dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Riigi Teataja_2021. aasta tegevuse ülevaate edastamine_ettekanne Riigikogus

Õiguskantsleri Kantselei · 29. september 2021
Viit
17-2/2106492
Registreeritud
29. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigi Teataja
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
17 Õiguskantsleri tegevuse ülevaate koostamine
Sari
17-2 Kirjavahetus õiguskantsleri tegevuse ülevaate küsimustes
Toimik
17-2/2021
Vastutaja
Kadi Kallas (Õiguskantsleri Kantselei, Üldosakond)

Failid

  • 📎17-22106492 29.09.2021 Väljaminev kiri.bdoc596 KB

Sisu (failidest)

Teie nr Riigi Teataja [email protected] Meie 29.09.2021 nr 17-2/2106492 Lugupeetud Riigi Teataja toimetus Edastan õiguskantsleri 2020.−2021. aasta tegevuse ülevaate, mida õiguskantsler esitles Riigikogule 21. septembril 2021. a. Palume esitatud ettekanne avaldada Riigi Teataja veebilehel ja viidata õiguskantsleri aastaülevaatele, mis on täies ulatuses kättesaadav õiguskantsleri veebilehel https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2021/. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Arukaevu üldosakonna juhataja, personalijuht õiguskantsleri volitusel teisipäev, 21. september 2021, kell: 09:57 1 Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne „Õiguskantsleri 2020.-2021. aasta tegevuse ülevaade“ Riigikogus 21. septembril 2021 Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! 1. septembrist 2020 kuni 31. augustini 2021 sai õiguskantsler kokku üle 5000 erinevat laadi pöördumise, kaebuse, avalduse. Sisulist lahendamist vajas – ehk siis tõesti muret, mille lahendamine kuulub õiguskantsleri pädevusse – üle 3000 asja. Töö maht kasvas aastaga viiendiku võrra. Rõõmuga teatan, et viimase kuue aastaga on tööd ligi kaks korda juurde tulnud. Kui vähegi saame, siis püüame meile oma mure usaldanud kaaskodanikku aidata ja kasutame selleks kõige lühemat õiguspärast teed. Üksinda ei saavuta siin maailmas keegi midagi ja seepärast ma tänan teid, austatud Riigikogu liikmed, samuti eelmise ja praeguse valitsuse liikmeid, riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikke, kõikide nende arvukate juhtumite eest, kus me ühiselt kodanike muresid lahendasime ja koos sellega vältisime olukorda, kus inimene tunneb, et tema oma riik temast ei hooli. See on meie ühine siht, et Eesti peaks olema parim koht elamiseks. Meie ametkonna vaatenurgast tähendab see, et elu Eestis peab alati käima vabadust, vastutust ja mõistlikkust nõudva põhiseaduse järgi ja isegi üksainus hammasrataste vahele jäänud inimene on liiga palju. Aitäh teile, hea Riigikogu, selle eest, et õige mitmel juhul parandasite inimese ebakindluse või ebaõiglase kohtlemise allikaks olnud seadusesätteid. Kui tuua vaid paar näidet, siis noortele sai kättesaadavaks psühhiaatriline abi, mis on oluline eriti raskematel juhtudel. Paranes koolilaste ekskursioonibusside ohutus. Väärteo ohvrid said õigusi juurde, neil tekkis võimalus näha ise toimikut, et esitada näiteks liiklusõnnetuse ohvriks sattudes kahjunõue. Seesugune hea koostöö on käima läinud ka äsja alanud ülevaateaastal, pean siin silmas sotsiaalkomisjoni arutelusid. Iga kaebust vaadates, kõiki neid mitut tuhandet, me esmalt küsimegi, kas probleemi põhjus võib peituda seaduse või valitsuse, ministri või kohaliku omavalitsuse määruse põhiseadusvastases normis? Seesuguseid probleeme leidsime möödunud ülevaateaastal enim just omavalitsuse määrustest. Näiteks oli vald või linn jätnud märkamata 2019. aastal muutunud seaduse ja teisipäev, 21. september 2021, kell: 09:57 2 unustanud alla kolmeaastastele puudega lastele, täpsemini nende vanematele toetuse ette näha. Neid juhtumeid oli palju, kõik asusid näpunäite peale olukorda parandama. Uue nähtusena hakkasid silma omaalgatuslikud koormised ja maksud. Näiteks detailplaneeringu kehtestamise eest tuleb mõnes vallas maksta teatud summa kohalikku eelarvesse sotsiaalse infrastruktuuri tasuna. Iseenesest võib see olla täiesti õige asi. See ei puuduta ainult detailplaneeringuid ja arendusi, vaid näiteks ka tasu kohalikule kogukonnale tehase talumise eest. Võib olla ongi mõistlik, et arendajale pannakse rahaline kohustus ja selle raha kasutamise üle otsustab kohalik kogukond ise. Teie ehitate saastava tehase, aga meie vastutasuks teeme seda, teist ja kolmandat. Täiesti mõistlik. Ent siin peaks Riigikogu looma sellise kohaliku maksu või koormise võimaluse. Vaidlus hetkel veel käib. Lisan omalt poolt vaid, et ega seaduslikkuse nõudmine pole tarbetu norimine. Ainult õigusriik loob eeldused, et meil oleks terve usaldusväärne majanduskeskkond, ja samamoodi loob see eelduse inimeste turvatundeks. Kui norm on põhiseaduspärane, ja seda ta enamasti ongi, siis võib viga olla ametniku töös. Ka seekord ei saa ma üle ega ümber PRIA-st. Kahjuks tekitab PRIA äärmine punktuaalsus – mõne meelest vastutulelikkuse puudumine – asjade menetlemisel maaelanikele kahju ja meelehärmi. Mitmel juhul leidsime, et esitatud nõuded ja toetuseta jätmise otsused on tõesti ebaseaduslikud. Sellele, et sageli pole väiketalunikul võimalik toetuse tagasinõudmise otsusest aru saada, on tähelepanu juhtinud ka kohus. Liiga tihti näeme, et seadust rakendav ametnik pole endale elulisi asjaolusid selgeks teinud. Ta ei püüa muret lahendada, vaid pigem kuidagimoodi midagi teha. Osalt tuleneb see pikaajalistest juhtimisvigadest, mis kaalutlusõigust ja riskijulgust pigem pärsivad, aga ilmselt ka ülekoormusest. Oleme näinud, et kui võtta inimese mure südameasjaks, keskenduda probleemi tuumale ja püüda seda lahendada, saab lõpuks isegi ressurssi kokku hoida. Toon näite möödunud ülevaateaastast, ent jällegi: selliseid näiteid oli sadu, kuigi mitte samast valdkonnast. Inimene vajab oma tervise tõttu müravaba ruumi. Tõenäoliselt meist keegi ei kujuta seda ette, aga temal on diagnoos, mis seda nõuab. Kui kohalik omavalitsus saab sellest vajadusest teada ja inimesel endal ei ole raha sellise helitõketega toa ehitamiseks, siis peab aitama kohalik kogukond. Ja nüüd, kui sellele inimesele soovitatakse üht korterit teise järel, ühes naabrid teisipäev, 21. september 2021, kell: 09:57 3 pidutsevad, teises elavad joodikud, kolmandas käib harilik kortermaja tramburai, siis välja tulebki see, et selle inimese probleemi tuuma pole üldse süvenetud. Lõpuks õnnestus siiski selgeks teha, et konkreetne inimene vajab kohandatud eluruumi. Siis tehti kohandused ära, inimene sai talle vajaliku ruumi kätte. Kogu vahepealne asjaajamine oli lihtsalt maksumaksja ressursi ja selle konkreetse inimese elujõu kulu. Süsteemsetest vigadest õnnestus parandada õige mitmeid. Näiteks on nüüd olemas juhis, mis puudutab tollis pakkide avamist. Varem tuli ette, et võeti postiteenistuselt pakk, tehti tollis lahti ja inimeseni jõudis ilmselgelt avatud ja sobratud pakike. Mitte keegi ei osanud öelda, kes ja miks tegi. Nüüd on olemas konkreetne juhis: see, et pakk tollis lahti tehti, pannakse kirja ja olukorra põhjendused on kontrollitavad. Jällegi suur aitäh neile, kes oma tööpraktikat vastavalt muutsid. Elulistest näidetest, mis tekitavad palju vimma ja umbusaldust riigi suhtes, võin teie ette tuua ka näiteks sellise. Jällegi kirjeldab see mingis mõttes pikaajalisi juhtimisvigu. Kruusatee asfalteeriti. Väga hea. Aga endised mahasõidud maatükkidele, mis olid selle tee ääres, likvideeriti. Loomulikult inimesed kaebasid, põhjendused olid formaalsed. Ja kokkuvõttes, kaalutlusõiguse võimalus oli ministri määruses ette nähtud, aga seda ei soovitud kasutada. Ja tuligi selgitada, et teekatte muutmine ei tähenda, et tuleb mahasõidud ära keelata. Tundub naljakas, aga ei ole. Austatud Riigikogu, teie otsusel on õiguskantsler juba teist aastat puuetega inimeste õiguste järelevaataja ja edendaja. Eks kõik teavad, et teha on veel õige palju, aga hea on märgata ka asju, mis on läinud oluliselt paremaks. Sellest, et kõik meie hooned ja avalik ruum peaksid olema turvalised ja ligipääsetavad kõikidele – me ei räägi siin ainult ratastoolis inimestest, vaid tegelikult ka eakatest, ka lapsevankri lükkajatest –, see teadmine on õnneks jõudnud varasemast palju paremini kohale. Näiteks uued bussihanked tehakse juba madalapõhjalistele bussidele. Samamoodi mõeldakse perroonidele, peatustele ja see on väga hea. Kahjuks mitte kõikjal ja mitte alati. Kus näeme viga, eks tuleb ära parandada. Hea on see, et Tallinna Tehnikaülikoolis on valmis saanud tiitritarkvara, mis suulise kõne kiiresti subtiitriteks muudab. Ja see, et kuulmislangusega inimesed peavad samuti elust ja eriti riiklikest sündmustest osa saama, ei tulegi enam uudisena. Seda julgen küll ka meie kolleegide teeneks pidada. Oleme saanud esimese kirjeldustõlke Eesti mängufilmile. Aga teisipäev, 21. september 2021, kell: 09:57 4 kui rahvast hakati vaktsineerimisele registreerima, siis unustati pimedad jälle ära. Nendel võimalust ennast vaktsineerimisele digitaalselt kirja panna ei olnud. Taas tuli meelde tuletada, et iga kord selliseid lahendusi luues tuleb arvestada ka pimedatega. Seda enam, et Eestis on terve hulk niisuguseid avalikke teenuseid, mida ilma internetita enam kasutada ei saagi. Meie töö üheks osaks on kontrollkäigud psühhiaatriahaiglatesse, vanglatesse, hooldekodudesse. Aastatega on olukord ka neis läinud järk-järgult paremaks, aga palju on ikkagi veel valesti. Hooldekodudes, mida on meil ligi 200 ja kus on tublisti üle 13 000 inimese, valitseb jätkuvalt personalinappus, väga madal palgatase, tihti ka nõutava väljaõppe puudumine. Eesti ei tohiks riigina seda enam lubada. Samas on hooldekodudes tööl palju väga pühendunud inimesi, nii et peaaegu iga kontrollkäigu raportit saame alustada sellest, et kliendid kiidavad suurenenud võimalusi oma aega mõtestatult sisustada, huviringides käia, aiandusega tegeleda, liidetakse sõbralikku personali. Samal ajal ruumi on jätkuvalt vähe ja nendele inimestele, kes vajavad kõrvalise pilgu eest olemuslikult varjatud hooldamistoiminguid, seda tihti ruumipuuduse tõttu ei pakuta. Inimväärikus sellisel juhul kannatab väga kõvasti. Vanglatest on vähem häid uudiseid. Mainin vaid, et näiteks Tartu Vanglas lubatakse pandeemia ajal lähedastega ka videokohtumisi. Samas jätkub ilmselgelt lubamatu praktika, kus oma vanemad külastama tulnud laps otsitakse läbi ja laps peab end alasti võtma. See rikub ilmselgelt rahvusvahelisi põhimõtteid, Eesti põhiseadust ning on ühtaegu täiesti ebainimlik. Siin saalis ei ole vaja seda rõhutada, et kinnipeetavad üldiselt tulevad vangist välja, ja hea on, kui välja tulles ei minda õkva kuritegevusse tagasi, vaid on olemas pere, soovitatavalt töö, lahti on saadud sõltuvusest ja võimetusest oma viha juhtida. Austatud rahvaesindus! Möödunud ülevaateaastal tuli õige sageli selgitada, et õiguskantsleril tuleb ka kõige raskema kriisi ajal lähtuda põhiseadusest ja seadustest. Seda tuli ja tuleb veidral moel selgitada ka neile, kes on alati kindlalt õigusriiklikke lähtekohti jaganud. Alati, ka pandeemia ajal, tuleb meie põhiseaduse kohaselt põhjendada piiranguid ja vabaduse võtmist, mitte vastupidi. Just pandeemia ajal kipuvad kiiruga pähe tulema lihtsad lahendused ja just siis kaldub rahvas ise kõva kätt ja põhiõiguste rikkumist nõudma. Väga palju on tulnud selgitada õigusteaduse meetodit ja jällegi on asjad justkui pöördunud. Kui varem süüdistati õigusteadlasi selles, et nad ei vaata elu ja teiste teadusalade tulemusi, siis nüüd väga paljud kipuvad ütlema, et teisipäev, 21. september 2021, kell: 09:57 5 õigusteadlase asi on kuiv normi nokkimine. Ei ole. Õigusteadus ei ole ja ei tohi olla formaalne normi uurimine. Põhiõiguste piirangute põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb alati kõigepealt faktid ja elulised asjaolud selgeks teha, uurida erinevate valdkondade teadustulemusi, kaasata teiste elualade tundjaid. Ja siis viib loogiline argumenteerimine hinnanguni ühe või teise otsustuse põhiseaduspärasuse kohta. Väga palju on räägitud, et põhiseaduse järgi riiki juhib Riigikogu. See ei puuduta ainult riigieelarve küsimusi vaid näiteks ka ettevõtluskeskkonna määramist. Kui liialt tihti läheb nii, et see raam, milles ettevõtjad peaksid ausa konkurentsi tingimustes tegutsema, nihkub seaduse asemel ministri määrusse või hoopis kuhugi juhendisse, siis see head majanduskeskkonda ei kindlusta. Põhiseadusevastane oleks see niikuinii, sest Eesti põhiseaduse järgi kõik olulised küsimused peab otsustama Riigikogu. Mitmel korral oleme märganud, et ka ettevõtjad ise tahaks libistada konkurentsitingimusi määratlevad sätted seadusest kõrvale. Võimalik, et väga head tahtes, aga äkki on seal taga ka lobismi idu. Ja nagu korduvalt öeldud: kui eriolukorda enam pole, siis peaks üleriigilise mõjuga kõiki inimesi puudutavaid põhiõigusi kitsendavaid otsuseid tegema Riigikogu. Ka rasketel aegadel. See kindlustab nii avaliku arutelu, 101 elukogemuse peegeldumise tehtavas otsuses ja ka põhiseaduslikkuse järelevalve. Õiguskantsleri tegevusväli on lai ja näiteid tahaks teile tuua veel palju. Ajapuudusel paar sõna seoses kohalike valimistega laste ja noorte õigustest. Lapsed ja noored, me uurisime seda, ootavad ennekõike uutelt volikogudelt, et nendel oleks kuskil olla, turvaliselt olla, omavahel juttu ajada. Mõni võib seda nimetada hängimiseks, aga see käib heaks inimeseks kasvamise juurde. Piisav ei ole ainult rulapark, see on hea asi, aga vaja on ka neid kohti, kus näiteks tüdrukud vahvalt istuvad ja vaatavad pilte. See oli noorte väga suur soov, et ka nende vajadusi tähele pannakse ja et ka nendel oleks kuskil olla. Vastus küsimusele, et kas kohalike valimiste kampaaniat, teemasid tohib arutada ka näiteks noortekeskuses või koolis, on kindel jah. Muidugi tohib. 16- ja 17-aastastel on hääleõigus. Piir on lihtne: kool ega noortekeskus ei tohi muutuda ühe erakonna valimisstaabiks. Aga küsimusele, mida teha, kui vallavanem tahab noortekeskuses pannkooke küpsetada, vastasin, et pistke pannkoogid rahulikult pintslisse ja hääletage ikka nii, nagu tahate. Aitäh!
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel