Tambet Laasik Teie 04.08.2021 nr
Advokaadibüroo Kõrgesaar & Laasik
[email protected] Meie 03.09.2021 nr 14-3/211601/2105775
Austatud Tambet Laasik
Pöördusite taas õiguskantsleri poole, kuna leiate, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 342
lg 3 ja § 352 lg 1 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna need ei näe kohtuistungi aja
määramisel ette advokaadist esindaja puhkusega arvestamist. Teie hinnangul riivatakse selliselt
advokaadi õigust tervisepõhiõigusele, mille kaitseks on sätestatud töölepingu seaduses õigus
puhkusele, samuti rikutakse diskrimineerimiskeeldu, pannes advokaadid kõigi teiste töötajatega
võrreldes ebavõrdsesse olukorda.
TsMS § 342 lg 2 järgi küsitakse ja arvestatakse kohtuistungi aja määramisel võimaluse korral
menetlusosaliste arvamust. Säte on sõnastatud väga paindlikult ja mõeldud kohalduma väga
erinevatele olukordadele või juhtumitele. Nii näiteks on menetlusosaliste ring väga lai.
Menetlusosalised on TsMS § 198 kohaselt hagimenetluses pooled ja kolmas isik ning hagita
menetluses avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. TsMS § 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse
ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste
kuludega. Seega peab kohtunik kogu menetluse vältel, sealhulgas kohtuistungi aja määramisel,
arvestama paljude menetlust mõjutavate asjaoludega – konkreetsest vaidlusest tulenevate
asjaoludega, erinevate menetlusosaliste põhjendatud huvidega (nt kui vaidlus puudutab lapse õigusi,
kui on kohaldatud koormavaid hagi tagamise abinõusid jne) ning lõppkokkuvõttes tagama, et
menetlus saaks läbi viidud mõistliku ajaga.
Seega peab kohtunik menetluse planeerimisel ja kohtuistungi aja määramisel muu hulgas
võimalusel arvestama ka menetlusosaliste arvamusega. Kui keelata kohtuistungi aja määramine
advokaadi puhkuse ajale, siis tekiks sealt rida küsimusi – miks eelistatakse professionaalsete
menetlusosaliste õigustega suuremal määral kui menetluses osaleva n-ö tavainimese tegemistega,
kellel võib samuti olla planeeritud puhkusereis või plaaniline operatsioon või muu tema jaoks
kahtlemata oluline tegevus. TsMS § 217 lg 2 järgi ei võta isiklik osavõtt asjast menetlusosaliselt
õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat ning esindaja osavõtt asjast ei piira
tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast. Kui seada tingimuseks,
et kohtuistungi võib määrata ainult menetlusosalisele sobivale ajale, siis satuksid suure
tõenäosusega ohtu õigusemõistmise huvid, kuna see looks võimaluse hakata menetlust venitama või
muul viisil mõjutama, mistõttu peab kohtunikul olema võimalik menetlust planeerides põhjendatud
juhtudel jätta menetlusosalise arvamusega arvestamata. Selle tasakaalustamiseks peab kohtunik
kohtuistungi aja määramisel menetlusosalise arvamusega arvestamata jätmisel seda põhjendama.1
1
V. Kõve, I. Järvekülg, J. Os, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2017.
2
Isikul võib olla ka mitu lepingulist esindajat, ühe esindaja puhkus ei tohiks sel juhul takistada
kohtuistungi määramist. Lepinguliseks esindajaks võib lisaks advokaadile olla ka muu isik, kes on
õiguse õppesuunal omandanud vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava
kvalifikatsiooni. Peale selle ei pruugi iga advokaat või muu lepinguline esindaja tegutseda
töölepingu alusel, vaid mõnel muul õiguslikul alusel (nt võib ta olla advokaadibüroo juhatuse liige),
mis tähendab, et advokaadi puhkus ei pruugi piirduda töölepingu seadusest (TLS) tuleneva 28
päevaga aastas, vaid advokaat/lepinguline esindaja võib olla erinevatel põhjustel õigusabi
osutamisest eemal (nt hõivatus akadeemilise töö või ettevõtlusega) tavapärasest töölepingu alusel
töötava inimese puhkuse pikkusest kas palju lühemat või palju pikemat aega. TLS § 69 lg 5 alusel
on tööandjal õigus põhipuhkust katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse
hädavajaduse tõttu, milleks võib vahel vajadust olla ka advokaaditöös (nt kiiret sekkumist vajavad
menetlused seoses lapse õigustega). Paraku tuleb puhkuseplaane edasilükkamatute tööülesannete
tõttu aeg-ajalt muuta igas eluvaldkonnas. Seetõttu on kohtu diskretsioon kohtuistungi aja valimisel
oluline, paindlik regulatsioon annab kohtule erinevate õigustatud huvide kaalumisel võimaluse
arvestada kõigi konkreetsel juhul oluliste asjaoludega.
Mõistame igati Teie pettumust puhkuse ja muude plaanide muutmise pärast, kuid leiame, et kehtiv
paindlik regulatsioon koos professionaalsete menetlusosaliste kokkulepitud suunistega on väga
mõistlik ja peaks praktikas tagama kõigi osapoolte ning õigusemõistmise huvidega arvestamise.
Eeltoodud põhjustel ei ole kahtlust eelviidatud regulatsiooni põhiseaduspärasuses ja õiguskantsleri
seaduse § 151 lg 2 alusel me seda täiendavalt ei analüüsi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Hannes Unt
õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Marju Agarmaa 693 8447
[email protected]