Ülle Madise Teie 05.07.2021 nr 7-4/211014/2104404
õiguskantsler
Õiguskantsleri Kantselei Meie 15.09.2021 nr 1-15/21/15055-2
[email protected]
Vastus õiguskantsleri 05.07.2021 kirjale
Austatud Ülle Madise
Keskkonnaamet on tänulik, et Te osalete aktiivselt ja teete ettepanekuid looduskaitseseaduse
(edaspidi LKS) § 55 lõike 61 rakendamiseks, tagamaks kevadsuvine pesitsusrahu lindudele.
Keskkonnaamet on kasutanud kõiki endale kättesaadavaid vahendeid LKS eesmärkide
täitmiseks ning nõustub, et probleem on lahendatav seadusandlikul tasandil.
Keskkonnaamet ei ole nõus väitega, et kui metsateatisele ei ole lisatud ajalist kitsendust
raietööde teostamiseks, tagamaks kevadsuvist pesitsusrahu lindudele, võib metsaomanik eirata
LKS § 55 lõike 61 toodud nõudeid. Tallinna Halduskohus on 17.06.2021 kohtumääruse nr 3-
21-12661 punktis 9 selgitanud, et lindude pesade ja munade hävitamist ja kahjustamist ning
pesitusaegset häirimist keelavad LKS § 55 lõike 61 p-d 1 ja 2 kohalduvad kaebajale ka ilma
selleta, et need oleks metsateatisesse ümberkirjutatud. Seejuures on LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2
normid, mis kehtivad igaühele. Kaebaja on enda sõnul pikalt metsandussektoris tegutsenud
ettevõte, mistõttu peaks kaebaja valdkonda reguleerivatest normidest keskmisest isikust
paremini teadlik olema. Kaebaja on ka ise kaebuses märkinud, et lindude igakevadine
pesitsemine ei ole ootamatu. Seega kevadisele pesitsusperioodile niivõrd oluliste raite
planeerimine nagu kaebaja väidab, et ettekirjutusega peatatud raied on, on tema enda riisiko.
Kaebaja ei saanud metsateatiste registreerimisel ja raiete planeerimisel eeldada, et kinnistul ei
toimu kindlasti raiete ajal pesitsemist. Keskkonnaamet ei saa loobuda LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja
2 eesmärkide tagamisest vaid seetõttu, et kaebaja on ebakindla äriplaani kasuks otsustanud.
Kaebajal ei ole õiguspärast ootust, et Keskkonnaamet ei takistaks lindude häirimist nende
pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.
Metsateatis kehtib kinnitamisest alates 12 kuud ning metsaomanikul on võimalus valida
raietööde läbiviimiseks aeg ka väljaspool lindude pesitsusaega. Keskkonnaametil puudub info,
millal metsaomanik raietöid teostab. Keskkonnaamet ei soovi panna kogu vastutust
metsaomanikule või raietööde teostajale ning on seetõttu juba aastaid koostöös
Keskkonnaministeeriumiga abistanud metsaomanikke ja raietööde teostajaid ennekõike
vajaliku teabematerjaliga, et metsaomanik või raietööde teostaja saaks hinnata kavandatava
raietööde alal lindude pesitsuse tõenäosust ja ajalist raamistikku. Muu hulgas on metsaregistris
üleval informatsioon lindude aktiivsema pesitsusperioodi kohta.
Juhul kui Keskkonnaamet seaks metsateatiste registreerimisel kõrvaltingimuseks raiekeelu
Tartu Ülikooli koostatud uuringu „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda
1
Kohtuvaidlus on pooleli.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
leevendavad meetmed“ alusel, võtaks Keskkonnaamet endale kaalutlusõiguse, mida seadusega
antud ei ole. Määrates ajavahemiku raiekeeluks, määratakse sellega sisuliselt ka aeg, millal
raietöid võib teha vaatamata sellele, kas metsas on veel mõni pesa või mitte. Praegu kehtiva
seadusega sellist luba anda ei saa. Samuti ei ole Keskkonnaametil võimalik metsateatiste
registreerimisel ette näha, millal täpselt viimane poeg pesast välja lendab.
Olete oma kirjas viidanud, et loomakaitseseaduse § 7 lõike 1 ja § 60 lõike 2 kohaselt on looduses
vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks Keskkonnaametil õigus peatada mäe- ja
metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks. Nendele sätetele saab tugineda
korrakaitseorgan järelevalvemenetluses, kuid metsateatised registreeritakse haldusmenetluses.
Lisaks ei olnud Keskkonnaamet kuni käesoleva aasta alguseni korrakaitseorgan.
Küll aga nõustub Keskkonnaamet, et praegu kehtiv regulatsioon on metsa majandajale jäik ja
ebaselge. Raiete peatamine järelevalve käigus ei ole efektiivne viis lindude kaitsmiseks ning
ennetamine täidab eesmärki paremini. Keskkonnaamet leiab, et üksikaktide ehk metsateatiste
põhiselt reguleerimine on liialt koormav ning saab tugineda vaid üldprintsiibile, et kevadel on
pesitsusperiood. Üldprintsiibi alusel tingimuste seadmine sobib üldregulatsiooni aluseks, samas
kui üksikakti otsus eeldaks konkreetse alaga seotud näitajaid, mida praegu ei ole ja ei ole ka
mõistlik koguda. Seetõttu leiab Keskkonnaamet, et kõige selgem lahendus on LKS muutmine.
Teadaolevalt menetleb Keskkonnaministeerium vastavat seadusemuudatust. Keskkonnaamet
tegi ettepaneku raierahu piirangu ajalise ja ruumilise ulatuse osas kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku
kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7-25) artikliga 5, mis sätestab, et liikmesriigid võtavad
vajalikke meetmeid kõikide artiklis 1 osutatud linnuliikide üldise kaitsesüsteemi loomiseks,
keelates eelkõige tahtliku tapmise või püüdmise mis tahes viisil, pesade ja munade tahtliku
hävitamise või kahjustamise või pesade kõrvaldamise, linnumunade korjamise loodusest ja
munade või tühjade koorte hoidmise, lindude tahtliku häirimise eriti pesitsemise ja poegade
üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on käesoleva direktiivi eesmärkide
seisukohalt oluline, nende linnuliikide isendite pidamise, mille jahtimine ja püüdmine on
keelatud. Keskkonnaamet tegi ka ettepaneku direktiivi artikkel 2 sõnastuse üle võtmiseks, mis
sätestab, et liikmesriik peab hoidma liikide arvukust tasemel, mis vastab eelkõige
ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja
puhkeaja veetmisega seotud vajadusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Olav Avarsalu
peadirektori kohusetäitja
Olav Etverk 503 2190
[email protected]
Reelika Metshein 5697 7994
[email protected]
2 (2)