Rauno Võrno
vallavanem Meie 29.09.2021 nr 6-4/211596/2106465
Vinni Vallavalitsus
[email protected]
Vinni valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri
Austatud vallavanem
Vinni Vallavalitsuse 04.11.2020 määruses nr 7 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“ (edaspidi
eeskiri) on seadusega vastuolus olevaid nõudeid. Selliselt on määrus vastuolus seaduslikkuse
põhimõttega (põhiseaduse (PS) § 3, 154 lg 1).
Palun andke hiljemalt 31. oktoobriks 2021. a teada, mida ja millal kavatsete määruses olevate
puuduste kõrvaldamiseks ette võtta.
I. Standardite kohustuslikkus, sertifitseerimise ja kutsetunnistuse nõue
Vinni vallas on lubatud paigaldada vaid Euroopa standardite alusel sertifitseeritud reovee
kogumismahutit ja omapuhastit või omapuhastit, mille on projekteerinud kutseseaduse kohaselt
veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimise kvalifikatsiooniga projekteerija (eeskirja § 4 lg 3).
Eeskirja § 4 lõike 3 kohaselt on standardi järgimine kohustuslik. Samuti on kehtestatud
sertifitseerimise nõue, mis võib olla vastuolus Euroopa Liidus kehtiva kaupade vaba liikumise
reeglitega. Nõue ise on olemuselt tehniline norm, mille kehtestamisel tuleb järgida Euroopa Liidu
õiguses sätestatud menetluskorda. Ka on sättega kohustuslikku kutsenõuet laiendatud, mis on
vastuolus seadusega.
Standardi kohustuslikkus
Standardid ei ole õigusaktid ja nende järgimine ei ole kohustuslik. Erandlikult võib õigusaktis
standardi kohustuslikuks teha üksnes siis, kui standard on kohustuslik Euroopa Liidu või Eestile
kohustusliku rahvusvahelise õiguse õigusakti järgi (toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 42
lg 6). Eeskirjas on standardite järgimine tehtud kohustuslikuks üldise viitega ning selline viide on
vastuolus põhiseaduse §-ga 3, kui seda ei saa õigustada TNVS § 42 lõike 6 kohaselt.
Kõnealusel juhul võiks asjakohane Euroopa Liidu õigusakt olla ehitustoodete määrus
(EL) nr 305/2011, mille kohaselt on harmoneeritud standardi järgimine kohustuslik.
Harmoneeritud standardi kohustuslikkus tuleneb vajadusest tagada, et toote toimivusomadused
oleksid ühtviisi ja võrreldavalt kindlaks tehtud.
2
Kui tootele kehtestatud nõuded on Euroopa Liidu õigusakti alusel ühtlustatud kõikides
liikmesriikides, siis ei ole kohalikul omavalitsusel vaja standardit omakorda kohustuslikuks teha.
Seadus ei anna selleks ka volitust.
Eeskirjast ei selgu, millisele standardile peab vastama reovee kogumismahuti või omapuhasti ja
milliste nõuete täitmist peab sertifikaat tõendama. Viidates niiviisi üldiselt Euroopa standardile,
võib see tähendada nii Euroopa regionaalsete standardiorganisatsioonide (Euroopas CEN,
CENELEC, ETSI) kui ka Euroopa riikide rahvuslike standardiorganisatsioonide (nt Eesti
Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus MTÜ) standardit.
Sertifitseerimise nõue
Eeskirja § 4 lõike 3 kohaselt on Vinni vallas lubatud paigaldada ainult selliseid kogumismahuteid
ja omapuhasteid, mis on sertifitseeritud vaid Euroopa standardite kohaselt. See nõue tähendab, et
kehtestatud on nõue toodete vastavushindamisele ning keelatud on tooted, mis mujal Eestis ja
Euroopa Liidus on lubatud, kuid ei ole sertifitseeritud.
Reovee kogumismahuti ja omapuhasti on ehitustoode, millele kohaldub määrus (EL) nr 305/2011.
See määrus rakendub siis, kui toote kohta on olemas Euroopa tehniline hinnang või ühtlustatud
standard (harmoneeritud standard) ehk selline Euroopa standard, mis on vastu võetud Euroopa
Komisjoni mandaadi alusel konkreetse Euroopa Liidu õigusakti nõuete järgimise hõlbustamiseks.
Ehitustoodete määruse harmoneeritud standardite loetelu leiab näiteks Euroopa Liidu
vastavushindamisasutuste andmebaasist. Ehitustoodete määruse puhul tuleb järgida ühtlustatud
(harmoneeritud) standardit (kui see on olemas) ja selle kohaselt teha kindlaks ehitustoodete
toimivusomadused.
Kui ehitustoote kohta ei ole harmoneeritud standardit ega ka Euroopa tehnilist hinnangut, siis võib
iga riik kehtestada sellele tootele nõudeid, arvestades seejuures Euroopa Liidu kaupade vaba
liikumise põhimõtteid, sh vastastikuse tunnustamise põhimõtet ja protseduurireegleid. Eesti
kontekstis tähendab see, et nõuded sellisele tootele võib määrusega kehtestada Vabariigi Valitsus
või minister (nt TNVS § 5 lõike 4 alusel), mitte aga kohalik omavalitsus.
Sertifitseerimist tõendab sertifikaat. Kuigi eeskirjast ei tulene, et vald nõuab asjakohastes
menetlustes ka sertifikaadi esitamist, võib seda praktikas siiski ette tulla. Kui selline nõue
esitatakse, siis võib selle täitmine osutuda võimatuks ja sisutuks.
Euroopa Liidu õiguse kohaselt ei tõendata toote nõuetele vastavust sertifikaadiga, vaid tootja
koostatud vastavusdeklaratsiooniga ning tootele või selle pakendile lisatud vastavusmärgisega.
Vastavushindamises peab mõnikord osalema ka sõltumatu osapool, kes võib olla akrediteeritud ja
ehitustoodete määruse kohast tegevusluba omav katselabor, inspekteerimisasutus,
sertifitseerimisasutus, kuid toote nõuetele vastavust tõendab siiski üksnes tootja.
Ehitustoodete määruse kohaldamisalas olevate toodete kohta koostab tootja
toimivusdeklaratsiooni (vt deklaratsiooni näidist määruses (EL) nr 574/2014) pärast seda, kui ta
on toote toimivusomadused ettenähtud korras kindlaks teinud. Toimivusomadused tuleb kindlaks
teha (EL) nr 305/2011 lisas V sätestatud tõendamissüsteemi järgides (seda lisa on uuendatud
määrusega (EL) nr 568/2014).
Kuigi toote nõuetele vastavuse tõendamiseks võib olla vaja toodet või tootja kvaliteedisüsteemi
sertifitseerida ja tootjal võib olla ka sertifikaat, ei nõua õigusaktid, et sertifikaadid jms dokumendid
(nt katsearuanded) oleksid tootega kaasas või muul viisil avalikkusele kättesaadavad. Seega ei
pruugi need toote lõppkasutajale, selle paigaldajale ega müüjale olla kättesaadavad. Sellised
dokumendid peavad nõudmise korral kättesaadavad olema üksnes riiklikule
turujärelevalveasutusele (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet). Tootega peab kaasa andma
3
toimivusdeklaratsiooni ja vajaduse korral ka kasutus- ning paigaldusjuhendi. Üksnes need
dokumendid saavad olla lõppkasutajale kättesaadavad ja neid võib ka nõuda.
Sertifikaat ei pruugi anda olulist teavet toote kohta, sertifitseerida võib ka tootja kvaliteedisüsteemi
või üksnes mõnd spetsiifilist toote omadust. Eeskirjas ei ole täpsustatud, milliste nõuete täitmist
peaks sertifikaat tõendama.
Mitmete kanalisatsioonitehniliste toodete puhul on Euroopa Komisjon määranud
tõendamissüsteemid, mida tuleb järgida (otsus (EL) 2015/1959). Näiteks septikute puhul tuleb
järgida süsteemi 3, mille kohaselt tuleb vastavushindamisse kaasata katselabor, kes teeb vajalikud
katsed. Katselabor ei sertifitseeri ega anna sertifikaati.
Seega piirab eeskirjas kehtestatud sertifitseerimise nõue toodete valikut, lubades kasutada üksnes
neid tooteid, mille vastavushindamise on tootja korraldanud Euroopa Liidu õigusaktis nõutud
viisil, ning peale selle vabatahtlikult sertifitseerinud ja sertifikaadi kättesaadavaks teinud.
Euroopa Liidu õiguse kohaselt võib turule lasta ja kasutusele võtta toote, mis vastab Euroopa Liidu
õigusakti nõuetele ja mille nõuetele vastavus on ettenähtud korras tõendatud. Liikmesriikidel ei
ole sellisel juhul tavaliselt võimalik ega ka vajadust kehtestada lisa- või erinevaid nõudeid.
Tehnilise normi kehtestamisest teavitamata jätmine
Eeskirja § 4 lõige 3 on olemuselt tehniline norm, kuna selle kohaselt on Vinni valla territooriumil
keelatud paigaldada kogumismahutit ja omapuhastit, mis ei ole sertifitseeritud Euroopa standardite
alusel. Selliselt on ühtlasi reguleeritud seda, milliseid tooteid on võimalik ühe Eesti omavalitsuse
territooriumil turule lasta ja paigaldada. Niisuguste nõuete kehtestamine on vastuolus Euroopa
Liidu kaupade vaba liikumise reeglitega.
Enne tehnilist normi sisaldava õigusakti kehtestamist oleks tulnud sellest teavitada Euroopa
Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu liikmesriike, nagu näeb ette direktiiv (EL) 2015/1535 ja TNVS
§-s 43 ettenähtud kord. Kui vald asub eeskirjaga kehtestatud ja teavitamiskohustuse kaasa toonud
nõuet rakendama, siis võib isik, kellele nõue esitati, nõuda sätte kohaldamata jätmist (vt Euroopa
Kohtu otsus nr C-194/94 CIA Security International SA). Teadaolevalt ei ole selle eeskirja
menetlemisel teavitamisprotseduuri läbi tehtud (TRIS andmebaasist vastavat menetlust ei leia).
Kohalik omavalitsus ei saa kehtestada toodetele ja nende nõuetele vastavuse tõendamisele
nõudeid. Puudub ka olulisest avalikust huvist tulenev vajadus kohaliku omavalitsuse õigusaktiga
selliseid nõudeid kehtestada.
Kutsekvalifikatsiooni nõue omapuhasti projekteerimisel
Eeskirja § 4 lõige 3 näeb ette, et reovee omapuhasti ehitusprojekti koostajal peab olema
kutsetunnistus veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimiseks.
See nõue on vastuolus ehitusseadustiku (EhS) § 24 lõike 2 punktiga 2. Selle järgi saab
kutsetunnistuse nõuet esitada üksnes sellise ehitise projekteerimiseks, mille ehitamiseks on
seaduse kohaselt vajalik ehitusluba.
Kõigi reoveepuhastite rajamiseks ei ole vaja taotleda ehitusluba. Ehitusluba tuleb taotleda
reoveepuhasti jaoks, mille jõudlus on 50 inimekvivalenti ja rohkem (EhS lisa 1). Omapuhasti
projekteeritud koormus on kuni 50 inimekvivalenti (VeeS § 96, eeskirja § 2 lg 2 p 6). Seega ei pea
omapuhasti ehitusprojekti koostajal olema kutsetunnistust. Sellest hoolimata peab ta olema
asjatundlik ja projekteerimiseks piisavate teadmiste ja oskustega.
4
II. Ehituslikud nõuded
Eeskirjas reguleeritakse ehitus- ja kasutusteatise menetlusi teisiti kui seaduses, mistõttu on eeskiri
neis aspektides seadusega vastuolus. Seadus ei anna kohalikule omavalitsusele volitust reguleerida
seda, mida seadusega on juba reguleeritud, liiati veel seaduses sätestatust erinevalt.
Eeskirja § 5 lõike 5 järgi tuleb olemasolevale hoonele paigaldatud reovee kogumismahuti või
esitada omapuhasti kasutuselevõtmiseks kasutusteatis hiljemalt viis tööpäeva pärast mahuti
paigaldamist. See säte on vastuolus EhS § 48 lõikega 2, mille järgi tuleb kasutusteatis esitada
vähemalt kümme päeva enne kasutamise alustamist.
Eeskirja § 6 lõikest 2 järeldub, et ka isikliku majapidamise tarbeks omapuhasti paigaldamiseks
tuleb esitada nii ehitusteatis kui ehitusprojekt. See nõue ei ole kooskõlas ehitusseadustikuga. EhS-i
lisas 1 on kirjas, et isikliku majapidamise tarbeks reovee kogumismahuti paigaldamisel on vaja
esitada üksnes ehitusteatis, mis tähendab, et ehitusprojekti esitama ei pea. Üksnes kuni
50 inimekvivalendi suuruse jõudlusega reoveepuhasti (mis ei ole isikliku majapidamise
reoveepuhasti) rajamiseks on nõutud ehitusteatis koos ehitusprojektiga.
Seadus eristab reoveepuhasti rajamisel loakohustust teatisekohustusest lähtuvalt sellest, kui suur
on reoveepuhasti jõudlus. Kuni 50 inimekvivalendi suuruse jõudlusega reoveepuhasti ehitamiseks
nõutakse ehitusteatist koos ehitusprojektiga. Kui puhasti jõudlus on 50 inimekvivalenti või
rohkem, nõutakse ehitusluba. Eraldi on käsitletud isikliku majapidamise tarbeks paigaldatud
reovee kogumismahutit ja puhastit – nende puhul piisab üksnes ehitus- ja kasutusteatise
esitamisest, st ehitusprojekti esitama ei pea (EhS-i lisa 1 ja lisa 2).
Arvestades ehitusseadustikust tulenevat regulatsiooni, saab ehitusprojekti nõuda üksnes juhul, kui
nõutakse ehitusteatise või kasutusteatise esitamist koos ehitusprojektiga ja mõistagi sel juhul, kui
on nõutav ehitus- ja kasutusluba. Sellistel juhtudel peab ehitusprojekt olema koostatud vastavalt
majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“.
Ehitusseadustik ei näe ette võimalust, et ehitusprojektile kehtestab nõudeid ka kohalik
omavalitsus.
Eeskirja § 6 lõike 4 kohaselt tuleb omapuhasti kasutuselevõtuks esitada kasutusloa taotlus ja
ehitise dokumentatsioon. See nõue on vastuolus EhS lisas 2 sätestatuga, mille järgi tuleb isikliku
majapidamise reoveepuhasti kasutuselevõtuks esitada kasutusteatis.
Segadust tekitab seegi, et eeskirja § 6 lõikes 2 on mainitud ehitusseadustiku lisades sätestatust
erinevat mõõdikut – jõudlus alla 5 m3 ööpäevas või reoveepuhasti jõudlus kuni/üle
50 inimekvivalendi.
Eeskirja § 9 lõike 4 järgi tuleb viie tööpäeva jooksul pärast reovee kogumismahuti või omapuhasti
likvideerimisel esitada teatis. See regulatsioon ei ole kooskõlas EhS §-s 43 sätestatud ehitise
täieliku lammutamise teatise regulatsiooniga.
III. Ettevõtlusvabaduse piiramine
Eeskirja § 8 lõike 1 kohaselt peab purgija olema registreeritud äriregistris ja tema tegevusala peab
olema registreeritud majandustegevuse registris. Sellisele nõudele on keeruline põhjendust leida
ja seda on võimatu ka täita.
Äriregistri kanne ei taga, et registreeritud isik täidab nõudeid, samuti ei kajasta kanne isiku
võimekust nõudeid järgida. Äriregistri kanne ei seondu reovee kohtkäitlemisega ja see ei ole ka
purgimise kvaliteeti käsitlev nõue. Äriregistris registreerimise nõue võib mõne isiku puhul olla
5
oma mõju poolest sisuliselt tegevuskeeld, sest see kohustab purgimiseks valima sellise õigusliku
vormi, mis võimaldab registreerimise äriregistris.
Ettevõtjal on võimalik end majandustegevuse registris registreerida siis, kui seadus näeb sellise
kohustuse ette ja tal tuleb esitada majandustegevusteade (majandustegevuse seadustiku üldosa
seadus (MSÜS) § 14 lg 1). Ükski seadus ei nõua, et purgimisteenuse osutamiseks tuleb olla
registreeritud majandustegevuse registris. Seega ei ole purgimisteenuse osutajal võimalik eeskirja
§ 8 lõikes 1 sätestatud nõuet täita.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]