dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaministeerium_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 20. september 2021
Viit
6-1/210906/2106245
Registreeritud
20. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik
6-1/210906
Vastutaja
Marje Kask (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎Keskkonnaministeerium, 20.09.2021.asice698 KB

Sisu (failidest)

Teie 01.07.2021 nr 6-1/210906/2104363 Ülle Madise Õiguskantsleri Kantselei Meie 20.09.2021 nr 1-17/21/3429-3 Vastused ja selgitused jahipiirkonna kasutusõiguse pikendamise kohta Austatud proua Madise Täname pöördumise eest. Palute selgitada, kuidas kavatseb riik jahipiirkondade kasutusõiguste lubade pikendamisel tagada jahipiirkonna kasutusõiguse kui avalikku ressurssi taotlevate isikute võrdse kohtlemise. Samuti palute näidata, kuidas on tagatud, et jahipiirkonna kasutusõiguse taotlemisel kehtiksid nii kasutusõiguse pikendamise taotlejale kui esmasele taotlejale võrdsed ja ühetaolised tingimused ja nõuded (sh jahiseaduse § 14 lõikes 6 toodud nõue mitme kasutusõigusest huvitatud isiku puhul). Alljärgnevalt vastame Teie esitatud küsimustele nende esitamise järjekorras: Millises ajakavas plaanitakse hakata tegema Keskkonnaameti otsuseid jahipiirkonna kasutusõiguste lubade pikendamise kohta? Jahiseaduse (JahiS) § 18 lõike 1 järgi pikendatakse jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust järgmiseks kümneks aastaks, kui jahipiirkonna senine kasutaja on esitanud kuus kuud enne jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemist jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale vastava taotluse koos jahindusnõukogu seisukohaga. JahiS § 18 lõike 3 järgi tuleb otsus loa pikendamise või pikendamata jätmise kohta teha kahe kuu jooksul arvates taotluse esitamisest. Kuna pikendamised toimuvad jahipiirkonna kasutaja initsiatiivil, ei saa Keskkonnaamet ajakava pikendamiste menetlemiseks planeerida. 328-st jahipiirkonna kasutusõiguse loast 320-l lõppeb kehtivus 31.05.2023. Kui jahipiirkonna kasutajad esitavad Keskkonnaametile taotluse lubade pikendamiseks vahetult enne seaduses ette antud tähtaega (6 kuud saab läbi 30. novembril 2022), siis toimuvad pikendamise menetlused 2022. aasta detsembris ja 2023. aasta jaanuaris. JahiS ei anna aga tähtaega, millest alates võib pikendamist taotleda. Seetõttu ongi sel aastal mitmed jahipiirkonna kasutajad hakanud küsima jahindusnõukogudest pikendamise seisukohti (19.08.2021 seisuga 49 jahipiirkonna kasutajat) ning jahindusnõukogud on neid ka menetlenud (19.08.2021 seisuga menetletud 44 taotlust). Toetava seisukoha saajad (19.08.2021 seisuga 36) on pärast jahindusnõukogu otsust esitanud Keskkonnaametile taotluse kasutusõiguse loa pikendamiseks. 19.08.2021 seisuga on pikendatud 14 jahipiirkonna kasutusõiguse luba. Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Millistest kriteeriumitest jahindusnõukogud ja Keskkonnaamet lähtuvad jahipiirkonna kasutusõiguste pikendamisel, kui on teada, et jahipiirkonna kasutusõigusest on huvitatud lisaks olemasolevale kasutajale ka mõni teine juriidiline isik (JahiS § 14 lg 2 p 1)? Esmalt rõhutame, et jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemine (JahiS § 15) ning loa pikendamine (JahiS § 18) on eraldiseisvad protseduurid. Kasutusõigust saab taotleda jahipiirkonnale, millel pole kasutajat. Kui jahipiirkonnal on kasutaja, aga maaomanikud pole rahul tema tegevusega, saavad nad JahiS § 20 lõike 2 punkti 2 alusel algatada loa kehtetuks tunnistamise. Erinevalt loa pikendamisest, mis toimub iga 10 aasta järel, saab luba kehtetuks tunnistada mistahes ajal. Peale kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamist on kõigil Eestis registreeritud juriidilistel isikutel või riigiasutustel võimalus taotleda sellele jahipiirkonnale kasutusõiguse luba. Jahipiirkonna kasutusõiguse luba antakse tingimusel, et loa taotlejal on samas jahipiirkonnas kinnisasi või vähemalt ühe samas jahipiirkonnas kinnisasja omava maaomanikuga kirjalik kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal (JahiS § 14 lg 5). Kui ühe ja sama jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks on esitatud kaks või enam taotlust ja kõik taotlejad ei nõustu nendele ühise kasutusõiguse andmisega, eelistatakse taotlejat, kellel on jahipiirkonna piires suurema pindala ulatuses kokkulepe maaomanikega jahipidamise korraldamiseks nende kinnisasjadel (JahiS §14 lg 6). Millises vormis juriidilise organiga on jahindusnõukogu puhul tegemist ja kuidas Keskkonnaministeerium käsitleb jahindusnõukogu vormistatavat seisukohta haldusaktide süsteemis (JahiS § 9 lg 3 p 5 ja § 18 lg 1)? Palun selgitada, kas ja kuidas saavad jahipiirkonna kasutamisest huvitatud kolmandad isikud jahindusnõukogu seisukohti vaidlustada (mh jahipiirkondade kasutusõiguste pikendamisel)? Jahindusnõukogu on ka käsitletav eraldi haldusorganina, kelle toetuseta Keskkonnaamet (KeA) positiivset otsust jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise kohta teha ei saa. Otsustamisõigus on antud kahele erinevale haldusorganile (jahindusnõukogu ja KeA), mõlema otsused peavad vastama õigusaktidele ning olema põhjendatud. Jahindusnõukogu otsus, ilma milleta KeA positiivset haldusakti anda ei või, on halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lõike 3 alusel iseseisvalt vaidlustatav menetlustoiming. See on halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav. Sellises olukorras on kohtus vastustajaks ehk vastutavaks haldusorganiks jahindusnõukogu, keda esindab jahindusnõukogu esimees või keegi teine olenevalt sellest, kuidas on jahindusnõukogus kokku lepitud. Kuidas ja millistele õigusnormidele tuginedes kaalutakse ja koostatakse jahindusnõukogu seisukoht ja Keskkonnaameti otsus jahipiirkonna kasutusõiguste pikendamise kohta? Jahindusnõukogu moodustamine, koosseisu kinnitamine ja nõukogu pädevus on reguleeritutud JahiS §-s 9. Otsuste vastuvõtmist jahindusnõukogus reguleerib jahindusnõukogude töökord, mis on kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 23.05.2014 käskkirjaga. Keskkonnaamet lähtub jahipiirkonna kasutusõiguse pikendamisel JahiS § 18 lõikes 2 nimetatud kriteeriumitest. Jahiseaduses on konkreetsemad jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise alused sisustamata ning seetõttu on toimunud alates 2020. aastast erinevate osapoolte (riik, jahipiirkonna kasutajad ja maaomanikud) vahelised kohtumised, mis jätkusid 2021. aastal keskkonnaministri eestvedamisel. Nüüdseks on kokku lepitud üldised põhimõtted, millest jahindusnõukogude liikmed võivad pikendamisel lähtuda. Lisaks sellele on jahindusnõukogude esindajatel olemas pikendamise otsustamisel võimalus täiendava info küsimiseks erinevatelt osapooltelt. KeA teeb oma otsuse kasutusõiguse loa pikendamise kohta jahindusnõukogu seisukohast lähtuvalt ja see seisukoht on KeA-le siduv. Kas, kuidas ja millistel legitiimsetel põhjustel muudetakse JahiS § 9 lg 2 alusel ja 23.05.2014 Keskkonnaameti peadirektori kehtestatud jahindusnõukogu töökorda nõukogus tehtavate otsuste osas (punktid 4.9 ja 4.10)? Legitiimseks aluseks on JahiS § 9 lõige 2, mille järgi moodustab jahindusnõukogu ning kinnitab selle koosseisu ja töökorra Keskkonnaameti peadirektor. Kehtiva õiguse kohaselt peavad jahindusnõukogude otsused olema konsensuslikud. Praktikas on ilmnenud probleem, kus jahindusnõukogu liige ei põhjenda oma seisukohta, mistõttu ei ole ka võimalik kompromissi saavutada ega konsensuseni jõuda ning see ongi üks peamistest töökorra muutmist tingiv asjaolu. Praegu ei ole jahindusnõukogul kohustust oma seisukohta põhjendada. Isegi, kui põhjendamise kohustus kuskilt ilmneks (lisatud Justiitsministeeriumi 14.12.2020 kiri nr 10-4/6529-2), ei too põhjendamata jätmine jahindusnõukogu liikmele kaasa mingisuguseid tagajärgi. Kehtiva korra muutmine tagab kõigile jahindusnõukogu liimetele võrdsemad tingimused oma huvide kaitsmisel ja seeläbi saab täidetud ka jahindusnõukogu ellu kutsumise eesmärk, milleks on maakonnapõhine jahindustegevuse korraldamine. Leiame, et praegune n-ö vetostamise võimalus on vastuolus jahindusnõukogu ellu kutsumise eesmärgiga, kuna see mitte ei soodusta erinevate huvigruppide omavahelist koostööd, vaid just vastupidi, takistab seda. Uue hääletussüsteemi sissetoomine jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamisel loob osapooltele pikendamise toetamise või mittetoetamise põhjendamise vajaduse. Kui lubade pikendamise aluseks jääb vaid konsensuse põhimõte, siis võib juhtuda, et kokkuleppele ei jõutagi ning konkreetses jahipiirkonnas jääb kasutusõiguse luba pikendamata ning kuni uue kasutaja leidmiseni peab jahipiirkonnas jahipidamist korraldama Keskkonnaamet. Viimasel juhul (jahipidamist korraldab riik) suureneb tervikuna halduskoormus ning see võib osutuda takistuseks muude oluliste seadusest tulenevate kohustuste täitmisel. Erinevate huvigruppide läbirääkimiste tulemusel on jahipiirkonna pikendamisele ette nähtud hääletamisskeem 2+1 (kaks korda proovitakse saavutada konsensust ning kolmandal korral võetakse otsus vastu ¾ häälteenamusega) aktsepteeritud. Uue hääletamiskorra rakendamise vajadust oleme juba varasemalt selgitanud töökorra eelnõu seletuskirjas, mis on koos töökorra eelnõuga edastatud 02.07.2021 Õiguskantsleri Kantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder minister Lisa: Justiitsministeeriumi 14.12.2020 kiri nr 10-4/6529-2 Teadmiseks: Keskkonnaamet Tõnu Traks, 626 2808 [email protected] Teie 03.11.2020 nr 43 Eesti Jahimeeste Selts Meie 14.12.2020 nr 10-4/6529-2 [email protected] Jahipiirkonna kasutusõigus Austatud Eesti Jahimeeste Selts Pöördusite Justiitsministeeriumi poole ja kirjutasite, et jahipiirkonna kasutusõiguse pikendamise korralduses ja menetluses on segadust tekitanud taotlusele lisatav jahindusnõukogu seisukoht. Jahiseaduse § 18 lg 2 järgi ei pikendata jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust, kui jahindusnõukogu ei ole toetanud loa kehtivuse pikendamist. Kaasasime Teie pöördumisele vastamise juurde Keskkonnaministeeriumi. Keskkonnaministeeriumist teavitati, et samas küsimust on ministeeriumis ja Keskkonnaametis korduvalt arutatud. Kavas on muuta jahindusnõukogu töökorraldust, sh otsuse tegemise aluseid ja korda nii, et selle tulemusena saab jahindusnõukogu teha oma põhjendatud otsuse tänasega võrreldes paindlikumalt. Seetõttu ei ole Justiitsministeeriumi täiendav tegevus praegu vajalik. Jahiseadusega seonduvaid põhjalikemaid selgitusi võib küsida Keskkonnaministeeriumilt. Küsisite jahiseaduse § 18 lg 2 kohta mitmed küsimused, millele alljärgnevalt põgusalt vastame. 1. Mis on jahindusnõukogul loa kehtivuse pikendamise mittetoetamise aluseks? Jahindusnõukogu lähtub jahiseaduse eesmärgist ja nendest nõuetest, mis on ette nähtud jahipiirkonna kasutusõiguse andmisele ja kehtetuks tunnistamisele. Samas võib jahindusnõukogu vaade olla mõnevõrra erinev kui on Keskkonnaametil, kuna selles kajastuvad teatud regiooni jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike seisukohad ja huvid. Need ei saa siiski väljuda jahiseaduse piiridest ega olla meelevaldsed. 2. Missugused on need põhjused ja kas jahindusnõukogu üldse peab oma otsust põhjendama? Lisaks eelmisele vastusele selgitame, et jahindusnõukogu peab kindlasti oma otsust põhjendama. Jahindusnõukogu kollegiaalse organina on jahiseaduses nimetatud haldusorgan, kellele on antud Keskkonnaameti otsusele eelneva siduva seisukoha andmise pädevus ja volitus. Kui nt jahiseaduse § 18 lg punkti 2 olukorras ei ole jahindusnõukogu loa kehtivuse pikendamist toetanud, ei saa Keskkonnaamet positiivset otsust teha (vrdl RKHKo 19.06.2020, 3-17-2766/33, p 27.1). Selleks, et Keskkonnaamet saaks kontrollida, kas otsustus võib olla ilmselgelt meelevaldne ja tutvustada keeldumist taotlejale, on jahindusnõukogu otsuse põhjendamiskohustus suure kaaluga. 3. Jahindusnõukogu töökorra on kehtestanud Keskkonnaameti peadirektor ja seal on otsuste vastuvõtmise konsensuse nõue. Küsimus on, et kas jahindusnõukogu liige võib ilma põhjenduseta loa pikendamist mitte toetada? Nagu öeldud, on Keskkonnaamet muutmas jahindusnõukogu töö- ja otsustamise korraldust. Uus lahendus peaks kõrvaldama tänased probleemid ja puudused. Jahindusnõukogu on jahiseaduses nimetatud kollegiaalne haldusorgan, kelle otsustused peavad olema seaduslikud ja põhjendatud. Iga kollegiaalsesse haldusorganisse kuuluv liige peab lähtuma samadest tegutsemispõhimõtetest nagu lähtub organina jahindusnõukogu. Seetõttu on loogiline, et iga otsustamisel osaleja põhjendab oma seisukohta. Jahindusnõukogu otsuse põhjendus(ed) peavad Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 olemas olema otsustamise ajal, mistõttu ongi oluline, et kõik poolt- ja vastuargumendid ning kaalutlused oleksid olemas ja fikseeritud. 4. Mida saab teha Keskkonnaameti peadirektor, kui jahindusnõukogu otsus nt pahatahtlikult blokeeritakse ja nõusolekut loa pikendamiseks ei anta? Kas ja kuidas saab sellist jahindusnõukogu otsust vaidlustada? Lepingud lõpevad 31. mai 2023. Millal võib pikendamise protsessiga alustada? Selgitame, et jahiseaduse § 18 lg 2 punkti 2 kujul („Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust ei pikendata, kui: .. 2) jahindusnõukogu ei ole loa kehtivuse pikendamist toetanud;) on loodud lahendus, kus loa pikendamise otsustajaks on küll Keskkonnaamet, kes aga ei saa mingil juhul positiivset otsust teha siis, kui jahindusnõukogu ei ole loa kehtivuse pikendamist toetanud. Jahiseaduse § 18 lg 2 punkti 2 kohaldades ei ole Keskkonnaametil kaalutlusõigust. Sellisel kujul on otsustamisõigus antud kahele erinevale haldusorganile, sj on Keskkonnaamet seotud jahindusnõukogu eelneva loa kehtivuse pikendamise mittetoetamise otsusega. Mõlema otsustused peavad vastama õigusaktidele ning olema põhjendatud. Jahindusnõukogu otsustus, ilma milleta Keskkonnaamet positiivset haldusakti anda ei või, andmisest keeldumine on halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 3 alusel iseseisvalt vaidlustatav menetlustoiming („..kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise“). Sellises olukorras on kohtus vastustajaks ehk vastutavaks haldusorganiks jahindusnõukogu (esindajaks jahindusnõukogu esimees või keegi teine olenevalt sellest, kuidas on töökorralduses määratud või jahindusnõukogus kokku lepitud). Kui Keskkonnaameti hinnangul on jahindusnõukogu keeldumine ilmselgelt meelevaldne, põhjendamata või puudulikult põhjendatud, peaks ta sellest jahindusnõukogule teada andma. Keskkonnaametil endal aga ei ole pikendamise menetluses endal õigust asuda kaaluma mittetoetamise põhjuseid taotleja huvidega ega hinnata ümber jahindusnõukogu sisulisi põhjendusi. Ka taotlejal on õigus esitada omapoolsed vastuväited. Need tuleb saata jahindusnõukogule, sest ainult temal on selles küsimuses otsustamisõigus. Juhul, kui jahindusnõukogu jääb oma esialgse seisukoha juurde, esitab ta selle kohta põhjendused ning need kannab Keskkonnaamet jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamisest keeldumise haldusakti. Haldusakt on kohtus vaidlustatav ja kohtulikult kontrollitav, sh jahindusnõukogu põhjendused. Sellisel juhul on kohtus vastustajateks ehk vastutavateks haldusorganiteks jahindusnõukogu ja Keskkonnaamet (vastustaja 1 ja vastustaja 2). Vastus küsimusele, millal võib pikendamise protsessiga alustada ehk milline on mõistlik aeg jahindusnõukogule seisukoha kujundamiseks, sõltub jahindusnõukogu töökorraldusest. See dokument on Keskkonnaametis muutmisel. Jahindusnõukogu seisukoht peab olemas olema enne jahiseaduse § 18 lg 1 alusel Keskkonnaametile taotluse esitamist, see esitatakse koos taotlusega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heddi Lutterus Asekantsler /*Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium Keskkonnaamet Helen Kranich 620 8110; [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel