dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 2. märts 2020
Viit
15-5/20/10819-1
Registreeritud
2. märts 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-5 Keskkonnakaitse dokumendid
Toimik
15-5/2020
Vastutaja
Villu Lükk (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Keskkonnatalitus)
Lahendamise tähtaeg
1. aprill 2020

Failid

  • 📎Aardla liivakarjääri kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine.asice9699 KB

Sisu (failidest)

Kastre vald [email protected] 02.03.2020 nr 6-3/20/3269 Aardla liivakarjääri kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine Osaühing Inest Invest esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu (koostaja: aktsiaselts KOBRAS). KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata teie pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Lõuna regioon Lisa: Keskkonnamõju hindamise programm 1 eksemplar 85 leheküljel (2020.02.18_Aardla_liivakarjääri_KMH_programm_seisukohtade_küsimiseks.pdf) Sama: Kambja vald ([email protected]), Keskkonnainspektsioon ([email protected]), Põllumajandusamet ([email protected]), Maa-amet ([email protected]), Maanteeamet ([email protected]) Ivo Ojamäe 7302252 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2020- 2020-013 Asukoha koordinaadid (L-Est’97) X 6466657 Y 661759 Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise hindamise programm SEISUKOHTADE KÜSIMISEKS Objekti aadress: TARTUMAA, KASTRE VALD, AARDLA KÜLA Tellija: OÜ INEST INVEST Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Juhtekspert: URMAS URI Juhteksperdi abi, projektijuht ja NOEELA KULM keskkonnaekspert: Juhteksperdi abi, keskkonnaeksperdi VILLEM KUTTI assistent: Kontrollija: ENE KÕND 2020 TARTU Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise läbiviimine OBJEKTI ASUKOHT: Tartumaa, Kastre vald, Aardla küla, katastriüksused Lingi (kü 18501:001:0562) ja Treiali (kü 18501:001:0461) TÖÖ EESMÄRK: Tartumaal Kastre vallas Aardla külas kavandatava Aardla liivakarjääri maavara avamise, töötamise, väljaveoga seotud tegevuste ning karjääri tegevuse lõpetamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamine TÖÖ TELLIJA: OÜ Inest Invest Registrikood 10650644 Aardla küla, Kastre vald, 62104 Tartu maakond Kontaktisik: Tõnu Ojamaa TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Eksperdid: Urmas Uri – juhtekspert (KMH tegevuslitsents nr KMH0046) Tel +372 730 0310 [email protected] Noeela Kulm – keskonnaekspert Tel +372 730 0316, 569 39300 [email protected] Villem Kutti – keskkonnaeksperdi assistent [email protected] Marite Blankin – mõju pinnaveele, maastikule Maris Palo – mõju kliimale, kumulatiivsed mõjud Ene Kõnd – keskkonnapiirangud Tanel Mäger – geoloogia Jaanus Elts – linnustiku ekspert; mõju kaitsealustele lindudele Ain Põldvere – Aardla uuringuruumis Aardla liivakarjääri geoloogilise uuringu ja kaevandamisloa taotluse koostaja Arvo Käärd – keskkonnapiirangud Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 2 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Kontrollija: Ene Kõnd - tehniline kontrollija Konsultandid: Erki Kõnd – volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 Tanel Mäger – diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 3 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri Teele Nigola 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated: • Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: • Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18. 9. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri; • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert Kartau; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring; • Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik; • Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik. Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 4 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm SISUKORD 1. Keskkonnamõju hindamise objekt ................................................................................................................. 6 2. Kavandatava tegevuse eesmärk ................................................................................................................... 7 3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ........................................ 8 4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................................................................12 4.1 Asustus ja maakasutus .....................................................................................................................12 4.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused .....................................................................13 4.3 Hüdroloogilised tingimused...............................................................................................................13 4.4 Looduskaitselised objektid ja alad ...................................................................................................14 5. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ......................................................15 6. Mõjuallikad, mõjuala suurus ning eeldatav kaasnev keskkonnamõju .........................................................15 7. Keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike uuringute kirjeldus ......18 8. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse vastu ...............................................................................................19 9. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hndamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava ....................................................................................................................20 10. Andmed arendaja kohta ning ekspertrühma koosseis ................................................................................22 Kasutatud materjalid .........................................................................................................................................23 LISAD................................................................................................................................................................25 Lisa 1. Aardla liivamaardlas Aardla liivakarjääris maavara kaevandamise loa taotlus .......................26 Lisa 2. Keskkonnamõju hindamise algatamine (Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kiri 13.11.2019 nr 12-2/19/415-9) ..............................................................................................................27 Lisa 3. Põllumajandusameti seisukoht Aardla liivakarjääri kaevandamisloa taotluse KMH algatamise eelnõule (22.10.2019 KIRI nr 14.5-1/1858-1)....................................................................28 Lisa 4. Kastre Vallavalitsuse seisukoht Aardla liivakarjääri kaevandamisloa taotluse KMH algatamise eelnõule (11.12.2019 KIRI nr 5-1/1788) ............................................................................29 Lisa 5. Inest Invest OÜ seisukoht Aardla liivakarjääri kaevandamisloa taotluse KMH algatamise eelnõule (KIRI 17.10.2019) ..................................................................................................................30 Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 5 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE OBJEKT Osaühing Inest Invest esitas 10.07.2019 Keskkonnaametile taotluse keskkonnaloa saamiseks Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivamaardlas Aardla liivakarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamiseks (Lisa 1). Maapõueseaduse § 42 lõike 1 kohaselt peab kaevandamiseks olema kaevandamisluba. Keskkonnaamet võttis 14.08.2019 kirjaga nr 12-2/19/415-4 kaevandamisloa taotluse menetlusse. KeHJS § 6 lg 2 p 22 ja lg-te 22, 3 ning 31, § 11 lg-te 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte ning otsustama keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata jätmise üle, kui tegemist on sellise tegevusega, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Keskkonnaamet koostas eelhinnangu ning jõudis esitatud informatsiooni põhjal järeldusele, et puudub veendumus uue kaevandamisala rajamisel olulise negatiivse mõju puudumise kohta kaitseala veerežiimile, kaitsealal pesitsevatele ja rändel peatuvatele liikidele ning kaitse eesmärgiks olevatele elupaikade ja neist sõltuvate liikide soodsale seisundile. Kuna kaevandamisega ei saa välistada olulise ebasoodsa mõju esinemist ka Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele, siis on Keskkonnaamet seisukohal, et tuleb jätkata Natura asjakohase hindamisega KMH käigus. Keskkonnaamet algatas keskkonnamõju hindamise Osaühing Inest Invest Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotlusele 12.11.2019 kirjaga nr 12-2/19/415-8 (Lisa 2) ning teavitas algatamisest Ametlikes Teadannetes 13.11.2019 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi. Keskkonnamõju hindamise objektiks on kavandatav Aardla liivakarjäär. Taotletav Aardla liivakarjääri mäeeraldis asub Tartu maakonnas Kastre vallas Aardla külas katastriüksustel Lingi (katastritunnus 18501:001:0562, registriosa nr 448004, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ja Treiali (katastritunnus 18501:001:0461, registriosa nr 117804, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) (Joonis 1). Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 6 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Joonis 1. Aardla liivakarjääri ligikaudne asukoht (Maa-ameti maainfo kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis). 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK Ettevõte Inest Invest OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Aardla liivakarjääri avamiseks. Aardla liivakarjääri mäeeraldis pindalaga 14,31 ha hõlmab Aardla liivamaardla (registrikaardi nr 964, põhimaavaraks täiteliiv) täiteliiva aktiivse tarbevaru 1 plokki (Joonis 2). Maavara kaevandamise loa taotluse kohaselt on seisuga 01.10.2018 Aardla liivakarjääri mäeeraldise täiteliiva aktiivse tarbevaru kogus 588 tuhat m³ ja kaevandatava varu kogus 527 tuhat m³. Maavara kasutusalaks on teede ehitus ja ehitus. Materjali (valdavalt looduslikku, töötlemata liiva) kavatsetakse kasutada piirkonna teede ehitusel mullete rajamiseks ja üldehitustöödel ehitusaluste ja trasside täiteks. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat. KeHJS seaduse § 31 kohaselt on KMH eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KMH eesmärk on Aardla liivakarjääri avamise, töötamise, väljaveoga seotud tegevuste ning karjääri tegevuse lõpetamisega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine ja hindamine, mõju ulatuse määramine ja vajadusel leevendusmeetmete valjatöötamine. Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 7 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Joonis 2. Aardla liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru 1 plokk (Maa-ameti maainfo kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis). 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS Kavandatavaks tegevuseks on täiteliiva kaevandamine Aardla liivamaardlas Aardla liivakarjäärist (Joonis 3). Taotletav mäeeraldis hõlmab Aardla liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru 1. plokki täies mahus. Kavandatava mäeeraldis ja selle teenindusmaa paikneb Tartu maakonnas Kastre vallas Aardla külas valdavalt Lingi (katastriüksuse tunnus nr 18501:001:0562) maaüksusel. Vähesel määral jääb mäeeraldis ja selle juurde kuuluv teenindusmaa ka Treiali maaüksuse (katastriüksuse tunnus nr 18501:001:0461) lõunapoolsele alale. Lingi maaüksus kuulub Tõnu Ojamaale, Treiali maaüksus Priit Ojamaale. Maaomanikud on teinud Inest Invest OÜ-le volitused maaüksustel kaevandamise loa taotlemiseks ja loa saamisel kaevandamiseks. Materjali (valdavalt looduslikku, töötlemata liiva) kavatsetakse kasutada piirkonna teede ehitusel mullete rajamiseks ja üldehitustöödel ehitusaluste ja trasside täiteks. Kaevandatava maavara kasutamise otstarvet ning järgnevalt kirjeldatud kaevandamistehnoloogiat puudutav informatsioon pärineb Aardla uuringuruumi liiva varu geoloogilise uuringu aruandest (Maavarauuringud OÜ, 2018) ja kaevandamise loa taotlusest Aardla liivakarjääri mäeeraldisel (Maavarauuringud OÜ, 2019). Mäetehnilised tingimused Aardla karjääris asuva liiva kaevandamiseks on keerulisemad vaid lääneosas, kus liivakiht jääb kogu ulatuses vee alla ning seda katab suhteliselt tüse kattekiht. Vastavalt maavara kaevandamiseloa taotlusele toimub kaevandamine kaasaegsete ekskavaatoritega, millega kooritakse esimeses etapis mäeeraldiselt kogu katend. Katendi eemaldamist alustatakse mäeeraldise lääneservast, moodustades sellest esmalt mäeeraldise piirile keskmiselt pooleteise meetri kõrguse tõkkevalli (valli lagi kuni 33 m abs. kõrguseni), mis peab kindlustama, et ümbritseva lammiala võimalike üleujutuste korral jääks Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 8 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm mäeeraldise ala ümbritsevast isoleerituks, selleks et mäeeraldise alalt liiva kaevandamisel ei satuks ümbritsevasse veekeskkonda hõljuvainet (liiva- ja savifraktsiooni). Katendi maht, mis koosneb huumusrikkast kamardunud mullast ja vee alla jäävast peliitset ja aleuriitset muda sisaldavast hästilagunenud turbast, on mäeeraldise piires 172 000 m3, millest vähemalt 6 000 m3 kasutatakse tõkkevalli moodustamiseks. Ülejäänud katendit on võimalik Keskkonnaameti nõusolekul võõrandada või näiteks kasutada ümbritseva ala tõstmiseks, et luua põlluharimiseks või metsa kasvamiseks soodsad tingimused. Juba katendi eemaldamise järgselt kujuneb mäeeraldise lääneserva ligikaudu 4,8 ha suurune veekogu, mille veetase ei erine ümbritseva lammiala veekogude veetasemest. Kui võtta aluseks geoloogilise uuringu ajal 2018. a mõõdetud veetase uuringuala lääneservas ja piirneva ala kraavides, siis karjääri ala veekogu veetasemeks kujuneb ligikaudu 30,5 m. Kaevandamise teisel etapil alustatakse liiva kaevandamist pöördkopp ekskavaatoriga mäeeraldise idaservast. Idaservas asuv liivakiht jääb osaliselt veetasemest kõrgemale. Kaeve-eega liigutakse mäeeraldise ida- kaguservast lääne-loode suunas, tõstes veealuse liiva järk-järgult kagu-loodesuunalistesse vaaludesse nõrguma. Kuna tavanoolega 21 tonnise pöördkopp ekskavaatori veealuseks ammutussügavuseks liivpinnase puhul on praktikas ca 3 meetrit, siis kirjeldatud tehnoloogilist skeemi kasutades on võimalik liikuda lääne-loode suunas kuni piirini, kus liivavaru lamami abs. kõrguseks on 27,5 m. Siinjuures tuleb ka arvestada, et kaevandamisel jääb ekskavaator ohutuse nõuetest tulenevalt veetasemest ca 0,5 m kõrgemale. Vaaludesse veetasemest kõrgemale nõrguma tõstetud liiva on pärast selle tahenemist võimalik tõsta ekskavaatoriga kalluritele ja vedada kas otse tellijateni või ladustada mäeeraldisest ida poole kavandataval teenindusmaal. Kaevandamise kolmandal etapil, veealuse liiva väljamiseks mäeeraldiselt, kus liivavaru lamam jääb 27,5 m abs. kõrgusest madalamale (valdavalt mäeeraldise kesk- ja lääneosas), saab kasutada edukalt pinnasepumpa, sest liivalasundis jämepurdne materjal praktiliselt puudub. Pinnasepumbaga imetav kobestatud pinnase ja vee segu (pulp) suunatakse torustiku kaudu vallidega piiratud ladustamiskohta (settetiiki), kus väljapumbatud setend nõrgub. Vesi suunatakse toru kaudu tagasi kaevandamisalal asuvasse veekokku. Mäeeraldise lääneosas ulatub liivakihi lamami abs. kõrgus 22,4–25,5 meetrini, mis tähendab, et veetaseme 30,5 m abs. kõrguse korral tuleb liiva ammutada vee alt kuni 8 m sügavuselt. Pinnasepumba süsteemi koostisosad ja töötamise tehnoloogiline kirjeldus ja skeem on esitatud kaevandamise loa taotluse seletuskirjas. Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 9 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Joonis 3. Kavandatava Aardla liivakarjääri kaevandamise tehnoloogiline skeem ning katendi eemaldamise järgselt ja kaevandamisjärgselt kujuneva veekogu piir (Maavarauuringud OÜ, 2019). Kavandatava mäeeraldise keskosas asub maaparandussüsteemi eesvool, mis kaevandamistegevuse käigus likvideeritakse. Analoogne eesvool asub teenindusmaa lõuna-, edela- ja lääneosas, mis on samuti kavas likvideerida (joonis 4). Väljaspool mäeeraldist jäävad kraavid täidetakse kaevandamisest ülejääva pinnasega ja maapinda tõstetakse tasemeni, mis võimaldab selle kasutamist rohu- või metsamaana. Kaevandatud ala korrastatakse valdavalt veekoguks (joonis 3 ja 4). Kaevandamisel varuploki (mäeeraldise) piiride lähedal peab jälgima, et veealuse liiva nõlvuseks kujuneks kalle suhtega vähemalt 1:5 (väga peene lõimisega liivpinnase püsiv nõlvus). Mäeeraldise välispiirile moodustatakse orgaanikarikkast setendist tõkkevall lae kõrgusega kuni 33 m abs. kõrgusega, mis peab kindlustama, et ümbritseva lammiala võimalike üleujutuste korral jääks mäeeraldise ala ümbritsevast isoleerituks, takistamaks mäeeraldise alalt liiva kaevandamisel ümbritsevasse veekeskkonda hõljuvaine (liiva- ja savifraktsioon) sattumise. Valli kõrgus lähtub Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 10 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Emajõe 10% tagatustõenäosusega veetasemest Aardlapalus, mis on 32,57 m). Kamardunud Vallid on kavas pärast kaevandamistegevuse lõpetamist säilitada. Kaevandamistehnoloogilisi alternatiive koostatavas KMH aruandes ei käsitleta. Samuti puuduvad kaevandamistegevuseks asukoha alternatiivid, kuna kinnistute omanikel on antud juhul see ainukeseks kohaks (omandiks), kust oleks võimalik maavara kaevandada. Koostatava KMH käigus võrreldakse omavahel kahte erinevat alternatiivi, mis on seotud kaevandamisjärgselt kujuneva veekoguga. Alternatiiv I - Kavandatava Aardla liivakarjääri territooriumile kujuneb pärast kaevandamise lõpetamist veekogu, mille kaldajoon imiteerib kaevandamisala piiri, mis on seotud antud looduslikes tingimustes püsiva veetaseme kujunemisega (joonis 4). Joonis 4. Kavandatava mäeeraldise alale kujunev veekogu ning likvideeritavad maaparandussüsteemi AARDLA POLDER eesvoolud (sinise katkendjoonega) (Maavarauuringud OÜ, 2019). Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 11 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Alternatiiv II – Kaevandamisalale kujundatakse loodusliku ilmega liigendatud kaldajoonega veekogu ning selle keskele kujundatakse võimaluse korral saar. Looduslähedase ilmega veekogu muudab ka ümbritseva maastiku looduslikumaks ning pärast kaevandamistegevuse lõpetamist ei ole aru saada, et alal on kunagi kaevandamistegevus toimunud. Kohalikule kogukonnale luuakse puhkevõimalused järve kasutamise võimaldamisega supluseks. Veekogu kujundamisel peetakse silmas linnustikku soosivaid tegureid (st luuakse eeltingimused, mis soodustavad järve, selle kaldavööndi ja järve keskele rajatava saare kasutamist lindude poolt nii toitumis-, peatumis- kui ka pesitsusalana. Tekib visuaalselt neutraalne vaatepilt, mis ei eristuks looduslikust vaatepildist ega reedaks, et tegemist on varasemalt olnud kaevandusalaga (tehiskeskkonnaga). 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 4.1 Asustus ja maakasutus Taotletav Aardla liivakarjäär asub Tartu maakonnas Kastre vallas Aardla külas Lingi (kü tunnus 18501:001:0562) ja Treiali (kü tunnus 18501:001:0461) katastriüksustel Aardla liivamaardlas. Tegemist on hajaasustatud alaga. Seisuga 01.01.2019 elas Kastre vallas 5252 elanikku, millest Aardla küla elanike arv moodustab marginaalse osa (alla 200 elaniku). Tartu linna piir asub kavandatavast liivakarjäärist linnulennult ca 3,2 km kaugusel (loode, põhja ja kirde suunas). Aardla külakeskus jääb ligikaudu 0,5 km kaugusele kirdesse. Kavandatav Aardla liivakarjäär paikneb Emajõe lammil, Ropka ja Reola vahelisel tasandikul, Aardla poldri idaservas. Käesoleval ajal polder ei tööta. Veepumpamist ei toimu alates 2010. aastast, vabavoolu regulaatorid on avatud ja nii poldri kui Aardla järve veetase sõltub Emajõe veetasemest. Treiali ja Lingi maatulundusmaal karjatatakse veiseid, sh ka kavandatava Aardla liivakarjääriga kattuval alal. Teenindusala asub rohumaal, kus on ka karjapidamise ajutised rajatised (tarad, kerged hooned). Veiste pidamine Lingi katastriüksusel on ära märgitud ka PRIA veebikaardi rakendusel (231 veist). Aardla poldril ja selle ümbruses paiknevad rohumaad ja põllumajanduslikul eesmärgil kasutatavad maad, mis on PRIA toetuskõlbulikud. PRIA poolt menetletavate toetuste (Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ja mahepõllumajandusliku tootmise toetuse) abil on ka Lingi ja Treiali katastriüksusi kasutusel hoitud püsirohumaadena. Aardla poldril on valdavalt toetuste abil niidetavad püsirohumaad ning ümbruskonnas (nt Haaslava – Vana-Kuuste tee parempoolsel küljel) kasvatatakse ka põllukultuure – taliraps, suvioder, talinisu. Lingi katastriüksuse lõunapoolne ala on kaetud metsaga. Seal on esitatud metsateatis kolmele eraldisele nii harvendus- kui lageraie tegemiseks 2019. aasta lõpus ja 2020. aasta jaanuaris. Aardla jõest lääne poole jääv ala ja Aardla järve ümbrus ei ole liigniiskuse tõttu kasutatav. Seal asub Ropka-Ihaste looduskaitseala Aardla järve sihtkaitsevöönd, kus tegevus on piiratud (vt ptk 4.4). Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattub täielikult maaparandussüsteemiga AARDLA POLDER (kood: 2102360010250), mille kogupindala on 560,1 ha. Lisaks jääb teenindusmaa lõuna- ja edelapoolsele alale vähesel määral ka maaparandussüsteem LINGI METSAKUIVENDUS (kood: 2102360010250). Lähimad majapidamised on Aardla liivakarjääri piirist: • ca 250 m kaugusel Ööbiku (lõuna suunas), • ca 350 m kaugusel Mätliku (lõuna suunas), Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 12 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm • ca 300 m kaugusel Saage (kirde suunas), • ca 400 m kaugusel Papa (kagu suunas). Mäeeraldise mõjupiirkonnas puuduvad kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad. Haaslava–Vana-Kuuste mustkattega kõrvalmaantee jääb mäeeraldise piirist ligikaudu 300 m kaugusele ida suunas. 4.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused Kavandatav mäeeraldis asub Kesk-Devoni Aruküla lademe avamusalal. Aardla uuringuruum asub Aardla mattunud ürgoru idaveerul, kus levivad liustikujõelised setted (valdavalt erineva terajämedusega liivad), mida katavad soosetted (huumuserikas muld, hästilagunenud turvas). Kavandatava liivakarjääri alal on Maavarauuringud OÜ poolt läbi viidud geoloogiline uuring 2018. aastal Keskkonnaameti poolt välja antud geoloogilise uuringu loa nr. L.MU/331053 alusel. Aardla liivakarjääri kasulikuks kihiks on liustikujõelised setted, mis on esindatud ühtlast lasundit moodustava ülipeeneteralise liivaga, milles jämepurdne materjal (kruusafraktsioon) praktiliselt puudub. Savi- ja tolmuosakeste sisaldus on enamasti 3–5% piires, vaid üksikutes intervallides võib ulatuda 10%-ni. Kõige tüsedam on liivalasund mäeeraldise põhjaosas, kus ulatub 5,3–10,2 meetrini. Liivakihi paksus ida suunas väheneb. Liivale moodustab lamami enamasti hall tihe plastne savi, mis üksikutes puuraukudes asendub tiheda liivsaviga. Liivalasundi alumine pind (kasuliku kihi lamam) jääb 22,4–34,6 m abs. kõrguse vahemikku. Lamava pinnasekihi pealispind on madalam mäeeraldise lääneosas, kõrgem idaosas. Liivale moodustab kattekihi kamardunud turbane muld, mis mäeeraldise läänepoolsete läbilõigete veealuses osas on esindatud rohket mineraalset ainet (peliitset ja aleuriitset muda) sisaldava hästilagunenud turbaga (Maavarauuringud OÜ, 2018). Aardla poldri piirkond on tasane ja vee äravoolu alalt praktiliselt ei ole, mistõttu põhjaveetase on kõrge. Geoloogiliste uuringute ajal, juulis 2018, mõõdeti poldrisüsteemi kraavis, mis asub taotletavast mäeeraldisest vahetult lääne pool, veetaseme abs. kõrguseks ligikaudu 30,5 m. Samale kõrgusele jäi veetase ka omaaegse uuringuruumi lääneserva puuraukudes. Karjäärist ida-kagu pool maapinna reljeef järsult tõuseb ja nagu näitavad geoloogilised lõiked, tõuseb ka põhjavee taseme absoluutkõrgus. Lammile valguva põhjavee tasemeks ida pool, reljeefis kõrgemal asuvates tiikides mõõdeti 32,7 m (tiik mäeeraldise põhjapiiril), 34,2 m (tiik mäeeraldise kirdepiiril) ja 38,2 m (mäeeraldise kirdepiirist ca 50 m ida pool). Tiikide veetase peegeldab antud kohtades põhjavee taset, kuna kiildub nõlval tiikides välja. 4.3 Hüdroloogilised tingimused Aardla liivamaardla piirkond, mis paikneb ulatuslikul liigniiskel lammialal, on hüdroloogiliselt seotud Emajõe, tema lisajõgede (Porijõgi, Savijõgi, Reola jõgi, Aardla jõgi) ja poldrina mittetöötava maaparandussüsteemi AARDLA POLDER veetasemetega. Kavandatavast mäeeraldisest ligikaudu 50 m kaugusel lääne pool voolab Aardla jõgi, mis suubub Aardla järve. Jõe ehituskeeluvööndi laius veepiirist on 25 m ja piiranguvööndi laius 50 m. Aardla järv asub mäeeraldisest ca 150 m kaugusel loodes. Aardla järve ehituskeeluvöönd on 50 meetrit ja piiranguvöönd 100 m. Kummagi veekogu kaldakaitsevööndid ei ulatu kavandatava Aardla liivakarjääri mäeeraldisele. Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 13 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Mäeeraldisele jääb kagu-loode suunaline maaparandussüsteemi eesvool, mille kalda ehituskeeluvööndi laius on 50 m ja piiranguvööndi laius 100 meetrit (Joonis 5). Mäeeraldise teenindusmaa alale jääb lisaks üks maaparandussüsteemi eesvool (teenindusmaa lõunapoolses osas). Mõlemad eesvoolud suubuvad edela- kirde suunaliselt voolavasse eesvoolu. Kavandatav mäeeraldise läänepoolne osa jääb viimati nimetatud maaparandussüsteemi eesvoolu piiranguvööndisse (100 m) ning vähesel määral ehituskeeluvööndisse (50 m). Eesvoolud on ühenduses Aardla järvega. Joonis 5. Maaparandussüsteem AARDLA POLDER koos eesvooludega (Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis). 4.4 Looduskaitselised objektid ja alad Taotletava Aardla liivakarjääri mäeeraldise vahetus läheduses asub Ropka-Ihaste looduskaitseala. Ala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 17.10.2014 määrusega nr 162 „Ropka-Ihaste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“. Kavandatava mäeeraldise alaga piirneb läänes kaitseala Aardla järve sihtkaitsevöönd. Aardla järve sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitse-eeskirja § 10 lõike 1 kohaselt linnustiku elupaikade säilitamine. Kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud, lamminiidud ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Ropka-Ihaste looduskaitseala kattub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ropka-Ihaste loodus- ja linnualaga. Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 järgi on kaitseala ja loodus- ning linnuala moodustatud eeskätt märgalakompleksiga seonduvate loodusväärtuste kaitseks, mis on väga tundlikud mistahes veerežiimi muutustele. Samuti on tegu kogu Euroopa mastaabis olulise rändekoridori ning rändlindude puhke ja toitumisalaga. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 47 hõlmab kaitseala Ropka-Ihaste linnuala ning punkti 2 alapunktist 362 Ropka-Ihaste loodusala, kus tuleb tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse- eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta käivaid erisusi. Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 14 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Ropka-Ihaste loodusala (keskkonnaregistri kood RAH0000504, rahvusvaheline kood EE0080313). Ropka- Ihaste loodusala kaitse-eesmärgiks on nn loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), lamminiidud (6450) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning II lisas nimetatud liikide isendite (tiigilendlane (Myotis dasycneme), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus) ja emaputk (Angelica palustris)) elupaigad ja kasvukohad. Ropka-Ihaste linnuala (keskkonnaregistri kood RAH0000070, rahvusvaheline kood EE0080313) kaitse- eesmärgiks on järgmiste liikide isendite elupaigad: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), suur- laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), mustviires (Chlidonias niger), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), tutkas (Philomachus pugnax), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), mudatilder (Tringa glareola) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). EELIS andmetel seisuga 06.02.2020 piirneb kavandatav mäeeraldis Treiali katastriüksusel III kaitsekategooriasse kuuluva rohunepi (Gallinago meedia) mängupaigaga. Viimane linnuvaatlus on läbi viidud 24.05.2018 ning vaatluse tulemusena avastati kaks kukke. Läänes asuval Aardla sihtkaitsevööndi alal on registreeritud III kaitsekategooriasse kuuluva mustviirese (Chlidonias niger) ja suurkoovitaja (Numenius arquata) leiukohad. 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Kaevandamistegevust ei ole ühegi strateegilise planeerimisdokumendiga ette nähtud ega ka otseselt ära keelatud. Keskkonnaamet teavitas Kastre Vallavalitsust 14.08.2019 kirjaga nr 12-2/19/415-4 maavara kaevandamise loa taotluse menetlusse võtmisest ning 13.11.2019 kirjaga nr 12-2/19/415-9 keskkonnamõju hindamise algatamisest Aardla liivamaardla maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele. Kastre Vallavalitsus avaldas 11.12.2019 seisukohta Aardla liivakarjääri kaevandamisloa taotluse KMH algatamise osas (kiri nr 5-1/1788, Lisa 4), kus tõi välja, et Haaslava valla üldplaneeringus ei ole maavara kaevandamist antud piirkonnas ette nähtud ning seda tuleks arvestada. Tartumaa maakonnaplaneeringu (2019) järgi asub kavandatava tegevuse ala I klassi väärtusega Kurepalu- Vooremäe väärtuslikul maastikul (pindala kokku 2932 ha). Maakonnaplaneeringus on toodud väärtuslike maastike säilimise tagamiseks mitmeid tingimusi, mis on suunatud seniste maastikuliste väärtuste säilitamisele, võimendamisele ja parandamisele. Maakonnaplaneering seab üldplaneeringule ülesandeks hinnata väärtuslike maastike ja maastiku üksikelementide määramisel ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel säilinud maastikuväärtused üle. Pärast omavalitsuste ühinemist ei ole uut Kastre valla üldplaneeringut veel koostama hakatud. 6. MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING EELDATAV KAASNEV KESKKONNAMÕJU Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud avalduvad eeskätt kaevandamistegevuse läbiviimise ajal. Keskkonnamõju suuruse ja ulatuse määramisel lähtutakse objekti asukoha ja lähiümbruse geograafilistest ja Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 15 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm hüdrogeoloogilistest iseärasustest. Kavandatava Aardla liivakarjääri vahetu mõjualana käsitletakse Aardla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning 300 m selle ümber. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju avaldub põhiliselt karjääri kasutamise ajal ning tuleneb karjääris töötavatest masinatest, liiva laadimisprotsessist ja autotranspordist. Võimalikud kaevandamisega kaasnevad eeldatavalt olulised negatiivsed keskkonnamõjud võivad avalduda eelkõige järgmistele keskkonnaelementidele: Põhja- ja pinnavee veerežiim - kaevandamisalale hakkab toimuma idast (kõrgemalt alalt) pidev pinna- ja põhjavee pealevool. See tähendab, et tõkkevalli rajamisel kaevandamisala välispiirile kaevandamisalal soovitud veetase (30,5 m) ilma pumpamata ei püsi. Põllumajandusamet on oma 22.10.2019 kirjas nr 14.5-1/1858-1 (Lisa 3) leidnud, et kaevandamisloa taotluses pakutud lahendusega ei ole võimalik ilma pideva vee pumpamiseta tagada karjääri alal kavandatud veetaseme absoluutkõrgust 30,5 m ja pakub välja, et kaevandusala põhja-kirde piirile tuleb rajada piirdekraav suubumisega lääne-loode pool paiknevasse maaparanduse eesvoolu lõiku ja kaevandusala ida-kagu piirile piirdekraav suubumisega Lingi maaüksuse edelapiiril paiknevasse maaparanduse eesvoolu lõiku. Põllumajandusameti hinnangul lõigatakse rajatavate kraavidega ära kaevandusalale valguv pinna- ja põhjavesi ning juhitakse vesi kaevandusalast mööda maaparanduse eesvoolu. Keskkonnaamet viitas KMH algatamisele eelnevalt koostatud Aardla liivakarjääri taotluse eelhinnangus, et kaevandamisala rajamisega võib kaasneda ümbruskonna veerežiimi muutus. Kuna poldri rajamisega on alandatud Aardla järve veetaset 1 meetri võrra ning ühtlasi muudetud ka esialgset looduslikku veerežiimi kogu poldril, siis on poldri turbapinnas kuivendamise tagajärjel vajunud kuni ca 60 cm. Seetõttu on piirkonna looduskaitselisi väärtusi silmas pidades väga oluline, et pinna- ja põhjaveetase rohkem ei langeks. On teadmata, kuidas toimub pinnases vee liikumine, kas ja kuidas hakkaks kaevandamisel tekkiv veekogu mõjutama Aardla järve ja seda ümbritseva ala veerežiimi. Seetõttu puudub Keskkonnaameti hinnangul veendumus, et uue kaevandamisala rajamisel ei ole kaitseala veerežiimile negatiivset mõju. KMH aruande koostamisel hinnatakse, kas ja kui palju võib kaevandamistegevus ja Põllumajandusameti poolt välja pakutud piirdekraavide rajamine mõjutada piirkonna pinna- ja põhjaveerežiimi, sh põhjaveetaset potentsiaalses mõjualas olevates salvkaevudes ja maaparandussüsteemi toimimist ümbruskonnas. Suvisel perioodil teostatakse ühekordsed veetaseme mõõtmised lähedalasuvates salvkaevuses kaevandamiseelse põhjaveetaseme fikseerimiseks. KMH aruandes käsitletakse, kas ja kuidas on võimalik vältida väljaspool kaevandamisala vooluveekogudesse heljumi kannet. Ühendust küll vooluveekogudega ei kavandata ja vee pumpamist kaevandamispiirkonnas ette ei nähta, kuid tulenevalt pidevast pinna- ja põhjavee juurdevoolust hinnatakse, kas Põllumajandusameti poolt väljapakutud lahendusega on võimalik tagada täielikult suletud süsteem, mil kaevandamisalal olev vesi ümbritseva pinnaveega kokku ei puutu (st puudub vajadus nii kaevandusvee juhtimiseks eesvoolu kui ka Emajõe üleujutuste korral on takistatud vee tungimine kaevandusalale. Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 16 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Looduskaitselised väärtused – Keskkonnaamet on leidnud, et seoses võimaliku pinna- ja põhjaveerežiimi muutusega võib kaevandamistegevus negatiivselt mõjutada Ropka-Ihaste looduskaitseala veerežiimi. Kuna linnustikule sobivad elupaigad on seotud märjemate kooslustega, siis kaitstavateks elupaigatüüpideks olevad huumustoitelised järved ja järvikud, lamminiidud ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ropka-Ihaste loodusala kaitse-eesmärgiks) on väga tundlikud veerežiimi muutuste suhtes, mille kaevandamistegevus võib põhjustada. Keskkonnaamet toob eelhinnangus välja, et riikliku hanede seire 2017. a andmetel oli kevadine hanede kogum Aardla poldril ca 64 500 isendit, mis tõendab Aardla järve ja selle lähiümbruse olulisust haneliste rändepeatuspaigana. Sealjuures kasutavad hanelased iga-aastaselt toitumisalana ja peatumiskohana ka planeeritavat kaevandamisala. Lisaks on Aardla järve ja selle lähiümbrusega seotud kaitseala kaitse-eesmärgiks olevad linnuliigid nagu rohunepp, mustviires, väikekajakas, hallpõsk-pütt, väikehuik jne, kelle esinemisalad jäävad kaevandamisala vahetusse lähedusse või kaevanduse 200 m häiringuala piiridesse. Teadmata on, kuidas mõjutavad läbiviidavad tööd ka Ropka-Ihaste linnuala kaitse-eesmärgiks olevaid liike. Seega puudub Keskkonnaametil veendumus, et uue kaevandamisala rajamisel ei ole negatiivset mõju kaitseala (sh loodusala) veerežiimile, kaitsealal pesitsevatele ja rändel peatuvatele liikidele ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikade ja neist sõltuvate liikide soodsale seisundile. Samas saab välja tuua, et uue veekoguga luuakse täiendav elupaik lindudele. KMH koostamisse kaastakse linnustiku ekspert, kes annab omapoolse hinnangu kaevandamisala olulisusele linnustikule peatumis- ja toitumispaigana ning annab hinnangu, kuidas mõjutab karjääri rajamine neid tingimusi. Ühtlasi antakse hinnang, kas ja millist mõju avaldab kaevandamisala ettevalmistus- ja kaevandamistöödega kaasnev müra Ropka-Ihaste linnualal pesitsevatele lindudele. Mõju hinnatakse Natura asjakohase hindamise käigus. Kaasnev positiivne mõju on seotud kaevandamisjärgselt kujundatava veekoguga, mis rikastab maastikupilti ja pakub eeldatavalt lindudele pesitsus-, toitumis- ja peitumispaika. Kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires maastiku muutus ning olemasoleva taimkatte hävimine. Tegemist ei ole oluliste negatiivsete mõjudega ning sellest tulenevaid negatiivseid aspekte KMH aruandes täiendavalt ei käsitleta. Korduvad müra mõõtmised erinevates karjäärides on näidanud, et nimetatud tehnika poolt tekitatud müra ei ületa müratekitajatest juba 150–200 m kaugusel päevase aja piirnormi 60 dB. Sarnastele tulemustele viidatakse ka korrastatava Aardlapalu liivakarjääri ja taotletava Aardlapalu II liivakarjääri tegevustega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruandes (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2011). Kuna lähimad elamud jäävad kaugemale kui 200 m, ei põhjusta kavandatava Aardla karjääri tööga kaasnev müra inimeste elukeskkonnale olulist negatiivset mõju. Ka kavandatav väljaveotee jääb elamutest piisavale kaugusele, et veoga kaasnev müra inimeste elukeskkonda mõjutaks. Sellest hoolimata käsitletakse KMH aruandes kaevandamistegevuse poolt tekitatud müra leviku tõkestamise võimalusi (nt katendist vallide rajamine elamute poolsele küljele, kõrgusega 3 m). Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 17 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Karjääritöödeks kasutatavale tehnikale on seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases (tulenevalt ka töötervisohu nõuetest). Läbi ei viida lõhkamisi, seega olulist vibratsiooni tekkimist kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses. Liivakarjääri kaevandamisega tekkida võiv õhusaaste on ennekõike seotud ehitusmasinate mootoris kütuse põlemisel tekkiva heitgaasidega ning transpordist ja kaevandustegevusest tuleneva tolmu levikuga. Pole põhjust eeldada, et Aardla liivakarjääri tegevusega kaasneks õhusaaste, mis mõjutaks negatiivselt õhu kvaliteeti lähimate elamute juures. Selleks, et Aardla liivakarjääris materjali töötlemisel ja laadimisel ei ületataks mingil juhul lähimate asustatud talude elukeskkonnas õhu saastatuse piirnorme, tuleks kuival ajal töötades kasta karjääri siseseid teid ja teenindavat teed. Leevendavad meetmed tuuakse välja KMH aruandes. Kavandatava Aardla liivakarjääri rajamise ning tegevusega ei kaasne piiriülest mõju, samuti valguse, soojuse, kiirguse ja ebameeldiva lõhna teket. Mäeeraldis ei asu tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad, mistõttu kaevandamistegevusel neile mõju puudub. 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS, SH VAJALIKE UURINGUTE KIRJELDUS Teostatakse objekti ülevaatus(i) ning vajadusel küsitakse arvamust ja informatsiooni asjassepuutuvate osapoolte käest (Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Kastre Vallavalitsus, piirinaabrid). Keskkonnamõju hindamise käigus eraldiseisvaid uuringuid ei teostata. Keskkonnamõju hindamisse kaasatakse ornitoloog, kes koostab eksperthinnangu selle kohta, millist tähtsust omab kavandatava karjääri ala Ropka-Ihaste looduskaitseala ja Ropka-Ihaste linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele lindudele rändepeatus- ja pesitsuskohana ning kuidas maavara kaevandamine kaitse-eesmärgiks oleva linnustiku seisundit võiks mõjutada. Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel kasutatakse: • Maa-ameti kaardirakendusi • EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur) andmeid • Loodusvaatluste andmebaasi • erialakirjandust • varasemaid kogutud uuringuandmeid • piirkonna linnustiku seireandmeid • informatsiooni analoogsete karjäärides kaevandamistegevusel kaasnevate tagajärgede ja kaasnevate mõjude kohta • strateegilisi planeerimisdokumente ja Eesti Vabariigi õigusakte • muud asjakohast informatsiooni KMH aruandes käsitletavate alternatiivide eeliste ja puuduste esitamisel on kavas kasutada analüütiliste hierarhiate meetodit (AHM) ehk Saaty metoodilist analüüsi, mis töötati välja Ameerika Ühendriikides ca 20 Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 18 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm aastat tagasi, Thomas L. Saaty poolt. Meetod on eeskätt mõeldud subjektiivsete hinnangute alusel tegutsevate süsteemide korrastamiseks ja kaalutletud otsusteni jõudmiseks. Saaty meetod põhineb objektide (antud juhul kriteeriumite ja seejärel kriteeriumite alusel alternatiivide) paarikaupa võrdlemisel. Meetod võimaldab keerukat otsustusprobleemi modelleerida hierarhilise struktuuri kaudu, kus kogu tegevus jaotatakse järgmisteks etappideks: • Probleemi defineerimine • Eesmärgi defineerimine • Modelleerimine ehk süsteemi analüüs (tükeldamine) ja süntees (hierarhia koostamine) • Mõjurite ehk kriteeriumite leidmine • Alternatiivide leidmine • Kriteeriumite paarikaupa võrdlemine • Alternatiivide paarikaupa võrdlemine iga kriteeriumi suhtes • Kriteeriumite osakaalude leidmine • Tulemuste analüüs Meetodi täpsem kirjeldus esitatakse vajadusel KMH aruandes. 8. ISIKUD JA ASJAOMASED ASUTUSED, KEDA KAVANDATAV TEGEVUS VÕIB EELDATAVALT MÕJUTADA VÕI KELLEL VÕIB OLLA PÕHJENDATUD HUVI KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTU Vastavalt KeHJS § 13 p 9 peab KMH programm sisaldama asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega. Loetelu Aardla liivakarjääri kaevandamisloa taotlusega kavandatud tegevusest potentsiaalselt huvitatud asutustest on esitatud tabelis 1. Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 19 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Tabel 1. Asjaomaste asututuste ja muude osapoolte loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega. Huvitatud asutus/osapool Kaasamise põhjendus Keskkonnaamet Otsustaja ehk tegevusloa andja. Ropka-Ihaste Looduskaitseala valitseja. Tegevuste üle otsustaja, mis puudutab looduskaitseliste objektide ja alade kaitse jätkusuutlikku tagamist. Kastre Vallavalitsus Kavandatav karjäär asub Kastre valla territooriumil. Kohaliku arengu suunaja ja kohaliku elu edendaja. Huvitatud kohalikule elukeskkonnale (elanikkonnale ja looduskeskkonnale) avalduvast mõjust. Institutsioon, kes on kõige paremini kursis kohaliku piirkonna olude ja probleemidega. Kambja Vallavalitsus Kaevandamistegevuse eeldatav mõjuareaal ulatub Kambja valda (piir kahe valla vahel kulgeb antud asukohas mööda Aadla jõge). Keskkonnainspektsioon Keskkonnakaitse alase järelevalve eest vastutav asutus. Valitsusvälised Avaliku huvi esindaja keskkonna valdkonnas. Huvitatud looduskeskkonna keskkonnaorganisatsioonid alaste väärtuste kaitse tagamisest. (neid ühendav organisatsioon on Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja eesistuja 2020. aastal on SA Eestimaa Looduse Fond) Piirnevate Naaberkinnistutele vahetult ulatuv kinnisasjade omanikud Mõju. Maanteeamet Maavara väljavedu hakkab eelduslikult toimuma kõrvalmaanteele nr 22141 Haaslava – Vana-Kuuste. Maanteeohutuse, tee korrashoiu, hoolduse ja liikluskorralduse eest vastutab Maanteamet. Põllumajandusamet Kavandatav karjäär asub maaparandussüsteemi alal. Vastutab maaaparandussüsteemide toimimise eest. Läbi KMH programmi ja aruande avalikustamiste (Ametlike Teadaannete, ajalehtede vahendusel ja avalike arutelu korraldamisel) kaasatakse KMH protsessi huvitatud isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju ja/või kavandatud tegevuse elluviimise vastu. 9. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KESKKONNAMÕJU HNDAMISE NING SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA Tabelis 2 on esitatud keskkonnamõju hindamise koostamise ajakava. Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 20 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Tabel 2. KMH läbiviimise eeldatav ajakava. Tegevus Vastutav täitja Läbiviimise aeg KMH algatamine Keskkonnaamet algatab KMH. 12.11.2019 KMH programmi koostamine Kobras AS (ekspert) koostab KMH Jaanuar- veebruar programmi. 2020 KMH programmi esitamine Arendaja (Inest Invest OÜ) esitab Veebruar 2020 seisukohtade küsimiseks otsustajale (Keskkonnaametile) KMH programmi selle vastavusele kontrollimiseks KeHJS § 13 sätestatud nõuetele. KMH programmi kohta Otsustaja edastab KMH programmi Veebruar 2020 seisukoha küsimine (30 p) seisukohtade saamiseks asjaomastele asutustele. KMH programmi täiendamine Ekspert korrigeerib KMH programmi. Märts 2020 vastavalt laekunud seisukohtadele Täiendatud KMH programmi Otsustaja kontrollib parandatud KMH Aprill 2020 ülevaatamine (14 p) programmi, sh asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist. KMH programmi avaliku Otsustaja teatab ametlikus väljaandes Aprill 2020 väljapaneku (14 p) ja avaliku Ametlikud Teadaanded ja ajalehes KMH arutelu korraldamine programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest. KMH programm avalikustatakse Keskkonnaameti (www.keskkonnaamet.ee) veebilehel. KMH programmi avalik arutelu KMH programmi avalik arutelu Mai 2020 KMH programmi avaliku Ekspert koostöös arendajaga. Mai 2020 väljapaneku ja avaliku arutelu raames esitatud küsimustele vastamine KMH programmi nõuetele Arendaja koostöös eksperdiga esitab KMH Juuni 2020 vastavaks tunnistamine (30 p) programmi pärast paranduste ja täienduste sisseviimist otsustajale nõuetele vastavaks tunnistamiseks. KMH programmi nõuetele Otsustaja teavitab KMH programmi nõuetele Juuni 2020 vastavaks tunnistamisest vastavaks tunnistamisest menetlusosalisi teavitamine ning avaldab teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest. KMH aruande koostamine Ekspert koostab nõuetekohase KMH ... kuni september aruande. 2020 KMH aruande kohta Otsustaja edastab KMH aruande Oktoober 2020 seisukohtade küsimine (30 p) seisukohtade saamiseks asjaomastele asutustele. KMH aruande täiendamine Ekspert koostöös arendajaga korrigeerib November 2020 vastavalt laekunud KMH aruannet vastavalt saadetud seisukohtadele seisukohtadele. Täiendatud/korrigeeritud KMH Ekspert esitab otsustajale KMH aruande November 2020 aruande esitamine nõuetele selle vastavusele kontrollimiseks KeHJS § vastavuse kontrolliks (21 p) 20 sätestatud nõuetele. KMH aruande avaliku Otsustaja teatab ametlikus väljaandes Detsember 2020 väljapaneku (30 p) ja avaliku Ametlikud Teadaanded KMH aruande arutelu korraldamine avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest. Keskkonnaamet (otsustaja) avalikustab KMH aruande oma veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Arendaja Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 21 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm koostöös otsustajaga korraldab KMH aruande avaliku arutelu. KMH aruande avaliku Ekspert koostöös arendajaga saadab KMH Jaanuar 2021 väljapaneku ja avaliku arutelu aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid raames esitatud küsimustele või küsimusi esitanud isikutele ja asutustele vastamine elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning vastused esitatud küsimustele. KMH aruande esitamine Arendaja koostöös eksperdiga esitab KMH Veebruar – märts kooskõlastamiseks (30 p) ja aruande pärast paranduste ja täienduste 2021 Keskkonnaametile nõuetele sisseviimist otsustajale nõuetele vastavaks vastavaks kontrollimiseks (30 kontrollimiseks. Otsustaja edastab KMH p). KMH aruande nõuetele aruande asjaomastele asutustele vastavaks tunnistamine kooskõlastamiseks. Tuginedes asjaomaste asutuste kooskõlastustele, kontrollib otsustaja KMH aruande nõuetele vastavust 30 päeva jooksul. KMH aruande nõuetele Otsustaja teatab KMH aruande nõuetele Aprill 2021 vastavaks tunnistamisest vastavaks tunnistamisest menetlusosalisi teavitamine ning avaldab teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest. KMH lõpparuande koostamine KMH lõpparuanne (koos avalikustamise Aprill 2021 ja esitamine tellijale materjalidega, vajalike täienduste ja kolmandate isikute ettepanekutega ning kooskõlastusega) esitatakse tellijale. 10. ANDMED ARENDAJA KOHTA NING EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS Keskkonnamõju hindamist viib läbi Kobras AS (Riia 35, 50410 Tartu, tel 730 0310, e-post: [email protected]) litsenseeritud keskkonnamõju hindamise ekspert Urmas Uri. Keskkonnaeksperdid, kes moodustavad ekspertgrupi: • Urmas Uri – KMH juhtekspert, geoloogia, hüdrogeoloogia, mõju põhjaveele, sh elanikkonna veevarustusele • Noeela Kulm – mõju pinna- ja põhjavee režiimile, mõju looduskaitselistele väärtustele, Natura asjakohane hindamine • Ene Kõnd – keskkonnapiirangud • Tanel Mäger – geoloogia • Maris Palo – mõju kliimale, kumulatiivsed mõjud • Marite Blankin – mõju pinnaveele, maastikule • Ain Põldvere (Maavarauuringud OÜ) – Aardla uuringuruumis Aardla liivakarjääri geoloogilise uuringu ja kaevandamisloa taotluse koostaja • Arvo Käärd (Kupi OÜ) - keskkonnapiirangud • Jaanus Elts (linnustiku ekspert; mõju kaitsealustele lindudele) Vajadusel kaasatakse KMH protsessi täiendavaid eksperte. Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 22 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm KASUTATUD MATERJALID Õigusaktid • Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019. • Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. • Looduskaitseseadus1, vastu võetud 21.04.2004. • Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused ning hindamispiirid“. • Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. • Keskkonnaministri 29.08.2005 nr 224 määrus "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1". • Keskkonnaministri 05.08.2004 määrus nr 615 "Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri". • Keskkonnaminstri 17.10.2014 määrus nr 162 "Ropka-Ihaste looduskaitseala moodustamine ja kaitse- eeskiri1". • Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. • Tartumaa maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29. • Haaslava valla üldplaneering. Kehtestatud Haaslava Vallavolikogu 25.05.2006 otsusega nr 39. Muud allikad • Maavarauuringud OÜ. 2019. Seletuskiri. KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS AARDLA LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISEL. Töö nr 19-203. • Maavarauuringud OÜ. 2018. AARDLA UURINGURUUMI LIIVA VARU GEOLOOGILINE UURING. Töö nr 18-185. • Keskkonnaameti 12.11.2019 kiri nr 12-2/19/415. Keskkonnamõju hindamise algatamine Aardla liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele. • Põllumajandusameti 22.10.2019 kiri nr 14.5-1/1858-1. Seisukoht Aardla liivakarjääri kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise algatamise eelnõule. • Kastre Vallavalitsuse 11.12.2019 kiri nr 5-1/1788. Seisukoht Aardla liivakarjääri kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise kohta. • Johanson J. 2011. Korrastatava Aardlapalu liivakarjääri ja taotletava Aardlapalu II liivakarjääri tegevustega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Inseneribüroo Steiger. • Helm, K., Kulm, N., Kõnd, E. 2011. Aardla poldri veetaseme reguleerimise uuring. Lõpparuanne. Kobras AS. • Ropka–Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava. Keskkonnaamet. 2015. • “EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur”. Info seisuga 29.01.2020. Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 23 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm • Keskkonnalubade infosüsteem: http://klis2.envir.ee/ • Maa-ameti kaardirakendused: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis/ Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 24 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm LISAD Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 25 / 30 Aardla küla Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm LISA 1. AARDLA LIIVAMAARDLAS AARDLA LIIVAKARJÄÄRIS MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 26 / 30 Aardla küla MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS 1. Taotleja 1.1. Ettevõtja nimi INEST INVEST OÜ 1.2. Äriregistrikood / isikukood 1.3. Aadress Aardla küla, Kastre vald, 10650644 Tartumaa 62104 1.4. Taotluse koostaja MAAVARAUURINGUD OÜ 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi INEST INVEST OÜ FIE ROMET NEEMSE 2.2. Äriregistrikood (isikukood) 2.3. Aadress Aardla küla, Kastre vald, 10650644 374041856550 Tartumaa 62104 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus AARDLA LIIVAMAARDLA – 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara: number: 964 täiteliiv 4. Mäeeraldis 4.1. Mäeeraldise nimetus AARDLA LIIVAKARJÄÄR ja selle 4.2. Mäeeraldise liik: uus mäeeraldis [X] olemasoleva muutmine [ ] olemasoleva laiendus [ ] teenindusmaa lubade liitmine [ ] kehtivusaja pikendamine [ ] ümberregistreerimine [ ] osaline ümberregistreerimine [ ] 4.3. Mäeeraldise asukoht Tartu maakond, Kastre vald, Aardla küla 4.4. Mäeeraldise pindala, ha 14,31 4.5. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 24,14 4.6. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu: Lingi (18501:001:0562); Treiali (18501:001:0461) 5. Geoloogiline 5.1. Geoloogilise uuringu loa omanik Inest Invest OÜ uuring 5.2. Geoloogilise uuringu luba: loa registreerimise number L.MU/331053 loa kehtivuse aeg 22.05.2018–21.05.2020 5.3. Geoloogilise uuringu tegija Maavarauuringud OÜ 5.4. Geoloogilise uuringu aruanne: Nimetus Aardla uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring. EGF number: EGF 8951 Maavaravaru arvele võtmise otsus ja kuupäev: Maa-ameti peadirektori 13.12.2018 käskkiri nr 1-1/18/2722 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus maavara kasutusala aktiivne tarbevaru aktiivne passiivne varu kaevandatav ühik reservvaru varu täiteliiv 588 – – 527 tuh.m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga: 01.10.2018 6.3. Mäeeraldisele jäävate maavaravaru plokkide nimetused: Plokk 1 aT 7. Katend, sh muld Katendi kogus 172 tuh.m3, sh mulla kogus 172 tuh.m3 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond teede ehitus, ehitus kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 36 tuh.m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa taotletav kehtivusaeg 15 a 9.Lisade loetelu 9.1. [X] Maavara arvelevõtmise dokumendi ärakiri 9.2. [ ] Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne, milles esitatud ettepaneku alusel on tehtud otsus võtta arvele maavara, mille kaevandamiseks luba taotletakse 9.3. [ ] Kui kaevandamisluba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloaga määratud uuringuruumi piires või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppe- misest ja taotleja ei ole selle loa omaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omaja nõusolek 9.4. [ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei kuulu kaevandamisloa taotlejale, mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks1 9.5. [ ] Maapõueseaduse § 50 lõikes 6 sätestatud juhul kaevandamisjäätmekava 1 – võimalik esitada kaevandamisloa taotluse menetluse käigus Loa taotleja Tõnu Ojamaa juhataja (allkirjastatud digitaalselt) nimi amet allkiri Inest Invest OÜ KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS AARDLA LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISEL Kastre vald Tartu maakond 2019 SELETUSKIRI 1. MÄEERALDISE KASUTAMISE EESMÄRK JA SELLE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS Inest Invest OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Aardla liivamaardlal (nr 964) Aardla liivakarjääri mäeeraldisel (joonis 1, graafiline lisa 1). Taotletav mäeeraldis hõlmab Aardla liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru 1. plokki täies mahus. Mäeeraldise teenindusmaa paikneb Tartu maakonnas Kastre vallas Aardla külas valdavalt Lingi (katastriüksuse tunnus nr 18501:001:0562) maaüksusel. Teenindusmaa põhjaosa jääb vähesel määral ka Treiali maaüksuse lõunaserva (katastriüksuse tunnus nr 18501:001:0461). Lingi maaüksus kuulub Tõnu Ojamaale, Treiali maaüksus Priit Ojamaale. Maaomanikud on teinud Inest Invest OÜ-le volitused maaüksustel kaevandamise loa taotlemiseks ja loa saamisel kaevandamiseks. Materjali (valdavalt looduslikku, töötlemata liiva) kavatsetakse kasutada piirkonna teede ehitusel mullete rajamiseks ja üldehitustöödel ehitusaluste ja trasside täiteks. 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Taotletav teenindusmaa asub Aardla mattunud ürgoruga seotud lammile jääval rohumaal, mida käesoleval ajal kasutatakse lihaveiste karjamaana. Teenindusmaast põhja ja ida pool jätkub põllumajanduslikus kasutuses olev maa. Lõuna poole jääb Lingi maaüksuse metsamaa. Lääne pool asub võssa kasvanud ja liigniiske, looduskaitseliste piirangutega maa (Ropka-Ihaste looduskaitseala – Natura 2000 ala, suurkoovitaja ja mustviirese püsielupaigad; graafiline lisa 1). Teenindusmaast põhja poole jääb kaitsealuse linnuliigi (rohunepp) püsielupaik. Maaomaniku Priit Ojamaa sõnul karjatab ta põhja pool asuvatel maaüksustel lihaveiseid ja rohunepp seal ei pesitse. Taotletav mäeeraldis kattub täielikult ja selle teenindusmaa osaliselt maaparandussüsteemiga AARDLA POLDER, mille kood maaparandussüsteemide registris on 2102360010250001. Lisaks jääb teenindusmaale osaliselt ka maaparandussüsteem LINGI METSAKUIVENDUS, mille kood maaparandussüsteemide registris on 2102360010250002. Põllumajandusameti 28.11.2017 kirjast nr 14.2-1/21293 (kiri lisatud taotlusele) selgub, et drenaaživõrk maaüksusel tunnusega 18501:001:0562 (lähiaadressiga Lingi) ei mõjuta teiste maaomanike maakasutuse tingimusi, seevastu kollektori purunemine või likvideerimine maaüksusel tunnusega 18501:001:0461 (lähiaadressiga Treiali) mõjutab drenaaživõrgu toimimist maaüksusel tunnusega 18501:001:0120 (lähiaadressiga Saage, asub Treiali maaüksusest põhja pool). Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa jäävad vaid väikesele alale Treiali maaüksuse lõunaserva ja seal Ropka-Ihaste looduskaitseala (Natura 2000 loodus- ja linnuala) Aardlapalu karjääri mäeeraldis Ropka-Ihaste looduskaitseala (Natura 2000 loodus- ja linnuala) tee Saage aan rv alm Aardla kõ karjääri s te mäeeraldis uu Veotee -K na Va a- lav as Ha Papa 0 km 0,5 km Ööbiku Mätliku Rätsepa Joonis 1. Ülevaade taotletava Aardla liivakarjääri mäeeraldisest (markeeritud punase joonega) ja teenindusmaast (markeeritud kollase joonega) reljeefivarjutusega põhikaardil (väljavõte Maa-ameti geoportaalist). Elamud (märgitud punaste ringjoontega) jäävad mäeeraldise piirist vähemalt 0,25 km kaugusele. Aardla liivakarjäär jääb ulatuslikust Ropka-Ihaste looduskaitsealast (ühtlasi Natura 2000 linnu- ja loodusalast - markeeritud rohelise ruudustikuga) kagu poole. Aardlapalu liivakarjäär asub kaitsealal (ühtlasi Natura 2000 loodus- ja linnualal), kus liiva kaevandamine on lubatud. asuv drenaaživõrk ei mõjuta Saage maaüksuse maaparanduse toimimist. Maaparandussüsteemi eesvoolust suunatakse vesi Emajõkke olenevalt Emajõe veeseisust konkreetselt, kas vabavoolu regulaatori (paikneb Kastre ja Kambja valla piiril jätkuvalt reformimata riigimaal) või siis poldrile rajatud pumpla kaudu (katastriüksuse tunnus nr 94901:007:1169), mis kuulub Kambja vallale. Teenindusmaad läbib ida-läänesuunaliselt maaparandussüsteemi kuuluv kraav koos kraavi ümbritseva kalda piiranguvööndiga (graafiline lisa 1). Analoogne kraav koos kalda piiranguvööndiga jääb ka teenindusmaast vahetult lõuna poole. Maaomanik Tõnu Ojamaa soovib, et taotletav teenindusmaa ulatuks ka lõuna- ja idapoolse kraavi kalda piiranguvööndisse. Maaomanik soovib kaevandamise käigus lõuna- ja idapoolse kraavi likvideerida (joonis 2) ja mäeeraldise alalt väljatud materjaliga (täiteliivaga ning huumuserikka pinnasega) selle piirkonna maapinda tõsta, et senist liigniisket maad saaks edukamalt kasutada kas rohu- või metsamaana. Piirkond jääb alale, kus Emajõega seotud üleujutuste tase võib (10% üleujutuse tõenäosuse juures) ulatuda 32,6 m abs. kõrguseni. Nagu selgub Põllumajandusameti 28.11.2017 kirjast nr 14.2- 1/21293 (kiri lisatud taotlusele) ei mõjuta Lingi maaüksusel asuv drenaaživõrk (või selle puudumine) teiste maaomanike maakasutuse tingimusi. Põllumajandusamet on samas kirjas seadnud tingimuseks, et kaevandamise loa taotlus tuleb juba menetluse käigus kooskõlastada Põllumajandusametiga. Lisatud on Põllumajandusameti 18.04.2019 kiri nr 14.5-1/487-1. Põllumajandusametil puuduvad vastuväited kaevandamise loa taotlusele. Kirjas märgitakse, et liivakarjääri projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga ja Aardla maaparandusühinguga. Ööbiku ja Mätliku majapidamiste eluhooned jäävad taotletava mäeeraldise piirist vastavalt 0,25 ja 0,35 km kaugusele lõuna poole. Ligikaudu 0,4 km kaugusel kagu pool asub Papa maaüksusel paiknev elamu ja ligikaudu 0,3 km kaugusel kirde pool Saage maaüksusel asuv elamu. Aardla külakeskus jääb ligikaudu 0,5 km kaugusele kirdesse. Mäeeraldisest ligikaudu 0,3 km kaugusel ida poole jääb Haaslava–Vana- Kuuste mustkattega kõrvalmaantee. Maapinna abs. kõrgus jääb mäeeraldise piires 31–36 m vahemikku ja suureneb läänest ida poole. Veetaseme abs. kõrgus lääne pool asuvas, mäeeraldisega piirnevas maaparandussüsteemi kraavis oli 2018. a juuli kuus ligikaudu 30,5 m. Peale maaparandussüsteemi taotletava teenindusmaa piires ehitised ja kommunikatsioonid puuduvad. 4 Joonis 2. Aardla liivakarjääri mäeeraldisele (markeeritud punase joonega) kaevandamise käigus kujunev veekogu. Kollane joon markeerib teenindusmaa piiri. Sinise katkendjoonega on markeeritud kraavid, mis mäetöödega seoses likvideeritakse. Kraavide asemele kujuneb mäeeraldise piiresse veekogu. Väljaspool mäeeraldist kraavid täidetakse kaevandamisest ülejääva pinnasega ja maapinda tõstetakse tasemeni, mis võimaldab selle kasutamist rohu- või metsamaana. Likvideeritavad kraavid jäävad Lingi maaüksusele. 5 3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS Aardla maardla, sh taotletav mäeeraldis asuvad Aardla mattunud ürgoru idaveerul, Aardlapalu liivamaardlast ligikaudu 2 km lõuna pool. Mäeeraldise idaservas moodustab geoloogilise läbilõike punakaspruun moreenpinnas, millel kohati lasub õhuke jääjõelistest setetest (ülipeeneteralisest liivast) koosnev kiht. Mäeeraldise kesk- ja lääneosas moodustab ülipeenele liivale katendi hästilagunenud turvas, mille suur mineraalosakeste sisaldus (määratud tuhasuse alusel Konsu soo varasemate turbauuringute käigus; Allikvee jt, 1980) näitab, et turba moodustamisega samaaegselt toimusid piirkonnas üleujutused, millega kaasnes peliitse ja aleuriitse materjali (muda) settimine. Aardla maardla (mäeeraldise) üldistatud geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 1. Tabel 1 Üldistatud geoloogiline läbilõige varuala piires Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline indeks Kasulik kiht Min Maks Hästilagunenud turvas 0,2 4,3 IV peliidi ja aleuriidi lisandiga, ülaosas kamardunud turbane muld Liiv, ülipeeneteraline 1,0 10,2 fIIIjr + Savi, liivsavi 0,1 0,7 lIIIjr Liivale moodustab kattekihi kamardunud turbane muld, mis mäeeraldise läänepoolsete läbilõigete veealuses osas on esindatud rohket mineraalset ainet (peliitset ja aleuriitset muda) sisaldava hästilagunenud turbaga. Kasulik kiht (liustikujõelised setted, mis on kõigis puuraukudes läbitud) on esindatud ühtlast lasundit moodustava ülipeeneteralise liivaga, milles jämepurdne materjal praktiliselt puudub. Savi- ja tolmuosakeste sisaldus on enamasti 3–5% piires, vaid üksikutes intervallides võib ulatuda 10%-ni. Kõige tüsedam on liivalasund mäeeraldise põhjaosas, kus ulatub 5,3–10,2 meetrini. Liivakihi paksus ida suunas väheneb. Kasulikule kihile (liivale) moodustab lamami enamasti hall tihe plastne savi, mis üksikutes puuraukudes asendub tiheda liivsaviga. Liivalasundi alumine pind (kasuliku kihi lamam) jääb 22,4–34,6 m abs. kõrguse vahemikku. Lamam on madalam mäeeraldise lääneosas, kõrgem idaosas (graafiline lisa 1). Aardla maardla piirkond, mis paikneb ulatuslikul liigniiskel lammialal, on hüdrogeoloogiliselt ning hüdroloogiliselt seotud Suure-Emajõe, tema lisajõgede 6 (Porijõgi; Savijõgi, Reola jõgi, Aardla jõgi) ja maaparandussüsteemi AARDLA POLDER veetasemetega. Aardla maardla jääb ulatuslikule maaparandussüsteemile AARDLA POLDER, mille tehnorajatistega (pumpla ja vabavooluregulaator) on võimalik piirkonna veetaset vajadusel reguleerida. Mäeeraldisest ligikaudu 0,1 km kaugusel lääne pool voolab Aardla jõgi, mis põhja pool suubub Aardla järve. Viimane asub mäeeraldisest vaid 0,15 km kaugusel loode pool. Geoloogiliste uuringute ajal, juulis 2018, mõõdeti poldrisüsteemi kraavis, mis asub taotletavast mäeeraldisest vahetult lääne pool, veetaseme abs. kõrguseks ligikaudu 30,5 m. Samale kõrgusele jäi veetase ka omaaegse uuringuruumi lääneserva puuraukudes. Lammile valguva pinnasevee tasemeks ida pool, reljeefis kõrgemal asuvates tiikides mõõdeti 32,7 m (tiik mäeeraldise põhjapiiril), 34,2 m (tiik mäeeraldise kirdepiiril) ja 38,2 m (mäeeraldise kirdepiirist ca 50 m ida pool; graafiline lisa 1). 4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS, VÕIMALIKUD KASUTUSALAD Taotletava Aardla liivakarjääri mäeeraldise piiresse jääb Aardla maardla plokk 1 aT (pindala 14,31), mille täiteliiva maht on 588 tuh.m3. Maavara jääb põhjaveetasemest nii kõrgemale kui ka madalamale. Katendi (mulla) maht on 172 tuh.m3. Täiteliivas (looduslikus materjalis) on savi- ja tolmuosakeste sisaldus 1,9–11,6%, (keskmiselt 5,5%), väljasõelutud liiva peensusmoodul 0,5–0,9 (keskmiselt 0,7 – ülipeeneteraline liiv). Fraktsioon >5 mm puudub. Teede Tehnokeskus AS-is määratud liiva filtratsioonimoodul oli Sojuzdornii meetodil kahes proovis (puuraukudest 3, 4, 5, 6 ja 18) 2,0 m/ööp ja ühes proovis (puuraukudest 15 ja 16) 1,2 m/ööp. Koondproovist, mis ühendas puuraukude 3, 4, 5, 6, 15, 16 ja 18 materjali, EVS 901-20 standardi alusel määratud filtratsioonimoodul oli 0,2 m/ööp). Mäeeraldise liiva sobib kasutada looduslikul kujul (sõelumata, sest jämepurd puudub) ehitusaluste ja trasside täiteks, teede mullete ehitusel. 7 5. KAVANDATAV KAEVANDAMISTEHNOLOOGIA, KATENDI LADUSTAMINE JA KASUTAMINE, KAEVANDAMISJÄÄTMETEST Mäetehnilised tingimused Aardla karjääris asuva liiva kaevandamiseks on keerulisemad vaid lääneosas, kus liivakiht jääb kogu ulatuses vee alla ning seda katab suhteliselt tüse kattekiht. Arvestades geoloogilisi, hüdrogeoloogilisi, hüdroloogilisi, keskkonnakaitselisi ja mäetehnilisi tingimusi, peaks võimalikul kaevandamisel järgima alljärgnevat tehnoloogilist skeemi. Kaevandamise esimesel etapil kooritakse mäeeraldiselt kogu katend, mis koosneb huumuserikkast kamardunud mullast ja lääneosas ka vee alla jäävast, peliitset ja aleuriitset muda sisaldavast hästilagunenud turbast. Katendi eemaldamist alustatakse mäeeraldise lääneservast, moodustades sellest esmalt mäeeraldise piirile keskmiselt pooleteise meetri kõrguse tõkkevalli (valli lagi kuni 33 m abs. kõrguseni; joonis 3), mis peab kindlustama, et ümbritseva lammiala võimalike üleujutuste korral (kuni 32,57 m abs. kõrguseni, mis on Emajõe prognoositav 10% üleujutuse tõenäosuse kõrgus Aardlapalus) jääks mäeeraldise ala ümbritsevast isoleerituks selleks, et mäeeraldise alalt liiva kaevandamisel ei satuks ümbritsevasse veekeskkonda hõljuvainet (liiva- ja savifraktsiooni), mis võiks kahjustada Aardla poldrisüsteemi teenindavaid pumpasid. Nimelt annab Põllumajandusamet 28.11.2017 kirjas (lisatud taotlusele), et 2005 aastal Aardla poldrile AS Terameti poolt tarnitud pumbad EMU KPR500 (kuuluvad käesolevaks Kambja vallale) on standardse värvkattega, mis ei sobi pikemaajaliseks liivase vee pumpamiseks. AS Terameti esindaja arvates abrassiivne materjal (savi, mergel) kulutab pumba värvkatte väga kiiresti maha ja hakkab pumba sisepindasid ja tööratast kulutama. Katendi maht mäeeraldise piires on 172 tuh. m3, millest vähemalt 6 tuh. m3 kasutatakse ära tõkkevalli moodustamiseks. Ülejäänud katendit on võimalik Keskkonnaameti nõusolekul võõrandada (seda ei lähe vaja karjääri ala hilisemal korrastamisel) või kasutada ümbritseva ala tõstmiseks, et luua põlluharimiseks või metsa kasvuks soodsad tingimused. Juba katendi eemaldamise järgselt kujuneb mäeeraldise lääneserva ligikaudu 4,8 ha suurune veekogu (joonis 3), mille veetase ei erine ümbritseva lammiala veekogude veetasemest. Kui võtta aluseks geoloogilise uuringu ajal 2018. a mõõdetud veetaset uuringuala lääneservas ja piirneva ala kraavides, siis karjääri ala veekogu veetasemeks kujuneb ligikaudu 30,5 m. Kaevandamise teisel etapil alustatakse liiva kaevandamist pöördkopp ekskavaatoriga mäeeraldise idaservast, kus liivakiht jääb osaliselt ka veetasemest kõrgemale. Kaeve- eega liigutakse mäeeraldise ida-kaguservast lääne-loode suunas, tõstes veealuse liiva järk-järgult kagu-loodesuunalistesse vaaludesse nõrguma. 8 Joonis 3. Punase joonega on markeeritud Aardla liivakarjääri mäeeraldis. Helesinine pidevjoon markeerib kaevandamisjärgselt karjääri alale kujuneva veekogu piiri, kui veetase asub ca 30,5 m abs. kõrgusel. Mäeeraldise idaosas on võimalik kaevandada pöördkopp ekskavaatoriga kuni 3 m sügavusele vee alla ulatuvat liivalasundit (kaevandamise piiri markeerib kollane sakkjoon). Sellest lääne poole jääb ala, kus liiva saab kaevandada pinnasepumbaga. Juba katendi koorimise käigus kujuneva ca 4,8 ha suuruse veekogu piiri markeerib helesinine sakkjoon mäeeraldise läänepoolses osas. Kollane pidevjoon mäeeraldise piiril markeerib katendist tõkkevalli, mile lagi jääb ca 33 m abs. kõrgusele ehk kõrgemale võimaliku üleujutuse (ca +32,6 m) tasemest. Alus: 2018. a aprillikuu ortofoto Maa-ameti geoportaalist. Kuna tavanoolega 21 tonnise pöördkopp ekskavaatori veealuseks ammutussügavuseks liivpinnase puhul on praktikas ca 3 meetrit, siis kirjeldatud tehnoloogilist skeemi kasutades on võimalik liikuda lääne-loode suunas kuni piirini, kus liivavaru lamami abs. kõrguseks on 27,5 m. Siinjuures tuleb ka arvestada, et kaevandamisel jääb ekskavaator ohutuse nõuetest tulenevalt veetasemest ca 0,5 m kõrgemale. Vaaludesse veetasemest kõrgemale nõrguma tõstetud liiva on selle tahenemisel võimalik tõsta ekskavaatoriga kalluritele ja vedada kas otse tellijateni või ladustada mäeeraldisest ida poole kavandataval teenindusmaal. Vaalude asukohtades olev veealune liiv tõstetakse järk-järgult ida-kagupiiri suunas kuni kaldani, kust see transporditakse edasi kas 9 tellijateni või ladustatakse puistangutesse teenindusmaal. Kaevandamist vaalude moodustamisega alustatakse mäeeraldise põhjapoolsest osast ja liigutakse järk-järgult lõuna suunas kuni mäeeraldise lõunapiirini. Kaevandamise kolmandal etapil, veealuse liiva väljamiseks mäeeraldiselt, kus liivavaru lamam jääb 27,5 m abs. kõrgusest madalamale (valdavalt mäeeraldise kesk- ja lääneosas), saab kasutada edukalt pinnasepumpa (joonis 4), sest liivalasundis jämepurdne materjal praktiliselt puudub. Mäeeraldise lääneosas ulatub liivakihi lamami abs. kõrgus 22,4–25,5 meetrini, mis tähendab, et veetaseme 30,5 m abs. kõrguse korral tuleb liiva ammutada vee alt kuni 8 m sügavuselt. Pinnasepump on mehhanismide, agregaatide ja seadmetega varustatud ujuvseadeldis veealuse pinnase töötlemiseks, selle kättesaamiseks, vajalikku kohta transportimiseks ja mahalaadimiseks. Seadeldis koosneb kas pontoonist (mis võib olla kokkupandav või tervik) või laevast, millele on monteeritud: pinnasepump, kapilonaažseade ehk tööseade agregaadi edasi liigutamiseks ja teised seadmed (näiteks kobesti jne), mis kindlustavad setendite väljamise vee alt ja selle edasitoimetamise pulbi näol kaldale (joonis 4). Pumbaseade on ühendatud torustikuga. Torustiku veepealne osa on ujuv ja kinnitatakse pontoonidele. Seadeldise edasiliikumine toimub trosside või vaiade abil (Valgma, 2009). Pinnasepumba tööks vajalik elektriühendus kooskõlastatakse Elektrilevi OÜ-ga karjääri projekteerimise etapis. Lingi maaüksusel asub alajaam Saage (väline tunnus nr M109008). Setendite kaevandamise tehnoloogiline skeem pinnasepumbaga on järgmine. Pinnasekobestaja (frees) koos imemistoruga lastakse veekogu põhja. Kobestatud pinnase ja vee segu (pulp) imetakse pinnasepumbaga ja suunatakse torustiku kaudu vallidega piiratud ladustamiskohta (settetiiki), kus väljapumbatud setend nõrgub ja vesi suunatakse toru kaudu tagasi veekokku (joonis 5 ja 6). Vesi liigub suletud süsteemis ega reosta mäeeraldisele kujunenud ega ka ümbritseval alal asetseda võivat veekogu hõljumiga. Settetiik (joonis 6) on ümbritsetud liivavallidega (nõlvused vähemalt 1:2) ja settetiigi põhi on rajatud kaldega veekogu suunas. Pulp pumbatakse settetiigi veepealsesse ossa, kus liiv settib ning nõrutatud vesi valgub tiigi teise ossa. Settetiigi veealusesse ossa on rajatud vee väljalasketoru, mille kaudu juhitakse selginenud vesi tagasi karjääri kujunenud veekogusse. Vesi liigub nn suletud süsteemis ega reosta veekogu hõljumiga. Pinnasepumpa kasutades toimub ka maavara (käesoleval juhul liiv) rikastamine ehk kaevisest pestakse välja savikad ja tolmjad osakesed ning selle tõttu toodangu filtratsiooniomadused paranevad. Settetiigist toimetab materjali edasi kopplaadur. Pinnasepumpa kasutades on vaja üles seada torukanalid, korraldada estakaadid, settetiigid ja teised ehitised. Hüdromehaniseeritud moodus on tõhus suurtele 10 kaevandamismahtudele orienteeritud karjääride puhul. Praktika pinnasepumpade kasutamisel on näidanud, et see on majanduslikult otstarbekas juhul, kui pumbatava materjali maht on vähemalt 100 tuh.m3. Pinnasepumbaga kaevandamise teenust on otstarbekas sisse osta, sest Aardla liivakarjääris pole töömaht selline, et süsteemi soetamine ennast ära tasuks. Teenusepakkuja peab kindlustama, et tööprotsess oleks ohutu. Joonis 4. Pinnasepumba süsteemi koostisosad. 11 Joonis 5. Pinnasepumbaga kaevandamise skeem. Joonis 6. Settetiigi skeem. Kaevandatud ala korrastatakse valdavalt veekoguks. Korrastamistingimused ja korrastamisprojekti kinnitab Keskkonnaamet. Karjääri veekoguks korrastamise näiteks saab tuua naabruses asuva Aardlapalu karjääri, kus on käesolevaga sarnane geoloogiline läbilõige, st vee alla jäävat liivalasundit katab orgaanikarikas setend. Ka Aardlapalus toimub liiva väljamine pinnasepumpade abil. Aardla liivavaru alalt 12 pinnasepumbaga kaevandades kujuneb järk-järgult veekogu, mille sügavuse määrab ära liivalasundi lamam. Kaevandamisel varuploki (mäeeraldise) piiride lähedal peab jälgima, et veealuse liiva nõlvuseks kujuneks seal kalle suhtega vähemalt 1:5 (väga peene lõimisega liivpinnase püsiv nõlvus). Mäeeraldise välispiirile orgaanikarikkast setendist moodustatud tõkkevall, mis aja jooksul kamardub ja tiheneb, jäetakse korrastamise käigus alles. Mäeeraldisest ida poole jäävat, Lingi kinnistul asuvat teed (joonis 1) on võimalik kasutada liiva veoks Haaslava–Vana-Kuuste mustkattega kõrvalmaanteeni. Maantee jääb mäeeraldise piirist ligikaudu 300 m kaugusele. Enne kaevetööde alustamist koostatakse kaevandamise projekt, milles määratakse täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vastavalt mäetööde territoriaalse arengu kavale määratakse mäetööde ajaline ja ruumiline areng. Liivakarjääri kaevandamise projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti ja Aardla maaparandusühinguga. Kuna mäeeraldisest põhja ja lääne pool asuvad kaitsealuste linnuliikide püsielupaigad, siis võib Keskkonnaamet vajadusel kehtestada ajalisi piiranguid karjääritööde osas. Näiteks Aardlapalu liivakarjääri kaevandamise loa täiendavates tingimustes sätestatakse, et tegevused, mis võivad häirida linnustikku (võsa raie, pinnase koorimistööd jmt) tuleb eelistatavalt läbi viia talvel. Keelatud on sellised tegevused lindude pesitsusperioodil märtsi algusest juuli lõpuni. Aardla liivakarjääris kaevandamisel on kaevandamisjäätmekava vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed jäätmeseaduses § 2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses: „Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik“. Maavara, konkreetsel juhul täiteliiv kvalifitseerub tooteks, see kaubastatakse terves ulatuses ning kaevandamisjäätmeid ei teki. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend (muld) on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Muld, mida korrastamisel ei vajata, realiseeritakse. Kuna kogu kaevandatav liiv ja korrastamisest ülejääv muld realiseeritakse, siis jäätmeseaduses § 2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid Aardla liivakarjääris kaevandamise käigus ei teki ja jäätmekava pole vajalik. 13 6. MÄEERALDISE PIIRID, SÜGAVUS, KAEVANDAMISELE KUULUVAD VARUD Taotletava mäeeraldise piirid langevad kokku Aardla liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru 1. ploki piiriga. Mäeeraldise pindala on 14,31 ha. Mäeeraldise täiteliiva aktiivne tarbevaru on 588 tuh. m3, millest 475 tuh. m3 asub põhjaveetasemest (veetaseme keskmine abs. kõrgus 30,5 m) madalamal. Katendi (muld) maht on 172 tuh.m3. Veepealse liivakihi keskmine paksus on 0,8 m, veealusel liivakihil 3,3 m. Kattekihi keskmine paksus on 1,2 m. Põhjaveetasemest kõrgemale jääva varu korral (mäeeraldise idaservas, osaliselt põhja- ja lõunaservas) kujundatakse välispiiri püsivad nõlvused suhtega 1:3 (ülipeen liiv, turbane katend) ja põhjaveetasemest madalamale jääva varu korral (mäeeraldise lääneserv, samuti osaliselt põhja- ja lõunaserv) kujundatakse välispiiri püsivad nõlvused suhtega 1:5 (ülipeen liiv, osaliselt veealune turbane katend). Nõlvaterviku pikkus mäeeraldise piiril nõlvakalde 1:3 korral on 600 m ja nõlvakalde 1:5 korral 962 meetrit. Piirkonnas, kus vajatakse nõlva kallet suhtega vähemalt 1:3 on kattekihi keskmine paksus 0,6 m ja kasuliku kihi keskmine paksus 1,4 m. Piirkonnas, kus vajatakse nõlva kallet suhtega vähemalt 1:5 on kattekihi keskmine paksus 1,9 m ja kasuliku kihi keskmine paksus 4,7 m (katte- ja kasuliku kihi keskmised paksused on arvutatud mäeeraldise piiril või selle lähedal paiknevate uuringupunktide andmete põhjal). Nõlvatervikusse jääva täiteliiva maht piirkonnas, kus püsiva nõlva kalle on suhtega 1:3: (2,0*2,0*3*600/2)-(0,6*0,6*3*600/2) =3276 m3. Nõlvatervikusse jääva täiteliiva maht piirkonnas, kus püsiva nõlva kalle on suhtega 1:5: (6,6*6,6*3*962/2)-(1,9*1,9*3*962/2) =57648.m3. Seega nõlvatervikutesse jääva täiteliiva maht on 61 tuh.m3 (3276+57648). Kaevandatava täiteliiva maht on: 588 – 61 = 527 tuh. m3. 14 7. MÄETÖÖDEGA SEOTUD VÕIMALIKUD NEGATIIVSED KESKKONNAMÕJUD JA MEETMED NENDE LEEVENDAMISEKS, MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA KORRASTAMISE KAVA Taotletavale Aardla liivakarjääri mäeeraldisele lähimad elamud ja õuealad jäävad kirde ja lõuna poole. Ööbiku ja Mätliku majapidamiste eluhooned jäävad mäeeraldise piirist vastavalt 0,25 ja 0,35 km kaugusele lõuna, Saage majapidamise eluhoone ligikaudu 0,3 km kaugusele kirde poole. Ligikaudu 0,4 km kaugusel kagu pool asub Papa maaüksusel paiknev elamu (joonis 1). Vajalik on, et kavandatava tegevusega kaasnevad negatiivsed keskkonnamõjud oleksid nende talude elukeskkonnale võimalikult väikesed ja müra ning õhusaaste piirnorme inimeste elukeskkonnas (ka õuealadel) ei ületataks. Samuti on vajalik, et kavandatav tegevus ei mõjutaks negatiivselt looduskeskkonda, sh Ropka–Ihaste looduskaitsealal asuvat Natura 2000 loodus- ja linnuala. Müra hinnang Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lg 2). Müra on ka sotsiaalministri määruse nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid § 2 lõige 2 kohaselt inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel avalduv). 2017. a jõustus uus müra regulatsioon – keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Müra hindamise alused on jõustunud määruses valdavas osas sarnased varasemas sotsiaalministri määruse nr 42 redaktsioonis tooduga. Siinkohal on oluline märkida, et uus müra regulatsioon kehtib välisõhus leviva müra osas. Elamute ja ühiskasutusega hoonete sisese mürataseme normeerimine toimub endiselt sotsiaalministri määruse nr 42 alusel. Mürataseme normeerimisel lähtutakse ajavahemikust (päev (07.00-23.00) ja öö (23.00-07.00)), müraallikast, müra iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. 15 Keskkonnaministri määruse nr 71 aluseks oleva atmosfääriõhu kaitse seaduses määratakse mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: I kategooria – virgestusrajatise maa-alad; II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; III kategooria – keskuse maa-alad; IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad; V kategooria – tootmise maa-alad (keskkonnaministri määruses nr 71 normeerimata); VI kategooria – liikluse maa-alad (keskkonnaministri määruses nr 71 normeerimata). Arvestades senist maakasutust tuleb Aardla liivakarjääri lähiala käsitleda kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Aardla karjääris töötamisel kasutatakse katendi koorimisel ja liiva ammutamisel ekskavaatorit ning laadimisel frontaallaadurit. Toodangu veoks kasutatakse kallureid. Korduvad müra mõõtmised karjäärides on näidanud, et nimetatud tehnika poolt tekitatud müra ei ületa müratekitajatest juba 150–200 m kaugusel päevase aja piirnormi 60 dB. Kuna lähimad elamud jäävad oluliselt kaugemale, ei põhjusta karjääri tööga kaasnev müra inimeste elukeskkonnale negatiivset mõju. Ka kavandatav väljaveotee jääb elamutest piisavale kaugusele, et veoga kaasnev müra inimeste elukeskkonda mõjutaks. Analoogse olukorra (liiva kaevandamine ekskavaatoriga, laadimine frontaallaaduriga, vedu veokitega) müra leviku modelleerimist on tehtud Alkranel OÜ poolt 2018. a näiteks Vangu liivakarjääri puhul Pärnumaal. Müra modelleerimine näitab (joonis 7), et halvimatel tingimustel, kus müra tekitaja ja müra poolt mõjutatava objekti vahel takistused puuduvad, jääb müra tase ca 0,2 km kaugusel vahemikku 45–50 dB, mis on päevase aja lubatud müratasemest oluliselt väiksem. Nimetatud müratase ei tohiks olla probleemiks ka Aardla liivakarjääri naabrusesse ulatuva linnuala puhul. Kui vaadata joonist nr 1, siis linnuala läänepiiril asub tiheasustusega piirkond, põhja pool tööstusrajoonid, kus müra tase on oluliselt kõrgem kui kavandatava karjääri alal. Müra leviku tõkestamiseks väljapoole karjääri on võimalus kaaluda leevendava meetmena katendist vallide (kõrgusega nt 3 m) rajamist ümber mäeeraldise. Praktika on näidanud, et katendivallid on väga efektiivsed müra leviku tõkestajad. Keskkonnahäiringute (müra) minimeerimiseks oleks otstarbekas karjääri tööaega reguleerida tööpäevadele ajavahemikule kell 7.00 – 19.00. 16 Joonis 7. Näide müra modelleerimise tulemustest Vangu liivakarjääri piirkonnas, kus liiva kaevandamisel kasutatav tehnika koosneb ekskavaatorist, frontaallaadurist ja viiest veokist ning müra levikut takistused (nt katendivall) ei piira. Õhusaaste ja vibratsiooni hinnang Liiva kaevandamisel ja transpordil on praktiliselt ainus arvestatav välisõhu seisundit (saastet) mõjutav tegur tolm (osakesed ehk PM-sum). Kaevandamise protsessis tekib õhkupaiskuvaid osakesi materjali laadimisel ja karjäärisisesel transpordil vaid kuival ajal. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused ning hindamispiirid on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75. Osakeste ühe tunni keskmiseks piirväärtuseks on kehtestatud 500 µg/m³. Lähtudes varasematest õhusaaste leviku modelleerimise tulemustest analoogsetes olukordades, saab väita, et punkt- saasteallikas (nt liiva laadimine) võib põhjustada olulisi saastetasemeid vaid saaste tekitaja vahetus läheduses, maksimaalselt 60–70 m raadiuses, millest kaugemal ei ületata tolmuosakeste ühe tunni keskmiseks piirväärtuseks kehtestatud normi 500 µg/m³. Seega pole põhjust eeldada, et Aardla karjääri tegevusega kaasneks õhusaaste, mis mõjutaks negatiivselt õhu kvaliteeti lähimate elamute juures. Selleks, et Aardla karjääris materjali töötlemisel ja laadimisel ei ületataks mingil juhul lähimate asustatud talude elukeskkonnas õhu saastatuse piirnorme, tuleks kuival ajal töötades kasta karjääri siseteid ja teenindavat teed. Karjääritöödeks kasutatavale tehnikale on seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases (tulenevalt ka töötervisohu nõuetest). Läbi ei viida lõhkamisi, seega olulist vibratsiooni tekkimist kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole. 17 Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses. Hinnang mõjust piirkonna vee kvaliteedile ja tasemele Aardla karjääri alale moodustub kaevandamisjärgselt veekogu, mille veetaseme keskmiseks abs. kõrguseks kujuneb 30,5 m. Veekogule ühendust seniste vooluveekogudega ei kavandata. Põhjuseks asjaolu, et Põllumajandusamet muretseb vooluveekogudesse kanduva, kaevandamisega kaasneva võimaliku heljumi pärast, mis sattumisel poldrisüsteemi veetaset reguleerivatesse pumpadesse võib neid aja jooksul kahjustada. Kuna ühendust vooluveekogudega ei kavandata, siis heljumi sattumine karjääri alalt vooluveekogudesse on välistatud. Seda enam, et karjääri piirile kavandatakse katendist valli (lae kõrgusega +33 m), mis kindlustab, et ka piirkonna võimalike üleujutuste korral karjääri veekogu ümbritsevate veekogude veega otseselt ei segune. Veevahetus toimub läbi rikkumata liivpinnase, mis peab kinni kaevandamisel karjääri vette sattuva heljumi. Võimalik mõju veele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, on võimalik, et esineb lekkeid. Kuna kasutatava pinnasepumba mehhanismid töötavad elektriga, on välistatud sealt kütuse lekkimine veekogusse. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid karjäärialal ei tehta. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse kaevandamise projektis. Mäeeraldise teenindusmaa piiresse olme- ja ohtlikke jäätmeid ei ladustata. Kaevandamine Aardla liivakarjääris ei halvendataks piirkonna põhja- ja pinnavee ökoloogilist, keemilist ega koguselist (tasemelist) seisundit. Samale järeldusele on jõutud põhja pool asuva Aardlapalu karjääri tegevusega seotud keskkonnamõju hindamise aruandes (Johanson 2011). Selleks, et ei kahjustataks piirkonna vee kvaliteeti, tuleb tehnika hooldamist ja remonti teha selleks kohandatud alal. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. Hinnang maaparandussüsteemi toimimisele Aardla karjääri mäeeraldis asub maaparandussüsteemi reguleerival võrgul AARDLA POLDER, teenindusmaa ka maaparandussüsteemil LINGI METSAKUIVENDUS. Põllumajandusameti 28.11.2017 kirjast nr 14.2-1/21293 (kiri lisatud taotlusele) selgub, et drenaaživõrk maaüksusel tunnusega 18501:001:0562 (lähiaadressiga Lingi, kus asub valdav enamus kavandatavast karjäärist ja selle teenindusmaast) ei mõjuta teiste maaomanike maakasutuse tingimusi. Seega kaeveloa väljaandmisel kannab Põllumajandusamet karjääri teenindusmaa piiresse jääva maaparandussüsteemi osa maha. 18 Hinnang mõjust kaitsealustele liikidele, kaitsealadele Kuna kavandatava tegevusega karjääri piirist väljapoole olulisi keskkonnamõjusid (müra, õhusaaste, mõju veele) ei kaasne, siis puudub alus arvata, et kahjustatakse mingilgi määral naabrusesse jäävat Ropka–Ihaste looduskaitseala või sealset elustikku. Aardlapalu karjääri keskkonnamõju hindamise aruandes (Johanson 2011) on liivakarjääri tegevuse mõju Natura 2000 alale võetud kokku järgmiselt: „Kavandatav tegevus ei avalda Natura 2000 aladele olulist negatiivset mõju ega sea ohtu linnu- ega loodusala kaitse-eesmärke vaid pigem suurendab tehisveekogu loomisega looduslikku mitmekesisust“. Korrastamine ja selle eeldatav maksumus Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööd piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Varu ammendamise käigus korrastatakse karjääri nõlvad ja põhi. Karjääri on keelatud prügi ladustada. Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki. Peale liiva kaevandamist kujuneb kaevealale veekogu, mille veetase jääb ca 30,5 m abs. kõrgusele ja mille sügavus on piisav, et vältida veekogu kinnikasvamist. Karjääri korrastamine tehakse korrastamisprojekti alusel, mille kiidab heaks Keskkonnaamet. Korrastamistööde maksumuse hulka ei kuulu katendi koorimine, selle vallitamine (ka tagasitäide), liiva kaevandamine ja kaevandamise käigus jooksvalt püsiva kaldega nõlvade kujundamine. Need tööd kuuluvad kaevandamisprotsessi hulka. Arvestades seniste karjääride korrastamise kogemusi, korrastamiseks vajalike tööde ning vahendite mahtu, jäävad karjääri ala eeldatavad korrastamiskulud 2018. a hindade juures maksimaalselt kuni 10 tuhande euro piiridesse. KASUTATUD MATERJALID Esperk T. 2018. Müra leviku modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Vangu liivakarjääris. Aruanne (26.01.2018). Alkranel OÜ. Johanson J. 2011. Korrastatava Aardlapalu liivakarjääri ja taotletava Aardlapalu II liivakarjääri tegevustega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Inseneribüroo Steiger. Keskkonnaministri 23.01.2017 määrus nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ (RT I, 25.01.2017, 10). 19 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused ning hindamispiirid“ (RT I, 29.12.2016, 44). Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (RT I, 21.12.2016, 27). Maa-ameti kaardiserver, 2019. Ropka–Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava. Keskkonnaamet. 2015. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (RT I, 08.02.2017, 4). Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord“ (RT I, 2007, 34, 215). Koostatud: 17.01.2019 Koostas: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener, keskkonnamõju hindamise ekspert (Maavarauuringud OÜ) Kaeveloa taotleja: Tõnu Ojamaa /allkirjastatud digitaalselt/ Inest Invest OÜ juhataja Palume kaevandamise luba väljastada digitaalselt meiliaadressile [email protected] Märkus: lisaks kaevandamise loa taotlusele (taotluse vorm, seletuskiri, graafilised lisad pdf failidena ja paberkandjal) esitatakse pdf failidena Aardla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (seletuskiri ja graafilised lisad) ning MapInfo failidena Aardla liivakarjääri mäeeraldis ja teenindusmaa (ala tüüpi) ning maapinna ja lamami kõrgusjooned (joon tüüpi). 20 KÄSKKIRI 13. detsember 2018 nr 1-1/18/2722 Tartu maakonna Aardla liivamaardla registrisse kandmine Maavarauuringud OÜ esitas Inest Invest OÜ volitusel Maa-ametile Aardla uuringuruumi täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 21.11.2018, kirja registreerimise nr 9- 3/18/15805-3). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 22.05.2018 andnud geoloogilise uuringu loa nr L.MU/331053). Aruandes on tehtud ettepanek kanda keskkonnaregistri maardlate nimistusse täiteliiva aktiivne tarbevaru mahus 588 tuh m3, millest 475 tuh m3 asub allpool põhjavee taset. Maavaravaru on arvutatud plokis (aruandes 1. plokk), mis paikneb Tartu maakonnas Kastre vallas Aardla külas eraomandisse kuuluvatel kinnisasjadel Lingi (katastritunnus 18501:001:0562) ning Aardla uuringuruumi piires. Keskkonnaregistrisse kandmiseks esitatud varuplokk kattub täielikult maaparandussüsteemiga, mille kood maaparandussüsteemide registris on 2102360010250001 ning varuploki keskosas kulgeb maaparandussüsteemi eesvool, mille kood maaparandussüsteemide registris on 21023600102500011E. Aruandele on lisatud Põllumajandusameti kooskõlastus (28.11.2017 kiri nr 14.2-1/21293), milles kirjeldatakse tingimused, millega tuleb arvestada kaevandamisloa taotlemisel ja kaevandamisel. Põllumajandusamet on seisukohal, et kaevandamisloa taotluse menetlusse on vajalik kaasata Põllumajandusameti Tartu keskus ja Ülenurme vallavalitsus kui pumpla omanik. Aruandes on selgitatud, et uuringuruumi lääneosas levivat hästilagunenud turbalasundit maavarana ei käsitleta, sest varasemate geoloogiliste uuringute andmetel on turbalasundi tuhasus kõrge ja selle tõttu pole turvast keskkonnaregistris maavarana arvele võetud. Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub aruande alusel kandma maavara maardlana keskkonnaregistrisse. Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333 „Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 29, maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2 ja 6 alusel: 1. Otsustan kanda Maavarauuringud OÜ poolt koostatud aruande „Aardla uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring“ alusel seisuga 01.10.2018 keskkonnaregistri maardlate nimistusse aruandes esitatud piirides täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 14,31 ha – 588 tuh m3 (1. plokk, sh 475 tuh m3 allpool põhjavee taset). 2. Kanda Aardla uuringuruumi varu keskkonnaregistri maardlate nimistusse Aardla liivamaardlana. 3. Käskkiri teha teatavaks Maavarauuringud OÜ-le, Inest Invest OÜ-le, Keskkonnaametile, Kambja vallavalitsusele, Kastre vallavalitsusele. Käskkirja peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Artu Ellmann peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 28.11.2017 Kehtib kuni: 28.11.2092 Alus: Avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 Teabevaldaja: Põllumajandusamet MAAVARAUURINGUD OÜ Tartu linn, Tartu maakond, Liiva tn 41, 50303 [email protected] 28.11.2017 nr 14.2-1/21293 Aardla uuringuruumi geoloogiliste uurimistööde läbiviimisest Võttes aluseks 22.11.2017 MAAVARAUURINGUD OÜ poolt esitatud taotluse nr 14.2-1/20873 ja vastavalt maapõueseaduse § 29 ja haldusmenetlusseaduse § 6 ja § 11 lõige 1 punkt 2 esitab Põllumajandusameti Tartu keskus seisukoha liiva/kruusa geoloogilisteks uuringuteks ja maavara esinemise korral selle kaevandamiseks Aardla uuringuruumis, mis asub Tartumaal Kastre vallas Aardla külas eraomandis olevatel maaüksustel katastri tunnustega (18501:001:0562 ja 18501:001:0461). Aardla uuringuruumi geoloogiliste uurimistööde läbiviimisel ja maavara esinemise korral selle kaevandamisel tuleb arvestada järgnevaga: 1.Nimetatud katastriüksused asuvad Aardla poldri maaparandusrajatisel koodiga 2102360010250/001, mis osaliselt teenindab naaberkinnistute drenaažisüsteeme. 2.Drenaaživõrk (lisa nr 1) maaüksusel tunnusega 18501:001:0562 ei mõjuta teiste maaomanike maakasutuse tingimusi, seevastu kollektori purunemine või likvideerimine maaüksusel tunnusega 18501:001:0461 mõjutab drenaaživõrgu toimimist maaüksusel tunnusega 18501:001:0120. 3.Reguleeriva võrgu (drenaažisüsteemi) vesi suubub maaparandussüsteemi eesvoolu (M-1). Maaparandussüsteemi eesvoolust (M-1) suunatakse vesi Emajõkke olenevalt Emajõe veeseisust konkreetselt, kas vabavoolu regulaatori (paikneb Kastre ja Ülenurme valla piiril jätkuvalt reformimata riigimaal) või siis poldrile rajatud pumpla kaudu (94901:007:1169), mis kuulub Ülenurme vallale. Leht 1 ( 2 ) 4.2005 aastal Aardla poldrile AS Terameti poolt tarnitud pumbad EMU KPR500 (kuuluvad Ülenurme vallale) on standardse värvkattega, mis ei sobi pikemaajaliseks liivase vee pumpamiseks. AS Terameti esindaja arvates (lisa 2 - 4) abrassiivne materjal (savi, mergel) kulutab pumba värvkatte väga kiiresti maha ja hakkab pumba sisepindasid ja tööratast kulutama. Mõõdukalt liivase vee puhul soovitab EMU tehas pumbad katta vedelkeraamilise pinnakattega Ceram C0 (vt manust). Ceram C0 suurendab oluliselt pumba kulumiskindlust. Ühe KPR500 pumba tehasesse saatmine ja katmine maksab orienteeruvalt kolmandik kuni pool pumba hinnast. Juhul kui tehases leitakse, et midagi on vaja pumbal välja vahetada, siis võivad kulud veelgi tõusta. Teine võimalus on hankida uued pumbad, mis on juba kaetud Ceram C0 kattega. Pump KPR500 + 40 kW mootor + CERAM C0 (hinnanguline maksumus ca 28 000 €/tk + km). 5.Uuringuruumi ja selle teenindusala maapinna abs kõrgus on 31-35 m. Veetase Aardla poldril, mis oleneb poldri vee reguleerimisest ja Emajõe veetasemest, võib seda kõrgust ületada. Seega sõltub geoloogiliste uuringute läbiviimise võimalus ja töö mõju Aardla poldril olevast veetasemest. Vältida tuleb liivase ning merglit sisaldava vee sattumist pumplasse. 6.Vajaliku veetaseme saavutamiseks tuleb Ülenurme vallaga kokku leppida veepumpamise aeg ja kulud. Võttes arvesse eelnevat ja haldusmenetluseseaduse § 4 lõige (2) on Põllumajandusameti Tartu keskus seisukohal, et geoloogiliste uurimistööde läbiviimseks: 1.Tuleb Aardla poldri maaparandussüsteemil koodiga 2102360010250/001, mis osaliselt teenindab naaberkinnistut (18501:001:0120) drenaažisüsteemi kahjustamise vältimiseks täpsemalt geoloogiliste kaevandite asukohad maaüksusel tunnusega 18501:001:0461 kooskõlastada täiendavalt Põllumajandusameti Tartu keskusega. 2.Uurimistööde tegemiseks vajalik kaevandamine tuleb läbi viia ajal, kui uuringu maaala ei ole üle ujutatud, et vältida mergli ja liivaosakeste sattumist pumplasse. 3.Puurimisel tekkivad jäätmed ladestada maa-alale, mis jääb üleujutusalast väljapoole (kõrgemale kui 32,57 meetrit, mis on Emajõe prognoositav 10% üleujutuse tõenäosuse kõrgus Aardlapalus ). 4.Vastavalt haldusmenetlusseaduse § 11 lõige (1) punkt 3 ja võttes arvesse, et kavandatavad toimingud puudutavad pumplat ja selle toimimist, tuleks kaevandamisloa ja geoloogilise uuringuloa haldusmenetlusliku menetlusosalisena kaasata selle omanik Ülenurme vallavalitsus. 5.Kaevandusloa menetlus kooskõlastada täiendavalt Põllumajandusamet Tartu keskusega. (allkirjastatud digitaalselt) HANNES PUU Hannes Puu Leht 2 ( 2 ) DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS teenus-1722628.pdf 87 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 HANNES PUU 36703192712 28.11.2017 09:24:32 +02:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 33604443041633271481737458760997701364 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 10 B3 10 13 F9 CA C4 BD 3A 1A FD B1 46 F5 29 3B A8 06 D5 24 Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED OTSUS 12.06.2018 nr 14.2-1/14754 Geoloogilise uurimistöö kooskõlastamine Aardla uuringuruumis Maaparandusseaduse § 47 lõike 3, põllumajandusministri 23.09.2009 määruse nr 97 „Põllumajandusameti põhimäärus“ § 25 alusel ning lähtudes Osaühing Inest Invest (rg-kood 10650644) esindaja Tõnu Ojamaa poolt 01.06.2018 ja maaomanik Priit Ojamaa poolt 08.06.2018 esitatud kooskõlastuse taotlusest nr 14.2-1/14709 (teenus 1814246) otsustan: kooskõlastada Tartumaal, Kastre vallas, Aardla külas Aardla uuringuruumi maa-alal (katastritunnus 18501:001:0562 ja 18501:001:0461) geoloogilised uurimistööd Aardla poldri (2102360010250/001) maaparandusehitisel kooskõlastuses toodud tingimustel. (allkirjastatud digitaalselt) MARGUS MANDEL Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest, esitades vaide Põllumajandusameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse asukohajärgsesse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kooskõlastuse andmed Maakonnakeskus: Tartu keskus Kooskõlastuse taotleja: OSAÜHING INEST INVEST Dokumendi väljastamise 12.06.2018 kuupäev: Teenuse nr: 1814863 Registreeringu andmed Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise kood (nimetus) 2102360010250 001 Aardla polder Taotletava ala asukoha andmed Maakond Linn/vald Küla/asula Tartumaa Kastre vald Aardla küla Kinnisasja andmed Katastritunnus Omanikud/volitatud esindaja 18501:001:0562 TÕNU OJAMAA 18501:001:0461 PRIIT OJAMAA Kooskõlastuse tingimused Drenaaži vigastamise vältimiseks täpsustada dreenide asukoht lahtikaevamise teel ja rajada puuraugud dreenide vahele. Dokumendid Puudub Menetleja Tiina Mägi; peaspetsialist;525 6795;[email protected] Otsuse nr 14.2-1/14754 Leht 2 ( 2 ) DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS teenus-1814863.pdf 87 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 MARGUS MANDEL 35809082726 12.06.2018 09:52:45 +03:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 159432035179161180304956272550200822469 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND CD 1E 9A 4F 55 8B 02 BC B3 77 CE E1 91 F5 D1 43 BA 20 63 8F Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Ain Põldvere Teie 06.02.2019 nr 8-6/18-1349-359 Maavarauuringud OÜ Meie 18.04.2019 nr 14.5-1/487-1 Seisukoht kaevandamise loa taotlusele Aardla liivakarjääri mäeeraldisel Lp Ain Põldvere Põllumajandusamet tutvus Teie poolt meile esitatud Inest Invest OÜ koostatud tööga „Kaevandamise loa taotlus Aardla liivakarjääri mäeeraldisel“ ning selle lisadega (mäeeraldise plaan, geoloogilised läbilõiked, korrastatud maa-ala plaan). Liivakarjäär on kavandatud enamuses Lingi maaüksusele (katastritunnus 18501:001:0562) ja põhjapoolses küljes osaliselt Treiali maaüksusele (katastritunnus 18501:001:0461). Karjäär paikneb maaparandussüsteemi ehitise Aardla polder 2102360010250/001 maa-alal ja osaliselt lõunapoolses servas maaparandussüsteemi ehitise Lingi metsakuivendus 2102360010250/002 maa-alal. Kavandataval liivakarjääri alal paikneb drenaaživõrk, ala piirneb lõuna- ja läänepoolsest küljest maaparanduse eesvooluga, üks eesvoolu lõik läbib kavandatavat liivakarjääri ala. Liivakarjääri rajamisega likvideeritakse projekteeritavasse alasse jääv drenaažisüsteem ja muudetakse kinnistute sihtotstarvet. Põllumajandusamet esitab Aardla liivakarjääri rajamise kohta alljärgnevad seisukohad: 1.Liivakarjääri projektis näha ette meetmed karjääri alalt vee pääsu tõkestamiseks (välja arvatud infiltratsioon) maaparanduse eesvoolu. 2.Liivakarjääri projekt kooskõlastada Põllumajandusametiga ja Aardla maaparandusühinguga. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Margus Türk peaspetsialist Põllumajandusamet Ida regioon Tähe 4 / 51010 Tartu / 746 0601 /[email protected] / www.pma.agri.ee Registrikood 70000071 DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS Põllumajandusameti_seisukoht_Aardla_liivakarjäär.pdf 211 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 MARGUS TÜRK 35609022715 18.04.2019 12:01:02 +03:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 163348448397059825593141194363524662728 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 D3 30 2B 17 66 CF B1 8A C2 2D 8A C7 E7 2F 2D 53 9AAC 27 5A 25 C2 9 C B2 C0 94 C3 C3 F3 35 61 DA Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist. Volitus. Mina,Tõnu Ojamaa,isikukood 34404010224, volitan Inest Invest OÜ taotlema Lingi kinnistule kat.nr. 18501:001:0562 kaeveluba ja kaevandada. Tõnu Ojamaa 20.01.2019 DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS Volitus.doc inest in.liiva kaev..doc 23 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 TÕNU OJAMAA 34404010224 19.01.2019 17:08:40 +02:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 164665079329466519871892009104200108519 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 24 9C B9 C1 77 19 3A F7 3A DB 0A 54 98 1A 19 C7 B4 80 4F FC 00 13 89 16 B3 F6 D7 9B FB AC DC AB Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED 31.16 kraav 32.47 veetase +30,6m 31.45 (03.07.2018) " " 30.65 31.34 32.55 " 31.53 31.41 " " 32.39  31.72 " ,5 31.47 31 30.66 31.44 " 31.99 " 32.3 31.55 31.5 " " 32.26 30.69 31.68 32.1 18501:001:0461 31.46 32.39 " " Treiali " v 6466900 661900 31.25 31.55 32 32.01 32 31.28 32.6 31,5 31.42 ,0 " 31.23 " 1 31.86 " 32.37 " " ) 31.43 32.4 31.9 )1 32.87 32 31.22 " 30.58 32.27 tiik 33.33 ,5 " 31.94 veetase +32,7m " (03.07.2018) 33,0 33.65 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 31.75 " Pa 8 32.57 33.8 33,5 " " " Aardla jv " 55.7 31,4 32.4 30.61 " 33.2 33.21 53.0 Ülenurme 33.05 " o 31.92 31.18 32.41 33.41 so 31.2 Püsielupaik (suurkoovitaja) 1,4 " 32.85 33.49 ns u Ko 46.7 7,6 22,4 Püsielupaik (mustviires) " 53.4 31.28 31.93 33.6 Püsielupaik (rohunepp) ,5 " 33.8 31 30.66 32.95 33.49 33.63 32.24 " 32.68 33.62 33.66 33.75 " 33.65 " Aardla liivakarjääri 31.22 " 32.48 32.98 32.68 31.51 23,0 33.75 34.38 33.5 32.84 mäeeraldis 57.0 30.97 31.19 33.51 33.8 32.87 32.63 " 32.83 31.22 " 31.6 34.98 33.5 33.68 " 45.5 " 33.5 68.3 30.72 " 32.69 " 33.78 58.6 33.81 " 32.7 32.13 " 33.83 33.58 50.8 31.32 34.04 34.04 31.96 34.35 Lange 65.7 23,5 " 32.63 B " 34.26 34,0 " 33.7 30.66 " " 32.35 34.01 32.71 34.41 34.14 Alus: Eesti Baaskaart, leht 5441 31.31 31.45 34.13 32.06 " v v 32.67 Pa 4 34.52 " " 34.64 34.27 34,6 0,2 " " " 32.68 34.17 33.77 34.24kuu 10,2 24,2 " 32.71 ,5 34.18 33.11 r 3 4 ,5 31.39 32.79 34.48 31 " 24,0 " 31.44 33.11 34.61 " 34.72 32.18 " 34.46 " 34.11 34.42 34.29 31.48 " 35.1 34.38 31.43 34.69 34.65 " 33.6 " 34.53 34.48 18501:001:0461 35.05 31.95 34.89 34.69 35, " 35.47 31.36 " 34.78 Treiali " " 0 " 35 34.47 " 31.5 " 35.38 " " " 24,5 34.06 34.33 35.15 " 35.42 31.33 35.07 31.29 34.76 " 32.59 " 31.91 " 35.29 " 35.45 35 31.5 31.51 34.39 " 35.25 34.71 35.01 ,5 E " 31.22 " 33.96 " 34.7 35.44 35.06 35.87 31.38 Pa 7 32.87 Pa 3 " 31, " " 31.33 31.41 " " 33.47 " 35.1 34.79 34.86 31,5 " 31.71 34.73 34,8 5 35 36 36.36 35.31 Ropka-Ihaste 25,0 , 31.49 34.38 ,0 0 " looduskaitseala 34 " 0,2 " Pa 22 F 36 31.52 35.71 " 5,3 29,3 33,0 " 32,0 35,5 0,4 32,6 ,5 31.53 " 31.57 3,1 25,0 31.51 18501:001:0562 " " 34.83 36.97 30.65 31.8 Lingi 34.5 35.03 2,5 37 31.56 3,4 " 32.42 " 34.3 Plokk 1 aT 34.84 36.4 35.14 35.64 " ,0 " " 33.62 36.25 31.59 " " 37.59 35.43 34,0 " " 31.56 " 25,5 37.06 35.5 31.65 35.18 36.85 34,5 31.05 34.82 34.81 " 36.02 33,5 34.43 37.74 37.13 40.63 32.93 34.88 " 35.34 35.76 37 31.04 31.57 31.68 " " 35.8 236.73 38.39 32,5 ,5 )2 " " 35.77 35.84 " " 31.64 " " 35.69 " )36.7 " 38 " " 33.83 34.86 " 34.28 36.09 37.92 39.08 " Pa 1 ,5 " 33.25 37.14 34.79 34.84 35.66 31.37 36.08 39 " 36,0 38 31.39 " " 35.28 37.08 31.63 31.76 34.81 " 39 ,5 30 26,0 ,0 30.57 34.96 " 35.93 " 32.11 34.44 " 35.31 0,3 34,3 ,0 ,0 31.45 33.54 37.23 38.45 " 40 40 31 31.76 34.67 " 35.59 36.08 36.08 31.47 v v 26, v 34.84 v 35.29 1,4 v 38.07 ,0 ,0 3 5 ,5 ,5 5 34.1 29 29 " 31.61 " 34.82 ,5 34.66 30 36.23 31.14 " " " 32.04 33.71 ,0 35.62 " 39.08 32.38 ,5 35.13 36.09 34.89 34.87 37.39 34 31.71 " 27, 35.35 35.58 " 30.65 Pa 6 36.19 ,0 27, 28, 34.26 36.28 0 5 0 " 34.58 " 31 tiik 31.47 " 32,4 35.32 37.92 38.78 40.65 " " 31, 31.23 " 32.72 28, 34.73 ,5 " veetase +38,2m 31.86 32.33 34.01 34.81 35.06 35.38 " Pa 5 " 34.7 34.87 36.36 0 " 5 32 (03.07.2018) " " 37.28 " " 39.85 30.78 34.33 34.67 ,0 36.14 38.54 31.58 34,4 36.77 36.78 34.83 " 35.38 38.36 40.61 " 32.54 0,8 33.03 " 34.88 34.94 32 35.26 38.45 39.35 39.78 31.32 26,6 34.05 " 36.68 , 35.77 " 38.45 5,0 " 5 31.05 9 31.77 31.56 31.89 " 0,2 34.38 34.7 36.32 37.22 34.87 " 33 36.51 38.54 39.4 40.02 35,0 36.64 34.66 37.58 40.36 36.08 37.98 4,8 29,4 " ,0 " 31.86 " 34.82 35.23 38.13 38.66 32.57 34.89 36.59 8 31.02 ) " 33.29 34.03 34.46 34.81 " 35.27 " 35.96 " " 38.28 " 31.01 31.38 31.86 32.03 38.65 39.24 " 34.73 34.77 35.13 34.26 Püsielupaik (suurkoovitaja) ) " " 34.7 " 37.64 38.79 " 40.3 " 31.26 31,5 32.19 32.52 " " 34.74 34.58 34.77 Pa 2 36.41 36.74 38.35 30.77 " 34.64 31.05 Pa 19 31.71 33.37 35.95 " 36,3 36.02 36.88 " 39.25 ur " 31.57 32.2 34.49 " 31,3 ku 31.49 34.17 35.13 38.48 40.47 " 34.63 35.49 38.78 32.88 34.68 34.55 31.67 " 33.97 35.28 0,5 " " 37.89 " 40.43 " 31.38 " 1,2 34,6 " " " 32.32 34.49 " tiik 35.14 36.57 38.51 39.77 31.62 33.01 34.96 38.88 31.15 3,7 24,0 " 32.03 33.6 34.31 34.49 35.59 35.95 veetase +34,2m 40.6 35.69 (03.07.2018) 3,6 32.01 31 32.54 " 33.32 34.03 34.53 34.54 35.19 34.19 36.27 " 40.4 31.4 35.73 38.48 38.72 30.98 " " " " 39.67 " 24,5 " 31.65 " 34.85 31.27 33.02 37.44 " 34.11 36.15 40.67 " " 34.29 kuur " 34.22 33.96 35.72 31.98 32.84 34.6 36.73 39.67 31.48 32.47 36.39 34.27 31.11 " 33.39 " 36.64 33.67 34.09 34.28 35.21 38.14 31.01 " 33.84 34.73 35.17 36.34 31.44 " 31.74 32.81 33.08 36.7 " 25,0 31.83 35.09 40.32 " 34.4 34.81 34.78 36.92 32,0 31.63 32.68 " 35 38.84 32.11 31.99 35.16 32.55 37.36 39.31 40.65 31.13 " " 34.7 " " 35.35 36 38.93 41.16 " 32.25 32 32.97 33, 30.97 33.75 39.9 35,0 v v v v v 32,0 " 31.46 31.95 32.5 34.49 35.96 31.62 Pa 18 31.81 0 34.29 38.94 41.02 31, " 25,5 " 31.31 32.69 34.04 ) 36.33 40,0 " 31,7 33.11 " 5 32.17 40.66 32 33.5 " 31,0 30 36,0 35,5 " C " ,5 30.96 " 32.74 33.19 ,5 32,5 26,0 32.86 31.66 32.2 " " 36.96 39.03 31.44 31.49 37.88 36,5 " 37.73 " " 0,6 " " 34.41 4,9 26,2 34.55 Pa 14 34.17 " " 30 29 31.22 " 35 " 37,0 ,0 " 34,5 31,0 31,3 ,5 31.02 " 38.47 31.66 33.31 34,0 31.69 " " " 32.36 35.61 39.26 38.95 37,5 33,0 " " 31.64 26, 29,0 Plokk 1 aT 31.86 33 34.2 31 1,7 5 30.91 " 31.6 " ,5 36.2 " 4,1 25,5 32.64 Pa 9 37.97 27, " 27 31.55 36.67 31.64 34.27 35,1 0 31.5 " " 39.21 ,5 " " 18501:001:0562 31.02 " 37.58 37.86 Lingi " " 31.51 " 32.98 " 3,0 " 28 30.94 18501:001:0562 31.77 34.9 0,0 38,0 ,0 " 31.48 Lingi Pa 17 33.36 35.2 " 28, 31,5 31.18 31.25 31.57 31.61 32,6 5 " 37.92 32.21 33.79 31.57 35.76 31.15 0,5 30,1 39.16 32,0 " 31.52 " 30.78 " 31.31 " " 31.57 " 2,0 32.63 " 34.05 " 37.6 " 36.33 31.18 " 31.6 33 " 7 31.15 33.3 32, 31.07 " ) 31.55 31.82 Pa 20 34.26 5 " " 37.09 30.71 31.53 " 33 " 33.64 34,1 18501:001:0562 ,0 31.1 31.27 Pa 15 31.6 32.23 Lingi " " 31.16 31.6 31,5 " " 34.72 " 33, " 1,5 34.12 " 36.74 v v v " v 31,6 v v 5 31.14 31.38 31.49 32.83 1,0 " 35.34 39.59 Aardla liivakarjääri mäeeraldise 31.7 31.11 31.02 " 38.22 (täiteliiva aktiivse tarbevaru 1. ploki) " 34.16 " 34.07 35.73 " 37.31 nurgapunktide koordinaadid, L-Est97, m 31.57 34 " 1,0 33.38 26,3 " 31.12 24, ,0 31.56 " 36.08 4,2 31.91 " 34.48 " 5 31.11 Pa 13 " 31.48 " " Nr X Y " 33.94 31.09 30.66 kraav 31,2 31.53 " " 34 ,5 34.88 1 6466875.60 661797.70 31.14 24,0 " veetase +30,6m 31.76 " " " 2 6466717.54 662062.01 " 31.08 31.51 32.65 34.22 27 (03.07.2018) 31.24 35 3 6466412.19 661813.26 31.17 31.51 4,3 ,0 25, ,5 31.17 35.7 37.23 ) 23,8 " " ) 4 4 6466340.19 661692.61 5 3,1 " 28 27, 0 " 35 31.22 " ,0 39.05 ,5 5 6466462.67 661512.87 26, 32 " 0 31.35 31.5 28 31.97 33.32 37.22 ,0 31.21 34.47 " 36 36.73 0 30.62 31.54 ,5 Pa 16 ,0 Pindala 14,31 ha 26, " " 41.14 31.21 31.33 32,4 25,5 31 5 " " 36 30.58 35 36.76 " ,5 31.39 29 ,5 ) 31.4 " " 6 34.03 " ,0 " " 31.16 31 31.34 " " 31.71 35.5 Aardla liivakarjääri mäeeraldise , 39 29 37 0,5 29,8 " 0 31.09 teenindusmaa 31.24 31.31 " ,5 ,0 ,0 " " 31.51 " 2,1 " 37 38.04 32 31.28 " nurgapunktide koordinaadid, L-Est97, m 40 31.45 34.29 ,5 ,5 36.19 41 ,0 30.59 31.25 " 0,3 32,8 39 33.3 38 ,0 31.88 30 " ,0 " ,5 31.25 31.47 1,3 5 , 38 34.85 Nr X Y " 36.69 ,5 39.37 31.46 31.37 40 " " 31.5 30 Pa 21 34.06 ,5 31.41 31.38 " 1 6466881.23 661797.53 ,0 " " 31 31.57 " 32.39 34,4 ) 41.17 31.38 ,5 " 35.58 38.4 2 6466717.05 662079.88 31.57 " D 3 6466595.40 661994.48 31.38 " 3 37.19 30.68 31.37 " 31.73 " 4 6466462.83 662017.32 v v v v 36.38 v 5 6466167.24 661822.19 31.55 31.54 31.62 33.12 34.63 " 18501:001:0562 Pa 12 " " 33.63 " 39.84 6 6466443.97 661421.01 31.35 31.46 37.08 31.5 Lingi 31,6 32.27 " " " 7 6466515.63 661500.29 31.36 33.91 " 31.66 8 6466656.97 661597.94 31.66 1,6 31.64 " 35.4 9 6466665.24 661649.57 31.54 " 26,0 34.58 38.18 41.28 4,0 " 32, 31.36 31.69 30.6 32.91 33.6 Pindala 24,14 ha 5 31.59 31.58 " 31.89 A 31.7 " 34.97 36.02 " 31.72 " 38.91 31.42 31.67 " " 31.86 0,5 34.3 36.5 31.68 30,5 33.57 " 31.51 " 31.69 1,0 " " Pa 11 " 37.21 40.57 31.95 " 31.84 32,0 34.62 33, 31.52 " 31.74 40,5 32.3 40,0 5 32.04 " " 34.21 35.29 31.74 ) 36.99 LEPPEMÄRGID 39,5 36.47 38.31 35.96 4 31,5 31.96 31.65 " 32.93 " 31.47 34,5 32 32 32.02 34 " 37,0 ,0 ,0 34.73 " Puurauk, nr Pa 8 1,4 Kattekiht, m Kasuliku kihi lamami ,0 32.28 38.96 37,5 31.16 22,4 38,5 Suudme abs. kõrgus, m 31,4 7,6 Kasulik kiht, m abs. kõrgus uuringupunktis, m 38,0 31.61 32 " 31.96 " ,5 32.62 32.41 32.02 33.65 35.09 37.11 ) 2 39,0 " 31.35 Pa 10 40.48 Mäeeraldise piir, piiripunkt, nr Varu lamami samakõrgusjoon, " 33 " Maaparandussüsteem AARDLA POLDER 25,0 32.61 32.31 ,0 33.56 34,8 abs. kõrgus, m " 34.27 ) 2 35.72 36,5 32.36 Mäeeraldise teenindusmaa piir, 31,5 Maapinna samakõrgusjoon, 6466300 v v 33.06 v v v 31.61 1,0 38.16 piiripunkt, nr abs. kõrgus, m 33.29 34.48 661500 " 32.46 34.02 0,4 36.08 Maaparandussüsteem LINGI METSAKUIVENDUS " Tarbevaru piir Kõlviku piir 33.16 " " 32.68 33.82 " 34.81 32.79 33.41 34.3 36.41 38.71 A B Geoloogilise läbilõike joon Mets 34.11 " 35.33 39.81 33.75 35.67 32.7 33.25 34.58 " 18501:001:0562 " " Rohumaa 34.25 Maaüksuse piir, tunnus, nimi " 33.44 Lingi 33.54 33 " 34.3 35,0 " Veekogu kalda 36,0 33.22 35.62 36.36 3 3 ,0 34.46 Püsielupaiga (suurkoovitaja) piir 32.91 piiranguvööndi piir 34.23 35.07 " " 36.2 Püsielupaik (mustviires) 37.14 Kraav kaldajärsakuga " 35,5 33.05 38.9 33.44 33, " 35.01 Ropka-Ihaste looduskaitseala Nõlvaterviku alumise piiri kontuur. 34 5 35.99 ,0 37.98 Ülemine piir langeb kokku mäeeraldis piiriga " 34,5 35.04 33.49 33.15 35.61 Maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu piir 34.35 35.38 " 38.71 35.6 35.18 36.54 AARDLA LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISE PLAAN v v v 6466200 Graafiline lisa 1 37.21 M 1:1000 Kasutatud materjalid: 661900 35.16 35.74 Aardla uuringuruumi liiva varu geoloogilise uuringu Töö: Aardla liivakarjääri kaevandamise loa taotluse koostamine Töö nr 19-203 topo ja varu arvutuse plaan. Kitsendused Maa-ameti WMS teenusest. 0 10 20 40 m 38.08 Kaardikihid EELIS andmebaasist. Asukoht: Tartu maakond, Kastre vald, Aardla küla 35.68 36.41 Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Topogeodeetiline mõõdistamine 03.07.2018 Tellija: Inest Invest OÜ Aardla küla, Kastrevald, Tartumaa 62104 Tellija esindaja: Tõnu Ojamaa ) (mõõdistas Tiit Kalmus, litsents 482 MA). e-mail: [email protected], tel. 56206687 5 MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 jaanuar Liiva 41, 50303, Tartu 2019 36.74 Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail: [email protected] 36.22 Allkiri: 37.47 ja toimetas: tel. 5104753 SW B NO NW D SO m LÄBILÕIGE A - B m m LÄBILÕIGE C - D Pa 21 m 36 Pa 4 36 36 A 34,6 C 34,4 34 Pa 6 34 Pa 16 0,3m 34 Pa 12 Pa 15 Pa 18 Pr 4-1 0,2m Pa 14 Pa 15 1:3 32,4 Kr 0,0 32,4 31,7 1,6m 1:3 32 31,6 31,5 veetase +32,0 m (25.06.2018) ST 3,9 32 31,3 31,5 32 Pr 6-1 veetase +31,2 m (25.06.2018) PM 0,7 veetase +30,9 m (26.06.2018) 0,5m veetase +31,2 m (26.06.2018) veetase +30,9 m (26.06.2018) 0,8m Pr 16-1 Pr 21-1 veetase +30,7 m (25.06.2018) veetase +31,0 m (25.06.2018) 0,6m Pr 18-1 veetase +31,0 m (26.06.2018) Kr 0,0 3,0m Kr 0,0 3,0 Pr 4-2 Kr 0,0 30 1,6m 1: 1,0m Kr 0,0 3,0m ST 1,9 Kr 0,0 30 1,0m Plokk 1 aT ST 3,9 2,6m ST 5,3 30 5 Pr 12-1 Pr 15-1 ST 5,8 PM 0,7 Pr 15-1 3,0m Plokk 1 aT Pr 6-2 Plokk 1 aT ST 3,0 1,7m Pr 14-1 PM 0,6 PM 0,7 Kr 0,0 Kr 0,0 Pr 18-2 PM 0,5 Kr 0,0 Kr 0,0 Kr 0,0 3,0 28 Plokk 1 aT PM 0,8 28 28 5 ST 10,1 ST 6,6 Kr 0,0 1: ST 6,6 1: PM 0,7 PM 0,6 ST 7,3 ST 4,7 Pr 4-3 7,5m 5 ST 3,6 Plokk 1 aT PM 0,6 PM 0,9 Kr 0,0 PM 0,7 PM 0,6 ST 3,7 5,8m 26 5,2m 5,5m 5,8m PM 0,5 26 5,2m 26 5,6m 6,0 6,0 6,0 10,4m 6,0 6,0 7,5 24 24 24 10,5 22 22 22 Kasuliku kihi paksus, m 4,0 4,2 4,9 5,0 10,2 4,1 4,2 2,1 1,3 Vahemaa, m 127 107 104 151 83 122 86 52 LÄBILÕIGE E - F LEPPEMÄRGID W Pa 22 O m 35,5 m Orgaanikarikas muld ja peliitse ning aleuriitse 36 Pa 5 36 mudalisandiga hästilagunenud turvas 34,4 0,4m 34 Pa 6 veetase +33,4 m (26.06.2018) Pr 22-1 Kr 0,0 34 Liiv, ülipeeneteraline Pa 7 1:3 0,2m Pr 5-1 32,4 Kr 0,0 Plokk 1 aT ST 4,5 2,9m Püsiva nõlva kontuur ja kalle 1:5 veetase +32,0 m (25.06.2018) 32 31,5 veetase +31,2 m (25.06.2018) Pr 5-2 3,0m ST 5,0 PM 0,7 3,0 32 Savi, pruunikashall, plastne Pr 6-1 PM 0,8 veetase +30,7 m (25.06.2018) 0,8m Kr 0,0 Kr 0,0 Saviliiv- ja 30 3,0m ST 1,9 ST 5,4 PM 0,7 30 liivsavimoreen Pa 22 Puurauk, nr PM 0,7 Pr 6-2 5,0m 35,5 Suudme abs. kõrgus, m 28 Pr 7-1 Kr 0,0 AARDLA LIIVAKARJÄÄRI LÄBILÕIKED A-B, C-D ja E-F 3,1m 1: Kr 0,0 Plokk 1 aT ST 4,7 6,0 28 Mäeeraldise piir Graafiline lisa 2 5 (horis. mk 1:1000, vertik. mk 1:200) ST 5,6 PM 0,9 veetase +33,4 m (26.06.2018) 26 PM 0,7 Veetaseme abs. kõrgus, m (mõõtmise aeg) Töö: Aardla liivakarjääri kaevandamise loa taotluse koostamine Töö nr 19-203 5,8m 26 Teenindusmaa piir 6,5m 7,5 Kaevandamisjärgselt kujunev veetase (+30,5 m) 0 10 20 40 m 24 24 Asukoht: Tartu maakond, Kastre vald, Aardla küla 7,5 Tarbevaru piir Tellija: Inest Invest OÜ Aardla küla, Kastrevald, Tartumaa 62104 Tellija esindaja: Tõnu Ojamaa 22 22 0,4m Pr 22-1 Proovi intervall, proovi nr e-mail: [email protected], tel. 56206687 Kr 0,0 Kr - kruusa sisaldus, % Kasuliku kihi paksus, m 3,4 5,0 4,8 2,5 Katastriüksuse piir MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 jaanuar ST 4,5 ST - savi ja tolmu sisaldus; % Liiva 41, 50303, Tartu 2019 2,9m PM 0,7 PM - liiva peensusmoodul Vahemaa, m 100 114 126 Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail: [email protected] Allkiri: ja toimetas: tel. 5104753 Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm LISA 2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE (KESKKONNAAMETI JÕGEVA-TARTU REGIOONI KIRI 13.11.2019 NR 12-2/19/415-9) Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 27 / 30 Aardla küla Tõnu Ojamaa Teie 10.07.2019 Osaühing Inest Invest [email protected] Meie 12.11.2019 nr 12-2/19/415-8 Keskkonnamõju hindamise algatamine Aardla liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele Austatud Tõnu Ojamaa I. ASJAOLUD Osaühing Inest Invest (registrikood 10650644, aadress Aardla küla, Kastre vald, 62104 Tartu maakond) esitas 10.07.2019 Keskkonnaametile taotluse1 maavara kaevandamiseks keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) saamiseks Aardla liivakarjääri mäeeraldisele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 42 lõike 1 kohaselt peab kaevandamiseks olema kaevandamisluba. Keskkonnaamet võttis 14.08.2019 kirjaga nr 12-2/19/415-4 kaevandamisloa taotluse menetlusse. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p-de 1 ja 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lg 2 p 22 ja lg-te 22, 3 ning 31, § 11 lg-te 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 15 p 8 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle, kui tegemist on sellise tegevusega, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole 1 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.07.2019 dokumendina nr 12-2/19/415 Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Taotletav Aardla liivakarjäär asub Tartu maakonnas Kastre vallas Aardla külas katastriüksustel Lingi (registriosa nr 448004, katastritunnus 18501:001:0562) ja Treiali (registriosa nr 117804, katastritunnus 18501:001:0461) Aardla liivmaardlas. Aardla liivamaardla jääb ulatuslikule maaparandussüsteemile AARDLA POLDER, mille tehnorajatistega (pumpla ja vabavooluregulaator) on võimalik piirkonna veetaset vajadusel reguleerida. Taotletavast Aardla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ca 50 m kaugusel lääne-loode suunas voolab Aardla jõgi, mis põhja pool suubub Aardla järve. Aardla järv asub mäeeraldisest vaid 150 m kaugusel loode pool. Taotletavast mäeeraldisest ca 50 m kaugusel teisel pool Aardla jõge asub Ropka-Ihaste looduskaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000633, Aardla jõgi jääb looduskaitseala koosseisu). Ropka-Ihaste looduskaitseala kuulub Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (edaspidi korraldus nr 615-k) lisa 1 p 2 ap 47 alusel Ropka-Ihaste linnuala (keskkonnaregistri kood RAH0000070, rahvusvaheline kood EE0080313) ning lisa 1 p 2 ap 362 alusel Ropka-Ihaste loodusala (keskkonnaregistri kood RAH0000504, rahvusvaheline kood EE0080313) koosseisus Natura 2000 alade võrgustikku. Seega, antud juhul kohaldub määruse nr 224 § 15 p 8. Eelnevast tulenevalt annab Keskkonnaamet KMH vajalikkuse eelhinnangu selle kohta, kas Osaühing Inest Invest poolt kavandatava tegevusega (kaevandamine Aardla liivakarjääri mäeeraldisel) võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte ning otsustab KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 6 lg 22 ja lg 31 kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus, lähtudes KeHJS § 6 lg 3 kohase eelhinnangu tulemustest (vt ptk II) ning menetlusosaliste ja KeHJS § 6 lg-s 31 nimetatud asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ja selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk III). II. EELHINNANG KeHJS § 61 lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: Kaevandamisloa taotlust, sh KeHJS § 61 lg 1 kohast teavet. 2.1. Kavandatav tegevus 2.1.1. Tegevuse iseloom ja maht, seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega Ettevõte taotleb maavara kaevandamise luba Aardla liivakarjääri avamiseks. Materjali (valdavalt looduslikku, töötlemata liiva) kavatsetakse kasutada piirkonna teede ehitusel mullete rajamiseks ja üldehitustöödel ehitusaluste ja trasside täiteks. Maavara kaevandamise loa taotluse kohaselt on seisuga 01.10.2018 Aardla liivakarjääri mäeeraldise täiteliiva aktiivse tarbevaru kogus 588 tuh m³ ja kaevandatav varu on 527 tuh m³. Aardla liivakarjääri mäeeraldis pindalaga 14,31 ha hõlmab Aardla liivamaardla (registrikaardi 2 (15) nr 0964, põhimaavaraks täiteliiv) täiteliiva aktiivse tarbevaru 1 plokki. Maavara kasutusalaks on teede ehitus ja ehitus. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat. Aardla liivamaardla, sh taotletav mäeeraldis asuvad Aardla mattunud ürgoru idaveerul, Aardlapalu liivamaardlast ligikaudu 2 km lõuna pool. Kasulik kiht (liustikujõelised setted, mis on kõigis puuraukudes läbitud) on esindatud ühtlast lasundit moodustava ülipeeneteralise liivaga, milles jämepurdne materjal praktiliselt puudub. Savi- ja tolmuosakeste sisaldus on enamasti 3–5% piires, vaid üksikutes intervallides võib ulatuda 10%-ni. Kõige tüsedam on liivalasund mäeeraldise põhjaosas, kus ulatub 5,3–10,2 meetrini. Liivakihi paksus ida suunas väheneb. Kasulikule kihile (liivale) moodustab lamami enamasti hall tihe plastne savi, mis üksikutes puuraukudes asendub tiheda liivsaviga. Liivalasundi alumine pind (kasuliku kihi lamam) jääb 22,4–34,6 m abs. kõrguse vahemikku. Lamam on madalam mäeeraldise lääneosas, kõrgem idaosas. Liivale moodustab kattekihi kamardunud turbane muld, mis mäeeraldise läänepoolsete läbilõigete veealuses osas on esindatud rohket mineraalset ainet (peliitset ja aleuriitset muda) sisaldava hästilagunenud turbaga. Aardla liivamaardla piirkond, mis paikneb ulatuslikul liigniiskel lammialal, on hüdrogeoloogiliselt ning hüdroloogiliselt seotud Suure-Emajõe, tema lisajõgede (Porijõgi; Savijõgi, Reola jõgi, Aardla jõgi) ja maaparandussüsteemi AARDLA POLDER veetasemetega. Aardla liivamaardla jääb ulatuslikule maaparandussüsteemile AARDLA POLDER, mille tehnorajatistega (pumpla ja vabavooluregulaator) on võimalik piirkonna veetaset vajadusel reguleerida. Mäeeraldisest ligikaudu 50 m kaugusel lääne pool voolab Aardla jõgi, mis põhja pool suubub Aardla järve. Viimane asub mäeeraldisest vaid 150 m kaugusel loode pool. Geoloogiliste uuringute ajal, juulis 2018, mõõdeti poldrisüsteemi kraavis, mis asub taotletavast mäeeraldisest vahetult lääne pool, veetaseme abs. kõrguseks ligikaudu 30,5 m. Samale kõrgusele jäi veetase ka omaaegse uuringuruumi lääneserva puuraukudes. Lammile valguva pinnasevee tasemeks ida pool, reljeefis kõrgemal asuvates tiikides mõõdeti 32,7 m (tiik mäeeraldise põhjapiiril), 34,2 m (tiik mäeeraldise kirdepiiril) ja 38,2 m (mäeeraldise kirdepiirist ca 50 m ida pool). Mäetehnilised tingimused Aardla karjääris asuva liiva kaevandamiseks on keerulisemad vaid lääneosas, kus liivakiht jääb kogu ulatuses vee alla ning seda katab suhteliselt tüse kattekiht. Arvestades geoloogilisi, hüdrogeoloogilisi, hüdroloogilisi, keskkonnakaitselisi ja mäetehnilisi tingimusi, peaks võimalikul kaevandamisel järgima alljärgnevat tehnoloogilist skeemi: Kaevandamise esimesel etapil kooritakse mäeeraldiselt kogu katend, mis koosneb huumuserikkast kamardunud mullast ja lääneosas ka vee alla jäävast, peliitset ja aleuriitset muda sisaldavast hästilagunenud turbast. Katendi eemaldamist alustatakse mäeeraldise lääneservast, moodustades sellest esmalt mäeeraldise piirile keskmiselt pooleteise meetri kõrguse tõkkevalli (valli lagi kuni 33 m abs. kõrguseni), mis peab kindlustama, et ümbritseva lammiala võimalike üleujutuste korral (kuni 32,57 m abs. kõrguseni, mis on Emajõe prognoositav 10% üleujutuse tõenäosuse kõrgus Aardlapalus) jääks mäeeraldise ala ümbritsevast isoleerituks selleks, et mäeeraldise alalt liiva kaevandamisel ei satuks ümbritsevasse veekeskkonda hõljuvainet (liiva- ja savifraktsiooni), mis võiks kahjustada Aardla poldrisüsteemi teenindavaid pumpasid. Kaevandamise teisel etapil alustatakse liiva kaevandamist pöördkopp ekskavaatoriga mäeeraldise idaservast, kus liivakiht jääb osaliselt ka veetasemest kõrgemale. Kaeve eega 3 (15) liigutakse mäeeraldise ida-kaguservast lääne-loode suunas, tõstes veealuse liiva järk-järgult kagu-loode suunalistesse vaaludesse nõrguma. Kuna tavanoolega 21 tonnise pöördkopp ekskavaatori veealuseks ammutussügavuseks liivpinnase puhul on praktikas ca 3 meetrit, siis kirjeldatud tehnoloogilist skeemi kasutades on võimalik liikuda lääne-loode suunas kuni piirini, kus liivavaru lamami abs. kõrguseks on 27,5 m. Siinjuures tuleb ka arvestada, et kaevandamisel jääb ekskavaator ohutuse nõuetest tulenevalt veetasemest ca 0,5 m kõrgemale. Vaaludesse veetasemest kõrgemale nõrguma tõstetud liiva on selle tahenemisel võimalik tõsta ekskavaatoriga kalluritele ja vedada kas otse tellijateni või ladustada mäeeraldisest ida poole kavandataval teenindusmaal. Vaalude asukohtades olev veealune liiv tõstetakse järk-järgult ida- kagupiiri suunas kuni kaldani, kust see transporditakse edasi kas tellijateni või ladustatakse puistangutesse teenindusmaal. Kaevandamist vaalude moodustamisega alustatakse mäeeraldise põhjapoolsest osast ja liigutakse järk-järgult lõuna suunas kuni mäeeraldise lõunapiirini. Kaevandamise kolmandal etapil, veealuse liiva väljamiseks mäeeraldiselt, kus liivavaru lamam jääb 27,5 m abs. kõrgusest madalamale (valdavalt mäeeraldise kesk- ja lääneosas), saab kasutada edukalt pinnasepumpa, sest liivalasundis jämepurdne materjal praktiliselt puudub. Mäeeraldise lääneosas ulatub liivakihi lamami abs. kõrgus 22,4–25,5 meetrini, mis tähendab, et veetaseme 30,5 m abs. kõrguse korral tuleb liiva ammutada vee alt kuni 8 m sügavuselt. Setendite kaevandamise tehnoloogiline skeem pinnasepumbaga on järgmine: Pinnasekobestaja (frees) koos imemistoruga lastakse veekogu põhja. Kobestatud pinnase ja vee segu (pulp) imetakse pinnasepumbaga ja suunatakse torustiku kaudu vallidega piiratud ladustamiskohta (settetiiki), kus väljapumbatud setend nõrgub ja vesi suunatakse toru kaudu tagasi veekokku. Vesi liigub suletud süsteemis ega reosta mäeeraldisele kujunenud ega ka ümbritseval alal asetseda võivat veekogu hõljumiga. Settetiik on ümbritsetud liivavallidega (nõlvused vähemalt 1:2) ja settetiigi põhi on rajatud kaldega veekogu suunas. Pulp pumbatakse settetiigi veepealsesse ossa, kus liiv settib ning nõrutatud vesi valgub tiigi teise ossa. Settetiigi veealusesse ossa on rajatud vee väljalasketoru, mille kaudu juhitakse selginenud vesi tagasi karjääri kujunenud veekogusse. Vesi liigub nn suletud süsteemis ega reosta veekogu hõljumiga. Pinnasepumpa kasutades toimub ka maavara (käesoleval juhul liiv) rikastamine ehk kaevisest pestakse välja savikad ja tolmjad osakesed ning selle tõttu toodangu filtratsiooniomadused paranevad. Settetiigist toimetab materjali edasi kopplaadur. Kaevandatud ala korrastatakse valdavalt veekoguks. Kaevandamisel varuploki (mäeeraldise) piiride lähedal peab jälgima, et veealuse liiva nõlvuseks kujuneks kalle suhtega vähemalt 1:5 (väga peene lõimisega liivpinnase püsiv nõlvus). Mäeeraldise välispiirile orgaanikarikkast setendist moodustatud tõkkevall, mis aja jooksul kamardub ja tiheneb, jäetakse korrastamise käigus alles. Mäeeraldisest ida poole jäävat, Lingi kinnistul asuvat teed on võimalik kasutada liiva veoks Haaslava-Vana-Kuuste mustkattega kõrvalmaanteeni. Maantee jääb mäeeraldise piirist ligikaudu 300 m kaugusele. Kaevandamistegevus ei ole seotud ühegi strateegilise planeerimisdokumendiga, samas ei ole teada, et antud tegevus oleks vastuolus strateegiliste planeerimisdokumentidega. 2.1.2. ressursside kasutamine, tegevuse energiakasutus Mäeeraldise liiva sobib kasutada looduslikul kujul (sõelumata, sest jämepurd puudub) ehitusaluste ja trasside täiteks, teede mullete ehitusel. Täiteliivas (looduslikus materjalis) on savi- ja tolmuosakeste sisaldus 1,9–11,6%, (keskmiselt 5,5%), väljasõelutud liiva peensusmoodul 0,5–0,9 (keskmiselt 0,7 – ülipeeneteraline liiv). Fraktsioon >5 mm puudub. Maavara kaevandamiseks tuleb kasutada pinnasepumpa, mis töötab elektriga. Praktika pinnasepumpade kasutamisel on näidanud, et see on majanduslikult otstarbekas juhul, kui pumbatava materjali maht on vähemalt 100 tuh.m3. 4 (15) 2.1.3. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, jäätmete teke ja käitlemine Aardla liivakarjääris kaevandamisel on peamised keskkonda mõjutavad tegurid tekkiv tolm, suurenev mürafoon ja võimalik mõju vee keskkonnale. Samuti kaasneb maavara kaevandamisega mäeeraldise piires maastiku muutus ning olemasoleva taimkatte hävimine. Aardla liivakarjääri alale moodustub kaevandamisjärgselt veekogu, mille veetaseme keskmiseks abs kõrguseks kujuneb 30,5 m. Veekogule ühendust seniste vooluveekogudega ei kavandata. Põhjuseks asjaolu, et Põllumajandusamet muretseb vooluveekogudesse kanduva, kaevandamisega kaasneva võimaliku heljumi pärast, mis sattumisel poldrisüsteemi veetaset reguleerivatesse pumpadesse võib neid aja jooksul kahjustada. Kuna ühendust vooluveekogudega ei kavandata, siis heljumi sattumine karjääri alalt vooluveekogudesse on välistatud. Seda enam, et karjääri piirile kavandatakse katendist valli (lae kõrgusega +33 m), mis kindlustab, et ka piirkonna võimalike üleujutuste korral karjääri veekogu ümbritsevate veekogude veega otseselt ei segune. Veevahetus toimub läbi rikkumata liivpinnase, mis peab kinni kaevandamisel karjääri vette sattuva heljumi. Võimalik mõju veele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, on võimalik, et esineb lekkeid. Kuna kasutatava pinnasepumba mehhanismid töötavad elektriga, on välistatud sealt kütuse lekkimine veekogusse. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Aardla liivakarjääris ei halvendataks piirkonna põhja- ja pinnavee ökoloogilist, keemilist ega koguselist (tasemelist) seisundit. Hinnang maaparandussüsteemi toimimisele. Aardla karjääri mäeeraldis asub maaparandussüsteemi reguleerival võrgul AARDLA POLDER, teenindusmaa ka maaparandussüsteemil LINGI METSAKUIVENDUS. Põllumajandusameti 28.11.2017 kirjast nr 14.2-1/21293 (kiri lisatud taotlusele) selgub, et drenaaživõrk maaüksusel tunnusega 18501:001:0562 (lähiaadressiga Lingi, kus asub valdav enamus kavandatavast karjäärist ja selle teenindusmaast) ei mõjuta teiste maaomanike maakasutuse tingimusi. Peale kaevandamisloa andmist, kannab Põllumajandusamet Aardla liivakarjääri teenindusmaa piiresse jääva maaparandussüsteemi osa maha. Kavandatava tegevusega mäeeraldise teenindusmaa piiridest väljapoole leviv peamine mõju võib avalduda kaevandamiseks ja maavara transpordiks kasutatavate masinate poolt tekitatavas müras ja tolmus. Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel avalduv). Kaevetöödeks kasutatavate masinate töötamisel tekkiv müratase peab vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Mürataseme normeerimisel lähtutakse ajavahemikust (päev (07.00-23.00) ja öö (23.00-07.00), müraallikast, müra iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Arvestades senist maakasutust tuleb Aardla liivakarjääri lähiala käsitleda kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Aardla karjääris töötamisel kasutatakse katendi koorimisel ja liiva ammutamisel ning laadimisel ekskavaatorit. Toodangu veoks kasutatakse kallureid. Korduvad müra mõõtmised erinevates karjäärides on näidanud, et nimetatud tehnika poolt tekitatud müra ei ületa müratekitajatest juba 150–200 m kaugusel päevase aja piirnormi 60 dB. Kuna lähimad elamud 5 (15) jäävad oluliselt kaugemale, ei põhjusta karjääri tööga kaasnev müra inimeste elukeskkonnale negatiivset mõju. Ka kavandatav väljaveotee jääb elamutest piisavale kaugusele, et veoga kaasnev müra inimeste elukeskkonda mõjutaks. Analoogse olukorra (liiva kaevandamine ekskavaatoriga, laadimine frontaallaaduriga, vedu veokitega) müra leviku modelleerimist on tehtud Alkranel OÜ poolt 2018. a näiteks Vangu liivakarjääris Pärnumaal. Müra modelleerimine näitab, et halvimatel tingimustel, kus müra tekitaja ja müra poolt mõjutatava objekti vahel takistused puuduvad, jääb müra tase ca 0,2 km kaugusel vahemikku 45–50 dB, mis on päevase aja lubatud müratasemest oluliselt väiksem. Müra leviku tõkestamiseks väljapoole karjääri on võimalus kaaluda leevendava meetmena katendist vallide (kõrgusega nt 3 m) rajamist ümber mäeeraldise. Praktika on näidanud, et katendivallid on väga efektiivsed müra leviku tõkestajad. Keskkonnahäiringute (müra) minimeerimiseks oleks otstarbekas karjääri tööaega reguleerida tööpäevadele ajavahemikule kell 7.00 – 19.00. Liiva kaevandamisel ja transpordil on praktiliselt ainus arvestatav välisõhu seisundit (saaste) mõjutav tegur tolm (tahked peenosakesed ehk PM-sum). Kaevandamise protsessis tekib õhkupaiskuvaid peenosakesi materjali laadimisel ja karjäärisisesel transpordil vaid kuival ajal. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused ning hindamispiirid on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75. Peenosakeste ühe tunni keskmiseks piirväärtuseks on kehtestatud 500 μg/m³. Lähtudes varasematest õhusaaste leviku modelleerimise tulemustest analoogsetes olukordades, saab väita, et punktsaasteallikas (nt liiva laadimine) võib põhjustada olulisi saastetasemeid vaid saaste tekitaja vahetus läheduses, maksimaalselt 60–70 m raadiuses, millest kaugemal ei ületata tolmuosakeste ühe tunni keskmiseks piirväärtuseks kehtestatud normi 500 μg/m³. Seega pole põhjust eeldada, et Aardla liivakarjääri tegevusega kaasneks õhusaaste, mis mõjutaks negatiivselt õhu kvaliteeti lähimate elamute juures. Selleks, et Aardla liivakarjääris materjali töötlemisel ja laadimisel ei ületataks mingil juhul lähimate asustatud talude elukeskkonnas õhu saastatuse piirnorme, tuleks kuival ajal töötades kasta karjääri siseseid teid ja teenindavat teed. Karjääritöödeks kasutatavale tehnikale on seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases (tulenevalt ka töötervisohu nõuetest). Läbi ei viida lõhkamisi, seega olulist vibratsiooni tekkimist kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses. Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase kogumiseks või ladestamiseks. Kuna looduslikust lasumusest väljatav maavara ja katend leiab kogu mahus kasutust, ei teki Aardla liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeseaduse § 2 lõigete 1 ja 2 ning § 7 1 tähenduses jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid. Mäeeraldise teenindusmaa piiresse olme- ja ohtlikke jäätmeid ei ladustata. Kaevandamisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldus tehakse remonditöökodades. Mineraalse loodusliku ehitusmaterjali kaevandamisel enamlevinud tehnikat kasutades ei teki ohtlikke jäätmeid. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 6 (15) Mäeeraldis ei asu tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad, mistõttu kaevandamistegevusel neile mõju puudub. Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja olemasoleva taimkatte hävinemine. Kavandamine toimub aastaringselt, sõltuvalt materjali nõudlusest ja ilmastikuoludest. 2.1.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade suurõnnetuste või katastroofide esinemise võimalikkus Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse ning vette sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada. 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Taotletav Aardla liivakarjääri mäeeraldis asub Tartu maakonnas, Kastre vallas, Aardla külas katastriüksustel Lingi (katastritunnus 18501:001:0562, registriosa nr 448004, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ja Treiali (katastritunnus 18501:001:0461, registriosa nr 117804, sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Aardla külakeskus asub ca 500 m kaugusel kirde pool. Lähimad majapidamised on Aardla liivakarjääri piirist lõuna suunas ca 250 m kaugusel katastriüksusel Ööbiku (katastritunnus 18501:001:0663, registriosa nr 1024204) ja 350 m kaugusel katastriüksusel Mätliku (katastritunnus 18501:001:0039, registriosa nr 3131704), ca 300 m kaugusel kirde suunas katastriüksusel Saage (katastritunnus 18501:001:0120, registriosa nr 416604) ning ca 400 m kaugusel kagu suunas katastriüksusel Papa (katastritunnus 18501:001:0627, registriosa nr 914704). Mäeeraldisest ligikaudu 300 m kaugusel ida poole jääb Haaslava–Vana-Kuuste mustkattega kõrvalmaantee. Taotletav mäeeraldis kattub täielikult ja selle teenindusmaa osaliselt maaparandussüsteemiga AARDLA POLDER, mille kood maaparandussüsteemide registris on 2102360010250001. Lisaks jääb teenindusmaale osaliselt ka maaparandussüsteem LINGI METSAKUIVENDUS, mille kood maaparandussüsteemide registris on 2102360010250002. Teenindusmaad läbib ida-lääne suunaliselt maaparandussüsteemi kuuluv kraav koos kraavi ümbritseva kalda piiranguvööndiga. Analoogne kraav koos kalda piiranguvööndiga jääb ka teenindusmaast vahetult lõuna poole. Maaomanik soovib kaevandamise käigus lõuna- ja idapoolse kraavi likvideerida ja mäeeraldise alalt väljatud materjaliga (täiteliivaga ning huumuserikka pinnasega) selle piirkonna maapinda tõsta, et senist liigniisket maad saaks edukamalt kasutada kas rohu- või metsamaana. Taotletavast Aardla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ca 50 m kaugusel lääne-loode suunas asub Aardla jõgi. Teisel pool Aardla jõge asub Ropka-Ihaste looduskaitseala (Aardla jõgi jääb looduskaitsealale). Taotletav teenindusmaa asub Aardla mattunud ürgoruga seotud lammile jääval rohumaal, mida käesoleval ajal kasutatakse lihaveiste karjamaana. Teenindusmaast põhja ja ida pool jätkub põllumajanduslikus kasutuses olev maa. Lõuna poole jääb Lingi maaüksuse metsamaa. 7 (15) 2.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eelnevast lähtudes võivad Aardla liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega kaasnevateks mõjudeks olla mõju vee keskkonnale, mõju välisõhule, mõju maastikule. 2.3.1. mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Aardla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning 200 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra- või tolmuhäiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud kaevandmisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Kaevandamisluba taotletakse 15 aastaks, mille jooksul loodetakse mäeeraldisel olev maavara väljata ning karjääriala korrastada. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. 2.3.2. mõju piiriülesus Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju. 2.3.3. mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatava tegevuse eesmärgiks on kaevandada 14,31 ha suurusel maa-alal 15 aasta jooksul täiteliiva mahuga 527 000 m3. Kaevandamistehnoloogiana kasutatakse II etapis pöördkopp ekskavaatorit, mille veealune ammutamissügavus liivpinnase puhul on ca 3 m. Pinnas tõstetakse kopaga vaaludesse nõrguma, kust see hiljem ära viiakse. III etapis kasutatakse liiva väljamiseks pinnasepumpa. Kobestatud pinnase ja vee segu (pulp) imetakse pinnasepumbaga ja suunatakse torustiku kaudu vallidega piiratud ladustamiskohta (settetiiki), kus väljapumbatud setend nõrgub ja vesi suunatakse toru kaudu tagasi kaevandamisalal asuvasse veekokku. Vesi liigub suletud süsteemis, vett ei pumbata Aardla poldri kraavidesse, sest settene vesi võib kahjustada Aardla poldrisüsteemi teenindavaid pumpasid. Kavandatav mäeeraldis asub Ropka-Ihase looduskaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000633) vahetus läheduses ja puudub veendumus, et kaevandamine ei mõjutaks kaitsealaga samades piirides asuvat Ropka-Ihaste loodusala (keskkonnaregistri kood RAH0000504, rahvusvaheline kood EE0080313) ja Ropka-Ihaste linnuala (keskkonnaregistri kood RAH0000070, rahvusvaheline kood EE0080313). Nii loodus- kui linnuala on moodustatud eeskätt märgalakompleksiga seonduvate loodusväärtuste kaitseks, mis on väga tundlikud mistahes veerežiimi muutustele. Samuti on tegu kogu Euroopa mastaabis olulise rändekoridori ning rändlindude puhke- ja toitumisalaga. Loodusala kaitse-väärtuseks on elupaigatüüp huumustoitelised järved ja järvikud (3160), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ja lamminiidud (6450) ning liikide tiigilendlane (Myotis dasycneme), tõugjas (Aspius aspius), hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio), vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus), emaputk (Angelica palustris), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja suur rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) elupaigad. Linnuala kaitse- väärtuseks on liikide tutkas (Philomachus pugnax), hüüp (Botaurus stellaris), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), väikehuik (Porzana parva), rohunepp (Gallinago media), väikekajakas (Larus minutus), mustviires (Chlidonias niger), soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), rukkirääk (Crex crex), täpikhuik (Porzana porzana) ja mudatilder (Tringa glareola) elupaikade kaitse ning rändlinnuliikide luitsnokk-pardi (Anas clypeata), viupardi (Anas penelope), sinikael-pardi (Anas platyrhynchos), rägapardi (Anas querquedula), suur-laukhane (Anser albifrons), rabahane (Anser fabalis), tuttvardi (Aythya fuligula), laugu (Fulica atra), naerukajaka (Larus ridibundus), kiivitaja (Vanellus vanellus), rooruigi (Rallus aquaticus) ja hallpõsk-püti (Podiceps grisegena) elupaikade kaitse. 8 (15) Loodusala elupaigatüübi huumustoitelised järved ja järvikud (3160) kaitsel on eelkõige vajadus säilitada hüdroloogiline režiim ja liikidele olulised elupaigad ning vältida järve vee kvaliteedi halvenemist. Soo-lehtmetsade elupaiga (9080*) kaitsel on oluline säilitada kasvukoha looduslik veerežiim. Lamminiidu (6450) kaitsel on oluline säilitada elupaiga looduslik veerežiim ja vajalik on iga-aastane niitmine. Kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele tuleb säilitada head elupaiga-, toitumis- ja pesitsemistingimused ja rändlindudele säilitada head peatumis- ja toitumisalad. Loodusdirektiivi eesmärk on vältida Natura 2000 võrgustiku alade kahjustamist ning tagada loodusdirektiivi I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamine või taastamine. Linnudirektiivi üheks eesmärgiks on Natura 2000 linnualal tagada kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide soodne seisund. Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on veel kaitse-eeskirja (Vabariigi Valitsuse 17.10.2014 määrus nr 162, edaspidi kaitse-eeskiri) ja looduskaitseseaduse alusel pehme koeratubaka (Crepis mollis), aasnelgi (Dianthus superbus), valge vesiroosi (Nymphaea alba), ahtalehise ängelheina (Thalictrum lucidum), siberi võhumõõga (Iris sibirica), värvi-paskheina (Serratula tinctoria) ja künnapuu (Ulmus laevis) kasvukohtade ning tiigikonna (Rana lessonae), rabakonna (Rana arvalis) ja rohukonna (Rana temporaria) elupaikade kaitse. Lisaks on kaitsealal keskkonnaregistri andmetel registreeritud III kaitsekategooria aluse liigi suurkoovitaja (Numenius arquata) elupaik (keskkonnaregistri kood KLO9116632). Taotletava Aardla liivakarjääri mäeearadise vahetus läheduses asub Ropka-Ihaste looduskaitseala Aardla järve sihtkaitsevöönd (keskkonnaregistri kood KLO1101493), mille kaitse-eesmärgiks on kaitse-eeskirja § 10 lõike 1 kohaselt linnustiku elupaikade säilitamine. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on huumustoitelised järved ja järvikud, lamminiidud ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 koostamise raames telliti Kobras AS-ilt töö „Aardla poldri veetaseme reguleerimise uuring“ (2011, töö nr V 076), kus on Aardla järve ja poldri kujunemist põhjalikult kirjeldatud. Aardla järv ja selle ümbrus asub Emajõe lammil, Ropka ja Reola vahelisel tasandikul. 1987. aastal valmis Aardla järve ümbruses Aardla polder. Enne poldri rajamist ujutas Emajõgi Aardla järve piirkonda aegajalt üle ning see maa- ala oli kasutusest väljas. Polder asub 8 km ulatuses piki Reola-Konsu ürgorgu. Maapind poldril on ühtlase languga oru veerult lammi suunas. Ala on tasane ja vee äravoolu alalt ei ole, mistõttu on põhjaveetase kõrge. Ürgoru nõlvadele oli rajatud drenaaži ja kuivenduskraave, maa oli kasutuses üldiselt rohumaadena. Ürgoru põhjas asus Konsu jõe looduslik säng. Jõevool suunati oru veeru ja lammi vahele kaevatud Konsu kanalisse. Aardla järve piirkond asub kunagise Konsu soo keskosas, mis toitub põhja- ja tulvaveest, mille eesvooluks on Emajõgi. Alal levib ainult madalsoolasund, mis koosneb hästilagunenud puu-, pilliroo-, tarna- või lehtsambla turbast. Lasundi paksus on 1,9-5,1 m. Turba all on allikalubi, mille maksimaalne paksus on 4,1 m. Allikalubi moodustab kuni paari meetri kõrguseid omapäraseid künkakesi, mis tähistavad tõusallikaid. Aardla järve läheduses orulammil on 64 ha suurune järvelubjalasund. Aardla poldri rajamisel jäeti allikaalad looduslikuks, kuid Aardla järve veetaset alandati 1 m võrra. Kuigi allikalubjalasundit ei häiritud, sai kindlasti mõjutatud põhjavee juurdevool. Aardla polder, eriti selle madalam põhjapoolne osa, Aardla järv ja selle ümbrus, on oluline lindude rändepeatus- ja pesitsuskoht. Aardla polder on Eesti üks liigirikkamaid linnualasid. Liigirikkuse peamiseks põhjuseks ja ala suurimaks väärtuseks on kevadised üleujutused ning üleujutatud rohumaad, mis kujundavad taimestiku koosseisu ja maastiku lindude pesitsemiseks sobivaks (mätastunud, madalaveelised, ebaühtlase taimkattega rohumaad) ning loovad soodsad 9 (15) toitumistingimused (madalaveeliste alade mitmekesine ja arvukas mikroelustik). Seetõttu moodustavad ka suurema ja nähtavama osa siin veelise või poolveelise eluviisiga liigid nagu luiged, haned, pardid, vardid, huigad, lauk, tait, kurvitsalised, kajakad, viiresed ja tiirud. Üleujutuste ja liigniiskuse tõttu on Aardla polder nii kaitseala piires kui sellest väljaspool ka lindude kevadrändel massilise koondumise koht, soodne toitumisala näiteks must-toonekurele ja üleujutustest tingitud rikkaliku mikroelustiku tõttu väga hea pesitsus- ja toitumisala paljudele värvulistele. Ala suur liigirikkus teeb sellest soodsa toitumisala ka paljudele röövlindudele. Aardla polder on kunstlik rajatis. Ala veerežiimi on muudetud Konsu jõe poldrialast möödajuhtimise ja vett reguleeriva ühtset süsteemi moodustavate rajatiste abil (magistraal- ja kogumiskraavid, drenaaž, vabavooluregulaator, piirdetammid). Poldri rajamisega on alandatud Aardla järve veetaset 1 meetri võrra ning ühtlasi muudetud ka esialgset looduslikku veerežiimi kogu poldril. Poldri turbapinnas on kuivendamise tagajärjel vajunud kuni ca 60 cm ja seetõttu on eriti oluline, et Aardla järve veetase ja järve ümbritseva ala veerežiim ei muutuks ning põhjaveetase rohkem ei langeks. Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 punktis 4.4.1 Kaitse-eeskirja muutmine on toodud (lk. 63-64), et olemasolevate linnustikuandmete koondamisel selgus, et loodus- ja linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid (peamiselt hanelised, kahlajad, lauk ja rohunepp) kasutavad ka kavandatava kaitseala piiridest välja jäävat Aardla poldri lõunaosa, kuhu on kavandatud kaevandustegevus. Seepärast soovitati kaitsekorralduskavas kaaluda kaitseala piiride muutmist ja vastava kaitseala piiride laiendamise ettepaneku on teinud ka AS Kobras 2011. a oma töös „Aardla poldri veetaseme reguleerimise uuring“. Kaitsekorralduskava koostamise ajal ei olnud selge, kas tegemist on Natura 2000 linnu- ja loodusala kaitse-eesmärgiks seatud liikidele esmase elu- ja toitumispaigaga või on poldri põhjaosa ja ülejäänud kaitseala kulustumise ja võsastumise tõttu muutunud ajapikku ebasobivaks. Seetõttu nähti esmalt ette taastada ja hooldada Ropka-Ihaste LKA piiridesse jäävat osa ning seirata toimuvaid muutusi nii kaitseala sees kui väljaspool Aardla poldri osas ning hinnata kaitseala laiendamise otstarbekust. Pool-looduslike alade taastamis- ja hooldustöödega kaitseala piires on järkjärgult ka tegeletud, kuid ammendavat seiret ega rändlindude kogunemis-, puhke- ja toitumisalade uuringuid ei ole läbi viidud. Seepärast puudub kaitseala valitsejal ka veendumus, et kaitseala suudaks käeoleval hetkel kompenseerida linnu- ja loodusala eesmärgiks seatud liikide väljaspool kaitseala jäävate rände- ja pesitsuspaikade vähenemist kaevandusala arvelt. Vahetult väljaspool olemasoleva Ropka-Ihaste LKA piire on leitud ka kaitsealuseid taimeliike (2010. a balti sõrmkäppa jt), kuid ei ole selge, kas tegemist on kaitsealale oluliste leiukohtadega, mis vajaksid olemasoleva kaitseala piiride muutmise kaalumist. Seetõttu tuleks esmalt läbi viia elupaikade ja taimestiku inventuur. Uus taotletav mäeeraldis jääb kaitseala lähedusse, kaevandamine toimub nö kinnises süsteemis ilma põhjavee pumpamiseta, kuid paikneb Reola-Konsu ürgorus sügaval madalsoomuldadel (M‴) ja kõrge põhjaveega alal, asudes sama põhjaveerežiimiga piirkonnas nagu kaitseala Aardla järve sihtkaitsevöönd. Eelpool viidatud Kobras AS 2011. a töös on rõhutatud, et kogu polder on üks terviklik veesüsteem, mida tuleks kaitsta ühe alana. Hetkel ei hõlma kaitseala kogu poldriala ning on teadmata, kuidas toimub pinnases vee liikumine, kas ja kuidas hakkaks kaevandamisel tekkiv veekogu mõjutama Aardla järve ja seda ümbritseva ala veerežiimi. Seetõttu puudub Keskkonnaametil veendumus, et uue kaevandamisala rajamisel ei ole kaitseala veerežiimile negatiivset mõju. Veerežiimi muutus mõjutaks nii kaitse- eesmärgiks olevate elupaikade kui sellest sõltuvate liikide soodsat seisundit. Eeltoodut arvesse võttes ei ole Aardla poldri lõunaossa kavandatava kaevandustegevuse võimalik mõju Ropka-Ihaste loodus- ja linnualale teada ning negatiivne mõju ei ole olemasoleva info põhjal välistatud. Vastavalt Euroopa Ühenduste Nõukogu 21.04.1992 10 (15) direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta preambulale tuleb asjakohane hinnang anda iga kava või programmi kohta, mis tõenäoliselt oluliselt mõjutab juba määratud ala kaitse-eesmärke. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 30.11.2009 DIREKTIIV 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta artikkel 3 p 2 b näeb ette nii kaitseala sees kui ka sellest väljaspool asuvate linnustiku elupaikade hooldus ja hoidmine vastavalt nende ökoloogilistele vajadustele. Vastavalt Riigikogus 22.02.2005 vastu võetud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 punktile 2 on keskkonnamõju hindamine kohustuslik, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. 2.3.4. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Kavandatavast Aardla liivakarjäärist ca 2 km kaugusel põhja suunas asub tegutsev Aardlapalu liivakarjäär, mis jääb Ropka-Ihaste looduskaitsealale. Sellest tulenevalt võib kaevandamine Aardla liivakarjääri mäeeraldiselt avaldada koosmõjus Aardlapalu liivakarjääris kaevandamisega täiendavat mõju looduskaitsealale. 2.3.5. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused 1) Kuna ühendust vooluveekogudega ei kavandata, siis heljumi sattumine karjääri alalt vooluveekogudesse on välistatud. Karjääri piirile kavandatakse katendist valli (lae kõrgusega +33 m), mis kindlustab, et võimalike üleujutuste korral karjääri veekogu ümbritsevate veekogude veega otseselt ei segune. 2) Keskkonnahäiringute (müra) minimeerimiseks on otstarbekas karjääri tööaega reguleerida tööpäevadele ajavahemikule kell 7.00 – 19.00. 3) Maavara transpordiga võib teedel kuival aastaajal tekkida tolmu. Et vähendada tolmu levikut, tuleb kaevandamise ja vedude perioodil (kuival ajal) niisutada karjäärisiseseid teid ning platse. 4) Visuaalselt on maastikupilt tegevuse kestel häiritud. Hiljem, kui maa-ala korrastatakse, likvideeritakse ka visuaalne häiring. 2.4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaameti hinnangul on eelneva põhjal kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju, kuna: 2.4.1. Hetkel ei hõlma kaitseala kogu poldriala ning on teadmata, kuidas toimub pinnases vee liikumine, kas ja kuidas hakkaks kaevandamisel tekkiv veekogu mõjutama Aardla järve ja seda ümbritseva ala veerežiimi. Seetõttu puudub Keskkonnaametil veendumus, et uue kaevandamisala rajamisel ei ole kaitseala veerežiimile negatiivset mõju. Veerežiimi muutus mõjutaks nii kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade kui sellest sõltuvate liikide soodsat seisundit. Kavandatud kaevandamistegevus ei ole seotud kaitseala kaitsekorraldusega ega selleks otseselt vajalik ning eeltoodud põhjal ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. Seega tuleb jätkata Natura asjakohase hindamisega ja algatada KMH. 11 (15) Lähtudes eelnevast, on KMH vajalik eelnimetatud eeldatavalt oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamiseks. KMH korraldus: KeHJS § 8 lg-te 1 ja 2 järgi kannab KMH-ga seotud kulud Osaühing Inest Invest. KeHJS § 13 kohaselt tuleb Osaühingul Inest Invest koostada koostöös juhteksperdi või eksperdirühmaga juhteksperdi juhtimisel KMH programm ning esitada see Keskkonnaametile menetlemiseks. KMH programm on aluseks kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel ja KMH aruande koostamisel. Litsentseeritud juhtekspertide nimekirja leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: http://www.envir.ee/et/kmh-litsentsikomisjon. KMH programmi koostamisel tuleb arvestada KeHJS § 18 lg-ga 7, mille kohaselt, kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks (eelnevalt tuleb läbida otsustaja poolne nõuetele vastavuse kontroll, asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimine ning avalikustamine), jätab otsustaja KMH algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale. KeHJS § 11 lg 11 kohaselt kaevandamisloa taotluse menetlus peatub kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. III. ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis 11.10.2019 kirjaga nr 12-2/19/415-5 KeHJS § 11 lõike 22 ja haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 2 alusel Osaühingule Inest Invest, Kastre Vallavalitsusele, Kambja Vallavalitsusele ja Põllumajandusametile käesoleva eelhinnangu ja KMH algatamise otsuse eelnõu tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks kahe nädala jooksul. Keskkonnaametile esitasid arvamuse Osaühing Inest Invest 17.10.2019 kirjaga2 ning Põllumajandusamet 22.10.2019 kirjaga nr 14.5-1/1858-13. Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet nimetatud kirjades toodud vastuväiteid ja nendega arvestamist: 3.1. Osaühing Inest Invest 17.10.2019 kiri Inest Invest OÜ leiab, et KMH algatamine ei ole põhjendatud ja palub väljastada Aardla liivakarjääri kaevandamisloa. Inest Invest OÜ toob oma kirjas välja, et Ropka-Ihaste looduskaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000633) ning Ropka-Ihaste loodus- ja linnuala (rahvusvaheline kood EE0080313) kõrvale rajatav veekogu kaitseala veerežiimile negatiivset mõju ei avalda, vaid pigem on tegemist veelindude elupaika ja maastikku rikastava objektiga nagu on seda Aardlapalu liivakarjääris olev veekogu. Lisaks tuuakse kirjas välja, et kuna liiva kaevandamine toimub pikema aja jooksul ja põhjaveetase on kogu poldrialal kõrge, siis mingeid olulisi muutusi Aardla järve veetasemes ja järve ümbritseva ala veerežiimis kaasneda ei saa. Samuti väidab kaevandamisloa taotleja, et AS Kobrase poolt 2011. a läbiviidud uuring „Aardla poldri veetaseme reguleerimise uuring“ on vananenud. Inest Invest OÜ toob veel oma kirjas välja, et tänaseks on kaitseala lähialadele kerkinud uued elamurajoonid, liiklus on märgatavalt suurenenud, edukalt töötab Tartu lennujaam, rajatud on kergliiklusteed. Keskkonnaamet ei nõustu Inest Invest OÜ kirjas esitatud väidetega KMH algatamise mittevajalikkuse kohta ning märgib järgmist: 2 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.10.2019 dokumendina nr 12-2/19/415-6 3 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.10.2019 dokumendina nr 12-2/19/415-7 12 (15) 1. Peale AS Kobrase poolt 2011. a läbiviidud uuringut „Aardla poldri veetaseme reguleerimise uuring“ ei ole poldri veetaset ega ka ümbritsevate alade veerežiimi muudetud ning seetõttu on uuring endiselt asjakohane. 2. Taotleja väidab, et põhjavee veerežiimi ei mõjutata, aga väidete tõendamiseks vajaliku informatsiooni ei esita. Kaevandamisloa taotluse lisas oleval Aardla liivakarjääri läbilõigete joonisel nähtub, et karjäärist ida-kagu pool maapinna reljeef järsult tõuseb ja nagu näitavad geoloogilised lõiked, tõuseb ka põhjavee taseme absoluutkõrgus. Seega võib eeldada, et kaevandamisalale hakkaks toimuma pidev pinna- ja põhjavee pealevool. See tähendab, et kaevandamisala soovitud veetase (30,5 m) ilma pumpamata ei püsi. Keskkonnaamet on seisukohal, et kaevandamisala rajamisega kaasneb suure tõenäosusega ka ümbruskonna veerežiimi muutus, mis võib negatiivselt mõjutada Ropka-Ihaste looduskaitseala veerežiimi. Ka Põllumajandusamet on seisukohal, et kaevandamisala rajamisega mõjutatakse põhjavee veerežiimi. 3. Planeeritava kaevandamisala vahetus läheduses asub Ropka-Ihaste looduskaitseala Aardla järve sihtkaitsevöönd (keskkonnaregistri kood KLO1101493), mille kaitse-eesmärgiks on kaitse-eeskirja4 § 10 lõike 1 kohaselt linnustiku elupaikade säilitamine. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on huumustoitelised järved ja järvikud, lamminiidud ning soostuvad ja soo- lehtmetsad, mis on ühtlasi ka üle-euroopalisse kaitsealade võrgustiku Natura 2000 kuuluva Ropka-Ihaste loodusala kaitse-eesmärgiks. Loetletud elupaigatüübid on väga tundlikud veerežiimi muutuste suhtes. Riikliku hanede seire 2017. a andmetel oli kevadine hanede kogum Aardla poldril ca 64 500 isendit, mis tõendab Aardla järve ja selle lähiümbruse olulisust haneliste rändepeatuspaigana. Sealjuures kasutavad hanelased iga-aastaselt toitumisala- ja peatumiskohana ka planeeritavat kaevandamisala. Lisaks on Aardla järve ja selle lähiümbrusega seotud kaitseala kaitse- eesmärgiks olevad linnuliigid nagu rohunepp, mustviires, väikekajakas, hallpõsk-pütt, väikehuik jne, kelle esinemisalad jäävad kaevandamisala vahetusse lähedusse või kaevanduse 200 m häiringuala piiridesse. Teadmata on, kuidas mõjutavad läbiviidavad tööd ka Ropka- Ihaste linnuala kaitse-eesmärgiks olevaid liike. Kaevandamisala lõpptulemusest (tekkiv veekogu) kui kaevanduse positiivsest mõjust ei ole Keskkonnaameti hinnangul asjakohane rääkida, sest suurimat keskkonnamõju avaldavad ümbruskonnale eelkõige mürarikkad tööd nagu kaevandamisala ettevalmistus- ja kavandamistööd. Eelnevast tulenevalt puudub Keskkonnaametil endiselt veendumus, et uue kaevandamisala rajamisel ei ole kaitseala veerežiimile, kaitsealal pesitsevatele ja rändel peatuvatele liikidele ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikade ja neist sõltuvate liikide soodsale seisundile negatiivset mõju. Eeltoodut arvesse võttes ei ole Aardla poldri lähialale kavandatava kaevandamistegevuse võimalik mõju Ropka-Ihaste loodus- ja linnualale teada ning negatiivne mõju ei ole olemasoleva info põhjal välistatud. Vastavalt Euroopa Ühenduste Nõukogu 21.04.1992 direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta preambulale tuleb asjakohane hinnang anda iga kava või programmi kohta, mis tõenäoliselt oluliselt mõjutab juba määratud ala kaitse-eesmärke. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 30.11.2009 DIREKTIIV 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta artikkel 3 p 2 b näeb ette nii kaitseala sees kui ka sellest väljaspool asuvate linnustiku elupaikade hooldus ja hoidmine vastavalt nende ökoloogilistele vajadustele. 4 Vabariigi Valitsuse 17.10.2014 määrus nr 162 13 (15) Vastavalt Riigikogus 22.02.2005 vastu võetud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 punktile 2 on keskkonnamõju hindamine kohustuslik, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kavandatud kaevandamine ei ole seotud kaitseala kaitsekorraldusega ega selleks otseselt vajalik. Eeltoodud põhjal ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. Seega on Keskkonnaamet endiselt seisukohal, et tuleb jätkata Natura asjakohase hindamisega ja algatada KMH. Kaevandamisloa taotleja tõi välja, et tänaseks on kaitseala lähialadele kerkinud uued elamurajoonid, liiklus on märgatavalt suurenenud, töötab Tartu lennujaam ning rajatud on kergliiklusteed, mille kumulatiivset mõju Ropka-Ihaste loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele tuleb koos kaevanduse mõjudega KMH käigus kindlasti hinnata. 3.2. Põllumajandusameti 22.10.2019 kiri nr 14.5-1/1858-1 Põllumajandusamet on seisukohal, et kaevandamise käigus ei tohi kaevandatavalt alalt liivasegune vesi sattuda lääne-loode küljelt kaevandusalaga piirnevasse eesvoolu. Et vältida kaevandusalale liigse vee kogunemist väljaspoolt ja liiva sattumist kaevandusalalt maaparanduse eesvoolu, pakub Põllumajandusamet välja alljärgneva lahenduse: Tuleb rajada kaevandusala põhja-kirde piirile piirdekraav suubumisega lääne-loode pool paiknevasse maaparanduse eesvoolu lõiku ja kaevandusala ida-kagu piirile piirdekraav suubumisega Lingi maaüksuse edelapiiril paiknevasse maaparanduse eesvoolu lõiku. Piirdekraavidega lõigatakse ära kaevandusalale valguv pinna- ja põhjavesi ning juhitakse kaevandusalast mööda maaparanduse eesvoolu. Piirdekraavide põhja absoluutkõrgus ei tohiks ületada 30,5 m. Põllumajandusamet nõustub järeldusega, et tuleb algatada KMH, arvestades selles Põllumajandusameti seisukohti. Keskkonnaamet nõustub Põllumajandusameti seisukohtadega ning arvestab nendega KMH menetluses. IV. OTSUSTUS Lähtudes eelnevast ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-le 3, § 6 lg 2 p-le 2 ja lg-le 22, § 9 lg-le 1, § 11 lg-tele 2, 4 ja 11, § 12 lg-le 1, § 18 lg- le 7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p-le 8, Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruste kinnitamine” lisa 1 „Keskkonnaameti keskkonnaosakonna põhimäärus“ p-dele 2.5.1, 2.5.2 ja 3.9.4 ning käesolevas eelhinnangus esitatud kaalutlustele, otsustan: 1. Algatada keskkonnamõju hindamine Osaühing Inest Invest (registrikood 10650644) Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotlusele. 2. KMH käigus tuleb hinnata eelhinnangus nimetatud mõjusid, mille hulka kuulub ka Natura asjakohase hindamise läbiviimine. 3. Keskkonnauuringute vajadus tuleb välja selgitada keskkonnamõju hindamise käigus. 4. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. Piiriülest olulist mõju ei ole ette näha. 14 (15) 5. Osaühingul Inest Invest esitada KMH programm Keskkonnaametile nõuetele vastavuse kontrollimiseks hiljemalt 18 kuu jooksul käesoleva KMH algatamise otsusest arvates. Vastasel juhul jätab Keskkonnaamet 10.07.2019 esitatud kaevandamisloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle Osaühingule Inest Invest. 6. Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse menetlus peatub kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. 7. KMH-ga seotud kulud kannab Osaühing Inest Invest. Keskkonnaamet teavitab Osaühing Inest Invest Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse KMH algatamisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo keskkonnaosakond Marju Kuldmaa 7762419 [email protected] Mariliis Paal 740 6819 [email protected] 15 (15) Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm LISA 3. PÕLLUMAJANDUSAMETI SEISUKOHT AARDLA LIIVAKARJÄÄRI KAEVANDAMISLOA TAOTLUSE KMH ALGATAMISE EELNÕULE (22.10.2019 KIRI NR 14.5-1/1858-1) Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 28 / 30 Aardla küla Martin Nurme Teie: 11.10.2019 nr 12-2/19/415-5 juhataja maapõuebüroo Meie: 22.10.2019 nr 14.5-1/1858-1 keskkonnaosakond Keskkonnaamet Seisukoht Aardla liivakarjääri kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise algatamise eelnõule. Lugupeetud Martin Nurme Põllumajandusamet tutvus Teie poolt esitatud Osaühing Inest Invest Aardla liivakarjääri kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelnõuga. Liivakarjäär on kavandatud enamuses Lingi maaüksusele (katastritunnus 18501:001:0562) ja põhjapoolses küljes osaliselt Treiali maaüksusele (katastritunnus 18501:001:0461). Nimetatud katastriüksused paiknevad maaparandussüsteemi ehitise Aardla polder 2102360010250/001 maa-alal ja osaliselt lõunapoolses servas maaparandussüsteemi ehitise Lingi metsakuivendus 2102360010250/002 maa-alal. Kavandatav liivakarjääri ala piirneb lõuna-edela poolsest ja lääne-loode poolsest küljest maaparanduse eesvooluga, üks eesvoolu lõik läbib kavandatavat liivakarjääri ala. Praegu juhitakse liigne pinna- ja põhjavesi planeeritavalt liivakarjääri alalt ära drenaažisüsteemi ja ala läbiva eesvoolu lõigu kaudu. Karjääri rajamisega likvideeritakse projekteeritavasse alasse jääv drenaažisüsteem ja eesvoolu lõik. Põllumajandusamet on seisukohal, et kaevandamise käigus ei tohi kaevandatavalt alalt liivasegune vesi sattuda lääne-loode küljelt kaevandusalaga piirnevasse eesvoolu. Eelnõu punktis 1.3 kirjeldatakse, et selle vältimiseks planeeritakse karjääri edela-lääne poolsesse külge kaevanduse katendist tõkkevall lae absoluutkõrgusega 33,0 m. Samas eelnõu punktis kirjeldatakse ka, et liivakarjäärile moodustub kaevandamisjärgselt veekogu, mille veetaseme keskmiseks absoluutkõrguseks kujuneb 30,5 m. Liivakarjäärile absoluutkõrgusega 33,0 m tõkkevalli rajamisega tõkestatakse põhja-kirde suunalt pealevalguva põhjavee ja ida-kagu suunalt pealevalguva pinna- ja põhjavee läbipääs karjääriga piirnevasse eesvoolu ja pealevalguv vesi koguneb karjääri alale. Kuna karjäärist ida-kagu pool maapinna reljeef järsult tõuseb ja nagu näitavad geoloogilised lõiked ka põhjavee taseme absoluutkõrgus tõuseb (Maavarauuringud OÜ töö 19-203), siis toimub kavandatava karjääri alale pidev pinna- ja põhjavee pealevool kuni pealevalguv vesi hakkab jooksma üle tõkkevalli. Seega selliselt pakutud lahendusega ei ole võimalik ilma pideva vee pumpamiseta tagada karjääri alal kavandatud veetaseme absoluutkõrgust 30,5 m. Kaevandamise ajal vee pumpamisega maaparanduse eesvoolu on oht, et eesvoolu pumbatakse liivasegust vett, millega Põllumajandusamet ei saa nõustuda. Et vältida kaevandusalale liigse vee kogunemist väljaspoolt ja liiva sattumist kaevandusalalt maaparanduse eesvoolu, pakub Põllumajandusamet välja alljärgneva lahenduse: Tuleb rajada kaevandusala põhja-kirde piirile piirdekraav suubumisega lääne-loode pool paiknevasse maaparanduse eesvoolu lõiku ja kaevandusala ida-kagu piirile piirdekraav Tähe 4 / 51010 Tartu / 746 0604 /[email protected] / www.pma.agri.ee Registrikood 70000071 suubumisega Lingi maaüksuse edelapiiril paiknevasse maaparanduse eesvoolu lõiku. Piirdekraavidega lõigatakse ära kaevandusalale valguv pinna- ja põhjavesi ning juhitakse kaevandusalast mööda maaparanduse eesvoolu. Piirdekraavide põhja absoluutkõrgus ei tohiks ületada 30,5 m. Põllumajandusameti arvates ilma piirdekraave rajamata ei ole eelpool toodud põhjustel eelhinnangu punktis 3.5 lõige 1) esitatud väide õige! Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et piirdekraavide rajamisega muudetakse tõenäoliselt tugevasti põhjavee režiimi. Kokkuvõttes nõustub Põllumajandusamet eelnõu punkti 4 järeldusega, et tuleb algatada KMH, arvestades selles käesoleva kirjaga esitatud Põllumajandusameti seisukohti. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud / Margus Türk peaspetsialist Põllumajandusameti Ida regioon 2 (2) Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm LISA 4. KASTRE VALLAVALITSUSE SEISUKOHT AARDLA LIIVAKARJÄÄRI KAEVANDAMISLOA TAOTLUSE KMH ALGATAMISE EELNÕULE (11.12.2019 KIRI NR 5-1/1788) Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 29 / 30 Aardla küla KASTRE VALLAVALITSUS Ivo Ojamäe [email protected] Marju Kuldmaa 11.12.2019 nr 5-1/1788 [email protected] Seisukoht Aardla liivakarjääri kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise kohta OÜ Inest Invest (registrikood 10650644, aadress Aardla küla, Kastre vald, 62104 Tartu maakod) esitas 10.07.2019 Keskkonnaametile taotluse maavara kaevandamiseks keskkonnaloa saamiseks Aardla liivakarjääri mäeeraldisele. Keskkonnaamet teavitas 14.08.2019 kirjaga nr 12-2/19/415-4 maavara kaevandamise loa taotluse menetlusse võtmisest ning 13.11.2019 kirjaga nr 12-2/19/415-9 keskkonnamõju hindamise algatamisest Aardla liivamaardla maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele. Aardla liivakarjääri mäeeraldis asub Tartu maakonnas Kastre vallas Aardla külas valdavalt Lingi (katastriüksuse tunnus nr 18501:001:0562) maaüksusel. Teenindusmaa põhjaosa jääb vähesel määral ka Treiali maaüksuse lõunaserva (katastriüksuse tunnus nr 18501:001:0461). Katastriüksus kuulub eraomandisse. Haaslava valla üldplaneeringus ei ole maavara kaevandamist antud piirkonnas ette nähtud. Kõnealune Aardla liivakarjääri ala juhtiv maa sihtotstarve on maatulundusmaa. Kastre Vallavalitsuse 09.03.2019 korraldus nr 135, mis nõustus Aardla uuringuruumis teostatavate geoloogiliste uuringutega on andnud mitte nõustumise hilisema maavarade kaevandamisega Lingi ja Treiali maaüksustel. Keskkonnaameti 10.10.2019 koostatud „Keskkonnamõju hindamise algatamine Aardla liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele“ punkti 4 eelhinnangu järeldustes seisneb, et Keskkonnaameti hinnangul on kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju, mistõttu tuleb jätkata Natura asjakohase hindamisega ja algatada keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõjude hindamise eesmärk on anda otsustajale teavet kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks. Tulenevalt eeltoodust, nõustub Kastre Vallavalitsus keskkonnamõju hindamise algatamisega kuid seejuures tuleks arvestada ka kehtiva Haaslava üldplaneeringuga, mis ei näe ette maavarade kaevandamist kõnealuses piirkonnas. Kastre Vallavalitsus Reg. kood 77000370 Konto: Vallamaja, Kurepalu küla, Tel: 7 446 524 EE531010102034612006 Kastre vald E-post: [email protected] SEB Pank 62113 Tartumaa http://www.kastre.ee Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnu Muru Abivallavanem Teadmiseks: Vallo Mulk Karen Katri Voll 53414205 [email protected] Tartumaal Kastre vallas Aardla külas Aardla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm LISA 5. INEST INVEST OÜ SEISUKOHT AARDLA LIIVAKARJÄÄRI KAEVANDAMISLOA TAOTLUSE KMH ALGATAMISE EELNÕULE (KIRI 17.10.2019) Kobras AS töö nr 2020-013 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald, 30 / 30 Aardla küla Teie 11.10.2019 nr 12-2/19/415-5 Meie 17.10.2019 Inest Invest OÜ seisukoht Keskkonnaametile Keskkonnamõju hindamise algatamise eelnõu kohta Aardla liivakarjääri osas (10.10.2019) 1987. a. ENSV päevil rajatud 1270 ha Aardla polder oli mõeldud 1200-pealise veisekarja söödaga varustamiseks. Kuigi tänaseks suurfarme enam ei eksisteeri, räägitakse ikka veel Aardla poldrist kui siiani eksisteerivast süsteemist, milline lähenemine on sisuliselt täiesti vale. 2008. a. küll finatseeriti PRIA poolt Aardla maaparandusühingut poldri taastamistöödeks toetustega üle 7 milj. EEK, milleks ei olnud aga esitatud ühtegi majanduslikku põhjendust ja eraldatud raha seatud eesmärke ei täitnud. Täna poldril mingit veepumpamist ei toimu, sest ka selleks puudub majanduslik põhjendus. Lisaks on Keskkonnameti korraldusel poldrialal kuni 15. juulini heina niitmine keelatud, kuid hiljem varutud heina söödaväärus on nullilähedane – seda isegi juhul, kui kellelgi sellist heina vaja oleks ja mainitud pumbad töötaksid. Aardla poldrialal tuleks looduskaitse seisukohalt taastada pigem endine veerežiim. Poldrisüsteem koos kraavide ja pumplatega on pidevat hoolt nõudev tervik. Täna polder ei tööta, avatud on vabavoolu regulaatorid ja nii poldri kui Aardla järve veetase sõltub Emajõe veetasemest. Seega on Põllumajandusameti murelik arvamus pumpadest asjatundmatu, sest pumbad ei tööta juba 11 aastat. Ropka–Ihaste kaitseala loodi 1992. a. peamiselt veelindude kaitsealana. Keskkonnaameti veendumus, et kaitseala läheduses tekkiv veesilm mõjub kaitseala veerežiimile negatiivselt ei ole millegagi põhjendatud. Lisanduvat 14,3 ha veeala tuleb näha positiivsena – kui tulevast veelindude elupaika ja maastikku rikastavat objekti. On ilmselge, et väljaspoole kaitsala piire kavandatav uus veekogu ainult soodustab veelindude elupaikade loomist, mitte ei vähenda väljaspool kaitseala jäävate rände- ja pesitsuspaikasid kaevandusala arvelt. Aardlapalu liivakarjääris juba toimub liiva kaevandamine, mille tagajärel tekkinud veekogu on veelinnud omaks võtnud. Seega kaitsealast väljajäävast poldrialast probleemi tõstatamine ei ole tõsiseltvõetav, sest poldriala on juba võsastunud, hooldamata rohumaadel kasvab nõges ja Aardla järv on kinni kasvamas. Et liiva kaevandamine toimub pikema ajaperioodi kestel ja põhjaveetase on kogu poldrialal kõrge, mingeid olulisi muutusi Aardla järve veetasemes ja järve ümbritseva ala veerežiimis kaasneda ei saa. AS Kobras poolt 2011. a. tehtud «Aardla poldri veetaseme reguleerimise uuring» on paraku vananenud. Tänaseks on kaitseala lähialadele kerkinud uued elamurajoonid, liiklus on märgatavalt suurenenud, edukalt töötab Tartu lennujaam, rajatud on kergliiklusteed. Rääkida rajatava Aardla liivakarjääri negatiivsest mõjust keskkonnale tundub ülaltoodut arvestades pigem silmakirjalik. Läbi kumab soov tellida arendaja kulul lihtsalt formaalne KMH, et litsenseeritud spetsialistidele tööd anda. Eelnevast lähtudes leiab Inest Invest OÜ, et KMH läbiviimiseks mõtestatud vajadus puudub ja palub väljastada Aardla liivakarjääri kaevandamisloa. Lugupidamisega Tõnu Ojamaa juhatuse esimees Inest Invest OÜ (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel