dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Eesti Inimõiguste Keskus_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 6. september 2021
Viit
5-3/2105328
Registreeritud
6. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Inimõiguste Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5 Avalikud suhted ja välissuhtlus
Sari
5-3 Kirjavahetus Õiguskantsleri Kantseleile esitatud teabenõuete ja päringute kohta
Toimik
5-3/2021
Vastutaja
Kertti Pilvik (Õiguskantsleri Kantselei, Juhtkond)

Failid

  • 📎5-32105328 06.09.2021 Väljaminev kiri.bdoc404 KB

Sisu (failidest)

Egert Rünne Teie 19.08.2021 nr Eesti Inimõiguste Keskus [email protected] Meie 06.09.2021 nr 5-3/2105328 Lugupeetud härra Rünne Palusite teavet Euroopa Põhiõiguste Ameti 2022. aasta põhiõiguste aruande koostamiseks. Vastan esitatud küsimuste järjekorras. 1. Õiguskantsler ei ole 2021. aastal algatanud ega algatamas romasid puudutavaid poliitikaettepanekuid, projekte, uuringuid ega muid selliseid tegevusi. Samuti ei ole sellel aastal saadetud õiguskantslerile ühtegi romasid puudutavat avaldust. 2. Õiguskantsler pöörab erilist tähelepanu puuetega inimeste õiguste kaitsmisele ning püüab neid õigusi ühiskonnas laiemalt tutvustada. Järgnevalt on toodud ülevaade õiguskantsleri tegevusest selles valdkonnas alates 1. septembrist 2020. a. Ligipääsetavus Ühistranspordiseadus (§ 10 lõike 1 punkt 1) sätestab, et ühissõidukid on mõeldud kasutamiseks kõigile ning ühistranspordi korraldamisel tuleb arvestada ka puudega inimeste liikumisvajadust, ei ole olukord seaduse täitmisega paraku kõikjal hea. Jätkuvalt ei pääse ratastooliga reisija Elroni rongide asendusbussidesse. See tähendab, et kui raudteelõik läheb remonti, tuleb tavaliselt rongiga liikleval puudega inimesel kasutada oma autot või sotsiaaltransporti või siis sõidust loobuda. Kui reisija oma sõiduvajadust pikemalt ette planeerib, saab ta Elronile oma sõidusoovist siiski teada anda. Elroni kodulehel avaldatud teabe kohaselt tagatakse ligipääsetav asendustransport kõigile neile, kes teatavad oma sõidusoovist kolm tööpäeva ette. Selline skeem ei toimi aga paraku juhul, kui reisija peaks näiteks väljuvale reisile hilinema. Musta stsenaariumi korral võib abivajadusega reisija jääda bussi justkui lõksu – näiteks siis, kui tal ei ole võimalik bussist ratastooliga väljuda. Selline võimalik asjade käik võib paljusid inimesi aga heidutada, panna neid reisist üldse loobuma või sõltuma sotsiaaltranspordist. Soodsa arenguna saab ka esile tõsta, et uute bussihangete tegemisel on juba hakatud arvestama liikumispuudega inimeste huve. Rajatava Rail Balticu terminalid ja peatused on kavas rajada sellised, et need oleksid kõigile ligipääsetavad. Selline koostöö juba tööde planeerimise järgus aitab vältida väga kulukaid ümberehitusi. 2 Riigi Kinnisvara AS-i korraldatud riigimajade projekt jõudis olulise verstapostini 2021. aasta jaanuaris, kui uksed avas täielikult ligipääsetav Tartu riigimaja. See projekt on eeskujuks nii tellijatele kui ka ehitajatele. Ehkki juba aastaid on nii töösuhteid kui avalikku teenistust reguleerivad normid keelanud puude alusel diskrimineerimise, ei võimaldanud olemasolevad hooned neist normidest lähtuda. Riigi Kinnisvara AS-ile kuulub hulgaliselt kinnisvara, nüüd saab ettevõtet pidada ka võrdse kohtlemise edendajaks. Viipe-, kirjutus- ja kirjeldustõlge ning subtiitrid Hea on tõdeda, et mõnest eelmiste aastate algatusest on praeguseks saanud hea tava. Kui näiteks 2020. aastal sai Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert esimest korda kirjeldustõlke projektipõhise lisarahastusega mitme organisatsiooni koostöös, siis 2021. aastal lisas presidendi kantselei üritusele kirjeldustõlke juba hea tavana. Koroonakriisi ajal hakati lisama valitsuse ja ametite pressikonverentside teleülekannetele eesti viipekeelset tõlget. Paraku ei valda enamik vaegkuuljaist viipekeelt. Abi oleks kirjutustõlkest või subtiitritest, samuti võimalusest lugeda suult. Kriisi ajal kehtestatud maskikandmise kohustuse tõttu andsid paljud inimesed intervjuud maskiga. Ilma kirjutustõlke või subtiitriteta on nende jutt vaegkuuljale mõistetamatu. Seetõttu lisati subtiitrid näiteks „Aktuaalse kaamera“ neisse lõikudesse, kus kõneleja suu jäi maskiga kaetuks. Tallinna Tehnikaülikoolis sai sisuliselt valmis tehniline lahendus, mis võimaldab suulise kõne reaalajas subtiitritesse kanda. See aitab vaegkuuljatel jälgida näiteks televisiooni otseülekandeid ja kasutada ka voogedastuse teenust. Kui lahendus on valmis saanud, võib automaatsest tiitritarkvarast kasu olla ka ametkondade pressikonverentsidel. Mullu novembris esilinastus Pimedate Ööde filmifestivalil Lauri Randla film „Hüvasti, NSVL“. See on esimene Eesti film, mille kirjeldustõlget saab vaadata Movie Reading rakenduse abil. Seni sai Eesti filmidele tehtud kirjeldustõlkeid kas pimedate raamatukogust või võis need leida filmi DVD- lt. Kinos oli kirjeldustõlke kasutamine sisuliselt võimatu. Muudes kunstivaldkondades lisati sel aastal kirjeldustõlge ka Bernt Notke kuulsale maalile „Surmatants“ Niguliste kirikus. Jätkuvalt ootab lahendust, kuidas korraldada viipekeelsete lapsevanemate osalemine haridusasutuse töös. Probleemiks on viipetõlgi töötasu, täpsemini see, kas tõlke eest peaks maksma abi vajav lapsevanem, haridusasutus või kohalik omavalitsus. Seda küsimust kaalub praegu kohus. Erihoolekanne Mitmel korral küsiti õiguskantslerilt psüühilise erivajadusega inimeste teenuste kohta. Üks probleem on uued teenusekohad, mille loomine on toonud kaasa kohalike elanike vastuseisu. Eelmisel aastal olid seesugused juhtumid Märjamaal ja Narvas, tänavu Tartus. Kogukonnas elamise teenus on mõeldud neile, kes saavad valdavalt oma eluga hakkama, kuid võivad vajada mõningast abistamist ja juhendamist. Õiguskantsler on selgitanud, et Eestis on igaühel õigus valida elukohta ja et kedagi ei tohi puude tõttu diskrimineerida. Abivajajad vajavad tõesti abi, endale ja teistele ohtu kujutavatele inimestele kogukonnateenust ei võimaldata. Eestis napib teenuseid autismispektri häirega inimestele, kelle erihoolekande vajadus üha suureneb. Ministri määrusega on ette nähtud, et autismispektri häirega raske või sügava puudega täisealine 3 võib saada ööpäevaringset erihooldusteenust kuni 4252 euro eest kuus. Paraku ministri määruses kirjeldatud teenust ei osutata, sest puuduvad vajalikud spetsialistid. Samuti tuleks abi osutada meditsiiniliselt kergematel juhtudel. Neile vajalik abi nõuab rohkem personali, kui on planeeritud nn tavapärase erihoolekandeteenuse hinna sisse. Seega pole neile võimalik pakkuda vajalikku teenust olemasoleva riikliku rahastamise raames ning sellest johtuvalt ei soovi ükski ettevõte ka praegustel tingimustel seda vajalikku teenust osutada. Seda on möönnud ka Sotsiaalministeerium. Erihoolekande korraldamisel ongi keskne probleem selles, et professionaalset abi on keeruline saada. Samuti pole abi tihti võimalik saada abivajajale või tema lähedastele sobivas kohas; napib professionaalset personali, ent erihoolekanne eeldab eriteadmisi ja töötajaid peab olema piisavalt. Riigikogu on seda küsimust arutanud eelnõu SE146 menetluse ajal, mille kohta kujundas oma seisukoha ka õiguskantsler. Arutelude tulemusel on Sotsiaalministeerium lubanud täiendada töötajate kvalifikatsiooninõudeid ning näha ette baaskoolituse. See peaks välistama võimaluse, et erihooldekodus saab tööd vajalike baasteadmisteta inimene. Sotsiaalhoolekande seaduse § 89 paneb omavalitsusele kohustuse katta hoolekandeteenuseks kasutavate ruumide kulu, ent teha seda omavalitsuse enda kehtestatud ulatuses. Selline säte on põhjustanud omavalitsuse ja hoolekandeasutuste vahel vaidlusi nii kulude suuruse kui ka kulu komponentide üle. Õiguskantsler on juba mitme aasta eest juhtinud Riigikogu tähelepanu sellele, et sätte sõnastust tuleb täpsustada, kuivõrd sellest sõltub abi kättesaadavus. Sotsiaalministeerium on lubanud veel 2021. aastal vajaliku muudatuse välja töötada ja Riigikogule esitada. Ravimite müük 2020. aasta 30. novembril tegi Andmekaitse Inspektsioon 100 000 euro suuruse sunniraha hoiatusega ettekirjutuse kolmele apteegiketile, mis võimaldasid oma e-apteegis teise inimese isikukoodi teades vaadata väljastatud retsepte ilma retseptiomaniku nõusolekuta. Täpsemalt öeldes, inspektsioon kohustas apteeke lõpetama senisel viisil info kuvamise. E-apteegid lõpetasid teise isiku isikukoodi alusel retseptide näitamise ja ka ravimite müügi teisele isikule. Sealhulgas lõpetati e- apteegis ravimite müük ka lastele ja eestkostetavatele. Tavaapteegis säilis võimalus osta retseptiravimeid teistele inimestele. Selle juhtumi puhul põrkasid kokku kaks huvi: vajadus kaitsta delikaatseid terviseandmeid ning teisalt tagada vajalike ravimite takistuseta liikumine. Kuna võimalus osta ja saada ravimeid e-apteegist on oluline just puudega inimestele, küsis õiguskantsler ravimimüügi taasavamise võimaluste kohta ametkondadelt selgitusi. Andmekaitse Inspektsioon lähtus ettekirjutust tehes tõdemusest, et isikuandmete töötlemisel rikutakse seadusi. Asjaolusid uurides selgus veel, et digiretsepti problemaatika on laiem: puudusi on nii retsepti väljastajate harjumustes kui ka IT-süsteemide ühildumises. Praegu on teisele inimesele ravimite müük e-apteegis ajutiselt taastatud. Ühekordse kasutusega joogikõrred Euroopa Komisjoni nn plastidirektiiv 2019/904 keelas ühekordse kasutusega plastist joogikõrte kasutamise. Alates 3. juulist 2021. aastal ei tohi neid enam Eesti turule tuua. Direktiivi andes jäeti täiesti analüüsimata piirangute mõju puudega inimestele, keskenduti üksnes keskkonnamõjule. Ühekordse kasutusega painduva peaga plastist joogikõrred on paljudele puudega inimestele möödapääsmatult vajalikud − ilma neid kasutamata ei saa nad juua. Painduva peaga joogikõrsi ei saa ka millegagi asendada. Ükski teine ühekordselt kasutatav materjal ei taga samasugust 4 funktsionaalsust, sest kõigil on omad vead: mõni materjal lahustub soojas vedelikus, teine tekitab allergiat jne. Mitmekordse kasutusega kõrre puhastamisega ei saa aga näiteks lihashaigusega inimene ise hakkama. Sellest tulenevalt on kehtestatud keeld halvendanud puudega inimeste elukvaliteeti, sest edaspidi vajavad nad joomisel kõrvalist abi. Õiguskantsler on palunud ametkondadel leida võimalus, et puudega inimesed saaksid ka tulevikus kasutada ühekordselt kasutatavaid plastkõrsi. Eelnõude infosüsteemis on kooskõlastusel jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille seletuskirjas on puudega inimeste muret selgitatud, ent lahendust pole veel leitud. Teadaolevalt on Euroopa Komisjonis sama probleemi välja toonud ka mõni teine Euroopa Liidu liikmesriik. Praegu on Eestis endiselt võimalik ühekordseid plastkõrsi soetada ja neid ka riiki sisse tuua. Seega direktiivi selles osas ei täideta. Erivajadusega lapsed ja noored Õiguskantsleri poole pöördus lapsevanem, kes oli oma lapsele riigi kompenseeritavate ortopeediliste jalatsite ostmisel erandit taotlenud kaks aastat järjest. Ta leidis, et piirnormiks seatud kolmest paarist jalatsitest kalendriaastas koolilapsele ei piisa. Õiguskantsler palus sotsiaalkaitseministril põhjalikult kaaluda riigi kompenseeritavate ortopeediliste jalatsite piirnormi suurendamist nende laste jaoks, kelle puhul on Sotsiaalkindlustusameti praktika põhjal näha, et kehtiv piirnorm − kolm paari jalatseid kalendriaastas − ei vasta laste tegelikele vajadustele. Riigi kompenseeritavate jalatsite piirnormi suurendamine hõlbustaks puudega lapse vanemate asjaajamist ning vähendaks Sotsiaalkindlustusameti töökoormust. Õiguskantsler palus kaaluda ka võimalust suurendada kõigi kompenseeritavate ortopeediliste lastejalatsite piirnormi. Sotsiaalministeerium lubas kaaluda üldisemalt süsteemi muutmist. Õiguskantslerile kirjutas lapsevanem, kelle laps ei saa koolis käia ilma tugiisikuta, kuid kellele omavalitsus tugiisikut ei paku. Konkreetne laps sai siiski abi, ent igal aastal tuleb ette ka juhtumeid, kus laps ei saagi tugiisiku puudumise tõttu koolis või lasteaias käia. Häda põhjuseks on pädevate tugiisikute nappus, aga ka see, et omavalitsused ei ole valmis kandma tugiisikuga kaasnevat möödapääsmatut kulu. Õiguskantsleril paluti ka hinnata, kas koolil oli õigus piirata õpilase laagris osalemist. Kool andis kolmanda klassi õpilasele loa osaleda kooli korraldatavas keelekümbluse laagris üksnes tugiisikuga. Tugiisiku tingimus seati vahetult enne laagri toimumist. Enne seda soovitas kool perel laagrist loobuda. Õiguskantsleri andmetel ei pakkunud kool lapsele laagris osalemiseks ühtegi kohandust ning põhjendas oma otsust sellega, et laps vajab õppetöös erituge. Sellega rikkus kool lapse õigusi nii laagrit ette valmistades kui ka lapse osalemise kohta otsust tehes. Õiguskantsler tegeles ka tervislikel põhjustel eritoitu vajavate laste probleemidega. Ta selgitas, et linnadel ja valdadel tuleb ka tervislikel põhjustel teistsugust toitu vajavatele õpilastele korraldada sobiv vaheldusrikas koolilõuna. Kui omavalitsus on otsustanud jagada kõigile tasuta koolilõunat, siis tuleb eritoidu pakkumisega seotud suurem kulu kanda omavalitsusel. Ligipääs e-Eestile Eestile on omane, et palju suhtlust riigiga toimub e-kanalites. Muu hulgas tähendab see, et osa uusi teenuseid luuaksegi üksnes e-teenusena ning teisiti neile ligi ei pääse. Kui IT-lahenduste arendamisel ei pöörata piisavalt tähelepanu kõigi, sealhulgas erivajadustega inimeste vajadustele, lisandub ka selliseid lahendusi, mida kõik kasutada ei saa. Nii jäetakse osa inimesi kõrvale ja sellega rikutakse nende õigusi. 5 On väga oluline, et kõik veebilehed ja mobiilirakendused, mida inimesed kasutavad riigi ja omavalitsustega suhtlemiseks, sisuliselt avalike teenuste tarbimiseks, vastaksid ligipääsetavuse nõuetele. Nõuete täitmist kontrollib praegu Andmekaitse Inspektsioon ja ametkondliku kokkuleppe alusel ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Pärast seaduse muutmist hakkab seda ülesannet täitma Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Koostöös puudega inimeste esindusorganisatsioonide ja õiguskantsleriga on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostanud nimekirja kontrollitavatest veebilehtedest ja mobiilirakendustest. Süsteemne viga avastati seoses koroonaviiruse vastu vaktsineerimisega. Selgus, et pimedad ei saanud kasutada vastavat riigi loodud registratuuri. Eesti Pimedate Liidu eestvõttel juhtis õiguskantsler digiregistratuuri töös ilmnenud puudustele tähelepanu juba eelmisel aastal. Süsteemi arendav Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus vastas siis lubadusega, et kõik vead parandatakse ja edasistes arendustes jälgitakse ligipääsetavuse nõudeid. Nüüd on selgunud, et asjad nii ei ole. See, et pimedad ei saanud kiiruga käiku antud süsteemi kasutada, selgus juhuslikult. Muid viise end vaktsineerimisjärjekorda panna (telefoni teel, teiste lahenduste kaudu) neile ei tutvustatud. Kui kiiresti muutuvas olukorras võetakse kasutusele hädalahendusi, siis tuleks inimesi vähemalt teavitada alternatiivsetest võimalustest. Puuetega inimeste nõukoja liige tõstis küsimuse muuseumide kodulehtede ligipääsetavusest. Asjaolude uurimisel selgusid mitmed probleemid, nende hulgas ebakõlad kodulehe tellija, nende valmistaja ja audiitori vahel. Kodulehe ligipääsetavus eeldab nõudlikkust tellijalt ja muidugi teadmisi kodulehte valmistavalt firmalt. Samuti tuleb arvestada lisakuludega. Hea praktika on Eestis alles kujunemas. Puude tuvastamine Kahjuks on endiselt segadusi laste puude raskusastme tuvastamisega ning lastele teenuste osutamisega. Sotsiaalkindlustusamet on koostanud ja oma kodulehel avaldanud dokumendi „Puude raskusastme tuvastamise põhialused lastel“, ent ainuüksi sellest ei piisa süsteemi korrastamiseks ja probleemide lahendamiseks. Seadusest ja määrustest peab üheselt selguma, mis asjaolude esinemisel mis raskusastmega puue lapsel tuvastatakse või millal puuet ei tuvastata. Seega tuleb täiendada ka õigusakte. Õiguskantsleri poole pöördus pime pensionär, kes ei mõistnud, miks ta peab puude raskusastme tuvastamist taotlema korduvalt, kui peaks olema selge, et tema tervis enam ei parane. Nägemise kaotus on pöördumatu. Sotsiaalministeerium selgitas, et püsiva või progresseeruva puude puhul ei peaks pensionärid iga viie aasta tagant puude tuvastamist korduvalt taotlema. Ministeerium on lubatud algatada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise, uus kord peaks jõustuma 2022. aastal. Edaspidi saab Sotsiaalkindlustusamet õiguse määrata sellistele abivajajatele puue kuni 20 aastaks. Sotsiaaltoetuste ja -teenuste kättesaadavus Mitu lapsevanemat on pöördunud õiguskantsleri poole murega, et kohalik omavalitsus ei maksa neile puudega lapse hooldaja toetust selle tõttu, et nende laps ei ole veel kolmeaastane. 6 Juhuvaliku alusel läbi vaadatud kohalike omavalitsuste õigusaktidele tuginedes võib öelda, et suur osa omavalitsusi on kehtestanud piirangu, mille kohaselt alla kolmeaastase lapse hooldajale hooldajatoetust ei maksta. Vanusepiirangu seadmise põhjuseks on toodud lapsehooldustasu, mida riik maksis kuni kolmeaastase lapse hooldajale pärast seda, kui tal ei olnud enam õigust saada vanemahüvitist. 2019. aasta 1. septembrist alates sündinud laste eest riik seda toetust enam ei maksa. Õiguskantsler palus kohalikel omavalitsustel sotsiaaltoetuste maksmise aluseks olevad õigusaktid üle vaadata ja vajaduse korral neid muuta, nii et puudega laste vanemad ei jääks vajaliku sotsiaalse kaitseta. Nii Narva kui ka Tallinna linn andsid õiguskantslerile teada, et peavad põhjendatuks oma hooldajatoetuse maksmist reguleerivad määrused üle vaadata ja teha neis alla kolmeaastaste puudega laste vanemaid arvestades muudatusi. Õiguskantsleri poole pöördus ka üliõpilane, kellele Eesti Töötukassa oli lõpetanud töövõimetoetuse maksmise, ilma et oleks uurinud, kas toetuse saaja jätkab õpinguid ja seega vastab jätkuvalt toetuse saamise tingimustele. Avaldaja ei olnud ka rahul, et toetuse saaja peab iga kolme kuu tagant esitama Eesti Töötukassale õppeasutuse tõendi selle kohta, et ta jätkab õpinguid välismaal. Õiguskantsler leidis, et Eesti Töötukassa peab enne, kui ta otsustab õppeasutuse nimekirjast välja arvatud inimese töövõimetoetusest ilma jätta, kuulama ära toetuse saaja argumendid. Koolitõendit saab nõuda vaid menetluses, millega otsustatakse töövõimetoetuse määramine või selle andmise lõpetamine. Üldjuhul ei saa õppimine ülikoolis lõppeda enne semestri lõppu. Seetõttu on inimesele koormav, kui amet alustab iga kolme kuu tagant töövõimetoetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamise menetlust, et otsustada, kas inimesel on õigus edaspidi toetust saada. Õiguskantsleri poole on pöördunud tööalase rehabilitatsiooni probleemiga inimesed, kellel on tuvastatud puuduv töövõime. Eesti Töötukassa andmetel on nendest inimestest 26% leidnud endale jõukohase töö, kuid kehtivad õigusaktid ei võimalda Eesti Töötukassal neile inimestele tööalast rehabilitatsiooni osutada. Õiguskantsler leidis, et niisugune piirang ei ole põhjendatud ning vastavaid õigusakte oleks vaja muuta. Puudega inimene palus linnalt abi, et saada oma seisundile vajalik vaikne eluruum. Sotsiaalhoolekande seaduse § 42 annab talle sellise õiguse. Ta palus linnalt eluruumi selle tõttu, et ei leidnud üüriturult korterit, kuhu ei kostaks tema terviseseisundiga kokkusobimatu olmemüra. Linn pakkus inimesele järjest mitut eluruumi, kuid paraku ei vastanud need tema vajadustele, sest linn ei pakkunud eluruume, mis olnuks ka päriselt ilma mürata. Õiguskantsler palus linnal analüüsida konkreetset abi osutamise juhtumit nii dokumenteerimise, abi osutamise asjatundlikkuse kui ka struktuuriüksuste omavahelise koostöö aspektist. Õiguskantsleri poole pöördus üldhooldusteenuse osutaja, kes leidis, et vald ei seisnud piisavalt hooldekodus elanud puudega eaka inimese õiguste eest. Selgus, et vald oli saanud eaka võimalikust abivajadusest teada 2017. aasta kevadel. Toona leidis vallavalitsus, et inimesel ei ole enam võimalik kodus toime tulla, misjärel eakas suundus hooldekodusse elama. Sama aasta suvel määras kohus eakale ka eestkostja. 2020. aasta kevadel andis hooldekodu vallale teada, et lähedased pole tähtajaks tasunud eaka eest hooldekandeasutuse arveid. Valla sotsiaaltöö spetsialist püüdis võtta ühendust eestkostjaga, kuid see ei õnnestunud. Maakohus alustas suve hakul menetlust eestkostja ametist vabastamiseks ja uue eestkostja määramiseks. Õiguskantsler leidis, et pärast seda, kui vallavalitsus sai teate puudega eakale osutatud teenuse võlgnevuse kohta, oleks pidanud vallavalitsus välja selgitama, kas ta vajab teenuse eest tasumisel valla abi. Selleks oleks pidanud vald võtma ühendust abivajajaga või tema eestkostjaga ning neile 7 selgitama, et vallal on kohustus sotsiaalteenuse eest tasuda, kui inimesel endal pole võimalik seda teha. Kui oleks selgunud, et teenuse eest tasumisel on vaja valla abi, oleks vald pidanud hindama ka eaka abivajadust ning otsustama, millist sotsiaalteenust on ta õigustatud saama. Pärast seda saanuks vald hinnata tema maksevõimet. Kui vald oleks leidnud, et teenuseosutajat tuleb vahetada, sest teenus või selle hind ei ole sobiv, tulnuks kaaluda, kuidas mõjutab selline otsus eaka olukorda. Õiguskantsler selgitas, et kui omavalitsus eestkostjaga mõistliku aja jooksul ühendust ei saa, kuid on tekkinud põhjendatud kahtlus, et eestkostetava õigused pole tagatud, tuleb sellest teatada kohtule. Õiguskantsler lahendas veel avaldust, milles väljendati rahulolematust selle üle, kuidas vald on korraldanud avaldaja vanematele sotsiaalteenuseid (kodukohandused ja sotsiaaltransport). Vald ei olnud korraldanud avaldaja voodihaige isa transporti haiglasse ja haiglast koju nii, nagu seda näeb ette seadus. Ka ei olnud vald korraldanud avaldaja emale kalmistul käimiseks sotsiaaltransporti. Õiguskantsler asus seisukohale, et sotsiaalhoolekande seadust tuleb tõlgendada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (PIK) vaimus, et tagada riigisisese õiguse kooskõla Eesti riigi rahvusvaheliselt võetud kohustustega. Seega tuleb omavalitsustel lasuvat sotsiaaltranspordi korraldamise kohustust näha ühe meetmena, kuidas tagada puuetega inimestele iseseisev elu ja kogukonda kaasatus ning võimalikult iseseisev liikumisvõime (vt nt PIK art 19 ja selle üldkommentaar ning art 20). Samuti ei arvestanud vallavalitsus avaldaja vanemate 2020. aastal esitatud kodukohanduste taotlusi lahendades seaduse nõudeid ega hea halduse tava. Ükski norm ei piira inimese õigust kodukohandustele selle tõttu, et inimese eluaset on kord juba kohandatud. Valla vale praktika sai tõenäoliselt alguse sotsiaalkaitseministri 26.02.2018 määruse nr 4 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ valesti mõistmisest. Nii selgitas õiguskantsler taas, et ministri määrus ei reguleeri kohandusi vajava inimese ja kohaliku omavalitsuse vahelisi suhteid. Selle määruse alusel annab riik kohalikule omavalitsusele lisaraha, et vald saaks inimesi kodukohanduste tegemisel abistada ja täita sel viisil sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud puuetega inimeste eluruumide kohandamise kohustust. Õiguskantsler juhtis valla tähelepanu vajadusele lähtuda inimeste taotluste sisust, mitte nende vormist, ning pakkuda abivajadusele vastavat abi kooskõlas seaduste ja määrustega. Kuna vald ei olnud seni kehtestanud põhiseaduspärast puuetega inimeste eluaseme kohandamise korda, palus ta vallavalitsusel koostöös vallavolikoguga see olukord lahendada. Vald möönis, et tuleb välja töötada uus puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise kord. Korra kehtestab vallavolikogu eeldatavasti 2021. aasta teisel poolel. 3. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõikes 2 sätestatud järelevalve sõltumatus on tagatud õiguskantsleri institutsiooni sõltumatuse kaudu. Puuetega inimeste õiguste kaitse ja edendamise ülesandega tuli kaasa riigieelarveline lisarahastus. Õiguskantsleril on head töised suhted puuetega inimeste õigusi esindavate ühendustega, eriti Eesti Puuetega Inimeste Koja ja selle liikmesorganisatsioonidega. Kodanikeorganisatsioonid ja erialaspetsialistid saavad panustada õiguskantsleri töösse ka puuetega inimeste õiguste nõukoja kaudu, mis koguneb üldjuhul kaks korda aastas. Osa nõukoja liikmetega teeb õiguskantsleri ametkond tihedat koostööd igapäevaselt. Tänu sellele jõuab info puuetega inimeste murede kohta kiiresti õiguskantslerini ning probleemidega saab asuda kiiresti tegelema. Näiteks lahendati vaegnägijate vaktsineerimisel ilmnenud probleem, kui selgus, et vaegnägijad ei 8 saanud kasutada riigi pakutavat IT-lahendust, mille kaudu oli võimalik end vaktsineerimisjärjekorda registreerida. Riigikantselei juhitav ligipääsetavuse rakkerühm koos oma arutelugruppidega on kahe aasta jooksul aidanud tutvustada ja selgitada eri valdkondade ettevõtetele ja organisatsioonidele ligipääsetavuse temaatikat. Rakkerühma aruanne esitatakse valitsusele, kes saab tehtud ettepanekud töösse võtta. Õiguskantsleri ülesanne on jälgida, et ettepanekud ei jääks üksnes paberile. Õiguskantsleri nõunikud teevad jätkuvalt aktiivselt teavitus- ja koolitustööd, sest mida paremini teatakse puudega inimeste vajadustest, seda võrdsemaks ja avatumaks muutub ühiskond. Nõunikud avaldavad arvamust meedias ning esinevad loengutega üliõpilastele. Puuetega inimeste õiguste valdkonna juht andis loenguid nii Tartu Ülikoolis (eripedagoogide õppe ja „Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu“ õppekava raames) kui ka Eesti Kunstiakadeemias (õppeaine „Inimõigused ja disain: sissejuhatus“). Samuti osales ta eksperdi ja žüriiliikmena häkatonil Narvas, kus kogukond, eksperdid ja linnajuhid otsisid lahendusi, kuidas muuta Narvas elu paremaks. 4.−5. Koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud ettevaatusabinõud muutsid paljude puuetega inimeste igapäevaelu keerulisemaks. Õiguskantsleri poole pöörduti murega, et ilma e-keskkondi kasutamata ei ole võimalik saada tõendit Covid-19 vastu vaktsineerimise kohta. Inimestel, kellel ei olnud kas võimalust või oskust arvutit või nutitelefoni kasutada või olid nende ID-kaardi paroolid aegunud, ei olnud võimalust tõendit hõlpsasti saada, mistõttu pidid nad osast harjumuspärasest elust eemale jääma. Osa inimesi sai abi lähedastelt ja osa raamatukogudest, ent kuna patsiendiportaalis saab Covid-tõendi genereerida üksnes inimene ise, ei saanud teda paroolide puudumisel aidata ka tema harjumuspärane abiline: tugiisik, sotsiaaltöötaja, lähedane ega ka raamatukogutöötaja. Tõsi, oma terviseseisundit oli võimalik tõendada ka muude tõenditega, näiteks vaktsiinipassiga, nn kollase paberraamatuga, kuhu vaktsineerija paneb kirja vaktsiiniinfo. Samas, kui inimene jättis vaktsineerimise päeval raamatusse sissekande võtmata, nõudis selle tagantjärele hankimine eraldi asjaajamist, mis võis olenevalt inimese elukohast või vaktsineerijast osutuda keerukaks ja aeganõudvaks, aga mõnikord isegi võimatuks ettevõtmiseks. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, kes algselt pidi abistama tõendi genereerimisel välismaalasi, abistas ka teisi e-teenusega kimpu jäänud inimesi. Seejuures said abi vaid need, kes keskuse Tallinnas asuvasse kontorisse kohale läksid. Valitsus muutis tervise infosüsteemi põhimäärust ja andis sellega võimaluse saada tõend kätte Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest sealsete ametnike abiga. Õiguskantslerile kirjutas kinnises hoolekandeasutuses viibiva inimese esindaja, kes oli mures, kas koroonaviiruse vastu vaktsineerimisel arvestatakse tema eestkostetava arvamust. Õiguskantsleri nõunikud külastasid seda hooleandeasutust kahel päeval, vestlesid nii hooldekodu elanike kui ka töötajatega ning tutvusid dokumentidega. Samuti jälgisid õiguskantsleri nõunikud koos Terviseameti järelevalveametnikega teise vaktsiinidoosi manustamist hooldekodu elanikele. Veenduti selles, et vaktsineerimisel hoolealuste suhtes jõudu ei kasutatud. Ühtlasi kinnitas õiguskantsleri poole pöördunud inimese eestkostetav, et arvestati tema soovi teisest vaktsiinidoosist loobuda. Õiguskantsleri nõunikud selgitasid hoolekandeasutuse töötajatele, kuidas seaduse järgi hooldekodu elanikke vaktsineerida nii, et see oleks õiguspärane ja inimväärikust austav. Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik. See tähendab, et kellelegi ei tohi vaktsineerimise nõusolekut peale 9 sundida ning kedagi ei tohi ka nõusolekut andma kallutada. Hooldekodu elanikele tuleb anda neile arusaadaval viisil teavet vaktsiinide kohta. Tervishoiutöötaja, kes inimest vaktsineerib, peab hindama, kas inimene suudab vaktsineerimist puudutavaid poolt- ja vastuväiteid kaaluda ning ise vaktsineerimiseks nõusolekut anda. Kui piiratud teovõimega inimene on võimeline vastutustundeliselt kaaluma vaktsineerimise poolt- ja vastuargumente, ei ole eestkostjal õigust tema eest otsust teha. Koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud ettevaatusabinõud muutsid keeruliseks ka erihooldekodude elanike igapäevaelu. Paljudele psüühikahäiretega inimestele on igapäevane rutiin äärmiselt oluline, mistõttu tekitas ühis- ja huvitegevuste piiramine ärevust ja pahameelt. Piirati võimalust lähedastega kohtuda. On hea, et mitmed erihooldekodud pidasid oluliseks pakkuda alternatiivseid suhtlusvõimalusi tehniliste lahenduste abil. Videokõnede pidamise tarbeks seati sisse uusi arvutitöökohti ja soetati tahvelarvuteid. Õiguskantsler juhtis ka erihooldekodude tähelepanu rahvusvahelistele soovitustele, mille järgi ei ole mõistlik kehtestada sotsiaalhoolekandeasutustes täielikku külastuskeeldu. Eelistada tuleks distantsi hoides ja vajaduse korral isikukaitsevahendeid kasutades korraldatud turvalisi kohtumisi lähedastega. Hea meel on tõdeda, et haridusliku erivajadusega lapsed said koroonaviiruse nn teise laine ajal rohkem tuge kui varem. Liikumispiirangud nägid ette erandeid erivajadustega ja puudega inimestele, näiteks jäi erivajadustega lastele alles ligipääs teistele õpilastele suletud koolimajadele ja teistele avalikke teenuseid osutavatele hoonetele. Seega sai jätkuda nii erivajadustega laste kontaktõpe kui ka mitmete füüsilist kokkupuudet eeldavate teenuste osutamine. 6.-7. Sellel aastal on õiguskantsler viidanud oma seisukohtades Euroopa Liidu põhiõiguste hartale kahel korral. Esimesel juhul tegi ta seda oma arvamuses Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve asjas, mis puudutas seaduslikult Eestisse saabunud Ukraina hooajatööliste õigust kohtus vaidlustada enda Eestist väljasaatmine. Õiguskantsler selgitas, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 sätestab, et igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Samuti sätestab artikkel, et igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus. Teisel juhul selgitas õiguskantsler avaldajale üldisemalt Euroopa Liidu õiguse tõlgendamise ja vaidlustamise korda. 8. Õiguskantslerile saadetakse jätkuvalt palju isikuandmete töötlemist puudutavaid avaldusi. Mitmed neist pöördumistest on seotud koroonaviirusega. Näiteks pahandasid inimesed, et nende isikuandmeid oli töödeldud viirusega võitlemise ettekäändel või et nakatunud inimeste terviseandmed on saanud avalikuks. Õiguskantsleri poole pöördus koroonaviirusega nakatunud lasteaiakasvataja, kes oli oma positiivsest testitulemusest teatanud ka lasteaia juhtkonnale. Direktor otsustas saata nakatunud õpetaja rühma lapsed koju. Ühtlasi teatas ta lapsevanematele kasvataja nime. See omakorda vallandas lapsevanemate meelepaha, kuigi kasvataja oli käitunud vastutustundlikult. Õiguskantsleri hinnangul pole nakatunute isikuandmete avaldamisele mingit õigustust. Hirmu viiruse ees võib mõista, ent nakatunute häbimärgistamisega koroonaviirust ei võida. Selline häbimärgistav avalikustamine võib innustada inimesi haigust varjama. Delikaatse terviseinfo 10 avalikustamine on ühemõtteliselt keelatud. Ka kõnealusel juhul polnud põhjust lasteaia töötaja nakatumisest sellisel viisil teatada. Õiguskantslerilt otsis abi inimene, kes tundis end häirituna, sest sai Tervise Arengu Instituudilt kutse vähi sõeluuringule. Avaldaja hinnangul tekitas see kutse temas stressi, kuna ta oli pidanud varem läbi tegema keerulise operatsiooni. Tervise Arengu Instituut lähtub sõeluuringute läbiviimisel seadusest ja vähi sõeluuringute registri põhimäärusest. Vähi sõeluuringute register kogub andmed riigi infosüsteemide andmevahetuskihi vahendusel teistest andmekogudest. Instituudi kui vähi sõeluuringute registri vastutava töötleja tehtud päringud on masspäringud, mis saadetakse kõigile sihtrühma kuuluvatele inimestele isikukoodi ja uuringukoodi alusel. Vähi sõeluuringu sihtrühmast jäetakse välja inimesed, kellel on näiteks eelneva 60 kuu jooksul diagnoositud pahaloomuline kasvaja (täpsemad põhjused on esitatud vähi sõeluuringute registri põhimääruse § 7 lõike 2 punktides 1−3). Kõik sihtrühmast välja jätmise põhjused on meditsiinilised, mistõttu ei saa õiguskantsler neid hinnata. Kõigi sõeluuringute üldine eesmärk on kasvajate ennetamine ja nende varajane avastamine. Sõeluuringute tegemine aitab õigeaegselt alustada ravi ja päästa elusid. Tervis on inimese kalleim vara ning õiguskantsler soovitab kõigil kutsututel sõeluuringus osaleda. Konkreetsel juhul arvestas Tervise Arengu Instituut inimese sooviga ning korduskutset talle ei saadetud. Õiguskantsleri seaduse § 34 lõike 1 kohaselt võib õiguskantsler kontrollida põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtte ja hea halduse tava järgimist ka omal algatusel. Õiguskantsleri tähelepanu pälvis tõsiasi, et Raadiku munitsipaalkorterisse elama asuda soovivate inimeste andmed olid linnaosavalitsuste kodulehtedel avalikud. Andmed olid avaldatud Pirita, Lasnamäe (mh Exceli tabel 400 noore pere andmetega), Kristiine ja Haabersti kodulehel. Avalikustamist reguleerib Tallinna linnavalitsuse määrus. Määruse lisades sätestatu on praegu kehtiva andmekaitseõiguse seisukohast aegunud ja sisult eksitav. Õiguskantsleri hinnangul ei olnud nende andmete avaldamiseks ühtegi sisulist põhjust. Pärast õiguskantsleri sekkumist eemaldati nimekirjad kodulehelt. Korteritaotlejad saavad nüüd teavet oma taotluse kohta linnaosavalitsuselt. Küll aga on seni uuendamata õigusvastase olukorra tinginud linnavalitsuse määrus koos lisadega. Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu ka probleemidele, mis on seotud füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) isikuandmete avalikustamisega äriregistris ja majandustegevuse registris. Äriregister ja majandustegevuse register ei kohusta FIE-t märkima ettevõtte aadressiks kodust aadressi, kuid mõnel ettevõtjal ei pruugi olla muud mõistlikku valikut. Kui FIE kannab registrisse enda elukoha andmed, muutuvad need avalikult kättesaadavaks ja neid võib seostada konkreetse inimesega. Ettevõtte registreeritud aadressi põhjal võib küllalt suure tõenäosusega teha järelduse ka FIE elukoha kohta (nt korter või eramaja). Mõnd ettevõtjat võib see häirida. Sarnases olukorras on ainuosanikuga osaühingud ja ainsa juhatuse liikmega mittetulundusühingud, kes ei vaja tegevuseks kontorit või äripinda. Registrites isikuandmete avalikustamist käsitleb Justiitsministeerium tellitud revisjoni käigus. Paraku on revisjoni tähtaega korduvalt edasi lükatud ning pole selge, kas revisjon selle probleemi lahendab. 11 Põhjalikuma ülevaate õiguskantsleri tegevusest puuetega inimeste õiguste ja eraelu kaitse valdkondades saab septembri keskel avaldatavast õiguskantsleri tegevuse ülevaatest. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Olari Koppel asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor õiguskantsleri volitusel Kertti Pilvik 6938434 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel