dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Siseministeerium_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 20. september 2021
Viit
7-4/211290/2106227
Registreeritud
20. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/211290
Vastutaja
Kadi Kallas (Õiguskantsleri Kantselei, Üldosakond)

Failid

  • 📎Siseministeerium, 20.09.2021.asice292 KB

Sisu (failidest)

Kristiina Albi Teie: 07.09.2021 nr Õiguskantsleri Kantselei [email protected] Meie: 20.09.2021 nr 11-1/58-2 Vastuskiri Olete pöördunud Siseministeeriumi poole Teile laekunud liikumisraskustega inimeste kirjadest lähtuvalt ning palute selgitada volitatud esindaja kaudu isikut tõendavate dokumentide väljastamise õiguslikku olukorda. Anname oma selgitused esitatud küsimuste kaupa. 1. Palun selgitada, kas Siseministeerium on teadlik sellest, et PPA ei järgi isikut tõendavate dokumentide seadust esindaja kaudu dokumentide kätteandmise korraldamisel ning kas ja milliseid suuniseid on Siseministeerium selle kohta PPA-le esitanud. Kõige pealt soovime selgitada, et isikut tõendavate dokumentide seadus (edaspidi ITDS) näeb ette erinevaid võimalusi isikut tõendavate dokumentide taotlemiseks ja väljastamiseks ning seadusandja on pööranud erilist tähelepanu taotlejatele, kelle terviseseisund püsivalt ei võimalda isiklikult PPA teenindusse kohale tulla. Taolise terviseseisundi all peetakse silmas nii füüsilist liikumisvõimetust kui vaimset puuet. Üldine regulatsioon näeb ette, et taotleja pöördub dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult selleks pädevasse asutusse (§ 11 4 lg 2) ning peab isiklikult ilmuma dokumendi väljastaja asukohta ka dokumendi kättesaamiseks (§ 12 1 lg 2). Sellest regulatsioonist on kehtestatud erisusi. Lähtuvalt ITDSi § 113 lõikest 1 võib taotleja, kelle terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi taotluse esitamiseks isiklikult kohale ilmuda, edastada dokumendi väljaandmise taotluse valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötaja vahenduse l. Samuti võib § 122 lõike 1 kohaselt dokumendi väljastaja anda dokumendi väljastamiseks üle valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötajale. Dokumendi taotluse esitamine (ITDS § 11 4 lg 1) ja väljastamine (ITDS § 121 lg 5) on võima lik ka seadusliku esindaja kaudu. Seaduslik esindaja määratakse piiratud teovõimega täisealise le isikule kohtu poolt. ITDSi § 115 lõige 1 annab ka võimaluse teostada PPA-l koduteenindust juhul, kui taotleja terviseseisund püsivalt ei võimalda tal isiklikult ilmuda PPA teenindusse. Selleks tuleb sama paragrahvi lõike 3 kohaselt taotlejal või tema seaduslikul esindajal esitada vastav sooviava ld us ning esitada asjaolusid selgitavad ning terviseseisundit tõendavad dokumendid. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Täiendavalt võimaldab ITDS § 121 lõige 21 väljastada dokumendi isiku esindajale, kui isik on dokumendi taotlemisel volitanud esindajat oma dokumenti kätte saama. Teie küsimused puuduvad ITDS § 12 1 lõike 21 alusel dokumendi väljastamise erisust ning Te olete oma pöördumises välja toonud, et PPA ei järgi korrektselt seadust, vaid on kehtestanud lisatingimuse, et isikut tõendav dokument on võimalik saada esindaja vahendusel kätte vaid juhul, kui inimene on esitanud taotluse isiklikult PPA teenindusbüroos, kuid kõnealusest sättest ei tulene nõuet, et esindaja kaudu dokumentide kättesaamiseks peab taotlus olema esitatud isiklikult teenindusbüroos. Nõustume, et nimetatud säte ei täpsusta, et volitatud isikule väljastamine on seotud dokumendi taotlemise viisiga, kuid antud praktika on kooskõlas Siseministeeriumi seisukoha ja tõlgendusega ning lähtub rahvusvahelisest standarditest ja Euroopa Liidu õigusest. Selgitame antud põhimõtte olulisust pikemalt. Isikut tõendav dokument on riigi poolt antav garantii, millega riik kinnitab isiku identiteedi tõsikindlust. Siseturvalisuse arengukava 2020- 2030 oluline tegevussuund on tagada identiteedihalduse valdkonnas stabiilsus ning turvaline ja tõsikindel isikutuvastus. Eesti identiteedihalduspoliitika ja isikut tõendavate dokumentide poliitika põhialusteks on, et isikul on üks identiteet, mille määrab riik; teise isiku identiteedi või isikut tõendava dokumendi väärkasutamine on tõkestatud; nii füüsiline kui ka digitaalne isikut tõendav dokument on lahutamatult ja üheselt seotud dokumendi kasutaja identiteed iga; digitaalse isikut tõendava dokumendi digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjasta mist võimaldavad sertifikaadid on üheselt seotud dokumendi kasutaja isikuandmetega. Seega peab riik tagama, et dokumente ei taotletaks vale identiteediga ega dokumente ei antaks vale isiku kätte, mis võimaldab identiteedivargusi ning millega võib kaasneda oluline majanduslik kahju. See tähendab, et isik peab olema tõsikindlalt tuvastatud nii dokumendi taotlemisel kui ka selle väljastamisel. Isiku elektrooniline identiteet põhineb füüsilisel identiteedil ning nimetatud põhimõtted laienevad ka digitaalse identiteedi loomisele ja digitaalsete isikut tõendavate dokumentide väljaandmisele. Kui dokumendid ning nende väljaandmise protsess ei vasta rahvusvahelistele põhimõtetele, ei pruugi teised riigid neid tunnustada ning nende kasutamine reisimiseks ei ole võimalik. Eesti ID-kaart on Euroopa Liidus tunnustatud kõrge tasemega elektroonilise identiteedi (edaspidi eID) vahend, millega antav digitaalne allkiri on samavääne omakäelise allkirjaga, mistõttu kuulub ID-kaardi väljaandmise protsess e-IDAS nõuete kohasele teavitamisele, hindamisprotsessi läbimisele ja usaldusteenuse osutaja auditeerimise le. Selle protsessi raames hindavad välisaudiitorid ja teiste liikmesriikide eksperdid, kuidas on tagatud kõrgetasemelise eID vahendi väljastamine selleks õigustatud isikule ning kuidas tagatakse tõsikindel isikusamasuse kontroll. Turvanõuete leevendamine võib tähendada, et Eesti eID vahend ei vasta eIDAS kõrge taseme nõuetele ning digiallkiri ei ole samaväärne omakäelise allkirjaga. eIDAS määruse artikkel 11 punkt 1 ütleb, et liikmesriik vastutab füüsilisele või juriidilise le isikule tahtlikult või ettevaatamatusest tekitatud kahju eest, mis tuleneb artikli 7 punktides d ja f sätestatud kohustuste täitmata jätmisest piiriüleses tehingus. See tähendab, et riik vastutab kahju eest, mis on tekitatud seeläbi, et ei ole eID vahendeid nõuetekohaselt välja andnud. Konkreetselt on ühekordse isikliku ilmumise nõue kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20.06.2019 määruse 2019/1157 artiklis 10, mille punkt 1 viimane lause ütleb: „Et tagada biomeetriliste tunnuste ühtsus taotleja isikusamasusega, peab iga taotleja iga taotluse menetlemise käigus vähemalt korra isiklikult kohale ilmuma.“. 2. Palun esitada põhjendatud seisukoht, kas viidatud EL määrus ja selle rakendusmäär us on sellise iseloomuga, et selle alusel on võimalik jätta kohaldamata isikut tõendavate 2 (4) dokumentide seadusega üksikisikule antud õigus saada dokumendid kätte esindaja kaudu. Eelpool viidatud EL määrus 2019/1157 nõuab vähemalt ühekordset isiklikku ilmumist taotluse menetluse käigus, et tagada tõsikindel isikusamasuse kontroll. eIDAS määrus, selle rakendusmäärus ja eIDAS rakendamise juhis rõhutavad, et isiku tõsikindel tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine on kõige olulisem osa kogu eID väljaandmise protsessi juures. ITDS § 121 lõike 21 kohaselt võimaldatakse taotlejal saada dokumendid kätte esindaja kaudu, kui on täidetud Euroopa Liidu õigusest tulenev nõue vähemalt ühekordse isikliku ilmumise osas. Kui taotleja on esitanud isikut tõendava dokumendi taotluse füüsiliselt kohapeal ning ta soovib siiski peale taotluse esitamist määrata esindaja, kes tema dokumendile järgi läheb, siis on tal võimalik vastav volitus esitada digiallkirjastatult menetluse jooksul. Juhul kui taotleja on esitanud taotluse näiteks iseteeninduskeskkonnas, siis on tal võimalik menetluse jooksul esitada volitus füüsiliselt kohapeale tulles. 3. Palun selgitage, kes on koostanud praegu kasutusel olevad isikut tõendavate dokumentide taotlusankeedid –kas need on kinnitanud Siseministeerium või PPA. Samuti palun selgitada, miks ei ole taotlusankeedil ega elektroonilises keskkonnas kohta, kus inimene saaks märkida ära selle, et ta soovib dokumente saada kätte esindaja kaudu. Kas Siseministeeriumi hinnangul on võimalik taotlusankeeti ja elektrooni list keskkonda selle osas täiendada? Isikut tõendavate dokumentide taotlusankeedid ei ole siseministri määrusega kehtestatud. 2017. aasta 18. jaanuaril tunnistati isikut tõendava dokumendi taotluse vormid kehtetuks ning PPA kodulehelt on võimalik leida abistavad ankeedid. Iseteeninduskeskkonnas ei ole võimalik dokumendi kättesaamiseks volitatud esindajat määrata lähtuvalt vähemalt ühekordsest isikliku ilmumise nõudest isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluse jooksul. 4. Palun esitage oma põhjendatud seisukoht, kas siseministri 18.12.2015 määruse nr 77 § 22 lg 1 p 1 on kooskõlas isikut tõendavate dokumentide seadusega, kuna määruse kohaselt peab inimene esitama PPA-le terviseseisundit tõendava dokumendi, kuigi seadus näeb ette teistsuguse tõendamise korra ega näe ette alust nõuda terviseseisund it tõendava dokumendi esitamist. ITDS § 92 lõike 7 kohaselt on ITDSis sätestatud menetluste puhul haldusorganil õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. ITDS § 15 lõike 1 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega dokumendi väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu. Kui taotlejal ei ole tema püsivast terviseseisundist lähtuvalt võimalik isiklik ult ilmuda PPA teenindusse, kuid see on nõutav, siis tuleb tal seda tõendada. Tõendamise all on seadusandja läbivalt ITDSi mõistes silmas pidanud vastava pädeva institutsiooni ehk perearsti poolt väljastatava tervisetõendi esitamist, mis kinnitab taotleja terviseseisundit. Linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse kinnituse lisamine on täiendav kinnitus, mis lisatakse tervisetõendile. Ka ITDSi § 115 lõike 3 kohaselt tuleb koduteeninduse taotlejal või tema seaduslikul esindajal esitada antud paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid, täpsustamata, et nimetatud dokumendiks on perearsti poolt väljastatav tervisetõend. Samas on ka antud sätte rakendamisel seadusandja tahe olnud pädeva institutsiooni poolt väljastata va tõendi esitamise kohustuse kehtestamine. 3 (4) 5. Palun selgitada, kas ja mida on Siseministeerium teinud selle osas, kui PPA ei ole enam kui viie aasta jooksul asunud rakendama ITDS § 12-1 lõiget 2-2. Palun esitada oma põhjendatud arvamus selle kohta, miks seda sätet seni ei kohaldata ja mida on tehtud selleks, et PPA hakkaks seda sätet järgima. Palun ka täpsustada, milliseid arendusi on selle sätte rakendamiseks vaja andmebaasides täpsemalt teha. ITDSi § 121 lõige 22 näeb ette võimaluse, et isikut tõendava dokumendi võib väljastada turvalise postiteenuse pakkuja vahendusel. Antud säte annab PPAle selleks võimaluse ega sätesta kohustust. PPAl on sama paragrahvi lõike 2 3 kohaselt õigus nõuda taotleja isiklikku ilmumist juhul kui peab seda vajalikuks taotleja õiguste ja huvide kaitseks. Siseministeerium on antud sätte rakendamise erinevaid võimalusi PPAga aktiivselt arutanud ning nimetatud ülesanne on lisatud PPA tööplaani. Ka PPA strateegia 2030 nimetab üldise suuna, mis toetab antud sätte kohaldamist: „Laiendame võimalusi isikut tõendava dokumendi väljastamiseks väljapool PPA teenindussaale.“. PPA algatab lähinädalatel turu-uur ingu läbiviimise, et selgitada välja, kuidas tuua isikut tõendava dokumendi väljastamise teenus inimesele lähemale talle võimalikult mugavalt ja väikeste kuludega ning turu-uur ingu tulemustest lähtuvalt pannakse paika järgnevad tegevused. Eesmärk on tekitada inimese jaoks lihtsam dokumendi kättesaamise alternatiiv esimesel võimalusel. ID1 formaadis dokumentide (ID-kaart, elamisloakaart) väljastusprotsessi muutmiseks tuleb riigil läbida e-IDAS nõuete kohane Euroopa Komisjoni teavitamine ja hindamisprotsess ning usaldusteenuse osutaja auditeerimisprotsessid, mis on väga ajamahukad. Täpne arendusvajadus sõltub sellest, kes on teenuseosutaja ning millist lahendust kasutama hakatakse. Võimalikud arendused väljastusprotsessi muutmiseks sisaldavad endas arendustöid nii PPA, tootja kui teenusepakkuja infosüsteemides. Inimeste jaoks mugava ja minimaalseid isiklikke kontakte võimaldava isikut tõendavate dokumentide väljaandmise teenuse olulisuse tõi eriti teravalt esile COVID-19 pandeemia ning Siseministeerium ja PPA töötavad parima lahenduse väljatöötamise nimel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Annus osakonnajuhataja 4 (4)
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel