Kirke Roosaar Teie nr
Tartu Koduta Loomade Varjupaik
[email protected] Meie 09.09.2021 nr 7-6/211301/2105929
Kassipoegade loovutamisele seatud piirang
Austatud Kirke Roosaar
Õiguskantsleri poole pöördunud inimene tõi esile, et Tartu Koduta Loomade Varjupaigas on
kehtestatud reegel, mille kohaselt ei loovutata kassipoegi üle 65-aastastele inimestele. Inimene
leidis, et selline tingimus on vanuseliselt diskrimineeriv.
Leian, et tingimus, mille kohaselt ei anta kassipoegi üle 65-aastastele inimestele, on tõepoolest
vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Loomulikult peab loomade varjupaik lähtuma hüljatud
loomale uue omaniku leidmisel looma heaolust, kuid looma loovutamisest keeldumine üksnes
inimese vanusest lähtudes pole lubatud.
Õiguskantsleri pädevus
Õiguskantsleri seaduse § 19 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste kaitseks
õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida, kas riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või
organ, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või eraõiguslik
juriidiline isik järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava.
Kodutute loomade püüdmine ja pidamine ning neile omaniku leidmine on kohaliku omavalitsuse
ülesanne (loomakaitseseaduse § 5 lõiked 1 ja 3). Tartu linn on andnud selle ülesande
mittetulundusühingule. Seega täidab varjupaik selles osas avalikku ülesannet.
Inimese vanuse arvestamine kassipoegade loovutamisel
Avaldaja selgitas, et kui ta soovis näha üht varjupaigas olevat kassipoega, teatati talle, et varjupaik
ei loovuta kassipoegi üle 65-aastastele inimestele. Ta käis varjupaigas ka koos oma tütrega, kes
kinnitas, et on valmis võtma kassi enda hoolde, kui kass peaks elama kauem kui tema omanik.
Avaldaja teatel oli varjupaiga töötaja öelnud, et see ei ole piisav, sest tütar ei ela koos temaga ning
vanem inimene ei saa kassipoja pidamisega hakkama.
Tartu Koduta Loomade Varjupaiga pääslas on teade, et „seoses varjupaika tagastuvate loomade
suure arvuga ei väljasta me alla 2-aastseid loomi üle 65-aastastele kodanikele“. Varjupaiga
esindaja selgitas, et niisugusel tingimusel on peamiselt kaks põhjust. Kasside eluiga küünib kuni
20 eluaastani. Varjupaika on sattunud palju loomi, kelle omanikud on surnud või ei ole suutnud
2
vanuse tõttu looma eest enam hoolitseda (näiteks nad on pidanud minema hooldekodusse). Samuti
oli varjupaiga esindaja seisukohal, et vanematel inimestel on sageli sellised põhimõtted või
harjumused, mis ei ole kooskõlas tänapäevaste lemmikloomapidamise põhimõtetega (nt et kassid
ei pea olema steriliseeritud/kastreeritud, loomi ei ole vaja vaktsineerida, kassidele võib söögiks
anda piima ja inimtoidu ülejääke, kassid võivad vabalt ringi liikuda). Varjupaik annab üle
65-aastastele inimestele siiski vanemaid kui kaheaastaseid kasse, kuna need on juba
väljakujunenud iseloomuga loomad ning sellise looma võtmine on turvalisem nii kassile kui ka
tema uuele omanikule.
Põhiseaduse § 12 lõikes 1 on öeldud, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi
diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või
muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Selle alusel
on keelatud ka vanuse tõttu diskrimineerimine.1 Vanusest tingitud erinev kohtlemine on lubatud
juhul, kui sellel on asjakohane eesmärk ning järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet.
Varjupaiga loovutatavate loomade heaolu tagamine on asjakohane eesmärk. Küll aga ei saa pidada
põhjendatuks loomasoovija vanusepiiri kehtestamist, millega määratakse, kellele kassipoegi
loovutada ja kellele mitte. Paraku ei ole võimalik inimese eluiga ette teada, samamoodi võib ka
kasside eluiga olla erinev. Kuigi kassipoega võttes võtab inimene endale pikaajalise kohustuse,
tuleb arvestada ka inimese enda võimet hinnata, kas ta suudab pakkuda loomale head kodu.
Arvesse tuleb võtta ka inimese lähedaste kinnitust, et nad on valmis võtma looma oma hoole alla,
kui looma omanikuga peaks midagi juhtuma.
Seejuures võimaldab varjupaik vanematel inimestel võtta vanemat kui kaheaastast kassi. Ka üle
kaheaastaste kasside loovutamisel ei saa välistada seda, et kass elab oma omanikust kauem.
Ei saa nõustuda ka seisukohaga, et vanematele inimestele ei saa kassipoega anda mõne
kassipidamise harjumuse tõttu. Selline seisukoht on eelarvamuslik ega õigusta vanema inimese
halvemat kohtlemist. Inimestele on võimalik selgitada, millised on varjupaiga ootused looma
edasise elu korraldamise suhtes, või kehtestada looma loovutamisel tema pidamise kohta kindlad
tingimused.
Loomade varjupaigal on õigus hinnata, kas looma loovutamisel on eeldatavalt tagatud tema
heaolu. See aga ei anna alust teha looma loovutamise otsust üksnes loomasoovija vanusest
lähtuvalt.
Soovime Teile jaksu tänuväärse töö tegemisel ja tänan Teid selle eest.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kristiina Albi 693 8404
[email protected]
1
RKÜKo 07.06.2011, nr 3-4-1-12-10, p 32-33.