dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaamet_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 15. september 2021
Viit
7-4/211014/2106106
Registreeritud
15. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/211014
Vastutaja
Marje Kask (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎Keskkonnaamet, 15.09.2021.asice292 KB

Sisu (failidest)

Ülle Madise Teie 05.07.2021 nr 7-4/211014/2104404 õiguskantsler Õiguskantsleri Kantselei Meie 15.09.2021 nr 1-15/21/15055-2 [email protected] Vastus õiguskantsleri 05.07.2021 kirjale Austatud Ülle Madise Keskkonnaamet on tänulik, et Te osalete aktiivselt ja teete ettepanekuid looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 rakendamiseks, tagamaks kevadsuvine pesitsusrahu lindudele. Keskkonnaamet on kasutanud kõiki endale kättesaadavaid vahendeid LKS eesmärkide täitmiseks ning nõustub, et probleem on lahendatav seadusandlikul tasandil. Keskkonnaamet ei ole nõus väitega, et kui metsateatisele ei ole lisatud ajalist kitsendust raietööde teostamiseks, tagamaks kevadsuvist pesitsusrahu lindudele, võib metsaomanik eirata LKS § 55 lõike 61 toodud nõudeid. Tallinna Halduskohus on 17.06.2021 kohtumääruse nr 3- 21-12661 punktis 9 selgitanud, et lindude pesade ja munade hävitamist ja kahjustamist ning pesitusaegset häirimist keelavad LKS § 55 lõike 61 p-d 1 ja 2 kohalduvad kaebajale ka ilma selleta, et need oleks metsateatisesse ümberkirjutatud. Seejuures on LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 normid, mis kehtivad igaühele. Kaebaja on enda sõnul pikalt metsandussektoris tegutsenud ettevõte, mistõttu peaks kaebaja valdkonda reguleerivatest normidest keskmisest isikust paremini teadlik olema. Kaebaja on ka ise kaebuses märkinud, et lindude igakevadine pesitsemine ei ole ootamatu. Seega kevadisele pesitsusperioodile niivõrd oluliste raite planeerimine nagu kaebaja väidab, et ettekirjutusega peatatud raied on, on tema enda riisiko. Kaebaja ei saanud metsateatiste registreerimisel ja raiete planeerimisel eeldada, et kinnistul ei toimu kindlasti raiete ajal pesitsemist. Keskkonnaamet ei saa loobuda LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 eesmärkide tagamisest vaid seetõttu, et kaebaja on ebakindla äriplaani kasuks otsustanud. Kaebajal ei ole õiguspärast ootust, et Keskkonnaamet ei takistaks lindude häirimist nende pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Metsateatis kehtib kinnitamisest alates 12 kuud ning metsaomanikul on võimalus valida raietööde läbiviimiseks aeg ka väljaspool lindude pesitsusaega. Keskkonnaametil puudub info, millal metsaomanik raietöid teostab. Keskkonnaamet ei soovi panna kogu vastutust metsaomanikule või raietööde teostajale ning on seetõttu juba aastaid koostöös Keskkonnaministeeriumiga abistanud metsaomanikke ja raietööde teostajaid ennekõike vajaliku teabematerjaliga, et metsaomanik või raietööde teostaja saaks hinnata kavandatava raietööde alal lindude pesitsuse tõenäosust ja ajalist raamistikku. Muu hulgas on metsaregistris üleval informatsioon lindude aktiivsema pesitsusperioodi kohta. Juhul kui Keskkonnaamet seaks metsateatiste registreerimisel kõrvaltingimuseks raiekeelu Tartu Ülikooli koostatud uuringu „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda 1 Kohtuvaidlus on pooleli. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 leevendavad meetmed“ alusel, võtaks Keskkonnaamet endale kaalutlusõiguse, mida seadusega antud ei ole. Määrates ajavahemiku raiekeeluks, määratakse sellega sisuliselt ka aeg, millal raietöid võib teha vaatamata sellele, kas metsas on veel mõni pesa või mitte. Praegu kehtiva seadusega sellist luba anda ei saa. Samuti ei ole Keskkonnaametil võimalik metsateatiste registreerimisel ette näha, millal täpselt viimane poeg pesast välja lendab. Olete oma kirjas viidanud, et loomakaitseseaduse § 7 lõike 1 ja § 60 lõike 2 kohaselt on looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks Keskkonnaametil õigus peatada mäe- ja metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks. Nendele sätetele saab tugineda korrakaitseorgan järelevalvemenetluses, kuid metsateatised registreeritakse haldusmenetluses. Lisaks ei olnud Keskkonnaamet kuni käesoleva aasta alguseni korrakaitseorgan. Küll aga nõustub Keskkonnaamet, et praegu kehtiv regulatsioon on metsa majandajale jäik ja ebaselge. Raiete peatamine järelevalve käigus ei ole efektiivne viis lindude kaitsmiseks ning ennetamine täidab eesmärki paremini. Keskkonnaamet leiab, et üksikaktide ehk metsateatiste põhiselt reguleerimine on liialt koormav ning saab tugineda vaid üldprintsiibile, et kevadel on pesitsusperiood. Üldprintsiibi alusel tingimuste seadmine sobib üldregulatsiooni aluseks, samas kui üksikakti otsus eeldaks konkreetse alaga seotud näitajaid, mida praegu ei ole ja ei ole ka mõistlik koguda. Seetõttu leiab Keskkonnaamet, et kõige selgem lahendus on LKS muutmine. Teadaolevalt menetleb Keskkonnaministeerium vastavat seadusemuudatust. Keskkonnaamet tegi ettepaneku raierahu piirangu ajalise ja ruumilise ulatuse osas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7-25) artikliga 5, mis sätestab, et liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid kõikide artiklis 1 osutatud linnuliikide üldise kaitsesüsteemi loomiseks, keelates eelkõige tahtliku tapmise või püüdmise mis tahes viisil, pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesade kõrvaldamise, linnumunade korjamise loodusest ja munade või tühjade koorte hoidmise, lindude tahtliku häirimise eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on käesoleva direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline, nende linnuliikide isendite pidamise, mille jahtimine ja püüdmine on keelatud. Keskkonnaamet tegi ka ettepaneku direktiivi artikkel 2 sõnastuse üle võtmiseks, mis sätestab, et liikmesriik peab hoidma liikide arvukust tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Olav Avarsalu peadirektori kohusetäitja Olav Etverk 503 2190 [email protected] Reelika Metshein 5697 7994 [email protected] 2 (2)
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel