dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Tartu Koduta Loomade Varjupaik_soovitus

Õiguskantsleri Kantselei · 9. september 2021
Viit
7-6/211301/2105929
Registreeritud
9. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Koduta Loomade Varjupaik
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-6 Isiku kaebuse alusel muu riigist alamalseisva avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraisiku, organi või asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-6/211301
Vastutaja
Kristiina Albi (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎7-62113012105929 09.09.2021 Väljaminev kiri.bdoc327 KB

Sisu (failidest)

Kirke Roosaar Teie nr Tartu Koduta Loomade Varjupaik [email protected] Meie 09.09.2021 nr 7-6/211301/2105929 Kassipoegade loovutamisele seatud piirang Austatud Kirke Roosaar Õiguskantsleri poole pöördunud inimene tõi esile, et Tartu Koduta Loomade Varjupaigas on kehtestatud reegel, mille kohaselt ei loovutata kassipoegi üle 65-aastastele inimestele. Inimene leidis, et selline tingimus on vanuseliselt diskrimineeriv. Leian, et tingimus, mille kohaselt ei anta kassipoegi üle 65-aastastele inimestele, on tõepoolest vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Loomulikult peab loomade varjupaik lähtuma hüljatud loomale uue omaniku leidmisel looma heaolust, kuid looma loovutamisest keeldumine üksnes inimese vanusest lähtudes pole lubatud. Õiguskantsleri pädevus Õiguskantsleri seaduse § 19 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida, kas riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või organ, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava. Kodutute loomade püüdmine ja pidamine ning neile omaniku leidmine on kohaliku omavalitsuse ülesanne (loomakaitseseaduse § 5 lõiked 1 ja 3). Tartu linn on andnud selle ülesande mittetulundusühingule. Seega täidab varjupaik selles osas avalikku ülesannet. Inimese vanuse arvestamine kassipoegade loovutamisel Avaldaja selgitas, et kui ta soovis näha üht varjupaigas olevat kassipoega, teatati talle, et varjupaik ei loovuta kassipoegi üle 65-aastastele inimestele. Ta käis varjupaigas ka koos oma tütrega, kes kinnitas, et on valmis võtma kassi enda hoolde, kui kass peaks elama kauem kui tema omanik. Avaldaja teatel oli varjupaiga töötaja öelnud, et see ei ole piisav, sest tütar ei ela koos temaga ning vanem inimene ei saa kassipoja pidamisega hakkama. Tartu Koduta Loomade Varjupaiga pääslas on teade, et „seoses varjupaika tagastuvate loomade suure arvuga ei väljasta me alla 2-aastseid loomi üle 65-aastastele kodanikele“. Varjupaiga esindaja selgitas, et niisugusel tingimusel on peamiselt kaks põhjust. Kasside eluiga küünib kuni 20 eluaastani. Varjupaika on sattunud palju loomi, kelle omanikud on surnud või ei ole suutnud 2 vanuse tõttu looma eest enam hoolitseda (näiteks nad on pidanud minema hooldekodusse). Samuti oli varjupaiga esindaja seisukohal, et vanematel inimestel on sageli sellised põhimõtted või harjumused, mis ei ole kooskõlas tänapäevaste lemmikloomapidamise põhimõtetega (nt et kassid ei pea olema steriliseeritud/kastreeritud, loomi ei ole vaja vaktsineerida, kassidele võib söögiks anda piima ja inimtoidu ülejääke, kassid võivad vabalt ringi liikuda). Varjupaik annab üle 65-aastastele inimestele siiski vanemaid kui kaheaastaseid kasse, kuna need on juba väljakujunenud iseloomuga loomad ning sellise looma võtmine on turvalisem nii kassile kui ka tema uuele omanikule. Põhiseaduse § 12 lõikes 1 on öeldud, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Selle alusel on keelatud ka vanuse tõttu diskrimineerimine.1 Vanusest tingitud erinev kohtlemine on lubatud juhul, kui sellel on asjakohane eesmärk ning järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet. Varjupaiga loovutatavate loomade heaolu tagamine on asjakohane eesmärk. Küll aga ei saa pidada põhjendatuks loomasoovija vanusepiiri kehtestamist, millega määratakse, kellele kassipoegi loovutada ja kellele mitte. Paraku ei ole võimalik inimese eluiga ette teada, samamoodi võib ka kasside eluiga olla erinev. Kuigi kassipoega võttes võtab inimene endale pikaajalise kohustuse, tuleb arvestada ka inimese enda võimet hinnata, kas ta suudab pakkuda loomale head kodu. Arvesse tuleb võtta ka inimese lähedaste kinnitust, et nad on valmis võtma looma oma hoole alla, kui looma omanikuga peaks midagi juhtuma. Seejuures võimaldab varjupaik vanematel inimestel võtta vanemat kui kaheaastast kassi. Ka üle kaheaastaste kasside loovutamisel ei saa välistada seda, et kass elab oma omanikust kauem. Ei saa nõustuda ka seisukohaga, et vanematele inimestele ei saa kassipoega anda mõne kassipidamise harjumuse tõttu. Selline seisukoht on eelarvamuslik ega õigusta vanema inimese halvemat kohtlemist. Inimestele on võimalik selgitada, millised on varjupaiga ootused looma edasise elu korraldamise suhtes, või kehtestada looma loovutamisel tema pidamise kohta kindlad tingimused. Loomade varjupaigal on õigus hinnata, kas looma loovutamisel on eeldatavalt tagatud tema heaolu. See aga ei anna alust teha looma loovutamise otsust üksnes loomasoovija vanusest lähtuvalt. Soovime Teile jaksu tänuväärse töö tegemisel ja tänan Teid selle eest. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Kristiina Albi 693 8404 [email protected] 1 RKÜKo 07.06.2011, nr 3-4-1-12-10, p 32-33.
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel