dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

AB Kõrgesaar ja Laasik_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 3. september 2021
Viit
14-3/211601/2105775
Registreeritud
3. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo Kõrgesaar & Laasik
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-3 Menetlusse võtmata avaldus (ilmselgelt alusetu)
Toimik
14-3/211601
Vastutaja
Marju Agarmaa (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎14-32116012105775 03.09.2021 Väljaminev kiri.bdoc381 KB

Sisu (failidest)

Tambet Laasik Teie 04.08.2021 nr Advokaadibüroo Kõrgesaar & Laasik [email protected] Meie 03.09.2021 nr 14-3/211601/2105775 Austatud Tambet Laasik Pöördusite taas õiguskantsleri poole, kuna leiate, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 342 lg 3 ja § 352 lg 1 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna need ei näe kohtuistungi aja määramisel ette advokaadist esindaja puhkusega arvestamist. Teie hinnangul riivatakse selliselt advokaadi õigust tervisepõhiõigusele, mille kaitseks on sätestatud töölepingu seaduses õigus puhkusele, samuti rikutakse diskrimineerimiskeeldu, pannes advokaadid kõigi teiste töötajatega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. TsMS § 342 lg 2 järgi küsitakse ja arvestatakse kohtuistungi aja määramisel võimaluse korral menetlusosaliste arvamust. Säte on sõnastatud väga paindlikult ja mõeldud kohalduma väga erinevatele olukordadele või juhtumitele. Nii näiteks on menetlusosaliste ring väga lai. Menetlusosalised on TsMS § 198 kohaselt hagimenetluses pooled ja kolmas isik ning hagita menetluses avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. TsMS § 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Seega peab kohtunik kogu menetluse vältel, sealhulgas kohtuistungi aja määramisel, arvestama paljude menetlust mõjutavate asjaoludega – konkreetsest vaidlusest tulenevate asjaoludega, erinevate menetlusosaliste põhjendatud huvidega (nt kui vaidlus puudutab lapse õigusi, kui on kohaldatud koormavaid hagi tagamise abinõusid jne) ning lõppkokkuvõttes tagama, et menetlus saaks läbi viidud mõistliku ajaga. Seega peab kohtunik menetluse planeerimisel ja kohtuistungi aja määramisel muu hulgas võimalusel arvestama ka menetlusosaliste arvamusega. Kui keelata kohtuistungi aja määramine advokaadi puhkuse ajale, siis tekiks sealt rida küsimusi – miks eelistatakse professionaalsete menetlusosaliste õigustega suuremal määral kui menetluses osaleva n-ö tavainimese tegemistega, kellel võib samuti olla planeeritud puhkusereis või plaaniline operatsioon või muu tema jaoks kahtlemata oluline tegevus. TsMS § 217 lg 2 järgi ei võta isiklik osavõtt asjast menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat ning esindaja osavõtt asjast ei piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast. Kui seada tingimuseks, et kohtuistungi võib määrata ainult menetlusosalisele sobivale ajale, siis satuksid suure tõenäosusega ohtu õigusemõistmise huvid, kuna see looks võimaluse hakata menetlust venitama või muul viisil mõjutama, mistõttu peab kohtunikul olema võimalik menetlust planeerides põhjendatud juhtudel jätta menetlusosalise arvamusega arvestamata. Selle tasakaalustamiseks peab kohtunik kohtuistungi aja määramisel menetlusosalise arvamusega arvestamata jätmisel seda põhjendama.1 1 V. Kõve, I. Järvekülg, J. Os, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2017. 2 Isikul võib olla ka mitu lepingulist esindajat, ühe esindaja puhkus ei tohiks sel juhul takistada kohtuistungi määramist. Lepinguliseks esindajaks võib lisaks advokaadile olla ka muu isik, kes on õiguse õppesuunal omandanud vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni. Peale selle ei pruugi iga advokaat või muu lepinguline esindaja tegutseda töölepingu alusel, vaid mõnel muul õiguslikul alusel (nt võib ta olla advokaadibüroo juhatuse liige), mis tähendab, et advokaadi puhkus ei pruugi piirduda töölepingu seadusest (TLS) tuleneva 28 päevaga aastas, vaid advokaat/lepinguline esindaja võib olla erinevatel põhjustel õigusabi osutamisest eemal (nt hõivatus akadeemilise töö või ettevõtlusega) tavapärasest töölepingu alusel töötava inimese puhkuse pikkusest kas palju lühemat või palju pikemat aega. TLS § 69 lg 5 alusel on tööandjal õigus põhipuhkust katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, milleks võib vahel vajadust olla ka advokaaditöös (nt kiiret sekkumist vajavad menetlused seoses lapse õigustega). Paraku tuleb puhkuseplaane edasilükkamatute tööülesannete tõttu aeg-ajalt muuta igas eluvaldkonnas. Seetõttu on kohtu diskretsioon kohtuistungi aja valimisel oluline, paindlik regulatsioon annab kohtule erinevate õigustatud huvide kaalumisel võimaluse arvestada kõigi konkreetsel juhul oluliste asjaoludega. Mõistame igati Teie pettumust puhkuse ja muude plaanide muutmise pärast, kuid leiame, et kehtiv paindlik regulatsioon koos professionaalsete menetlusosaliste kokkulepitud suunistega on väga mõistlik ja peaks praktikas tagama kõigi osapoolte ning õigusemõistmise huvidega arvestamise. Eeltoodud põhjustel ei ole kahtlust eelviidatud regulatsiooni põhiseaduspärasuses ja õiguskantsleri seaduse § 151 lg 2 alusel me seda täiendavalt ei analüüsi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Unt õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Marju Agarmaa 693 8447 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel