Margus Reiland Teie 16.07.2021
Advokaadibüroo Lextal
[email protected] Meie 27.09.2021 nr 6-3/211378/2106415
Mandri ja väikesaare vahelisel laevaliinil kehtivad sõidusoodustused
Austatud Margus Reiland
Palusite hinnata majandus- ja taristuministri 30.04.2021 määruse nr 20 „Avaliku teenindamise
lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad
ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“ (edaspidi määrus)
vastavust põhiseadusele.
Teie hinnangul on see määrus vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 3, kuna ei ole
kooskõlas püsiasustusega väikesaarte seadusega ja ühistranspordiseaduses (ÜTS) sätestatud
volitusnormidega. Samuti leidsite, et määrus on vastuolus võrdsuspõhiõigusega (PS § 12), kuna
selle järgi koheldakse isikuid sõidukite veol erinevalt.
Teie küsimuse puhul on asjakohased ÜTS § 36 lõiked 3 ja 4. ÜTS § 36 lõige 3 näeb ette, et
laevaliinil saab soodsama sõidukipileti osta inimene, kes on sõiduki registreerimistunnistuse
kohaselt selle omanik või vastutav kasutaja ning rahvastikuregistri kohaselt ühtlasi laevaliini
algus- või lõpp-punktiks oleva väikesaare elanik. ÜTS § 36 lõike 4 kohaselt on võimalik anda ka
muid soodustusi, kui selleks on mõistlik ja asjakohane põhjus ning kui see on avalikes huvides.
Leian, et määrus on kehtestatud neist normidest lähtudes ja on seadusega kooskõlas. Määrusega
kehtestatud sõidusoodustuse tingimused ei too kaasa isikute ebavõrdset kohtlemist ega ole
vastuolus põhiseaduse §-ga 12. Ka ei ole määrus vastuolus püsiasustusega väikesaarte seadusega.
Kuigi ÜTS § 36 lõikes 4 sätestatu ei välista muid soodustusi, on nende pakkumine poliitilise valiku
küsimus. Võrdsuspõhiõiguse (PS § 12) alusel ei saa nõuda, et sõidusoodustus peaks olema
kujundatud teistsugustel alustel ja tingimustel.
I. Isikute erinev kohtlemine sõidukite veol
Selgitasite, et väikesaarel on sõidukite ristkasutus tavaline. Väikesaare elanikule kuuluva või tema
kasutuses oleva sõidukiga sõidab laevaliinil mõni teine inimene, kelle andmeid selle sõiduki
registreerimistunnistusel ei ole. Määruses sõidukite veole ettenähtud sõidusoodustuse tingimused
sellist praktikat enam ei soosi, kuna soodsama sõidukipileti saab osta üksnes see, kelle andmed on
üle veetava sõiduki registreerimistunnistusel.
Väitsite, et määrus on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega (PS § 12), kuna sõidukite veole
ettenähtud sõidusoodustuse tingimuste järgi koheldakse väikesaare elanikke põhjendamatult
2
erinevalt. Ühtmoodi koheldakse sõiduki omanikke või selle ametlikke kasutajad, ja teisiti neid,
kelle andmeid sõiduki registreerimistunnistusel ei ole. Samuti koheldakse erinevalt väikesaare
elanikke ja väikesaare juriidilisi isikuid.
Märkisite, et juriidiline isik saab sõidusoodustust kasutada soodsamatel tingimustel. Juriidilise
isiku sõidukile saavad sooduspileti osta juriidilise isiku töötajad, kes ei pruugi olla väikesaare
elanikud. Seega koheldakse erinevalt inimesi, kes rahvastikuregistri kohaselt elavad väikesaarel,
ja juriidilisi isikuid, kelle äriregistrijärgne asukoht on väikesaarel.
Teie avalduses kirjeldatud juhul ei ole siiski tegemist võrdsuspõhiõiguse rikkumisega. PS § 12
lõige 1 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse, mida piiratakse siis, kui sarnases olukorras olevaid
isikuid koheldakse ebavõrdselt. Ebavõrdse kohtlemise tuvastamiseks tuleb esmalt määrata
kindlaks võrdluse lähtekoht (lähim ühine soomõiste) ja tuua selle alusel välja võrreldavate isikute
grupid (RKÜKo 20.10.2020, nr 5-20-3, p 93). Sarnases olukorras isikute erinev kohtlemine on
põhiseadusega vastuolus, kui erinevaks kohtlemiseks puudub mõistlik ja asjakohane põhjus. Et
hinnata piirangu põhiseaduspärasust, tuleb kaaluda ebavõrdse kohtlemise eesmärki ja tekitatud
ebavõrdse olukorra raskust (RKÜKo 18.12.2019, nr 5-19-42, p 56). Võrdsuspõhiõigust rikutakse
siis, kui inimest koheldakse halvemini kui temaga võimalikult sarnases olukorras olevat isikut,
ning kui selline kohtlemine on meelevaldne (RKÜKo 07.06.2011, nr 3-4-1-12-10, p 34; RKÜKo
20.10.2020, nr 5-20-3, p 93).
Teie avalduse alusel võib võrreldavad isikute grupid eristada järgmiselt:
1) väikesaare elanikud, kelle nimi on märgitud veetava sõiduki registreerimistunnistusele, ja
teised väikesaare elanikud, kelle nime seal ei ole;
2) väikesaarel elavad inimesed ning juriidilised isikud, kelle asukoht on väikesaarel.
Esimese grupi puhul võrreldakse füüsilisi isikuid omavahel ning neid eristav asjaolu on sõiduki
registreerimistunnistuse andmed. Teise grupi puhul võrreldakse füüsilisi isikuid juriidiliste
isikutega ning neid eristav asjaolu on isiku liik.
Sõidukite veol ettenähtud sõidusoodustuse eesmärk on leevendada väikesaarel elavate või seal
registreeritud asukohta omavate juriidiliste isikute halvemat olukorda võrreldes mandril elavate
või asukohta omavate isikutega. Saarelt mandrile ja mandrilt saarele pääsemiseks ei ole muud
võimalust kui sõita praamiga – selle tõttu tuleb väikesaarte elanikel kanda suuremaid sõidukulusid
kui mandrielanikel (vt ühistranspordiseaduse seletuskiri).
Kõnealusel juhul ei too soodustuse tingimused kaasa kellegi meelevaldselt ebasoodsamat
kohtlemist. Sõiduki sõidusoodustus on ette nähtud üksnes väikesaare elanikule, kes liikleb enda
sõidukiga.
Erinevat kohtlemist saab pidada kõnealusel juhul asjakohaseks ja mõistlikuks. Seda võib õigustada
eesmärgiga tagada sõidusoodustuse administreerimise lihtsus, soodustuse eesmärgipärasus, sh
vähendada või vältida soodustuse väärkasutust. Isegi kui mõnd eesmärki oleks võimalik saavutada
teisiti, tuleb seaduse kohaselt sõiduki veol sõidusoodustust andes lähtuda sõiduki
registreerimistunnistusele kantud andmetest. ÜTS § 36 lõige 3 sätestab soodustuse üksnes isikule,
kes on veetava sõiduki registreerimistunnistusele märgitud omaniku või vastutava kasutajana.
Ühistranspordiseaduse seletuskirjas põhjendatakse seda vajadusega eristada väikesaarel elavad
autot kasutavad isikud neist, kes seal ei ela.
ÜTS § 36 lõike 4 kohaselt võib anda muid sõidusoodustusi või suurendada sõidusoodustuse määra
ka mõnele teisele üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupile, kui seda nõuab avalik
3
huvi ja soodustuse kehtestamiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus. Seega ei ole välistatud, et
määruses nähakse ette sõidusoodustuse andmiseks ka muud asjakohased alused.
ÜTS § 36 lõike 4 alusel saab minister kaaluda, kas kehtestada täiendavate ja teistsuguste
tingimustega sõidusoodustus. Määruses on seda kaalutlusõigust kasutatud nii, et sõiduki
sõidusoodustuse kasutamise õigus on antud ka sõiduki registreerimistunnistusele märgitud
kasutajale. Võib arvata, et minister ei ole leidnud ülekaalukat avalikku huvi ega mõistlikku ja
asjakohast põhjust kehtestada sõidukite veo soodustusele teistsugused tingimused.
Määruses sätestatud sõidusoodustuse tingimused ei too ühelegi väikesaare elanikule rasket
tagajärge. Endiselt saa osta enda sõidukile praamisõiduks sooduspileti. Võib arvata, et senine
sõidukite ristkasutuse praktika on välja kujunenud varem kehtinud sõidusoodustuste tõttu. Kui
sõidusoodustuste tingimused muutusid, siis võivad muutuda ka harjumused.
Füüsilised isikud ja juriidilised isikud on olemuselt erinevad, mis ühtlasi tingib soodustuse
kasutamisel erinevad tingimused. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt, kes saab
toimida tema nimel tegutsevate inimeste abil. On ootuspärane, et juriidilisele isikule kuuluvat
sõidukit ei kasuta üksnes juriidilise isiku juhtorganitesse kuuluvad inimesed, vaid ka töötajad ja
muul õiguslikul alusel juriidilise isiku vastutusel tegutsevad inimesed (tsiviilseadustiku üldosa
seaduse § 132). Seda, et juriidilise isiku puhul saab soodustust kasutada rohkem inimesi, ei saa
pidada ebavõrdseks kohtlemiseks võrreldes füüsiliste isikutega, kes saavad osta sooduspileti
üksnes sellele sõidukile, mille omanikud või kasutajad nad on. Ka ei põhjustata juriidilise isiku ja
füüsilise isiku erineva kohtlemisega kellelegi raskeid tagajärgi.
Märkisite sedagi, et suursaartega korraldatud liiniveol on sõidukite veole ette nähtud saare
elanikele soodsamad tingimused. Majandus- ja taristuministri 25.09.2015 määruse nr 120
„Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja
selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-
Triigi parvlaevaliinidel“ § 5 lõike 1 sõnastusest võib arvata, et sooduspileti võib osta sõidukile ja
selle haagisele, kui sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduki omanik, vastutav kasutaja
või kasutaja rahvastikuregistrijärgne elukoht vastaval saarel isegi kui ta ise ei sõida kaasa.
Kuigi määruse nr 120 sõnastus on erinev, ei saa üksnes sellest järeldada, et sõidukite veo
tingimused on soodsamad. Erinev sõnastus ei pruugi olla taotluslik ega rakendamisel teistsuguse
tähendusega. Teadaolevalt rakendatakse suursaarte vahel sõidukite veol sõidusoodustust siiski
samuti nagu väikesaarte puhul - sõiduki veol saab soodustust kasutada vaid isik, kes on sõiduki
registreerimistunnistusele kantud kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja. Ei ole põhjust nõuda,
et väikesaarte elanikele tehtavate soodustuste tingimused peaksid olema sõnastatud määruse nr
120 eeskujul. Kui sama küsimust käsitlevates määrustes on erinev sõnastus, ning see osutub
oluliseks, on võimalik korrigeerida ka määruse nr 120 sõnastust.
Soodustust soovival isikul tuleb esitada dokument, mis võimaldab tuvastada tema õigust saada
soodustust, ning sõiduki registreerimistunnistus (määruse nr 120 § 5 lõiked 2 ja 21). Üksnes nende
andmete võrdlemise alusel saab vedaja otsustada veolepingut sõlmides soodustuse andmise.
Vedajal ei ole õigust tutvuda lepingu sõlmimisel kolmandate isikute elukohaandmetega. Nii võib
aga juhtuda, kui sooduspiletit soovitakse sõidukile, mille registreerimistunnistusele märgitud isik
ei ole ise vahetult lepingut sõlmimas ehk piletit ostmas. Vedajal on õigus kontrollida vaid seda,
kas lepingut sõlmiv isik on kantud sõiduki registreerimistunnistusele ja kas tema elukoht on
rahvastikuregistri andmete kohaselt saarel. Sama aspekt on asjakohane ka väikesaarte laevaliinil
ettenähtud soodustuse kasutamise korral.
4
II. Kooskõla seaduslikkuse põhimõttega
Väitsite, et määrus ei ole kooskõlas ühistranspordiseadusega, kuna määrusega ettenähtud
soodustuste käsitlus on rangem, kui seadus ette näeb, ning määrus on ühtlasi vastuolus
püsiasustusega väikesaarte seaduses sätestatud eesmärkidega.
Sellist järeldust siiski teha ei saa. Määruse sisust saab järeldada hoopis vastupidist: määrus sätestab
avarama soodustuse. Määruse järgi saab sõidusoodustust kasutada ka sõiduki
registreerimistunnistusele kantud kasutaja. Seaduse kohaselt peaks saama sõidukile sooduspileti
osta üksnes sõiduki registreerimistunnistusele kantud omanik ja vastutav kasutaja.
Ühistranspordiseaduse sätted ei näe ette, et sõidukite veol tuleks soodustust anda lähtuvalt
sõidukist ja olenemata sellest, kas sõidukis on ka selle omanik või ametlik kasutaja (ÜTS § 36 lg
3). Seadus võimaldab ministril anda muid soodustusi või kehtestada veelgi soodsamaid tingimusi,
kui seda nõuab avalik huvi ning soodustuse kehtestamiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus.
Volitusnorm ÜTS § 36 lõikes 4 mainitud lisasoodustuste andmiseks on ÜTS § 36 lõige 5.
ÜTS § 36 lõikes 4 on antud kaalutlusõigus, mida minister võib kasutada, kui seda õigustatuks
peab. Sellest sättest ei järeldu, milline peab olema kehtestatav soodustus või kas täiendavaid
soodustusi tuleks üldse anda. Määrusest selgub, et minister on pidanud vajalikuks ja asjakohaseks
võimaldada väikesaarte elanikel osta sõidukile sooduspilet ka registreerimistunnistusele märgitud
sõiduki kasutajal. Seega näeb määrus ette soodsama regulatsiooni kui ÜTS § 36 lõige 3.
Põhiseaduse §-st 12 tuleneva võrdsuspõhiõiguse alusel ei saa nõuda, et minister peab võimaldama
sõidusoodustust kasutada näiteks ka siis, kui veetakse väikesaare elaniku sõidukit, mille
registreerimistunnistusele kantud isik ise sõidukiga kaasa ei sõida.
Ka püsiasustusega väikesaarte seaduses ei ole sätestatud kohustust näha ette teistsuguseid ja
suuremaid soodustusi. Püsiasustusega väikesaarte seaduse § 8 lõike 2 kohaselt korraldatakse
transporditeenust ühistranspordiseaduses sätestatud korras, lähtudes väikesaare püsielanike
liikumisvajadustest. Väikesaarte elanike liikumisvajadus on tagatud ka siis, kui sõiduki veole
ettenähtud sõidusoodustust kasutab vaid isik, kelle andmed on kantud sõiduki
registreerimistunnistusele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]