Teie 01.07.2021 nr 6-1/210906/2104363
Ülle Madise
Õiguskantsleri Kantselei Meie 20.09.2021 nr 1-17/21/3429-3
Vastused ja selgitused jahipiirkonna
kasutusõiguse pikendamise kohta
Austatud proua Madise
Täname pöördumise eest. Palute selgitada, kuidas kavatseb riik jahipiirkondade kasutusõiguste
lubade pikendamisel tagada jahipiirkonna kasutusõiguse kui avalikku ressurssi taotlevate isikute
võrdse kohtlemise. Samuti palute näidata, kuidas on tagatud, et jahipiirkonna kasutusõiguse taotlemisel
kehtiksid nii kasutusõiguse pikendamise taotlejale kui esmasele taotlejale võrdsed ja ühetaolised
tingimused ja nõuded (sh jahiseaduse § 14 lõikes 6 toodud nõue mitme kasutusõigusest huvitatud isiku
puhul).
Alljärgnevalt vastame Teie esitatud küsimustele nende esitamise järjekorras:
Millises ajakavas plaanitakse hakata tegema Keskkonnaameti otsuseid jahipiirkonna
kasutusõiguste lubade pikendamise kohta?
Jahiseaduse (JahiS) § 18 lõike 1 järgi pikendatakse jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust
järgmiseks kümneks aastaks, kui jahipiirkonna senine kasutaja on esitanud kuus kuud enne
jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemist jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale
vastava taotluse koos jahindusnõukogu seisukohaga. JahiS § 18 lõike 3 järgi tuleb otsus loa
pikendamise või pikendamata jätmise kohta teha kahe kuu jooksul arvates taotluse esitamisest.
Kuna pikendamised toimuvad jahipiirkonna kasutaja initsiatiivil, ei saa Keskkonnaamet ajakava
pikendamiste menetlemiseks planeerida. 328-st jahipiirkonna kasutusõiguse loast 320-l lõppeb
kehtivus 31.05.2023. Kui jahipiirkonna kasutajad esitavad Keskkonnaametile taotluse lubade
pikendamiseks vahetult enne seaduses ette antud tähtaega (6 kuud saab läbi 30. novembril 2022),
siis toimuvad pikendamise menetlused 2022. aasta detsembris ja 2023. aasta jaanuaris. JahiS ei
anna aga tähtaega, millest alates võib pikendamist taotleda. Seetõttu ongi sel aastal mitmed
jahipiirkonna kasutajad hakanud küsima jahindusnõukogudest pikendamise seisukohti
(19.08.2021 seisuga 49 jahipiirkonna kasutajat) ning jahindusnõukogud on neid ka menetlenud
(19.08.2021 seisuga menetletud 44 taotlust). Toetava seisukoha saajad (19.08.2021 seisuga 36) on
pärast jahindusnõukogu otsust esitanud Keskkonnaametile taotluse kasutusõiguse loa
pikendamiseks. 19.08.2021 seisuga on pikendatud 14 jahipiirkonna kasutusõiguse luba.
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Millistest kriteeriumitest jahindusnõukogud ja Keskkonnaamet lähtuvad jahipiirkonna
kasutusõiguste pikendamisel, kui on teada, et jahipiirkonna kasutusõigusest on huvitatud lisaks
olemasolevale kasutajale ka mõni teine juriidiline isik (JahiS § 14 lg 2 p 1)?
Esmalt rõhutame, et jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemine (JahiS § 15) ning loa pikendamine
(JahiS § 18) on eraldiseisvad protseduurid. Kasutusõigust saab taotleda jahipiirkonnale, millel pole
kasutajat. Kui jahipiirkonnal on kasutaja, aga maaomanikud pole rahul tema tegevusega, saavad
nad JahiS § 20 lõike 2 punkti 2 alusel algatada loa kehtetuks tunnistamise. Erinevalt loa
pikendamisest, mis toimub iga 10 aasta järel, saab luba kehtetuks tunnistada mistahes ajal. Peale
kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamist on kõigil Eestis registreeritud juriidilistel isikutel või
riigiasutustel võimalus taotleda sellele jahipiirkonnale kasutusõiguse luba. Jahipiirkonna
kasutusõiguse luba antakse tingimusel, et loa taotlejal on samas jahipiirkonnas kinnisasi või
vähemalt ühe samas jahipiirkonnas kinnisasja omava maaomanikuga kirjalik kokkulepe
jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal (JahiS § 14 lg 5). Kui ühe ja sama jahipiirkonna
kasutusõiguse saamiseks on esitatud kaks või enam taotlust ja kõik taotlejad ei nõustu nendele
ühise kasutusõiguse andmisega, eelistatakse taotlejat, kellel on jahipiirkonna piires suurema
pindala ulatuses kokkulepe maaomanikega jahipidamise korraldamiseks nende kinnisasjadel
(JahiS §14 lg 6).
Millises vormis juriidilise organiga on jahindusnõukogu puhul tegemist ja kuidas
Keskkonnaministeerium käsitleb jahindusnõukogu vormistatavat seisukohta haldusaktide
süsteemis (JahiS § 9 lg 3 p 5 ja § 18 lg 1)? Palun selgitada, kas ja kuidas saavad jahipiirkonna
kasutamisest huvitatud kolmandad isikud jahindusnõukogu seisukohti vaidlustada (mh
jahipiirkondade kasutusõiguste pikendamisel)?
Jahindusnõukogu on ka käsitletav eraldi haldusorganina, kelle toetuseta Keskkonnaamet (KeA)
positiivset otsust jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise kohta teha ei saa. Otsustamisõigus
on antud kahele erinevale haldusorganile (jahindusnõukogu ja KeA), mõlema otsused peavad
vastama õigusaktidele ning olema põhjendatud. Jahindusnõukogu otsus, ilma milleta KeA
positiivset haldusakti anda ei või, on halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lõike 3 alusel
iseseisvalt vaidlustatav menetlustoiming. See on halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav. Sellises
olukorras on kohtus vastustajaks ehk vastutavaks haldusorganiks jahindusnõukogu, keda esindab
jahindusnõukogu esimees või keegi teine olenevalt sellest, kuidas on jahindusnõukogus kokku
lepitud.
Kuidas ja millistele õigusnormidele tuginedes kaalutakse ja koostatakse jahindusnõukogu
seisukoht ja Keskkonnaameti otsus jahipiirkonna kasutusõiguste pikendamise kohta?
Jahindusnõukogu moodustamine, koosseisu kinnitamine ja nõukogu pädevus on reguleeritutud
JahiS §-s 9. Otsuste vastuvõtmist jahindusnõukogus reguleerib jahindusnõukogude töökord, mis
on kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 23.05.2014 käskkirjaga. Keskkonnaamet lähtub
jahipiirkonna kasutusõiguse pikendamisel JahiS § 18 lõikes 2 nimetatud kriteeriumitest.
Jahiseaduses on konkreetsemad jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise alused sisustamata
ning seetõttu on toimunud alates 2020. aastast erinevate osapoolte (riik, jahipiirkonna kasutajad ja
maaomanikud) vahelised kohtumised, mis jätkusid 2021. aastal keskkonnaministri eestvedamisel.
Nüüdseks on kokku lepitud üldised põhimõtted, millest jahindusnõukogude liikmed võivad
pikendamisel lähtuda. Lisaks sellele on jahindusnõukogude esindajatel olemas pikendamise
otsustamisel võimalus täiendava info küsimiseks erinevatelt osapooltelt. KeA teeb oma otsuse
kasutusõiguse loa pikendamise kohta jahindusnõukogu seisukohast lähtuvalt ja see seisukoht on
KeA-le siduv.
Kas, kuidas ja millistel legitiimsetel põhjustel muudetakse JahiS § 9 lg 2 alusel ja 23.05.2014
Keskkonnaameti peadirektori kehtestatud jahindusnõukogu töökorda nõukogus tehtavate otsuste
osas (punktid 4.9 ja 4.10)?
Legitiimseks aluseks on JahiS § 9 lõige 2, mille järgi moodustab jahindusnõukogu ning kinnitab
selle koosseisu ja töökorra Keskkonnaameti peadirektor. Kehtiva õiguse kohaselt peavad
jahindusnõukogude otsused olema konsensuslikud. Praktikas on ilmnenud probleem, kus
jahindusnõukogu liige ei põhjenda oma seisukohta, mistõttu ei ole ka võimalik kompromissi
saavutada ega konsensuseni jõuda ning see ongi üks peamistest töökorra muutmist tingiv asjaolu.
Praegu ei ole jahindusnõukogul kohustust oma seisukohta põhjendada. Isegi, kui põhjendamise
kohustus kuskilt ilmneks (lisatud Justiitsministeeriumi 14.12.2020 kiri nr 10-4/6529-2), ei too
põhjendamata jätmine jahindusnõukogu liikmele kaasa mingisuguseid tagajärgi. Kehtiva korra
muutmine tagab kõigile jahindusnõukogu liimetele võrdsemad tingimused oma huvide kaitsmisel
ja seeläbi saab täidetud ka jahindusnõukogu ellu kutsumise eesmärk, milleks on maakonnapõhine
jahindustegevuse korraldamine. Leiame, et praegune n-ö vetostamise võimalus on vastuolus
jahindusnõukogu ellu kutsumise eesmärgiga, kuna see mitte ei soodusta erinevate huvigruppide
omavahelist koostööd, vaid just vastupidi, takistab seda.
Uue hääletussüsteemi sissetoomine jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamisel loob osapooltele
pikendamise toetamise või mittetoetamise põhjendamise vajaduse. Kui lubade pikendamise
aluseks jääb vaid konsensuse põhimõte, siis võib juhtuda, et kokkuleppele ei jõutagi ning
konkreetses jahipiirkonnas jääb kasutusõiguse luba pikendamata ning kuni uue kasutaja leidmiseni
peab jahipiirkonnas jahipidamist korraldama Keskkonnaamet. Viimasel juhul (jahipidamist
korraldab riik) suureneb tervikuna halduskoormus ning see võib osutuda takistuseks muude
oluliste seadusest tulenevate kohustuste täitmisel. Erinevate huvigruppide läbirääkimiste
tulemusel on jahipiirkonna pikendamisele ette nähtud hääletamisskeem 2+1 (kaks korda
proovitakse saavutada konsensust ning kolmandal korral võetakse otsus vastu ¾ häälteenamusega)
aktsepteeritud. Uue hääletamiskorra rakendamise vajadust oleme juba varasemalt selgitanud
töökorra eelnõu seletuskirjas, mis on koos töökorra eelnõuga edastatud 02.07.2021 Õiguskantsleri
Kantseleile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
minister
Lisa: Justiitsministeeriumi 14.12.2020 kiri nr 10-4/6529-2
Teadmiseks: Keskkonnaamet
Tõnu Traks, 626 2808
[email protected]
Teie 03.11.2020 nr 43
Eesti Jahimeeste Selts
Meie 14.12.2020 nr 10-4/6529-2
[email protected]
Jahipiirkonna kasutusõigus
Austatud Eesti Jahimeeste Selts
Pöördusite Justiitsministeeriumi poole ja kirjutasite, et jahipiirkonna kasutusõiguse pikendamise
korralduses ja menetluses on segadust tekitanud taotlusele lisatav jahindusnõukogu seisukoht.
Jahiseaduse § 18 lg 2 järgi ei pikendata jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust, kui
jahindusnõukogu ei ole toetanud loa kehtivuse pikendamist.
Kaasasime Teie pöördumisele vastamise juurde Keskkonnaministeeriumi. Keskkonnaministeeriumist
teavitati, et samas küsimust on ministeeriumis ja Keskkonnaametis korduvalt arutatud. Kavas on
muuta jahindusnõukogu töökorraldust, sh otsuse tegemise aluseid ja korda nii, et selle tulemusena
saab jahindusnõukogu teha oma põhjendatud otsuse tänasega võrreldes paindlikumalt. Seetõttu ei
ole Justiitsministeeriumi täiendav tegevus praegu vajalik. Jahiseadusega seonduvaid põhjalikemaid
selgitusi võib küsida Keskkonnaministeeriumilt.
Küsisite jahiseaduse § 18 lg 2 kohta mitmed küsimused, millele alljärgnevalt põgusalt vastame.
1. Mis on jahindusnõukogul loa kehtivuse pikendamise mittetoetamise aluseks?
Jahindusnõukogu lähtub jahiseaduse eesmärgist ja nendest nõuetest, mis on ette nähtud jahipiirkonna
kasutusõiguse andmisele ja kehtetuks tunnistamisele. Samas võib jahindusnõukogu vaade olla
mõnevõrra erinev kui on Keskkonnaametil, kuna selles kajastuvad teatud regiooni jahipiirkonna
kasutajate ja maaomanike seisukohad ja huvid. Need ei saa siiski väljuda jahiseaduse piiridest ega
olla meelevaldsed.
2. Missugused on need põhjused ja kas jahindusnõukogu üldse peab oma otsust põhjendama?
Lisaks eelmisele vastusele selgitame, et jahindusnõukogu peab kindlasti oma otsust põhjendama.
Jahindusnõukogu kollegiaalse organina on jahiseaduses nimetatud haldusorgan, kellele on antud
Keskkonnaameti otsusele eelneva siduva seisukoha andmise pädevus ja volitus. Kui nt jahiseaduse
§ 18 lg punkti 2 olukorras ei ole jahindusnõukogu loa kehtivuse pikendamist toetanud, ei saa
Keskkonnaamet positiivset otsust teha (vrdl RKHKo 19.06.2020, 3-17-2766/33, p 27.1). Selleks, et
Keskkonnaamet saaks kontrollida, kas otsustus võib olla ilmselgelt meelevaldne ja tutvustada
keeldumist taotlejale, on jahindusnõukogu otsuse põhjendamiskohustus suure kaaluga.
3. Jahindusnõukogu töökorra on kehtestanud Keskkonnaameti peadirektor ja seal on otsuste
vastuvõtmise konsensuse nõue. Küsimus on, et kas jahindusnõukogu liige võib ilma põhjenduseta loa
pikendamist mitte toetada?
Nagu öeldud, on Keskkonnaamet muutmas jahindusnõukogu töö- ja otsustamise korraldust. Uus
lahendus peaks kõrvaldama tänased probleemid ja puudused.
Jahindusnõukogu on jahiseaduses nimetatud kollegiaalne haldusorgan, kelle otsustused peavad
olema seaduslikud ja põhjendatud. Iga kollegiaalsesse haldusorganisse kuuluv liige peab lähtuma
samadest tegutsemispõhimõtetest nagu lähtub organina jahindusnõukogu. Seetõttu on loogiline, et
iga otsustamisel osaleja põhjendab oma seisukohta. Jahindusnõukogu otsuse põhjendus(ed) peavad
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
olemas olema otsustamise ajal, mistõttu ongi oluline, et kõik poolt- ja vastuargumendid ning
kaalutlused oleksid olemas ja fikseeritud.
4. Mida saab teha Keskkonnaameti peadirektor, kui jahindusnõukogu otsus nt pahatahtlikult
blokeeritakse ja nõusolekut loa pikendamiseks ei anta? Kas ja kuidas saab sellist jahindusnõukogu
otsust vaidlustada? Lepingud lõpevad 31. mai 2023. Millal võib pikendamise protsessiga alustada?
Selgitame, et jahiseaduse § 18 lg 2 punkti 2 kujul („Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust ei
pikendata, kui: .. 2) jahindusnõukogu ei ole loa kehtivuse pikendamist toetanud;) on loodud lahendus,
kus loa pikendamise otsustajaks on küll Keskkonnaamet, kes aga ei saa mingil juhul positiivset otsust
teha siis, kui jahindusnõukogu ei ole loa kehtivuse pikendamist toetanud. Jahiseaduse § 18 lg 2 punkti
2 kohaldades ei ole Keskkonnaametil kaalutlusõigust. Sellisel kujul on otsustamisõigus antud kahele
erinevale haldusorganile, sj on Keskkonnaamet seotud jahindusnõukogu eelneva loa kehtivuse
pikendamise mittetoetamise otsusega. Mõlema otsustused peavad vastama õigusaktidele ning olema
põhjendatud. Jahindusnõukogu otsustus, ilma milleta Keskkonnaamet positiivset haldusakti anda ei
või, andmisest keeldumine on halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 3 alusel iseseisvalt
vaidlustatav menetlustoiming („..kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi
rikkuva haldusakti andmise“). Sellises olukorras on kohtus vastustajaks ehk vastutavaks
haldusorganiks jahindusnõukogu (esindajaks jahindusnõukogu esimees või keegi teine olenevalt
sellest, kuidas on töökorralduses määratud või jahindusnõukogus kokku lepitud).
Kui Keskkonnaameti hinnangul on jahindusnõukogu keeldumine ilmselgelt meelevaldne,
põhjendamata või puudulikult põhjendatud, peaks ta sellest jahindusnõukogule teada andma.
Keskkonnaametil endal aga ei ole pikendamise menetluses endal õigust asuda kaaluma
mittetoetamise põhjuseid taotleja huvidega ega hinnata ümber jahindusnõukogu sisulisi põhjendusi.
Ka taotlejal on õigus esitada omapoolsed vastuväited. Need tuleb saata jahindusnõukogule, sest ainult
temal on selles küsimuses otsustamisõigus. Juhul, kui jahindusnõukogu jääb oma esialgse seisukoha
juurde, esitab ta selle kohta põhjendused ning need kannab Keskkonnaamet jahipiirkonna
kasutusõiguse loa pikendamisest keeldumise haldusakti. Haldusakt on kohtus vaidlustatav ja
kohtulikult kontrollitav, sh jahindusnõukogu põhjendused. Sellisel juhul on kohtus vastustajateks ehk
vastutavateks haldusorganiteks jahindusnõukogu ja Keskkonnaamet (vastustaja 1 ja vastustaja 2).
Vastus küsimusele, millal võib pikendamise protsessiga alustada ehk milline on mõistlik aeg
jahindusnõukogule seisukoha kujundamiseks, sõltub jahindusnõukogu töökorraldusest. See
dokument on Keskkonnaametis muutmisel. Jahindusnõukogu seisukoht peab olemas olema enne
jahiseaduse § 18 lg 1 alusel Keskkonnaametile taotluse esitamist, see esitatakse koos taotlusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heddi Lutterus
Asekantsler
/*Lisaadressaadid:
Keskkonnaministeerium
Keskkonnaamet
Helen Kranich 620 8110;
[email protected]