Pr Kaja Kallas Peaminister Hr Tanel Kiik Sotsiaalminister
[email protected] Pr Kaija Kasekamp Sotsiaalministeerium tervisesüsteemi arendamise osakonna tervisevõrdsuse poliitika juht
[email protected] Pr Ebe Sarapuu Sotsiaalministeerium õigusosakonna juhataja asetäitja
[email protected] Koopia: Riigikogu sotsiaalkomisjon Riigikogu fraktsioonid Pr Ülle Madise Õiguskantsler
[email protected] Meie: 2 8 .09.2021 EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) seisukohad Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus e eelnõu le Sotsiaalministeerium on EVEA-le reedel, 24. septembril kell 11:43 esitanud arvamuse avaldamiseks Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu , mille vastuvõtmisel pikendatakse haigushüvitiste maksmise „ajutist“ korda. Sotsiaalministeeriumi pikaajalise kaasamispraktika stiilinäitena ning kaasamise kurioosumina sisaldas eelnõu kaaskiri teadet: „ Palume tagasisidet hiljemalt 24. septembril 2021. a , kuna eelnõu on seotud 2022. a. riigieelarve eelnõu menetlusega “. Kui eelmisel korral oli EVEA-l tuhandete liikmete arvamuse väljaselgitamiseks ning juriidiliselt argumenteeritud seisukohtade kujundamiseks 24 tundi, siis sel korral jäi aega tähtajani 12 tundi , sh vaid 5 tööpäeva sisse mahtuvat tundi ! EVEA hinnangul ei ole taoline seadusloome praktika õigusriigile kohane . E elnõu esitatud kujul , ilma asjakohase mõjuanalüüsita vastuvõtmine on tööandjatele, eriti aga väikeettevõtjatele vastuvõetamatu ning EVEA soovib esitada Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu sotsiaalkomisjonile oma sisulised vastuväited eelnõu menetlemise käigus. On hädavajalik, et haigushüvitiste maksmise kord tuleb ausa, avaliku arutelu käigus põhjalikult läbi kaaluda, mitte teha seda poolsalaja, andes ettevõtjatele kommenteerimiseks aega vaid 12 tundi. On mõttetu ja isegi piinlik viidata, et s elline praktika ei ole kooskõlas „Kaasamise hea tavaga“ - https://riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava K aasamise hea tava punkti 6 kohaselt võimaldatakse kaasatavatele piisavalt aega tagasiside andmiseks. Avalik konsulteerimine kestab neli nädalat. Põhjendatud juhtudel võib konsulteerimise kestust lühendada. Konsulteerimise kestust pikendatakse väga mahuka otsuse eelnõu puhul või muudel põhjendatud juhtudel. Käesoleva eelnõu seletuskirjas ei ole välja toodud ühtki põhjendust , miks ei olnud sotsiaalministeeriumil võimalik sedavõrd suurt ühiskondlikku mõju omavat eelnõu koostada avatult ja avaliku konsulteerimise reegleid järgides . Riigieelarve koostamise vajadus ja tähtaeg on üldteada , aastast aastasse korduv fakt, mitte kiireloomuline ja ootamatu sündmus. EVEA on korduvalt väitnud ning on ka täna kommenteeritava eelnõu osas seisukohal, et: a) koroonakriisi tõttu hüppeliselt tõusnud haiguslehtede arv on niigi tööandjatele üle jõu käiv , kuna iga eneseisolatsioonis viibiva töötaja või haiguslehel viibiva töötaja eemalolekuga kaasneb tööandja kohustus otsida asendustöötajaid või maksta ülejäänud töötajatele lisatasu töökoormuse suurenemise tõttu; vajadus töö ümber korraldada jms; b) tööandjad juba maksavad sotsiaalmaksu , mis sisaldab tervisekindlustust , ning paljud tööandjad ei jaksa enam haigushüvitise maksmise lisakulu kanda; EVEA juhib tähelepanu, et ettevõtjate niisugune topelt koormamine on olnud ebaõiglane algusest peale , st alates 01. juulist 2009 , kui jõustus Riigikogu poolt järjekordse kriisiaegse kobarseaduse katte varjus vastu võetud töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse muudatus. EVEA on sunnitud käesoleva kaasamis-paroodia tõttu järjekordselt kordama tõsiasja, et väikesed ja keskmised ettevõtjad, kelle osakaal tegutsevate ettevõtete hulgas on 99, 88 % (sh mikroettevõtted kuni 9 töötajaga 94,32%) ja erasektori tööhõives ligi 90%, ei ole Eestis seni kaasatud ametliku sotsiaalpartnerina ning tööturu osapoolena kolmepoolsetel läbirääkimistel, mis on Euroopa Liidus erandlik olukord. Ebaõiglane olukord vajab kiiret muutmist ja see muutus tuleb teha kohe. J ärjest enam ignoreerib valitsus õigusloomeprotsessis „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ ja „Kaasamise head tava“. Huvigruppide, sealhulgas ettevõtlusorganisatsioonide kaasamise protsess on näiline, ja pealiskaudne. O n võimatu anda seaduseelnõudele sisulisi kommentaare 12 tunni jooks ul, või nende ühiskondliku mõju üle arutleda. Aina massiivsemaks muutuv „kiireloomulisus“ ja „kobareelnõude“ koostamine on lubamatu. Kiireloomulised ja/või kobareelnõud peavad olema äärmiselt kaalutud ning selline õigusloome erandlik, mitte valdav praktika. Õigusaktide eelnõude väljatöötamisel jäetakse süstemaatiliselt arvestamata puudutatud ettevõtlusorganisatsioonide ja erialaliitude arvamused ja ettepanekud , tihti kaasatakse vaid meelepäraseid partnereid või toimub vaid näiline kaasamine. Õigusaktide (seadused, määrused, üldkorraldused) eelnõudele , nagu ka käesolevale Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule, jätavad koostajad tihti tegemata mõjuanalüüsi või tehakse seda kiirustades ja pealiskaudselt, jättes ettevõtjate tegelikud kulud arvestamata. Käesoleval juhul ei ole eelnõu koostajad isegi vaevunud põhjendama, miks haigushüvitiste maksmise „ajutise“ korra pikendamisel ei tehtud mõjuanalüüsi. Olukord seadusloomes on väikeste ja keskmiste ettevõtjate jaoks muutunud talumatuks ning selle peamiseks põhjuseks on valitsuse eestvedamisel ja Riigikogu vaikival heakskiidul kiires tempos taandarenev õigusloome kultuur ning üha suurenev õigusselgusetus. Sellises õigusruumis pole ettevõtjatel võimalik teha plaane ja vastu võtta otsuseid, st luua või säilitada töökohti ja panustada riigi arengusse. Lugupidamise ja laiapõhjalise dialoogi soovidega riigi ja tööandjate vahel Heiki Rits EVEA p resident /allkirjastatud digitaalselt/ Koostas: Ille Nakurt-Murumaa , Tel. +372 57809806 , e-post:
[email protected] NB! EVEA esindab otse- ja kollektiivliikmete kaudu üle 6200 ettevõt te , olles seega nii liikmete arvult kui esindatavat sihtgruppi arvestades suurim sektoriülene ettevõtjate katusorganisatsioon Eestis.