Õiguskantsleri Kantselei Teie: 03.09.2021
Meie: 13.09.2021 nr 10-8/19-2
Selgitus pöördumisele
Lugupeetud Kristiina Albi
Märgite oma pöördumises järgmist: Õiguskantslerile esitati avaldus selle kohta, et inime ne
taotles PPA-s uusi isikut tõendavaid dokumente, kuid selgus, et tema teadmata on ära muudetud
tema eesnimi. PPA teenindusbüroos teatati inimesele, et kuna tema sünniaktis on tema eesnimi
kirjutatud sellisel kujul, et eesnime esimene täht erineb kasutusel olevast nimest, siis
väljastatakse talle uued isikut tõendavad dokumendid uue nimega. Inimest ei ole tema eesnime
muutmisest varem teavitatud ja ta ei ole oma nime muutmisega nõus.
Teie pöördumises on märgitud ka, et kuna inimesel on vaja taotleda uusi isikut tõendavaid
dokumente, soovite kiiret vastust. Kuna Siseministeeriumile ei ole teada konkreetse juhtumi
asjaolud, saame selgitada asjassepuutuvat menetlust üldiselt, mis aga ei pruugi tagada isiku
probleemi kiiret ja asjakohast lahendamist.
Vastame Teie pöördumises esitatud küsimustele järgmiselt:
Rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) § 4 kohaselt on rahvastikuregistri (edaspidi RR)
pidamise eesmärk usaldusväärse teabe kogumine ning § 6 lõike 2 kohaselt eeldatakse RR- i
kantud andmete õigsust. RR kui riigi põhiregister, mida kasutavad oma tegevuses pea kõik
avaliku sektori asutused, peab sisaldama inimese kohta õigeid andmeid.
RRS § 3 lõike 2 kohaselt on Siseministeerium rahvastikuregistri vastutav töötleja, kelle
kohustuseks on muuhulgas RRS § 9 lõike 2 punktist 3 tulenevalt korraldada rahvastikuregistr i
andmete õigsuse kontrollimist. Selleks analüüsib Siseministeerium pidevalt rahvastikuregistr i
andmete kvaliteeti ning kvaliteeditööde käigus leitakse olukorrad, kus inimese kohta
rahvastikuregistrisse kantud andmetes on vastuolud.
RRS § 32 kohaselt peab andmeandja tagama andmete õigsuse. Sünniakt on õigus lik u
tähendusega tuvastav haldusakt, mis määratleb õiguslikult siduvalt lapse nime, soo, sünniaja,
sünnikoha, vanemad jne.
Isik saab nime sünni registreerimisel. Dokument (sünniakt vmt), milles on märgitud lapse nimi,
väljendab lapse vanemate tahet. Vastsündinule nime andmise õigus on reeglina lapse vanemate l
ning seetõttu tuleb eeldada, et lapsele sünni registreerimisel antud nimi on tema õige ja tegelik
nimi. Isiku perekonnanimi võib muutuda perekonnaõigusliku toiminguga (lapsendamine,
isaduse omaksvõtt, abielu, lahutus) ning perekonnanime muutmine kajastub vastavas
dokumendis. Perekonnanime on võimalik muuta ka isiku soovil uue perekonnanime andmise
menetluses (käesoleval ajal nimeseaduse § 17¹ alusel) antud haldusaktiga. Isiku sünnil antud
eesnime saab muuta ainult isiku soovil uue eesnime andmise menetluses (käesoleval ajal
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
nimeseaduse § 19 alusel) haldusaktiga. Isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses ei
ole võimalik uue eesnime ega perekonnanime andmine.
Oluline on, et inimese andmetes kajastuks tema andmete muutumise järjepidevus ning andmete
muutumisel oleks muudatuste aluseks õiged (seadusest tulenevad) dokumendid. Isikut
tõendavate dokumentide väljaandmisel tahtlikult või tahtmata tehtud vead (üksikute tähtede
ärajätmine või asendamine, mitme eesnime asemel ainult ühe kandmine dokumenti jmt) ei
muuda ega tohi muuta isikule sünnil antud nime.
Küsimus ei ole pelgalt formaalne (andmete täpsus ja dokumentide korrektsus), vaid võib olla
isiku jaoks ka väga praktiline ja aktuaalne olukordades, kus isik peab ennast tõendama
sünnidokumendi ja isikut tõendava dokumendi alusel ning võimalik ei ole tõendada nimede
erinevust.
Kui Siseministeerium leiab kvaliteeditööde käigus olukorrad, kus isiku rahvastikuregistr isse
kantud andmetes esineb erinevusi (sünniakti kantud eesnimi erineb kasutatavast ja isikut
tõendavasse dokumenti kantud nimest), mis vajavad täiendavate asjaolude väljaselgitamist ja
inimesega suhtlemist, teavitatakse sellest isiku elukohajärgset maakonnakeskuse kohalikku
omavalitsusüksust, kes isikuga suheldes selgitab välja vajalikud asjaolud. Kui asjaolude
kontrollimisel sünniaktis ilmselget viga ei tuvastata, loetakse õigeks sünniakti andmed. Isikut
juhendatakse olukorra lahendamisel – kui isik soovib jätkuvalt kasutada nime, mis erineb
sünnikande nimest, kuid mis on kantud tema isikut tõendavasse dokumenti, saab isik taotleda
kasutatava nime andmist nn ametliku nimena (nimeseaduse § 17¹ lõige 1 punkt 5, § 19 lõige 1
punkt 6). Avaldus tuleb esitada maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele
(nimeseaduse § 16, käesoleva ajal Tallinna Perekonnaseisuamet, Tartu Linnavalitsus, Pärnu
Linnavalitsus, Jõhvi Vallavalitsus). Sellise avalduse esitamine on riigilõivuta, selle tulemus e l
antud haldusakt seob ja selgitab rahvastikuregistri andmete erinevused, isikul on jätkuvalt õigus
kasutada seni kasutusel olnud nime. Isikul on võimalik esitada avaldus koheselt asjaolude
selgumise järel või alles siis, kui saabub aeg taotleda uut isikut tõendavat dokumenti. Isikut
teavitamata ja asjaolusid selgitamata isiku andmeid rahvastikuregistris ei muudeta.
Kui isik ei reageeri kohaliku omavalitsusüksuse teavitusele, ei soovi tegeleda asjaolude
selgitamisega ega andmete korrastamisega, edastab kohalik omavalitsuseüksus vastava teate
PPA-le, kus pannakase vastav märge dokumentide menetlemise süsteemi.
PPA isikut tõendavate dokumentide menetlejad kontrollivad iga taotluse juures isiku
rahvastikuregistrisse kantud andmeid, sh sünniakti kantud nime vastavust kasutatava nimega
ning andmeid, mis selgitavad nime muutumist läbi perekonnaseisutoimingu või nimemuutmise.
Kui tuvastatakse sünniakti kantud nime ja kasutatava nime erinevus, tegutsetakse sarnaselt
eelmises lõigus kirjeldatule – suheldes isikuga selgitatakse asjaolud ja vajadusel nõustatakse
isikut vajaliku avalduse esitamiseks. Ka PPA ei muuda rahvastikuregistris isiku andmeid
asjaolusid selgitamata ning isikut teavitamata.
Siseministeerium juhendab ja nõustab kõnealuses menetluses maakonnakeskuse kohalikke
omavalitsusi ning PPA-d, asjakohaseid ametlikult kinnitatud juhendeid ei ole.
Alates 1. juulist 2010. a on nimeseaduses § 17¹ lõige 1 punkt 5 ja § 19 lõige 1 punkt 6, mille
alusel asjaomaseid menetlusi läbi viiakse. Seaduse seletuskirjast selgub, et varem on sätete sisu
reguleeritud nime parandamise sätetega (§ 23). Kuigi seletuskiri ei täpsusta, miks otsustati
andmete parandamise (toiming) asemel luua õiguslik alus haldusakti andmiseks, tuleb asuda
seisukohale, et praegune regulatsioon on õiguslikult korrektsem, andes võima luse
dokumenteerida sisuliselt andmetes tehtavad muudatused. Kuna õiguslikult ongi tegemist
isikule uue nime andmise menetlusega (eeldame ju, et sünniakti andmed on õiged), asuvad
sätted õiges paragrahvis.
2 (3)
Ka kõnealuste sätete alusel rahvastikuregistrisse kantud andmete korrastamisel kasutatakse
avaldust, mille vorm on kehtestatud siseministri 12. detsembri 2017. a määrusega nr 45.
Mööname, et isikutes võib tekitada segadust esitada avaldus uue nime andmiseks, kui nad
tegelikult soovivad kanda tegelikus kasutuses nime. Samas peab korvama selle formaals use
ebakõla kohaliku omavalitsusüksuse ja PPA ametnike hea selgitustöö.
Rahvastikuregistri andmete korrastamisega, sh sünnil antud nime ja kasutusel oleva nime
erinevusega on tegeletud alates 2004. aastast. Eraldi aruannet nende toimingute kohta ei
koostata, seega ei ole ka võimalik anda täpseid arve. Ka ei ole võimalik öelda, kui palju isikuid
on nõustunud kasutusele võtma sünniaktis märgitud nime kasutusel oleva nime asemel –
sellistel juhtudel korrastatakse nimeandmed rahvastikuregistris sünniakti alusel ning haldusakti
ei koostata. Rahvastikuregistrist on võimalik koostada aruandeid uue nime andmise kohta ning
selekteerida neid õiguslikku alust arvestades. See nõuab aega ning arvestades, et ootate vastust
võimalikult ruttu, ei esita me seekord soovitud andmeid.
Siseministeeriumile teadaolevalt ei ole algatatud ühtegi kohtuasja nime erinevuse tõttu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Enel Pungas
rahvastiku toimingute osakonna juhataja
Ulna Kull 6125161
[email protected]
3 (3)