Hr Jaanus Tamkivi Teie 04.08.2021 nr
Saaremaa Vallavolikogu
[email protected] Meie 09.09.2021 nr 6-4/211435/2105935
Märgukiri seoses ehitamist puudutavate nõuetega jäätmehoolduseeskirjas
Austatud volikogu esimees
Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirja (edaspidi: eeskiri) § 32 näeb ette mitmeid nõudeid, mis
puudutavad ehitamist või kasutusloa taotlemist. Näiteks tuleb ehitise kasutusteatise taotlusele ja
kasutusloa taotlusele lisada jäätmeõiend. Samas ei võimalda ehitamist puudutavad õigusaktid
keelduda kasutusteatise või kasutusloa andmisest, kui jäätmeõiendit ei esitata.
Niisuguses sõnastuses soodustab norm hea halduse tavaga vastuolus olevat halduspraktikat. Hea
halduse tavaga ei ole kooskõlas nõuda asjakohatuid andmeid ja dokumente (haldusmenetluse
seaduse § 5). Kõik avaliku võimu esitatud nõuded peavad olema seaduslikud, põhjendatud,
proportsionaalsed ja mõistlikus seoses nõude eesmärgiga. Kuivõrd jäätmeõiendi esitamata jätmine
või selles ehitusprügi hulga ja utiliseerimise kohta ebatäpsete andmete esitamine ei pruugi olla
piisavalt olulised põhjused, et kasutusloa taotluse menetlusse võtmisest ja kasutusloa andmisest
keelduda (nt RKHKo 3-17-1398, p-d 17, 19), siis pole alust seda õiendit rutiinselt kasutusloa
taotlejatelt või kasutusteatise esitajatelt ka nõuda. Infot tekkivate ehitusjäätmete kohta tohib nõuda,
kui see on konkreetsel juhtumil vajalik jäätmekäitluse järelevalveks. Järelevalve korraldamisel on
kohalikul omavalitsusel õigus otsustada, milliseid järelevalvemeetmeid kohaldada. Ka järelevalvet
korraldades peab siiski arvestama nii proportsionaalsuse kui ka otstarbekuse põhimõttega
(korrakaitseseadus (KorS) §-d 7 ja 8) ja hea halduse tavaga, nö igaks juhuks kõikidele kohustusi
panna ei või. Kohalik omavalitsus peaks iga juhtumit, sh kahtlusi, et ehitusjäätmeid ei koguda ega
utiliseerita nõuetekohaselt, käsitlema eraldi. Eeskiri sellist võimalust praegu aga ei jäta.
Ühtlasi juhin Teie tähelepanu sellele, et eeskirjas ei saa ehitusprojektile nõudeid kehtestada.
Selleks puudub õiguslik alus. Ehitusprojekti nõuded tulenevad ehitusseadustikust (EhS) ja selle
alusel antud määrusest ja need ei jäta kohalikule omavalitsusele õigust reguleerida määrusega
ehitusprojektiga seonduvaid küsimusi. Ometigi sätestab eeskirja § 32 lg 1 nõudeid ehitusprojektile.
Ka selles osas tuleb määruses olevad sätted üle vaadata ja kehtiva õigusega kooskõlla viia.
Jäätmeõiendi tähendus kasutusloa andmisel
Ehitusseadustikust ei tulene kohustust koostada jäätmeõiend ja esitada see koos kasutusloa
taotlusega. Ehitusseadustiku alusel võiks jäätmeõiendit nõuda üksnes siis, kui jäätmeõiendit saaks
käsitada ehitamist kajastava dokumendina (EhS § 15 lg 2). Niisiis ainult sel juhul, kui see sisaldaks
teavet ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse hindamiseks või kui see teave oleks vajalik ehitise
2
kasutusaegse korrashoiu tagamiseks. Sellisel juhul võib nõuda, et ehitusdokument esitatakse
vallale või linnale (EhS § 15 lg 4). Kuna seaduses ei ole määratud, millal või millises menetluses
ehitusdokument tuleb esitada, võib põhimõtteliselt nõuda seda ka koos kasutusloa taotlusega.
Siiski on kaheldav, kas jäätmeõiendit ikka saab käsitada ehitusdokumendina. Igal juhul peab ka
ehitusdokumendi nõue olema põhjendatud – sobiv, vajalik ja mõõdukas õiguspärase eesmärgi
saavutamiseks.
Jäätmeõiendi koostamise ja kasutusloa menetluses esitamise nõudega soovib vald ilmselt
motiveerida ehitajat ja ehitise omanikku käitlema ehitusjäätmeid nõuetekohaselt. Selline eesmärk
on küll õiguspärane, kuid pelgalt dokumente kontrollides ei ole võimalik siiski kindlalt järeldada,
et tekkinud ehitusjäätmed käideldi nõuetekohaselt. Jäätmevaldaja võib koostada jäätmeõiendi,
milles kajastatu ei vasta tegelikkusele. Pealegi rakendub nõue eeskirja kohaselt kasutusloa
menetluses – seega alles siis, kui ehitusjäätmed on juba käideldud. Tagantjärele võib olla võimatu
kontrollida, kuidas neid käideldi. Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab eelkõige tõhus
vahetu järelevalve ning mugavad ja mõistlikud võimalused jäätmed üle anda.
Jäätmeõiendi vajalikkust hinnates on vaja arvestada alternatiivsete, vähemalt sama tõhusate ja
isikut vähem koormavate abinõude olemasoluga. Selline abinõu on näiteks ohuprognoosil põhinev
pisteline järelevalve. Jäätmekava ja -õiendit saabki käsitada sisuliselt jäätmekäitluse järelevalve
abinõuna: jäätmevaldaja annab sellega aru tema tegevuse tõttu tekkinud jäätmete kohta. Sellisel
dokumendil ei saa olla kuigivõrd suurt tõenduslikku väärtust. Ei saa eeldada, et jäätmevaldaja
koostaks sellised dokumendid, mis tõendaks tema korrarikkumisi. Seetõttu ei ole jäätmeõiendi
koostamine ja kasutusloa menetluses esitamine kuigi tõhus abinõu. Samas koormab see isikut
rohkem kui kohaliku omavalitsuse järelevalve jäätmete käitlemise üle, mille raames ei pea
tingimata jäätmeõiendit üldse nõudma.
Jäätmeõiendi ja kasutusloa olemusest lähtudes võib jäätmeõiendi esitamise nõue olla põhjendatud
vaid üksikjuhtumil. Eeskirja § 32 lg 3 kohaselt tuleb jäätmeõiend esitada ehitise kasutusluba
taotledes. See säte ei anna kasutusloa menetluses vallale kaalutlusõigust jätta jäätmeõiend
nõudmata. Probleemiks võib see säte olla ka siis, kui ehitustöödest on möödas hulk aega ja
tekkinud jäätmed on ammu käideldud, mistõttu ei ole kasutusloa taotlejal võimalik tagantjärele
jäätmeõiendit koostada. Ka ei pruugi jäätmevaldaja ja kasutusloa taotleja olla üks ja sama isik.
Kasutusloa menetluses tuleb kontrollida ehitise vastavust nõuetele ja ehitusloale (EhS § 54 lg 1).
Jäätmeõiend ei tõenda ehitise nõuetele vastavust. Jäätmeõiendi, selle puudumise või jäätmeõiendi
puuduste tõttu ei saa jätta kasutusluba andmata. Ehitise kasutusloa taotlusega tuleb seega esitada
tarbetu dokument.
Jäätmeõiend järelevalvenõudena
Jäätmeseadusest (JäätS) ei tulene kohalikule omavalitsusele õigust reguleerida kasutusloa
menetlust ega jäätmeõiendi koostamise kohustust. Jäätmeõiendi nõuet saab tuletada üksnes
jäätmevaldaja kohustustest ja riikliku järelevalve regulatsiooni koosmõjust. Jäätmevaldajal peab
olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist ja hulgast (JäätS § 28 lg 11) ning ta peab
suutma vajaduse korral tõendada jäätmete nõuetekohast käitlemist. Jäätmevaldaja peab järgima ka
kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõudeid. Kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus kehtestada
määrusega ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded ja jäätmekäitluse järelevalve korraldus
(JäätS § 71 lg 2 p 7 ja p 9).
3
Jäätmeõiendi koostamise ja esitamise nõuet saabki käsitada eelkõige jäätmekäitluse järelevalve
osana. Järelevalve korraldamisel on korrakaitseorganil (kõnealusel juhul kohalikul omavalitsusel)
õigus otsustada, milliseid järelevalvemeetmeid kohaldada. Siiski peab ka järelevalvet korraldades
arvestama nii proportsionaalsuse kui ka otstarbekuse põhimõttega (korrakaitseseadus (KorS) §-d
7 ja 8) ja hea halduse tavaga. Ka järelevalvet tehes peab korrakaitseorgani iga esitatav nõue olema
õiguspärane ja põhjendatud. Korrakaitseorgan saab nõuda dokumente, kui on alust arvata, et isikul
on korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalikke andmeid (KorS § 30 lg 3); järelevalvemeetmeid tuleb
kohaldada ohuprognoosi põhjal (KorS § 24) või ohukahtluse korral (KorS § 27, § 5 lg 6). Seejuures
koostab ohuprognoosi korrakaitseorgan, kes ühtlasi peab ohuprognoosi asjakohasust järjepidevalt
hindama ja tegema selles vajaduse korral muudatusi (KorS § 24). Nii ohuprognoosi alusel kui ka
ohukahtluse korral tuleb igat juhtumit eraldi käsitleda. Eeskiri sellist võimalust praegu aga ei jäta.
Palun andke hiljemalt 30. detsembriks teada, kuidas plaanite märgukirjas tõstatatud küsimusi
lahendada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: avaldaja
Evelin Lopman 693 8431
[email protected]