dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Grandman Law Firm Advokaadibüroo_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 21. september 2021
Viit
14-1/211759/2106263
Registreeritud
21. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Grandman Law Firm Advokaadibüroo
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-1 Menetlusse võtmata avaldus (puudub pädevus)
Toimik
14-1/211759
Vastutaja
Marju Agarmaa (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎14-12117592106263 21.09.2021 Väljaminev kiri.bdoc251 KB

Sisu (failidest)

Ilya Zuev Teie 23.08.2021 nr Grandman Law Firm Advokaadibüroo [email protected] Meie 21.09.2021 nr 14-1/211759/2106263 Austatud Ilya Zuev Pöördusite õiguskantsleri poole mitme avaldusega (käesoleva kirjaga vastame viiele Teie poolt 23.08.2021 saadetud avaldusele), milles sisuliselt soovite teada, kuidas üht või teist õigusnormi praktikas rakendatakse või rakendama peaks. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kelle pädevusjärgsete ametiülesannete ring on piiritletud põhiseaduse ja õiguskantsleri seadusega. Õiguskantsleri võimuses on kontrollida, et õigustloovad aktid (seadused, määrused) vastaksid põhiseadusele ja seadustele ning et avalikke ülesandeid täitvad isikud ja asutused järgiksid inimeste põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi ning hea halduse tava. Õiguskantsleri ametiülesannete hulka ei kuulu kohtupraktika ega õigusaktide sätete selgitamine. Õigusaktide sätete selgitamise ja tõlgendamise kohustus on ametiasutusel, kes on olnud konkreetse õigusakti väljatöötajaks või kelle tegevusvaldkonda konkreetne õigusakt reguleerib (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 3). Seega tuleks Teil karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku või vangistusseaduse sätete selgitamise sooviga pöörduda Justiitsministeeriumi poole. Õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 15 lg 1 alusel on igaühel õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks. Sellisel juhul esitab avaldaja avalduses põhjendused, milles ta näeb õigusakti vastuolu põhiseaduse või seadusega. Norm ei ole põhiseadusega vastuolus, kui seda on võimalik põhiseaduspäraselt kohaldada. Kuna Teie küsimused või etteheited puudutavad erinevate õigusnormide rakenduspraktikat, mitte vastuolu põhiseadusega, siis jäävad Teie pöördumised läbi vaatamata (ÕKS § 151 lg 2). Mitu Teie avaldust puudutasid vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerivate karistusseadustiku (KarS) üldosa sätete alusel saab süüdimõistetu seaduses ettenähtud tähtaja saabumisel küll nõuda enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid tal ei ole subjektiivset õigust nõuda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist1. See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. 1 Riigikohtu 28. aprill 2017 määrus nr 3-1-1-12-17. 2 Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine väljendab üldsuse usaldust süüdlase suhtes, andes talle võimaluse oma käitumisega kinnitada, et karistus on tema puhul mõjunud ettearvatust varem ja et ta ei pane vabaduses olles toime uut kuritegu. Otsuse, kas inimene tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, langetab kohus (kohtu kaalutlusotsus). Samamoodi puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda avavanglasse paigutamist – avavanglasse paigutamise eelduseks on küll kinnipeetava nõusolek, kuid avavanglasse paigutamine on haldusvõimu kaalutlusotsus.2 Kokkuvõetult tähendab see seda, et kinnipeetav kannab karistust teadmisega, et eelduslikult tuleb karistus täiel määral ja kinnises vanglas ära kanda. Ühes avalduses tõstatasite probleemina selle, et Harju Maakohtus lahendab täitmiskohtuniku asju vaid üks kohtunik ja inimesel (menetlusosalisel) ei ole kohtuniku isiku osas alternatiivi. Kohtunike tööjaotus esimese ja teise astme kohtutes nähakse ette tööjaotusplaanis, mille kinnitavad kohtud omavalitsuslikult kohtu üldkogul (kohtute seadus § 37). Tööjaotusplaaniga on võimalik ühtlustada koormust kohtunike vahel ning suuremates kohtutes näha ette spetsialiseerumine lahendatavate asjade liikide kaupa. Spetsialiseerumine on võimalik nii laiemalt (nt kriminaalasju ja tsiviilasju lahendavad kohtunikud) kui ka kitsamalt (kohtuasjade jaotamine täpsete kategooriate abil, nt eeluurimiskohtunikud, täitmiskohtunikud, alaealistele spetsialiseerunud kohtunikud jne). Spetsialiseerumine peaks tagama, et kitsama teemavaldkonnaga tegelevad selles valdkonnas põhjalikke teadmisi omavad kohtunikud, mis peaks kasulikult mõjuma nii kohtulahendite kvaliteedile, kohtupraktika ühtsusele (õiguskindlusele) kui ka kohtu jõudlusele. Harju Maakohtus on tööjaotusplaaniga süüteovaldkonnale spetsialiseerunud kohtunikest neli eeluurimiskohtunikku ning üks täitmiskohtunik, kellele kuriteo- ja väärteoasju ei jagata, mis peaks praktikas tagama täitmiskohtuniku asjade tõhusa läbivaatamise. Kohtunike spetsialiseerumist ei ole põhjust pidada põhiseadusvastaseks. Põhiseaduse § 146 järgi on kohus oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadusega. Kui menetlusosaline leiab, et kohus ei ole tema kohtuasja lahendamisel erapooletu või esinevad muud taandamise alused, siis on tal võimalik esitada taotlus kohtuniku taandamiseks. Kohtulahendi sisulisi puudusi on vajadusel võimalik välja tuua kohtuotsuse vaidlustamisel, kus neile asjaoludele saab hinnangu anda kõrgema astme kohus. Lisaks tuleb arvestada, et kohtusse pöördumisel (või kohtumenetlusse muud moodi osalisena jõudmisel) ei saa inimene üheski kohtus valida kohtunikku, kes tema kohtuasja arutama hakkab. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Unt õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Marju Agarmaa 693 8447 [email protected] 2 L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Teine, täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Juura, Tallinn: 2014, § 20 komm 6 edasiviitega RKHKo 09.05.2006, nr 3-3-1-6-06, p 27.
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →