Sissetulev kiriAvalik
Statistikaamet_vastus
Õiguskantsleri Kantselei · 15. september 2021
- Viit
- 7-4/211639/2106077
- Registreeritud
- 15. september 2021
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Statistikaamet
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
- Sari
- 7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
- Toimik
- 7-4/211639
- Vastutaja
- Kadi Kallas (Õiguskantsleri Kantselei, Üldosakond)
Sisu (failidest)
Kristel Lekko Teie: 07.09.2021
Õiguskantsleri Kantselei
[email protected] Meie: 14.09.2021 nr 1.1-6/0337-1
Vastuskiri
Lugupeetud Kristel Lekko
Edastan statistikaameti vastuse infopäringule.
Rahvastikuregistris on kasutusel keelte klassifikaator, mis baseerub rahvusvahelisel ISO 639-2 standardil – see
hõlmab koodielemente, mis esindavad mõnda üksikut keelt ja ka keelte kogusid. Kuna klassifikaatorit
kasutavad erinevad institutsioonid, teadlased ja asutused erinevatel eesmärkidel (näiteks bibliograafilised või
lingvistilised), sisaldab see ka mitmeid juba väljasurnud keeli. On olemas ka ISO 639-3 standard, milles sisaldub
muuhulgas võro keel, kuid see on väga mahukas, üle 7000 nimetusega klassifikaator, mida seni on otsustatud
statistika tegemisel mitte kasutada.
Kui rahvastikuregistri ja teadlaste poolt tuleb soov kasutatavat klassifikaatorit muuta, siis on statistikaamet
loomulikult valmis seda teemat arutama. Hetkel seda muutust siiski plaanis ei ole. Infot murdekeele oskuse
kohta kogume aga rahvaloenduse küsitlusega, kus kõigil, kes oskavad eesti keelt, on võimalik märkida ka enda
murdekeele oskus.
Teemale, kas murdekeelt peaks saama oma emakeeleks märkida, küsisime ka keeleteadlase Jüri Viikbergi
arvamust. Tema sõnul on eestlaste emakeel ning kõiki Eesti elanikke ühendav riigikeel eesti keel. „Loomulikult
on ka murdekeeled keeled, kuid kohamurretena on need piirkondliku leviku ja kasutusega. Keel ja kohamurre ei
erine mitte keeleliselt, vaid poliitilise ning sotsiaalse staatuse poolest. Kui piltlikult väljenduda, siis keel on murre,
millel on oma sõjavägi ja laevastik,“ selgitab Viikberg.
Ta lisab, et inimene ise võib oma kodumurret emakeeleks pidada, kui aga arvestada, et kõik keeled koosnevad
murretest ja et nende alusel on loodud ka kirjakeeled, siis oleks raske ette kujutada, kuidas ühe keele mõnd
murret võiks vaadata sellest täiesti lahus. „Kui näiteks mulk või saarlane on eestlane, siis on tema emakeeleks
eesti keel, millel on mitmeid murdeid. Võimalust, kus näiteks mulk väidab valdavat vaid Mulgi murret, eesti keelt
aga mitte sugugi, reaalselt ilmselt ette ei tule,“ tõdeb keeleteadlane. Sellest lähtuvalt peab Viikberg sobivaks
viisi, kuidas hetkel emakeele ja keelemurrete kohta andmeid kogutakse.
Kui teil tekib täiendavaid küsimusi, siis vastame meeleldi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Osila
Rahva ja eluruumide loenduse projektijuht
/Koostaja nimi/ /Koostaja telefon/
/Koostaja e-posti aadress/
Statistikaamet
Tatari 51, 10134 Tallinn
rg-kood 70000332; tel 625 9300
[email protected], www.stat.ee