisatsioonile ettekirjutuse, kui see: 1) on jätnud täitmata kohustuse esitada
tähtpäevaks käesoleva seadusega nõutud aruanne või selles esineb puudusi; 2) on jätnud
vastuvõetud annetuse kajastamata; 3) on jätnud keelatud annetuse käesoleva seaduse § 124
lõigetes 1–3 nimetatud juhtudel riigieelarvesse kandmata.“ Tegemist on ettekirjutuse (s.t
haldusakti, mis paneb isikule kohustuse) tegemise õigusliku alusega nendeks puhkudeks, kus
rikutud on otse seadusest tulenevaid nõudeid. Sisuliselt on tegemist õigusliku alusega, mis
võimaldab ERJK-l kohustada seaduse rikkumine (vrd KorS: korrarikkumine) lõpetada. Säte
määratleb, milliste EKS-i rikkumiste puhul võib järgneda sama paragrahvi lõike 5 kohane
23
ettekirjutus. Ettekirjutus on vajalik selleks, et vajadusel määrata haldussunnimeede ning –
riigieelarvest eraldisi saavate erakondade puhul – rakendada riigieelarve eraldiste
kinnipidamist.
Eelnõu kasutab terminit ettekirjutus. Rõhutada tuleb, et ettekirjutus on kehtiva õiguse järgi
legaaldefineeritud ATSS-is ning see tähistab üksnes haldusakti, mis paneb isikule mingi
kohustuse (midagi teha või midagi tegemata jätta). Ettekirjutus ei ole kehtivas õiguses
haldusakti eriliik. Samuti ei ole oluline, millist pealkirja ettekirjutus kannab (nt võib selle
pealkiri olla ka otsus). HMS § 51 lg 1 järgi ei mõjuta haldusakti pealkiri selle sisu. Eelnõu
kasutab ettekirjutuse mõistet, kuna see on laialdaselt kasutusel ka kehtivas EKS-is.
EKS § 1211 lõige 5 – kavandatav EKS § 1211 lõige 5 näeb ette järgmist: „Ettekirjutusega
kohustatakse erakonda, erakonna nimekirjas kandideerinud isikut, valimisliitu, valimisliidu
nimekirjas kandideerinud isikut, üksikkandidaati või erakonna sidusorganisatsiooni: 1) esitama
komisjoni määratud tähtpäevaks nõutud aruanne või kõrvaldama aruande puudused; 2)
kandma keelatud annetus komisjoni määratud tähtpäevaks riigieelarvesse.“ Säte määratleb
need kohustused, mille ERJK saab lõikes 4 sätestatud juhtudel ettekirjutuse adressaadile panna.
Lõikes 4 on nimetatud need kohustused, mis tulenevad erakondadele jt adressaatidele otse
seadusest. Kõnesoleva lõike alusel antakse ERJK-le volitus anda ettekirjutus, mis kohustab
isikuid lõpetama EKS-ist tulenevate nõuete rikkumine. Tähtpäeva seadmisel on ERJK-l
kaalutlusõigus. Tähtaja pikkuse seadmisel on ERJK aga seotud – nagu avaliku võimu teostajad
tervikuna – proportsionaalsuse põhimõttega.
Oluline on märkida, et ERJK-l on lõigetes 1–3 antud informatsiooni saamiseks eraldiseisvad
haldusaktide andmise volitused. Neid volitusi ei pea nimetama ettekirjutusteks (kuigi tegemist
on kohustavate haldusaktidega ehk ettekirjutustega ATSS tähenduses).
EKS § 1211 lõige 6 – kavandatav EKS § 1211 lõige 6 näeb ette järgmist: „Käesoleva paragrahvi
lõikes 5 nimetatud ettekirjutus avalikustatakse viivitamata pärast selle kättetoimetamist
adressaadile.“ Kehtivas õiguses on ebaselge, millal peab ettekirjutuse avaldama. AvTS, mis
kohaldub ka ERJK tegevusele, sätestab, et ettekirjutus avalikustatakse selle jõustumisel (AvTS
§ 28 lg 1 p 14). Haldusaktide puhul ei saa rääkida nende jõustumisest. Haldusakti puhul saab
eristada selle andmise hetke ja selle kehtima hakkamise hetke. Kehtima hakkab haldusakt
reeglina selle teatavaks tegemisel adressaadile. Kuna erakondade rahastamise läbipaistvus on
demokraatlikus ühiskonnas väga oluline, peab lõike 5 alusel tehtud ettekirjutuse avalikustamise
ajahetk olema selgelt reguleeritud. Selleks saab olema ettekirjutuse kättetoimetamine selle
adressaadile (kuivõrd lõikes 5 nimetatud haldusaktid on isikule koormavad, tuleneb HMS-ist
haldusakti kättetoimetamise nõue, HMS § 62 lg 2). Avalikustamiskohustuse sidumine isikule
kättetoimetamisega tähendab omakorda seda, et ettekirjutus avalikustatakse sõltumata sellest,
kas isik pöördub haldusakti vastu kaebusega kohtusse või mitte. Ettekirjutuse avalikustamine ei
sõltu teisisõnu sellest, kas ettekirjutus on kohtus jõusse jäänud.
Kui ettekirjutuse adressaat on selle kohtus vaidlustanud ning ettekirjutus on tühistatud, peaks
ERJK kaaluma ettekirjutuse juurde märke tegemist, et ettekirjutus on kohtu poolt tühistatud.
EKS § 1211 lõige 7 – kavandatav EKS § 1211 lõige 7 näeb ette järgmist: „Ettekirjutusele kirjutab
alla erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimees või aseesimees.“ Tegemist on
sättega, mis sisaldub ka kehtivas õiguses.
24
EKS § 1211 lõige 8 – kavandatav EKS § 1211 lõige 8 näeb ette järgmist: „Ettekirjutus, millega
kohustatakse kandma keelatud annetus komisjoni määratud tähtpäevaks riigieelarvesse, on
täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Ettekirjutus muutub
sundtäidetavaks ettekirjutuse adressaadile määratud tähtaja möödumisel. Ettekirjutus on
sundtäidetav ulatuses, milles seda ei ole täidetud, sealhulgas täidetud käesoleva seaduse § 1212
lõikes 3 nimetatud riigieelarve eraldise vähendamisega. Ettekirjutusele lisab kinnituse selle
sundtäidetavuse kohta erakondade rahastamise järelevalve komisjon.“ Säte on oluline, et muuta
ettekirjutus, millega kohustatakse tasuma keelatud annetus riigieelarvesse, sundtäidetavaks
täitemenetluses. Kohustus kanda keelatud annetus – täpsemalt öeldes keelatud annetuse
väärtuses rahasumma – riigieelarvesse on oma olemuselt avalik-õiguslik rahaline kohustus.
Selleks, et haldusakt, mis paneb adressaadile avalik-õigusliku rahalise kohustuse maksmise
kohustuse, oleks täitedokument TMS tähenduses, peab eriseadus tegema sellekohase viite (vt
TMS § 2 lg 1 p 21 „seaduses sätestatud juhul“). ERJK ettekirjutus hakkab olema sundtäidetav
üksnes ettekirjutuses antud tähtaja möödumisel (s.t kui kohustust ei ole tähtpäevaks täidetud).
Teiseks on ettekirjutuses märgitud kohustus kanda keelatud annetus riigieelarvesse
sundtäidetav ulatuses, milles ettekirjutuse adressaat ei ole seda juba täitnud.
Lisaks sellele tuleb erakondade puhul, mis saavad eraldist riigieelarvest, esmalt kasutada
täitemeetmena riigieelarve eraldiste vähendamist. See tuleneb lausest „Ettekirjutus on täidetav
ulatuses, milles seda ei ole täidetud, sealhulgas täidetud käesoleva seaduse § 1212 lõikes 3
nimetatud riigieelarve eraldise vähendamisega.“ Nimelt on riigieelarve eraldise vähendamine
ühest küljest riigile lihtsam viis, kuidas saavutada keelatud annetuse riigieelarvesse kandmine.
Teisest küljest säästab riigieelarve eraldiste vähendamine kui esmane täitemeede kohtutäiturite
ressurssi, sest kohtutäiturid ei pea hakkama iga keelatud annetuse puhul täitemenetlust läbi
viima. Ettekirjutusele lisab kinnituse ettekirjutuse täidetavuse kohta ERJK.
Kavandatava sätte alusel muutuvad täitemenetluses sundtäidetavaks ka need ettekirjutused, mis
on võetud vastu enne kõnesoleva seadusemuudatuse jõustumist. See ei tähenda, et tegemist
oleks keelatud tagasiulatuva koormava regulatsiooniga. Erakondadel ja teistel isikutel, kellele
regulatsioon laieneb, ei ole kaitstud usaldust eeldada, et riik ei sundtäida enda pandud
avalikõiguslikke kohustusi. Seetõttu on kavandatav regulatsioon põhiseadusest tuleneva
õigusriigi põhimõttega kooskõlas.
EKS § 1212 – sunniraha, riigieelarve eraldise vähendamine ja intress – muudetakse ja
sõnastatakse ümber. Sättesse koondatakse ERJK-le mõeldud haldustäitemeetmed ja intresside
nõudmise alus. Säte on jaotatud kolme plokki: lõikesse 1 on kavandatud sunniraha rakendamise
õigus, lõigetesse 2–4 on kavandatud riigieelarve eraldiste vähendamise meede ja lõigetesse 5–
8 intresside nõudmise alus.
EKS § 1212 lõige 1 – kavandatav EKS § 1212 lõige 1 sätestab: „Erakondade rahastamise
järelevalve komisjon võib rakendada käesoleva seaduse § 1211 lõigetes 1–3 ning lõike 5 punktis
1 nimetatud kohustuste täitmata jätmise korral sunniraha asendustäitmise ja sunniraha
seaduses sätestatud korras kuni 15 000 eurot.“ Sunniraha tuleb kõne alla üksnes nende
haldusaktiga pandud kohustuste puhul, mis ei ole rahalised. See tuleneb ATSS § 2 lg-st 4, mille
kohaselt ATSS-is sätestatut ei kohaldata haldusorgani ettekirjutuste täitmisele, millega
kohustatakse isikut maksma raha.
EKS § 1212 lõige 2 – kavandatav EKS § 1212 lõige 2 sätestab: „Kui riigieelarvest eraldisi saav
erakond ei ole kandnud keelatud annetust ettekirjutuses määratud tähtpäevaks riigieelarvesse,
25
on erakondade rahastamise järelevalve komisjonil õigus anda käesoleva seaduse § 127 lõike 4
alusel määratud valitsusasutusele korraldus vähendada sama paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel
makstavat eraldist. Korralduses märgitakse riigieelarve eraldistest kinnipidamisele kuuluv
summa.“ Kavandatava muudatuse eesmärk on täpsustada riigieelarve eraldise vähendamise
korda. Ka kehtiv õigus näeb ette riigieelarve eraldiste vähendamise (vt EKS § 1211 lg 21). Paraku
on ERJK praktikas osutunud riigieelarve eraldiste vähendamise meede probleemseks. Eelnõu
teeb riigieelarve eraldiste vähendamise meetmes kaks olulist muudatust.
Esiteks, eelnõuga kavandatakse muuta riigieelarve eraldiste vähendamise meetme olemust ja
eesmärki. Nimelt kujundatakse riigieelarve eraldise vähendamise meede ümber täitemeetmeks
sui generis. Riigieelarve eraldise vähendamise meetme eesmärk hakkab olema pidada
eraldistest kinni see summa, mille erakond on kohustatud riigieelarvesse kandma. Ehk teisisõnu,
riik hakkab eraldiste vähendamise teel ettekirjutusega pandud kohustust ise sundtäitma.
Nimetatud eesmärk erineb kehtiva EKS § 1211 lg-s 21 sätestatud kontseptsioonist. Kehtiv õigus
näeb ette, et kui keelatud annetust ei kanta ettekirjutuses märgitud tähtajaks riigieelarvesse,
vähendatakse EKS § 127 lõigete 1 ja 2 alusel makstavat toetust ettekirjutuses märgitud annetuse
summa kolmekordses ulatuses, kuid mitte rohkem kui 20 protsendi toetuse ulatuses. Kehtiv
EKS sätestab riigieelarve eraldiste vähendamise meetme niisiis haldussanktsioonina.
Riigieelarve eraldiste vähendamise kasutamine haldussanktsioonina on probleemne mitmel
põhjusel. Eraldiste vähendamine EKS § 1211 lg-s 21 kehtival kujul on küsitav näiteks seetõttu,
et väiksema keelatud annetuse puhul karistatakse ettekirjutuse adressaati karmimalt kui
suurema annetuse puhul. Seda põhjusel, et säte näeb eraldiste vähendamisele ette 20-
protsendise lae. Teiseks on küsitav, kuidas suhestub EKS § 1211 lg 21 kui haldussanktsioon EKS
§-s 1218 sätestatud väärteokoosseisuga. Kuna mõlemad on karistavad meetmed, võib
probleemseks osutuda kooskõla topelt karistamise keeluga.9
Teiseks täpsustatakse eelnõuga riigieelarve eraldiste vähendamise korda. Oluline muudatus on
see, et ERJK annab EKS § 127 lõike 4 alusel määratud valitsusasutusele siduva korralduse
riigieelarve eraldisi kinni pidada. EKS § 127 lõike 4 alusel määratud valitsusasutus ei tee ise uut
haldusakti. Sättes kavandatud korraldus sarnaneb oma olemuselt ATSS-is nimetatud
täitekorraldusega. Korraldus antakse ERJK-lt kui ühelt haldusorganilt teisele haldusorganile
(EKS § 127 lõike 4 alusel määratud valitsusasutusele).
EKS § 1212 lõige 3 – kavandatav EKS § 1212 lõige 3 sätestab: „Valitsusasutus peab riigieelarve
igakuist eraldist lõikes 2 nimetatud korralduse alusel vähendama alates korralduse saamise
kuule järgnevast kalendrikuust. Eraldist vähendatakse kuni 50 protsendi ulatuses niikaua, kuni
keelatud annetuse summa on eraldistest täies ulatuses kinni peetud, kuid mitte kauem kui 12
kuud.“ Kavandatava sättega nähakse ette EKS § 127 lõike 4 alusel määratud valitsusasutuse
kohustus („peab“) pidada ERJK märgitud ulatuses kinni riigieelarve eraldisi. Nimetatud
valitsusasutusel ei ole asjas kaalutlusõigust. Täidetakse ERJK vastavat korraldust. Säte näeb
ette eraldiste kinnipidamise täpsema korra. Eraldisi peetakse kinni igakuiselt kuni 50 protsendi
ulatuses seni, kuni keelatud annetuse summa on eraldistest kinni peetud. Kui erakond saab
igakuist eraldist nt 100 000 eurot ning keelatud annetuse suurus on 210 000 eurot, siis peetakse
eraldiste vähendamise korralduse edastamisele järgnevast kuust esimesel, teisel, kolmandal ja
9
Kuigi tuleb nentida, et rangelt võttes karistab EKS § 12 11 lg 21 seda, et ettekirjutuse adressaat ei ole kandnud
keelatud annetust riigieelarvesse, EKS § 1218 aga seda, et keelatud annetus on üldse vastu võetud. Siiski on mõlema
sanktsiooni tuumik karistus selle eest, et erakond on vastu võtnud keelatud annetuse ning rikub sellega
erakondadevahelist ausat konkurentsi.
26
neljandal kuul kinni igakuiselt 50 000 eurot. Viiendal kuul peetakse kinni 10 000 eurot (st
viiendal kuul saab erakond igakuise toetusena kätte 90 000 eurot). Taolist eraldiste vähendamist
rakendatakse maksimaalselt 12 kuud. 12-kuuline piirang on vajalik, pidades silmas nii suuri
keelatud annetusi, mida ei ole võimalik riigieelarve eraldistest kinni pidada. Kui keelatud
annetus on nii suur, et 12-kuuline riigieelarve eraldiste vähendamine ei kata keelatud annetuse
väärtust ära, saab ERJK algatada ettekirjutuse alusel täitemenetluse.
Regulatsiooni ettevalmistamisel kaaluti ka võimalust pidada keelatud annetusele vastav summa
kinni erakonnale mõeldud kalendriaastaks ettenähtud summast. Selline lahendus tundub esialgu
korralduslikult lihtsam, kuid tegelikkuses kaasneksid sellega keerulised jätkuküsimused.
Näiteks kui erakonna rikkumine toimub keset kalendriaastat, siis peaks eraldisi kinni pidama ka
järgmisel aastal. Seejuures tulevad mängu valimised. Eraldise suurus võib aasta vältel muutuda.
Samuti tuleb märkida seda, et kuigi riigieelarvest on eraldatud teatud summa erakondade
toetuseks, siis erakonna omandisse liigub see toetus alles siis, kui see igakuiselt välja makstakse
(vrd EKS § 127 lg 1). Õigus toetuse väljamaksmisele on ühe kuu toetuse ulatuses. Ükski erakond
ei saa korraga välja nõuda kogu riigieelarve eraldist.
EKS § 1212 lõige 4 – kavandatav EKS § 1212 lõige 4 sätestab: „Ulatuses, milles ettekirjutuses
märgitud annetuse summat ei ole riigieelarvelistest eraldistest võimalik maha arvata, võib
erakondade rahastamise järelevalve komisjon pöörata ettekirjutusega pandud kohustuse
täitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.“ Kavandatava sätte eesmärk on näha
ette ERJK kohustus rakendada esmajärjekorras riigieelarve eraldiste vähendamise meedet ning
alles seejärel ettekirjutuse sundtäitmist täitemenetluses. Täitemenetlusega kaasnevad alati
kulud. Samuti kasutab täitemenetlus kohtutäiturite ressurssi. Kui riigil on võimalik pidada
keelatud annetuse väärtuses rahasumma kinni riigieelarve eraldistest, siis tuleb primaarsena
kasutada seda meedet.
EKS § 1212 lõige 5 – kavandatav EKS § 1212 lõige 5 sätestab: „Keelatud annetuse saanud
erakond, erakonna nimekirjas kandideerinud isik, valimisliit, valimisliidu nimekirjas
kandideerinud isik, üksikkandidaat või erakonna sidusorganisatsioon on kohustatud tasuma
keelatud annetuse summalt intressi 0,06 protsenti päevas. Intressi arvestatakse alates päevast,
mis järgneb päevale, mil annetuse saaja pidi keelatud annetuse kandma riigieelarvesse, kuni
päevani, mil annetus on kantud riigieelarvesse, riigieelarvelisi eraldisi on vastavas ulatuses
vähendatud või ettekirjutusega pandud kohustus on sundtäidetud täitemenetluses.“ Sätte
eesmärk on kehtestada kohustus tasuda intressi selle eest, et annetuse saaja on keelatud annetust
enda käes hoidnud ning seda kasutanud. Ehk teisisõnu, tegemist on rahalise tasuga keelatud
annetuse kasutamise eest.
Intressi suuruses on võetud eeskuju maksukorralduse seadusest. Nimelt näeb MKS § 115 lg 1
ette, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta
kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi
arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi
toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. MKS § 117 lg 1
sätestab, et MKS §-des 115 ja 116 sätestatud intressi määr on 0,06 protsenti päevas.
Maksusummalt intressi arvutamine ning keelatud annetuse summalt intressi arvutamine on oma
olemuselt sarnased. Mõlemal juhul on isiku käes rahasumma, mis kuulub tasumisele
riigieelarvesse.
27
Intress on oma olemuselt tasu raha kasutamise eest. Isegi kui ERJK laseb (erakondade puhul)
riigieelarve vahendeid vähendada või laseb keelatud annetuse sisse nõuda täitemenetluses, ei
hüvita see seda, et keelatud annetuse saaja on annetust mingil perioodil tasuta kasutanud.
Seetõttu on vajalik ka intresside maksmise kohustus. Eelnõuga kaotatakse kehtivas õiguses
sätestatud viivis. EKS-is sätestatud viivise eesmärk on sanktsioneerida ettekirjutuse täitmisega
viivitamist (vt EKS § 1212 lg 2). Kuna ERJK ettekirjutused, mis panevad adressaadile kohustuse
kanda keelatud annetus riigieelarvesse, muutuvad täitemenetluses täidetavaks, muutub kehtivas
EKS-is sätestatud viivis tarbetuks.
EKS § 1212 lõige 6 – kavandatav EKS § 1212 lõige 6 sätestab: „Erakondade rahastamise
järelevalve komisjon määrab ettekirjutusega kindlaks riigieelarvesse tasumisele kuuluva
intressisumma. Ettekirjutuses märgitakse kohustuse täitmise tähtaeg.“ Intressisumma
määratakse kindlaks haldusaktiga, mis kohustab maksma riigieelarvesse mingi konkreetse
intressisumma. Intressisumma kindlaksmääramine saab reeglina toimuda siis, kui kogu
keelatud annetus on riigieelarvesse kantud. Kuivõrd keelatud annetuse riigieelarvesse kandmine
saab toimuda ka osade kaupa, tuleb intresse arvutada iga osa kohta eraldi.
EKS § 1212 lõige 7 – kavandatav EKS § 1212 lõige 7 sätestab: „Kui riigieelarvest eraldisi saav
erakond ei ole kandnud intressisummat ettekirjutuses määratud tähtpäevaks riigieelarvesse, on
erakondade rahastamise järelevalve komisjonil õigus vähendada riigieelarve eraldisi
käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud korras.“ Erakondade puhul, mis saavad
riigieelarvelisi eraldisi, tuleb esmalt rakendada riigieelarve eraldise kinnipidamist. Tegemist on
sama põhimõttega, mis kehtib keelatud annetuste kinnipidamisele.
EKS § 1212 lõige 8 – kavandatav EKS § 1212 lõige 8 sätestab: „Ettekirjutus, millega
kohustatakse kandma intressisumma riigieelarvesse, on täitedokument täitemenetluse
seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Ettekirjutus muutub sundtäidetavaks selles
märgitud tähtaja möödumisel. Ettekirjutus on sundtäidetav ulatuses, milles seda ei ole täidetud,
sealhulgas täidetud käesoleva seaduse § 1212 lõikes 3 nimetatud riigieelarve eraldise
vähendamisega. Ettekirjutusele lisab kinnituse selle sundtäidetavuse kohta erakondade
rahastamise järelevalve komisjon.“ Kuivõrd ettekirjutus, mis kohustab riigieelarvesse kandma
mingi kindla intressisumma paneb adressaadile avalik-õigusliku rahalise kohustuse, on ka see
TMS korras sundtäidetav, kui seadus teeb sellekohase viite. Tegemist on viitega TMS § 2 lg 1
punktile 21.
EKS § 1213 – erakondade rahastamise järelevalve komisjoni tegevuse peale kaebuse
esitamine – EKS § 1213 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui erakond, erakonna
nimekirjas kandideerinud isik, valimisliit, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isik,
üksikkandidaat, erakonna sidusorganisatsioon või muu isik leiab, et erakondade rahastamise
järelevalve komisjoni tegevusega rikutakse tema õigusi, võib ta pöörduda
halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras kohtusse.“ Tegemist on oma olemuselt
deklaratiivse sättega, mis täpsustab ERJK tegevuse vaidlustamist.
Deklaratiivne on säte põhjusel, et ka selle puudumisel saaks ERJK tegevust vaidlustada otse
HKMS-i ja RVastS-i ja PS-i sätetele tuginedes. Kuna taoline vaidlustamisviide sisaldub ka
kehtivas seaduses, siis jäetakse see muudetud kujul EKS-i alles. Oluline on seejuures märkida,
et ERJK tegevus hõlmab nii tema ettekirjutusi kui ka toiminguid. Toiminguna tuleb kõne alla
nt sunniraha rakendamine ERJK poolt.
EKS § 1217 lõige 1 – EKS § 1217 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Erakonnale tehtud annetuste
registri pidamise“ tekstiosaga „Erakonna tulude ja kulude aruande esitamise“. Sätte muutmise
28
põhjuseks on see, et praktikas annetuste registreid enam ei peeta. Nende asemel esitatakse
tulude ja kulude aruandeid.
EKS § 1220 – EKS § 1220 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus on normitehniline ning seotud
EKS-i täiendamisega uue §-ga 1221, mis reguleerib väärtegude menetlemist.
EKS §-d 1221 ja 1222 – EKS-i täiendatakse §-dega 1221 ja 1222 järgmises sõnastuses:
„§ 1221. Valimiskampaania kulude piirmäära ületamine
(1) Erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku
omavalitsuse volikogu valimiskampaania kulude piirmäära ületamise eest karistatakse
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 15 000 eurot.
§ 1222. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 1214–1221 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on
Politsei- ja Piirivalveamet.
(2) Käesoleva seaduse §-des 1214–1221 sätestatud väärteoasju arutab maakohus.“
Muudatus seondub EKS § 128 lg 11 muudatusega, millega nähakse ette valmiskampaania
kuludele piirmäär. EKS-is sätestatakse ka karistused piirmäära ületamise eest. Füüsilise isiku
puhul nähakse ette rahatrahv kuni 300 trahviühikut ja juriidilise isiku puhul rahatrahv kuni
15 000 eurot. Karistusmäärad on analoogsed teiste kehtivas EKS-is ettenähtud karistustega.
Eelnõukohase seaduse §-ga 2 muudetakse krediidiasutuste seadust (KAS).
KAS § 88 lõike 5 punkt 101 – KAS § 88 lõiget 5 täiendatakse uue punktiga 101 järgmises
sõnastuses: „Erakondade rahastamise järelevalve komisjonile erakonnaseaduses sätestatud
ülesannete täitmiseks.“ Tegemist on muudatusega, mille eesmärk on muuta järelevalve
arvelduskontodest teavitamise üle tõhusaks. ERJK on rõhutanud, et EKS §-s 125 nimetatud
kohustuse üle ei ole praktikas võimalik järelevalvet teostada. ERJK-l saab eelnõukohase
seaduse alusel olema õigus kontrollida EKS §-s 125 nimetatud isikute arvelduskontode
olemasolu, tehes krediidiasutusele sellekohase päringu.
Eelnõukohase seaduse §-ga 3 muudetakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse
seadust (PSJKS).
PSJKS § 32 lg 1 – PSJKS § 32 lg 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vabariigi
Valitsus võib esitada Riigikohtule taotluse lõpetada sellise erakonna tegevus, kelle tegevus või
eesmärgid on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või kes on süüdi
mõistetud esimese astme kuriteo eest.“ Muudatus seondub EKS § 12 täiendamisega lõikega 5,
mille kohaselt nähakse ette võimalus lõpetada esimese astme kuriteos süüdi mõistetud erakonna
tegevus. Muudatus on vajalik, et välistada esimese astme kuriteos süüdi mõistetud erakondade
tegevus. Muudatus tagab erakondade usaldusväärsuse avalikkuse silmis ning välistab raskete
rikkumistega seotud erakondade jätkuva tegevuse ning võimaliku avaliku võimu teostamise.
Lisanduva sätte kohaselt lõpetatakse süüdi mõistetud erakonna tegevus PSJKS 5. peatükis
sätestatud korras, mis reguleerib Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele suunatud
tegevuse või eesmärkidega erakonna tegevuse lõpetamist. Vabariigi Valitsusel on õigus esitada
Riigikohtule taotlus erakonna tegevuse lõpetamiseks.
29
Eelnõukohase seaduse §-ga 4 nähakse ette, et seadus jõustub 1. aprillil 2023. aastal.
Jõustumise tähtajaks on valitud 1. aprillil 2023, kuna see võimaldab ERJK-l muuta ja kohandada
vajadusel oma töömehhanisme. Taolised kohandused võivad osutuda vajalikuks seoses
sidusorganisatsioonidest igas kvartalis teatamise kohustusega.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uut terminoloogiat.
5. Eelnõu vastavus EL-i õigusele
Euroopa Liidu õigus seda valdkonda ei reguleeri.
6. Seaduse mõjud
6.1. Kavandatud muudatused
Mõjuanalüüsis võetakse kokku eelnõuga kavandatud muudatused ja antakse ülevaade seaduse
rakendamisega kaasnevatest mõjudest. Selle käigus tuvastatakse sihtrühmad, hinnatakse nende
suurust ning kirjeldatakse, mis sihtrühmade jaoks muutub võrreldes kehtiva regulatsiooniga.
Lisaks, tulenevalt HÕNTE § 46 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetest määratletakse
mõjuvaldkonnad ning antakse hinnang mõju olulisusele.
Eelnõuga kavandatud sisulised muudatused on järgmised (järjekord vastavalt eelnõule):
• sätestatakse selgelt, et erakonnal ja erakonna liikmel on keelatud kasutada
avalikke vahendeid oma tegevuse, mitte üksnes valimiskampaania
läbiviimiseks (v.a EKS-iga kasutamiseks lubatud avalikke vahendeid);
• nähakse ette esimese astme kuriteo eest süüdi mõistetud erakonna tegevuse
lõpetamine põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses
sätestatud korras;
• edaspidi on lubatud erakondadele annetusi teha ainult Eesti kodanikel ja
Eestis püsivalt elavatel Euroopa Liidu kodanikel;
• sätestatakse selgelt, kuidas ja millal peab erakond tagastama keelatud
annetuse – keelatud annetus tagastatakse annetuse teinud isikule 30 päeva
jooksul alates annetuse saamisest, vastasel juhul on erakond kohustatud
kandma summa riigieelarvesse;
• laiendatakse erakonna sidusorganisatsiooni mõistet nii, et see hõlmab
sihtasutusi ja mittetulundusühinguid, mille tegevus on suunatud erakonna
eesmärkide saavutamisele, olenemata edaspidi sellest, kas erakond on
sidusorganisatsiooni asutaja/liige või mitte;
• kehtestatakse erakondadele kohustus teavitada ERJK-d oma
sidusorganisatsioonidest kord kvartalis;
30
• kehtestatakse regulatsioon valimiskampaania kulude ülempiiri
kehtestamiseks;
• võrreldes kehtiva regulatsiooniga laiendatakse ERJK volitusi
erakonnaseaduse täitmise kontrollimisel:
o edaspidi võib ERJK nõuda dokumente lisaks erakonnale, erakonna
nimekirjas kandideerinud isikule, valmisliidule, valmisliidu
nimekirjas kandideerinud isikule, üksikkandidaadile ja
sidusorganisatsioonile ka muult isikult;
o o ERJK-le antakse selge õiguslik alus nõuda isikutelt selgitusi;
o ERJK-le antakse õigus kutsuda isik või tema esindaja selgituse
andmiseks komisjoni ametiruumi (vajadusel võib kohaldada
sundtoomist);
o ERJK-le antakse õigus kontrollida erakondade arvelduskontode
olemasolu krediidiasutustes;
• sätestatakse selgelt, et ERJK ettekirjutus avalikustatakse viivitamatult pärast
ettekirjutuse teatavakstegemist selle adressaadile;
• sätestatakse, et ERJK ettekirjutus, millega kohustatakse kandma keelatud
annetus riigieelarvesse, on täitedokument TMS § 2 tähenduses;
• muudetakse riigieelarve eraldise vähendamise korda, kui riigieelarvest
eraldist saav erakond ei ole kandnud keelatud annetust õigeaegselt
riigieelarvesse – kehtiva EKS § 1210 lõikes 21 sätestatud haldussanktsiooni
asemel hakkab riik ettekirjutusega pandud kohustust ise eraldise
vähendamise teel täitma;
• kehtestatakse regulatsioon keelatud annetuse summalt intressi tasumiseks,
mille eesmärgiks on sätestada rahaline tasu keelatud annetuse kasutamise
eest;
• kehtestatakse sanktsioonid valimiskampaania kulude ülempiiri rikkumise
eest.
6.2. Majanduslik mõju – mõju mittetulundussektorile11
Sihtrühm: erakonnad, valimisliidud, erakonna või valimisliidu nimekirjas kandideerivad
isikud, üksikkandidaadid.
Eelnõuga kavandatud muudatused on tervikuna suunatud erakondade rahastamise läbipaistvuse
suurendamisele, tõhustades selleks ERJK järelevalvet EKS-is sätestatud nõuete täitmise üle.
Lisaks erakondadele puudutavad mitmed muudatused sarnaselt ka valimisliite, üksikkandidaate
10
Mõjuvaldkondade määratlemisel on aluseks võetud mõjude määratlemise kontrollküsimustik (kättesaadav
veebilehel www.just.ee/oma).
31
ja erakonna või valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikuid. Seega on otstarbekas vaadelda
neid ühendusi ja isikuid ühtse sihtrühmana.
Eelnõu koostamise ajal oli äriregistris registreeritud 12 erakonda11, kellest kõik ei ole siiski
poliitiliselt aktiivsed. Rahastamise järelevalvet puudutavad muudatused mõjutavad praktikas
rohkem neid erakondi, kellel on aktiivne tegevus. ERJK-le esitatud aruannete põhjal said 2021.
aastal vähemalt mingit tulu kaheksa erakonda12.
Erinevalt erakondadest ei ole valimisliidud juriidilised isikud ning nende arv on perioodiliselt
muutuv, sõltudes peaasjalikult valimiste toimumisajast. Enamasti moodustatakse valimisliit
kohaliku omavalitsuse volikogu valmistel kandideerimiseks. Sihtrühma indikatiivse suurusena
võib välja tuua, et 2021. aastal toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osales 136
valimisliitu, üksikkandidaate oli neil valimistel 4313.
Sihtrühma igapäevast tegevust mõjutab enim EKS § 124 lõike 1 muudatus, millega sätestatakse
objektiivne tähtaeg (30 päeva), mille jooksul tuleb tagastada keelatud annetus selle teinud
isikule. Kohustus keelatud annetus tagastada ei ole iseenesest uus regulatsioon. Küll aga on uus
objektiivse tähtaja määramine, millest alates tuleb keelatud annetus kanda igal juhul
riigieelarvesse. See tähendab, et suureneb annetuse saaja hoolsuskohustus annetuse lubatavuse
kontrollimisel. Kui keelatud annetust tähtaegselt ei tagastata, tuleb kanda vastav summa
riigieelarvesse. Uue muudatusena näeb eelnõu ette intresside tasumise kohustuse, kui keelatud
annetust riigieelarvesse tähtaegselt ei kanta. Seega avaldab muudatus sihtrühmale regulaarset
mõju, mis võib teatud juhtudel tähendada ka otsest rahalist kulu intresside näol (tulenevalt
keelatud annetuse nii-öelda kasutamise eest).
Ei ole võimalik täpselt prognoosida, kas ja kuidas mõjutab see erakondade töökoormust ja
korraldust rahaliste annetuste päritolu kontrollimisel võrreldes kehtiva korraga. Küll aga saab
mõju iseloomustamiseks välja tuua, kui palju rahalisi annetusi erakondadele üldse tehakse.
2021. aasta jooksul said parlamendis esindatud erakonnad füüsilistelt isikutelt keskmiselt 1229
rahalist annetust14. Keskmiselt tähendab see umbes 102 rahalist annetust kuus, mille vastavuses
EKS §-le 123 tuleb erakonnal veenduda.
Tabel 1. Parlamendis esindatud erakondade poolt vastuvõetud rahaliste annetuste arv ja
keskmine summa 2021. aastal.
Erakond a Erakond b Erakond c Erakond d Erakond e
Rahaliste annetuste arv 2211 1436 544 1236 717
Keskmine rahaliste annetuste arv kuus 184 120 45 103 60
11
E-äriregistri andmed erakondade ja nende liikmete kohta: https://ariregister.rik.ee/est/political_party.
12
Erakondade tulud 2021. aastal: https://www.erjk.ee/et/aruanded/tulude-ja-
laekumisteparingud?period=2021&period_to=2021&party=all&person=&group=all&quarter=&quarter_to=.
13
Kohalikud valimised 2021: https://www.valimised.ee/et/kohalikud-valimised-2021.
14
Andmed põhinevad viie parlamendis esindatud erakonna 2021. aasta kvartaliaruannetel, mis erakonnad esitasid
ERJK-le vastavalt EKS § 121 lõikele 4 (andmed on kättesaadavad ERJK veebilehel
https://www.erjk.ee/et/aruanded/erakondade-tulud-ja-laekumised?report=185509). Valimisliitude ja
üksikkandidaatide kohta sarnased andmed puuduvad.
32
Keskmine rahalise annetuse summa (€) 311 366 1210 111 354
Rahaliste annetuste mediaansumma (€) 41 100 78 20 50
Erakondade jaoks regulaarse mõjuga on ka muudatus, millega laiendatakse avalike vahendite
(v.a riigieelarve eraldiste) kasutamise keeldu igasugusele erakonna tegevusele, mitte üksnes
valimiskampaania korraldamisele või läbiviimisele. Selle kõrval laiendatakse ka avalike
vahendite definitsiooni, et hõlmata lisaks riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvelistele
vahenditele ka nendest vahenditest rahastatavad hüved (näiteks ruumid, meediakanalid,
inventar). Muudatus on erakondade jaoks vähese, kuid distsiplineeriva mõjuga ning suunab
senisest enam jälgima ressursikasutust oma poliitilise tegevuse teostamisel.
Vaadates viimaste aastate kohtuvaidlusi seoses erakondade rahastamisega, siis on just avalike
vahendite kasutamine valimiskampaania läbiviimiseks sagedasim rikkumine, mille kohta
tehtud ettekirjutust on erakonnad või üksikisikud halduskohtus vaidlustatud. Enamasti on
tegemist olnud isikut või erakonda propageeriva reklaamiga kohaliku omavalitsuse poolt
rahastatavas meediakanalis 15 . ERJK andmetel on aastate jooksul alustatud kokku 21
halduskohtumenetlust seoses erakondade rahastamist puudutavate vaidlustega.
Muudatused, mis puudutavad erakondade sidusorganisatsioone, avaldavad vähest mõju ka
erakondadele. Kui praegu erakondadel justkui ei ole sidusorganisatsioone, mis vastaksid
kehtivas EKS § 126 lõikes 1 sätestatud sidusorganisatsiooni definitsioonile, siis edaspidi
laiendatakse mõistet nii, et see hõlmaks kõiki sihtasutusi ja mittetulundusühinguid, mille
tegevus on suunatud erakonna eesmärkide saavutamisele. Praktikas tähendab see mitmete
ühenduste liigitumist sidusorganisatsiooniks. Erakondade halduskoormust tõstab kavandatav
kohustus hakata teavitama ERJK-d enda sidusorganisatsioonidest regulaarselt, s.o kord
kvartalis (kavandatav EKS § 126 lõike 5 muudatus). Kuna teavituse saab esitada koos igas
kvartalis esitatava aruandega, siis on lisanduv halduskoormus siiski marginaalne.
Erakondade jaoks on positiivne muudatus, millega lubatakse edaspidi annetused kõigilt püsivalt
Eestis elavatelt EL-i kodanikelt. Siiani olid annetused lubatud üksnes neilt EL-i kodanikelt,
kellel oli Eestis alaline elamisõigus, kuid muudatusega lisanduvad lubatud annetajate ringi ka
tähtajalise elamisõigusega EL-i kodanikud. Kokku elas 2019. aastal Eestis püsivalt 36 947 EL-
i kodanikku ja nende pereliiget16. Rändestatistika ülevaate kohaselt oli 2020. aastal Eestis 31
980 isikut, kellel oli kehtiv EL-i kodaniku tähtajaline elamisõigus. Tuleb märkida, et tähtajalise
elamisõigusega EL-i kodanike arv on aasta-aastalt kiiresti kasvanud (2017. aastal 22 425, 2018.
aastal 25 244, 2019. aastal 28 058) ning ka tulevikus on tõenäoline, et kasv jätkub. Suurima osa
neist moodustavad Soome ja Läti kodanikud (vastavalt 24% ja 14%).
Teisest küljest muudetakse keelatuks annetused pikaajalise elaniku staatusega isikutelt.
Tegemist on valdavalt Venemaa kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isikutega,
kes on pikaajaliselt Eestis elanud. Rändestatistika andmetel oli 2019. aastal pikaajalise elaniku
elamisluba 157 681 inimesel, kellest 51% olid Venemaa kodanikud ja 45% määratlemata
kodakondsusega.
15
Näiteks Tallinna Halduskohtu 01.04.2019 otsus asjas 3-18-1318.
16
Rändestatistika ülevaade 2015-2019, Siseministeerium ja Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt
(https://www.sisekaitse.ee/et/randestatistika-ulevaade-2015-2019?language_content_entity=et).
33
Välismaalaste annetusi puudutava muudatuse mõju tervikuna on keeruline prognoosida, kuna
puuduvad andmed, kui palju on pikaajalise elamisloaga isikud siiani erakondadele annetanud
ning kui aktiivselt hakkavad edaspidi annetama EL-i kodanikud. Sihtrühmade suuruste põhjal
võib siiski eeldada, et erakondade tulud keskmiselt pigem vähenevad.
Eelnõuga nähakse ette valimiskampaania kulude piirmäära kehtestamine Riigikogu, Euroopa
Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Kulude piirmäära otsustab Riigikogu
hiljemalt aasta enne valimispäeva, seega ei ole tegemist fikseeritud summaga. Muudatuse
eesmärk on võrdsem konkurents erakondade vahel ning korruptsiooniriskide maandamine.
Erakondadel tulen enda finantsarvestus kohaldada nii, et võimalik oleks esitada andmed
valimiskampaania kulude kohta ehk kulude kohta, mis on tehtud kolm kuud enne valimispäeva
kuni valimiskampaania aruande esitamiseni. Praegu kajastatakse erakonna kulud vaid
kvartaliaruandes kvartali lõpu seisuga.
Kuigi ka ülejäänud eelnõuga kavandatud muudatused mõjutavad erakondi, valimisliite, nende
nimekirjades kandideerinud isikuid või üksikkandidaate, siis ei ole tegemist regulaarse mõjuga.
Näiteks muudatused, mis suurendavad ERJK õigusi erakondade rahastamise järelevalve
teostamisel, mõjutavad erakondi üksnes siis, kui ERJK viib nende suhtes läbi põhjalikumat
kontrolli. Samuti muudatused, mis puudutavad ERJK ettekirjutuse sundtäitmist, mõjutavad
erakondi üksnes siis, kui ERJK on näinud vajadust ettekirjutuse tegemiseks ning ettekirjutust
ei täideta. Seega avaldub nende muudatuste mõju harva, samas võib mõju teatud juhtudel olla
ulatuslik, sh rahaline.
Sihtrühm: erakondade sidusorganisatsioonid.
Nagu eelnevalt selgitatud, laiendatakse eelnõuga erakonna sidusorganisatsiooni definitsiooni
nii, et see hõlmab kõiki sihtasutusi ja mittetulundusühinguid, mille tegevus on suunatud
erakonna eesmärkide saavutamisele. Edaspidi ei ole oluline, kas erakond on
sidusorganisatsiooni liige/asutaja. Kõigil parlamendierakondadel on ühendusi, mille tegevus on
suunatud erakonna eesmärkide saavutamisele. Mõnede puhul on tegemist n-ö erakonnasiseste
ühendustega (liikmeühendustega), mis ei ole registreeritud eraldi juriidiliste isikutena. Teiste
puhul on aga enamasti tegemist mittetulundusühingutega. ERJK-d ei ole teavitatud ühestki EKS
§ 126 kohasest sidusorganisatsioonist.
Järgnevas tabelis on välja toodud mõned näited mittetulundusühingutest, kelle tegevus võib olla
suunatud mõne erakonna eesmärkide saavutamisele. Ehk teisisõnu, tegemist on võimalike
sidusorganisatsioonidega pärast eelnõu seadusena rakendumist.
Tabel 2. Näiteid sihtasutustest ja mittetulundusühingutest, mille põhikiri viitab seosele mõne
erakonnaga.
Nimetus Vorm Muu info
34
Isamaa MTÜ
Noorteühendus Väljavõte põhikirjast:
ResPublica (reg.
kood 80329702) ResPublica on iseseisev mittetulundusühing, mille tegevust reguleerib põhikiri.
ResPublica (edaspidi Ühendus) on vabatahtlik noorteühendus, mille tegevus
juhindub Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ja
muudest Ühenduse sisedokumentidest ning heast tavast.
Isamaa Erakonna MTÜ
Naiskogu IREN Väljavõte põhikirjast:
(reg. kood
80256587) Isamaa Erakonna Naiskogu IREN (edaspidi Naiskogu) on mittetulundusühing.
Naiskogu on Isamaa Erakonna (edaspidi Isamaa) naisliikmeid koondav
vabatahtlik aateline poliitiline naiste ühendus, mille ideaaliks on isikuvabadusel
põhinev, kristlik-demokraatlikke traditsioone austav ja hooliv ühiskond.
Eesti Keskerakonna MTÜ
Noortekogu (reg. Väljavõte põhikirjast:
kood 80132224)
Eesti Keskerakonna Noortekogu (edaspidi Noortekogu) on vabatahtlik
poliitiline noorteühendus, mis tegutseb kooskõlas Eesti Keskerakonna põhikirja
ja programmiga.
Noortekogu on mittetulundusühing, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi
õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, Noortekogu programmist ning
Noortekogu arengukavast.
MTÜ Sinine Äratus MTÜ
(reg. kood
Väljavõte põhikirjast:
80365827)
Mittetulundusühing Sinine Äratus on vabatahtlik füüsiliste isikute ühendus, mis
tegutseb kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ning Eesti Konservatiivse
Rahvaerakonna põhikirja ja programmiga (MTÜ Sinine Äratus põhikiri)
Noored MTÜ
Sotsiaaldemokraadid Väljavõte põhikirjast:
(reg, kood
80124650) Mittetulundusühingu nimi on Noored Sotsiaaldemokraadid (edaspidi ühing).
Ühing on asutatud 12. detsembril 1992 Tartus, noorte vabatahtliku poliitilise
ühendusena, et koos teiste demokraatlike jõududega tagada ühiskonna
tasakaalustatud areng iseseisvas Eestis, tuginedes poliitilisele, majanduslikule,
sotsiaalsele ja kultuurilisele demokraatiale ning rahvusvahelisele koostööle
35
Naiskogu KADRI MTÜ
(reg. kood Väljavõte põhikirjast:
80199464)
Naiskogu KADRI (edaspidi – Naiskogu) on ühiskondlikult aktiivsete naiste
vabatahtlik kasumit mittetaotlev avalikes huvides tegutsev demokraatlik
ühendus, mis on seltsinguna asutatud 1996. aasta 12. oktoobril, ja registreeritud
mittetulundusühinguna 2009. aastal.
/…/
Naiskogu loomulikuks liitlaseks on Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kellega
Naiskogu jagab ühiseid sotsiaaldemokraatlikke aateid. Naiskogu teeb koostööd
ka teiste kodanikeühendustega, kellel on Naiskoguga samad eesmärgid.
Sidusorganisatsioonide täpset arvu pärast eelnõu seadusena rakendumist ei ole võimalik
prognoosida. Võib siiski eeldada, et sihtrühm on väike, puudutades alla 0,1% kõigist
mittetulundusühingutest17.
Sihtrühmale ehk neile mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, kes määratletakse edaspidi
sidusorganisatsioonidena, tähendab muudatus eelkõige seda, et erakonna tegevuse rahastamist
ja järelevalvet puudutav regulatsioon laieneb ka neile (vt juba kehtivas õiguses EKS § 126 lg 1
lause 2). See toob kaasa piirangud rahastamisele (sh annetustele), halduskoormuse tõusu seoses
aruandlusega (kvartaliaruannete esitamise kohustus) ning allumise ERJK järelevalvele.
Praktikas tähendab see nende organisatsioonide jaoks tõenäoliselt nii töökorralduslikke
muudatusi kui ka otsest rahalist mõju. Ühest küljest vähenevad organisatsiooni tulud (nt
annetused juriidilistelt isikutelt), teisest küljest võivad suureneda (tööjõu)kulud. Arvestada
tuleb ka ERJK järelevalvega kaasneva koormusega ning võimalike kuludega seoses
ettekirjutuste täitmise ja kohtuvaidlustega.
Kuigi sihtrühma jaoks kaasneb eelnõuga negatiivne mõju, aitab see kaasa erakondade
rahastamise läbipaistvuse tagamisele. Mõju on tervikuna sage ja konkreetse sihtrühma jaoks
ulatuslik.
Välistada ei saa võimalust, et mõned erakonnad ja sidusorganisatsioonid korraldavad oma
tegevuse ümber nii, et eraldi juriidilise isiku asemel tegutsetakse edaspidi erakonnasisese n-ö
liikmeühendusena. Kuid ka sellisel juhul tähendab see senisest rangemaid piiranguid ja
kontrolli organisatsiooni rahastamise üle.
6.3. Mõju riigivalitsemisele
Sihtrühm: Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon – ERJK.
ERJK ülesandeks on kontrollida, kas erakond, valimisliit, üksikkandidaat ja erakonna
sidusorganisatsioon järgivad erakonnaseaduses sätestatud nõudeid 18 . Samuti nõustab ERJK
erakondasid rahastamist puudutavates küsimustes. ERJK-sse kuuluvad õiguskantsleri
nimetatud liige, riigikontrolöri nimetatud liige, vabariigi valimiskomisjoni nimetatud liige ning
17
Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal Eestis kokku 42 122 mittetulundusühingut (Statistikaameti andmebaas,
tabel ER041).
18
Kehtiv EKS § 1210 lg 1 sätestab ERJK ülesande järgmiselt: „Erakondade rahastamise järelevalve komisjon
kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.“
36
lisaks kõigi Riigikogus esindatud erakondade nimetatud liikmed. Eelnõu koostamise ajal oli
ERJK-s kaheksa liiget, komisjoni tööd toetavad kolm ametnikku19.
Eelnõu sisaldab mitmeid muudatusi, mis on otseselt suunatud ERJK töö tõhustamisele, näiteks
objektiivse tähtaja sätestamine keelatud annetuse tagastamiseks, sidusorganisatsiooni
definitsiooni laiendamine, ERJK volituste suurendamine teabe kogumisel ja ettekirjutuste
sundtäitmist puudutav regulatsioon.
Eelnõu seadusena jõustumisel suureneb ERJK töökoormus, eelkõige puudutab see komisjoni
teenindavaid ametnikke ning vähemal määral komisjoni liikmeid. Igapäevane mõju kaasneb
sidusorganisatsioonide lisandumisega, mis toob kaasa täiendava finantskontrolli vajaduse.
Sarnaselt erakondadele peavad ka sidusorganisatsioonid hakkama esitama kvartaliaruandeid
vastavalt EKS § 121 lõikele 4, mille kontrollikohustust täidavad igapäevaselt ERJK ametnikud.
ERJK tegevust rikkumise tuvastamisel lihtsustab senisest selgem regulatsioon keelatud
annetuse tagastamise tähtaja kohta. Objektiivne tähtaeg – 30 päeva alates annetuse saamisest –
võimaldab ERJK-l määrata täpne tähtaeg, mille jooksul oleks erakond pidanud annetuse
tagastama, ning sellest tulenevalt ka tähtaeg, millal tuli see kanda riigieelarvesse. Vähenevad
ERJK ja erakondade vahelised vaidlused keelatud annetuste tagastamise üle.
Rikkumiste tõhusamaks tuvastamiseks suurendatakse ERJK volitusi informatsiooni kogumisel.
ERJK-le antakse õigus nõuda dokumente, teavet ja selgitusi lisaks erakonnale (või
valimisliidule, üksikkandidaadile jt) põhjendatud juhul ka muult isikult. Selliseks isikuks võib
olla näiteks erakonnale teenust pakkunud ettevõtja. Täiesti uue muudatusena antakse ERJK-le
volitus kutsuda isik või tema esindaja selgituste andmiseks komisjoni ametiruumi. Erandkorras
võib selleks kohaldada sundtoomist (vt täpsemalt kavandatud EKS § 1211 lg 3).
Arvestades avalike vahendite kasutamise keelu laiendamist ning avalike vahendite definitsiooni
muutmist, võib tulevikus suureneda ERJK jaoks selliste kaebuste (ja seega menetluste) hulk,
mille raames tuleb välja selgitada, kas tegemist võis olla avalike vahendite kasutamisega
poliitilise tegevuse läbiviimiseks. Samas aitab eelnõu tagada õigusselguse mitmes siiani
vaidlusi põhjustanud küsimuses, näiteks seoses poliitilise reklaami lubatavusega avalikest
vahenditest rahastatud meediakanalites. Ei ole alusta arvata, et ERJK ettekirjutuste või
väärteomenetluste arv tulevikus kasvaks, küll aga on võimalik töökoormuse suurenemine
tulenevalt teabe kogumisega kaasnevast koormusest. Tegelik mõju sõltub siiski erakondade
finantskäitumisest tulude ja kulude läbipaistvuse tagamisel. Nagu eelnevalt selgitatud, on
mitmed eelnõuga kavandatud muudatused suunatud erakondade hoolsuskohustuse paremale
täitmisele.
Aastate jooksul on ERJK teinud kokku 83 ettekirjutust ning eelnõu ettevalmistamise ajal oli
koostamisel veel neli (tabel 3) 20 . Väärtegusid on EKS-i alusel registreeritud neli 21 . Tuleb
rõhutada, et ERJK töökoormus ettekirjutuste ettevalmistamisel ja koostamisel varieerub
19
Üks täiskoormusega finantsnõunik, 0,1 koormusega konsultant ja 0,1–0,5 koormusega õigusnõunik.
20
ERJK ettekirjutused on leitavad avaliku dokumendiregistri kaudu:
https://www.erjk.ee/et/dokumendiregister/otsused-ja-ettekirjutused.
21
Aastal 2014 registreeriti kolm väärtegu EKS § 12 15 alusel (arvelduskontost teavitamata jätmine) ning 2022.
aastal üks väärtegu EKS § 1218 alusel (keelatud annetuse tegemine ja vastuvõtmine).
37
suuresti sõltuvalt konkreetse juhtumi asjaoludest, seetõttu ei peegelda ettekirjutuste statistika
otseselt ERJK töökoormust.
Tabel 3. ERJK tehtud ettekirjutused aastatel 2011–2020.
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Ettekirjutuste
arv 7 0 26 16 6 4 5 11 7 1
Allikas: ERJK
Kui analüüsida viimase kuue aasta jooksul tehtud ettekirjutusi 22 , siis umbes pooled neist
puudutasid keelatud annetust – ettekirjutusega kohustati erakonda või üksikisikut tagastama
keelatud annetus või kandma see riigieelarvesse (27 ettekirjutusest olid sellised 14). Enamasti
oli tegemist valimisreklaamiga kohaliku omavalitsuse rahastatavas väljaandes, aga ka näiteks
juriidilise isiku tehtud annetusega või tundmatut päritolu rahaga. Ülejäänud ettekirjutused
puudutasid aruannete või dokumentide esitamata jätmist või aruannetes esinenud puuduste
kõrvaldamist.
ERJK ettekirjutuste täitmine muutub edaspidi riigi vaatest tõhusamaks. Nagu eespool
selgitatud, hakkab riik riigieelarve eraldisi saavate erakondade puhul ettekirjutusi, millega
kohustatakse kandma keelatud annetus riigieelarvesse, ise sundtäitma, vähendades
riigieelarvest antavat eraldist (kuni 50 protsendi ulatuses igakuisest eraldisest). Kuigi eraldise
vähendamise meede on ka kehtivas seaduses (EKS § 1211 lg 21), siis praktikas ei ole seda sätte
ebaselguse tõttu kunagi rakendatud (ERJK on korra üritanud). ERJK hinnangul tuleb juhtumeid,
kus riigieelarve eraldise vähendamine võib osutuda vajalikuks, ette harva. Seniste rikkumiste
puhul on keelatud annetuse summa üldjuhul siiski tagastatud või kantud riigieelarvesse.
Tervikuna on eelnõuga kavandatud muudatustel oluline mõju ERJK töökorraldusele ja
koormusele – mõju on sage (igapäevane) ja toob kaasa töökoormuse suurenemise. Ka ERJK
hinnangul ametnike töökoormus kasvab, eelkõige tulenevalt sidusorganisatsioonidega seotud
muudatustest. See võib tulevikus tähendada täiendavat tööjõuvajadust. Komisjoni teenindavad
ametnikud kuuluvad Riigikogu Kantselei koosseisu. 2019. aastal oli ERJK eelarve 110 262
eurot, millest tegevuskulud moodustasid 98 585 eurot23.
Sihtrühm: kohtutäiturid.
Eelnõuga nähakse ette, et ERJK ettekirjutus, millega kohustatakse kandma keelatud annetus
komisjoni määratud tähtpäevaks riigieelarvesse, on täitedokument täitemenetluse seadustiku §
2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Seega saab ettekirjutusi edaspidi täita kohtutäituri korraldamisel
täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Eelnõu ettevalmistamise ajal oli Eestis ametis 42
22
Analüüsi käigus vaadati läbi ERJK tehtud ettekirjutused alates 2016. aastast, mis on kättesaadavad avalikus
dokumendiregistris (n=27).
23
Andmed ERJK veebilehelt: https://www.erjk.ee/et/komisjon/eelarve.
38
kohtutäiturit24. Sama hakkab kehtima ka ettekirjutuse kohta, millega nõutakse intressisumma
tasumist.
Võib prognoosida, et muudatuse mõju kohtutäituritele on marginaalne, tähendades üksikuid
lisanduvaid täitemenetlusi aastas. Kokku on ERJK aastate jooksul teinud 83 ettekirjutust.
Ettekirjutustest vaid osa sisaldavad kohustust kanda keelatud annetus riigieelarvesse ning ka
neist enamik täidetakse vabatahtlikult. Seega on tõenäoline, et täitemenetlusi hakatakse
edaspidi algatama harva ning mõju kohtutäiturite töökoormusele on tervikuna väike.
Sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveamet.
Eraldi sihtrühmana tuleb välja tuua politsei, kuna eelnõuga nähakse ette võimalus, et isiku
suhtes, kes ei ilmu ERJK kutse peale selgituste andmiseks komisjoni ametiruumi, võib
kohaldada sundtoomist. Sundtoomist hakkab kohaldama ametiabi korras politsei. Kavandatav
EKS § 1211 lg 3 sätestab muu hulgas, et sundtoomist võib kohaldada üksnes siis, kui on alust
arvata, et isikul on andmeid, mis on olulised rikkumise lõpetamiseks. Kehtiv seadus
sundtoomise võimalust ette ei näe.
Mõju politseile on äärmiselt harv. Juhtumeid, kus sundtoomine võib olla asjakohane, tuleb
hinnanguliselt ette kord mitme aasta jooksul. Politseid võib vähesel määral mõjutada ka uue
väärteokoosseisu lisandumine (valimiskampaania kulude piirmäära ületamine).
Sihtrühm: üldine elanikkond.
Eelnõuga kavandatud muudatuste üldisem eesmärk on suurendada erakondade ja teiste
valimistel kandideerijate poliitilise tegevuse ja rahastamise läbipaistvust. Kaudselt maandavad
muudatused erakondade tegevusega seotud korruptsiooniriske ning suurendavad üldist usaldust
riigi tegevuse suhtes.
OECD 2016. aastal avaldatud erakondade rahastamise ülevaates tuuakse välja, et usaldus
avalike institutsioonide vastu ei sõltu mitte üksnes poliitikate sisust ja tulemustest, vaid ka
poliitikakujundamise protsessist ja selle läbipaistvusest 25 . Erakondade rahastamist puudutav
regulatsioon on selle juures oluline komponent. Viidatud OECD ülevaates järeldatakse muu
hulgas, et paljud riigid näevad vaeva, et välja töötada tõhus regulatsioon, et vältida
valimiskulude rahastamist kolmandate osapoolte poolt27. Eelnõuga kavandatud
sidusorganisatsioone puudutavad muudatused aitavad Eestis sellega seotud riske maandada.
Seega on sihtrühmana kaudselt mõjutatud terve Eesti elanikkond. Üksikisiku tasandil on mõju
loomulikult väike ning ei too kaasa tuntavaid muutusi. Elanikkonna jaoks on tegemist positiivse
mõjuga ning ette ei ole näha ebasoovitavaid riske.
6.4. Hinnang mõju olulisusele ja halduskoormusele
Eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne sihtrühmadele tervikuna HÕNTE § 46 lõike 2
tähenduses olulist mõju. Kodanikke ega ettevõtjaid kavandatud muudatused otseselt ei mõjuta.
24
Andmed Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt
(https://kpkoda.ee/kohtutaiturid/kohtutaituridkontakt/).
25
OECD, Financing Democracy: Funding of Political Parties and Election Campaigns and the Risk of Policy
Capture, OECD Public Governance Reviews, 2016, lk 27
(https://www.oecd.org/corruptionintegrity/reports/financing-democracy-9789264249455-en.html). 27 Ibid, lk 28.
39
Peamised sihtrühmad on erakonnad, nende sidusorganisatsioonid ja ERJK, kuid ka nende jaoks
on tegemist eelkõige töökorralduslike muudatustega.
Küll aga aitavad kavandatud muudatused tugevdada demokraatlikku riigivalitsemist ning
tagada ausat konkurentsi erakondade vahel. Erakondade finantstegevus peab olema võimalikult
läbipaistev, et maandatud oleksid võimalikud korruptsiooniriskid ja tagatud, et erakondade
poliitiline tegevus on suunatud valijate huvide kaitsele, mitte erakonna ja selle liikmete
finantshuvidele. Seega on eelnõul ühiskonnas laiem, demokraatlikku riigivalitsemist toetav,
positiivne mõju.
Muudatused ei mõjuta kodanike ega ettevõtjate halduskoormust, kuid erakondade ja
sidusorganisatsioonide (üldjuhul MTÜ-d) jaoks halduskoormus mõnevõrra suureneb. Samuti
suureneb ERJK töökoormus.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu seadusena rakendamine ei mõjuta otseselt riigieelarve kulusid ega tulusid. Kaudne mõju
võib tuleneda ERJK ettekirjutuste, millega kohustatakse kandma keelatud annetus
riigieelarvesse, senisest tõhusamast täitmisest. Ettekirjutus muudetakse täitedokumendiks, mida
saab täita TMS-is sätestatud korras, lisaks võimaldatakse riigieelarve eraldisi saavate
erakondade puhul ettekirjutuse sundtäitmine riigieelarve eraldise vähendamise kaudu. Tegemist
on tõenäoliselt siiski äärmiselt harvade olukordadega ning muudatuse mõju riigieelarve tuludele
on tervikuna väike.
Töökorralduslikku mõju ERJK-le on kirjeldatud seletuskirja mõjuanalüüsis (täpsemalt
seletuskirja alaosas 6.3). Nagu seal selgitatud, suureneb muudatuste koosmõjus ERJK jaoks
ametnike töökoormus. ERJK asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab Riigikogu Kantselei
ning komisjoni teenindavad ametnikud kuuluvad Riigikogu Kantselei koosseisu. Seega võib
tulevikus, lähtuvalt reaalsest vajadusest, kaasneda mõningane mõju Riigikogu Kantselei
töökorraldusele ja/või eelarvele.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga ei kaasne rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 1. aprillil 2023. Jõustumise tähtajaks on valitud 1. aprill 2023, kuna see
võimaldab ERJK-l muuta ja kohandada vajadusel oma töömehhanisme. Taolised kohandused
võivad osutuda vajalikuks seoses sidusorganisatsioonidest igas kvartalis teatamise kohustusega.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu edastati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks järgmistele
riigi institutsioonidele ja huvirühmadele: ERJK-le, Riigikogu Kantseleile, erakondadele,
Vabariigi Valimiskomisjonile, Riigikogu põhiseaduskomisjonile, Õiguskantsleri Kantseleile,
Eesti Advokatuurile, Riigikontrollile, Riigikohtule, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale,
Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti ning ülikoolide
õigusteaduskondadele.
40
Kooskõlastuse esitasid Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium,
Siseministeerium, Riigikogu Kantselei, erakondade rahastamise järelevalve komisjon ning
MTÜ Korruptsioonivaba Eesti. Saabunud tähelepanekud on esitatud seletuskirja lisana
koostatud kooskõlastustabelis.
41