Tartus Emajõe kaldapromenaadi projekti kooskõlastamine

64 0 i 1: õg X= 00 aj 1: Em 00 30 9 LEPPEMÄRGID: + 01 79 0 4 66 00 5 Y= Krundipiir KATTED: 9 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI h=10cm Proj veetorustik + 74 4 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE TARDKIVI ÄÄREKIVI h=10cm Proj kanalitorustik 64 0 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE KATEND TÜÜP I; Ia PROJEKTEERITUD MADALDATUD ÄÄREKIVI h=0 cm R1 PROJEKTEERITUD MADALDATUD ÄÄREKIVI h=3 cm PROJEKTEERITUD VALGUSTID PROJEKTEERITUD JALGTEE KATEND TÜÜP V X= ld isi PROJEKTEERITUD JALGTEE ÄÄREKIVI h=0-8 cm PROJEKTEERITUD VALGUSTUSE KAABLID ad PROJEKTEERITUD JALGTEE KATEND TÜÜP Va 1 ld 04 Pa .1 PROJEKTEERITUD ASFALTKATTE SERV si 32 PUNANE VÄRV 07 PROJEKTEERITUD KLT ERALDUSRIBA N Suu PROJEKTEERITUD TAKTIILSED KIVID PROJEKTEERITUD SÕELMETEST KATEND TÜÜP III 1: r-E e maj õgi vi ki us 941 0+ 00 PROJEKTEERITUD TEEKATTEMÄRGISTUS aa t. R2 BETOONKONSTRUKTSIOONID m pr Be n 1: LIKVIDEERITAV OBJEKT 07 t. t ie 00 GRANIIT TÄRINGUKIVI 18 9 32 i 30 a or Sõ . n .4 34 k PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGID 0 uv 9 00 421 uj 10 ie 9 .1 ne 1. BETOONIKIVI KATEND HALL 2 i tv i tn k 3 79 3 Turu tn 18 DP-ga kavandatud tehnovõrgud or pe 30 2: s 6 r 7 pe OL.OL. / ÜMBERTÕSTETAVAD LIIKLUSMÄRGID 08 7 .1 dus PROJEKTEERITUD HALJASALA .2 30 JAS en O tn h 16 362 Vü OÜ 435 4k 05 30 se 0, 19 32 9 5 N 00 vi r ISTUTATAV PUU .7 .9 . ki RK 9 8: K ba aa .1 2 8 29 u 9: Ol.olev veetorustik 5 Ol.olev soojatrass V V 3 T T 3 9 KÕ .0 m 30 ur 9 .9 SÄILIVAD PUUD Re 50 1. .8 0+ 3 m Ol.olev mp. õhuliin K K Ol.olev reoveetorustik .1 04 30 I 3 10 32 9+ 32 da Ol.olev sademeveetorustik NU PE Ol.olev kp. kaabel SK 6 SK -T 30 79 31 GEODEETILINE PUNKT KAITSEALAGA 7: 9 16 RS . 20 I 31 20 Ol.olev mp. kaabel G G Ol.olev gaasitorustik .9 sa 8 PE ND ru ke S 82 S Ol.olev sidekanalisatsioon .8 50 KT 30. T4 29 Te ne ras l ikan es t5 tk 0x äsi 50 pu x u 5mm to HU I äi I 32 VN 6 50 25 7 79 .6 A E 3 i ke .2 6 02 õg KE . 0 3 3. 31 3 8 05 PP 11. V 30 .0 j 9 0 33 RG 66 as 6 A . 0 ma 13 33. 31 33 .8 7 HALJASTUS_MA 11 .6 LI . 65 59 l Ta 6.5 R1 P2 Pu Y= si i tpr ussH 15 C4 50 I x15 0 5 mm KL 31 E 30 7 r 12 16 9 US .7 5 - ga B1 Uu skasut atud be 2 too np ur ost2 50 9+ . x 73 20 0m .5 m .3 TE 0 3 9 L OG 0+ T3 T2 33 M1 Te 6p ras be v 1 too ol ai tt kan 3 np er de Su os as 12 t iü t al või he aj me 0 a ga E nd us e 55 R10 k k .0 s N Projekteeritud puidust platvorm, terrass, ujuvkai 30 33 I 3 .8 SU .5 4 be NU RO 64 .1 i TP 30 00 a UN 5 92 k 5 uv 7 30 30 uj I 34. I . T1 Uu s 40 kasut at .0 ud UN ne P1 60 D t e r as .5 28 32 t al I a m LL v ND i br d i oht 8 kt Projekteeritud puu ja põõsas pe 5 NU ka 11 k X= 34 si en s s Uu mi PI s 33 k 34 .0 asut r atud fer nk m pe est ak 1 aa i di lt .3 il l pi i HU gr . 8+8 I .1 3 A 2 5 0+60 . 3 30 i7 d 00 ND 32 v i .6 24 .3 k 8 .0 30 i .1 3 33 Projekteeritud kivikamakad, elustikutüved 33 30 HU 1 30 1 .3 8 8 87 GTü 8 3 .8 .4 8 0 mb .6 R2 3 e 31 r 16 tn 69 .0 4 .8 19 1 1 i so 0 .9 l e 30 . V e 33 r imi B 33 N 0+80 .0 n 33 .0 e 31 .2 Projekteeritud laadimisvõimalusega pink ja nutiprügikast 06 3 9 4 33 3 5 19 i .1 4 4 30 12 34 30 3 18 00 7 ru .8 16 Bk 0 nd 1: .2 õg 4 5 95 7 .0 30 3 1 Projekteeritud väikevorm- Pink, rattahoidja, ru 4. . 1. .6 I . 3 R3 s 3 32 33 19 90 8+ 85 du Tu 33 4 17 73 kä 3 . NU . 34 en . 00 4 to 33 6 30 3 3 rattaparanduspukk, prügikast, grillalus 33 aj tn 1+00 4 üh 60 14 I .2 4k V 60 15 OG 05 . 48 ND 33 1: 0, 95 31 Su e . u 16 r . 60 -E 33 Em // 9 0 00 ma 33 PUITTAIMEDE HALJASTUSLIKU VÄÄRTUSE SKAALA (1-5 KLASS) rd C 9 0 1 j RO õg 1: .2 16 i 58 HU .1 ru 30 19 Ve 8.2 . aa I 3 1 31 8 9: u7 02 31 .58 75 . 5 1 2 3 4 5 0 0 34 1+20 0 . 3 LL 31 s! 00 . Bk Gaa 20 R1 4 33. 33 16 eh .5 1 79 4 Väi 2 ! PI ke-T 8 T P st .7 50 1 u A 04 0 . at 9 2 5 -T 7 1: 30 uru 33 eva ent . 3 0 18 .2 t R4 .3 3 Et 30 ke6 .7 8 a t 01 50 2 .1 n 1 8+ 3 i . n 6 7: 7950 t .6 3 tn 18 l or 33 0 20 6 33.59 a 31 33 30 4 ur 0 s 33 8 8 3 de 66 3 du 7: d i .1 30 ai 1 7 v 6 ona 0 i 3 50: 1 k 73 . 15 18 en 16 57 33 . 33 .2 i 1+40 80 0021 0 puu nr, vastab numbrile inventuuriandmete tabelis 23 1 . 23 .5 3 21 üh 8 33 6 46 p Y= . s SA 33 30 50 1 äi 33. .1 k sp iuu ä e 31 stk üg erase T 5mm l x ee 0 20 0x5 t5 V an .6 T4 i lk 79 ne 19 e .2 40 1 4k 34 end ber se 31 VÕ t 3 29 s d . 5 00 A 2 3 .8 33. 3 i 11 l u 3 i 0, 24 V4 2 5 at u . 5 30 5 n .5 plaanil kajastuv, kuid looduses puuduv puu Pr 837 a . 34 am .0 v a UD .0 18 73 33 R9 nno ak OG 33 .9 .0 79 k i 33 d br 0 0 i i l . d UT ba v 17 3 3.54 i AA ea i i 15 k 33 434 34 i .1 s g plaanilt puuduv puu, asukoht orienteeruv 34 3 õ I 30 . j 16 69 5 l HH is 3 -Ema 22 r 30 34 Suu RA 35 8 kA m Lõige A - A Lõige D - D Lõige J - J PK 6+30 PK 1+00 PK 3+03 0.50 tänavavalgusti tänavavalgusti 3.29 2.50 2.50 tee tel tee tel tee tel 0.50 0.50 2.50 2.50 2.00 2.11 2.50 Rekonstrueeritav g g Väike-Turu tn g 35 HOONE kauba juurdepääs ba sadamale kahesuunaline dusri ba kahesuunaline kahesuunaline Äärekivi h=10 cm jalgrattatee dusri jalgtee 35 jalgrattatee jalgrattatee jalgtee Eral jalgtee Äärekivi h=0 cm Eral sõelmerada 20 ,% 10cm sõidurada max vp 33.35 10cm sõidurada 20 ,% 10cm 20 ,% vaher iba 20 ,% 5% tõenäosuse piir 33.10 max vp 33.35 max vp 33.35 5% tõenäosuse piir 33.10 5% tõenäosuse piir 33.10 4,0% 4,0% TÜÜP V (jalgteed) TÜÜP III (sõelmekate) TÜÜP III (sõelmekate) TÜÜP V (jalgteed) AC 8 surf h=5cm Graniitsõelmed fr 8-12 mm+paetuhk Graniitsõelmed fr 8-12 mm+paetuhk TÜÜP I (jalgteed) h=5cm Killustikalus fr 4/32.(Emin=140MPa) h=20cm navigatsiooni keskm vp 30.50 AC 8 surf h=5cm h=5cm Paesõelmed fr 0-8 mm Paesõelmed fr 0-8 mm AC 8 surf h=5cm Killustikalus fr 4/32.(Emin=140MPa) h=20cm ≥1,0m/ööp, Kt≥0,98) h=20cm Liivalus (Kf Killustikalus fr 4/32.(Emin=140MPa) h=20cm Killustikalus fr 4/32.(Emin=140MPa) h=20cm Killustikalus fr 4/32.(Emin=140MPa) h=20cm navigatsiooni keskm vp 30.50 ≥1,0m/ööp, Kt≥0,98) h=20cm Liivalus (Kf ≥0,5m/ööp, Kt ≥ 0,95) h=30cm ≥1,0m/ööp, Kt≥0,98) h=20cm navigatsiooni keskm vp 30.50 ≥1,0m/ööp, Kt≥0,98) h=20cm Liivalus (Kf ≥1,0m/ööp, Kt≥0,98) h=20cm Liivalus (Kf Täiteliiv (Kf Olemasolev pinnas 30 Liivalus (Kf ≥0,5m/ööp, Kt Täiteliiv (Kf ≥ 0,95) h=30cm ≥0,5m/ööp, Kt Täiteliiv (Kf ≥ 0,95) h=30cm Olemasolev pinnas 30 Olemasolev pinnas min vp 29.20 PK 7+60 Lõige B - B PK 1+50 Lõige G - G tänavavalgusti tee tel PK 4+20 0.50 g 0.50 2.50 2.50 tee tel tänavavalgusti 0.51 Rekonstrueeritav ba 0.50 2.50 2.51 3.11 3.01 3.12 kahesuunaline Väike-Turu tn dusri sõelmerada jalgrattatee g 35 jalgtee Eral 0.50 2.00 2.50 2.26 2.40 5.50 2.59 10cm Rekonstrueeritav 0% 2, Väike-Turu tn Äärekivi h=10 cm ba 35 kahesuunaline :6 dusri -1 jalgtee jalgrattatee bussitasku ba kahesuunaline perspektiivne Katla tn max vp 33.35 dusri bussi Eral sõidurada jalgrattatee 4,0% sõelmerada 5% tõenäosuse piir 33.10 35 sõidurada Äärekivi h=8 cm platvorm vaher iba jalgtee Äärekivi h=3 cm jalgtee Eral 10cm 20 ,% parkimine max vp 33.35 2,5% 10cm 6 20 ,% 1: 20 ,% 5% tõenäosuse piir 33.10 TÜÜP III (sõelmekate) Graniitsõelmed fr 8-12 mm+paetuhk TÜÜP I (jalgteed) 4,0% h=5cm max vp 33.35 4,0% Paesõelmed fr 0-8 mm AC 8 surf h=5cm 5% tõenäosuse piir 33.10 Killustikalus fr 4/32.(Emin=140MPa) h=20cm Killustikalus fr 4/32.(Emin=140MPa) h=20cm ≥1,0m/ööp, Kt≥0,98) h=20cm Liivalus (Kf ≥1,0m/ööp, Kt≥0,98) h=20cm Liivalus (Kf TÜÜP III (sõelmekate) navigatsiooni keskm vp 30.50 Graniitsõelmed fr 8-12 mm+paetuhk TÜÜP I (jalgteed) h=5cm Olemasolev pinnas Olemasolev pinnas Paesõelmed fr 0-8 mm AC 8 surf h=5cm navigatsiooni keskm vp 30.50 Killustikalus fr 4/32.(Emin=140MPa) h=20cm Killustikalus fr 4/32.(Emin=140MPa) h=20cm TÜÜP V (jalgteed) AC 8 surf h=5cm TÜÜP ... Murukivi (hall) h=8cm 30 ≥1,0m/ööp, Kt≥0,98) h=20cm Liivalus (Kf ≥1,0m/ööp, Kt≥0,98) h=20cm Liivalus (Kf Killustikalus fr 4/32.(Emin=140MPa) h=20cm Sängituskiht h=4cm ≥0,5m/ööp, Kt Täiteliiv (Kf ≥ 0,95) h=30cm ≥0,5m/ööp, Kt Täiteliiv (Kf ≥ 0,95) h=30cm ≥1,0m/ööp, Kt≥0,98) h=20cm 30 Olemasolev pinnas Olemasolev pinnas navigatsiooni keskm vp 30.50 Liivalus (Kf ≥0,5m/ööp, Kt≥0,95), vajadusel Täiteliiv (Kf Killustikalus fr 4/32.(Emin=140MPa) h=20cm Liivalus (Kf≥0,5m/ööp, Kt≥0,98) h=20cm min vp 29.20 Olemasolev pinnas ≥0,5m/ööp, Kt Täiteliiv (Kf ≥ 0,95) h=30cm 30 Olemasolev pinnas Lõige L - L PK 8+60 Lõige C - C tänavavalgusti tee tel PK 2+30 0.50 1.00 2.90 2.50 2.50 2.00 g Lõige I - I ba tänavavalgusti kahesuunaline dusri PK 5+40 35 jalgrattatee tee tel jalgtee puhkekoht Eral sõelmerada tänavavalgusti 10cm 2,0% 20 ,% g tee tel 3.00 2.54 0.50 Sügavimmutatud puitpruss 100x100mm, pruun 20 ,% -1:6 0.50 max vp 33.35 35 kahesuunaline 2.50 2.50 5% tõenäosuse piir 33.10 4,0% g jalgrattatee jalgtee Olemasolev küngas ba kahesuunaline 10cm 25cm dusri 20 ,% Killustikust tagasitäide fr8/16 max vp 33.35 jalgrattatee TÜÜP I (jalgteed) 5% tõenäosuse piir 33.10 35 jalgtee TÜÜP III (sõelmekate) AC 8 surf h=5cm Eral Graniitsõelmed fr 8-12 mm+paetuhk h=5cm Killustikalus fr 4/32.(Emin=140MPa) h=20cm 10cm Paesõelmed fr 0-8 mm 20 ,% navigatsiooni keskm vp 30.50 ≥1,0m/ööp, Kt≥0,98) h=20cm Liivalus (Kf Killustikalus fr 4/32.(Emin=140MPa) h=20cm ≥0,5m/ööp, Kt Täiteliiv (Kf ≥ 0,95) h=30cm ≥1,0m/ööp, Kt≥0,98) h=20cm Liivalus (Kf max vp 33.35 Olemasolev pinnas 5% tõenäosuse piir 33.10 4,0% 30 ≥0,5m/ööp, Kt Täiteliiv (Kf Olemasolev pinnas = 0,95) vajadusel TÜÜP V (jalgteed) AC 8 surf h=5cm navigatsiooni keskm vp 30.50 Killustikalus fr 4/32.(Emin=140MPa) h=20cm ≥1,0m/ööp, Kt≥0,98) h=20cm Liivalus (Kf TÜÜP V (jalgteed) 30 ≥0,5m/ööp, Kt Täiteliiv (Kf ≥ 0,95) h=30cm AC 8 surf h=5cm Olemasolev pinnas Killustikalus fr 4/32.(Emin=140MPa) h=20cm min vp 29.20 ≥1,0m/ööp, Kt≥0,98) h=20cm Liivalus (Kf navigatsiooni keskm vp 30.50 ≥0,5m/ööp, Kt Täiteliiv (Kf ≥ 0,95) h=30cm Töö nimetus: Emajõe kaldapromenaad, lõigus Karlova sadam Olemasolev pinnas Tinter-Projekt OÜ (Rebase tn 18) kuni Väike-Turu sadam 30 Turu tn 34 51014, Tartu Tel. 7 475 333 [email protected] Töö Tellija: (Väike-Turu tn 10) põhiprojekt Tartu Linnavalitsus Amet: Nimi: Allkiri: Joonise nimetus: Projektijuht: I.Lensment Promenaadi tüüpristlõiked Projekteerija: I.Lensment Kuupäev: Joonise number: Staadium: Mõõtkava: Töö nr: M.Kleinson T.Randoja 14.08.2025 TL_4-4-1 PP 1:100 42-25-TP 316865 73660 0 0 183515 73660 0 0 114300 73660 0 0 -6985 73660 0 0 441960 73660 0 0 600075 71755 0 0 542925 71755 0 0 679450 29210 0 0 5080 46355 0 0 150495 43180 0 0 128905 43180 0 0 411480 19050 0 0 280670 39370 0 0 165735 40640 0 0 713740 117475 0 0 610870 117475 0 0 521335 117475 0 0 391795 113665 0 0 450850 114935 0 0 258445 117475 0 0 316865 120015 0 0 132715 117475 0 0 192405 118745 0 0 838835 117475 0 0 Turu 34, Tartu 51004, tel 7 475 333, registrikood 10149499 E-mail: [email protected] TELLIJA: Tartu Linna valitsus e LMO TÖÖ: 42 - 2 4 -TP 589280 231775 Tar t u linn , Emajõe kaldapromenaad , lõigus Karlova sadam ( Rebase tn 18) kuni Väike- Turu sadam (Väike- Turu tn 10) PÕHIPROJEKT Tartu linn , katastritunnus: 79507:0 50 :00 22 ; 79 301 :0 01 : 1382 ; 7950 1 :0 02 :00 75 ; 7950 8 :0 46 :00 03; 79501:002:0074; 79501:002:0299; 79508:052:0006 0 0 Tar t u linn , Emajõe kaldapromenaad , lõigus Karlova sadam ( Rebase tn 18) kuni Väike- Turu sadam (Väike- Turu tn 10) PÕHIPROJEKT Tartu linn , katastritunnus: 79507:0 50 :00 22 ; 79 301 :0 01 : 1382 ; 7950 1 :0 02 :00 75 ; 7950 8 :0 46 :00 03; 79501:002:0074; 79501:002:0299; 79508:052:0006 PROJEKT IJUHT : Indrek Lensment d iplomeeritud teedeinsener , tase 7 kutsetunnistuse nr 167725 Projekteerija : Indrek Lensment Teele Randoja Jelena Tapner Tartu 20 2 5 I LÄHTEANDMED PROJEKTEERIMISEKS Tartu LV LMO T eedeteenistuse poolt mais 202 4 väljastatud põhiprojekti tööülesa nde kirjeldus (digitaalselt) ; Tartu LV LMO T eedeteenistuse poolt märtsis 2024 väljastatud Lähteülesanne tänavavalgustuse projekteerimiseks (digitaalselt); Võrguvaldajate tehnilised tingimused (digitaalselt) . I I PROJEKTLAHENDUSE KOOSKÕLASTUSED 1 Kooskõlastuste koondtabel 2 Kooskõlastused (digitaalselt) TOC \o "1-3" \h \z \u III SELETUSKIRI PAGEREF _Toc211957735 \h 4 1 ÜLDOSA PAGEREF _Toc211957736 \h 4 1.1 TÖÖ ÜLDANDMED PAGEREF _Toc211957737 \h 5 1.2 PROJEKTEERIMISE NORMDOKUMENDID PAGEREF _Toc211957738 \h 6 1.3 ARHEOLOOGIANÕUDED PAGEREF _Toc211957739 \h 7 1.4 PROJEKTI KOOSTAMISEL ARVESTATUD TÖÖD PAGEREF _Toc211957740 \h 7 1.5 TEOSTATUD UURINGUD PAGEREF _Toc211957741 \h 7 2 LÄHTEOLUKORD JA EELTINGIMUSED PROJEKTI KOOSTAMISEKS PAGEREF _Toc211957742 \h 11 2.1 Olemasoleva olukorra ülevaade PAGEREF _Toc211957743 \h 11 2.2 Olemasolev liiklusolukord ja kavandatud kergliiklus PAGEREF _Toc211957744 \h 11 2.2.3 Kavandatud kergliiklus PAGEREF _Toc211957745 \h 11 2.3 MAAKASUTUS PAGEREF _Toc211957746 \h 13 2.4 PIIRANGUD JA KAITSEALUSED OBJEKTID PAGEREF _Toc211957747 \h 13 2.5 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD PAGEREF _Toc211957748 \h 14 3 PROJEKTLAHENDUS PAGEREF _Toc211957749 \h 15 3.1 ÜLDANDMED PAGEREF _Toc211957750 \h 15 3.2 PLAANILAHENDUS PAGEREF _Toc211957751 \h 15 3.3 LIIKLUSKORRALDUS PAGEREF _Toc211957752 \h 18 3.4 RISTLÕIGE JA VERTIKAALGEOMEETRIA PAGEREF _Toc211957753 \h 19 3.5 ETTEVALMISTUSTÖÖD PAGEREF _Toc211957754 \h 20 4 MULLATÖÖD PAGEREF _Toc211957755 \h 21 4.1 MULDKEHA LAHENDUS PAGEREF _Toc211957756 \h 21 5 KATEND PAGEREF _Toc211957757 \h 21 5.1 PROJEKTEERITUD KATENDIKONSTRUKTSIOONID PAGEREF _Toc211957758 \h 21 5.2 KATENDI MATERJALIDE KVALITEEDINÕUDED PAGEREF _Toc211957759 \h 23 5.3 ÄÄREKIVIDE JA SILLUTISKATETE PAIGALDAMINE PAGEREF _Toc211957760 \h 24 5.4 LIIKLUSKORRALDUS JA OHUTUSVAHENDID PAGEREF _Toc211957761 \h 24 6 TEHNOVÕRGUD PAGEREF _Toc211957762 \h 27 6.1 VESI JA KANALISATSIOON PAGEREF _Toc211957763 \h 28 6.2 SIDEVÕRGUD PAGEREF _Toc211957764 \h 33 6.3 ELEKTRIVÕRGU ÜMBEREHITUS PAGEREF _Toc211957765 \h 33 6.4 TÄNAVAVALGUSTUS PAGEREF _Toc211957766 \h 33 6.5 SOOJAVARUSTUS PAGEREF _Toc211957767 \h 34 6.6 GAASIVARUSTUS PAGEREF _Toc211957768 \h 34 6.7 KESKKONNAKAITSE PAGEREF _Toc211957769 \h 35 6.8 HALJASTUS PAGEREF _Toc211957770 \h 36 7 RAJATISED JA MUUD ERIOSAD PAGEREF _Toc211957771 \h 38 7.1 ESTAKAAD PAGEREF _Toc211957772 \h 38 7.2 ESTAKAADI PLATVORMID PAGEREF _Toc211957773 \h 39 7.3 KOLMNURKSED PLATVORMID PAGEREF _Toc211957774 \h 40 7.4 UJUVSILLAD PAGEREF _Toc211957775 \h 41 7.5 AVALIK WC PAGEREF _Toc211957776 \h 42 8 TÖÖDE TEOSTAMINE PAGEREF _Toc211957777 \h 43 Tööde teostamisel lähtuda hanke ajal kehtivast „Teetööde tehniline kirjeldus“ esitatust. PAGEREF _Toc211957778 \h 43 8.1 TÄNAVATE KORRASHOID PAGEREF _Toc211957779 \h 44 9 EHITUSAEGNE LIIKLUSKORRALDUS PAGEREF _Toc211957780 \h 44 7 TEETÖÖDE KOONDMAHUD I V JOONISED Asendiplaan 1:500 4 -1-1 – 4-1-4 Tehnovõrgud ja vertikaalplaneerimine 1:500 4-2-1 – 4-2-4 P ikiprofiil 1: 1 0 00 / 1 00 4-3-1 – 4-3-2 Tüüpristlõiked 1:100 4 -4- 1 – 4-4- 4 Vee- ja reoveetorustiku pikiprofiil 1:500/50 VK-6-01 Veesõlmede skeemid VK-7-01 I I PROJEKTLAHENDUSE KOOSKÕLASTUSED 1 KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL Jrk nr Asutus Kooskõlastaja Kontakt Kooskõlastuse tekst Kooskõlastuse kuupäev 1 Telia AS Margus Kukk [email protected] telefon: 7760123 .. .. 2 Elektrilevi OÜ Yulia Kolnes [email protected] Telefon: 5199 1362 .. .. 3 Tartu Veevärk AS Peeter Pindma [email protected] Telefon: 5100223 .. .. 4 Gren Tartu AS Ülar Roose .. .. 5 AS Gaasivõrk Tanel Kerner [email protected] Telefon: 53 364 505 .. .. 6 Tartu LV Mati Raamat [email protected] Telefon: 5079650 .. .. 7 Tartu LV tänavavalgustus Andrus Reinmann [email protected] . Telefon: 509 3591 .. .. I I I SELETUSKIRI ÜLDOSA Käesolev projekt on koostatud Tartu Linna valitsuse LMO tellimusel. Töö eesmärk on projekteerida Emajõe kaldapromenaad lõigus Karlova sadam (Rebase 18) kuni Väike-Turu sadam (Väike-Turu tn 10) vastavalt eelnevalt valminud eskiislahendusele - OÜ Kino Maastikuarhitektid poolt koostatud maastikuarhitektuurse eskiisprojekt „Võidu silla ja Karlova sadama vahelise kallasraja/kergliiklustee eskiis“ töö nr 1603ES . Projektiga n ähakse ette läbiva Emajõe kallasraja rajamine koos sinna juurde kavandatud eriehitistega – platvormid, estakaad, puhkekohad , ujuvsillad, perspektiivsed atraktsioonid. Lisaks arhitektuursele eskiisile on arvestatud külgnevate projektide ja arendustega – Väike-Turu tn 7 „Emajõe Ateena“ arendus; Turu tn 18 / 20 arendus; Sõpruse silla rekonstrueerimise projekt. Teeprojektiga rajatakse olemasolevalt põhiliselt vana tööstusala ja looduslikk e või poollooduslikk e rohealasid läbivale Emajõe kaldapealsele läbiv eraldatud liiklusega jalg- ja jalgrattatee, mis ühendab üheks tervikuks arhitektuurse kont s ep t siooni. Emajõe kaldapromenaad on osa Tartu linna jalgrattateede tugivõrgust. Projektiga kavandatud tegevuse eesmärgiks on luua katkematu ja atraktiivne keskkond, eelkõige jalakäijate ja kergliiklejate seisukohast lähtuvalt, pakkudes erinevaid ajaveetmise võimalusi ja muutes linnakeskkonna inimsõbralikumaks ja mitmekesisemaks. Projektis soovitakse säilitada maksimaalselt olemasolevat madal- ja kõrghaljastust (mh võimalusel raietegevuse ettejäävate puude ümberistutades ) ning rajatakse juurde uut haljastust. Projekt eerimine on jaotatud eskiislahenduse ja põhiprojekti staadiumisse. Eskiis i staadiumis kinnitatud lahenduse põhjal on koostatud tee - ehitus lik põhiprojekt. Projekti mahus antakse uute katendite, tänavalgustuse , elektriühenduste, vee ja kanali ühenduste lahendused, rajatiste – platvormid, ujuvsillad, estakaad lahendused ja arhitektuursete elementide – haljastus, puhkekohad , pinnakttematerjalid lahendused. Projek ti ülesehitus : 1_ AA_Uldosa ; 2_ TL_Tee-ehituslik osa - Teeprojekt ( Tinter-P r ojekt OÜ) ; 3_TL _ Rajatised _Estakaad ja platvormid ( Tinter-Projekt OÜ) _eraldi köide; TL_Rajatised_Ujuvsillad ( Mareterra OÜ)_eraldi köide ; 4 _MA_Maastikuarhitektuurne osa ( OÜ Kino Maastikuarhitektid ) _eraldi köide; 5 _ VK V _ Vee ja kanali osa ( Tinter-Projekt OÜ) _sisaldub teedeehituslikus osas; 6_ E T _Tänavavalgustuse ja elektrivarustuse osa ( Eltam OÜ) _eraldi köide; 7 _3D pinnad-jooned 8 _Xref-Alused Joonis 1. Projektala TÖÖ ÜLDANDMED Tellija: Tartu Linnavalitsuse LMO Raekoja plats 3 , 51003 Tartu Kontaktisik: Siim Mitt , tel 73601332 [email protected] Projekteerija: TINTER-PROJEKT OÜ Turu 34, Tartu 51004 Kontaktisik: Indrek Lensment, tel 5221106 [email protected] PROJEKTEERIMISE NORMDOKUMENDID EVS 843:2016 Linnatänavad; Ehitusseadustik . Vastu võetud 11.05.2015 ; EVS 932 Ehitusprojekt; Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (RT, 03.08.2015, 101); Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (RT, 02.07.2015 nr 82); Nõuded ehitusprojektile. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97; Elastsete teekatendite projekteerimise juhend ; Transpordiamet 2023; Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis 05.01.2016 kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 0001; EVS-EN 13242:2006+A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid; EVS 901-1:2020 Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid; EVS 901-2:2016 Bituumensideained; EVS 901-3:2021 Asfaltsegud; Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis. Transpordiameti korraldus 16.04.2021. a nr 1.1-3/21/162; Killustikust katendikihtide ehitamise juhis. Transpordiameti KT_025_J8_r1. Kinnitatud 26.01.2022 nr 1.1-7/7/22/43; EVS-EN 1340:2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid; EVS-EN 1338:2003+AC:2006 Betoonist sillutiskivid. Nõuded ja katsemeetodid; EVS 613:2001/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; Liik l usmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele. MKM 22.02.2011 määru s nr 12; EVS 614: 2022 Teemärgised ja nende kasutamine; EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk ; Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid; RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine; Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus . RT I 1999, 25, 363, vastu võetud 10.02.1999, jõustunud 22.03.1999; Juhendid ja õigusaktid Transpordiameti koduleheküljel https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid ; Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ja hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üle a ndmisele esitatavad nõuded. Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrus nr 3; Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018.a määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele; EVS 939-3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3:Ehitusaegne puude kaitse; „ Tee liiklusväliseks otstarbeks kasutamise ja sulgemise kord . “ Tartu Linnav alitsuse 03.01. 2023.a määrus nr 1 ; Nõuded ajutisele liikluskorrale. Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrus nr 43; Juhul kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil leiavad nimetatud dokumentides aset muutused või need asendatakse uute asjakohaste dokumentidega, tuleb lähtuda hanke ajal kehtivatest dokumentidest. ARHEOLOOGIANÕUDED Projekteeritav ala asub Tartu linna üldplaneeringuga kehtestatud arheoloogilise kultuurkihi alal (jõe kallasvöönd). Emajõe kaldal tehtavate kaevetöödega võivad paljanduda arheoloogilist väärtust omavad vanad kaldarajatised, veesõidukid ning muud leiud. Kõikidest arheoloogilist väärtust omavatest leidudest, mis ilmnevad kaevetöödel, tuleb koheselt teavitada kultuuriväärtuste teenistust ja seisatada leiukohal kõik kaevetööd. PROJEKTI KOOSTAMISEL ARVESTATUD TÖÖD Tartu linna üldplaneering (kehtiv) ja piirnevad detailplaneeringud ; Jalgrattateede põhivõrgu rajamine Sõpruse sillal ja lähialal Karlovas ; SÕPRUSE SILLA REKONSTRUEERIMINE. TEEPROJEKT . SELEKTOR PROJEKT OÜ ; Töö nr P23001, põhiprojekt ; Turu tn (Soola – Jõe tn) jalgrattateede põhivõrgu rajamine ; põhiprojekt; Tinter-Projekt OÜ töö nr 37-24-TP; Väike-Turu tn 7 kinnistule (79507:050:0033) rajatava komplekshoone teedeehituslik osa põhiprojekt ; Adetex OÜ töö nr 4831; T uru tn 18 välisruum ; eelprojekti eskiislahendus ; OÜ Maastikulabor töö nr 25/5 TEOSTATUD UURINGUD Geodeetilised uuringud Geodeetiline alusplaan on koostatud Tinter-Projekt OÜ poolt 202 4 . aasta detsemb ris töö nr 2 6 -2 4 -GEO „ Tartu linn, Emajõe ka ldapromenaad . Geodeetiline alusplaan “. Koordinaadid on L-Est 97 aasta süsteemis. Kõrgused EH2000 aasta süsteemis. Vastutav spetsialist: Ever Kiiver. Geodeetilisel alusplaanil on näidatud kinnistupiirid Maa-ameti geodeetilise alusplaani koostamise aegse väljavõtte järgi. Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruanne on koostatud OÜ Rakendusgeoloogia poolt 202 5 .a . juu lis ; töö nr 25-051 ; v astutav töötäitja: Aivo Lokotar . Välitööde käigus puuriti puuragregaatidega Sedidrill 200-50 RP Combi ja A-Sondi 204 22 puurauku (PA-1...17, PA-1A, PA- 3A, PA-5A, PA-7A, PA-9A,) ja käsipuuriga seitse puurauku (PA-2A, PA-4A, PA-6, PA-8, PA-10...12), sügavusega 3,05...16,30 meetrit. Pinnaste arvutusparameetrite hindamiseks tehti viis raskelöökpenetratsioonikatset puuragregaadiga A-Sondi 204 (PA-DPSHA-1A, PA-DPSHA-3A, PA-DPSHA-5A, PA-DPSHA-7A, PA-DPSHA-9A) ja seitse käsilöökpenetratsioonikatset (PA-DPL-2A, PA-DPL-4A, PA-DPL-6, PA-DPL-8, PA-DPL-10...12), sügavusega 0,70...17,00 meetrit. Uuringusügavuses kuni 17,00 meetrit eraldati välja kokku 22 kihti – geoloogilist elementi (kihid 1...18). Kihtide kirjeldused on tä psemalt antud geoloogia aruandes. Ehitusgeoloogilised tingimused Ehitusgeoloogilised tingimused Suur-Emajõe kaldapromenaadi teede ja rajatiste ehitamiseks on rahuldavad. Rajatised on soovitatav rajada injektsioonvaiadele. Injektsioon vaiad peavad olema paigaldatud torusse kihtides 1…6. Tegemist on orgaanilise aine sisaldusega pinnastega, kus pumbatav tsement võib liikuda väga korrapäratult ja ei pruugi moodustuda korrektne vai. Samamoodi on orgaanilised pinnased happelised ja ajajooksul hakkaksid nad lahustama tsementi, mis on ümber vaia. Nii juhtus Lubja tn 2 hoonega, mis see aasta lammutati. Kihtides 1…6 tuleks vaia kandevõime arvutusel lähtuda rammvaia normatiivsetest näitajatest. Arvestama peab, et kihid 2c, 3a ja 3b külghõõre tuleks lugeda negatiivseks hõõrdeks, kui nende kihtide alla jäävad turvast sisaldavad kihid 5 või 6. Piirkonna külmumissügavus on u 1,35 meetrit, lumest lahti hoitavatel platsidel külmub talvel pinnas kuni 1,95 meetri sügavuseni ( max külmumissügavus). Läbikülmumistsoonist jäävad täielikult välja vähese kuni keskmise orgaanikaga mölline peenLIIV kuni peenliivane MÖLL (kiht 4), TURVAS (kiht 6), peenLIIV kuni jämeLIIV (kiht 9), mölline peenLIIV kuni MÖLL (kiht 10), savine MÖLL (kiht 11), peenLIIV kuni jämeLIIV (kiht 12), savine peenliivane MÖLL kuni peenliivane savine MÖLL (kiht 13), aluspõhjaline peenliivane MÖLL kuni MÖLL (kiht 14), aluspõhjaline savine MÖLL (kiht 15), aluspõhjaline peenLIIV (kiht 16), aluspõhjaline murenenud LIIVAKIVI (kiht 17) ja aluspõhjaline LIIVAKIVI (kiht 18).11 Vähese kuni keskmise orgaanikaga mölline peenLIIV kuni peenliivane MÖLL (kiht 2a), vähese kuni keskmise orgaanikaga mölline peenLIIV kuni peenliivane MÖLL (kiht 2b), vähese orgaanikaga killustikuga peenLIIV kuni mölline peenLIIV (kiht 2c), savine mölline peenLIIV kuni savine peenliivane MÖLL (kiht 3b), vähese kuni keskmise orgaanikaga mölline peenLIIV kuni peenliivane MÖLL (kiht 3c), vähese kuni keskmise orgaanikaga mölline peenLIIV kuni peenliivane MÖLL (kiht 4), MÖLL kuni mölline TURVAS (kiht 5) ja TURVAS (kiht 6) on tugevalt kokkusurutavad ja eriti külmatundlikud ning ei sobi vundamendi aluseks pinnaseks. PeenLIIV kuni peenliivane MÖLL (kiht 3a) ja peenLIIV kuni mölline peenLIIV (kiht 7) on mõõdukalt külmatundlikud pinnased. Möll ja liivpinnased (kihid 2a, 2b, 2c, 3a, 3c, 4, 7, 9, 10, 12, 14, 16...18) on tundlikud dünaamilistele mõjutustele ja kaotavad kordades kandevõimes ümbertõstmisel. Arvestama peab, et moreen (kiht 3b ja 13) on heterogeenne pinnas, mis võib sisaldada nii liiva ja kruusa kihte ning ka üksikuid munakaid/veeriseid. Savine mölline peenLIIV kuni savine peenliivane MÖLL (kiht 3b), MÖLL kuni savine MÖLL (kiht 8), savine MÖLL (kiht 11), savine peenliivane MÖLL kuni peenliivane savine MÖLL (kiht 13) ja aluspõhjaline savine MÖLL (kiht 15) on tundlikud leondumise suhtes. Leondumise vältimiseks ei tohi märjal savipinnasel sõtkuda ehitusmasinatega ega lasta lahtisel kaevikul seista vee all. Kogu uuringualal on tegemist niiske paikkonnaga (nr 2). Dendroloogiline uuring U uringu o n koostatud AB Artes Terrae OÜ 202 4 .a . oktoobris ; „ Turu tn piirkonna Emajõe äärse puittaimestiku hinnang “ ; töö nr 24115H 12 ; v astutav töötäitja: Sulev Nurme . Uuringuala ei ole riikliku kaitse all (looduskaitse, muinsuskaitse), sellel ei asu kaitsealuseid objekte ning uuringuala ei jää ka kaitsealuste objektide kaitsevööndisse. Uuringuala jääb enamuses Emajõe (VEE10236002) ehituskeeluvööndisse. Uuringu kokkuvõte Raiuda tuleb esmajärjekorras tiheda liiklusega ja käidavates kohtades olevad ohtlikud puud (5. väärtusklass). Seene viljakehadega puud vajavad iga-aastast ülevaatust ja võrahooldust murdumisohu vältimiseks. Võrahooldus teha tabelis 1 näidatud puudele eelistatult liikumisteedega piirnevates kohtades. Sõltuvalt tulevasest ala planeeritavast kasutusest, on võimalik raiuda või alles jätta kaldanõlva puittaimestik võimalikult suures mahus. Noorte puude rindest saab tulevase haljastuse tarbeks jätta alles liigiomase võrakujuga, terveid puid. Noori puid võib säilitada ka mitmepuuliste gruppidena. Säilitada tuleks ka põõsarinde pajud massiividena. Vanad ja vigastuste ning tüvemädanikega hõberemmelgad (jt teised vanad puud) tuleb raiuda juhul, kui need hakkavad ohustame teedel liikujaid. Puude tüved võib säilitada elustikupuudena ohutustatud 4-8 m tüügastena. Raiutud puude jämedad oksad ja tüved võib kaldaalale jätta elustikutüvedeks. Tüved on soovitatav kinnitada, et neid ei kantaks ära suurveega. Ala arendustegevusel tuleb soodustada pidevate massiivide säilimist ja nende omavahelisi sidusaid ühendusi. Mitte kavandada põõsastikesse ja kaldataimestike massiividesse füüsilisi katkestuskohti ning niitmist. Mitte kavandada tegevusi, millega lõigatakse läbi vanade puude juurestik. Kaldapuude juures (aga ka mujal) tuleb arvestada üle 40 cm puude juurestiku raadiuseks tüvest vähemalt 8 m. Seetõttu tuleb eelistada lahendusi, kus liikumisteede ja taristu rajamiseks eelistatakse maapinnast tõstetud vailahendusi. Kuna rohustu ei ole väga liigirikas võib päikeselistes kohtades liigirikkust sobiva hoolduse ja agrotehniliste võtetega suurendada. Pargiosa puistut hallata edasi pargile tavapärase hooldusega. KMH eelhinnang ja kliimakindluse hindamine KMH uuringu o n koostatud Alkranel OÜ 202 5 .a . augustis ; „ Tartu linna Emajõe kaldapromenaadi projekti keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang “ ; v astutav töötäitja: Elar Põldvere . KMH uuringuga välja toodud projekteerimise ja ehitusprotsessi s vajalikud nõuded: ehitusel kasutada seadmeid, mille tehnilises korrasolekus on veendutud vahetult enne nende kasutamist objektil. Kütuse hoiustamine ning masinate tankimine korraldada väljaspool Emajõe kalda veekaitsevööndit, järgides asjakohaseid ohutusnõudeid; puid ja põõsaid on lubatud raiuda vaid sügistalvisel perioodil (novembrist märtsini ehk ka väljaspool raierahu perioodi). Õitsvate-lehtivate puude-põõsaste raiumine tuleb planeerida seega nö raagus perioodi ; looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi, siis ei ole lubatud teda häirida ; ehitustööde ajal jälgida, et nahkhiired ei ole vanade puude õõnsustesse ega ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. kui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247 ; Kä esolevast projektist eraldi on 2025.a Alkranel OÜ poolt koostatud kliimakindluse hindamine. Allpool on välja toodud olulis imad kliimariski leevendava d ehitus- ning kasutusaegsed leevendusmeetmed, mille ga arvest ada : Näha ette olemasoleva madal- ja kõrghaljastuse (sh kaldataimestik, puud) säilitamine võimalikult suurel määral; Projekteerimisel tuleb võimalusel ette näha ehitusele ettejäävate puude ümberistutamine (nt nn puukäpaga), eelkõige jalg- ja jalgrattateede vahetus läheduses, leevendamaks kuumalainete mõju. Kõrghaljastuse säilitamisel tuleb võtta arvesse, et kõrghaljastuse poolt pakutavad ökosüsteemiteenused (sh kliimareguleerimine) on prioriteetsemad võrreldes kõrghaljastuse eemaldamisel võimalike vaatekoridoride avamise potentsiaaliga. Projektis on ette näh a madal- ja kõrghaljastuse rajamine. Madalhaljastuse rajamisel jalg- ja jalgrattatee haljasribale valitakse taimi, mis taluvad kuivust, liigniiskust ning teede hooldamisega kasutatavat soola. Haljastuse niitmisrežiimi muudetakse võrreldes olemasoleva olukorraga, sh on ettenähtud rohkem (nt pikniku- ja grillimisalad) ja vähem intensiivse niitmisrežiimiga (1-2 korda aastas) alad. Põuaperioodil kavandatava tegevuse alal niitmist ei teostata ; Projektis on ette näh a punase asfaltkatte kasutamine jalgrattateedel, mis võrreldes tumeda asfaltkattega neelab eelduslikult vähem soojust. Asfaltkattega teekatendi kulumiskihi (pealmine asfaldikiht) paigaldamisest tulenevate ehitusvigade vältimiseks ning asfaltsegu koostise ühtlustamiseks seatakse projekti hankesse ehitamisel tingimuseks, et jalg- ja jalgrattatee kulumiskihi paigaldamisel tuleb kasutada eelsöötjat/-segajat ; A rve stada võimalik e kõrge veetaseme mõjudega, sh võetakse arvesse üleujutusalade riskipiirkondade kaardikihte ning Alkranel OÜ poolt koostatud (2018) töös „Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel“ sisalduvat infot. Elektriseadmed (sh elektriühendusega linnamööbel) paigutatakse väljaspool vähemalt 5% (VII piirkonnas 33,1 m abs ) üleujutuse tõenäosuse tsooni, võimalusel väljaspoole 25% (VII piirkonnas 32,5 m abs ) üleujutuse tõenäosuse tsooni. LÄHTEOLUKORD JA EELTINGIMUSED PROJEKTI KOOSTAMISEKS Olemasoleva olukorra ülevaade Projekteeritud ala asub Tartu linna keskuses Kesklinna ja Karlova linnaosades. Kavandatava Emajõe kaldapromenaadi asukohta iseloomustavad hetkel valdavalt loodusliku ilmega haljasalad. Ümbritsevat piirkonda iseloomustavad äri- ja tootmishooned, tulevikus ka elamuhooned. Projektala on pikk ja kitsas Emajõe kaldariba, mis algab põhjasuunal Väike-Turu sadama juurest ning lõpeb Karlova paadisadama juures lõunas. Alale jääb Sõpruse sild. Puud ja põõsad on valdavalt koondunud vahetult jõe äärsele nõlvale. Kaldapealsel tasasel alal on valdavalt hooldatud murualad. Erandiks on taimestikuta ala endise Tartu kesk-katlamaja territooriumil, kus lammutustööde järgselt on maapind kaetud kruusapinnasega . Projekt ala lõunaotsas on valdavalt hooldatud puudega ja niidetud muruga pargiala. Kaldapromenaadi ala le lähim tänav on Väike- Turu tn , mis külgneb promenaadiga kesklinnapoolses otsas 270m ulatuses. Lisaks jääb Sõpruse silla juures promenaadi vahetusse läh e dusse Turu tn ja selle äärne olol . kergliiklustee. Olemasolev liiklusolukord ja kavandatud kergliiklus Tegemist on enamuses täiesti uue kergliikluskoridoriga . Uus promenaad ühtib olemasoleva Turu tn äärse kergliiklusteega ja sealt edasi olemasoleva Karlova sadama poole suunduva kergliiklusteega. Otse ne liikluskorraldus ja liikluskorraldusvahendid puuduvad. 2.2. 3 Kavandatud kergliiklus Promenaadi või nö läbiva Emajõe äärse kallasraja elluviimisel koos veel projekteerimises mitte oleva osaga alates Rahu sillast kuni Karlova sadamani tekib katkematu muust tänavavõrgust eraldi kergliikluskoridor. Tervikliku kor idori saamiseks peaks jalg- ja jalgrattateed lahendama ka Karlova sadamast edasi kuni Sõbra tn otsast algava olol . Sadamaraudtee kergliiklusteega. Käesoleva projektiga hõlmatava lõik alternatiivseks kergliikluskoridoriks paralleelse Turu tn asemel suunal Karlo vast Tartu turule, sealt edasi Rahu sillale või kesklinna. Lisaks ühendub see suund Annelinnast üle kergliiklussilla tuleva kergliikluskoridoriga. Promenaadi paremaks ühendamiseks Turu tn äärse alaga ja Karlovaga on perspektiivis vajalik ka ristuvale Aida tn suunal t kuni Turu tänavani tuleva le põhivõrgu trassile luua ühendus mööda Väike-Turu tn kaldapromenaadiga . Aida tn suunalt tulev ühendus on ka üks põhilisi ligipääsusid estakaadile, mis on promenaadi arhitektuurse kontseptsiooni keskne osa . Kaldapromenaadi lõik kuulub kergliiklus teede tugivõrku. Joonis 2. 1 – Tartu ÜP2024+ kavandatud kaldapromenaadi ja selle lähiala jalgrattateede võrk (must-põhivõrk, sinine-tugivõrk) . Promenaadile on kogu pikkuses kavandatud kahesuunaline jalgra ttaliiklus mis on enamasti jalgteest eraldatud 0,5m laiuse haljas ribaga. Kitsastes oludes on vaheriba ära j äetud . Lisaks on enamuses promenaadi pikkuses jalgtee serva ette nähtud 0,5 m la i une sõel mekattega jooksurada. Joonis 2.2 – Promenaadi r istlõike oluk ord MAAKASUTUS Antud projektlahendusega puudub maaeralduste vajadus . Promenaadi projektiga on välditud maksimaalselt konflikti kõrvalo levate rakinnistutega . Turu tn 18 ja Turu tn 20 kiinistute kohal ühtib promenaadi vasak katte serv vahetult krundi piiriga, kuna seal üld teema väga kitsas. Pakutud maksimaalses laiuses oleva promenaadi laius on k oo skõlas kinnistute valdajaga ja antud kinnistutel toimuva projekteerimis- ni ng arendustöödega. PIIRANGUD JA K AITSEALUSED OBJEKTID Piiranguvööndid Projekti asendiplaanil on näidat ud veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd, sh vähendatud ehituskeeluvöönd . Vähendatud ehituskeeluvöönd on T uru tn 18 /20 arenduse alas vastavalt detailplaneeringule . Emajõe äärde jäävas ehituskeeluvööndis on promenaadi ehitus võimalik vastav alt looduskaitseseaduse erandile ( looduskaitseseadus § 38 lg 5 ). Geodeetili ne mõõdistusvõrk Projektlahendusega käsitletud ala sse jää b geodeetilise mõõdistusvõrgu punkti: 10 057 , kohaliku geodeetilise võrgu 2. järk. Asukoht: Turu tn ääres, Sõpruse silla all, kõnnitee harude vahel, haljasalal . G eodeetiline märk on võimalik säilitada praeguses asukohas . Vajadusel teostada ehitustööde järgselt kontrollmõõtmine. Töövõtja peab tähistama (maha märkima) tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid (reeperid, polügonomeetria märgid jm) tööpiirkonnas. Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26 lg 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku (Tartu linna) loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde tegemine. RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi kontrollmõõtmisi ja teisaldamise töid teostada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas. Kõik geodeetiliste märkide (reeperite, polügonomeetria märkide jm) ümbertõstmisega ja kaitsmisega seotud kulud tasub Töövõtja. Töövõtja teavitab Tartu Arhitektuuri ja ehituse osakonna maakorraldus- ja geodeesiateenistust märkide teisaldamistöödega alustamisest enne ehitustööde algust. Enne teisaldus- või kaitsmisetöid peab Töövõtja koostama geodeetiliste tööde projekti ja kooskõlastama geodeetiliste tööde projekti Maa-ameti ja Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna maakorraldus- ja geodeesiateenistusega. Geodeetilised märgid tohib nende praegusest asukohast eemalda alles siis, kui teisaldamistöid tegev maamõõduettevõte annab selleks loa. OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD Maa-alal ja läheduses asuvad järgmised tehnovõrgud: Gaasivarustus : projektalal asu b B-kategooria gaasitorustik Sõpruse silla kohal alates Jõe tn pikendusest kuni objekti lõpuni Karlova sadama kohal. Gaasitorustike halda j a on AS Gaasivõrk . Soojavarustus : Soojatorustik jääb lähedusse estakaadiga külgnevas lõigus, kuid ei jää otseselt ette promenaadi ehitusele. Antud lõigus on ette nähtud ajutised soojatorustiku ümberehitustööd seoses estakaadi osa lammutamisega ja sellealuse re ostuse likvideerimisega. Lisaks ristuvad promenaadiga Turu tn 16a kohal külmajaamast tulevad jahutussüsteemi veehaarde torud , mis on viidud jõe põhja. Soojatorustike haldaja on Gren Tartu AS . Kanalisatsiooni- ja veevarustus ning sademeveekanalisatsioon: Veetorustik jääb alasse Sõpruse silla piirkonnas . Kanalisatsioonitorustikud puuduvad. Sadevee torusikud on olemas Väike-Turu tn kurvi piirkonnas Sõpruse silla juures Jõe tn pikenduse kohal. Jõe tn kohal on tegu oluliste sadevee eesvooludega, mis on suunatud läbi püüdurite Emajõkke. Lisaks jäävad kogu promenaadi trassile ristuvad otse E m ajõkke viidud sadeveetrasside eesvoolude toru otsad , millest osad (vana katlamaja taga) on mittetöötavad. Kanalisatsiooni-, veevarustuse- ja sademeveetorustike haldaja on AS Tartu Veevärk . Kõik projekteeritud kõvakattega teedele jäävad olemasolevad torustike kaaned ja kaped on ette nähtud tõsta või langetada vastavalt vertikaalplaneeringule projekteeritud tasapinda. Elektrivarustus: projektalal asuvad peamiselt keskpinge 10 kV kaablid Väike-Turu tn külgnevas lõigus . Elektrivarustuse haldaja on Elektrilevi OÜ volitatud esindaja EnefiT Connect OÜ . Sidevarustus: Projektalasse ei jää sidetrasse . Tänavavalgustus: Olemasoleva tänavavalgustus puudub . PROJEKTLAHENDUS Põhiprojekt koosneb lähteandmetest nagu tellijapoolne töökirjeldus, võrguvaldajate tehnilised tingimu s ed ja kooskõlastused ning s eletuskir i ja joonis ed. Teetööde mahutabelis on toodud konstruktiivsed põhitööde mahud ja prognooseelarve. Projekti dokumendid täiendavad teineteist ja moodustavad terviku. Vastuolude esinemisel sama staadiumi erinevate projekti dokumentide vahel lähtutakse esmalt seletuskirjast, seejärel joonistest ja viimasena muudest projektis sisalduvatest dokumentidest. Täiendavalt tuleb töövõtjal arvestada valitud ehitustehnoloogiast ja ehitustöödest tulenevalt vajalike tööjooniste koostamisega kaasnevate kuludega. Töövõtjal tuleb arvestada kõigi vajalike kooskõlastuste ja lubade hankimisega ning võimalike seonduvate kuludega. Ehitamine tuleb dokumenteerida. ÜLDANDMED Teep rojektiga on ette nähtud: Eralda tud jalg- ja jalgrattaliiklusega kaldapromenaadi rajamine ; Maastikuarhitektuursete elementide ja rajatiste sidumine koondplaanilahendusega; Maksimaalne olol . haljastuse säilitamine ja lisaks k ogu alale uue haljastuse ning maastikuarhitektuurse lahenduse loomine . Teede lahendust määravad põhilised näitajad: Projekteerimise lähtetase „ hea “ ; põhjendatud juhtudel „rahuldav“ T eenin dustase B Projektkiirus 2 2 km/h Jalgtee laius 2,0 – 2,5 m Kahesuunalise jalg r attatee laus 2 , 5 m PLAANILAHENDUS Projekteeritud plaanilahendus on välja toodud asendiplaani joonistel. Projektala võib tinglikult jagada neljaks lõiguk s: PK0+00 – 2+ 90 Väike-Turu tänavaga külgnev lõik; PK2+90 – 3+70 Estakaadi lõik; PK3+70 – 7+30 Turu tn 18/20 arendusega (vana katlamaja tagune) külgnev lõik; PK7+30 – 9+45 Sõpruse silla ala kuni Karlova sadama lõik. PK0+00 – 2+90 Väike-Turu tänavaga külgnev lõik Tegemist on kõige kesklinnapoolsema ja kõige rohkem kasutust leidva lõiguga. Selle äärde jääb kõige rohkem nö ajaveetmise võimalusi – ujuvsillad, perspektiivsed AHHAA innovaatilised ekponaadid , nuti pingid, WC. Täis laiusega promen aad algab Väike-turu tn rekonstrueerimise projektiga ette nähtud ülekäigurajast PK 0+75 Tigutorni kohal . Sellega tekib liikluskorralduslikult nö jätkuv kesklinna suunas kulgemise võimalus mööda Väike-Turu tn tn ää rset olemasolevat jalgteed . Perspektiivis pikeneb promenaad kesklinna suunas mööda jõe äärt läbi olemasoleva sadama ala. K ä esoleva projektiga on PK0+75 edasi ette nähtud ajutise lahendusena sõelmetest segaliiklusega kergtee kuni Väike-Turu tn 10 sadama ala piirdeaiani. Promenaadi kesklinnapoolset otsa markeerib vaateplatvorm pinkide ja grillimiskohaga . Väike-Turu tn külgnevas osas on arvestatud Väieke -Turu tn 7 ala arendusega ette nähtud tänava rekonstrueerimise projektiga ( Adetex OÜ töö nr 4831 ) , millega on jalgtee otsad kokku viidud. PK2+60 – 2+90 lõigus on asendiplaanil näidatud perspektiivne Väike-Turu tn ja Katla tn ristmiku ala ja promenaadi kokkuviimise võimalus ristmiku ülekäiguradadega. PK2+90 – 3+70 Estakaadi lõik Olemasolevast estakaadist säilib pool. Rekonstrueeritava ja promenaadi keskseks elemendiks ( puhkekohad , astmestikud, vä l iü ritused) kujundatava estakaadi lõigus lähevad jalgtee ja jalg rattatee os ad lahku. Jalgtee osa suunatakse estakaadi pealt ja jalg rattatee vahetult kõrvalt ca 0,75m madalamal tasapinnal . Enne ja p ä rast estakaadi viiakse jalg rattatee uuesti sujuvalt kokku. Joonis 3 . 1 – Ristlõike olukord estakaadi lõigus Estakaadi ääres kulgeva jalg rattatee ja ohutusribade laiuse dikteerib Turu tn DP- ga määratud avaliku teemaa koridor. PK3+70 – 7+30 Turu tn 18/20 arendusega (vana katlamaja tagune) külgnev lõik Vana katlamaja alas dikteerib promenaadi trassi Turu 18/20 ala detailplaneeringuga määratud avaliku teemaa piir. Teemaa koridori laius on PK3+70 – 4+83 5,0m, millesse on kogu laiuses surutud promenaadi kitsendatud ristlõike . Antud lõigus on jalgtee osa 2,0m. Ülejäänud lõigus saab tagada 5,5 m kogulaiuse. Turu tn 18/20 külgnevas alas on plaanile kantud uue hoonestuse ja väliala eskiislahenduse kontuurid, mida on täpsustatud koostöös arendajaga. Antud lõigus tehakse projekteerimisel koostööd külgneva ala projektiga niipalju, kui see on võimalik. Käesolev projekt on kronoloogiliselt eespool ja ei sõltu otseselt külgnevast projektist. PK6+30 kohal jääb jõepoolsesse serva olemasolev paadisadama peamaja , mis säilib. Samuti peab säilima ajutine autodega juurdepääs kauba veoks. Hoone ja promenaadi vahele on ette nähtud 3,2m laiune sõelmekattega sei smise ala. Joonis 3 . 2 – Paadisadama juurdepääsu skeem. PK7+30 – 9+45 Sõpruse silla ala kuni Karlova sadama lõik Sõpruse silla aluses alas PK7+40 – 8+10 kattub promenaadi ala varem projekteeritud ja hetkel ehituses oleva Sõpruse silla ja selle pealesõitude projektiga (Selektor Projekt OÜ töö nr P23001). Antud alas on varem projekteeritud jalg- ja jalgrattatee 1,5m kitsam ja ei sobi uue läbiva Emajõe promenaadi kontseptsiooniga. Varasemas projektis on ette nähtud ühesuunaline jalg rattatee ja kitsama 4,0m ristlõikega kergliiklustee. Käesoleva projektiga on kergtee viidud laiemaks jõe suunas. Põhigeomeetria jääb samaks, järgitakse varem projekteeritud vertikaalplaneeringut. Samuti muutub sellega seoses varem projekteeritud valgustuse osa . NB! Käesoleva projektiga on tehtud läbiv terviklik kahesuunalise jalg rattatee osaga lahendus , mida tuleb arvestada ka varasema projekti elluviimisel. Ettepanek on koostada antud lõigu ehituseks eraldi täiendav tööjoonis , milles viiakse kaks projektlahendust omavahel kokku. Tellija kohustus on jälgida, et tööjoonised tehakse õigeaegselt vastavalt Sõpruse sil l a ehitusgraafikule. Sõpruse sillast edasi kuni Karlova sadamani viiv promenaadi lõik järgib enamasti olemasolevat sõelmekattega kergliiklustee trassi. Lõigu lõpus PK 9+20 on muudetud geomeetriat sujuvamaks. Antud lõigus on otse jalgtee osaga külgnev sõelme kattega tervise rada viidud eraldi trassile , et tagada vahelduvus ja looklev u s . LIIKLU SKORRALDUS Emajõe kaldapromenaad on osa perspektiivsest emajõeäärsest läbivast kergliikluskoridorist ja kuulub jalg rattateede tugivõrku. Kogu alas on ette nähtud tavapärane liikluskorraldus markeeringute, erivärvi katetega ja liiklusmärkidega. Kuna tegu on samal ajal ka meelelahutusliku ja nö promeneer i mise alaga , siis on püütud ette näha ka näiteks jalg rattaliiklust rahustavaid meetmeid – looklevus , puhmastega keskeraldusriba , estakaadi kohal jalg rattatee eraldi trassil. Promenaadile ei jää ühtegi ristumist tänavatega . Trassiga ühenduvad mitmed ristuvad kergliikluse trassid – Kaluri tn, Väike-Turu tn, Katla tn, Jõe tn , mille ristumiste kohale on jalg rattateele ette nähtud sebrad. RISTLÕIGE JA VERTIKAALGEOMEETRIA Kogu promenaadil on tagatud läbivalt 2,5m jalgtee (Turu 18/20 alas eriolukorras 2,0m) laus ja 2,5m jalgrattatee laius. Kogu alas on enamasti jalgtee ja jalg rattatee vahel tagatud haljastusega 0,5m ohutusriba. Tulenevalt kitsastest oludes ( puud liiga lähedal, tehnovõrgud lähe dal) on nö ruumi saamiseks ohutusriba ära jäetud PK 2+20 – 2+90 ja PK 7+90 – 8+50 lõikudes . Antud lõikudes on projekteeritud eraldajaks valuplastikust põristi markeering . Kogu projektee ritaval alal järgib piki p rofiil enamasti olem asolevat tasapinda. Võimalusel on tagatud minimaalne pikika lle 0,4-0,5%. Piki p rofiilis on lisaks järgitud PK0+80 – 1+80 vahetult promenaadiga külgnevat varasema V äike-Turu tn projektiga ette nähtud vertikaalplaneeringut, et kokkuviimised o leksid sujuvad . Estakaadile viivate jalgtee panduste pikikalded on alla 5,0%. Katla tn k ülgnevas lõigus on järgitud, et oleks tagatud min 0,5% pikikalded , mis võimaldab perspektiivis ka Katla tn lõigu raja mist sarnase profiiliga ja tagada visuaalselt ühtlane tasapind kuni arendusega ette nähtud hooneteni. Käesoleval projekteerimise hetkel puudub info Turu tn 18/20 alale ette nähtud vahetult promenaadi äärde jäävate hoone te nullide ja sokli kõrguste kohta . Võimalusel järgida ka seal alas promenaadi pikiprofiili. Kogu lõigus on promenaadi põikkalded 2,0% Emajõe poole . Punase joone kõrgus olol . tasapinnast on 0,0 – 0,2m. Piki- ja põikkalletega on enamasti tagatud pinnavee vaba valgumine Emajõe suunas . Lähtuvalt eraldi 2025.a Alkranel OÜ poolt tehtud kliimakindluse hin damise uuringust on kogu promenaadil järgitud, et promenaadile kavandatud elektriühenduste olulised sõlmed ( valgustuse juhtimiskilp, vooluvõtu punkt, nutipingi ühendus, nutiprügikasti ühendus, WC ühendus) jääksid kõrgemale Emajõe 5% tõenäosusega üleujutuse tsoonist (VII piirkonnas 33,1 0 m) . Promenaadi projekttasapinna madalaim ad tsoon id jää vad PK 1+90 – 2+10 ja 6+20 – 6+40 lõikudess , kus on madalimate punktide kõrgused 33,25 ja 33,21m. Rajatistest on madalaimad R9 ja R10 platvormi pinna kõrgusega 33,10m. Joonis 3.3 – Ristlõike ja vee seisude olukord PK2+30 kohal . ETTEVALMISTUSTÖÖD Projekteeritud promenaadile ette jä ä vad põõsad, puud tuleb plaanil näidatud ulatuses likvideerida. NB! Haljastuse likvideerimine ja säilitamine on käsitletud eraldi MA osas. Kõigi puude ja põõsaste raiumine peab olema kooskõlas maastikuarhitektuurse lahendusega. Kogu maa-ala, kus töid teostatakse, tuleb puhastada kividest, prahist jms. Säilitatakse võimalikult suur osa kõrghaljastusest. Likvideeritakse asendiplaanil näidatud üksikud puud. Ettevaatust tööde teostamisel olemasolevate kommunikatsioonide kaitsevööndis. Tööde teostamisel on keelatud kahjustada olemasolevat infrastruktuuri ning kasvama jäävaid puid ja põõsaid. Enne tööde alustamist on ehitaja kohustatud säilitatavad puud ja põõsad kaitsma standardis EVS 939-3:2020 ptk-s 6, 7 ja 8 ette nähtud viisil, kui on oht, et need võivad objektil töötavate masinate poolt kahjustatud saada. Puutüved tuleb kaitsta. Jälgida, et läbi ei lõigata ankurjuuri. Puutüve ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puu oksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab säilima antud puule iseloomulik võra kuju. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kasutada juurte puhastamiseks suruõhku. Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks sinna ehitusmaterjale. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra välisjooneni . Kui maapinda tuleb juurestiku kaitsevööndis tõsta, tuleks seda teha sõmera materjaliga, mis ei takista juurtel pinnasest õhu ja vee kättesaamist. Sobiv sõmer materjal on kergkruus , jämedateraline killustik, purustatud täitematerjal jm. Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse koht kõigepealt ~20 cm paksuse liiva- või kergkruusakihiga , mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks. Puude läheduses tehtavad tööd teostada käsitsi. Ehitustööde ajal vastutab säilitatava ja rajatava haljastuse eest Töövõtja. MULLATÖÖD Enne kaevetööde alustamist on vajalik tehnovõrguvaldajate teavitamine töövõtja poolt ja vajalike kaevelubade hankimine. Kaevetööde läbiviimisel arvestada pinnase kvaliteeti ja kaeviku sügavust, olemasolevaid konstruktsioone ja koormatust. Töövõtja kindlustab kaeviku määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. MULDKEHA LAHENDUS Projektiga ette nähtud katendikihtide paigaldamiseks tuleb tee alla jäävad aluskihid ja pinnas välja kaevata minimaalselt sügavuseni, mis vastab projekteeritud katendi konstruktsiooni paksusele. Mulde nõlvade kujundamisel, haljasalade aluse täitmisel ja sõidutee ning jalgteede vaheliste vaheribade täiteks võib täitematerjalina kasutada objektilt saadavat sobilikku väljakaevatavat pinnast (art. 30402b). Täitematerjalina kasutada materjali tähisega Tm_1 0 0 ehk peenliiv , mille Cu &gt; 3 ja peenosisesisaldus &lt; 7%. Liivast täitekihi tihendustegur – kt= 0,98, jalgteel 0,95 , Tm_100 . Liivaluse ( keskliiv ) arvestuslik kandevõime – Tm_1 05 . T ihendustegur – kt= 0,98. KATEND Katendi projekteerimisel on lähtutud juhendist „Elastsete katendite projekteerimise juhend MA 2017-003“. Katendi kasutusajaks võetud 20 aastat (vastavalt Elastsete teekatendite projekteerimise juhendile). PROJEKTEERITUD KATENDIKONSTRUKTSIOONID Katendite konstruktsioonid on näidatud plaanijoonistel eri värvide ja viirutustega. 1254414 24592 0 0 TÜÜP I (Jalgteed) AC 8 surf 5 cm Killustikalus fr 4/32.( Emin =140MPa) min 20 cm Liivalus (Kf≥1,0m/ ööp , Kt≥0,9 8 ), Cu 2…3, Tm_105 20 cm Täiteliiv (Kf≥0,5m/ ööp , Kt≥0,95), Cu &gt;3, Tm_100 3 0 cm Aluspinnas 1316759 24592 0 0 TÜÜP Ia (Jalgteed) AC 8 surf (punane) 5 cm Killustikalus fr 4/32.( Emin =140MPa) min 20 cm Liivalus (Kf≥1,0m/ ööp , Kt≥0,9 8 ), Cu 2…3, Tm_105 20 cm Täiteliiv (Kf≥0,5m/ ööp , Kt≥0,95), Cu &gt;3, Tm_100 3 0 cm Aluspinnas TÜÜP II ( Betoonkividest katend jalgteedel) Betoonkivid (betoonkivi hall, 20 0 x20 0 x80) ; vuugid min 4 mm** 8 cm Graniitkillusikust või graniitsõelmetest sängituskiht 4 cm Killustikalus fr 4/32.( Emin =140MPa) 20 cm Liivalus (Kf≥0,5m/ ööp , Kt≥0,98), Cu 2…3, Tm_105 20 cm Täiteliiv (Kf≥0,5m/ ööp , Kt≥0,95), Cu &gt;3, Tm_100 20 cm Aluspinnas - 1545359 24592 0 0 TÜÜP I II ( Sõelmekate ) Graniitsõelmed (80% fr0-6mm s.h. 10% fr8-12mm + hall graniit, paetuhk 20% ) h=3 cm Paesõelmed fr 0-8mm h=3 cm Killustikalus fr 4/32.( Emin =140MPa) 20 cm Liivalus (Kf≥1,0m/ ööp , Kt≥0,9 8 ), Cu 2…3, Tm_105 20 cm Täiteliiv (Kf≥0,5m/ ööp , Kt≥0,95), Cu &gt;3, Tm_100 20 cm Aluspinnas 700231 24591 0 0 Haljastus Muru ( vt spetsifikatsioon ehitusprojekti MA jaotise haljastuse peatükk ) Kasvupinnas 15 cm Täitepinnas, vajadusel Aluspinnas KATENDI MATERJALIDE KVALITEEDINÕUDED Materjalide nõuded on käesolevas projektis valitud vastavalt juhenditele: Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (viimane versioon) AKEJ Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (viimane versioon) KKEJ EVS 901-3:2021 Osa 3: Asfaltsegud . Täitepinnasena kasutada peenliiva, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ ööp . Liivalused ehitada liivast, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ ööp . Nõuded sõidutee kattes ja killustikalustes kasutatavale materjalile: Jalgtee ja jalg rattatee katend asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 AKÖL 20 900-1499 (EVS_901_3, tabel 7) killustik AKÖL 20 500-3000 (KKEJ, tabel 1, veerg nr 6) Jalgtee punane asfalt Täitematerjal graniit (soovitavalt punase tooniga); Kasutada värvitut sideainet ; Kasutada pigmenti (punane ; RAL 3020 ) . Pigmendi min sisaldus 6% ; Täpne segu koostis ja retsept tuleb täiendavalt kooskõlastada Tellija ja projekteerijaga; Seguretsept kinnitada peale testide läbiviimist. Mulde materjalid täite kiht killustik aluse all ehitada pinnasest või materjalist (täiteliiv) , millel on tagatud normikohane ( määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ ) külmakindlus või mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ ööp ja kandevõime Tm_1 05 . Märkused: KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis. TEKN – Tee ehitamise kvaliteedi nõuded. Kõik AC surf kihid ehitada tardkivi baasil. Tööde teostamisel juhinduda määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Asfaltbetoonkatte pealmise kihi pikivuugid teostada kuumvuukidena. Kui asfaltbetooni vuuke ei ole võimalik ehitada sooja vuugina (olemasoleva ja uue katte liitekohad), kasutada vuugiliimi ( Tokplast või analoog) . Vuukide töötlemine teostada vastavalt juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“. Killustikalused ehitada vastavalt juhendile „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“. Betoonplaadid, betoonkivid, äärekivid peavad olema valmistatud vastavalt standarditele: „Betoonist äärekivid.“ EVS-EN 1340; „Betoonist sillutuskivid.“ EVS-EN 1338; Arvestades et kivid puutuvad kokku jäätumisvastaste sooladega, ei tohi kivide keskmine massikadu külmakindluse katsel ületada 0,2 kg/m² ja katse üksiktulemuse massikadu ei tohi ületada 0,5 kg/m². ÄÄREKIVIDE JA SILLUTISKATETE PAIGALDAMINE Projektis on ette nähtud kasutada null kõrgusega jalgtee betoonäärekivi (80x100 mm). Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada min 15 cm killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivibetooniga. Äärekivi paigaldusbetooni tugevusklass vähemalt C16/20. Äärekivid peavad olema toodetud vastavalt standardile „ Betoonist äärekivid.“ EVS-EN 1340: külmakindlus - klass 3, paindetugevus - 3,5 MPa . LIIKLUSKORRALDUS JA OHUTUSVAHENDID Liiklusmärgi d Projekteeritud alal jäävad alles suures osas olemasolevad liiklusmärgid. Likvideeritavad liiklusmärgid on välja toodud asendiplaani joonistel. Kõik projekteeritud jalgratta- ja jalgtee märgid liiklusmärgid kuuluvad suurusgruppi 0. Märgid ja nende komponendid peavad olema CE-märgistatud vastavalt EVS-EN 12899-1. Liiklusmärkide materjalinõuded: Liiklusmärkide alused sõiduteel valmistada alumiiniumist, paksusega vähemalt 1,80 mm. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormusklassiks võtta vähemalt DSL3. Kasutatava liiklusmärgi kile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutatav kile klass peab vastama standardile EVS 613. Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada II- ja jalg- ning jalgrattateede märkidel I klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärkide postid: Kõik postid peavad olema kuumgalvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormuste korral. Soov i tavalt valida postid, mille väline läbimõõt on 60 mm ja seinapaksus 2,2 mm. Kõik avatud otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Kate ei ole vajalik, kui post paigaldatakse vundamendiga, mis tagab vee juhtimise pinnasesse ja kui posti sisemuses ei ole elektriseadmeid. Liiklusmärkide paigaldamine: Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile „EVS 613 Liiklusmärgid ja nende kasutamine” ja Transpordiameti juhisele „Riigiteede liikluskorralduse juhis“. Liiklusmärgid tuleb paigaldada vastavalt projektile. Liiklusmärgi serv ei tohi jääda tee servale (äärekivi) lähemale kui 0,5 m. Töövõtja peab valima sellise postipikkuse, et oleks tagatud liiklusmärkide üldine alumise serva kõrgus teekattest 2,5 m ja liiklusmärkide omavaheline vertikaalne vahe. Liiklusmärkide postide paigaldamisel tuleb arvestada tehnovõrkude asukohtadega ja kaitsevööndiga. Paigaldades poste tehnovõrkude lähipiirkonnas tuleb ohutuse tagamiseks teostada kaevetöid käsitsi . Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärkide vundamendid ei tohi ulatuda maapinnast kõrgemale. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80% tugevusest. Vundamendi valmistamisel tuleb kasutada vähemalt EVS-EN 206 toodud järgmiste keskkonnaklassidega betooni: külmakindlus XF2; karboniseerumine XC3; kloriidist põhjustatud korrosioon XD2. Liiklusmärkide paigaldamise asukohad täpsustada enne paigaldamist objektil KOV l iikluskorralduse osakonna esindajaga. Liiklusmärkide väljanägemine teha sobilikuks Tartu Linnavalitsuse poolt väljastatud kesklinna inventariga, mis sobib miljööpiirkonda. Kõik valgusmastid ja liiklusmärkide postid näha ette mustana (RAL 900 5 ) . Vältida mitmevärviliste kleebiste kasutamist. Mustadel postidel parema nähtavuse saavutamiseks kasutada vajaduse korral valgeid kleebiseid, mustal taustal. Joonis 5 . 1 – Märgipostide kujundus . Teekattemärgistus Promenaadi teljel olev põristi ja sebra markeering teostada valuplastikuga. Teemärgised jalgratta- ja jalgteedel teostada värviga. Teemärgiste asukohad on välja toodud asendiplaani joonistel. Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614 Teemärgised ja nende kasutamine” ja Transpordiameti juhisele „Riigiteede liikluskorralduse juhis“. Teekattemärgistuse peegelduse mõõtmisi peab teostama märgistusmaterjali paigaldaja vastavalt standardile EVS 1436, mitte varem kui kaks nädalat pärast märgistustööde lõpetamist ja peab tellijale esitama enne tööde vastuvõtmist õiendi märgiste peegeldusvõime mõõtmise kohta. Värvitud pinnad jalg rattatee del : Jalgr attateede liik luskorralduse ohutu s m eetmena on ette nähtud jalg rattatee l punast värvi asfaltkate. Värvitud asfalti ja värvitud pindade nõuete esitamisel on lähtutud juhendist: TARTU PUNASTE JLG RATTATEEDE M ATERJALIDE VALIK NING NENDE TEHNILISED NÕUDED ( kinnitamata versioon , Tal Tech , september 2023) . Materjalide , tootmise ja paigaldamise n õuded tavabituumeniga asfaltsegu korral : Materjalid: Punase asfaldi tootmiseks tuleb kasutada granuleeritud pigmenti (Fe2O3) mis on kombineeritud etüleenvinüülatsetaadiga ( EVA-ga ). EVA-ga kombineeritud pigmendi kasutamine on vajalik pigmendi paremaks segunemiseks täitematerjalide ja bituumeniga ; Punase asfaltsegu koostises tuleb kasutada punast värvi looduslikku või tehislikku täitematerjali. Looduslike materjalide valikul tuleb lähtuda rüoliidi sisaldusest, mis peab olema EVS-EN 932-3 järgi määratuna olema üle 75% ; Täitematerjali omadused peavad vastama kasutuskoha nõuetele ; Seguretseptis välja toodud bituumeni tootjat ei ole pärast seguretsepti kooskõlastamist lubatud vahetada, sest bituumeni koostis (lähtekoht) võib mõjutada pigmendiga saavutatava värvi intensiivsust ; Värvaine (pigment) sisaldus peab olema min 5%. Tootmine: Asfalditehase segisti, kelk ja kuuma segu hoiustamispunkrid tuleb enne pigmenteeritud asfaldi tootmist puhastada. Selleks sobib, kui asfalditehase kuivatustrumlis kuumutatud täitematerjalid lasta läbi seguri , kelgu ja hoiustamispunkrite. Protsessi tuleb korrata vähemalt kaks korda ; Minimaalne granuleeritud toote doseeritav kogus on 4%. Doseerimiseks võib kasutada asfalditehases olemasolevat lisandi(te) doseerimisliini, mille täpsus on vähemalt ±5% doseeritavast kogusest (massist) või teha doseerimine käsitsi otse segistisse eelnevalt välja kaalutud koguste kaupa ; Tellijal on õigus pigmendi sisaldust analüüsida asfaltsegust või paigaldatud kattest EVS-EN 12697-27 järgi võetud proovide ja standardite EVS-EN 12697-1, -2 ja -3 järgi proovidest eraldatud sideaines ja peenosistes sisalduva Fe2O3 koguse järgi. Kui on tõendatud, et Fe2O3 sisaldus on väiksem kui 3%, siis on Tellijal õigus nõuda tööde ümbertegemist või jätta tööde eest tasumata ; Kuna granuleeritud pigment sisaldab ühe komponendina EVA-d , siis võib tekkida vajadus vähendada segusse doseeritava bituumeni kogust väiksemaks, kui EVS 901-3 kirjeldatud minimaalne sideaine sisaldus BMIN. Seguretsepti koostamisel tuleb lähtuda, et segu poorsus jääks segutüübile nõutavasse poorsusvahemikku . Paigaldus: Enne paigaldustöödega alustamist tuleb puhastada asfaldi transpordiks ja paigaldamiseks kasutatav tehnika (veoki kastid ja asfaldilaotur). Selleks sobib, kui asfalditehase täitematerjalide kuivatustrumlis kuumutatud täitematerjalid lasta läbi veoki kastide ja laoturi. Seda on soovitatav teha asfalditehase vahetus lähetuses, vältimaks kuumutatud täitematerjalide asjatut transporti objektile ja tagasi ; Paigaldatud asfaltkatte kihipaksus, poorsus ja tihendustegur peavad vastama kasutuskoha nõuetele. Jalgr attaparklad Kogu objektil on peamiselt põhiliste sõlmpunktide (Väike-Turu tn bussipeatus, WC, estakaad, Sõpruse silla trepp) lähedusse ette nähtud jalg ratta ja kergliikuri parklad . Kesklinna pool ses osas on jalg r attaparklatesse tavarattale lisaks ette nähtud kasti jalg ratta kohad . Jalgratt aparklate ja kergliiklurite alad ja jalgratt ahoidjate asetus on valitud järgneva põhimõtte järgi: Joonis 5 . 2 – Jalgr attaparklate ja kergliikuri alade mõõdud . Jalgr attaparkla ala serv (sinine punktiir) peab olema jalg ratta- või jalgteest min 0,3m. Jalgr attahoidjatena kasutada Extery OÜ toodet „ Kaar (roostevaba teras) “ või samaväärne. TEHNOVÕRGUD Projekti alasse jääb mitmeid tehnovõrke , mis on ette nähtud alal hoida. Projektiga on lahendatud olemasolevate tehnovõrkude kaitsmine ja/või ümberehitamine . Kõik projekteeritavad tehnovõrgud on lisaks eriosadele kantud teeprojekti tehnovõrkude koondplaanile , mille alusel võetakse üldised teeprojekti kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt. I ga eriosa kooskõl a statakse vajadusel ka eraldi vastava võrgu valdajaga. Projektiga on lahendatud järgnevate tehnovõrkude ehitus ja ümberehitus : Uus tänavavalgustus; Sade vee toru a valiku joogivee posti vee äravooluks ; Kanalitorustiku rajamine uue konteiner WC tarbeks; Veetorustiku rajamine joogivee postile ja estakaadi hooajaliseks veeühenduseks; Tehnovõrkude projektid est on koostatud eraldi köitena: EL_ T änavavalgustus – Eltam OÜ (Mattias Herzmann) Tehnovõrkude projektid käesoleva projekti kõite koosseisus : VKV kanalisatsioon , vesi ja sadeveekanalisatsioon – Tinter-Projekt OÜ (Jelena Tapner) VESI JA KANALISATSIOON Projekti koostamise aluseks on võetud Tartu Veevärk AS-i poolt väljastatud tehnilised tingimused nr 24ARE-2-TT- 9 . Üldine Projektiga on ette nähtud Emajõe kaldapromenaadile avalik tualett ning kaks avalikult kasutatavat joogivee posti. Projekteeritud on vee ühendustorud ning reovee äravoolutoru. Veevarustuse veemõõdusõlm on ette nähtud tualeti ruumidesse, mis asub kinnistul Väike-Turu 16. Veevarustus Veeühendus on projekteeritud Väike-Turu tänava De225 PE veetorustikust puursadula abil. Kinnistu liitumispunkt on kinnistu piiril. Vahetult peale tänavatoruga ühendust on ühendustorule projekteeritud maakraan DN25. Projekteeritud torustik de32 ehitatakse PEM plasttorudest surveklassiga PN12,5. Projektis on kasutatud keevisliitmik e . Maakraanile näha ette nõuetekohane spindlipikendus ja kape . Kape kaas peab olema umbne. Kape kaaned varustada kaitsetoruga nii, et spindel asub torus vähemalt 400 mm ulatuses. Ühisveevärgi liitumispunkti ja veemõõdusõlme vahel ei ole lubatud hargnemisi. Kinnistu veemõõdusõlm veearvestiga Kamstrup DN20 on projekteeritud WC hoonesse sisendtorustikule lähima esimese välisseina taha, soojustatud ja valgustatud ruumi. Pilt 6 . 1 – Konteiner WC vee ja kanali sisend i põhimõte . Veesisend asub projekteeritud maapinnast kõrgemal, hoone küljes. Ühenduste toomine konteiner WC põranda alt ei ole WC tootja poolt lubatud. Välisveevarustuse torustik hoone eel peab olema soojustatud ning varustatud küttekaabliga. Kasutata isereguleeruvaid küttekaableid. Veemõõdusõlme ja kaugloetava ultraheli veearvesti rajab ja paigaldab AS Tartu Veevärk oma kuludega. Alates hoonest on veetorustik projekteeritud Väike-Turu 16 kinnistu veevõtukohani ning Turu tn 18b (est akaad) veevõtukohani . Veevtõtukohana kasutada joogiposti. Näiteks tüüp – Fuente tootjalt Metalco või analoog. Pilt 6 . 2 – Veekraan Fontis , tootja City Design; https://citydesign.it/product/1765/?lang=en . Toode peab vastama järgnevatele nõuetele: mõõdud: posti kõrgus 990 mm, pikkus 200 mm, laius 100 mm, vorm neljakandiline; äravooluresti mõõdud koos postiga 890 x 296 mm, vorm neljakandiline materjal: galvaniseeritud ja pulbervärvitud lehtmetall posti värvus: must automaatselt sulguv veekraan NB! Veevõtu punkti de seadme ja ühenduste puhul on arvestatud, et see jääks Emajõe suhtes kõrgusele min 33,60m. Seade tuleb varustada AS Tartu Veevärk logoga sildiga. Veevõtukoha eel paigaldada DN25 maakraan, millega peab olema võimalik survet reguleerida selliselt, et kraani kasutamisel ei toimiks vee pritsimist. Veevõtukohtade harule on ettenähtud tühjendusega DN25 maakraan. Mõlema veevõtukoha heitvee immutamiseks on lehtri alla projekteeritud killustikpadi mahuga 0,18 m3. Killustikus t padi (fraktsioon 32-63) ümbritseda geotekstiilkangaga klass 2. Veetorustik tuleb üldjuhul paigaldada maapinnast minimaalselt 1,8 meetri sügavusele mõõdetuna toru pealt. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnita da asukoha määramiseks 2,5mm läbimõõduga vaskkiust märkekaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Veetoru kohale 0,3...0,4 m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “Ettevaatust veetorustik”. Kanalisatsioon Olmereoveeallikateks on hoone WC ja valamu. Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Kinnistul reoveetoruga ühendus puudub. Kinnistu reovete ärajuhtimiseks on projekteeritud kanalisatsiooniühendus de160. kinnistu kanalisatsiooni ühendustorustik peab olema ventileeritud hoone kanalisatsiooni kaudu läbi vähemalt ühe hoone katuselt välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu. Liitumispunktiks on olemasolev kanalisatsioonikaev Väike-Turu tänaval. Projekteeritud reoveetoru ühendada olemasoleva kaevu veetihedalt. Kinnistu reoveetoru on projekteeritud de160mm PVC torudest rõngasjäikusega vähemalt SN8. Hoone väljaviik on reoveekanalisatsioonile de110. Hoone väljaviik asub maapinnast kõrgemal, hoone küljes. Reoveetorustik tuleb soojustada. Kanalisatsioonitorustik tuleb üldjuhul paigaldada maapinnast minimaalselt 1,5 meetri sügavusele mõõdetuna toru pealt. Kanalisatsioonitoru peale (30…40 cm kõrgusele), paigaldada märkelint. Kinnistusisesele torustikule on ettenähtud teleskoopne vaatluskaev de400/315mm. Kanalisatsiooni plastkaevu tõusutoru ei tohi olla pikem kui 800 mm. Tõusutoru alumine serv peab asuma kaevus allpool kaevu tihendit vähemat 300 mm (mõõdetakse peale kaevu paigaldamist). Kaevud peavad olema veetihedad. Kaaned peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega. Kaane kalle peab olema võrdne tee pinna kaldega. Paigaldustööd Enne torustiku paigaldamist veenduda olemasolevate tehnovõrkudega ristumise võimalikkuses kõrguse ja asendi suhtes (lahtikaevamisega). Leides geoaluselt puuduva tehnovõrgu , teavitada sellest Tellijat. Vajadusel korrigeerida projekti Tellija ja projekteerija nõusolekul. Kõikidel torudel peavad olema standardile vastavad märgistused. Torude rõngasjäikus peab olema vähemalt SN8. Veetorustiku ehitamiseks kasutatakse uusi, kõrge kvaliteediga ja tuntud tootjate torusid, toruühendusi ja muid tarvikuid. Veetorustiku materjal peab vastama kehtivatele rahvusvahelistele standarditele ning kõikidel torudel peavad olema standarditele vastavad märgistused. Veetorustikes kasutatakse torusid ja tarvikuid minimaalse surveklassiga PN 10. Käesolevas projektis on ette nähtud kasutada polüetüleenist (PEH) kaeve plasttorudest torustikele, mis vastavad Eesti Vabariigis kehtivatele standarditele. Ehituskaevik tuleb piirata pideva, vähemalt 1m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma koormust 0.5 kN /m.. Süvendid tuleb hoida veevabad (nt vihmaveest, nõrgveest , torustikest lekkivast veest). Töötamisel allpool pinnasevee taset tuleb teha kaeviku süvend, täita see killustikuga ning paigaldada killustiku sisse pump (pumbad). Täitepinnast tihendatakse tihenduskoefitsendiga vähemalt 0,95. Enne torustiku aluse ehitamist tuleb läbivajumise ärahoidmiseks kontrollida kaeviku põhja tihendusastet (näiteks sammuga 2 m kaeviku põhjas). Koostada kaeviku põhjade ülevaatuse aktid ja tihedusmõõdistuse protokollid. Isevoolsel torustikul lubatakse vastavalt tabelile kõrvalekaldeid projekteeritud kõrgusasendist ja kaldest eeldades, et kaevu suubuva toru põhi ei ole väljamineva toru põhjast madalam ja toru pikikalle järjestikuste kaevude vahel on &gt;0. Kalle või kõrgus ei tohi kumbki erineda lubatud väärtusest rohkem ka siis, kui üks neist täidab etteantud täpsusnõudeid. Projekteeritav kalle (o/oo) Kaldele lubatav maksimaalne hälve (o/oo) Kõrgusele lubatav maksimaalne hälve (mm) &gt;5 1,5 50 3-5 1,0 30 &lt;3 1,0 20 Paigaldamise ajal tuleb torude otstes hoida tihedat kaitsekorki, mis takistab võõrkehade pääsu torusse. Kui esmast täitmist ei teha kohe peale paigaldamist, kaitstakse torustik vajadusel kukkuvate kivide ja muu kahjustumise eest seniks kuni esmane täide on tehtud. Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevukaant oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega. Kaevud paigaldatakse vertikaalselt. Hälve tohib olla maksimaalselt 10 mm 1 m kohta. Kaevude paigaldamisel on lubatav maksimaalne horisontaalne hälve 100 mm . Kaped ja kaevuluugid peavad vastama standardile EVS-EN 124. Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevukaant oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega. Haljasaladel paigaldada kaevu luukide alla tihendatud liivalusele betoonist tugirõngas. Kaevikud tuleb kaevata sellise sügavusega, et oleks võimalik ehitada ka ettenähtud torustike alused. Kaevikut peab hoidma kuivana ja sulana, et teostada töid ja täitematerjale tihendada kuni nõutud tasemeni. Külmade ilmadega tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku nõlva kalle selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest. Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestatud kaeviku põhja minimaalne laius on 1,2 m. Süvendi põhja võib teha astmeliseks. Süvendi põhja kõrgus ei tohi erineda projektis määratud kõrgusest rohkem kui 0...100 mm. Süvendi põhjas ei tohi olla vettkoguvaid vajukeid. Nähtavale jäävate süvendi nõlvade asukohad ei tohi erineda projekteeritud asukohast rohkem kui 200 mm. Toru aluse, tasanduskihi rajamisel tuleb juhinduda RIL 77-2013. Arvestada tuleb et torustik paigaldatakse väikse kandevõimega pinnasesse. Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale teha tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna on vähemalt 150mm (muhvi osa alla peab jääma 100mm). Tasanduskihina tuleb kasutada fraktsioneeritud paekivi killustikku kuni 16mm või liiva. Märgades halvasti kandvates pinnastes tuleb killustik ümbritseda geotekstiiliga (kaal 150…200g/m2, tõmbetugevus 10…15kN/m). Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 &lt;= De &lt;= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav. Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäide tehakse liivast või killustikust (( max tera läbimõõt&lt;10% paigaldatava toru läbimõõdust milles ei leidu alla 8mm materjali osakesi). Liivast täitematerjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0.02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav. Lõpliku tagasitäite tegemisele võib asuda peale seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ja nende tulemused heaks kiidetud. Tagasitäitekihis (toru ülemisest pinnast mõõdetuna) ei tohi olla üle 300mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Väljakaevatav pinnas võib tagasitäiteks kasutada juhul kui selle omadused vastavad materjalide omadustele, mis on toodud EVS-EN 1610:2015 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine". Teede alla paigaldatava täitematerjali sobivuse hindamisel tuleb lähtuda EVS-EN 1997-1:2005 kriteeriumitest ja tee ehitusprojektis täitematerjalidele esitatud nõuetest. Kui kaevikust väljakaevatud pinnas on sobiv võib väljakaevatud pinnast kasutada lõpptäiteks ka liikluspiirkonnas. Sõidu- ja kõnniteedel asuvate torude kaeviku täitmine on üldjuhul teeehitaja ülesanne. Kaeviku täitmisel tuleb arvestada tänavate kõrgustega ning kattekonstruktsiooniga. Torustike paigaldamisel tuleb järgida kasutatavate materjalide valmistajatehase poolt kindlaks määratud paigaldusnõudeid ja ettekirjutusi. Materjalide transport ja ladustamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuetele ja eeskirjadele. Kaevude ja muude seadmete kohal kaevatakse kaevikutele piisavad laiendused. Kaevude kohal kaevatakse kaevik nii lai, et kaevu ümber saaks teha vähemalt 400 mm laia tagasitäite. Kaev paigaldatakse kaevikusse, mille põhi on täidetud ühtlaselt 30cm paksuselt peenkillustikuga fr.16mm. Kaevu ümbrus polsterdatakse 30 cm paksuste kruusa või killustikukihtide kaupa, igat kihti tihendades 95%- ni pinnase looduslikust tihedusest. Vältimaks tühikute jäämist toruühenduste ja jalgade alla tuleb sealt väga hoolikalt tihendada. Käesoleva projektiga kavandatud rajatiste kohta tuleb koostada teostusjoonised. Mõõdistus tuleb koostada mahus, mis võimaldab ehitusjärgselt kindlaks teha kasutusse antud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad ülevaatused ja kontrollid. SIDE VÕRGUD Sidevarustuse säilitamisel on aluseks võetud AS Telia Eesti poolt väljastatud Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38845958 ( 06 . 05 .202 4 ). Ehitustegevusega planeeritaval alal paikneb Telia sidekanalisatsioon. Ehitustööde piirkonda ei jää olemasolevaid siderajatisi ja käesoleva projektiga pole ette nähtud sidetöid. ELEKTRIVÕRGU ÜMBEREHITUS Projekti koostamisel on lähtutud Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistest tingimustest mitteelektriprojektidele nr 46 9639 ( 18 . 03 .202 4 ). Ehitustööde piirkonnas asuvad 0,4 kV kaabelliinid, 10 kV kaabelliinid. O lemasolevad elektri maakaablid on ette nähtud alal hoida. Kõrguslik olukord jääb samaks. Vajadusel tuleb kaableid ehituse käigus jooksvalt kaitsta ja kindlustada. Üldine. Ehitustööde käigus täpsustada jõukaablite tegelikud asukohad. Elektrikaablite paiknemise vähim sügavus teepinnast peab arvestama mõjuvat dünaamilist koormust ja pinnase külmumissügavust kuid mitte vähem kui 1,0 meetrit. Elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti on keelatud elektripaigaldise kaitsevööndis elektripaigaldise omaniku loata ehitada. TÄNAVAVALGUSTUS Kogu projekteeritava le alale on ette nähtud uue tänavavalgustuse rajamine . Lisaks tavavalgustusele promenaadi ääres valgustatakse samatüüpi valgusallikatega estakaadi alune ja viis kolmnurkset vaateplatvormi Emajõe ääres. Kasutatud on v õimalikult laia asümmeetrilise optikaga valgustus t , 4m kõrguse masti otsas. Valgusti peaks valgustama ainult teed ja mitte üle tee asuvat jõekallast . Mastid ja valgusti keha peavad olema musta värvi RAL7005 . Pilt 6.3 – Valgusti , Schreder Rivareto mini ; https://www.schreder.com/en/products/rivareto-led-square-pole-lighting Valgustuse projekt on koostatud E ltam OÜ poolt käesoleva projekti koosseisus (töö nr 12-V-22) ja esitatud eraldi kaustana. Tänavavalgustus on välja toodud teeprojekti asendiplaanil ja vertikaalplaneeringu joonistel 1 - 3. Tänavavalgustuse ehituse mahud on kantud teeprojekti koondmahtudesse. SOOJAVARUSTUS Gren Tartu AS poolt on väljastatud tehnilised tingimused tänavate ja ristmike projekteerimiseks nr. 28 /24 ( 13 . 03 .202 4 ). Projekti joonistele on kantud Turu tn 18 ala DP- ga ette nähtud perspektiivsed kaugjahutuse torustik ud ja ühendskohad . Perspektiivsete torustike ga on käes o levas projektis arvestatud vaid seoses muude uute tehnovõrkude projekteerimisel. Kui ots us tatak se, et rajamisele läheb planeeringu variant 2 – külmatorud koos kinnitute ühendustega rajatakse Emajõe äärde , siis tuleb enne promenaadi ehitustööde algust tellijal ja soojavõrgu arendajal otsustada, kas ja kuidas uued torustikud välja ehitatakse. GAASIVARUSTUS Promenaadi alas kulgeb B kategooria t o rustik alates PK7+ 3 0 Karlova sadama suunas. Olemasolevad gaasitorustik ud tuleb alal hoida. P rojektiga ette nähtud ristuvate rajatavate tehnovõrkude kaevikute kohal gaasitoru ümber isoleerimised. Isoleerimise kohad on näidatud asendiplaani joonistel . AS Gaasivõrk nõuded gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemisel: AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldise kaitsevööndis kaevetööde teostamiseks on vajalik eelnevalt taotleda AS-ilt Gaasivõrk kaitsevööndis tegutsemise luba ning kutsuda objektile kohale AS-i Gaasivõrk järelevalve. Olemasolev gaasitorustik on täpsusklassiga kuni 10m. Juhul kui olemasolevad gaasitorustikud paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku asukoha ja sügavuse selgumist Töövõtja või Tellija kulul. Ehitustööde teostamisel vajalik tagada nõutud vahekaugused vastavalt EVS 843 nõuetele. Gaasipaigaldise kaitsevööndis ehitustöid tehes gaasilekke tuvastamisel tuleb sellest koheselt teavitada AS-i Gaasivõrk helistades gaasiavarii telefoninumbrile 13404. Gaasitöid* võib teostada üksnes ettevõte, kes on registreeritud majandustegevuse registris gaasitööde teostajana ja on AS-i Gaasivõrk raamlepingupartner. Enne gaasitööde teostamist on vajalik sõlmida kolmepoolne leping, AS Gaasivõrk, tööde teostaja ja tööde Tellija vahel. Gaasitööd teostada AS Gaasivõrk esindaja juuresolekul ja töövõtja kulul. Gaasipaigaldise kaitsevööndis teostatavate kaevetööde puhul kuulub terasest gaasitorustiku osas isolatsioon täies ulatuses vahetamisele töövõtja poolt ehitustööde tellija kulul. Gaasitoru isolatsioon katta 2-kihilise bituumen ( Kebu-Bitumen GW) isolatsiooniga. Olemasoleva gaasitorustiku ümberisoleerimise maht tuleb määrata AS-i Gaasivõrk esindaja juuresolekul. Ümberisoleerimist võib teostada AS Gaasivõrk raamlepingu partner. Ümberisoleeritud terastoru isolatsiooni kvaliteet kontrollida aparaadi meetodil, katsetuse tulemused dokumenteerida ja vana isolatsiooni utiliseerida Tellija kulul. Ehitamisel tuleb kasutada mehhanisme, töövõtteid ja –meetodeid, mis välistavad gaasipaigaldise ja sellega seotud rajatiste kahjustamist. Kõigi ehitusperioodil töömaal tekkinud vigastuste likvideerimine toimub ehitustööde teostaja ja vastutaja kulul. Gaasipaigaldise ja/või katoodkaitsekaabli lahtikaevamisel ja täpse asukoha tuvastamisel tuleb kaitsevööndis kaevata labidaga. Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind gaasivõrgu armatuuri kaitsekapede ja gaasireguleerkappide ümbruses, siis tuleb gaasivõrgu armatuuri kaitsekaped ja gaasireguleerkapid tõsta õigele tasapinnale. Selleks tellida täiendavad tööd AS Gaasivõrk poolt aktsepteeritud ettevõtte käest. Peale tööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasitorud jääma nõuetekohasele sügavusele. Näha ette kõik meetmed olemasolevate AS Gaasivõrk gaasitorude kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada nõuetekohased sügavused. Tagada torustike paiknemisel vastavus EVS 843 standardi nõuetega. Tegevuse korraldamisel gaasit oru kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 76 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri määrusest nr 73 Tööde teostamine gaasipaigaldise kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS-I Gaasivõrk järelevalvega ja ainult töö- või põhiprojekti alusel. Lahti kaevatud gaasitorustik on vajalik enne kinni ajamist ette näidata AS Gaasivõrk järelevalve esindajale. Peale pinnase taastamise töid peavad olema gaasikaped terve ja nähtavad ning need tuleb näidata ette AS Gaasivõrk järelevalvele. Ehitaja peab lisaks arvestama projektile antud seisukoha märkustega. Võimaldada AS-l Gaasivõrk vajadusel täiendavalt gaasiarmatuuri/ gaasisulgeseadmete rekonstrueerimis töid, tänava rek tööde käigus. KESKKONNAKAITSE Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. PK2+32 jääb promenaadi äärde ca 100 m2 muru kaetud vana jäätmekuhi. See tuleb likvideerida ja jäätmed utiliseerida . Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus. HAL J ASTUS Käesoleva projektiga ei ole ette nähtud eri haljastuse rajamist. Haljastust käsitletakse eraldi maastikuarhitektuurses osas. Üldine kontseptsioon on, et säilib olemasoleva poollooduslik kõrg- ja madalhalajstus , mis on peamiselt Emajõe kaldal olevad puud, põõsad, roostik jne. Olemaosleva haljastuse hindamiseks on koostatud eraldi dendroloogiline uuring – AB Arres Terrae OÜ töö nr 24115HI2 „ Turu tn piirkonna Emajõe äärse puittaimestiku hinnang “, mis on sisendika maastikuarhitektuurses osas haljastuse põhimõtete väljatöötamisel. Maastikuarhitektuurse osaga ette nähtud alade haljastusest välja jäävad üldised haljastatavad ja korrastatavad alad on projektis näidatud helerohelisega. Need alad h aljastada 15cm kasvupinnase ja murukülviga. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb samuti taastada. Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. See ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juur-umbrohte ning ei tohi olla liiga tihke ja paakunud: peab surumisel kergesti lagunema. Muruseeme tuleb külvata ajal kui kasvualus ei ole külmunud ning muru jõuab tärgata ja juurduda enne kasvuperioodi lõppu. Muruseemnesegu tuleb külvata vähemalt 20 g/m2. Täiendavalt tuleb jälgida kasvupinnase paksusi istutusaladel: kasvupinnas püsililledele (sh kõrrelis ed) 20 -50 cm kasvupinnas põõsastel 40 -70 cm kasv u pinnas puudel 80 -100 cm Puude l ikvideerimine on näidatud ära asendiplaani joonistel ja mahtudes. Jäätmete utiliseerimise kohutus lasub ehitajal. Puitmaterjali likvideerimise kohustus on Töövõtjal, kui maaomanikuga ei ole teisiti kokku lepitud. NB! Enne raietööde kavandamist võtta ühendust Tartu linnavalitsuse maastikuarhitekt Kristin Leisiga, kellega koos vaadatakse üle, millised raiele minevad puud lähevad kasutusse Tartu linna halduspiires nö elustikutüvedena ning raiutakse seetõttu terviklikemate tüvedena ning ladustatakse linna halduspiires vastavalt Tellija juhistele. Hooldustööd : Hooldustööd jagunevad perioodilisteks ja ühekordseteks töödeks. Perioodilised on kõik sellised tööd, mis korduvad teatava intervalliga (niitmine, kastmine, väetamine, puuvõrade hooldus, rohttaimede asendamine jne). Ühekordsed hooldustööd on spetsiifilised mitteehituslikud hooldustööd, millega taastatakse maastiku elementaarne heakord peale pikema aegset hooldamata perioodi või eriolukorda (tuulemurd, põleng, üleujutus vms). Põhilisteks töödeks on kuivanud, murdunud ja ohtlike puude raie, risukoristus, hävinud taimestiku asendus. Madalhaljastustüü bid kuuluvad kolmandasse hooldusklassi – niidetakse üks kord aastas hilissuvel, augustis-septembris. Oluline on võsastumist vältida. Niitmisjääk jäetakse alguses kaheks nädalaks maapinnale, et seeme saaks variseda, hiljem kogutakse kokku ja veetakse minema. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. Olemasolevad säilitatavad puud tuleb vajadusel ehitustööde vältamise ajaks kaitsta. Likvideeritavate puude ja põõsaste kännud freesida. Jäätmete utiliseerimise kohutus lasub ehitajal. NB! P uude raieks taotleda raieluba . Seemneid tuleb säilitada kuivas ja valguse eest kaitstud kohas. Ehitustööde ajal vastutab säilitatava ja rajatava haljastuse eest T öövõtja. Rajatavat haljastust kasta korrapäraselt. Vajadusel teostada umbrohutõrjet. Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juurumbrohte. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. Likvideeritavate puude ja võsa kännud juurida ja utiliseerida. Jäätmete utiliseerimise kohu s tus lasub ehitajal. Puitmaterjali likvideerimise kohustus on Töövõtjal, kui maaomanikuga ei ole teisiti kokku lepitud. Garantii: Peale objekti tellijale üleandmist korraldab puude kastmist ja järelhooldust linnamajanduse osakond. Istutuse Teostaja on kohustatud andma istutusele 2-aastase garantiiaja. Pärast garantiiaja lõppu antakse istutus üleandmis-vastuvõtmise aktiga üle töö Tellijale. Akti märgitakse esinenud puudused ja tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Garantiiaja lõpuks peab puu olema juurdunud, puul peab olema liigiomane võrsete aastane juurdekasv. Kui istutatud puu kahjustus või hävis garantiiajal (nt ebakvaliteetne istik, valesti istutamine, mittenõuetekohane kasvualus jmt), on Tellijal õigus nõuda puu asendamist koos uue garantiiajaga, v.a kui istutuse Tegija tõendab, et puu kahjustus või hävis temast sõltumatutel asjaoludel. Puu kahjustumine või hävimine fikseeritakse aktiga. Ehitustööde käigus vigastada saanud olemasolevad puud tuleb asendada sama liiki puudega. Puude kaitsetsoonis tööde teostamisel kutsuda kohale linna haljastusteenistuse esindaja. RAJATISED JA MUUD ERIOSAD Käesoleva proje ktiga on tulen e valt arhitektuursest eskiislahendusest ette nähtud erinevate rajatiste ehitus Emajõe kaldale . Projektiga ei ole ette nähtud ühegi püsiva konstruktsiooniga rajatise ehitust vette. Lisaks püsivatele rajatistele – estakaad, vaateplatvormid , on ette nähtud kolme puhkekohtadena toimiva ujuvsilla R2, R3, R4 rajamine kesklinnapoolse promenaadi lõigu ääres . Estakaadi äärde lisatakse selle laiendamiseks jõe äärde üks sileda tasapinnaga platvorm (R5) ja üks puidust astmetega platvorm (R6). Püsivate r ajatiste lahenduse põhimõtte (välimus, konstruktsioon) väljatöötamisel on lähtutud olol . esta kaadist, kui promenaadi kesksest elemendist ja maamärgist , mis kannab endas möödunud aegade tööstuspärandit . Ole m asolev estakaad säilib pooles ulatuses , rekonstrueeritakse ning ehitatakse osaliselt ü mber. Lisaks estakaadi rekonstrueerimisele on projektiga ette nähtud viie kogu promenaadi lõigul hajusalt asetseva jõeäärse teraskonstruktsiooniga kolmnurkse vaateplatvormi R1 , R7, R8, R9, R9, R10 rajamine . Kolmnurkse te vaateplatvormi de põhi mõõtmed on kõigil samad - 11,15x5,72 m ja need rajatakse terasest rammvaiadele Emajõe kaldajoonest maa poole. Estakaadi rekonstrueerimisel ja viie kolmnurkse vaateplatvormi konstrueerimisel on võetud eesmärk kasutada võimalikult palju olemasolev at lammutatud osast saadud terase materjali. Olemasoleva terase materjali inventeerimisega on eraldi tegeletud MA osas. Lähtuvalt estakaadi lammutamise projektist peab kogu lammutusest saadav tervena säilinud materjal – teras, betoonpostid jne olema ladustatud objektil . Rajatiste osa projektis ( eraldi köide) on ette nähtud olemasoleva teras e materjal (UPN160; UPN300…) uuskasutus . Kavandatud on samade ristlõike mõõtudega profiilid. Olema s oleva materjali tege lik kasutamise võimalikkus tuleb otsustada ehituse ajal kohapeal koostöös inseneri ja tellijaga. ESTAKAAD Estakaad jääb rajatava pro menaadi keskseks elemendiks . Rekonstrueeritava estakaadi põhi kuju jääb samaks. Estakaadi ülemine tasand ehitatakse 1,0 m võrra laiemaks. Nii alumise, kui ülemise tasandi s ervadesse paigaldatakse uued piirded . Ülemisele tasapinnale viivad järsud terasest trepid uuendatakse ja jäävad kujult samaks. Pilt 7 . 1 – Estakaadi lõige Estakaadile on ette nähtud üldvalgustus sam a tüüpi valgustitega, mis kogu promenaadil. Valgustid kinnitatakse konstruktsiooni külge . Estakaadi põranda katteks on harjatud betoon . Estakaadi äärde on toodud vee ja elektri ühendused hooajaliste ürituste tarbeks . Lisaks on arvestatud perspektiivis katusele päikesepaneelide paigaldamise võimalusega . Täpset paneelide paigaldamise lahend ust käesoleva projektiga ei anta. Katusekatteks on ette nähtud olemasolevate eterniitpaatidega sarnane laineplaat . Estakaadi ümbrus tuleb kalda pool kujundada vastavalt teeprojekti vertikaalplaneeringule . Jõepoolse maapinna tasapind jääb samaks. Estakaadi betoonplatvormi alune tühimik jääb alles, kui d sellele juurdepääs suletakse puitrestidega. Estakaadi konstruktiivne osa on eraldi rajatiste köites. ESTAKAADI PLATVORMID Estakaadi jõepoolsesse külge on projekteeritud sileda tasapinnaga platvorm R5 ja i s tumisastmestik R6. Mõlemad toetuvad rammvaiadele ja on terasest tugikonstruktsiooniga. Pilt 7 . 2 – Rajatiste R5 ja R6 plaan ja vaated Platvormi alune jõe kalda ja nõlva ala on ette nähtud kindlustada halli graniitkillustiku puistega geotekstiilil. Platvormide konstruktiivne osa on eraldi rajatiste köites. KOLMNURKS E D PLATVORMID Viis kolmnurk s et platvormi asuvad hajusalt Emajõe ääres PK0+20_R1; PK4+50_R 7; PK4+92_R8; PK7+50 _R9; PK8+45_R10 . Kõigi platvormide põhiplaan on sama . Pilt 7 . 3 – Rajatise R10 plaan ja vaade Kõigil platvormidel on vertikaalseks elemendiks lammutatavalt estakaad ilt pärinev 3,9m kõrgusega käigutee terasferm. Fermi külge on võimalik kinnitada infotabloosid vms. Kõigil platvormidel on fermi küljes valgustid ja lisaks elektri vooluvõtu võimalus . Platvormid on maaga ühendatud graniitäärekivist äärega ja klom p kivist kattega 0,5 – 1,0m laiuse maatoega , mis viiakse edasi kokku olemasoleva haljas alaga või projekteeritava promenaadi asfaltkattega . Platvormi alune jõe kalda ja nõlva ala on ette nähtud kindlustada halli graniitkillustiku puistega geotekstiilil. Platvormide konstruktiivne osa on eraldi rajatiste köites. UJUVSILLA D Promenaadi kesklinnapoolse lõigu äärde on ette nähtud kolme ujuvsilla rajamine: PK1+30_R2; PK 2+25_R3 ja PK2+50_R4. Tegemist on standardse tel plastikust ujukitel kandvate platvormidega tuginevate platvormidega , mis on kaldaga ühendatud liigendiga pandusega ja sealt edasi kruvivaiadel käiguteega . Kõik ujuvplatvormid on rombikujulised. R2 rajatis on suurem (6 x11m) ja sellele on lisaks ette nähtud istepingid. R3 ja R4 on sama de mõõtudega (3,5x6,4m) . Pilt 7 . 4 – Rajatise R3 plaan ja vaade. Ujuvsildade kaugus kaldast on valitud nii, et sellele pääseks ja sellel saaks olla võimalikult erinevate Emajõe veetasemetega . Äärmuslike veetasemetega ei ole võimalik normaalset kasutatavust tagada, kuna ujuvsilla kõrguse amplituudi tingib standardse mõõduga liigenditega pandus ja sellega seoses ka üldised ankurdamise lahendused. Maksim aalse veetaseme 33,35m olukor ra esine mine on kõige reaalsem kevadise või talvise suurvee ajal ja selle l perioodil peavad ujuvsillad olema veest välja tõstetud. Kõigil platvormidel on olemas vettemineku astmestik . Ujuvsildade täpsem lahendus on käsitletud eraldi lisaprojektis ( Mareterra OÜ töö nr 2503) Koos kolme ujuvsillaga on promenaadi projektiga samas Emajõe kalda lõigus määratud perspektiivse ujuvkai asukoht . Ujuvkaid on antud asukohta planeeritud vastavalt Tartu üldplaneeringule. Ujuvkai saab rajada kahes osas ja ca 40 paadile. AVALIK WC Promenaadi esime sse lõiku enne estakaadi on ette nähtud avaliku wc rajamine. Vastavalt arhitektuursele lahendusele on ette nähtud konteineri baasil toodetud wc 2,5x6,0m. Käimla peab olema kaheosaline - teine pool invatualett. Välisviimistlus tagasihoidlik, tume, hõlpsalt hooldatav. Projektis on valitud OÜ Miil soojustatud välikäimla toode . Pilt 7 . 5 – Välikäimla vaated ja plaan . Soojakul ei olevaja eraldi püsivundamenti . Killustika lus rajada sarnaselt kõrvaloleva jalgteega . Soojak vajab toestust (vt lisas olev vundamendi plaan) kuuest punktist, peaks olema ca 5cm maapinnast kõrgemal, et tagada õhutus põhja alt. Igas ruumis peab olema sanitaaraken, et ruumi tuulutada. Soojaku ülemine äär on viisakama ilme andmiseks ka etud plekist iluliistuga (näidis: https://www.miil.ee/toode/moodul-muugiesindus/ ). TÖÖDE TEOSTAMINE Tööde teostamisel lähtuda hanke ajal kehtivast „Teetööde tehniline kirjeldus“ esitatust. Kui projektlahendis on viide mingile kindlale tootele, siis tuleb lähtuda RHS §88 lg 6 „või sellega samaväärne“, mis lubab kasutada mistahes samasuguste või paremate näitajatega toodet. Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt tähistada ning paigaldada ehitusaegne liikluskorraldus, mille peab enne ehitustööde algus kooskõlastama KOV esindajaga. Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb välja märkida kõik iseloomulikud tee-elemendid. Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on Töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellijaga enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööde käigus teostataks kõik seaduste ja määrustega määratud ülevaatused ja kontrollid vastavate ametiisikute poolt. Kontrollidest tuleb eelnevalt Tellijat teavitada, kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas tööde tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsevööndis kaevetööd teostada käsitsi. Kaitsevööndi ulatus e l lähtuda määrusest „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ . Töövõtja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad ehitusobjektiga . TÄNAVATE KORRASHOID Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel peab kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb rajada ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiv hooldusala ning korraldada vajadusel teehooldetööd. Kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti, tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine. Töö lisatud töömahtude loetelusse. Korrashoiu organiseerib ja selle eest vastutab ehitaja. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonnas vähemalt endise välisilme ja kvaliteedi. EHITUSAEGNE LIIKLUSKORRALDUS Detailse ehitusaegse liikluskorralduse projekti koostab enne ehitustööde algust töövõtja ja kooskõlastab täiendavalt t ellijaga. Ajutine liikluskorraldus peab vastama juhendile „ Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel “ MA 2018-009 . Kogu projekteeritaval lõigul tagatakse olemasoleval sõiduteel maksimaalselt läbiv kahesuunaline liiklus ehitusperioodi ajaks. Kogu projekteeritaval alal tagatakse kohalikele elanikele vähemalt jalgsi ligipääs oma kruntidele. Seletuskirja koostaja: Indrek Lensment Betoonpostid, kolmnurga kõrgus Laineplaat H=10 m 42.06 Lõige R1 41.47 90 8. PK 1+30 1.16 2tk 2tk x x UNP160 UNP160 6 tk x UNP160 Lõige R6 Laineplaat 42.06 40.40 UNP300 0. 40.22 PK 3+43 30 0.84 2tk x UNP160 Uuskasutatud tugipost 2tk x UNP160 3tk 41.47 90 8. 11.15 T12 Uuskasutatud ferm estakaadilt Jäikusribid L60x6 mm 40 Lõige R5 2tk x UNP160 kokku keevitatud 6 tk x UNP160 9.94 55 2.00 0.05 0. 40.40 UNP300 3. 2tk x UNP160 30 09 PK 3+20 Terasest käsipuu post Terasest venitatud rest T33 Terasest käsipuu Terasest käsipuu T5 T13 T6 T7 nelikant 50x50x5 mm Terasest käsipuu diagonaalid nelikant 50x50x5 mm nelikant 50x50x5 mm kokku keevitatud 1.00 T8 40.22 2. nelikant 40x40x5 mm Piire P1 2tk x UNP160 sõelmerada 0.04 Säilitatav tugipost 2tk x UNP160 1. 20 10 20 35 1. 35 0.84 1.00 40 80 1. Puitpruss HC4 75x150 mm 10 0. 28 2tk x UNP160 66 1. P1 Puitlaudis HC4 120x28 mm 34.37 L=2,15 m 03 +3.70 1. 10 kokku keevitatud 7. 25 Uuskasutatud UNP300 0. 0. 17 34.15 16 20 ,% 0. Puitpruss HC4 50x150 mm 0.95 7. P2 0. 2tk x UNP160 Uuskasutatud 2tk x UNP160 0.05 Piire P1 09 2.00 30 2. 92 15 0.04 0. 7.60 0. 5. Uuskasutatud UNP160 terastala 10 T3 Uuskasutatud betoonpost 250x200 mm B1 1.00 0.84 0.16 1.00 Puitpruss HC4 75x150 mm 1. max vp 33.35 Terasest ankruplaat 200x200x20 mm T4 M16 polt terastala ja Olemasolevad UNP300 tee tel betoonposti ühenduseks T2 L=2,15 m 5% tõenäosuse piir 33.1 Terasvai kandevõimega 55 kN +3.70 34.37 T1 T2 12.10 Uus betoonplaat C35/45 h=110 mm Uuskasutatud UNP300 Olemasolev betoonplaat h=150 mm 9.05 3.04 Uuskasutatud 2tk x UNP160 65 69 Betoonist C35/45 plaat 2tk x UNP160 3. 3. kolu ava täiteks h=150 mm 30 Rajatav tugisein 200 mm g 0. TÜÜP III (sõelmekate) taldmik 1,0 m Terasest venitatud rest T33 Terasest käsipuu T8 Graniitsõelmed fr 8-12 mm+paetuhk nelikant 50x50x5 mm T5 Terasest käsipuu diagonaalid Piire P2 TÜÜP 5. GRANIITSILLUTIS h=5cm T6 jalgtee perspektiivne Katla tn 1.00 tee tel nelikant 40x40x5 mm Paesõelmed fr 0-8 mm 7.80 Olemasolevad UNP300 r i Graniit täringukivi 8x 8x 8 cm h=8cm pi Killustikalus fr 4/32.(Emin=140MPa) h=20cm 20 1.00 1. Krundi Paigalduskiht kuivsegust C16/20 h=7cm 90 ≥1,0m/ööp, Kt≥0,98) h=20cm Liivalus (Kf 35 10 killustikust alus fr. 16/32, kiilutud h=20cm 0. 38 1. Puitlaudis HC4 120x28 mm ≥0,5m/ööp, Kt P1 ≥0,5m/ööp, Kt ≥ 0,95) h=30cm Täiteliiv (Kf = 0,95) vajadusel 03 Kivikindlustus Täiteliiv (Kf 1. 0. 34.33 34.33 g h=20-30cm 2.kl geotekstiilil Olemasolev aluspinnas Olemasolev pinnas kahesuunaline 15 Puitpruss HC4 50x150 mm Äärekivi h=8 cm 12x100 M HIT-Z P2 0. jalgrattatee jalgtee Piire P2 navigatsiooni keskm vp 30.50 60 r 0. 10cm 15 pii 2,5% 60 20 ,% 12 33.60 0. 12.24 Krundi 0.80 0. Uus betoonplaat C35/45 h=110 mm 0. 30 30 30 35 Olemasolev betoonplaat h=150 mm max vp 33.35 1.95 0.25 Puitlaudis HC4 120x28 mm P1 ol.ol Betoonplaat perspektiivne Katla tn 0. 1.87 1.50 1.50 1.50 5.87 70 Olev säilitatav Betoonist C35/45 plaat 4.34 0.40 150mm+40mm+20-60 mm 80 0.40 5% tõenäosuse piir 33.1 -1.55 1. Täiteliiv 0.40 puu kolu ava täiteks h=150 mm kahesuunaline 1. Puitpruss HC4 50x150 mm P2 34.33 34.33 Äärekivi h=8 cm jalgtee 15 4,0% 10 12x100 M HIT-Z 0.60 4,0% 0. jalgrattatee 1. min vp 29.20 50 0.50 32.37 10cm 0. 0.60 32.27 32.30 5.79 2,5% 20 ,% 60 33.60 1.60 1.60 1.60 0.30 0.80 0. 50 50 4.75 65 0.40 Terastala HEA120 T3 0. 0. 15 max vp 33.35 0. 70 0. 0.40 80 hall graniitkillustik 5% tõenäosuse piir 33.1 -1.55 0.40 50 Puitpruss HC4 50x150 mm 1. P3 0.40 4,0% 1. TÜÜP I Täiteliiv 4,0% 0. Nõlva kindlustus 10 340° A B C D E 2.05 0.60 1. killustikuga fr 32-63 5.63 AC 16 surf h=5cm GREN Tartu AS-ile kuuluv 50 h=15cm 2.kl geotekstiilil AC 32 base h=6cm Terasest ankruplaat 200x200x6 mm T2 1.50 4.80 0.50 32.37 soojatrass 2x200x355 mm 32.33 32.30 0. 0.60 GREN Tartu AS-ile kuuluv 1.50 3.50 2.60 -3.65 Ennem lammutustöid määrata Killustikalus fr 32/63 kiilutud (Emin=170MPa) h=25cm soojatrass 2x200x355 mm täpne asukoht looduses. Puitpruss HC4 50x150 mm Ennem lammutustöid määrata Liivast alus, Kt≥0,98 P3 TÜÜP I navigatsiooni keskm vp 30.50 Ümber ehitada vastavalt min=30cm 1.50 täpne asukoht looduses. 15 0. seletuskirja punkt 1.3 ja vajadusel 2.42 Nõlva kindlustus AC 16 surf h=5cm Betoonpõrand ≥0,5m/ööp, Kt≥0,98) vajadusel Täiteliiv (Kf killustikuga fr 32-63 hall graniitkillustik Ümber ehitada vastavalt rajada ajutine torustik joonisel PA-6A h=15cm 2.kl geotekstiilil 300mm+100mm+killustkuga hall graniitkillustik seletuskirja punkt 1.3 ja vajadusel AC 32 base h=6cm TS-4-02 näidatud põhimõtetel. 31.31 Nõlva kindlustus Aluspinnas - A-kerge saviliiv 30 tambitud pinnas 10.07.2025 vp 31.31 0.34 1.20 1.10 1.50 killustikuga fr 32-63 h=15cm 2.kl geotekstiilil A B C D rajada ajutine torustik joonisel TS-4-02 näidatud põhimõtetel. Killustikalus fr 32/63 kiilutud (Emin=170MPa) Liivast alus, Kt≥0,98 h=25cm min=30cm -3.65 Terasvai 100x100x5 mm ≥0,5m/ööp, Kt≥0,98) vajadusel Täiteliiv (Kf min vp 29.20 kandevõimega 32 kN T1 navigatsiooni keskm vp 30.50 Aluspinnas - A-kerge saviliiv 0 30 E 10. 11. 78 00 9. 42 min vp 29.20 98 0 6. 34.33 22.93 Lõige R7 PK 4+50 tänavavalgusti 1.16 2tk x UNP160 tee tel Lõige R10 0.84 PK 8+45 g Uuskasutatud ferm estakaadilt T12 11.15 Jäikusribid L60x6 mm 9.94 55 ba kahesuunaline 3. 2tk x UNP160 dusri Terasest käsipuu post Terasest venitatud rest T33 Terasest käsipuu Terasest käsipuu T5 T13 T6 T7 nelikant 50x50x5 mm Terasest käsipuu diagonaalid nelikant 50x50x5 mm nelikant 50x50x5 mm kokku keevitatud 1.00 T8 perspektiivne Katla tn 35 jalgrattatee nelikant 40x40x5 mm 1.16 2tk x UNP160 1. jalgtee 20 20 Lõige R9 Eral 1. 80 jalgtee 10 0. 28 1. Puitlaudis HC4 120x28 mm P1 03 1. 10 10cm 0.84 25 0. 0. 33.83 20 ,% 16 2,5% 20 ,% PK 7+50 0. P2 Puitpruss HC4 50x150 mm 0.95 0. Uuskasutatud ferm estakaadilt T12 15 max vp 33.35 11.15 35 Jäikusribid L60x6 mm 0. Uuskasutatud UNP160 terastala T3 5% tõenäosuse piir 33.1 B1 Uuskasutatud betoonpost 250x200 mm 4,0% 4,0% 9.94 55 M16 polt terastala ja Terasest ankruplaat 200x200x20 mm T4 T2 betoonposti ühenduseks 3. Terasest käsipuu post Terasest venitatud rest T33 Terasest käsipuu Terasest käsipuu 2tk x UNP160 T5 T13 T6 T7 Terasvai kandevõimega 55 kN nelikant 50x50x5 mm Terasest käsipuu diagonaalid nelikant 50x50x5 mm nelikant 50x50x5 mm kokku keevitatud 1.00 T8 nelikant 40x40x5 mm 1. 35 20 1. 20 80 11.15 10 TÜÜP I 0. 28 1. Puitlaudis HC4 120x28 mm P1 03 1. 10 AC 16 surf h=5cm Lõige R8 Terasest käsipuu Terasest käsipuu Terasest käsipuu post T7 T6 T5 max vp 33.35 25 nelikant 50x50x5 mm nelikant 50x50x5 mm Terasest käsipuu diagonaalid nelikant 50x50x5 mm 0. 0. T8 1.00 33.10 16 Terasest venitatud rest T33 nelikant 40x40x5 mm T13 h=6cm AC 32 base 5% tõenäosuse piir 33.1 0. TÜÜP 5. GRANIITSILLUTIS P2 Puitpruss HC4 50x150 mm 0.95 0. TÜÜP V (jalgteed) 1. Graniit täringukivi 8x 8x 8 cm h=8cm Killustikalus fr 32/63 kiilutud (Emin=170MPa) h=25cm 20 Paigalduskiht kuivsegust C16/20 h=7cm AC 8 surf h=5cm Liivast alus, Kt≥0,98 10 PK 4+90 15 min=30cm 28 killustikust alus fr. 16/32, kiilutud h=20cm Killustikalus fr 4/32.(Emin=140MPa) h=20cm 1. Puitlaudis HC4 120x28 mm tee tel 0. P1 09 03 1. Uuskasutatud UNP160 terastala T3 ≥1,0m/ööp, Kt≥0,98) h=20cm ≥0,5m/ööp, ≥ max vp 33.35 Puitpruss HC4 50x150 mm Uuskasutatud betoonpost 250x200 mm 25 Liivalus (Kf Täiteliiv (Kf Kt h=30cm 0,98) P2 B1 0. 0. 33.10 16 M16 polt terastala ja 1.00 T4 navigatsiooni keskm vp 30.50 Terasest ankruplaat 200x200x20 mm 0. T2 betoonposti ühenduseks 0. hall graniitkillustik ≥0,5m/ööp, Kt Täiteliiv (Kf ≥ 0,95) h=30cm Aluspinnas - A-kerge saviliiv 5% tõenäosuse piir 33.1 Terasvai kandevõimega 55 kN Nõlva kindlustus Olemasolev pinnas 15 killustikuga fr 32-63 g 30 0. h=15cm 2.kl geotekstiilil Uuskasutatud UNP160 terastala T3 Uuskasutatud betoonpost 250x200 mm M16 polt terastala ja T4 10.07.2025 vp 31.31 betoonposti ühenduseks B1 11.15 3.86 hall graniitkillustik TÜÜP 5. GRANIITSILLUTIS ba Terasest ankruplaat 200x200x20mm T2 Puitlaudis HC4 120x28 mm Terasest käsipuu nelikant 50x50x5 mm T7 Terasest käsipuu nelikant 50x50x5 mm T6 Terasest käsipuu post nelikant 50x50x5 mm T5 P1 kahesuunaline Nõlva kindlustus Graniit täringukivi 8x 8x 8 cm h=8cm dusri Terasest käsipuu diagonaalid T8 Terasest venitatud rest T33 1.00 navigatsiooni keskm vp 30.50 35 nelikant 40x40x5 mm T13 Puitpruss HC4 50x150 mm Nõva põhja kindlustus P2 Terasvai kandevõimega 55 kN T1 jalgrattatee killustikuga fr 32-63 h=7cm 10.07.2025 vp 31.31 Paigalduskiht kuivsegust C16/20 killustikuga fr 32-63 h=15cm 2.kl geotekstiilil 1. hall graniitkillustik h=15cm 2.kl geotekstiilil killustikust alus fr. 16/32, kiilutud h=20cm 20 jalgtee 0 Eral ≥0,5m/ööp, ≥ Täiteliiv (Kf Kt vajadusel 0,95) 10 hall graniitkillustik 30 28 1. TÜÜP 5. GRANIITSILLUTIS Olemasolev aluspinnas 03 1. 10 Nõlva kindlustus kindlustus 10cm 25 Graniit täringukivi 8x 8x 8 cm h=8cm 0. 0. 33.57 20 ,% navigatsiooni keskm vp 30.50 0. killustikuga fr 32-63 Paigalduskiht kuivsegust C16/20 h=7cm h=15cm 2.kl geotekstiilil killustikust alus fr. 16/32, kiilutud h=20cm ≥0,5m/ööp, ≥ Täiteliiv (Kf Kt vajadusel 0,95) 30 15 max vp 33.35 Olemasolev aluspinnas 34 0. 16 vi 0. 5% tõenäosuse piir 33.1 0. vaki Uuskasutatud UNP160 terastala T3 Uuskasutatud betoonpost 250x200 mm B1 M16 polt terastala ja betoonposti ühenduseks T4 4,0% i nnasesse 18 li Terasest ankruplaat 200x200x20mm T2 Terasvai kandevõimega 55 kN 0 pi TÜÜP 5. GRANIITSILLUTIS 10.07.2025 vp 31.31 Graniit täringukivi 8x 8x 8 cm h=8cm 0 m Paigalduskiht kuivsegust C16/20 h=7cm TÜÜP V (jalgteed) 63 dada kuni 1, killustikust alus fr. 16/32, kiilutud h=20cm AC 8 surf h=5cm 10. Killustikalus fr 4/32.(Emin=140MPa) h=20cm navigatsiooni keskm vp 30.50 hall graniitkillustik ≥1,0m/ööp, Kt≥0,98) h=20cm Liivalus (Kf ≥0,5m/ööp, Kt Täiteliiv (Kf ≥ 0,95) h=30cm Nõlva kindlustus Olemasolev pinnas gal 30 killustikuga fr 32-63 h=15cm 2.kl geotekstiilil al oogi t geol e, vai pai Töö nimetus: Emajõe kaldapromenaad, lõigus Karlova sadam Tinter-Projekt OÜ (Rebase tn 18) kuni Väike-Turu sadam kkus vastaval Turu tn 34 Tel. 7 475 333 (Väike-Turu tn 10) põhiprojekt 51014, Tartu [email protected] Töö Tellija: Tartu Linnavalitsus a pi Amet: Nimi: Allkiri: 16 Vai Joonise nimetus: Projektijuht: I.Lensment Rajatiste ristlõiked 16. Projekteerija: I.Lensment Kuupäev: Joonise number: Staadium: Mõõtkava: Töö nr: M.Kleinson T.Randoja 14.08.2025 TL_4-4-2 PP 1:100 42-25-TP tänavavalgusti Lõige R2 tee tel PK 1+30 0,5 g 2,5 2,5 ba 35 kahesuunaline 35 dusri jalgrattatee jalgtee Eral 143 , 10cm 20 ,% max vp 33.35 145 , 4,0% 1, 9,6 0 6, 4% 7, 1 5 1, 8 1, 5 1, ROOSTEVABA REDEL 4 4-ASTET 2, TÜÜP V (jalgteed) 6 nk nk 2,0 2, pi pi 6 AC 8 surf h=5cm 5 2, 1, 0 7 7, 2, BP 2.4×6m BP 2.4×6m BP 2.4×6m BP 2.4×6m Killustikalus fr 4/32.(Emin=140MPa) h=20cm 7 2, navigatsiooni keskm vp 30.50 5 1, 8 5 ≥1,0m/ööp, Kt≥0,98) h=20cm 2, 1, Liivalus (Kf 5 1, ≥0,5m/ööp, Kt≥0,95), vajadusel 5 Täiteliiv (Kf 1, 30 30 5 1, Olemasolev pinnas min vp 29.20 PLASTUJUK BP450L EPS TÄITEGA KRUVIVAIAD 5 1, kZN D=60,3mm UJUVKAI UJUVKAI POSTIKINNITI POSTIKINNITI + + TORUVAI TORUVAI kZN D=100mm kZN D=100mm Lõige R3 tänavavalgusti PK 2+25 0,5 1,5 2,5 2,6 35 kahesuunaline 35 jalgrattatee 111 , jalgtee 1, 1 10cm max vp 33.35 20 ,% 111 , SP 3. 0×6 M 3 ,% 1, 10 4,0% 1 7 1, 5 1, 0 6, ROOSTEVABA REDEL 6,0 5 2, 4-ASTET 1 6, 7 2, ×6M 0 5 . SP3 1, 8 9 2, 2,0 6, 9 2, navigatsiooni keskm vp 30.50 5 1, 9 2, 5 1, 5 1, 30 30 5 1, PLASTUJUK min vp 29.20 BP450L EPS TÄITEGA 5 1, KRUVIVAIAD 5 1, kZN D=60,3mm UJUVKAI POSTIKINNITI + TORUVAI kZN D=100mm Lõige R4 PK 2+50 35 kahesuunaline 35 jalgrattatee jalgtee 0 6, 10cm max vp 33.35 35 , 20 ,% 1, 0 6, 1 SP 3. 0×6 M 5 6, 6% 1, 4,0% 16% 1 5 1, 9 1, ROOSTEVABA REDEL 2 6,0 5 2, 1, 4-ASTET 5 1, 5 2, 7 6, 0 .×6 M 2,0 9 3 SP 2, navigatsiooni keskm vp 30.50 5 1, 8 2, 4 8, 30 5 1, 30 5 1, PLASTUJUK min vp 29.20 BP450L EPS TÄITEGA 5 KRUVIVAIAD 1, kZN D=60,3mm UJUVKAI POSTIKINNITI + 5 TORUVAI 1, kZN D=100mm Töö nimetus: Emajõe kaldapromenaad, lõigus Karlova sadam Tinter-Projekt OÜ (Rebase tn 18) kuni Väike-Turu sadam Turu tn 34 Tel. 7 475 333 (Väike-Turu tn 10) põhiprojekt 51014, Tartu [email protected] Töö Tellija: Tartu Linnavalitsus Amet: Nimi: Allkiri: Joonise nimetus: Projektijuht: I.Lensment Ujuvsildade ristlõied Projekteerija: I.Lensment Kuupäev: Joonise number: Staadium: Mõõtkava: Töö nr: M.Kleinson T.Randoja 14.08.2025 TL_4-4-3 PP 1:100 42-25-TP Saatja: "Indrek Lensment" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Tartus Emajõe kaldapromenaadi projekti kooskõlastamine Kuupäev: 2025-10-21 13:56 Tere Teeme Tartu LV tellimisel Emajõe kaldapromenaadi projekti. Projekt on valmis ja tellija soovidega (lähteülesanne, arhitektuurne eskiis) kooskõlas. Soovime projekti teiega kooskõlastada, kui peate seda vajalikuks. EHR menetlus käib. Lisatud projekti põhilised joonised ja seletuskiri. Vajadusel saan anda lisaselgitusi telefonis või teha Teams vestlus. Kui on konkreetseid märkusi ja vastuolusid, siis palun sellest kiirelt märku anda. Lugupidamisega Indrek Lensment Tinter-Projekt OÜ 5221106