dokumendiregister.ee
Sissetulev kiriAvalik

Statistikaamet_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 15. september 2021
Viit
7-4/211639/2106077
Registreeritud
15. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Statistikaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/211639
Vastutaja
Kadi Kallas (Õiguskantsleri Kantselei, Üldosakond)

Failid

Sisu (failidest)

Kristel Lekko Teie: 07.09.2021 Õiguskantsleri Kantselei [email protected] Meie: 14.09.2021 nr 1.1-6/0337-1 Vastuskiri Lugupeetud Kristel Lekko Edastan statistikaameti vastuse infopäringule. Rahvastikuregistris on kasutusel keelte klassifikaator, mis baseerub rahvusvahelisel ISO 639-2 standardil – see hõlmab koodielemente, mis esindavad mõnda üksikut keelt ja ka keelte kogusid. Kuna klassifikaatorit kasutavad erinevad institutsioonid, teadlased ja asutused erinevatel eesmärkidel (näiteks bibliograafilised või lingvistilised), sisaldab see ka mitmeid juba väljasurnud keeli. On olemas ka ISO 639-3 standard, milles sisaldub muuhulgas võro keel, kuid see on väga mahukas, üle 7000 nimetusega klassifikaator, mida seni on otsustatud statistika tegemisel mitte kasutada. Kui rahvastikuregistri ja teadlaste poolt tuleb soov kasutatavat klassifikaatorit muuta, siis on statistikaamet loomulikult valmis seda teemat arutama. Hetkel seda muutust siiski plaanis ei ole. Infot murdekeele oskuse kohta kogume aga rahvaloenduse küsitlusega, kus kõigil, kes oskavad eesti keelt, on võimalik märkida ka enda murdekeele oskus. Teemale, kas murdekeelt peaks saama oma emakeeleks märkida, küsisime ka keeleteadlase Jüri Viikbergi arvamust. Tema sõnul on eestlaste emakeel ning kõiki Eesti elanikke ühendav riigikeel eesti keel. „Loomulikult on ka murdekeeled keeled, kuid kohamurretena on need piirkondliku leviku ja kasutusega. Keel ja kohamurre ei erine mitte keeleliselt, vaid poliitilise ning sotsiaalse staatuse poolest. Kui piltlikult väljenduda, siis keel on murre, millel on oma sõjavägi ja laevastik,“ selgitab Viikberg. Ta lisab, et inimene ise võib oma kodumurret emakeeleks pidada, kui aga arvestada, et kõik keeled koosnevad murretest ja et nende alusel on loodud ka kirjakeeled, siis oleks raske ette kujutada, kuidas ühe keele mõnd murret võiks vaadata sellest täiesti lahus. „Kui näiteks mulk või saarlane on eestlane, siis on tema emakeeleks eesti keel, millel on mitmeid murdeid. Võimalust, kus näiteks mulk väidab valdavat vaid Mulgi murret, eesti keelt aga mitte sugugi, reaalselt ilmselt ette ei tule,“ tõdeb keeleteadlane. Sellest lähtuvalt peab Viikberg sobivaks viisi, kuidas hetkel emakeele ja keelemurrete kohta andmeid kogutakse. Kui teil tekib täiendavaid küsimusi, siis vastame meeleldi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Osila Rahva ja eluruumide loenduse projektijuht /Koostaja nimi/ /Koostaja telefon/ /Koostaja e-posti aadress/ Statistikaamet Tatari 51, 10134 Tallinn rg-kood 70000332; tel 625 9300 [email protected], www.stat.ee
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →