Teie nr
Riigi Teataja
[email protected] Meie 29.09.2021 nr 17-2/2106492
Lugupeetud Riigi Teataja toimetus
Edastan õiguskantsleri 2020.−2021. aasta tegevuse ülevaate, mida õiguskantsler esitles Riigikogule
21. septembril 2021. a.
Palume esitatud ettekanne avaldada Riigi Teataja veebilehel ja viidata õiguskantsleri
aastaülevaatele, mis on täies ulatuses kättesaadav õiguskantsleri veebilehel
https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2021/.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Piret Arukaevu
üldosakonna juhataja, personalijuht
õiguskantsleri volitusel
teisipäev, 21. september 2021, kell: 09:57 1
Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne „Õiguskantsleri 2020.-2021. aasta
tegevuse ülevaade“ Riigikogus 21. septembril 2021
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! 1. septembrist 2020 kuni 31.
augustini 2021 sai õiguskantsler kokku üle 5000 erinevat laadi pöördumise,
kaebuse, avalduse. Sisulist lahendamist vajas – ehk siis tõesti muret, mille
lahendamine kuulub õiguskantsleri pädevusse – üle 3000 asja. Töö maht
kasvas aastaga viiendiku võrra. Rõõmuga teatan, et viimase kuue aastaga on
tööd ligi kaks korda juurde tulnud.
Kui vähegi saame, siis püüame meile oma mure usaldanud kaaskodanikku
aidata ja kasutame selleks kõige lühemat õiguspärast teed.
Üksinda ei saavuta siin maailmas keegi midagi ja seepärast ma tänan teid,
austatud Riigikogu liikmed, samuti eelmise ja praeguse valitsuse liikmeid, riigi
ja kohaliku omavalitsuse ametnikke, kõikide nende arvukate juhtumite eest,
kus me ühiselt kodanike muresid lahendasime ja koos sellega vältisime
olukorda, kus inimene tunneb, et tema oma riik temast ei hooli. See on meie
ühine siht, et Eesti peaks olema parim koht elamiseks. Meie ametkonna
vaatenurgast tähendab see, et elu Eestis peab alati käima vabadust, vastutust ja
mõistlikkust nõudva põhiseaduse järgi ja isegi üksainus hammasrataste vahele
jäänud inimene on liiga palju.
Aitäh teile, hea Riigikogu, selle eest, et õige mitmel juhul parandasite inimese
ebakindluse või ebaõiglase kohtlemise allikaks olnud seadusesätteid. Kui tuua
vaid paar näidet, siis noortele sai kättesaadavaks psühhiaatriline abi, mis on
oluline eriti raskematel juhtudel. Paranes koolilaste ekskursioonibusside
ohutus. Väärteo ohvrid said õigusi juurde, neil tekkis võimalus näha ise
toimikut, et esitada näiteks liiklusõnnetuse ohvriks sattudes kahjunõue.
Seesugune hea koostöö on käima läinud ka äsja alanud ülevaateaastal, pean
siin silmas sotsiaalkomisjoni arutelusid.
Iga kaebust vaadates, kõiki neid mitut tuhandet, me esmalt küsimegi, kas
probleemi põhjus võib peituda seaduse või valitsuse, ministri või kohaliku
omavalitsuse määruse põhiseadusvastases normis? Seesuguseid probleeme
leidsime möödunud ülevaateaastal enim just omavalitsuse määrustest. Näiteks
oli vald või linn jätnud märkamata 2019. aastal muutunud seaduse ja
teisipäev, 21. september 2021, kell: 09:57 2
unustanud alla kolmeaastastele puudega lastele, täpsemini nende vanematele
toetuse ette näha. Neid juhtumeid oli palju, kõik asusid näpunäite peale
olukorda parandama.
Uue nähtusena hakkasid silma omaalgatuslikud koormised ja maksud. Näiteks
detailplaneeringu kehtestamise eest tuleb mõnes vallas maksta teatud summa
kohalikku eelarvesse sotsiaalse infrastruktuuri tasuna. Iseenesest võib see olla
täiesti õige asi. See ei puuduta ainult detailplaneeringuid ja arendusi, vaid
näiteks ka tasu kohalikule kogukonnale tehase talumise eest. Võib olla ongi
mõistlik, et arendajale pannakse rahaline kohustus ja selle raha kasutamise üle
otsustab kohalik kogukond ise. Teie ehitate saastava tehase, aga meie
vastutasuks teeme seda, teist ja kolmandat. Täiesti mõistlik. Ent siin peaks
Riigikogu looma sellise kohaliku maksu või koormise võimaluse. Vaidlus
hetkel veel käib. Lisan omalt poolt vaid, et ega seaduslikkuse nõudmine pole
tarbetu norimine. Ainult õigusriik loob eeldused, et meil oleks terve
usaldusväärne majanduskeskkond, ja samamoodi loob see eelduse inimeste
turvatundeks.
Kui norm on põhiseaduspärane, ja seda ta enamasti ongi, siis võib viga olla
ametniku töös. Ka seekord ei saa ma üle ega ümber PRIA-st. Kahjuks tekitab
PRIA äärmine punktuaalsus – mõne meelest vastutulelikkuse puudumine –
asjade menetlemisel maaelanikele kahju ja meelehärmi. Mitmel juhul leidsime,
et esitatud nõuded ja toetuseta jätmise otsused on tõesti ebaseaduslikud.
Sellele, et sageli pole väiketalunikul võimalik toetuse tagasinõudmise otsusest
aru saada, on tähelepanu juhtinud ka kohus.
Liiga tihti näeme, et seadust rakendav ametnik pole endale elulisi asjaolusid
selgeks teinud. Ta ei püüa muret lahendada, vaid pigem kuidagimoodi midagi
teha. Osalt tuleneb see pikaajalistest juhtimisvigadest, mis kaalutlusõigust ja
riskijulgust pigem pärsivad, aga ilmselt ka ülekoormusest. Oleme näinud, et
kui võtta inimese mure südameasjaks, keskenduda probleemi tuumale ja püüda
seda lahendada, saab lõpuks isegi ressurssi kokku hoida. Toon näite möödunud
ülevaateaastast, ent jällegi: selliseid näiteid oli sadu, kuigi mitte samast
valdkonnast. Inimene vajab oma tervise tõttu müravaba ruumi. Tõenäoliselt
meist keegi ei kujuta seda ette, aga temal on diagnoos, mis seda nõuab. Kui
kohalik omavalitsus saab sellest vajadusest teada ja inimesel endal ei ole raha
sellise helitõketega toa ehitamiseks, siis peab aitama kohalik kogukond. Ja
nüüd, kui sellele inimesele soovitatakse üht korterit teise järel, ühes naabrid
teisipäev, 21. september 2021, kell: 09:57 3
pidutsevad, teises elavad joodikud, kolmandas käib harilik kortermaja
tramburai, siis välja tulebki see, et selle inimese probleemi tuuma pole üldse
süvenetud. Lõpuks õnnestus siiski selgeks teha, et konkreetne inimene vajab
kohandatud eluruumi. Siis tehti kohandused ära, inimene sai talle vajaliku
ruumi kätte. Kogu vahepealne asjaajamine oli lihtsalt maksumaksja ressursi ja
selle konkreetse inimese elujõu kulu.
Süsteemsetest vigadest õnnestus parandada õige mitmeid. Näiteks on nüüd
olemas juhis, mis puudutab tollis pakkide avamist. Varem tuli ette, et võeti
postiteenistuselt pakk, tehti tollis lahti ja inimeseni jõudis ilmselgelt avatud ja
sobratud pakike. Mitte keegi ei osanud öelda, kes ja miks tegi. Nüüd on olemas
konkreetne juhis: see, et pakk tollis lahti tehti, pannakse kirja ja olukorra
põhjendused on kontrollitavad. Jällegi suur aitäh neile, kes oma tööpraktikat
vastavalt muutsid.
Elulistest näidetest, mis tekitavad palju vimma ja umbusaldust riigi suhtes,
võin teie ette tuua ka näiteks sellise. Jällegi kirjeldab see mingis mõttes
pikaajalisi juhtimisvigu. Kruusatee asfalteeriti. Väga hea. Aga endised
mahasõidud maatükkidele, mis olid selle tee ääres, likvideeriti. Loomulikult
inimesed kaebasid, põhjendused olid formaalsed. Ja kokkuvõttes,
kaalutlusõiguse võimalus oli ministri määruses ette nähtud, aga seda ei
soovitud kasutada. Ja tuligi selgitada, et teekatte muutmine ei tähenda, et tuleb
mahasõidud ära keelata. Tundub naljakas, aga ei ole.
Austatud Riigikogu, teie otsusel on õiguskantsler juba teist aastat puuetega
inimeste õiguste järelevaataja ja edendaja. Eks kõik teavad, et teha on veel õige
palju, aga hea on märgata ka asju, mis on läinud oluliselt paremaks. Sellest, et
kõik meie hooned ja avalik ruum peaksid olema turvalised ja ligipääsetavad
kõikidele – me ei räägi siin ainult ratastoolis inimestest, vaid tegelikult ka
eakatest, ka lapsevankri lükkajatest –, see teadmine on õnneks jõudnud
varasemast palju paremini kohale. Näiteks uued bussihanked tehakse juba
madalapõhjalistele bussidele. Samamoodi mõeldakse perroonidele, peatustele
ja see on väga hea. Kahjuks mitte kõikjal ja mitte alati. Kus näeme viga, eks
tuleb ära parandada. Hea on see, et Tallinna Tehnikaülikoolis on valmis saanud
tiitritarkvara, mis suulise kõne kiiresti subtiitriteks muudab. Ja see, et
kuulmislangusega inimesed peavad samuti elust ja eriti riiklikest sündmustest
osa saama, ei tulegi enam uudisena. Seda julgen küll ka meie kolleegide
teeneks pidada. Oleme saanud esimese kirjeldustõlke Eesti mängufilmile. Aga
teisipäev, 21. september 2021, kell: 09:57 4
kui rahvast hakati vaktsineerimisele registreerima, siis unustati pimedad jälle
ära. Nendel võimalust ennast vaktsineerimisele digitaalselt kirja panna ei
olnud. Taas tuli meelde tuletada, et iga kord selliseid lahendusi luues tuleb
arvestada ka pimedatega. Seda enam, et Eestis on terve hulk niisuguseid
avalikke teenuseid, mida ilma internetita enam kasutada ei saagi.
Meie töö üheks osaks on kontrollkäigud psühhiaatriahaiglatesse, vanglatesse,
hooldekodudesse. Aastatega on olukord ka neis läinud järk-järgult paremaks,
aga palju on ikkagi veel valesti. Hooldekodudes, mida on meil ligi 200 ja kus
on tublisti üle 13 000 inimese, valitseb jätkuvalt personalinappus, väga madal
palgatase, tihti ka nõutava väljaõppe puudumine. Eesti ei tohiks riigina seda
enam lubada. Samas on hooldekodudes tööl palju väga pühendunud inimesi,
nii et peaaegu iga kontrollkäigu raportit saame alustada sellest, et kliendid
kiidavad suurenenud võimalusi oma aega mõtestatult sisustada, huviringides
käia, aiandusega tegeleda, liidetakse sõbralikku personali. Samal ajal ruumi on
jätkuvalt vähe ja nendele inimestele, kes vajavad kõrvalise pilgu eest
olemuslikult varjatud hooldamistoiminguid, seda tihti ruumipuuduse tõttu ei
pakuta. Inimväärikus sellisel juhul kannatab väga kõvasti.
Vanglatest on vähem häid uudiseid. Mainin vaid, et näiteks Tartu Vanglas
lubatakse pandeemia ajal lähedastega ka videokohtumisi. Samas jätkub
ilmselgelt lubamatu praktika, kus oma vanemad külastama tulnud laps
otsitakse läbi ja laps peab end alasti võtma. See rikub ilmselgelt rahvusvahelisi
põhimõtteid, Eesti põhiseadust ning on ühtaegu täiesti ebainimlik. Siin saalis ei
ole vaja seda rõhutada, et kinnipeetavad üldiselt tulevad vangist välja, ja hea
on, kui välja tulles ei minda õkva kuritegevusse tagasi, vaid on olemas pere,
soovitatavalt töö, lahti on saadud sõltuvusest ja võimetusest oma viha juhtida.
Austatud rahvaesindus! Möödunud ülevaateaastal tuli õige sageli selgitada, et
õiguskantsleril tuleb ka kõige raskema kriisi ajal lähtuda põhiseadusest ja
seadustest. Seda tuli ja tuleb veidral moel selgitada ka neile, kes on alati
kindlalt õigusriiklikke lähtekohti jaganud. Alati, ka pandeemia ajal, tuleb meie
põhiseaduse kohaselt põhjendada piiranguid ja vabaduse võtmist, mitte
vastupidi. Just pandeemia ajal kipuvad kiiruga pähe tulema lihtsad lahendused
ja just siis kaldub rahvas ise kõva kätt ja põhiõiguste rikkumist nõudma. Väga
palju on tulnud selgitada õigusteaduse meetodit ja jällegi on asjad justkui
pöördunud. Kui varem süüdistati õigusteadlasi selles, et nad ei vaata elu ja
teiste teadusalade tulemusi, siis nüüd väga paljud kipuvad ütlema, et
teisipäev, 21. september 2021, kell: 09:57 5
õigusteadlase asi on kuiv normi nokkimine. Ei ole. Õigusteadus ei ole ja ei tohi
olla formaalne normi uurimine. Põhiõiguste piirangute põhiseaduspärasuse
hindamisel tuleb alati kõigepealt faktid ja elulised asjaolud selgeks teha, uurida
erinevate valdkondade teadustulemusi, kaasata teiste elualade tundjaid. Ja siis
viib loogiline argumenteerimine hinnanguni ühe või teise otsustuse
põhiseaduspärasuse kohta.
Väga palju on räägitud, et põhiseaduse järgi riiki juhib Riigikogu. See ei
puuduta ainult riigieelarve küsimusi vaid näiteks ka ettevõtluskeskkonna
määramist. Kui liialt tihti läheb nii, et see raam, milles ettevõtjad peaksid ausa
konkurentsi tingimustes tegutsema, nihkub seaduse asemel ministri määrusse
või hoopis kuhugi juhendisse, siis see head majanduskeskkonda ei kindlusta.
Põhiseadusevastane oleks see niikuinii, sest Eesti põhiseaduse järgi kõik
olulised küsimused peab otsustama Riigikogu. Mitmel korral oleme märganud,
et ka ettevõtjad ise tahaks libistada konkurentsitingimusi määratlevad sätted
seadusest kõrvale. Võimalik, et väga head tahtes, aga äkki on seal taga ka
lobismi idu. Ja nagu korduvalt öeldud: kui eriolukorda enam pole, siis peaks
üleriigilise mõjuga kõiki inimesi puudutavaid põhiõigusi kitsendavaid otsuseid
tegema Riigikogu. Ka rasketel aegadel. See kindlustab nii avaliku arutelu, 101
elukogemuse peegeldumise tehtavas otsuses ja ka põhiseaduslikkuse
järelevalve.
Õiguskantsleri tegevusväli on lai ja näiteid tahaks teile tuua veel palju.
Ajapuudusel paar sõna seoses kohalike valimistega laste ja noorte õigustest.
Lapsed ja noored, me uurisime seda, ootavad ennekõike uutelt volikogudelt, et
nendel oleks kuskil olla, turvaliselt olla, omavahel juttu ajada. Mõni võib seda
nimetada hängimiseks, aga see käib heaks inimeseks kasvamise juurde. Piisav
ei ole ainult rulapark, see on hea asi, aga vaja on ka neid kohti, kus näiteks
tüdrukud vahvalt istuvad ja vaatavad pilte. See oli noorte väga suur soov, et ka
nende vajadusi tähele pannakse ja et ka nendel oleks kuskil olla.
Vastus küsimusele, et kas kohalike valimiste kampaaniat, teemasid tohib
arutada ka näiteks noortekeskuses või koolis, on kindel jah. Muidugi tohib. 16-
ja 17-aastastel on hääleõigus. Piir on lihtne: kool ega noortekeskus ei tohi
muutuda ühe erakonna valimisstaabiks. Aga küsimusele, mida teha, kui
vallavanem tahab noortekeskuses pannkooke küpsetada, vastasin, et pistke
pannkoogid rahulikult pintslisse ja hääletage ikka nii, nagu tahate. Aitäh!