Võrumaa Rõuge vald Varstu aleviku kergliiklustee - Maanteeamet

Failid

Sisu (failidest)

Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 02.03.2020 09:55 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: teeprojekti 19062 koosk6lastamine MA Manused: taotlus_kooskolastada_tehnovorgu_ja_-rajatise_projekt_P19062_Maanteeamet.asice From: Kalle Muru <[email protected]> Sent: Friday, February 28, 2020 10:27 AM To: [email protected] Subject: teeprojekti 19062 koosk6lastamine MA Tere. OÜ Reaalprojekt koostab Rõuge Vallavalitsuse tellimusel "Varstu aleviku jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti". Töö P19062. Projekti käigus rajatakse olemasoleva sõidutee kõrvale valgustusega jalgrtatta- ja jalgtee. Osa olmasolevast sõiduteest kuulub riigimaantee 25242 Varstu tee koosseisu (km 1,03 - 2,236). Olete väljastanud oma seisukohad projekti koostamiseks 16.05.2019 kirjaga nr 15-2/19/22459-2 (tee-ehituslik osa) ja 22.10.2019 kirjaga 15-2/19/47759-2 (valgustuse osa). Käesolevaga esitame kooskõlastamise taotluse koos projekti materjalidega. Kontaktisikuks on OÜ Reaalprojekt projektijuht Uku Audova (tel. 433 6144, 511 3773, [email protected]). Lugupidamisega Kalle Muru OÜ Reaalprojekt Seda e-posti on pahavara suhtes Avast viirusetõrjega kontrollitud. www.avast.com TAOTLUS KOOSKÕLASTADA TEHNOVÕRGU JA -RAJATISE PROJEKT Kellele MAANTEEAMET Registrikood 7000 1490 Juriidiline aadress Tallinn 10916, Teelise 4 Kellelt Asutuse nimi OÜ Reaalprojekt Registri- või isikukood 10765904 Juriidiline aadress või elukoht Tallinna tn 45, Viljandi 71008 Kontaktaadress Tallinna tn 45, Viljandi 71008 Telefon 433 6144 E-post [email protected] 1. E sitatavad materjalid: Dokumendi liik (ehitusprojekt, tehniliste tingimuste või nõuete taotlus) Dokumenti nimetus (esitatava dokumendi täpne nimetus) Dokumendi nr. ehitusprojekt Varstu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt P1 9 0 62 FORMTEXT FORMTEXT 2. O bjekti asukoht ( maakond, vald, küla, tee nr, nimetus, asukoht teel ( km -vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid ) Võru maakond, Rõuge vald , Varstu alevik Mnt 25242 Varstu tee, km 1,03 – 2,236 3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg Rajada valgustatud jalgratta- ja jalgtee sõidutee kõrvale eesmärgiga ta gada kergliiklejate turvalisem liikumine . Ehitusaeg: 20 20 aasta. 4. Põhjendus vajaduse kohta projekteerida tehnovõrk ja –rajatis riigitee maale ( Asjaõigusseadus § 158 lõige 1 ja § 158 1 lõige 1) Jalgratta ja jalgtee rajamine koos teevalgustusega riigitee kõrvale 5 . Eelnevad kooskõlastused teistelt Maanteeameti osakondadelt T aotleja Ees- ja perekonnanimi Kalle Muru (juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku esindaja) Allkiri /allkirjastatud digitaalselt/ Taotluse esitamise kuupäev 2 8 . 0 2 .20 20 .a. Varstu jalgratta- ja jalgtee; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 7.02.2020 Töö nr P19062 Varstu aleviku jalgratta- ja jalgtee Köide 02: Välisvalgustus Seletuskiri Tellija: Rõuge Vallavalitsus Rõuge 66201 Võru maakond tel +372 785 9312 e-post: [email protected] kontaktisik: Martin Umbleja e-post: [email protected] Tel +372 5333 1369 Projekteerija: Reaalprojekt OÜ Tallinna 45 71008 Viljandi tel 433 6144 e-post: [email protected] Koostaja: Marko Kool Tallinn 2020 P19062_PP_EL_seletuskiri.docx lk 1/13 Varstu jalgratta- ja jalgtee; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 7.02.2020 SISUKORD 1 ÜLDOSA ............................................................................................................................... 3 1.1 Projekti koostamise eesmärk ja alused .......................................................................................... 3 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................ 5 2.1 Olemasolev situatsioon ................................................................................................................. 5 2.2 Geodeetilised uuringud ................................................................................................................. 6 2.3 Ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ................................................................. 6 2.4 Kultuurimälestised ........................................................................................................................ 6 2.5 Keskkonnakaitselised objektid ...................................................................................................... 6 3 PROJEKTLAHENDUS ....................................................................................................... 7 3.1 Projekti üldandmed ....................................................................................................................... 7 3.1.1 Üldist ...................................................................................................................................................... 7 3.1.2 Elektriülekande liinid ............................................................................................................................. 8 3.1.3 Telekommunikatsioonisüsteemid ........................................................................................................... 8 3.1.4 Välisvalgustus ........................................................................................................................................ 9 4 TÖÖDE TEOSTAMINE ................................................................................................... 12 4.1 Üldosa ......................................................................................................................................... 12 4.2 Tehnoloogia................................................................................................................................. 13 4.2.1 Üldist .....................................................................................................................................................13 P19062_PP_EL_seletuskiri.docx lk 2/13 Varstu jalgratta- ja jalgtee; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 7.02.2020 1 ÜLDOSA 1.1 Projekti koostamise eesmärk ja alused Varstu aleviku Kesk tänava-äärse jalgratta- ja jalgtee rajamise eesmärgiks on kergliiklejatele ohutuma liiklemise tagamine. Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest ja juhenditest: 1. EVS-EN 12464-2:2014-Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 2: Välistöökohad. 2. EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse. 3. EVS-HD 60364-4-41:2007 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest. 4. EVS-HD 60364-5-51:2009 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Üldjuhised. 5. EVS-HD 60364-5-52:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud. 6. EVS-HD 60364-5-534:2008 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-53: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Kaitselahutamine, lülitamine ja juhtimine. Jaotis 534: Liigpingekaitsevahendid. 7. EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid. 8. EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldise käit. Osa 1: Üldnõuded. 9. Elektrilevi OÜ 0,4 – 20 kV võrgustandardid. 10. CEN/TR 13201 - 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised. 11. EVS-EN 13201 - 2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Toimivusnõuded. 12. EVS-EN 13201 - 3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Toimivuse arvutamine. 13. EVS-EN 13201 - 4:2015 Teevalgustus. Osa 4: Valgusliku toimivuse mõõtemeetodid. 14. EVS-EN 13201 - 5:2015 Teevalgustus. Osa 5: Energiatõhususnäitajad. 15. EVS 932:2017 Ehitusprojekt. 16. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 9 ,,Nõuded ehitusprojektile“. 17. Tallinna Kommunaalameti 22.12.2016 käskkiri nr 121 „Tallinna linna välisvalgustuse hämardamise väärtuste kinnitamine“. 18. EVS 843:2016 Linnatänavad. P19062_PP_EL_seletuskiri.docx lk 3/13 Varstu jalgratta- ja jalgtee; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 7.02.2020 19. EVS 935-1:2017 Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega. Osa 1. Kvaliteedi üldnäitajad ja juhisväärtused. 20. EVS 935-2:2017 Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega. Osa 2. Arvutamine ja mõõtmine. Projekti koosseisus antud töömahuloendi (hinnapakkumuste loetelu) koostamise aluseks on Maanteeameti poolt väljatöötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused” versioon 18.02.2019. Geodeetilise alusplaani on koostanud Reaalprojekt OÜ (töö nr G19060; Varstu kergliiklustee geoalus; august 2019). P19062_PP_EL_seletuskiri.docx lk 4/13 Varstu jalgratta- ja jalgtee; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 7.02.2020 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 2.1 Olemasolev situatsioon Projekteeritav jalgratta- ja jalgtee saab alguse Pilpametsa tänava mahasõidust ning kulgeb Kesk ja Ritsiku tänavate ristmikuni. Pilpametsa tänavast kuni mnt nr 25189 Varstu-Tagakolga tee ristmikuni jääb projekteeritav jalgratta- ja jalgtee riigitee nr 25242 Varstu tee maa-alale (va. Varstu järvega piirnev lõik), sealt edasi kohaliku Kesk tänava maa-alale. Projekti mahus rekonstrueeritav tänavavalgustus on planeeritud välja ehitada mitmes etapis. Olemasolev tänavavalgustus viia lõplikult tööst välja alles siis, kui kõik etapid on välja ehitatud. Tööde järjekord on esitatud punktis 3.1.4. Projekteeritud lõigul on järgmised lõikumised kommunikatsioonidega:  Sidekaabliga pk 17+42; 17+43; 17+47;100+52; 100+89; 101+07; 102+19; 105+90; 106+47; 107+20;202+67; 202+77;202+99; (Telia Eesti AS)  Sidekanalisatsiooniga pk 20+34;200+48; (AS Connecto ELA SA)  Madalpinge õhuliiniga Pk 17+86; 20+23;22+73; 100+72; 200+10; 202+94; (Elektrilevi OÜ)  Madalpinge kaabliga pk 25+56; 27+32; 16+86; 202+90; (Elektrilevi OÜ)  Keskpingekaabliga pk 16+86 (2tk);20+51-20+67 (paremal)201+60 (2tk); 202+70; 26+19; (Elektrilevi OÜ)  Kõrgekpinge õhuliiniga pk 22+67; 202+88; (Elektrilevi OÜ)  Olmekanalisatsiooni trassiga pk 17+15; (OÜ Rõuge Kommunaalteenus)  Veetrassiga pk 17+16; 100+24; 202+68; (OÜ Rõuge Kommunaalteenus) Projekteeritud lõigul on järgmised paralleelkulgemised kommunikatsioonidega:  Sidekaabliga Pk 10+15-10+82; 106+42-107+27; 16+91-22+74; 16+92-17+43; 17+34- 17+43; 100+00-101+15; 102+72-104+82; 201+97-203+03; (Telia Eesti AS)  Sidekanalisatsiooniga pk 9+60-9+97; 20+49-20+67 (paremal); 107+12-107+27; (AS Connecto ELA SA)  keskpinge kaabliga Pk 18+47-19+37; 26+19-29+14 (Elektrilevi OÜ);  madalpingekaabliga Pk 19+14-19+25 (2tk);202+90-203+03; 22+78-26+89; 26+69- 26+89 (2tk); 26+89-27+30; 26+89-27+32; (Elektrilevi OÜ)  madalpinge õhuliiniga Pk 19+81-20+23; 201+39-202+34; 24+65-25+58; (Elektrilevi OÜ) P19062_PP_EL_seletuskiri.docx lk 5/13 Varstu jalgratta- ja jalgtee; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 7.02.2020 2.2 Geodeetilised uuringud Geodeetilised uuringud on esitatud eelprojekti lisas eraldi aruandena (OÜ Reaalprojekt, töö G19060). 2.3 Ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused Geoloogilised uuringud on esitatud eelprojekti lisas eraldi aruandena (OÜ Reaalprojekt töö GL19068). 2.4 Kultuurimälestised Projekteeritava jalgratta- ja jalgtee naabrusse jääb Kultuurimälestiste registrisse kuuluv II maailmasõjas hukkunute ühishaud ( reg. nr. 5739). Mälestise kaitsevöönd on 50m. Mälestise kaitsevöönd on kantud plaanijoonisele. Mälestisel ja mälestise kaitsevööndis kehtivad Muinsuskaitseseaduse §24 ja §25 tulenevad kitsendused. Peamised muinsuskaitselised kitsendused ja kitsenduste osas tehtavad leevendused:  Muinsuskaitseameti ja omavalitsuse loata on keelatud ehitamine, kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine, teede, trasside ja võrkude rajamine ning remontimine, haljastus-, raie- ja kaevetööd. Aladele, kuhu ei ulatu mälestist või selle kaitsevööndit, tuleb ehitustöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§§30-33, 41) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Arheoloogiamälestisel ja selle kaitsevööndis tuleb ehitustöödel tagada arheoloogiline uurimine. Uuringutega seotud kulud kannab tööde tellija (MuKS § 35 lg 7, § 40 lg 5). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia Muinsuskaitseameti vastavat tegevusluba omav ettevõtja (MuKS § 34 lg 4, § 36). NB! Enne tööde alustamist tuleb võtta Muinsuskaitseametist luba tööde teostamiseks. 2.5 Keskkonnakaitselised objektid Projektiga hõlmatav teelõik paikneb osaliselt Varstu järve (VEE 2137520) ja Raudsepa oja (VEE1157100) piiranguvööndites ning puurkaevude (PRK0010899 ja PRK0010890) sanitaarkaitsealal. NB! Enne ehituse algust informeerida Keskkonnaametit. P19062_PP_EL_seletuskiri.docx lk 6/13 Varstu jalgratta- ja jalgtee; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 7.02.2020 3 PROJEKTLAHENDUS 3.1 Projekti üldandmed Projekteeritav lõik on jaotatud kolmeks osaks, millede mahud on välja toodud eraldi. I lõik (trassi algusest kuni pk-ni 104+84): Projekteeritava jalgratta- ja jalgtee pikkus antud lõigul on 484 m. Projekteeritava lõigu algus mnt 25242 km 0,954. Projekteeritava jalgratta- ja jalgtee algus Pk 100+00 (vastab mnt 25242 km-le 1,027) Projekteeritava lõigu lõpp: Pk 104+84 (ei jää maantee äärde). II lõik (Pk 104+84 kuni Varstu-Tagakolga tee ristmikuni (ka): Projekteeritava lõigu pikkus on 810m. Projekteeritava lõigu algus: Pk 104+84 (ei jää maantee äärde) Projekteeritava lõigu lõpp /riigimaantee lõpp: Pk 202+67 (vastab mnt 25242 km-le 2,236) III lõik- vallale kuuluv tee (Varstu-Tagakolga tee ristmikust kuni trassi lõpuni): Projekteeritava lõigu pikkus on 667m. Projekteeritava jalgratta- ja jalgtee algus algus: Pk 202+67 (vastab mnt 25242 km-le 2,236) Projekteeritava lõigu lõpp: Pk 29+14 3.1.1 Üldist Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada tehnotrassi valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba. Vajadusel tuleb koostöös kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väike-mehhanismidega. Mehhanismide kasutamisel (nt. tihendamisel) kaablite või torutrasside (kanalite) kohal tuleb arvestada, et trass oleks eelnevalt kaetud vähemalt 25cm paksuse pinnase kihiga, kui pole teisiti määratud trassi valdaja poolt. Vajadusel on kommunikatsioonidega ristumistel oleva trassi kõrvale või uude kohta (vastavalt kooskõlastusele) ette nähtud paigaldada kaitse/reservtoru(d). Kaablitorude paigaldamisel tuleb arvestada, et paigaldatav toru peab jääma minimaalselt 1,0m sügavusele maapinnast. Kõik reservtorude otsad tuleb kinni katta (sulgeda korkidega), et takistada nendesse pinnase sisse valgumist. Üldiselt kasutatakse kõikjal sõidutee all A-tugevusklassi kaitsetorusid, ristumisel jalgteega võib kasutada ka B-tugevusklassi kaitsetorusid. P19062_PP_EL_seletuskiri.docx lk 7/13 Varstu jalgratta- ja jalgtee; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 7.02.2020 Ehitajal tuleb arvestada, et kui ehituse käigus ilmneb, et kaevamissügavus ületab kaabli (nt sidekaabel) paiknemissügavuse, siis üldjuhul tuleb kaabel töö käigus langetada uue süvendi põhja rajatud künasse. Selleks tuleb süvendi põhja tõmmata ~30-40cm sügavune küna (vagu), süvendi põhja kaabli alla rajada ~10cm paksune liivapadi, millele kaabel langetatakse. Küna(vagu) täidetakse peale kaabli langetamist pealt liivaga. Joonisel on kujutatud kaablikanali paigaldamise tüüplõiget. 3.1.2 Elektriülekande liinid Antud projekti mahus elektriülekandeliine ei projekteerita. Olemasolevad elektriülekande liinid on esitatud projekti plaanijoonisel. Ehitustegevuse käigus tuleb välja selgitada kõikide projektialal paiknevate elektriülekande liinide sügavused ning vajadusel tuleb maakaablid langetada normide kohastele sügavustele (kõvakattega pinnal minimaalselt 1,0m). Tee alla jäävad maakaablid kaitsta poolitatavate kaitsetorudega. Tööde teostamisel Elektrilevile kuuluvate elektriülekande liinide kaitsevööndis lähtuda projektile väljastatud tehnilistest tingimustest ja kooskõlastuse tingimustest. 3.1.3 Telekommunikatsioonisüsteemid Antud projekti mahus sidetrasse ei projekteerita. Olemasolevad telekommunikatsioonisüsteemid on esitatud asendiplaanil. Tööde teostamisel telekommunikatsioonisüsteemide kaitsevööndis, lähtuda projektile väljastatud tehnilistest tingimustest ja kooskõlastuse tingimustest. Tee alla jäävad maakaablid kaitsta poolitatavate kaitsetorudega. P19062_PP_EL_seletuskiri.docx lk 8/13 Varstu jalgratta- ja jalgtee; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 7.02.2020 3.1.4 Välisvalgustus Projekteeritud valgustite ja kaablite paiknemine on näidatud asendiplaanil ja ühendamine elektriskeemil. Ehitustööde läbiviimise järjekord Ehitustööd on planeeritud läbi viia kolmes etapis. Olemasolev valgustus viia tööst lõplikult välja alles siis, kui uus võrk on valmis. Eriti oluline on seda jälgida mastide demonteerimisel (v.a tee ehitusele ette jäävad kaks masti).  Ettevalmistatavate töödena rekonstrueerida asendiplaani joonisel näidatud õhuliinid. „Varstu I“ alajaama toitel olev õhuliin jääb osaliselt ette etapp II kergliiklustee ehitamisele, mistõttu liin vajab ümber ehitamist . Liini nihutamiseks paigaldada asendiplaani joonisel näidatud kohtadesse kaks tõmmitsatega masti. Mastide vahele paigaldada õhukaabel. Sõiduteega ristumistel asendada õhuliini paljasjuhtmed isoleeritud õhukaabliga. Kuni uue maakaabli töösse viimiseni (fiider F4) säilitada olemasolev 2-juhtmeline õhuliiniühendus läbi Kesk tn 16 kinnistu algusega tänavavalgustuse juhtimiskilbist LJK_1. Demonteerida ainult kaks tee ehitusele ette jäävat masti. Kaupluse vastas asuval mastil (PK 21+10) paiknev töökorras valgusti tõsta ringi kaupluse parklas asuvale mastile. Säilitada LJK_1 kilbist alguse saav ja Jõe tn 12 kinnistul asuvasse masti ühendatud tänavavalgustuse õhuliin kuni uue fiider F3 valgustusvõrgu valmimiseni (etapp III). „Varstu kooli“ kioskalajaamas paiknevast tänavavalgustuse juhtimiskilbist LJK_2 alguse saav tänavavalgustuse õhuliin rekonstrueerida asendiplaani joonisel näidatud mahus. Paralleelselt maanteega kulgev õhuliinivisang ja ülekäiguraja juures olev mast demonteerida alles pärast uue fiider F2 valgustusvõrgu valmimist (etapp II).  Etapp I mahu piir on näidatud asendiplaanil. Valgustusvõrgu fiidriskeem on näidatud elektriskeemil punasena (fiider F1). Fiidri toide võtta Varstu kooli alajaama toitel olevast olemasolevast liitumispunktist. Rekonstrueerida alajaamast alguse saav õhuliin (vt. punkti Ettevalmistavad tööd).  Etapp II mahu piir on näidatud asendiplaani joonisel. Valgustusvõrgu fiidriskeem on näidatud elektriskeemil sinisena (fiider F2). Fiidri toide võtta Varstu I alajaama toitel olevast olemasolevast liitumispunktist. Paigaldada asendiplaani joonisel näidatud kohta reservtoru perspektiivsele tänavavalgustuse maakaablile. Olemasolev õhuliin demonteerida pärast uue valgustusvõrgu väljaehitamist.  Etapp III mahu piir on näidatud asendiplaani joonisel. Valgustusvõrgu fiidriskeem on näidatud elektriskeemil rohelisena (fiider F3). Fiidri toide võtta Varstu I alajaama toitel olevast olemasolevast liitumispunktist. Olemasolev õhuliin demonteerida pärast uue valgustusvõrgu väljaehitamist. P19062_PP_EL_seletuskiri.docx lk 9/13 Varstu jalgratta- ja jalgtee; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 7.02.2020 Välisvalgustuse juhtimine Projekteeritud välisvalgustid võtta olemasolevate juhtimiskilpide toitele. Juhtimiskilp LJK_1 asub „Varstu I“ alajaama kõrval paikneval mastil. Juhtimiskilp LJK_2 asub „Varstu kooli“ kioskalajaamas. Ühendused olemasoleva võrguga on näidatud elektriskeemidel. Paigaldada vastavalt arvutatud lühisvoolu väärtusele kilpidesse uued fiidrikaitselülitid. Valgustusklassi valik ja valgusarvutused Sõidutee valgusarvutuste osas on lähtutud valgustusklassist M5. Kõnnitee valgusarvutuste osas on lähtutud valgustusklassist P5. Kasutatud valgustite vahetus on lubatud ainult Tellija ja projekteerija kirjalikul nõusolekul. Valgusteid võib vahetada ainult samaväärsete või paremate tehniliste näitajatega valgustite vastu kui on teostatud valgusarvutused mis tõestavad valitud valgustite sobivust ja valgustuse vastavust normidele. Käesolevas projektis on valgustusarvutus teostatud programmiga DIALux Evo 8.2 ja on esitatud lisas. Valgustustite valik Sõidutee valgutus on lahendatud valgustitega BGP761 T25 1 xLED64-4S/830 DN11. Projekteeritud valgusti võimsus on 49,5W, valgusviljakus 6400lm, optika DN11, valgusti värvustemperatuur 3000K. Sõiduteelt kõrval asuvate alade valgustamiseks on kasutatud sama tüüpi, kuid väiksema võimsusega valgustit BGP761 T25 1 xLED45-4S/830 DN11. Projekteeritud valgusti võimsus on 34W, valgusviljakus 4500lm, optika DN11, valgusti värvustemperatuur 3000K. Eraldi paikneva kergliiklustee valgustamiseks on kasutatud valgustit BGP760 T25 1 xLED16- 4S/830 DN11. Projekteeritud valgusti võimsus on 13,2W, valgusviljakus 1600lm, optika DN11, valgusti värvustemperatuur 3000K. Ülekäiguradade valgustamiseks on kasutatud valgustit BGP760 T25 1 xLED54-4S/757 DPR1. Projekteeritud valgusti võimsus on 34,5W, valgusviljakus 5700lm, optika DPR1, valgusti värvustemperatuur 5700K. Valgustipostid ja valgustipunktide paiknemine Mastide kõrgus ja konsooli tüüp on näidatud asendiplaani joonisel. Metallpostid paigaldada selleks ette nähtud jalanditesse. Jalandi ülemine ots peab jääma 0,1…0,15 m kõrgemale paigalduskoha planeeritud kõrgusest st. jalandi paigaldamisel nõlva, tuleb arvestada selle kaldega. Jalandi alla teha 0,25 m paksune paekillustik täidis ja peale paigaldada kummitihend. Jalandite paigaldamisel tuleb arvestada koostatud vertikaalplaneeringuga. Postide jalandid paigaldada nii, et posti fikseerimise reguleerimispoldid jalandile oleksid ligipääsetavad asfaltkatet lõhkumata. Kaablite sisenemised posti teostada viisil, et kaabliavad ei kahjustaks kaabli väliskesta (nt posti läbiviigud katta plastmaterjaliga või kasutada avades spetsiaalseid läbiviigupukse). Kõikidesse postidesse on ette nähtud ühenduskomplekt valgusti(-te) P19062_PP_EL_seletuskiri.docx lk 10/13 Varstu jalgratta- ja jalgtee; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 7.02.2020 kaitseaparatuuri paigaldamiseks, valgusti ja kaablite ühendamiseks ning posti tulevate kaablite jätkamiseks. Postisiseste ühenduste korral arvestada, et klemmliistu avad ei jääks võimalusel sõidetava tee poole. Kaabelliinid Kaabli montaažil jälgida kaablitootja poolt lubatud painderaadiusi ja tõmbejõudusid. Kaevamistööd teiste kommunikatsioonide kaitsevööndis teostada käsitsi. Ehitustööde käigus näha ette meetmed olemasolevate liinirajatiste kaitse tagamaks nende säilivus ehitustöödel, tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused. Maakaabel paigaldada kogu ulatuses kaablikaitsetorusse Ø75 mm rõngastugevusega 750N. Kaabli paigaldamisel järgida nõutavat vähimat horisontaalset ja vertikaalset vahekaugust teiste kommunikatsioonidega. Kaablite paigaldamisel lähtuda järgnevas tabelis toodud vahekaugustest. Nimetus Vahekaugus või sügavus, m Paralleelkulgemisel Ristumisel Vee- ja kanalisatsioonitoru ≥ 1,0/ >1,0 ≥ 0,25/ ≥0,5 Sidekaabel / -trass 0,25....0,5/ >0,5 ≥ 0,15/ ≥0,5 Gaasitoru ≥ 1,0/ 1,0 ≥ 0,2/ ≥0,5 Kaugküttetorustik v. Kanali pealispind ≥ 2,0/ - ≥ 0,25/ ≥0,5 Elektrikaabel ≥ 0,07/ ≥0,1 ≥0,1/≥0,25...0,5 Maandus Lubatav puutepinge 0,4 kV võrgus ühefaasilisel maaühendusel ≤ 50 V tagatakse toite automaatse kiire väljalülitamisega 5 s jooksul. Kordusmaanduse rajamisel tagada maandusimpedantsi väärtus ≤ 30 Ω, kui maandusolud seda võimaldavad. Maanduspaigaldise kontuuri võib paigaldada kaevatavasse kaablikaevisesse. Kõikides mastides on ette nähtud olemasoleva PEN- juhtme ühendamine metallmasti selleks ette nähtud maanduse klemmiga. Maanduspaigaldis koosneb kahest vertikaalmaandurist ja 10 m horisontaalsest maandurist maapinda. Vertikaalmaandurite vahe maanduspaigaldise kontuuri kiires peab jääma minimaalselt 6 m. Vertikaalmaandureid ühendav maandusjuht paigaldada allapoole maakaabelliini trassi min 0,7 m sügavusele pinnasesse. P19062_PP_EL_seletuskiri.docx lk 11/13 Varstu jalgratta- ja jalgtee; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 7.02.2020 4 TÖÖDE TEOSTAMINE 4.1 Üldosa Teetöödel juhinduda Majandus- ja taristuministri määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude teostusjoonised. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma tehnovõrkude valdaja esindaja. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine. Juhul kui see osutub võimatuks tuleb sellest teavitada piirinaabritest maaomanikke ja pärast tööde lõpetamist taastada kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve (nt. mahasõitude ehitus, piirirajatistega seotud tööd jne). Omanikke tuleb teavitada ka likvideerimistöödest (nt. aiad, hekk, puud jmt.) ning nende poolse soovi korral võimaldada neil need endal teostada. Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt projektlahendusele. Maaomanike teavitamise ja nendepoolsete tingimuste menetlemise teostab Tellija. P19062_PP_EL_seletuskiri.docx lk 12/13 Varstu jalgratta- ja jalgtee; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 7.02.2020 Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste eiramised on keelatud. Eelpooltoodu eiramisel on töövõtja (ehitaja) kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega. 4.2 Tehnoloogia 4.2.1 Üldist Tööde teostamisel tuleb juhinduda kehtivatest normidest. Projektiga määratud ehituseks vajalike tööde mahud on esitatud kululoendis, mille koostamise aluseks on Maanteeameti poolt välja töötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused”. Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Peale ehitustööde lõppemist objektil esitab Töövõtja Tellijale teostusmõõdistamise, mis peab vastama „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ (Majandus- ja taristuministri määrus 14.04.2016 nr 34). Teostusmõõdistamise täpsus peab olema 1:500-le ning jooniste väljatrüki mõõtkava 1:1000. P19062_PP_EL_seletuskiri.docx lk 13/13 1:5000 5-01 Joonise nr Mõõtkava Varstu alevik, Rõuge vald, Võrumaa 0m 58 A Varstu aleviku jalgratta- ja jalgtee Ω L= 115 =30 Ik= Rm< 20 5W 5W 49,m/1m 1 EL 1 2 49,m/1m 8 L2 8 L1 Köide; eriosa Ω 30 19 1 2 3 4 2 6 5 1 <= 1 Välisvalgutuse elektriskeem Rm 1 2 1 2 18 1 2W 23 54 6 13,6m 1 2 1 1 2 1 2 2 1 2 1 1 2 2 2 1 L3 17 1 2 2W PP 13,6m 1 2 L2 16 Staadium Ω 30 2W <= Rm 13,6m 2W L1 13,6m 15 Ω 30 L2 <= Rm 13 2W 14 13,6m P19062 2W L3 13,6m 2W 13,6m L3 Joonise nimetus L1 Töö nimetus 12 Asukoht Töö nr 2W 1113,6m 2W L2 13,6m 1 Ω L 30 <= Rm [email protected] 10 P19062_PP_EL-5-01_elskeem.dwg / 07.02.2020 10916 Tallinn Estonia www.reaalprojekt.ee tel +372 608 11 00 2W Reaalprojekt OÜ 9 13,6m Pärnu mnt 463 L3 Rõuge vallavalitsus 2W 13,6m L2 8 Ω 30 <= W Rm 3,2 7 1 6m 1 L U. Audova M. Kool 5W 27,m/1m 8 L3 6 Teedeala vastutav 5W 27,m/1m Fail / Kuupäev: Projektijuht: 5 8 L2 Kontrollis: spetsialist: Insener: Tellija 5W 27,m/1m 8 L1 4 Ω 5W 30 Rm <= 27,m/1m 8 L3 3 5W 49,m/1m 8 L2 "Varstu kooli" alajaam F14 2 5W 49,m/1m 0Ω 8 L1 3 3x20A <= 1 Rm 5W 49,m/1m 8 L3 Ω 30 <= Rm m 60 A 19 L=6 170 = 5W 5W I k 49,m/1m 34,6m 8 L2 L3 2 F1 K_ LJ jaam la 5W 18 li a 49,m/1m oo uk 8 L1 rst Va 5W 17 49,m/1m 8 L3 Ω 30 <= Rm 16 5W 49,m/1m 1 8 L2 1 3 2 1 12 3 1 2 15 1 2 1 5W 49,m/1m 8 L1 2 14 1 1 1 2 1 2 3 5W 1 2 3 49,m/1m 1 8 L3 Ω 30 1 2 <= Rm 13 5W 49,m/1m 1 8 L2 5W 12 2 1 3 49,m/1m 5W 27,m/1m 1 8 L1 8 L2 11 10 2 1 2 3 1 2 1 2 5W 3 3 2 1 3 49,m/1m Ω 1 1 12 1 1 W 8 L3 =30 7,5 m m< 9 2 8m/11 R L 5W 8 49,m/1m 2W 8 L2 13,m/1m 8 L2 5W 7 49,m/1m 2W 8 L1 13,m/1m 8 L1 5W 27,m/1m 6 8 L2 20 5W 49,m/1m 8 L3 <=30Ω 2W m R 13,m/1m 8 L3 5 5W 49,m/1m 2W 13,m/1m 0A 8 L2 8 L2 97 I k= 4 5W 49,m/1m 2W 8 L1 13,m/1m 8 L1 3 2 34 6m ,5W 5W =30Ω 34, 1 < 6m 2Rm 1 L3 L F4 m aa 5W l aj 49,m/1m Ia 1 1 F JK_ rstu 2 1 8 L1 2W L Va 30 Ω 13,m/1m F3 <= 8 L1 Rm 2 49,5 1m W 8m/L2 Ω 30 <= Rm 5W 2 1 2 1 1 49,m/1m 1 1 2 2 1 1 3 3 3 8 L3 5W 1 49,m/1m 2 2 1 3 1 4 8 L1 5W 49,m/1m 5 8 L2 Ω 30 <= Rm L=20m W 5 49,m/1m 4x50 2 3 2 1 1 1 6 8 L3 5W 2 2 31 3 1 49,m/1m 1 7 8 L1 2 2 1 2 3 13 2 1 1 1 5W 49,m/1m 8 8 L2 Ω 30 <= 3 21 3 2 1 1 Rm 5W 49,m/1m 9 8 L3 "Varstu I" alajaam 1 2 2 3 3 1 1 2 2 3 3 11 2 1 2 3 1 2 1 3 3 1 2 5W 3x32A 49,m/1m 10 8 L1 5W 49,m/1m 11 8 L2 1 2 3 1 2 1 2 1 12 5W 0m 49,m/1m 61 A Ω 8 L31 2 L= =184 30 3 <= 1 2 3 1 Ik Rm 13 1 2 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 Töö nr P19062 Varstu aleviku jalgratta- ja jalgtee Seletuskiri Tellija: Rõuge Vallavalitsus Rõuge 66201 Võru maakond tel +372 785 9312 e-post: [email protected] kontaktisik: Martin Umbleja e-post: [email protected] Tel +372 5333 1369 Projekteerija: Reaalprojekt OÜ Tallinna 45 71008 Viljandi tel 433 6144 e-post: [email protected] projektijuht: Uku Audova kontaktisik: Uku Audova Viljandi 2020 P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 1/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 SISUKORD 1 ÜLDOSA ............................................................................................................................... 4 1.1 Projekti koostamise eesmärk ja alused .......................................................................................... 4 2 OLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................. 7 2.1 Olev situatsioon ............................................................................................................................. 7 2.2 Geodeetilised uuringud ............................................................................................................... 11 2.3 Ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................... 11 2.4 Kultuurimälestised ...................................................................................................................... 11 2.5 Keskkonnakaitselised objektid .................................................................................................... 12 3 PROJEKTLAHENDUS ..................................................................................................... 13 3.1 Projekti üldandmed ..................................................................................................................... 13 3.2 Plaani- ning vertikaallahendus .................................................................................................... 14 3.3 Mullatööd .................................................................................................................................... 16 3.4 Katend ......................................................................................................................................... 16 3.4.1 Katendi konstruktsioon..........................................................................................................................16 3.5 Liikluskorraldus .......................................................................................................................... 22 3.5.1 Üldosa ...................................................................................................................................................22 3.5.2 Liiklusmärgid ........................................................................................................................................23 3.5.3 Teemärgised ..........................................................................................................................................23 3.5.4 Kergliiklustee piire ................................................................................................................................23 3.5.5 Bussipeatused ........................................................................................................................................24 3.5.6 Ehitusaegne liikluskorraldus .................................................................................................................24 3.6 Vee ärajuhtimine ......................................................................................................................... 24 3.6.1 Kraavid ..................................................................................................................................................24 3.6.2 Truubid ..................................................................................................................................................25 3.6.3 Sademevee kanalisatsioon .....................................................................................................................26 3.6.4 Drenaaž .................................................................................................................................................29 3.7 Tehnovõrgud ............................................................................................................................... 29 3.7.1 Üldist .....................................................................................................................................................30 3.7.2 Välisvalgustus, elektrivarustus ja siderajatised .....................................................................................30 3.8 Rajatised ...................................................................................................................................... 31 3.8.1 Puhkekohad ...........................................................................................................................................31 3.8.2 Trepid ....................................................................................................................................................31 3.8.3 Piirdeaiad...............................................................................................................................................31 3.9 Haljastus ...................................................................................................................................... 32 4 TÖÖDE TEOSTAMINE ................................................................................................... 33 4.1 Üldosa ......................................................................................................................................... 33 4.2 Tehnoloogia ................................................................................................................................. 35 4.2.1 Üldist .....................................................................................................................................................35 4.2.2 Ettevalmistustööd ..................................................................................................................................35 4.2.3 Ehitustööd .............................................................................................................................................36 P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 2/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 4.3 Keskkonnakaitse.......................................................................................................................... 36 4.4 Kasutamis- ja hooldamisjuhend .................................................................................................. 37 P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 3/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 1 ÜLDOSA 1.1 Projekti koostamise eesmärk ja alused Varstu aleviku Kesk tänava-äärse jalgratta- ja jalgtee rajamise eesmärgiks on kergliiklejatele ohutuma liiklemise tagamine. Käesoleva koondprojekti koosseisu kuuluvad järgmised kaustad v. lisad, mis on koostatud antud projekti käigus, kuid antakse välja eraldi kaustadena: Köide 01 – Teedeehituslik osa. Köide 02 – Välisvalgustus (OÜ Reaalprojekt, töö P19062) Lisa 1 - Geodeetiliste tööde aruanne (Tellijale) Lisa 2 – Geoloogilised uuringud (Tellijale) Lisa 3 – krundijaotusplaanid (Tellijale) Lisa 4 – projekti eelarve (Tellijale) Rõuge Vallavalitsuse kontrollitud andmetel on käesoleva projektiga haaratud maa-alal kehtivad või algatatud järgmised planeeringud või muud projektid: 1. Varstu valla üldplaneering (kehtestatud Varstu Vallavolikogu määrusega nr 9 18.11.2008.a.) 2. Varstu aleviku jalgratta- ja jalgtee eskiisprojekt (Selektor OÜ. Töö nr P14012 31.10.2014). P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 4/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 Töö teostamisel on aluseks võetud: - Rõuge Vallavalitsuse tellimus ja projekti lähteülesanne (täpsustatud töökoosoleku protokollides); - Maanteeameti 16.05.2019 kirjas nr 15-2/19/22459-2 toodud märkused - OÜ Reaalprojekt poolt 2019. a. augustis koostatud maa-ala topo-geodeetiline alusplaan M 1:500, töö G19060; - OÜ Reaalprojekt poolt 2019. a. oktoobris teostatud geoloogilised uurimistööd, töö GL19068; - Olevate katastriüksuste ja kinnistute piirid seisuga august 2019.a. Projekteerimisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest ja juhenditest: 1) Ehitusseadustik; 2) Tee projekteerimise normid (MTM 05.08.2015.a. määrus nr 106); 3) Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 02.07.2015.a. määrus nr 82); 4) Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitusperioodiks (MA peadirektori 10.01.2017.a. käskkiri nr 0015); 5) Teetööde tehnilised kirjeldused, (2019-XXX, MA peadirektori 18.02.2019.a. käskkiri nr 1-2/19/096); 6) EVS 901-1:2009 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid.; 7) EVS 901-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained; 8) EVS 901-3:2009 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud.; 9) EVS 901-20:2013 Katsemeetodid. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine.; 10) EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioon; 11) EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid; 12) EVS-EN 206:2014 + A1:2016 Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus; 13) EVS-EN 1340:2003 + AC:2006 (parandus EVS-EN 1340:2003 + AC:2006/AC2014) Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid.; 14) EVS-EN 1338: 2003+AC:2006/AC2013 Betoonist sillutuskivid. Nõuded ja katsemeetodid; 15) EVS-EN 1342:2012 Looduskivist sillutuskivid välissillutiseks; 16) EVS 613:2001/A1:2008/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; 17) EVS 614:2008/A1:2016 Teemärgised ja nende kasutamine; 18) EVS-EN 1317 Teepiirdesüsteemid. Osad 1-5; 19) EVS-EN 12271:2007 Pindamine: Nõuded; P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 5/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 20) EVS 843:2016 Linnatänavad; 21) EVS-EN 124:2015 Rest- ja kontrollkaevude luugid sõidu- ja kõnnitee aladele. Osad 1-6; 22) EVS 932:2017 Ehitusprojekt; 23) EVS 848:2013/AC2013 Väliskanalisatsioonivõrk; 24) RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; 25) Nõuded tehnovõrkude ja –rajatiste teemaale paigaldamise kavandamisel (MA 2016-010); 26) Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (MA peadirektori 05.01.2016.a. käskkiri nr 0001); 27) Riigiteede liikluskorralduse juhis. Nõuded liikluse korraldamisele, liikluskorraldusvahenditele ja nende kasutamisele. (2018-008, MA peadirektori 30.11.2018 käskkiri 1-2/18/496); 28) Bussipeatuste, platvormide ja –paviljonide rajamise põhimõtted – Maanteeameti Ühistranspordi osakond, 15.10.2014 – esitlusmaterjal; 29) Tähistatavate teede liigid, juhatus ja teeninduskohamärkide paigaldamise kord ning sihtpunktidele viitamise süsteem (MTM 09.07.2015.a. määrus nr 89, muudetud MTM 29.01.2018 määrusega nr 7); 30) Riigiteede haljastustööde juhis. (MA 2018-13, MA 20.12.2018 KK nr 1-2/18/545); 31) Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded. (MTM 14.04.2016.a. määrus nr 34); 32) Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel (MA peadirektori 13.05.2008.a. käskkiri nr 102); 33) Geotehniliste uuringute juhis (2018-014, MA peadirektori 15.11.2018 käskkiri 1- 2/18/462); 34) Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (2016-012, MA peadirektori 22.11.2016 käskkiri nr 0215); 35) Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (2017-003, MA peadirektori 29.03.2017.a käskkiri nr 0088); 36) Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (MA peadirektori 23.12.2015.a. käskkiri nr 0314, lisad 22.03.2016.a.); 37) Pindamisjuhis (2017-20, MA peadirektori 28.12.2017 käskkiri nr 0326); Projekti koosseisus antud töömahtude koondtabeli (hinnapakkumuste loetelu) koostamise aluseks on Maanteeameti poolt väljatöötatud “Teetööde tehniline kirjeldus”. Teetööde tehniliste kirjelduste infosüsteem asub Maanteeameti koduleheküljel. P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 6/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 2 OLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 2.1 Olev situatsioon Projekteeritav jalgratta- ja jalgtee saab alguse Pilpametsa tänava mahasõidust ning kulgeb Kesk ja Ritsiku tänavate ristmikuni. Pilpametsa tänavast kuni mnt nr 25189 Varstu-Tagakolga tee ristmikuni jääb projekteeritav jalgratta- ja jalgtee riigitee nr 25242 Varstu tee maa-alale (va. Varstu järvega piirnev lõik), sealt edasi kohaliku Kesk tänava maa-alale. Käesoleval hetkel projekteeritaval lõigul jalgratta- ja jalgteed puuduvad. Välja on ehitatud ainult Varstu tee km-tel 1,65-1,7 asuv ülekäigukoht koos Kultuuri tänavale viiva jalgratta- ja jalgtee lõiguga (Foto 1). Foto 1 OÜ Reaalprojekt Jalgtee lõik (kruuskattega) on olemas ka Varstu järve põhjaküljes järve rannast kuni vallamajani (Foto 2). Mnt nr 25242 Varstu teest kuni Järve rannani on olev kruuskattega tee jalakäijate ja sõidukite ühiskasutuses. Foto 2 OÜ Reaalprojekt P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 7/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 Järveäärsel lõigul on kaks ristumist Raudsepa ojaga, millest esimene on lahendatud puitsillaga, teine on vana veskitamm. Veskitammi juures paikneb tuletõrje veevõtukoht. Vallamaja ees paikneb 12-13,5m laiune asfaltplats, mida kasutatakse parkimiseks. Plats läheb sujuvalt üle Järve tänavaks, mis on kohati ainult 3,5m laiune (Foto 3). Foto 3 OÜ Reaalprojekt Järve tänava ristumisel mnt-ga nr 25242 on rajatud trepp, kust saab alguse koolini kulgev jalgtee (Foto4). Foto 4 OÜ Reaalprojekt Järve tn ja Kultuuri tn vahelisel lõigul jalgratta- ja jalgteed puuduvad. Varstu lasteaia ees on teekate kiiluna laiem (laiemas kohas on katte laius 11,6m) ning seda kasutatakse parkimiseks. Parkimisala ja sõidutee on teekattemärgistusega eraldamata. See on väga ohtlik, kuna seal seisvad autod piiravad nähtavust vahetult pärast parkimisala asuval teeületuskohal. Kesk tn 4 kinnistu piirdeaias on Kesk tn poole väravad, milleni viiv mahasõit ei ole aktiivses kasutuses (Foto 5). P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 8/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 Foto 5 OÜ Reaalprojekt Lasteaia ja Varstu bussipeatuse vaheline ala on väga tasane, tee pikikalded jäävad vahemikku 0- 0,5%. Teekate on laiusega 8,2-9,2m. Varstu bussipeatuse esine on kuni ootekojani, mis paikneb sõidutee teljest 13,5m kaugusel, asfalteeritud (Foto 6). Foto 6 OÜ Reaalprojekt Teelõik bussipeatuse ja mnt nr 25189 Varstu-Tagakolga tee vahel on samuti väga tasane ja alla 0,5% pikikaldega. Sõidutee katte laius on 9,5-12m. Jaama tn 7 kinnistu piirdeaeda on alustatud väravate tegemisega (Foto 7), sinna viiv mahasõit ei ole aktiivses kasutuses kuigi krundile puudub mujalt ligipääs. P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 9/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 Foto 7 OÜ Reaalprojekt Varstu-Tagakolga mnt ristmikust algab kohalik tee – Kesk tänav, mille katte laius jääb vahemikku 5,25-7,6m. Kui riigitee kate on hiljuti pinnatud ja suhteliselt heas korras, siis kohaliku tee kate on kohati ära vajunud (mõnes kohas on tee põikkalle üle 6%). Tee pikikalle trassi lõpupoole jääb vahemikku 1,5-2% (Foto 8). Foto 8 OÜ Reaalprojekt Projekteeritud lõigul on järgmised lõikumised kommunikatsioonidega: • Sidekaabliga pk 17+42; 17+43; 17+47;100+52; 100+89; 101+07; 102+19; 105+90; 106+47; 107+20;202+67; 202+77;202+99; (Telia Eesti AS) • Sidekanalisatsiooniga pk 20+34;200+48; (AS Connecto ELA SA) • Madalpinge õhuliiniga Pk 17+86; 20+23;22+73; 100+72; 200+10; 202+94; (Elektrilevi OÜ) • Madalpinge kaabliga pk 25+56; 27+32; 16+86; 202+90; (Elektrilevi OÜ) • Keskpingekaabliga pk 16+86 (2tk);20+51-20+67 (paremal)201+60 (2tk); 202+70; 26+19; (Elektrilevi OÜ) P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 10/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 • Kõrgekpinge õhuliiniga pk 22+67; 202+88; (Elektrilevi OÜ) • Olmekanalisatsiooni trassiga pk 17+15; (OÜ Rõuge Kommunaalteenus) • Veetrassiga pk 17+16; 100+24; 202+68; (OÜ Rõuge Kommunaalteenus) Projekteeritud lõigul on järgmised paralleelkulgemised kommunikatsioonidega: • Sidekaabliga Pk 10+15-10+82; 106+42-107+27; 16+91-22+74; 16+92-17+43; 17+34- 17+43; 100+00-101+15; 102+72-104+82; 201+97-203+03; (Telia Eesti AS) • Sidekanalisatsiooniga pk 9+60-9+97; 20+49-20+67 (paremal); 107+12-107+27; (AS Connecto ELA SA) • keskpinge kaabliga Pk 18+47-19+37; 26+19-29+14 (Elektrilevi OÜ); • madalpingekaabliga Pk 19+14-19+25 (2tk);202+90-203+03; 22+78-26+89; 26+69- 26+89 (2tk); 26+89-27+30; 26+89-27+32; (Elektrilevi OÜ) • madalpinge õhuliiniga Pk 19+81-20+23; 201+39-202+34; 24+65-25+58; (Elektrilevi OÜ) 2.2 Geodeetilised uuringud Geodeetilised uuringud on esitatud eelprojekti lisas eraldi aruandena (OÜ Reaalprojekt, töö G19060). 2.3 Ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused Geoloogilised uuringud on esitatud eelprojekti lisas eraldi aruandena (OÜ Reaalprojekt töö GL19068). 2.4 Kultuurimälestised Projekteeritava jalgratta- ja jalgtee naabrusse jääb Kultuurimälestiste registrisse kuuluv II maailmasõjas hukkunute ühishaud ( reg. nr. 5739). Mälestise kaitsevöönd on 50m. Mälestise kaitsevöönd on kantud plaanijoonisele. Mälestisel ja mälestise kaitsevööndis kehtivad Muinsuskaitseseaduse §24 ja §25 tulenevad kitsendused. Peamised muinsuskaitselised kitsendused ja kitsenduste osas tehtavad leevendused: • Muinsuskaitseameti ja omavalitsuse loata on keelatud ehitamine, kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine, teede, trasside ja võrkude rajamine ning remontimine, haljastus-, raie- ja kaevetööd. P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 11/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 Aladele, kuhu ei ulatu mälestist või selle kaitsevööndit, tuleb ehitustöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§§30-33, 41) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. NB! Enne tööde alustamist tuleb võtta Muinsuskaitseametist luba tööde teostamiseks. 2.5 Keskkonnakaitselised objektid Projektiga hõlmatav teelõik paikneb osaliselt Varstu järve (VEE 2137520) ja Raudsepa oja (VEE1157100) piiranguvööndites ning puurkaevude (PRK0010899 ja PRK0010890) sanitaarkaitsealal. NB! Enne ehituse algust informeerida Keskkonnaametit. P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 12/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 3 PROJEKTLAHENDUS 3.1 Projekti üldandmed Projekteeritav lõik on jaotatud kolmeks osaks, millede mahud on välja toodud eraldi. I lõik (trassi algusest kuni pk-ni 104+84): Projekteeritava jalgratta- ja jalgtee pikkus antud lõigul on 484 m. Projekteeritava lõigu algus mnt 25242 km 1,015. Projekteeritava jalgratta- ja jalgtee algus Pk 100+00 (vastab mnt 25242 km-le 1,027) Projekteeritava lõigu lõpp: Pk 104+84 (ei jää maantee äärde). II lõik (Pk 104+84 kuni Varstu-Tagakolga tee ristmikuni (ka): Projekteeritava lõigu pikkus on 810m. Projekteeritava lõigu algus: Pk 104+84 (ei jää maantee äärde) Projekteeritava lõigu lõpp /riigimaantee lõpp: Pk 202+67 (vastab mnt 25242 km-le 2,236) III lõik- vallale kuuluv tee (Varstu-Tagakolga tee ristmikust kuni trassi lõpuni): Projekteeritava lõigu pikkus on 667m. Projekteeritava jalgratta- ja jalgtee algus algus: Pk 202+67 (vastab mnt 25242 km-le 2,236) Projekteeritava lõigu lõpp: Pk 29+14 Jalgratta- ja jalgtee põhiparameetrid: katte laius 2,0m mulde laius 2,5m katte põikkalle 2,0% (ühepoolne) tugipeenra põikkalle 4,0% mulde nõlvus 1:2 ja suurem Riigimaantee põhiparameetrid: sõiduraja laius 2,75m pool katte laiusest olemasolev või 3,25m (lõikudel, kus JJT paikneb sõiduteega samas ristlõikes) tugipeenra laius olemasolev või 0,5m katte põikkalle 1,5-3,0% tugipeenra põikkalle 4,0% Vallale kuuluva Kesk tänava põhiparameetrid: sõiduraja laius 2,25m pool katte laiusest olemasolev või 2,75m (lõikudel, kus JJT paikneb sõiduteega samas ristlõikes) P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 13/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 tugipeenra laius olemasolev või 0,5m katte põikkalle 1,5-3,0% tugipeenra põikkalle 4,0% Projekteerimise lähtetase on rahuldav. 3.2 Plaani- ning vertikaallahendus Projekteeritav JJT saab alguse Pilpametsa tänavast ja kulgeb mnt nr 25242 parempoolses servas sõiduteest 5m laiuse eraldusribaga eraldatult kuni pk-ni 100+64. Eraldusriba laius 5m on tingitud ümbritsevast reljeefist, mis jalgtee sõiduteest kaugemalenihutamise korral muudaks jalgtee pikikalded suuremaks, kui 10%. Ära on jäetud mahasõit Pilpametsa 2a kinnistule, kuna on olemas alternatiivne pääs kohalikult Pilpametsa tänavalt. Edasi kulgeb JJT sõiduteest kaugemal läbi metsa, kuni jõuab Varstu järve randa viiva tee muldele pk-l 102+08. Olemasolev riigiteelt mahasõit on ette nähtud likvideerida kaevates sinna kraavi. Olemasoleval muldel paikneb JJT kuni pk-ni 104+84 ületades Raudsepa oja puitsilla (puitsilla ümberehitust käesolev projekt ei kajasta) ning Varstu järve veskitammi. Järve ranna alale on JJT paremasse serva ette nähtud puhkekoht. Lõigul pk 104+84 – 105+25, vallamaja ees, on JJT eraldatud sõiduteest/parkimisalast algul munakivist eraldusribaga, hiljem äärekiviga. Järve ääres paikneva tuletõrje veevõtukoha ümbrus on kaetud kruuskattega. Vallamaja ette on projekteeritud ka puhkekoht. Järgneval lõigul pk 105+25 – 106+37 kulgeb JJT Järve tänavast eraldusribaga eraldatult mäenõlval, edasi kuni pk-ni 107+29 sõidutee paremas servas, äärekiviga eraldatult. Koolimaja juurde viiv trepp on ette nähtud ringi tõsta, trepi pikendusele on rajatud sõiduteeni jalgteelüli. Mnt nr 25242 pk 16+82 olev jalakäijate ülekäigukoht on eelnevalt välja ehitatud ning käesolev projektlahendus sellega sobitatud. Alates ülekäigukohast kuni bussipeatuseni „Varstu“ paikneb JJT sõidutee vasakus servas olles sõiduteest eraldatud äärekiviga. JJT äramahutamiseks on sõidutee katet kitsamaks tehtud ning tulenevalt väga väikestest pikikalletest teljest kuni äärekivini uus kate projekteeritud. Uue kattega on antud vajalikud pikikalded sademevee restkaevudesse juhtimiseks. Ära on kaotatud ka lasteaia ees olev sõidutee laiendus, mida seni on kasutatud parkimiseks. Rõuge Vallavalitsuse ettepanekul viiakse parkimine üle Sireli tänavale (lahendus ei kuulu käesoleva projekti koosseisu). Maanteeameti nõudmisel ei ole rajatud mahasõitu Kesk tn 4 kinnistule, mida siiani on vähe kasutatud. Endise mahasõidu kohale on jäetud jalgteeühendus. Olemasoleva Varstu bussipeatuse ootekoda on ette nähtud lammutada ning bussipeatusele on antud uus lahendus suletud taskuna. Uus ootekoda koos platvormiga paikneb olemasoleva P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 14/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 ootekoja asukohas. Bussid suunduvad peatusse Jaama tn kaudu. Peatus on sõiduteest eraldatud saarega. Lahendatud on ka Varstu parempoolne bussipeatus. Eelnevalt on bussid peatunud sõiduteel või vasakpoolse peatuse ees. Projekteeritud peatus on avatud tasku tüüpi, ootekojata. Projekteerimise käigus kaaluti ka bussi peatumist sõidurajal + ooteplatvorm, kuid kuna olemasolev sõidutee kate on antud kohas väga lai, siis oleks platvorm jäänud kattesse, ning tekitanud ohtliku olukorra ning võimaluse platvormile otsasõiduks. Lõigul pk 200+00 kuni Mnt nr 25189 Varstu –Tagakolga tee kulgeb JJT eraldi muldel sõiduteest 5m eraldusribaga eraldatult. Pargi territooriumil on püütud võimalikult palju puid säilitada. Pargi territooriumile on kavandatud puhkekoht JJT vasakusse serva. Pargi lõunaservas olevatele prügikonteineritele juurdepääsuks on projekteeritud mahasõit (eeldusega, et prügiauto ei keera ringi vaid tagurdab konteineriteni). Konteinerite-esine maa-ala on ette nähtud kruuskattega. Kuna Kesk tn 16 kinnistu piire likvideeritakse ning JJT alust maad võõrandatakse, on ette nähtud uus piire koos jalgväravaga uuele kinnistu piirile. Alates mnt nr 25189 Varstu-Tagakolga tee ristmikust on tegemist vallale kuuluva Kesk tänavaga. Ristmikust kuni pk-ni 22+81 paikneb JJT eraldi muldel. Lõigul pk 22+81 kuni 27+31 kulgeb JJT tänava vasakpoolses servas sõiduteest äärekiviga eraldatult. Kuna tänava pikikalle on lõigul pk 22+67-25+50 väga väike ning teekatte põikkalle kohati 6%, on tänava pool katet teljest kuni äärekivini uuendatud. Uue kattega on parandatud tänava põikkallet ning tagatud vajalikud pikikalded sademevee restkaevudesse juhtimiseks. Alates pk 25+50 kuni pk 27+42 on vajalikud pikikalded olemas ning tänava katet on taastatud vaid äärekivi paigaldamisvajadusest lähtuvalt. Pk 27+21 on ette nähtud jalakäija eelisõiguseta ülekäigukoht. JJT lõpeb Kesk tn 34 kinnistu jalgvärava juures. Edasi on sademevete ärajuhtimiseks pk 27+78- 29+14 ette nähtud kaevata kraav. Sellest tulenevalt on rajatud ka mahasõit Väike-Vainu kinnistule. Rajatavast mahasõidust kuni Väike-Vainu kinnistu piiril asuva kraavini on ette nähtud sõidutee mulde kitsamaks kaevamine, et mahutada projekteeritav kraav sõidutee ja olemasoleva keskpingekaabli vahele. Jalgratta- ja jalgteede geomeetrilised parameetrid on järgmised: • Plaanikõverike raadiused on vahemikus 3m (ristmikul) ja 538 m • Vertikaalkõverate nõgusad raadiused on vahemikus 100 - 1000 m • Vertikaalkõverate kumerad raadiused on vahemikus 50 m - 1000 m • Pikikalded on vahemikus 0,24% - 10,31% Sõidutee serva (äärekivi alt) geomeetrilised parameetrid on järgmised: • Plaanikõverike raadiused on vahemikus 300 m - 1035 m P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 15/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 • Vertikaalkõverate nõgusad raadiused on vahemikus 700m - 2000 m • Vertikaalkõverate kumerad raadiused on vahemikus 700 m - 3000 m • Pikikalded on vahemikus 0,5% - 3,42% 3.3 Mullatööd Suuremad mullatööd on ette nähtud lõigul 100+50-102+00, kus olemasolev reljeef on väga liigendatud ning lõigul 105+85-106+35, kus jalgtee äramahutamiseks on vaja olevasse nõlva kaevata. Samuti on ette nähtud lõigul mahasõidust pk 28+26 kuni pk 29+14 sõidutee mulde kitsamaks kaevamine. Erosiooni tõkestamiseks on muldkeha nõlvale pk 100+67- 101+60 paremal, kus kalle on 1:1,5, ette nähtud kookoskiust erosioonitõkkemattide paigaldamine. Kindlustava nõlva asukoht on näidatud asendiplaani joonisel. 3.4 Katend 3.4.1 Katendi konstruktsioon Katendi projekteerimisel on kasutatud Eesti Vabariigis kehtivat normteljekoormust 100kN, millest kergemate ja raskemate telgede koormused taandatakse siirdetegurite abil normteljekoormuseks, sealhulgas ka 115kN maksimaalse koormusega üksikute veotelgedega sõidukid kooskõlas Eesti Vabariigi reguleerivale õigusaktile “Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 13. 06. 2011. a. määrus nr 42 ja selle muudatused” ja Euroopa Nõukogu direktiivile 96/53/EÜ 25. 07. 1996. a. ning selle muudatusele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile EL 2015/719 29. 04. 2015. a. Projekteeritud katend on piisava tugevusega, et tagada teele projektis arvestatud teekatendi eluajaks (20 aastat) püsivus. Kontrollarvutused külmakindlusele on teostatud nn. pöörd-arvutustena, leides maksimaalse pinnasevee taseme, mille juures on tagatud projekteeritud konstruktsiooni külmakindlus. P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 16/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 1-kihilise, kergel saviliival katendi arvutus: KATENDI A R V U T U S - KAP v2.0 Varstu Tüüp I Koormus s age dus : 59,08 normte lge ööp/ra ja le Pi nnas : A - kerge s avi l ii v Arvutus l i ku koormus e l ii k: Ve oauto A Ma antee kl as s : 5 Tugevus te gur: 0,85 Nii s kus pai kkond: 2, ni i s ke Ratta jäl je l äbi mõõt: 37 cm Teekatendi l i ik: Püs i katend Tööki ndlus te gur: 0,8 Summaa rne parandus s uhtel is e le ni i s kus el e: -0,05 Eri s urve katte le : 0,6 MPa Normhäl be te gur 1,32 L1.T3 p1; -0,05=-0,05 Koormus : Dünaami li ne , 0,85 pa ari s ratas Lisainfo: Alumi s e as fal tkihi mat. te gur: 1 ARVUTUSE KÄIK Ki hi e la s t- Ki hi e la s t- Ki hi el as t- Arvutatud Lubata- s us moodul s us moodul s us moodul tõmbe- vad Si s e- Ki hi Eekv arvuta mi s eks arvutamis e ks pi nge d R max tõmbe - hõõrde- Ni dus us Ki hi nimetus paks us a rvutami s eks nihkel e pai ndel e pinged R lub nurk Ki htide Ki hi s eoti s tegur nr. cm MPa MPa MPa MPa MPa Kra ad C K3 1 Ti he kuum a s fa ltbe toon - AC s urf; AC bin 5,0 2400 1200 3600 2,0505 3,8537 2 Paeki l lus tik (LA≥35) 25,0 240 3 Tm_115 [uCSa - ühtla s eterine jämel i iv Cu 2…3] 20,0 115 40,0 0,006 6,0 ALUS A - kerge s avi li i v 49,8 35,2 0,012 1,5 ARVUTUSE TULEMUSED Tuge vus e näi taja Ül di ne Vaja li k el as ts us - el as ts us - Ki hi Ki hi Nihkepi nge d MPa Ki hi nimetus moodul moodul Arvutus li k nr. paks us cm Kritee ri um Varu % ni i s kus W1 tarv tlub Mpa MPa või Warv Üldi ne el as tus moodul 0,4% 153,62 180,00 1 Ti he kuum a s fa ltbe toon - AC s urf; AC bin 5,0 As fal tbetooni tõmbepi nged 46,8% 153,62 2 Paeki l lus tik (LA≥35) 25,0 125,09 3 Tm_115 [uCSa - ühtla s eterine jämel i iv Cu 2…3] 20,0 Ni hke pi nged 0,0211 0,0306 31,1% 70,34 A - kerge s avi li i v Nihkepi nged al us pinnas el 0,0099 0,0153 35,1% 0,691 Katendi kogupaks us 50,0 Pa ra ndus tegur Δ 0,000 Arvutus külmakindlusele 1. Arvutus l ik kül mumis s ügavus (cm) 125 5. Katendi reduts ee ri tud paks us (cm) 65 2. Kl ii mategur 75 6. Lubatud külmake rke s uurus (cm) 4 3. Pi nnas e kül make rke li s us e i s el oomus tus3,5 7. Arvutus l ik kül makerke s uurus (cm) 5,2 4. Arvutus l ik pi nna s evee tas e (cm) 125 8. Kül maki ndl us e varu % -29,7% * redutseeritud paksust korrigeeriti koefitsiendiga 0,8 Hi nnang külmaki ndlus el e Katendi kül makerge EI OLE l ubatud pi i rides Arvuta s : M. Sepp Kuupäe v: 08.01.2020 MÄRKUSED: 1. Materjalide ja kihtide täpsemad nimetused on toodud Elastsete katendite projekteerimisjuhendis 2017 2. Tm - Täitematerjal 3. Asfaltkatte ülakihile lisatakse kulumisvaru 1 cm (arvutatakse konstruktsioon ilma varu lisamata) P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 17/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 1-kihilise, peenliival katendi arvutus: KATENDI A R V U T U S - KAP v2.0 Varstu Tüüp I Koormus s agedus: 59,08 normtelge ööp/ra jal e Pi nnas : uFSa - mõõdukal t ühtl a seteri ne peenl i iv (Cu 2…3) Arvutusl i ku koormus e l i i k: Veoauto A Ma antee kl a ss : 5 Tugevus tegur: 0,85 Katendi oma dus ed ei sõl tu ni i s kuspa ikkonna s t Ra tta jäl je l ä bi mõõt: 37 cm Teeka tendi l ii k: Püsi katend Tööki ndl us tegur: 0,8 Summa arne parandus suhteli s el e ni i skus ele: 0 Eri s urve kattel e: 0,6 MPa Normhä l betegur 1,32 Koormus : Düna ami li ne, 0,85 pa ari sra ta s Lisainfo: Al umi s e a sfal tkihi mat. tegur: 1 ARVUTUSE KÄIK Ki hi ela st- Ki hi ela s t- Ki hi ela s t- Arvuta tud Luba ta- susmoodul sus moodul sus moodul tõmbe- va d Sis e- Ki hi Eekv a rvuta mi s eks a rvutami s eks pi nged Rmax tõmbe- hõõrde- Ni dus us Ki hi nimetus paks us arvuta mi s eks nihkel e pa indel e pinged R lub nurk Ki hti de Ki hi seoti stegur nr. cm MPa MPa MPa MPa MPa Kraa d C K3 1 Ti he kuum as fal tbetoon - AC surf; AC bin 5,0 2400 1200 3600 1,7702 3,8537 2 Pa eki ll usti k (LA≥35) 25,0 240 3 Tm_115 [uCSa - ühtl a seteri ne jä mel ii v Cu 2…3] 25,0 115 40,0 0,006 6,0 ALUS uFSa - mõõduka l t ühtl a seteri ne peenl ii v (Cu 2…3) 90,0 36,0 0,004 4,0 ARVUTUSE TULEMUSED Tugevus e näi taja Ül di ne Va ja l i k el a sts us - el a sts us - Ki hi Ki hi Ni hkepinged MPa Ki hi nimetus moodul moodul Arvutus l ik nr. pa ksus cm Kri teeri um Varu % Mpa MPa ni i skus W1 tarv tlub või Wa rv Üldi ne el as tus moodul 21,2% 185,42 180,00 1 Ti he kuum as fal tbetoon - AC surf; AC bin 5,0 As fal tbetooni tõmbepi nged 54,1% 185,42 2 Pa eki ll usti k (LA≥35) 25,0 153,76 3 Tm_115 [uCSa - ühtl a seteri ne jä mel ii v Cu 2…3] 25,0 Ni hkepi nged 0,0253 0,0306 17,3% 100,16 uFSa - mõõduka l t ühtl a seteri ne peenl ii v (Cu 2…3) Ni hkepi nged a l us pi nna sel 0,0127 0,0136 6,8% - Ka tendi kogupaksus 55,0 Parandus tegur Δ Arvutus külmakindlusele 1. Arvutus li k kül mumi ss üga vus (cm) 125 5. Katendi redutseeri tud pa ks us (cm) 71 2. Kli i ma tegur 75 6. Luba tud külmakerke s uurus (cm) 4 3. Pinnas e kül makerkel i sus e i sel oomustus3,5 7. Arvutus l ik kül ma kerke suurus (cm) 4,7 4. Arvutus li k pi nna sevee ta se (cm) 125 8. Kül maki ndlus e varu % -17,6% * redutseeritud paksust korrigeeriti koefitsiendiga 0,8 Hi nna ng kül ma ki ndl usel e Ka tendi kül ma kerge EI OLE lubatud pi i rides Arvuta s: M. Sepp Kuupäev: 08.01.2020 MÄRKUSED: 1. Materjalide ja kihtide täpsemad nimetused on toodud Elastsete katendite projekteerimisjuhendis 2017 2. Tm - Täitematerjal 3. Asfaltkatte ülakihile lisatakse kulumisvaru 1 cm (arvutatakse konstruktsioon ilma varu lisamata) P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 18/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 2-kihilise, peenliival katendi arvutus: KATENDI A R V U T U S - KAP v2.0 Varstu Tüüp II Koormus s agedus: 59,08 normtelge ööp/ra jal e Pi nnas : uFSa - mõõdukal t ühtl a seteri ne peenl i iv (Cu 2…3) Arvutusl i ku koormus e l i i k: Veoauto A Ma antee kl a ss : 5 Tugevus tegur: 0,85 Katendi oma dus ed ei sõl tu ni i s kuspa ikkonna s t Ra tta jäl je l ä bi mõõt: 37 cm Teeka tendi l ii k: Püsi katend Tööki ndl us tegur: 0,8 Summa arne parandus suhteli s el e ni i skus ele: 0 Eri s urve kattel e: 0,6 MPa Normhä l betegur 1,32 Koormus : Düna ami li ne, 0,85 pa ari sra ta s Lisainfo: Al umi s e a sfal tkihi mat. tegur: 0,9 ARVUTUSE KÄIK Ki hi ela st- Ki hi ela s t- Ki hi ela s t- Arvuta tud Luba ta- susmoodul sus moodul sus moodul tõmbe- va d Sis e- Ki hi Eekv a rvuta mi s eks a rvutami s eks pi nged Rmax tõmbe- hõõrde- Ni dus us Ki hi nimetus paks us arvuta mi s eks nihkel e pa indel e pinged R lub nurk Ki hti de Ki hi seoti stegur nr. cm MPa MPa MPa MPa MPa Kraa d C K3 1 Ti he kuum as fal tbetoon - AC surf; AC bin 3,0 2400 1200 3600 2 Kuum poorne as fal tbetoon - AC ba s e 4,0 1400 800 2200 1,4109 2,3122 3 Ta rd- või paekivi kil l us tik (LA <35) 25,0 280 4 Tm_115 [uCSa - ühtl a seteri ne jä mel ii v Cu 2…3] 20,0 115 40,0 0,006 6,0 ALUS uFSa - mõõduka l t ühtl a seteri ne peenl ii v (Cu 2…3) 90,0 36,0 0,004 4,0 ARVUTUSE TULEMUSED Tugevus e näi taja Ül di ne Va ja l i k el a sts us - el a sts us - Ki hi Ki hi Ni hkepinged MPa Ki hi nimetus moodul moodul Arvutus l ik nr. pa ksus cm Kri teeri um Varu % Mpa MPa ni i skus W1 tarv tlub või Wa rv Üldi ne el as tus moodul 26,4% 193,44 180,00 1 Ti he kuum as fal tbetoon - AC surf; AC bin 3,0 193,44 2 Kuum poorne as fal tbetoon - AC ba s e 4,0 As fal tbetooni tõmbepi nged 39,0% 183,65 3 Ta rd- või paekivi kil l us tik (LA <35) 25,0 162,37 4 Tm_115 [uCSa - ühtl a seteri ne jä mel ii v Cu 2…3] 20,0 Ni hkepi nged 0,0217 0,0306 29,1% 98,16 uFSa - mõõduka l t ühtl a seteri ne peenl ii v (Cu 2…3) Ni hkepi nged a l us pi nna sel 0,0132 0,0136 3,3% - Ka tendi kogupaksus 52,0 Parandus tegur Δ Arvutus külmakindlusele 1. Arvutus li k kül mumi ss üga vus (cm) 125 5. Katendi redutseeri tud pa ks us (cm) 66 2. Kli i ma tegur 75 6. Luba tud külmakerke s uurus (cm) 4 3. Pinnas e kül makerkel i sus e i sel oomustus3,5 7. Arvutus l ik kül ma kerke suurus (cm) 5,1 4. Arvutus li k pi nna sevee ta se (cm) 125 8. Kül maki ndlus e varu % -28,1% * redutseeritud paksust korrigeeriti koefitsiendiga 0,8 Hi nna ng kül ma ki ndl usel e Ka tendi kül ma kerge EI OLE lubatud pi i rides Arvuta s: M. Sepp Kuupäev: 08.01.2020 MÄRKUSED: 1. Materjalide ja kihtide täpsemad nimetused on toodud Elastsete katendite projekteerimisjuhendis 2017 2. Tm - Täitematerjal 3. Asfaltkatte ülakihile lisatakse kulumisvaru 1 cm (arvutatakse konstruktsioon ilma varu lisamata) P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 19/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 Vastavalt geoloogiliste uurimuste tulemustele ja katendi kontrollarvutustele on antud lõikudele projekteeritud järgmine katendi konstruktsioon: Tüüp I: Sõidutee katend Pk 22+67 – 23+22 1-kordne pindamine Tihe asfaltbetoon AC16 surf B1 h=6cm Settekivikillustik fr 16/32+32/63, kiilutud fr 8/12 h=25cm Dreenkiht kf≥2,0m/ööp hmin =20cm Olev mulle Tüüp II: Sõidutee katend Pk 17+20 - 19+89; 21+19 - 22+16; 23+22 – 25+50 1-kordne pindamine Tihe asfaltbetoon AC16 surf B1 h=6cm Settekivikillustik fr 16/32+32/63, kiilutud fr 8/12 h=25cm Dreenkiht kf≥2,0m/ööp hmin =25cm Olev mulle Tüüp III: Sõidutee katend bussitaskutes ja mahasõitudel Pk 20+00 ja 20+30 Tihe asfaltbetoon AC16 surf h=4cm Poorne asfaltbetoon AC20 base h=4cm Settekivikillustik fr 16/32+32/63, kiilutud fr 8/12 h=25cm Dreenkiht kf≥2,0m/ööp hmin =20cm Olev mulle Tüüp IV: Sõidutee katend (katte taastus) Pk 16+01 – 16+78; 16+91 – 17+20; 20+52 - 20+63; 25+50 – 27+42 1-kordne pindamine* Tihe asfaltbetoon AC16 surf B1 h=6cm Ridakillustik fr 4/63 h=20cm Olev mulle *Endise vallamaja esise parkla kattetaastuse puhul pindamist ei teostata. Tüüp V: Jalgratta- ja jalgtee katend Tihe asfaltbetoon AC 8 surf h = 5cm P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 20/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 Ridakillustik fr 4/63 h =20cm Dreenkiht kf≥2,0m/ööp hmin =20cm Olev mulle või aluspinnas Tüüp VI: Jalgratta- ja jalgtee parkettkivi katend Parkettkivikate (hall) h = 6 cm Liivast sängituskiht h = ~3 cm Ridakillustik fr 4/63 h = 20 cm Dreenkiht kf≥2,0m/ööp hmin =20cm Olev mulle või aluspinnas Tüüp VII: Suuremate mahasõitude katend Tihe asfaltbetoon AC 16 surf h = 6 cm Ridakillustik fr 4/63 h = 20cm Olev mulle või aluspinnas Tüüp VIII: Munakivikatend Munakivid betoonalusel C16/20 h=20cm Ridakillustik fr 4/63 h=20cm Olev aluspinnas Tüüp IX: Kruuskatend Purustatud kruus fr 0/32mm h=10cm Dreenkiht kf≥2,0m/ööp h=20cm Olev aluspinnas Kõik killustikalused ehitatakse kas kiilumismeetodil või kasutatakse ridakillustikku! Betoonist parkettkivikatte kivid peavad olema valmistatud graniitkillustiku baasil. Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata standardi EVS 901-20 kohaselt. Dreenkihi filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 2,0m/ööpäevas. Asfaltsegude sõelkõverad vastavalt EVS-901. Muude nõuete aluseks „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (2014-15, MA peadirektori 23.12.2015.a käskkiri nr0314) Sidumata segude sõelkõverad „Tee ja teetööde kvaliteedinõuete“ lisa 10 tabelist. P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 21/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 Materjalide nõuded vastavalt EVS-901 osadele 1 kuni 3. Materjalide valiku aluseks on AKÖL 20 asfaltsegude puhul maanteel 900-1500, mahasõitudel ja jalgteedel <900; killustike puhul maanteel 500-3000 mahasõitudel ja jalgteedel <500. Katendi konstruktsioonide mahtude (katted, alused) arvutusel on lähtutud kihtide (katted, alused) pealtlaiustest. Tee ja liiklussaarte servadesse ning erinevate katete eraldamiseks on projektis kasutatud järgmisi betoonist äärekive: I Äärekivi – 15 x 29 Kõrgus kattelt: - 12cm – jalgratta- ja jalgtee ning sõidutee eraldamiseks, bussiplatvormide ees - 8cm - parkla servas - 4cm - mahasõitude ees - 0cm – parkla servas mahasõidu ees ning jalakäijate ülekäigukoha ees II Äärekivi – 8 x 20 - kattega samal kõrgusel, betoonkivist parkettkatete korral parkettsillutise servades Kõik erinevat tüüpi ning kõrgusega äärekivid on plaanijoonisel tähistatud eraldi tingmärkidega. Kasutatavad äärekivid peavad olema valmistatud graniitkillustiku baasil ning paigaldusviis peab tagama nende püsivuse, selleks tuleb nad rajada kogu pikkuses täisbetoonalusele (C16/20), nn. pätsikeste kasutamine pole lubatud. NB! Kõikide sõidutee-äärsete äärekivide algustes ja lõppudes tuleb äärekivi otsad viia kahe äärekivi ulatuses sujuvalt kokku maapinnaga. Äärekivid peavad vastama standardile „Betoonist äärekivid“ EVS-EN 1340, klass 3. 3.5 Liikluskorraldus 3.5.1 Üldosa Kõik ehituse käigus likvideeritavad olemasolevad liiklusmärgid, märgipostid, tähispostid jne. tuleb demonteerida ja anda üle tee valdajale (Maanteeamet ja/või Rõuge vald) ning ladustada tee valdaja poolt ettenäidatud kohta nii, et oleks tagatud võimalusel nende edasine kasutamine ka tulevikus. Tee valdaja poolt kasutuskõlbmatuks või mittevajalikuks tunnistatud elemendid tuleb utiliseerida. P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 22/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Ehitusaegse liikluskorralduse projekti koostab või tellib ehitaja enne tööde alustamist. Selle koostajal tuleb ajutise liikluskorralduse projekti koostamisel arvestada tegelike liiklustingimustega, teede mõõtmetega, olemasoleva liikluskorraldusega, liikluskoosluse ja liiklussageduse ning nähtavusega. Projekt peab olema üheselt arusaadav nii kontrollijale kui ka märkide paigaldajale. Liikluskorralduse projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks tee valdaja (Maanteeamet ja/või Rõuge vald) liikluskorralduse osakonnale. Liikluskorraldus peab vastama kehtivatele õigusaktidele. 3.5.2 Liiklusmärgid Lõigule paigaldatakse liiklusmärgid vastavalt kehtivatele standarditele ning Maanteeameti juhenditele. Liiklusmärgid paigaldatakse vastavalt projektis koostatavale liikluskorralduse plaanijoonistele. Kogu lõigule projekteeritud sõidutee liiklust korraldavate uute liiklusmärkide suurusgrupp on I, jalgratta- ja jalgteel 0. Liiklusmärkidel kasutada sõiduteel II ja jalgratta- ja jalgteel I klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärgid peavad olema valmistatud vähemalt 1,85 mm paksusest alumiiniumplekist. Paigaldatavad märgikomplektid peavad olema CE-märgistatud vastavalt EVS-EN 12899-1. Liiklusmärkide üldine paigalduskõrgus on 1,8 m. Jalgtee kohal on paigalduskõrgus 3,0 m, muudel juhtudel vastavalt standardile. Liiklusmärkide mahud on toodud tabelis P19062_PP_TL-8-05_liiklusmargid.xls 3.5.3 Teemärgised Teekate märgistatakse vastavalt kehtivatele standarditele ning Maanteeameti juhenditele. Märgistamisel tuleb lisada värvile ja plastikule klaaskuule, vastavalt Maanteeameti poolt kehtestatud märgistusnõuetele. Teekattemärgised tehakse termovaluplastikuga. Värviga märgistatakse bussipeatuste äärekivid ja märgisega 931 tähistatud äärekivid. Termoplastikuga tehtud märgiste pinnal peab kasutama klaaskuule vähemalt 300g/m². Teemärgiste mahud on toodud tabelis P19062_PP_TL-8-06_teemargised.xlsx 3.5.4 Kergliiklustee piire Käesolevas projektis on ette nähtud paigaldada kergliiklustee piire lõigul Pk 101+48-102+01 paremale ja pk 101+43-101+84 vasakule. Piire peab vastama CEN/TR 16949:2016 nõuetele. P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 23/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 3.5.5 Bussipeatused Projekteeritavale lõigule jääb 2 bussipeatust: Mnt nr 25242 km-l 1,057 paiknev „Pilpa“ ja km-l 2,009 paiknev „Varstu“ peatus. Projektiga on ette nähtud „Pilpa“ parempoolse peatuse rajamine avatud taskuna. Bussitasku laiuseks on 2,5m. Projekteerimise käigus kaaluti ka taskuta lahendust, kuid kuna tulenevalt liigendatud reljeefist on nähtavus kohati piiratud, otsustati avatud tasku kasuks. Vasakpoolsest „Pilpa“ bussipeatusest likvideeritakse peatuse märk ning paigaldatakse uus 90m Võru poole, perspektiivsesse peatuse asukohta. Peatuse taskut välja ei ehitata. „Varstu“ bussipeatuse ootepaviljon on ette nähtud lammutada ning asendada uuega. Vasakpoolne peatus on lahendatud suletud taskuna, mille projekteerimisel lähtuti 8m pikkuste busside pöördekoridoridest. Peatusse sissepääs on Jaama tänavalt, väljapääs mahasõidult pk 20+00. Projekteeritud on ka parempoolne bussipeatus, mis on lahendatud avatud taskuna, tasku laius on tulenevalt ruumikitsikusest 2m. „Pilpa“ ja „Varstu“ parempoolsed bussipeatused on lahendatud vastavalt Linnatänavate standardile ruumi kokkuhoiu mõttes ja kooskõlas tellijaga. „Varstu“ vasakpoolne bussipeatus on erilahendusega. 3.5.6 Ehitusaegne liikluskorraldus Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Ehitusaegse liikluskorralduse projekti koostab või tellib ehitaja enne tööde alustamist. Selle koostajal tuleb ajutise liikluskorralduse projekti koostamisel arvestada tegelike liiklustingimustega, teede mõõtmetega, olemasoleva liikluskorraldusega, liikluskoosluse ja liiklussageduse ning nähtavusega. Projekt peab olema üheselt arusaadav nii kontrollijale kui ka märkide paigaldajale. Liikluskorralduse projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Maanteeametiga. 3.6 Vee ärajuhtimine 3.6.1 Kraavid Projekteeritaval lõigul olemasolevad pikikraavid puuduvad. Trassi lõpus paikneb põikkraav. Projektiga on ette nähtud kaevata kraave, millede mahud on toodud tabelis P19062_PP_TL-8- 07_kraavide kaevamine.xlsx. Uued kraavid tuleb kaevata vastavalt projektis antud pikiprofiilile ja/või kõrgusarvudele. Enne uute kraavide kaevamist tuleb esmajärjekorras puhastada eelvoolud (nt. põikkraavid). P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 24/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 Ehitaja peab arvestama, et kraavide kaevamine suurte mehhanismidega ei pruugi olla igal pool võimalik. Kitsaskohtades peab ehitaja leidma tööde teostamiseks väiksemad masinad v. vajadusel teostama tööd käsitsi (nt. puude vahel, posti ja toe vahelt läbiminekul jmt). Kraavide kaevamisel liinimastide läheduses tuleb mastid vajadusel ehitustööde ajaks kindlustada. Kraavidest väljakaevatavat pinnast on käsitletud kui ehituseks sobimatut pinnast, mis tuleb teisaldada. Juhul kui Tellija on nõus, teemaa-ala on piisavalt lai, reljeefilt sobiv ning ei takista muid ehitustöid, võib kraavidest väljakaevatava pinnase korralikult planeerida kõrvalasetsevale tee maa-alale, ent hoonestatud aladel, kitsendatud tingimuste korral ja nende maaomanike maadel ning naabruses, kes kooskõlastusega pole andnud nõusolekut pinnase laialiplaneerimiseks nende maale, on see keelatud ning pinnas tuleb ära vedada. Kraavide põhi ja nõlvad on ette nähtud kindlustada järgmiselt: pikikalde 1- 3% korral jämeda paekivikillustikuga (kruus-killustikuga), pikikalde 3-5% korral NGS II klassi geotekstiilile paigaldatud jämekillustiku ning kraavidel pikikaldega üle 5% NGS II klassi geotekstiili, munakivide ja erosioonitõkkemattidega. Lisaks kasutatakse üle 5% pikikaldega kraavi põhjas kiviprismasid, mille eesmärgiks on veevoolu rahustamine. Geotekstiili ja erosioonitõkkemattide mahud on projektis antud kaetavate pindade järgi. Nagu kõikide mahtude puhul, kuuluvad ka geotekstiili ja erosioonimattide tehnoloogilised ülekatte (paigaldus) varud ehitaja riski alla s.t. ehitajal tuleb nendega pakkumises arvestada, kuna need sõltuvad valitud „rulli” laiusest ning paigaldusviisist. Täiendavalt tuleb kindlustada kraavide algused ja lõpud 3m ulatuses üles- ja allapoole kriitilist kallet, vastavate pikkusega on arvestatud ka mahtudetabeli koostamisel. NB! Pikiprofiilil on antud kraavi kõrgused kindlustuse alla, s.t. kindlustatavate kraavide kaevamisel tuleb seda ka arvestada. Kraavide kindlustamise mahud on toodud tabelis P19062_PP_TL-8-08_kraavide kindlustamine.xlsx. Kraavi ja nõlva kindlustuse täpsem lahendus on toodud joonisel P19062_PP_TL-7-01_Kraavi ja n6lva kindlustus.dwg. 3.6.2 Truubid Truupide sisse- ja väljavoolu juures tuleb kindlustada mulde nõlvad (vajadusel täiendavalt ka suudmikel kraavide põhjad) munakivisillutisega (geotekstiilil) – antud tööd kuuluvad lahutamatutena truubi ehituse juurde ning ei leia kajastamist eraldi mahtudes. Truupide ehitamisel jälgida, et tagasitäite tihendusaste peab olema vähemalt 98%. P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 25/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed. Aluse ehitamise, truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine kraavis, vajadusel teha veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks. Kui projektis pole teisiti määratletud, tuleb truupide paigaldamisel juhinduda tootja poolt antud tehnilistest tingimustest. Eriti jälgida pinnase tihendamist truubi aluse ehitamisel ja kaeviku tagasitäitmisel. Projektiga hõlmatud alal paikneb Järve tn alguses pk 106+39 olemasolev truup, mis on ette nähtud puhastada. Projektiga on ette nähtud ehitada 4 uut truupi. Projekteeritud truupide mahud on antud alljärgnevas tabelis: Truubi Truubi Asukoht Läbimõõt Sissevoolu Väljavoolu Mate rjal kalle pikkus [Pk] [m] kõrgus kõrgus [%] [m] 100+22 plast 0,3 84,65 84,55 2,0% 4,9 100+43 plast 0,3 83,97 83,92 1,0% 5,2 101+76 plast 0,6 72,45 72,13 2,8% 11,3 28+21 plast 0,4 78,95 78,78 1,3% 13,3 3.6.3 Sademevee kanalisatsioon Olemasolev Projekti piirkonnas ei paikne olemasolevaid sademevee süsteeme. Projekteeritud sademevee kanalisatsioon Projekti alale rajatakse sademevete ära juhtimiseks kaks sademevee kanalisatsiooni süsteemi. Projekti alal, kus sademevesi ei ole juhitud maapinna kalletega haljasaladele, on ette nähtud lisada sademevete ära juhtimiseks restkaeve. Vahemikus 15+75 – 19+25 on kavandatud sademekanalisatsioon, mille abil suunatakse asfaltkattega sõidu- ja kergliiklusteele kogunev vesi restkaevude abil projekteeritud kraavi PK 16+19. Piirkonnas 16+69 – 17+00 juhitakse sademekanalisatsiooni süsteemi torustik sõidutee vasakult poolt paremale poole kergliiklustee alla. Kergliiklusteest paremal asuvale haljasalale kogunev vesi suunatakse restkaevu RK-21 abil samasse sademekanalisatsiooni süsteemi ning juhitakse kraavi. Piirkonnas PK 15+00 suubub projekteeritud nõva restkaevu RK-23, mis suunatakse teisele poole teed asuvasse veekogusse. Vahemikus 22+67 – 27+78 on kavandatud teine sademevee kanalisatsioon, mis suubub piirkonnas PK 27+78 asuvasse projekteeritud kraavi. Antud sademevee kanalisatsiooni süsteem rajatakse sõidu- ja kergliiklusteele koguneva sademevee ära juhtimiseks. Süsteemi esimene pool on P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 26/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 projekteeritud pinnatud kattega sõidutee alla ning alates piirkonnast PK 25+49 kergliiklustee alla. Alates PK 27+31 suubub sademevee kanalisatsiooni süsteem haljasala all kraavini. Restkaevud RK-21, RK-22 ja RK-23 on D560/500 kuppelrestkaevud, mis koguvad kokku tee äärselt haljasalalt liigveed. Kõik ülejäänud restkaevud on ette nähtud rajada D560/500 nelikant restluugiga. Vaatluskaevude läbimõõdud on valitud vastavalt kaevu suubuvatele torudele ja kaevu sügavusi arvestades. Mõlema süsteemi torustikud on läbimõõduga De200 mm või De 250 mm. Arvutuslik vooluhulk Sademevee vooluhulk on arvutatud vastavalt standardile EVS 848:2013 punkt 6.2.4 Sademevee arvutusäravool arvutuste alusel. Tinglikult on jaotatud ehituse etapp kaheks piirkonnaks, et oleks lihtsam nende lahendust kajastada: 1. Piirkond kajastab ala alates PK 15+00 – 19+25 2. Piirkond kajastab ala alates PK 22+67 – 27+78 Esimene piirkond: Restkaevu RK-23 vooluhulk 20 minutilise saju ja korduvusega 3 aastat korral on Qarv = 19,79 l/s. Restkaevud RK-11 kuni RK-21 vooluhulk 20 minutilise saju ja korduvusega 3 aastat korral on Qarv = 18,92 l/s. Teine piirkond: Restkaevud RK-22 kuni RK-1 vooluhulk 20 minutilise saju ja korduvusega 3 aastat korral on Qarv= 26,51 l/s. Torustike materjal PP torudest isevoolsete kanalisatsioonitorustike ehitamiseks kasutatakse standardile EN 13476 vastavaid torusid. Toru klass peab olema vähemalt SN8. Isevoolne torustik ehitatakse vastavalt projektile, kasutades uusi, kvaliteedilt häid torusid, torude ja kaevude osi ning liidestarvikuid. Kaevu ja kanalisatsioonitorude ühendamisel kasutatakse samasugust ühendusviisi nagu kanalisatsioonitorude omavahelisel ühendamisel. Projektis on kasutatud PP torusid läbimõõtudega De200 ja De250. Torude paigaldamisel arvestada tootja firma poolseid etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Kanalisatsiooni torustik paigaldatakse vastavalt RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend nõuetele. P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 27/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 Kaevud Käesolevas projektis on ette nähtud kasutada polüetüleenist (PE) vaatluskaeve ja restkaeve plasttorudest torustikele, mis vastavad SFS3468 standardile. Kaev peab olema varustatud kõikide tihenditega ja malmist kaantega. Kaevuluugid peavad vastama standardile EN124. Kaante koormuskindlus üldkasutatavatel teedel peab olema 400 kN ja mujal 250 kN. Kaevude kaaned paigaldatakse katte pinnaga ühele kõrgusele ja samasuguse kaldega. Torustikule paigaldada restkaevud, milleks on teleskoopne PE plastkaev De560/500 ISO-SVK 800 settepesa mahuga 150 l, settepesa sügavus 60 cm. Väljavool varustatud kolmiku ja pesutoruga. Standard EVS-EN 13598-2 sätestab kaevu tõusu- ja teleskooptoru minimaalseks rõngasjäikuseks SN2 kN/m2. Paigaldatava kaevu teleskoobi rõngasjäikus sõltub tootjast, kuid peab vastama vähemalt standardis antud miinimumnõudele. Restkaevude RK-21, RK-22 ja RK-23 kaas on ümmarguse restluugiga kuppelrestluuk. Kuppel restluuk Teistele teleskoobiga restkaevudele paigaldada nelikant De500 restluugid. Nelikant restluuk De500 Restkaevude paigaldamisel äärekivi äärde tuleb ehitustöödel maha märkida restkaevu luugi asukoht äärekivi ääres, mitte kaevu keskpunkt. Torustike paigaldus ja kaeviku täide Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. Torustik paigaldatakse hästi tihendatud alusele, mille konstruktsioon on järgmine: P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 28/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 Kaeviku põhja on ette nähtud tasanduskiht paksusega vähemalt 150 mm. Tasanduskiht tehakse liivast või kruusast (osakeste suurus max 16mm). Tasanduskiht tihendatakse vibroplaadi abil vältides aluspõhja struktuuri rikkumist. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90%. Torustiku paigaldamisel peab kontrollima, et torud ja ühendusosad ei saaks vigastatud. Plastikust torudel on lubatud transpordi või paigalduse käigus tekkivaid vigastusi kuni 1/10 toru seina paksusest. Torud asetatakse kaeviku tasanduskihile nii, et toru toetuks pinnasele ühtlaselt terves pikkuses. Peale toru kaevikusse paigaldamist lisatakse algtäitematerjali kiht. Algtäite materjaliks on liiv, kruus (osakeste suurus max 16 mm) või killustik (fraktsiooniga 8/16 mm) tihendusaste peab olema vähemalt 90%. Algtäitematerjal lisatakse kolmes osas. Esimene osa algtäitekihist ulatub poole toru kõrguseni. Kihi käsitsi tihendamise ajaks tuleb toru ankurdada, et toru töö käigus paigast ei nihkuks. Teises osas tehakse tagasitäidet toru pealispinnani ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi, kaugemalt võib tihendada mehhanismidega. Kolmas täitekiht ulatub 30cm üle toru pealispinna ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi ja kaugemal mehhanismidega. Sõidutee konstruktsioonid paigaldatakse vastavalt teede projekteerimise standarditele. Toru pealispinnast üks meeter ülespoole ei tohi pinnas sisaldada tahkeid osasid läbimõõduga üle 300 mm. Liikluseks mõeldud aladel ei tohi kaeviku tagasitäitena kasutada kaevikust välja kaevatud pinnast. Kaeviku tagasitäite materjal peab olema nõuetekohaselt tihendatav. Kõik ehitustööd teostada vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja nõuetele. Ehitaja koostab eraldi tööde korraldamise projekti, kus on ära näidatud kõik torustike ühendamiseks vajalikud tarvikud. Kaeviku ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega tuleb lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Kaevikud tuleb kaevata sellise sügavusega, et oleks võimalik ehitada ka ettenähtud torustike alused. Kaevu ja kanalisatsioonitorude ühendamisel kasutatakse samasugust ühendusviisi nagu kanalisatsioonitorude omavahelisel ühendamisel. Torude paigaldamisel arvestada tootja firma poolseid etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Projekteeritud torustike kaevikusse või kaeviku lähistele jäävate olemasolevate tehnovõrkude/rajatiste toestamise vajaduse ulatuse ja meetodi täpsustab ehitaja ehitustööde käigus. Antud töö kuulub ehitustööde mahtudesse. 3.6.4 Drenaaž Uusi drenaažisüsteeme ei ole projekteeritud. 3.7 Tehnovõrgud P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 29/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 3.7.1 Üldist Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada tehnotrassi valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba. Vajadusel tuleb koostöös kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väike-mehhanismidega. Mehhanismide kasutamisel (nt. tihendamisel) kaablite või torutrasside (kanalite) kohal tuleb arvestada, et trass oleks eelnevalt kaetud vähemalt 25cm paksuse pinnase kihiga, kui pole teisiti määratud trassi valdaja poolt. Vajadusel on kommunikatsioonidega ristumistel oleva trassi kõrvale või uude kohta (vastavalt kooskõlastusele) ette nähtud paigaldada kaitse/reservtoru(d). Kaablitorude paigaldamisel tuleb arvestada, et paigaldatav toru peab jääma minimaalselt 1,0m sügavusele maapinnast. Kõik reservtorude otsad tuleb kinni katta (sulgeda korkidega), et takistada nendesse pinnase sisse valgumist. Üldiselt kasutatakse kõikjal sõidutee all A-tugevusklassi kaitsetorusid, ristumisel jalgteega võib kasutada ka B-tugevusklassi kaitsetorusid. Sidekaablite kaitse- ja reservtorude otstesse tuleb paigaldada resonantsmarkerid EMS 101,4 kHz. Ehitajal tuleb arvestada, et kui ehituse käigus ilmneb, et kaevamissügavus ületab kaabli (nt sidekaabel) paiknemissügavuse, siis üldjuhul tuleb kaabel töö käigus langetada uue süvendi põhja rajatud künasse. Selleks tuleb süvendi põhja tõmmata ~30-40cm sügavune küna (vagu), süvendi põhja kaabli alla rajada ~10cm paksune liivapadi, millele kaabel langetatakse. Küna(vagu) täidetakse peale kaabli langetamist samuti pealt liivaga. Kõik ehitustsooni jäävad tehnovõrkude kaevuluugid on projektis ette nähtud tõsta projektiga etteantud tasapinda. Vajadusel tuleb vanad amortiseerunud luugid, mida pole võimalik niisama reguleerida, välja vahetada. Ehituse ajal tuleb jälgida, et oleks tagatud kõikide luukide säilimine. Kaevu kaane reguleerimisel peab kaevu teleskoop jääma kaevukeha sisse vähemalt 20cm. Kaevu teleskoobi maksimaalne pikkus on 80cm. Juhul kui tõstetakse kaevukaant ja tõusutoru (teleskooptoru) ei jää kaevukeha sisse 20cm siis tuleb pikendada kaevukeha mitte teleskooptoru. Maakraani/siibri spindel peab jääma maapinnast mitte sügavamale kui 10cm. Veetorustike süsteemil kuuluvad kaped ja spindlipikendused ühte komplekti, vajadusel tuleb mõlemad välja vahetada. Teepeenra muldes olevad kaped ja kaevud tõsta teega ühte tasapinda. 3.7.2 Välisvalgustus, elektrivarustus ja siderajatised Välisvalgustuse, elektrivarustuse ja siderajatistega seonduvad tööd on käsitletud käesoleva projekti köites 02 Välisvalgustus. P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 30/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 3.8 Rajatised 3.8.1 Puhkekohad Käesolevas projektis on jalgratta- ja jalgtee äärde ette nähtud kolm puhkekohta. Puhkekohad on vahetult teekatte ääres olevad 7 x 1,75 m, äärekiviga piiratud parkettkivisillutised. Igasse puhkekohta paigaldatakse kaks pinki ja prügikast. Pinkide ja prügikasti konkreetne toode kooskõlastatakse enne paigaldamist nii tellija, kui ka kohaliku omavalitsusega. 3.8.2 Trepid Trepp T1 (Pk 106+37) Olemasolev puittrepp tõstetakse ümber ca 2,0m kooli poole. Puittrepi otste all rajatakse uued raudbetoonist vundamendiplokid killustikalusel, mille paksus on h=15cm. Killustiku fraktsioon on 16/32. Puittrepp kinnitada vundamendiplokil terasnurga ja keemiliste ankrupoltide abil. Vundamendiploki ehitamiseks kasutada betooni C30/37 XC2 XD1 XF2 KK2, sarrus B500 B. Betooni kaitsekiht on 50 mm. Vundamendiploki ja asfaltbetooni AC8 surf vaheline vuuk täita kummbituumenmastiksiga. Trepp T2 (Kesk tn 22) Uus raudbetoontrepp T2 ehitatakse jalgvärava ette kinnistul Kesk tn 22. Trepi astme kõrgus on 115mm, sügavus 300mm, laius L=1,0m. Trepi alla rajada killustikalus, mille paksus on 15cm. Killustiku fraktsioon on 16/32. Raudbetoontrepi ehitamiseks kasutada betooni C30/37 XC2 XD1 XF2 KK2, sarrus B500 B. Betooni kaitsekiht on 50 mm. Vundamendiploki ja asfaltbetooni AC8 surf vaheline vuuk täita kummbituumenmastiksiga. Trepp T3 (Kesk tn 24) Uus raudbetoontrepp T3 ehitatakse jalgvärava ette kinnistul Kesk tn 24. Trepi astme kõrgus on 150mm, sügavus 300mm, laius L=1,0m. Trepi alla rajada killustikalus, mille paksus on 15cm. Killustiku fraktsioon on 16/32. Raudbetoontrepi ehitamiseks kasutada betooni C30/37 XC2 XD1 XF2 KK2, sarrus B500 B. Betooni kaitsekiht on 50 mm. Vundamendiploki ja asfaltbetooni AC8 surf vaheline vuuk täita kummbituumenmastiksiga. 3.8.3 Piirdeaiad Käesoleva projektiga on ette nähtud asendada tee-ehitusele ettejäävad piirdeaiad ja väravad. Uued võrkaiad on ette nähtud ehitada galvaniseeritud, värvitud 40mm silmaga võrgust. Uue rajatava aia postid tuleb rajada piisavalt sügava vundamendiga, et oleks tagatud aia püsivus nõlva serval ka lumekoristustööde (sahkamise) ajal. Vundamendi rajamise tehnoloogia valib P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 31/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 ehitaja, vundamendid võib rajada kas mullatööde ehituse käigus või siis puurida juba hiljem valmisehitatud muldesse augud ning need betoneerida. Aia spetsifikatsiooni sh kõrguse täpsed nõuded kooskõlastatakse enne ehitustööde algust maaomanikuga. Piirete likvideerimise ja uute piirete ehitamise mahud on toodud alljärgnevas tabelis: Likvideetitavad Projekteeritud PK Pikkus Pikkus Materjal Materjal Autovärav Jalgvärav [m] [m] 21+42-21+89 - - võrk 48 - - 21+89-21+91 - - võrk värav - l=1,5m; h=1,5m 21+91-22+36 - - võrk 45 - - 24+61-24+64 võrk 3 võrk 3 - - 24+64-24+65 võrk värav võrk värav - l=1,5; h=1,5m 24+65-24+82 võrk 17 võrk 17 - - 24+82-24+83 võrk värav võrk värav - l=1,5; h=1,5m 24+83-25+18 võrk 35 võrk 35 - - 25+18-25+22 võrk värav võrk värav l=4,0; h=1,5m - 25+22-25+23 võrk 1 võrk 1 - - 25+23-25+27 võrk väravad võrk väravad l=3,0; h=1,5m l=0,75; h=1,5m 27+18-27+30 võrk 12 võrk 12 - - 27+30-27+31 võrk värav võrk värav - l=1,0; h=1,5m Juhul, kui tehnoloogilistel põhjustel on tarvis käesolevas projektis rohkem piirdeaedu asendada, tuleb töövõtjal selleks hankida maaomaniku kirjalik kooskõlastus. 3.9 Haljastus Maastikukujundus- ja haljastustöödest on projektis ette nähtud istutada Varstu vasakpoolse bussipeatuse juurde mägimännid. Taimed peavad olema Eestis või naaberriikides paljundatud ja kasvatatud (juhul kui ei ole teisiti kokku lepitud). Haljastaja peab esitama taimede päritolu tõendava dokumendi. Taimed peavad vastama Eesti standardile EVS 778. Taimede liik ja sort peab vastama projektile. Põõsaistikute suurus ja võrsete arv peab vastama projektile või kui projektis info puudub, peab selle eraldi kokku leppima. Taimede kvaliteeti tuleb kontrollida enne istutamist. Taimedele rajada kasvualus projekti või istutusskeemi järgi ja vastavalt p 90100. Üksikpõõsaste kasvualuse paksus peab olema 600mm ja laius 700mm. Istutatakse kevadel enne pungade puhkemist või sügisel enne külmade saabumist. Kui taimi ei saa peale kohaletoomist maha istutada, tuleb neid säilitada varjulises, päikese ja tuule eest kaitstud paigas juuri niisutades, kuid nii mitte üle 3 päeva. Taimed istutada projekti järgi, istutuskoha muutus kooskõlastada projekti autoriga. Kui taim on istutusauku paika pandud, avada looduslikust materjalist pakkekangas pealt ja külgedelt ning võimalusel see eemaldada. Tehismaterjal eemaldada täielikult. Keerdunud juured lahti harutada, vigastatud juured tagasi lõigata. Taim P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 32/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 istutada sama sügavalt mulda kui ta enne on kasvanud. Paljasjuursed taimed istutada 0 – 50mm sügavamale nii, et okste harunemiskoht jääb veidi mulla alla. Taime juurepall katta kuni 5cm mullakihiga. Istutamisel kasvumuld suruda vastu taime juurestikku ja ümber taime kinni vajutada. Üksikpõõsaid kasta olenevalt istiku suurusest, kuid mitte vähem kui 10 l põõsa kohta. Istutamistööde ja garantiiajal tuleb istutatud taimi korrapäraselt kasta. Osa puid on ette nähtud säilitada ning ehituse ajaks kaitsta. Säilitatavate puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra ristprojektsioon maapinnal. Tsoon tuleb piiritleda kas (latt- või plast-)tara või mitmekordse märgistuskilega. Tsooni märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse aja kuni viimaste haljastustööde valmimiseni. Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de) kaitsetsooni, tuleb paigaldada puutüvele kaitse. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel võib inseneri nõusolekul kärpida puu alumisi oksi nii, et see ei tekita puule jäävaid kahjustusi ja puu võrakuju säilib. Puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekkib puu ümberkukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi ja seda ka vaid puu ühelt küljelt. Kui puude juured saavad pinnasetöödel siiski ulatuslikke kahjustusi, tuleb juurte hulga vähenemise kompenseerimiseks harvendada puude võrasid. Mõnedes kohtades on vaja kärpida olemasolevate põõsaste võrasid. Konkreetsed kohad on näidatud asendiplaani joonisel. 4 TÖÖDE TEOSTAMINE 4.1 Üldosa Teetöödel juhinduda Majandus- ja taristuministri määruse „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ning Maanteeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud juhendi „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“ asjakohase versiooni nõuetest. Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 33/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude teostusjoonised. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma tehnovõrkude valdaja esindaja. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine. Juhul kui see osutub võimatuks tuleb sellest teavitada piirinaabritest maaomanikke ja pärast tööde lõpetamist taastada kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve (nt. mahasõitude ehitus, piirirajatistega seotud tööd jne). Omanikke tuleb teavitada ka likvideerimistöödest (nt. aiad, hekk, puud jmt.) ning nendepoolse soovi korral võimaldada neil need endal teostada. Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt projektlahendusele. Maaomanike teavitamise ja nendepoolsete tingimuste menetlemise teostab Tellija. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste eiramised on keelatud. Eelpooltoodu eiramisel on töövõtja (ehitaja) kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega. P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 34/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 4.2 Tehnoloogia 4.2.1 Üldist Tööde teostamisel tuleb juhinduda kehtivatest normidest. Projektiga määratud ehituseks vajalike tööde mahud on esitatud kululoendis, mille koostamise aluseks on Maanteeameti poolt välja töötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused”. Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Peale ehitustööde lõppemist objektil esitab Töövõtja Tellijale teostusmõõdistamise, mis peab vastama „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ (Majandus- ja taristuministri määrus 14.04.2016 nr 34). Teostusmõõdistamise täpsus peab olema 1:500-le ning jooniste väljatrüki mõõtkava 1:1000. Töö kuulub maksustamisele artikkel 10211 Tööde mõõdistamine ja märkimistööd alt. 4.2.2 Ettevalmistustööd Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb digitaalselt maha märkida tee telg. Piketaaž tuleb säilitada garantiiaja lõpuni või tellija korralduseni. Lisaks teljele tuleb digitaalselt välja märkida kõik iseloomulikud projektsed tee-elemendid (nt. äärekivid jne). Väljamärgitud punktid tuleb looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Kavandatavatest töödest informeerida piirinaabreid, märkides nende juuresolekul välja ehitusaegseks säilitamiseks piiritähised. Vajadusel, kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt trassi valdajaid ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba ja märkida välja töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Paigaldada vajalikud kaitse- / reservtorud või teostada muud vajalikud ettenähtud kaitsemeetmed. Tee trassi planeerimisel peab tasandama mulde alla jäävad lohud, kännuaugud ja vanad kraavid, täitma need pinnasega ning tihendama. P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 35/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 Metsa, üksikute puude ja võsa eemaldamine koos maa-ala planeerimisega on ette nähtud teha vastavalt projektlahendusele. Teemaa peab olema planeeritud tasemeni, mis võimaldab selle hilisemat niitmist mehhanismidega. Kändude ja kõlbmatu pinnase veokohad täpsustada kohaliku omavalitsusega enne ehitustööde algust. Kooskõlas „Teetööde tehnilised töökirjeldused” tooduga tuleb raadamisel ja juurimisel tekkivad tühimikud (augud) ka täita, kasutades selleks vähemalt augu kõrval olevale samaväärset pinnast. Ehituselt kaevandatav sobimatu pinnas, mis veetakse objektilt ära, on käsitletav maapõuseaduse kohaselt võõrandatava kaevisena. Töövõtja peab hankima selle käitlemisega seotud load ja kooskõlastused ning tasuma ka vastavad tasud. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. 4.2.3 Ehitustööd NB! Riigitee muldekeha nõlva võib lahti kaevata maksimaalselt 30 päevaks! Ehitustööd on kirjeldatud eelpool, vastavate tööde alajaotustes. Töödega haaratud maa-ala heakorrastatakse kogu laiuses. 4.3 Keskkonnakaitse Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid. P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 36/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja utiliseerida vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Projekteeritud tee lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda. 4.4 Kasutamis- ja hooldamisjuhend Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe tingimustest. Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“- Majandus- ja taristuministri määruse ajakohane versioon. Tee ohutusrajatiste, liiklusmärkide, fooride, piirete, tähispostide ja teemärgistuse kohta ning riigimaantee, kohaliku tee ja talitee seisundi kohta esitatavad nõuded kehtestab Majandus- ja taristuminister. Avalikult kasutatava tee omanik või teehoiu eest vastutavaks määratud isik on kohustatud hoidma tee Ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis. Erinõuded puuduvad. Hooldustööde käigus ei tohi kahjustada rajatud katendit, rajatisi, kindlustatud teepeenraid, tee kaitsepiirdeid, liikluskorraldusvahendeid jne. Tööde tegemisel lähtutakse heast tavast ning eriolukordades mõistlikest lahendustest. Probleemide korral, mis ohustavad teed ning rajatisi kasutavaid liiklejaid, on tee haldaja poolt vajalik võtta koheselt kasutusele meetmed avariiohu vältimiseks ning kahjustuste arenemise tõkestamiseks. Kui tegemist on garantiiperioodil esineva ning garantiijuhtumiks liigituva olukorraga tuleb sellest koheselt teavitada ka Töövõtjat, teistel juhtudel lahendab tee haldaja situatsiooni vastavalt kasutusjuhendile, heale tavale ning ettenähtud tehnilistele lahendustele. Kõik läbi viidavad hooldustööd, kahjustuste avastamine ja nende parandamise viisid peavad olema hoolduskohustuse täitja poolt kuupäevaliselt dokumenteeritud. Aastaringne hooldus seisneb peamiselt tee puhastamises tolmust ja prahist ning teemaa hooldamisest. Üldised seisundinõuded on: 1) tee ja tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks määratud maa (edaspidi teemaa) peab olema puhastatud, bussi ootekojad peavad olema koristatud; 2) teel hukkunud loomad ja liiklust ohustavad esemed peavad olema eemaldatud; P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 37/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 3) teelt ja tee kaitsevööndist peavad olema kõrvaldatud loata paigaldatud liiklusmärgid ja liiklusvälised teabevahendid, samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud; 4) nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema tee muldkeha nõlvalt ja külgkraavidest kõrvaldatud. Kui see ei ole võimalik, tagatakse liiklusohutus vastavate liikluskorraldusvahendite paigaldamisega; 5) tee nõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust; 6) sademevee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud, veeviimarid ei tohi takistada vee voolu ega võimaldada vee sattumist tee muldesse; 7) sõidu- ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool; 8) tähispostid peavad olema vertikaalsed, kahjustusteta, helkuriga varustatud ja puhtad, täitmaks oma otstarvet aastaringselt. Defektsed või hävinud tähispostid tuleb asendada uutega või talvisel ajal ajutiselt asendada markiiridega; 9) liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad 30 m kauguselt, 95% märgi pinnast peab olema vigastusteta; 10) paigaldatud valgustus peab pimeda ajal põlema. Tee omanik võib valgustust vähendada või välja lülitada, kui ta on täitnud tingimused ohutuks liiklemiseks; 11) klaashelmestega kattemärgistus peab lume- ja jäävabal sõiduteel reflekteeruma 30 m kauguselt ja olema puhas ning 90% märgistuse pindalast peab olema vigastusteta; 12) tee piirded peavad olema paigaldatud tee ehitusprojekti ja kehtestatud nõuete kohaselt, põrkpiire ei või olla roostes ja püsivust ohustavas seisundis. Talihoolduse nõuded kehtivad talviste teeolude (lumi, jäide, tuisk jne) korral ning seisnevad lume ja libeduse tõrjes. Talihooldusel juhindutakse majandus- ja taristuministri määruse „Tee seisundinõuded“ ajakohasest versioonist. Talihoolduse seisunditaseme määrab ära tee omanik. Sõiduteed ning jalgratta- ja jalgteed on suuremas osas puhastatavad mehhanismidega, käsitsi tuleb hooldada bussipeatused (ootekodade ümbruses) ja puhkekohad, seejuures tuleb arvestada, et jalgratta- ja jalgteede hooldamine seab hooldetehnika valikul gabariitide ja pöörderaadiuste osas piiranguid. Sõidutee kannatab libedusetõrje tegemist kloriididega. Sõiduteedel võib lumetõrjet teostada nii kummiteraga kui metallist kuluvteraga sahkadega. Kummitera kasutamine on soovituslik lörtsi ja sulalumesegu eemaldamise korral. Alla -5°C temperatuuridel on soovituslik metallist kuluvtera kasutamine. Metallist kuluvterade kasutamisel peab vältima kattemärgistuse jm teepinnast kõrgemale ulatuvate osade (künnis, äärekivi) kahjustamist. Paigaldatud äärekivide otsad on langetatud kahe kivi pikkuse ulatuses, et vältida sahaga kokkupuutel nii äärekivide kui saha vigastamist. Lume paigaldamine teepeenardele ja nõlvadele on lubatud, kuid tuleb tagada vete äravool. Bussipeatustes peab sõidutee laiendus ja ooteplatvorm olema lumest puhastatud ning neil peab olema tehtud libedusetõrje. Lumi tuleb ära vedada bussipeatuste piirkonnast, ülekäiguradade- ja kohtade piirkonnast ning lõikudest, kus sõidutee servas paikneb jalgratta- ja jalgtee ning kui ei ole võimalik lund tõrjuda üle vastava tee. Soovituslik on lume äravedu ka P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 38/39 Varstu jalgratta- ja jalgtee ; põhiprojekt Varstu, Rõuge vald, Võrumaa REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19062 28.02.2020 ristmike piirkonnast nähtavuse tagamiseks. Lume äraveol täpsustada tee omanikuga lume paigutamise kohad. Tuletõrje hüdrandid ja restkaevude kohad peavad olema lumest ja jääst puhastatud. Kevadised hooldustööd: liikluskorraldusvahendite korrastus, rajatiste puhastamine jm, samuti talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide äravedu sõiduteelt, kõnniteelt ja mujalt teemaalt. Haljastuse hooldus. Haljastustööde teostaja peab andma töödele 2- aastase garantii. Garantiiperioodil jälgib tööde teostaja pidevalt taimede seisundit, kasvuperioodil tuleb vajadusel taimi kasta! Muru niita 5…10 cm kõrguselt. Põuaperioodil kasta 1 kord nädalas normiga 20...25 l/m². Pärast kastmist peab muld olema 10 cm sügavuselt niiske. Koostasid: Uku Audova - teedeosa vastutav spetsialist Edi Pangsepp – insener Kairi Juurik – VK insener 28. veebruar 2020. a. P19062_PP_TL-3-01_seletuskiri_KK lk 39/39 Töötleja: Projekti aadress: Kuupäev: Marko Kool Varstu alevik Rõuge vald 07/02/2020 Võrumaa Reaalprojekt OÜ Pärnu mnt 463 10816Tallinn +372 608 1114 [email protected] P19062 Varstu JJT P19062 Varstu JJT 07/02/2020 P19062 Varstu JJT / Sisu Sisu P19062 Varstu JJT P19062 Varstu JJT Philips - BGP760 T25 1 xLED16-4S/830 DN11 (1xLED16-4S/830).................................................................................................................3 Philips - BGP761 T25 1 xLED45-4S/830 DN11 (1xLED45-4S/830).................................................................................................................6 Philips - BGP761 T25 1 xLED64-4S/830 DN11 (1xLED64-4S/830).................................................................................................................9 I etapi algus: Alternatiiv 8 Projekteerimistulemused.................................................................................................................................................................................... 12 I etapi algus: Alternatiiv 8 / Kõnnitee A (P5) Isoliinid........................................................................................................................................................................................................... 13 Väärtusgraafik................................................................................................................................................................................................ 14 I etapi algus: Alternatiiv 8 / Sõidutee A (P5) Isoliinid........................................................................................................................................................................................................... 15 Väärtusgraafik................................................................................................................................................................................................ 16 I etapi JJT: Alternatiiv 10 Projekteerimistulemused.................................................................................................................................................................................... 17 I etapi JJT: Alternatiiv 10 / Kõnnitee 1 (P5) Isoliinid........................................................................................................................................................................................................... 18 Väärtusgraafik................................................................................................................................................................................................ 19 Sõidu- ja kõnnitee 1: Alternatiiv 11 Projekteerimistulemused.................................................................................................................................................................................... 20 Sõidu- ja kõnnitee 1: Alternatiiv 11 / Kõnnitee A (P4) Isoliinid........................................................................................................................................................................................................... 21 Väärtusgraafik................................................................................................................................................................................................ 22 Sõidu- ja kõnnitee 1: Alternatiiv 11 / Sõidutee A (M5) Isoliinid........................................................................................................................................................................................................... 23 Väärtusgraafik................................................................................................................................................................................................ 25 Sõidu- ja kõnnitee 2: Alternatiiv 12 Projekteerimistulemused.................................................................................................................................................................................... 27 Sõidu- ja kõnnitee 2: Alternatiiv 12 / Sõidutee B (M5) Isoliinid........................................................................................................................................................................................................... 29 Väärtusgraafik................................................................................................................................................................................................ 32 Sõidu- ja kõnnitee 2: Alternatiiv 12 / Kõnnitee B (P4) Isoliinid........................................................................................................................................................................................................... 35 Väärtusgraafik................................................................................................................................................................................................ 36 Lehekülg 2 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Philips BGP760 T25 1 xLED16-4S/830 DN11 1xLED16-4S/830 / Philips - BGP760 T25 1 xLED16-4S/830 DN11 (1xLED16-4S/830) Philips BGP760 T25 1 xLED16-4S/830 DN11 1xLED16-4S/830 Get your city ready for the future with DigiStreet Developed with the aim to become your long term partner , the system ready architecture of DigiStreet enables you to enjoy the benefits of connected lighting systems today and also gets the city ready for the innovations to come!. Its two sockets enable you to connect directly to the Philips CityTouch system and is also prepared to connect you to the future innovations of IoT. Next to this, each individual luminaire is uniquely identifiable, thanks to the Philips Service tag application. With a simple scan of a QR code, placed on the inside of the mast door, you gain instant access to the luminaire configuration, making maintenance and programming operations faster and easier, no matter what stage of the luminaire�s lifetime. Digistreet is also equipped with dedicated light recipes that: 1) maintain an optimal ecosystems for bats or 2) preserve a dark night sky. Ekspluatatsiooni kasutegur: 90.52% Lambi valgusvoog: 1600 lm Valgusti valgusvoog: 1448 lm Võimsus: 13.2 W Valgusviljakus: 109.7 lm/W Helendus 1 / Polaarne LVK 105° 105° 90° 90° 75° 75° 60° 300 60° 450 45° 45° 600 750 30° 15° 0° 15° 30° cd/klm η = 91% C0 - C180 C90 - C270 Lehekülg 3 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Philips BGP760 T25 1 xLED16-4S/830 DN11 1xLED16-4S/830 / Philips - BGP760 T25 1 xLED16-4S/830 DN11 (1xLED16-4S/830) Helendus 1 / Lineaarne LVK 500 400 300 200 100 90.0° 67.5° 45.0° 22.5° 0.0° 22.5° 45.0° 67.5° 90.0° cd/klm η = 91% C0 - C180 C90 - C270 Ringdiagrammi ei õnnestunud luua, sest valgus jaotus ebasümmeetriliselt. Lehekülg 4 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Philips BGP760 T25 1 xLED16-4S/830 DN11 1xLED16-4S/830 / Philips - BGP760 T25 1 xLED16-4S/830 DN11 (1xLED16-4S/830) Helendus 1 / Heledusdiagramm C225 C180 C135 C270 C90 60000 100000 120000 140000 C315 C0 C45 cd/m² g = 65.0° g = 75.0° g = 85.0° UGR-diagrammi ei õnnestunud luua, sest valgus jaotus ebasümmeetriliselt. Lehekülg 5 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Philips BGP761 T25 1 xLED45-4S/830 DN11 1xLED45-4S/830 / Philips - BGP761 T25 1 xLED45-4S/830 DN11 (1xLED45-4S/830) Philips BGP761 T25 1 xLED45-4S/830 DN11 1xLED45-4S/830 Get your city ready for the future with DigiStreet Developed with the aim to become your long term partner , the system ready architecture of DigiStreet enables you to enjoy the benefits of connected lighting systems today and also gets the city ready for the innovations to come!. Its two sockets enable you to connect directly to the Philips CityTouch system and is also prepared to connect you to the future innovations of IoT. Next to this, each individual luminaire is uniquely identifiable, thanks to the Philips Service tag application. With a simple scan of a QR code, placed on the inside of the mast door, you gain instant access to the luminaire configuration, making maintenance and programming operations faster and easier, no matter what stage of the luminaire�s lifetime. Digistreet is also equipped with dedicated light recipes that: 1) maintain an optimal ecosystems for bats or 2) preserve a dark night sky. Ekspluatatsiooni kasutegur: 90.52% Lambi valgusvoog: 4500 lm Valgusti valgusvoog: 4074 lm Võimsus: 34.0 W Valgusviljakus: 119.8 lm/W Helendus 1 / Polaarne LVK 105° 105° 90° 90° 75° 75° 60° 300 60° 450 45° 45° 600 750 30° 15° 0° 15° 30° cd/klm η = 91% C0 - C180 C90 - C270 Lehekülg 6 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Philips BGP761 T25 1 xLED45-4S/830 DN11 1xLED45-4S/830 / Philips - BGP761 T25 1 xLED45-4S/830 DN11 (1xLED45-4S/830) Helendus 1 / Lineaarne LVK 500 400 300 200 100 90.0° 67.5° 45.0° 22.5° 0.0° 22.5° 45.0° 67.5° 90.0° cd/klm η = 91% C0 - C180 C90 - C270 Ringdiagrammi ei õnnestunud luua, sest valgus jaotus ebasümmeetriliselt. Lehekülg 7 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Philips BGP761 T25 1 xLED45-4S/830 DN11 1xLED45-4S/830 / Philips - BGP761 T25 1 xLED45-4S/830 DN11 (1xLED45-4S/830) Helendus 1 / Heledusdiagramm C225 C180 C135 C270 C90 120000 160000 200000 240000 C315 C0 C45 cd/m² g = 65.0° g = 75.0° g = 85.0° UGR-diagrammi ei õnnestunud luua, sest valgus jaotus ebasümmeetriliselt. Lehekülg 8 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Philips BGP761 T25 1 xLED64-4S/830 DN11 1xLED64-4S/830 / Philips - BGP761 T25 1 xLED64-4S/830 DN11 (1xLED64-4S/830) Philips BGP761 T25 1 xLED64-4S/830 DN11 1xLED64-4S/830 Get your city ready for the future with DigiStreet Developed with the aim to become your long term partner , the system ready architecture of DigiStreet enables you to enjoy the benefits of connected lighting systems today and also gets the city ready for the innovations to come!. Its two sockets enable you to connect directly to the Philips CityTouch system and is also prepared to connect you to the future innovations of IoT. Next to this, each individual luminaire is uniquely identifiable, thanks to the Philips Service tag application. With a simple scan of a QR code, placed on the inside of the mast door, you gain instant access to the luminaire configuration, making maintenance and programming operations faster and easier, no matter what stage of the luminaire�s lifetime. Digistreet is also equipped with dedicated light recipes that: 1) maintain an optimal ecosystems for bats or 2) preserve a dark night sky. Ekspluatatsiooni kasutegur: 89.62% Lambi valgusvoog: 6400 lm Valgusti valgusvoog: 5736 lm Võimsus: 49.5 W Valgusviljakus: 115.9 lm/W Helendus 1 / Polaarne LVK 105° 105° 90° 90° 75° 75° 60° 60° 320 45° 45° 480 640 30° 15° 0° 15° 30° cd/klm η = 90% C0 - C180 C90 - C270 Lehekülg 9 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Philips BGP761 T25 1 xLED64-4S/830 DN11 1xLED64-4S/830 / Philips - BGP761 T25 1 xLED64-4S/830 DN11 (1xLED64-4S/830) Helendus 1 / Lineaarne LVK 500 400 300 200 100 90.0° 67.5° 45.0° 22.5° 0.0° 22.5° 45.0° 67.5° 90.0° cd/klm η = 90% C0 - C180 C90 - C270 Ringdiagrammi ei õnnestunud luua, sest valgus jaotus ebasümmeetriliselt. Lehekülg 10 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Philips BGP761 T25 1 xLED64-4S/830 DN11 1xLED64-4S/830 / Philips - BGP761 T25 1 xLED64-4S/830 DN11 (1xLED64-4S/830) Helendus 1 / Heledusdiagramm C225 C180 C135 C270 C90 160000 240000 320000 C315 C0 C45 cd/m² g = 65.0° g = 75.0° g = 85.0° UGR-diagrammi ei õnnestunud luua, sest valgus jaotus ebasümmeetriliselt. Lehekülg 11 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 I etapi algus: Alternatiiv 8 / Projekteerimistulemused I etapi algus kuni EN 13201:2015 Philips BGP761 T25 1 xLED45-4S/830 DN11 Kõnnitee A (P5), 84.00 m² 2,00 m Haljasriba 1 4,00 m Sõidutee A (P5), 126.00 m² 3,00 m Kate: CIE R3, q0: 0.070 42,00 m Lamp: 1xLED45-4S/830 Valgusvoog (valgusti): 4073.54 lm Valgusvoog (lamp): 4500.00 lm Töötunnid 4000 h: 100.0 %, 34.0 W W/km: 816.0 Paigutus: ühepoolne üleval Postide vahekaugus: 42.000 m Konsooli kalle (3): 15.0° Konsooli pikkus (4): 1.000 m Valgustuspunkti kõrgus (1): 8.000 m Hindamisväljade tulemused Valguspunkti projektsioon (2): -6.500 m Säilivustegur: 0.80 Kõnnitee A (P5) Em [lx] Emin [lx] ≥ 3.00 ≥ 0.60 ULR: 0.00 ≤ 4.50 ULOR: 0.00 6.13 1.90 Valgustugevuse suurimad väärtused 70° ja üle selle juures: 840 cd/klm * Sõidutee A (P5) 80° ja üle selle juures: 733 cd/klm * Em [lx] Emin [lx] ≥ 3.00 ≥ 0.60 90° ja üle selle juures: 11.6 cd/klm * ≤ 4.50 Valgustugevuse klass: / 4.28 2.18 Iga kord kõigis suundades, mis moodustavad tarvituskõlbulikult paigaldatud valgusti korral alumise vertikaaljoonega etteantud Energiaefektiivsuse indikaatorite tulemused nurga. *Valgustugevuse väärtused [cd/klm] valgustugevuse klassi Võimsustiheduse indikaator (Dp) 0.032 W/lxm² arvutamiseks lähtuvad vastavalt EN 13201:2015 valgusti Energia kulutihedus valgusvoost. Paigutus: BGP761 T25 1 xLED45-4S/830 DN11 (136.0 0.6 kWh/m² a Paigutus vastab pimestusteguri klassile D.6 kWh/a) Lehekülg 12 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 I etapi algus: Alternatiiv 8 / Kõnnitee A (P5) / Isoliinid Kõnnitee A (P5) Säilivustegur: 0.80 Raster: 14 x 3 Punkte Em [lx] Emin [lx] ≥ 3.00 ≥ 0.60 ≤ 4.50 6.13 1.90 Horisontaalne valgustustihedus 2,00 m 4,00 m 3,00 m 42,00 m Lehekülg 13 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 I etapi algus: Alternatiiv 8 / Kõnnitee A (P5) / Väärtusgraafik Kõnnitee A (P5) Säilivustegur: 0.80 Raster: 14 x 3 Punkte Em [lx] Emin [lx] ≥ 3.00 ≥ 0.60 ≤ 4.50 6.13 1.90 Horisontaalne valgustustihedus 2,00 m 4,00 m 3,00 m 42,00 m Lehekülg 14 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 I etapi algus: Alternatiiv 8 / Sõidutee A (P5) / Isoliinid Sõidutee A (P5) Säilivustegur: 0.80 Raster: 14 x 3 Punkte Em [lx] Emin [lx] ≥ 3.00 ≥ 0.60 ≤ 4.50 4.28 2.18 Horisontaalne valgustustihedus 2,00 m 4,00 m 3,00 m 42,00 m Lehekülg 15 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 I etapi algus: Alternatiiv 8 / Sõidutee A (P5) / Väärtusgraafik Sõidutee A (P5) Säilivustegur: 0.80 Raster: 14 x 3 Punkte Em [lx] Emin [lx] ≥ 3.00 ≥ 0.60 ≤ 4.50 4.28 2.18 Horisontaalne valgustustihedus 2,00 m 4,00 m 3,00 m 42,00 m Lehekülg 16 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 I etapi JJT: Alternatiiv 10 / Projekteerimistulemused I etapi JJT kuni EN 13201:2015 Philips BGP760 T25 1 xLED16-4S/830 DN11 Kõnnitee 1 (P5), 107.50 m² 2,50 m 43,00 m Hindamisväljade tulemused Säilivustegur: 0.80 Kõnnitee 1 (P5) Em [lx] Emin [lx] ≥ 3.00 ≥ 0.60 ≤ 4.50 3.43 0.68 Energiaefektiivsuse indikaatorite tulemused Võimsustiheduse indikaator (Dp) 0.036 W/lxm² Energia kulutihedus Lamp: 1xLED16-4S/830 Paigutus: BGP760 T25 1 xLED16-4S/830 DN11 (52.8 0.5 kWh/m² a kWh/a) Valgusvoog (valgusti): 1448.37 lm Valgusvoog (lamp): 1600.00 lm Töötunnid 4000 h: 100.0 %, 13.2 W W/km: 303.6 Paigutus: ühepoolne üleval Postide vahekaugus: 43.000 m Konsooli kalle (3): 0.0° Konsooli pikkus (4): 0.000 m Valgustuspunkti kõrgus (1): 6.000 m Valguspunkti projektsioon (2): -0.500 m ULR: -1.00 ULOR: 0.00 Valgustugevuse suurimad väärtused 70° ja üle selle juures: 849 cd/klm * 80° ja üle selle juures: 92.8 cd/klm * 90° ja üle selle juures: 0.00 cd/klm * Valgustugevuse klass: G*3 Iga kord kõigis suundades, mis moodustavad tarvituskõlbulikult paigaldatud valgusti korral alumise vertikaaljoonega etteantud nurga. *Valgustugevuse väärtused [cd/klm] valgustugevuse klassi arvutamiseks lähtuvad vastavalt EN 13201:2015 valgusti valgusvoost. Paigutus vastab pimestusteguri klassile D.6 Lehekülg 17 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 I etapi JJT: Alternatiiv 10 / Kõnnitee 1 (P5) / Isoliinid Kõnnitee 1 (P5) Säilivustegur: 0.80 Raster: 15 x 3 Punkte Em [lx] Emin [lx] ≥ 3.00 ≥ 0.60 ≤ 4.50 3.43 0.68 Horisontaalne valgustustihedus 2,50 m 43,00 m Lehekülg 18 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 I etapi JJT: Alternatiiv 10 / Kõnnitee 1 (P5) / Väärtusgraafik Kõnnitee 1 (P5) Säilivustegur: 0.80 Raster: 15 x 3 Punkte Em [lx] Emin [lx] ≥ 3.00 ≥ 0.60 ≤ 4.50 3.43 0.68 Horisontaalne valgustustihedus 2,50 m 43,00 m Lehekülg 19 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Sõidu- ja kõnnitee 1: Alternatiiv 11 / Projekteerimistulemused Sõidu- ja kõnnitee 1 kuni EN 13201:2015 Philips BGP761 T25 1 xLED64-4S/830 DN11 Kõnnitee A (P4), 84.00 m² 2,00 m Sõidutee A (M5), 252.00 m² Kate: CIE R3, q0: 0.070 6,00 m 42,00 m Lamp: 1xLED64-4S/830 Valgusvoog (valgusti): 5735.54 lm Hindamisväljade tulemused Valgusvoog (lamp): 6400.00 lm Säilivustegur: 0.80 Töötunnid Kõnnitee A (P4) 4000 h: 100.0 %, 49.5 W Em [lx] Emin [lx] W/km: 1188.0 ≥ 5.00 ≥ 1.00 ≤ 7.50 Paigutus: ühepoolne üleval 7.25 2.28 Postide vahekaugus: 42.000 m Konsooli kalle (3): 15.0° Sõidutee A (M5) Konsooli pikkus (4): 1.000 m Lm Uo Ul TI [%] EIR Valgustuspunkti kõrgus (1): 8.000 m [cd/m²] ≥ 0.35 ≥ 0.40 ≤ 15 ≥ 0.30 ≥ 0.50 Valguspunkti projektsioon (2): -1.500 m 0.51 0.51 0.68 15 0.71 Energiaefektiivsuse indikaatorite tulemused ULR: 0.00 Võimsustiheduse indikaator (Dp) 0.019 W/lxm² ULOR: 0.00 Energia kulutihedus Valgustugevuse suurimad väärtused Paigutus: BGP761 T25 1 xLED64-4S/830 DN11 (198.0 0.6 kWh/m² a kWh/a) 70° ja üle selle juures: 840 cd/klm * 80° ja üle selle juures: 733 cd/klm * 90° ja üle selle juures: 11.6 cd/klm * Valgustugevuse klass: / Iga kord kõigis suundades, mis moodustavad tarvituskõlbulikult paigaldatud valgusti korral alumise vertikaaljoonega etteantud nurga. *Valgustugevuse väärtused [cd/klm] valgustugevuse klassi arvutamiseks lähtuvad vastavalt EN 13201:2015 valgusti valgusvoost. Paigutus vastab pimestusteguri klassile D.6 Lehekülg 20 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Sõidu- ja kõnnitee 1: Alternatiiv 11 / Kõnnitee A (P4) / Isoliinid Kõnnitee A (P4) Säilivustegur: 0.80 Raster: 14 x 3 Punkte Em [lx] Emin [lx] ≥ 5.00 ≥ 1.00 ≤ 7.50 7.25 2.28 Horisontaalne valgustustihedus 2,00 m 6,00 m 42,00 m Lehekülg 21 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Sõidu- ja kõnnitee 1: Alternatiiv 11 / Kõnnitee A (P4) / Väärtusgraafik Kõnnitee A (P4) Säilivustegur: 0.80 Raster: 14 x 3 Punkte Em [lx] Emin [lx] ≥ 5.00 ≥ 1.00 ≤ 7.50 7.25 2.28 Horisontaalne valgustustihedus 2,00 m 6,00 m 42,00 m Lehekülg 22 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Sõidu- ja kõnnitee 1: Alternatiiv 11 / Sõidutee A (M5) / Isoliinid Sõidutee A (M5) Säilivustegur: 0.80 Raster: 14 x 6 Punkte Lm Uo Ul TI [%] EIR [cd/m²] ≥ 0.35 ≥ 0.40 ≤ 15 ≥ 0.30 ≥ 0.50 0.51 0.51 0.68 15 0.71 Horisontaalne valgustustihedus 2,00 m 6,00 m 42,00 m Vaatleja 1 Heledus kuiva sõidutee korral 2,00 m 6,00 m 42,00 m Lehekülg 23 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Sõidu- ja kõnnitee 1: Alternatiiv 11 / Sõidutee A (M5) / Isoliinid Heledus uue lambi korral 2,00 m 6,00 m 42,00 m Vaatleja 2 Heledus kuiva sõidutee korral 2,00 m 6,00 m 42,00 m Heledus uue lambi korral 2,00 m 6,00 m 42,00 m Lehekülg 24 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Sõidu- ja kõnnitee 1: Alternatiiv 11 / Sõidutee A (M5) / Väärtusgraafik Sõidutee A (M5) Säilivustegur: 0.80 Raster: 14 x 6 Punkte Lm Uo Ul TI [%] EIR [cd/m²] ≥ 0.35 ≥ 0.40 ≤ 15 ≥ 0.30 ≥ 0.50 0.51 0.51 0.68 15 0.71 Horisontaalne valgustustihedus 2,00 m 6,00 m 42,00 m Vaatleja 1 Heledus kuiva sõidutee korral 2,00 m 6,00 m 42,00 m Lehekülg 25 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Sõidu- ja kõnnitee 1: Alternatiiv 11 / Sõidutee A (M5) / Väärtusgraafik Heledus uue lambi korral 2,00 m 6,00 m 42,00 m Vaatleja 2 Heledus kuiva sõidutee korral 2,00 m 6,00 m 42,00 m Heledus uue lambi korral 2,00 m 6,00 m 42,00 m Lehekülg 26 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Sõidu- ja kõnnitee 2: Alternatiiv 12 / Projekteerimistulemused Sõidu- ja kõnnitee 2 kuni EN 13201:2015 Philips BGP761 T25 1 xLED64-4S/830 DN11 Sõidutee B (M5), 234.00 m² Kate: CIE R3, q0: 0.070 6,50 m Haljasriba 1 4,50 m Selle valgustipaigutuse mastide vahekaugus määrab hindamisväljade pikkuse. Kõnnitee B (P4), 72.00 m² 2,00 m Lamp: 1xLED64-4S/830 36,00 m Valgusvoog (valgusti): 5735.54 lm Valgusvoog (lamp): 6400.00 lm Töötunnid 4000 h: 100.0 %, 49.5 W W/km: 1386.0 Paigutus: ühepoolne all Postide vahekaugus: 36.000 m Hindamisväljade tulemused Konsooli kalle (3): 15.0° Säilivustegur: 0.80 Konsooli pikkus (4): 0.000 m Sõidutee B (M5) Valgustuspunkti kõrgus (1): 8.000 m Lm Uo Ul TI [%] EIR Valguspunkti projektsioon (2): -2.500 m [cd/m²] ≥ 0.35 ≥ 0.40 ≤ 15 ≥ 0.30 ≥ 0.50 0.53 0.49 0.69 14 0.58 Kõnnitee B (P4) ULR: 0.00 Em [lx] Emin [lx] ULOR: 0.00 ≥ 5.00 ≥ 1.00 Valgustugevuse suurimad väärtused ≤ 7.50 70° ja üle selle juures: 840 cd/klm * 5.13 1.93 80° ja üle selle juures: 733 cd/klm * Energiaefektiivsuse indikaatorite tulemused 90° ja üle selle juures: 11.6 cd/klm * Valgustugevuse klass: / Võimsustiheduse indikaator (Dp) 0.005 W/lxm² Iga kord kõigis suundades, mis moodustavad tarvituskõlbulikult EN 13201:2015-5 ei sisalda mitme valgustipaigutusega planeerimisjuhtu. paigaldatud valgusti korral alumise vertikaaljoonega etteantud Võimsusväärtuste arvutamine toimub seetõttu ainult sellele valgustipaigutusele, nurga. mille mastide vahekaugus määrab hindamisväljade pikkuse. *Valgustugevuse väärtused [cd/klm] valgustugevuse klassi Energia kulutihedus arvutamiseks lähtuvad vastavalt EN 13201:2015 valgusti Paigutus 1: BGP761 T25 1 xLED64-4S/830 DN11 (198.0 0.6 kWh/m² a valgusvoost. kWh/a) Paigutus vastab pimestusteguri klassile D.0 Paigutus 2: BGP760 T25 1 xLED16-4S/830 DN11 (52.8 0.2 kWh/m² a kWh/a) Lehekülg 27 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Sõidu- ja kõnnitee 2: Alternatiiv 12 / Projekteerimistulemused Philips BGP760 T25 1 xLED16-4S/830 DN11 Lamp: 1xLED16-4S/830 Valgusvoog (valgusti): 1448.37 lm Valgusvoog (lamp): 1600.00 lm Töötunnid 4000 h: 100.0 %, 13.2 W W/km: 369.6 Paigutus: ühepoolne üleval Postide vahekaugus: 36.000 m Konsooli kalle (3): 0.0° Konsooli pikkus (4): 0.000 m Valgustuspunkti kõrgus (1): 8.000 m Valguspunkti projektsioon (2): 10.000 m ULR: -1.00 ULOR: 0.00 Valgustugevuse suurimad väärtused 70° ja üle selle juures: 849 cd/klm * 80° ja üle selle juures: 92.8 cd/klm * 90° ja üle selle juures: 0.00 cd/klm * Valgustugevuse klass: G*3 Iga kord kõigis suundades, mis moodustavad tarvituskõlbulikult paigaldatud valgusti korral alumise vertikaaljoonega etteantud nurga. *Valgustugevuse väärtused [cd/klm] valgustugevuse klassi arvutamiseks lähtuvad vastavalt EN 13201:2015 valgusti valgusvoost. Paigutus vastab pimestusteguri klassile D.6 Lehekülg 28 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Sõidu- ja kõnnitee 2: Alternatiiv 12 / Sõidutee B (M5) / Isoliinid Sõidutee B (M5) Säilivustegur: 0.80 Raster: 12 x 6 Punkte Lm Uo Ul TI [%] EIR [cd/m²] ≥ 0.35 ≥ 0.40 ≤ 15 ≥ 0.30 ≥ 0.50 0.53 0.49 0.69 14 0.58 Horisontaalne valgustustihedus 6,50 m 4,50 m 2,00 m 36,00 m Lehekülg 29 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Sõidu- ja kõnnitee 2: Alternatiiv 12 / Sõidutee B (M5) / Isoliinid Vaatleja 1 Heledus kuiva sõidutee korral 6,50 m 4,50 m 2,00 m 36,00 m Heledus uue lambi korral 6,50 m 4,50 m 2,00 m 36,00 m Lehekülg 30 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Sõidu- ja kõnnitee 2: Alternatiiv 12 / Sõidutee B (M5) / Isoliinid Vaatleja 2 Heledus kuiva sõidutee korral 6,50 m 4,50 m 2,00 m 36,00 m Heledus uue lambi korral 6,50 m 4,50 m 2,00 m 36,00 m Lehekülg 31 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Sõidu- ja kõnnitee 2: Alternatiiv 12 / Sõidutee B (M5) / Väärtusgraafik Sõidutee B (M5) Säilivustegur: 0.80 Raster: 12 x 6 Punkte Lm Uo Ul TI [%] EIR [cd/m²] ≥ 0.35 ≥ 0.40 ≤ 15 ≥ 0.30 ≥ 0.50 0.53 0.49 0.69 14 0.58 Horisontaalne valgustustihedus 6,50 m 4,50 m 2,00 m 36,00 m Lehekülg 32 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Sõidu- ja kõnnitee 2: Alternatiiv 12 / Sõidutee B (M5) / Väärtusgraafik Vaatleja 1 Heledus kuiva sõidutee korral 6,50 m 4,50 m 2,00 m 36,00 m Heledus uue lambi korral 6,50 m 4,50 m 2,00 m 36,00 m Lehekülg 33 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Sõidu- ja kõnnitee 2: Alternatiiv 12 / Sõidutee B (M5) / Väärtusgraafik Vaatleja 2 Heledus kuiva sõidutee korral 6,50 m 4,50 m 2,00 m 36,00 m Heledus uue lambi korral 6,50 m 4,50 m 2,00 m 36,00 m Lehekülg 34 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Sõidu- ja kõnnitee 2: Alternatiiv 12 / Kõnnitee B (P4) / Isoliinid Kõnnitee B (P4) Säilivustegur: 0.80 Raster: 12 x 3 Punkte Em [lx] Emin [lx] ≥ 5.00 ≥ 1.00 ≤ 7.50 5.13 1.93 Horisontaalne valgustustihedus 6,50 m 4,50 m 2,00 m 36,00 m Lehekülg 35 P19062 Varstu JJT 07/02/2020 Sõidu- ja kõnnitee 2: Alternatiiv 12 / Kõnnitee B (P4) / Väärtusgraafik Kõnnitee B (P4) Säilivustegur: 0.80 Raster: 12 x 3 Punkte Em [lx] Emin [lx] ≥ 5.00 ≥ 1.00 ≤ 7.50 5.13 1.93 Horisontaalne valgustustihedus 6,50 m 4,50 m 2,00 m 36,00 m Lehekülg 36 Töö nr P19062 Töö nimetus Varstu JJT Objekti asukoht: Varstu alevik Rõuge vald Võrumaa CEN/TR 13201-1:2014 Tabel A.1 M - valgustusklassi valik Kaalu-väärtus Kaaluväärtuse Parameeter Varianadid Kirjeldus Vwᵃ valik Projektkiirus vöi kiiruse piirväärtus Väga suur V ≥ 100 km/h 2 Suur 70 < V ≤ 100 km/h 1 Mõõdukas 40 < V ≤ 70 km/h -1 -1 Aeglane V ≤ 40 km/h -2 Liiklusvoog Autoteed ja Kaherealised teed mitmerealised teed Üle 65% suurimast Üle 45% suurimast Suur 1 väärtusest väärtusest 35% kuni 65% 15% kuni 45% Mõõdukas suurimast suurimast 0 väärtusest väärtusest Alla 15% Alla 35% suurimast Väike suurimast -1 -1 väärtusest väärtusest Liiklus koosseis Segaliiklus mittemootorliikluse 2 kõrge osakaal Segaliiklus 1 Üksnes mootorliiklus 0 0 Sõiduteede eraldamine On 0 Ei ole 1 1 Teesõlmede tihedus Eritasandiliste Ristmikke sõlmede vahemaa kilomeetri kohta km Kõrge Üle 3 Alla 3 1 1 Mõõdukas Kuni 3 Alates 3 0 Pargitud sõidukid On 1 Ei ole 0 0 Ümbruse valgustus Vaateaknad, laopiirkonnad, Tugev spordiväljakud, reklaampaigaldised, 1 jaamapiirkonnad Mõõdukas Normaalolukord 0 0 Nõrk -1 Liiklus keerukus Väga keerukas 2 Keerukas 1 1 Lihtne 0 Kaaluväärtuse summa Vws -1 Parandatud kaaluväärtus Vws 0 M6-Vws 6 VALGUSKLASS M5 Normsuurused L[cd/m²] ≥ 0,5 Uₒ ≥ 0,35 UI ≥ 0,4 Ti [%] ≤ 15 EIR ≥ 0,3 Töö nr P19062 Töö nimetus Varstu JJT Objekti asukoht: Varstu alevik Rõuge vald Võrumaa CEN/TR 13201-1:2014 Tabel A.2 P- ajast sõltuv valgustusklassi valik Kaalu-väärtus Kaaluväärtuse valik, Parameeter Varianadid Kirjeldus Vwᵃ ∆t1 ∆t2 Liikluskiiruse piirväärtus Madal V ≤ 40 km/h 1 1 1 Väga madal Väga madal kõnnikiirus 0 Kasutamise intensiivsus Elav 1 Normaalne 0 0 0 Vaikne -1 Liiklus koosseis Jalakäijad, jalgratturid ja 2 mootorsõidukid Jalakäijad ja mootorsõidukid 1 Üksnes jalakäijad ja jalgratturid 1 1 1 Üksnes jalakäijad 0 Üksnes jalgratturid 0 Pargitud sõidukid On 1 Ei ole 0 0 0 Ümbruse valgustus Vaateaknad, laopiirkonnad, spordiväljakud, Tugev 1 reklaampaigaldised, jaamapiirkonnad Mõõdukas Normaalolukord 0 Nõrk -1 -1 -1 Näo tuvastus Vajalik Lisanõuded Lisanõudeid pole Mittevajalik vaja Kaaluväärtuse summa Vws 1 1 P=6-Vws 5 5 VALGUSKLASS P5 P5 Em[lx] ≥5…≤7.50 3.00 3.00 Normsuurused Emin[lx] ≥1.00 0.60 0.60

Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →