Kristiina Albi Teie: 07.09.2021 nr
Õiguskantsleri Kantselei
[email protected] Meie: 20.09.2021 nr 11-1/58-2
Vastuskiri
Olete pöördunud Siseministeeriumi poole Teile laekunud liikumisraskustega inimeste kirjadest
lähtuvalt ning palute selgitada volitatud esindaja kaudu isikut tõendavate dokumentide
väljastamise õiguslikku olukorda.
Anname oma selgitused esitatud küsimuste kaupa.
1. Palun selgitada, kas Siseministeerium on teadlik sellest, et PPA ei järgi isikut tõendavate
dokumentide seadust esindaja kaudu dokumentide kätteandmise korraldamisel ning kas
ja milliseid suuniseid on Siseministeerium selle kohta PPA-le esitanud.
Kõige pealt soovime selgitada, et isikut tõendavate dokumentide seadus (edaspidi ITDS) näeb
ette erinevaid võimalusi isikut tõendavate dokumentide taotlemiseks ja väljastamiseks ning
seadusandja on pööranud erilist tähelepanu taotlejatele, kelle terviseseisund püsivalt ei
võimalda isiklikult PPA teenindusse kohale tulla. Taolise terviseseisundi all peetakse silmas nii
füüsilist liikumisvõimetust kui vaimset puuet.
Üldine regulatsioon näeb ette, et taotleja pöördub dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks
isiklikult selleks pädevasse asutusse (§ 11 4 lg 2) ning peab isiklikult ilmuma dokumendi
väljastaja asukohta ka dokumendi kättesaamiseks (§ 12 1 lg 2). Sellest regulatsioonist on
kehtestatud erisusi.
Lähtuvalt ITDSi § 113 lõikest 1 võib taotleja, kelle terviseseisund püsivalt ei võimalda tal
dokumendi taotluse esitamiseks isiklikult kohale ilmuda, edastada dokumendi väljaandmise
taotluse valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötaja vahenduse l.
Samuti võib § 122 lõike 1 kohaselt dokumendi väljastaja anda dokumendi väljastamiseks üle
valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötajale.
Dokumendi taotluse esitamine (ITDS § 11 4 lg 1) ja väljastamine (ITDS § 121 lg 5) on võima lik
ka seadusliku esindaja kaudu. Seaduslik esindaja määratakse piiratud teovõimega täisealise le
isikule kohtu poolt.
ITDSi § 115 lõige 1 annab ka võimaluse teostada PPA-l koduteenindust juhul, kui taotleja
terviseseisund püsivalt ei võimalda tal isiklikult ilmuda PPA teenindusse. Selleks tuleb sama
paragrahvi lõike 3 kohaselt taotlejal või tema seaduslikul esindajal esitada vastav sooviava ld us
ning esitada asjaolusid selgitavad ning terviseseisundit tõendavad dokumendid.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Täiendavalt võimaldab ITDS § 121 lõige 21 väljastada dokumendi isiku esindajale, kui isik on
dokumendi taotlemisel volitanud esindajat oma dokumenti kätte saama.
Teie küsimused puuduvad ITDS § 12 1 lõike 21 alusel dokumendi väljastamise erisust ning Te
olete oma pöördumises välja toonud, et PPA ei järgi korrektselt seadust, vaid on kehtestanud
lisatingimuse, et isikut tõendav dokument on võimalik saada esindaja vahendusel kätte vaid
juhul, kui inimene on esitanud taotluse isiklikult PPA teenindusbüroos, kuid kõnealusest sättest
ei tulene nõuet, et esindaja kaudu dokumentide kättesaamiseks peab taotlus olema esitatud
isiklikult teenindusbüroos.
Nõustume, et nimetatud säte ei täpsusta, et volitatud isikule väljastamine on seotud dokumendi
taotlemise viisiga, kuid antud praktika on kooskõlas Siseministeeriumi seisukoha ja
tõlgendusega ning lähtub rahvusvahelisest standarditest ja Euroopa Liidu õigusest.
Selgitame antud põhimõtte olulisust pikemalt. Isikut tõendav dokument on riigi poolt antav
garantii, millega riik kinnitab isiku identiteedi tõsikindlust. Siseturvalisuse arengukava 2020-
2030 oluline tegevussuund on tagada identiteedihalduse valdkonnas stabiilsus ning turvaline ja
tõsikindel isikutuvastus. Eesti identiteedihalduspoliitika ja isikut tõendavate dokumentide
poliitika põhialusteks on, et isikul on üks identiteet, mille määrab riik; teise isiku identiteedi või
isikut tõendava dokumendi väärkasutamine on tõkestatud; nii füüsiline kui ka digitaalne isikut
tõendav dokument on lahutamatult ja üheselt seotud dokumendi kasutaja identiteed iga;
digitaalse isikut tõendava dokumendi digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjasta mist
võimaldavad sertifikaadid on üheselt seotud dokumendi kasutaja isikuandmetega. Seega peab
riik tagama, et dokumente ei taotletaks vale identiteediga ega dokumente ei antaks vale isiku
kätte, mis võimaldab identiteedivargusi ning millega võib kaasneda oluline majanduslik kahju.
See tähendab, et isik peab olema tõsikindlalt tuvastatud nii dokumendi taotlemisel kui ka selle
väljastamisel. Isiku elektrooniline identiteet põhineb füüsilisel identiteedil ning nimetatud
põhimõtted laienevad ka digitaalse identiteedi loomisele ja digitaalsete isikut tõendavate
dokumentide väljaandmisele. Kui dokumendid ning nende väljaandmise protsess ei vasta
rahvusvahelistele põhimõtetele, ei pruugi teised riigid neid tunnustada ning nende kasutamine
reisimiseks ei ole võimalik. Eesti ID-kaart on Euroopa Liidus tunnustatud kõrge tasemega
elektroonilise identiteedi (edaspidi eID) vahend, millega antav digitaalne allkiri on samavääne
omakäelise allkirjaga, mistõttu kuulub ID-kaardi väljaandmise protsess e-IDAS nõuete
kohasele teavitamisele, hindamisprotsessi läbimisele ja usaldusteenuse osutaja auditeerimise le.
Selle protsessi raames hindavad välisaudiitorid ja teiste liikmesriikide eksperdid, kuidas on
tagatud kõrgetasemelise eID vahendi väljastamine selleks õigustatud isikule ning kuidas
tagatakse tõsikindel isikusamasuse kontroll. Turvanõuete leevendamine võib tähendada, et
Eesti eID vahend ei vasta eIDAS kõrge taseme nõuetele ning digiallkiri ei ole samaväärne
omakäelise allkirjaga.
eIDAS määruse artikkel 11 punkt 1 ütleb, et liikmesriik vastutab füüsilisele või juriidilise le
isikule tahtlikult või ettevaatamatusest tekitatud kahju eest, mis tuleneb artikli 7 punktides d ja
f sätestatud kohustuste täitmata jätmisest piiriüleses tehingus. See tähendab, et riik vastutab
kahju eest, mis on tekitatud seeläbi, et ei ole eID vahendeid nõuetekohaselt välja andnud.
Konkreetselt on ühekordse isikliku ilmumise nõue kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
20.06.2019 määruse 2019/1157 artiklis 10, mille punkt 1 viimane lause ütleb: „Et tagada
biomeetriliste tunnuste ühtsus taotleja isikusamasusega, peab iga taotleja iga taotluse
menetlemise käigus vähemalt korra isiklikult kohale ilmuma.“.
2. Palun esitada põhjendatud seisukoht, kas viidatud EL määrus ja selle rakendusmäär us
on sellise iseloomuga, et selle alusel on võimalik jätta kohaldamata isikut tõendavate
2 (4)
dokumentide seadusega üksikisikule antud õigus saada dokumendid kätte esindaja
kaudu.
Eelpool viidatud EL määrus 2019/1157 nõuab vähemalt ühekordset isiklikku ilmumist taotluse
menetluse käigus, et tagada tõsikindel isikusamasuse kontroll. eIDAS määrus, selle
rakendusmäärus ja eIDAS rakendamise juhis rõhutavad, et isiku tõsikindel tuvastamine ja
isikusamasuse kontrollimine on kõige olulisem osa kogu eID väljaandmise protsessi juures.
ITDS § 121 lõike 21 kohaselt võimaldatakse taotlejal saada dokumendid kätte esindaja kaudu,
kui on täidetud Euroopa Liidu õigusest tulenev nõue vähemalt ühekordse isikliku ilmumise
osas. Kui taotleja on esitanud isikut tõendava dokumendi taotluse füüsiliselt kohapeal ning ta
soovib siiski peale taotluse esitamist määrata esindaja, kes tema dokumendile järgi läheb, siis
on tal võimalik vastav volitus esitada digiallkirjastatult menetluse jooksul. Juhul kui taotleja on
esitanud taotluse näiteks iseteeninduskeskkonnas, siis on tal võimalik menetluse jooksul esitada
volitus füüsiliselt kohapeale tulles.
3. Palun selgitage, kes on koostanud praegu kasutusel olevad isikut tõendavate
dokumentide taotlusankeedid –kas need on kinnitanud Siseministeerium või PPA.
Samuti palun selgitada, miks ei ole taotlusankeedil ega elektroonilises keskkonnas
kohta, kus inimene saaks märkida ära selle, et ta soovib dokumente saada kätte esindaja
kaudu. Kas Siseministeeriumi hinnangul on võimalik taotlusankeeti ja elektrooni list
keskkonda selle osas täiendada?
Isikut tõendavate dokumentide taotlusankeedid ei ole siseministri määrusega kehtestatud. 2017.
aasta 18. jaanuaril tunnistati isikut tõendava dokumendi taotluse vormid kehtetuks ning PPA
kodulehelt on võimalik leida abistavad ankeedid.
Iseteeninduskeskkonnas ei ole võimalik dokumendi kättesaamiseks volitatud esindajat määrata
lähtuvalt vähemalt ühekordsest isikliku ilmumise nõudest isikut tõendava dokumendi
väljaandmise menetluse jooksul.
4. Palun esitage oma põhjendatud seisukoht, kas siseministri 18.12.2015 määruse nr 77 §
22 lg 1 p 1 on kooskõlas isikut tõendavate dokumentide seadusega, kuna määruse
kohaselt peab inimene esitama PPA-le terviseseisundit tõendava dokumendi, kuigi
seadus näeb ette teistsuguse tõendamise korra ega näe ette alust nõuda terviseseisund it
tõendava dokumendi esitamist.
ITDS § 92 lõike 7 kohaselt on ITDSis sätestatud menetluste puhul haldusorganil õigus töödelda
isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. ITDS § 15 lõike 1 kohaselt kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega dokumendi väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja
andmete loetelu. Kui taotlejal ei ole tema püsivast terviseseisundist lähtuvalt võimalik isiklik ult
ilmuda PPA teenindusse, kuid see on nõutav, siis tuleb tal seda tõendada. Tõendamise all on
seadusandja läbivalt ITDSi mõistes silmas pidanud vastava pädeva institutsiooni ehk perearsti
poolt väljastatava tervisetõendi esitamist, mis kinnitab taotleja terviseseisundit. Linna- või
vallavalitsuse või hoolekandeasutuse kinnituse lisamine on täiendav kinnitus, mis lisatakse
tervisetõendile.
Ka ITDSi § 115 lõike 3 kohaselt tuleb koduteeninduse taotlejal või tema seaduslikul esindajal
esitada antud paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid,
täpsustamata, et nimetatud dokumendiks on perearsti poolt väljastatav tervisetõend. Samas on
ka antud sätte rakendamisel seadusandja tahe olnud pädeva institutsiooni poolt väljastata va
tõendi esitamise kohustuse kehtestamine.
3 (4)
5. Palun selgitada, kas ja mida on Siseministeerium teinud selle osas, kui PPA ei ole enam
kui viie aasta jooksul asunud rakendama ITDS § 12-1 lõiget 2-2. Palun esitada oma
põhjendatud arvamus selle kohta, miks seda sätet seni ei kohaldata ja mida on tehtud
selleks, et PPA hakkaks seda sätet järgima. Palun ka täpsustada, milliseid arendusi on
selle sätte rakendamiseks vaja andmebaasides täpsemalt teha.
ITDSi § 121 lõige 22 näeb ette võimaluse, et isikut tõendava dokumendi võib väljastada turvalise
postiteenuse pakkuja vahendusel. Antud säte annab PPAle selleks võimaluse ega sätesta
kohustust. PPAl on sama paragrahvi lõike 2 3 kohaselt õigus nõuda taotleja isiklikku ilmumist
juhul kui peab seda vajalikuks taotleja õiguste ja huvide kaitseks.
Siseministeerium on antud sätte rakendamise erinevaid võimalusi PPAga aktiivselt arutanud
ning nimetatud ülesanne on lisatud PPA tööplaani. Ka PPA strateegia 2030 nimetab üldise
suuna, mis toetab antud sätte kohaldamist: „Laiendame võimalusi isikut tõendava dokumendi
väljastamiseks väljapool PPA teenindussaale.“. PPA algatab lähinädalatel turu-uur ingu
läbiviimise, et selgitada välja, kuidas tuua isikut tõendava dokumendi väljastamise teenus
inimesele lähemale talle võimalikult mugavalt ja väikeste kuludega ning turu-uur ingu
tulemustest lähtuvalt pannakse paika järgnevad tegevused. Eesmärk on tekitada inimese jaoks
lihtsam dokumendi kättesaamise alternatiiv esimesel võimalusel. ID1 formaadis dokumentide
(ID-kaart, elamisloakaart) väljastusprotsessi muutmiseks tuleb riigil läbida e-IDAS nõuete
kohane Euroopa Komisjoni teavitamine ja hindamisprotsess ning usaldusteenuse osutaja
auditeerimisprotsessid, mis on väga ajamahukad. Täpne arendusvajadus sõltub sellest, kes on
teenuseosutaja ning millist lahendust kasutama hakatakse. Võimalikud arendused
väljastusprotsessi muutmiseks sisaldavad endas arendustöid nii PPA, tootja kui teenusepakkuja
infosüsteemides.
Inimeste jaoks mugava ja minimaalseid isiklikke kontakte võimaldava isikut tõendavate
dokumentide väljaandmise teenuse olulisuse tõi eriti teravalt esile COVID-19 pandeemia ning
Siseministeerium ja PPA töötavad parima lahenduse väljatöötamise nimel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ruth Annus
osakonnajuhataja
4 (4)