Mait Tõitoja Teie 15.09.2021 nr
Keila Kool
[email protected] Meie 29.09.2021 nr 14-1/211739/2106490
Karantiin ja õppetöö korraldamine
Lugupeetud Mait Tõitoja
Palusite vastuseid lapsevanema saadetud küsimustele.
Lapsevanema kirjast võib aru saada, et vanem pole rahul lapse karantiini jätmisega, kui laps on
kokku puutunud koroonaviirusega nakatunud inimesega.
Karantiini jäämise kohustus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega (vt ka kehtiva
redaktsiooni seletuskirja), milles sätestatud piiranguid Vabariigi Valitsus aeg-ajalt muudab.
Sellepärast tuleb koolil end muudatustega kursis hoida ja segaduste vältimiseks neist ka kooliperet
teavitada. Praegu kehtiva korralduse järgi võib kuni 12-aastane lähikontaktne õpilane üksnes koolis
käia, kui tal puuduvad Covid-19 sümptomid ning kui tema lähikontakt Covid-19-sse nakatunuga
leidis aset üldhariduskoolis. Huvitegevuses tohib õpilane sel ajal osaleda üksnes siis, kui selles
osalevad üksnes sama kooli õpilased ja kooli töötajad.
Koolis võivad käia ka 12–18-aastased Covid-19 sümptomiteta õpilased (ka need, kes saavad
2021/2022. õppeaastal 19-aastaseks), kes on olnud Covid-haigega lähikontaktis üldhariduskoolis
ning kes on teinud seejärel viivitamata SARS-CoV-2 antigeeni testi, mille tulemus on negatiivne.
Ka nemad võivad huviringides osaleda üksnes siis, kui selles osalevad üksnes sama kooli õpilased
ja kooli töötajad. Lähikontaktne õpilane peab tegema uue PCR-testi mitte hiljem kui 72 tundi pärast
lähikontaktsuse tuvastamist.
Lapsevanem küsis, kas kool peab karantiinis olevale tervele lapsele õpet korraldama (nt
hübriidõpet).
Koolil on juhendatud õppe korraldamise viiside valikul avar kaalutlusõigus (põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse (PGS) § 24 lg 5). Õppetööd korraldades lähtub kool riiklike õppekavade
alusel koostatud kooli õppekavast. Õpilasel on õigus ja kohustus osaleda kooli päevakavas või
individuaalses õppekavas ette nähtud õppes (PGS § 9 lg 1, § 35 lg 1). Põhikooli- ja
gümnaasiumiseadust ja riiklikke õppekavasid silmas pidades saab järeldada, et üldjuhul toimub
õppetöö koolimajas.
Õpilane tohib õppetundidest puududa üksnes mõjuval põhjusel (PGS § 35 lg 2). Kool hindab, kas
puudumise põhjuseid saab pidada mõjuvaks. Õppetundidest puudumise mõjuvad põhjused on
seaduse järgi näiteks õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamine või muud
põhjused, mida kool peab mõjuvaks.
2
Ükski õigusakt ei kohusta kooli korraldama mõjuval põhjusel koolist puuduva lapse õpet kuidagi
teisiti, kui näeb ette tema tavapärane päevakava või individuaalne õppekava (nt rakendada
hübriidõpet). Samas poleks see koolile ka keelatud.
Ehkki vanema kirjas pole täpseid andmeid, mis liiki huviharidust (vabaharidust) ja millist
teenusepakkujat silmas peetakse, on üldjuhul lapsevanema ja huvihariduse pakkuja vahel
eraõiguslik (lepinguline) suhe. Seda ka siis, kui huvitegevust korraldab kohalik omavalitsus.
Enamasti on huviringi osalustasu suurus kindlaks määratud vanema ja huvihariduse pakkuja vahel
sõlmitud lepinguga. Lepinguga võib kokku leppida ka selles, mis juhul tasu maksma ei pea. Seega
võiks vanemale soovitada esmalt tutvuda lepingu tingimustega ja püüda huvihariduse pakkujaga
tasu asjus kokkuleppele jõuda. Kui huviharidust pakub kohaliku omavalitsuse asutus, võib ühendust
võtta ka kohaliku omavalitsusega.
Seda, kas kool testib kooliperet kord nädalas (sh vaktsineerituid) ning miks seda tehakse, saab
lapsevanemale selgitada kool.
Õiguskantsleril ei ole võimalik Vabariigi Valitsuse korraldust kehtetuks tunnistada ega seda kohtus
vaidlustada, samuti ei hinda ta kaebuse perspektiivikust vms.
Küsimused ja ettepanekud Vabariigi Valitsuse korraldustega kehtestatud meetmete ja piirangute
kohta võib lapsevanem saata Riigikantseleile. Vanemal on õigus esitada ka kaebus Tallinna
Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, kui tema arvates rikuvad
Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud piirangud otseselt tema või tema lapse õigusi ja
vabadusi (mh saab kohtult taotleda esialgset õiguskaitset, nt Vabariigi Valitsuse korralduse
kehtivuse või täitmise peatamist). Kui kohus leiab, et korraldus või mõni selle säte on õigusvastane,
tunnistab ta selle kehtetuks. Kohtusse pöördumise kohta leiab teavet kohtute veebilehelt. Kuna
Vabariigi Valitsus aeg-ajalt muudab koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmeid,
tuleks enne kohtusse pöördumist veenduda, millisel kujul üks või teine piirang kehtib.
Loodan, et see selgitus on Teile abiks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kärt Muller
sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja, õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Koopia: Haridus- ja Teadusministeerium
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]