EELNÕU
PAIDE LINNAVALITSUS
KORRALDUS
Mäeküla Kaupluse ja Rammuli kinnistute
detailplaneeringu koostamise algatamine
ja lähteseisukohtade kinnitamine
… veebruar 2020 nr … {regNumber}
Korraldus antakse planeerimisseaduse § 128 lõike 1, Paide Linnavolikogu 18.01.2018
määruse nr 3 „Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete täitmine Paide
linnas“ § 6 punkti 1 alusel ning arvestades Paide Vallavolikogu 27. oktoobril 2011 otsusega
nr 48 kehtestatud Paide valla üldplaneeringut.
Mäekülas asuvate Kaupluse ja Rammuli kinnistute omanik R&R Real Estate OÜ (edaspidi
huvitatud isik) on esitanud detailplaneeringu algatamise taotluse. Detailplaneeringu
eesmärgiks on Kaupluse (56501:001:0356) ja Rammuli (56501:001:0356) kinnistutele
kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, vedelkütuse tankla ning neid teenindavate rajatiste
rajamine ning kruntide piiride muutmine. Planeeritav maakasutus jääb Kaupluse kinnistul
ärimaaks ja Rammuli kinnistul elamumaaks, mis on kooskõlas Paide valla üldplaneeringuga.
Mäeküla on planeeritud eelkõige Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel sõitjaid
teenindavaks piirkonnaks ja kavandatud tegevus sobib üldplaneeringus toodud eesmärkidega.
Planeeringuala suurus on u 1,1 ha, planeeringuala on näidatud korralduse lisas 1. Lähtudes
planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punktist 2 on detailplaneeringu koostamine nõutav
üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Antud
kinnistud on Paide valla üldplaneeringu järgi detailplaneeringu kohustusega ala.
Detailplaneeringuga kavandatakse laiendada olemasolevat kauplusehoonet ja kavandatud
maa-alused bensiini- ja diiselkütusemahutid kokku maksimaalse kogusega 100 tonni, sellest
bensiinikütus maksimaalselt 45 tonni, klaasipesuvedeliku mahuti 10 kuupmeetrit ja vedelgaasi
mahuti maksimaalse mahutavusega 10 000 liitrit. Kuna bensiini ja diiselkütuse kogused on
Qa<100 tonni, siis ei kuulu planeeritav tankla majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016
määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning
ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ järgi ohtliku ega suurõnnetuse ohuga
ettevõtte kategooriasse.
Detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevus. Detailplaneering ei kuulu § 33 lõikes 1 või 2 nimetatud loetelusse,
mille puhul keskkonnamõju strateegiline hindamine tuleb algatada või anda selle kohta
eelhinnang. Linnavalitsuse hinnangul ei ole kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja
paiknemist arvestades keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik. Planeeringu
elluviimisega ei kaasne keskkonnaseisundi kahjustumine, sh vee, pinnase, õhu, saastatuse või
mürataseme suurenemist üle vastavate piirnormide ega olulisel määral soojuse, kiirguse,
lõhna või jäätmete teket. Antud asukohas ei põhjusta planeeringu elluviimine olulist
keskkonnamõju ning avariiolukordade tõenäosus on väike, kui järgitakse korrektselt ehitus-,
tule- ja tööohutusnõudeid ning ohtuseeskirju. Vastavad keskkonnakaitse- ja ohutusmeetmed
tuleb sätestada ehitusprojektis. Planeeringualal ega selle vahetus läheduses ei paikne
kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ega ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid,
Natura 2000 võrgustiku alasid, kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ega
maaparandussüsteemi alasid. Kinnistul paikneb puurkaev (PRK0018741)
sanitaarkaitsevööndiga 50 m. Planeeringuala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa
nitraaditundlikul alal, piirkonna põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud, mistõttu
veekaitselistele küsimustele tuleb planeeringu koostamisel pöörata tähelepanu. Kavandatud
tegevusega ei kaasne looduslikus seisundis alade otsest mõjutamist.
Lähtudes Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel
koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 saadeti detailplaneeringu
algatamise eelnõu 17. veebruaril seisukoha avaldamiseks Päästeametile, Keskkonnaametile,
Maanteeametile ja Terviseametile. ………..
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks ja kehtestajaks on Paide Linnavalitsus (Pärnu tn 3,
72711 Paide linn, e-post
[email protected]). Planeeringu algatamisega ei kaasne linnale
kohustust avalikuks kasutamisek ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse,
välisvalgustuse või tehnorajatiste (sh sademevee kanalisatsiooni) väljaehitamiseks ega
vastavate kulude kandmiseks.
1. Algatada Mäeküla küla Kaupluse ja Rammuli kinnistute detailplaneering. Planeeringuala
piir on antud lisas 1 ja lähteseisukohad lisas 2.
2. Jätta algatamata Mäeküla küla Kaupluse ja Rammuli kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine.
3. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades
kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või
vaide Paide Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
Priit Värk
linnapea Nellika Valder
linnasekretär
Lisa 1
Paide Linnavalitsuse … veebruar 2020
korraldusele nr …
Nellika Valder
linnasekretär
Lisa 2
Paide Linnavalitsuse … veebruar 2020
korraldusele nr…
Lähteseisukohad
Mäeküla küla Kaupluse ja Rammuli kinnistute detailplaneeringu koostamiseks
1. Planeeringu koostamisel arvestada, et planeeringuala asub Pandivere ja Adavere-
Põltsamaa nitraaditundlikul alal.
2. Planeeringu koostamisel arvestada, et seadmeid, masinaid jm vibratsiooniallikaid tuleb
paigaldada, hooldada või kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud vibratsioon
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
mõõtmise meetodid“ kehtestatud piirväärtustele.
3. Planeeringu koostamisel arvestada, et planeeritavatele hoonetele paigaldatavatest
tehnoseadmetest levivad müratasemed peavad planeeritava ala ümbrussesse jäävatel
elamualadel vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1
punkti 2 kohaselt II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele.
Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1
kehtestatud normtasemeid. Vajadusel näha ette müraleevendavate meetmete rakendamine
lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.
4. Planeeringu koostamisel arvestada, et siseruumide müratasemed peavad vastama
sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud
normtasemetele.
5. Planeeringualal on vajalik koostada ehitusgeodeetiline uurimistöö (topo-geodeetiline
alusplaan mõõtkavas 1:500), mille aruanne esitada Paide Linnavalitsusele.
6. Aladel, kus radoonisisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m3, on Eesti pinnase radooniriski
ja looduskiirguse atlase andmetel otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete
projekteerimisel teha eelnevalt detailsemad uuringud ning vajadusel rakendada ehitamisel
kehtestatud radoonikaitse nõudeid. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond
vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“ toodule.
7. Planeeringu koostamise käigus teha koostööd naaberkruntide omanikega ja kõikide
planeeringualal asuvate ning sinna planeeritavate trasside ja tehnovõrkude valdajatega,
detailplaneeringu koostamisele asumisel taotleda trasside valdajatelt tehnilised
tingimused.
8. Planeeringul tagada vastavalt kasutusotstarbele standardikohane parkimislahendus,
lähtudes Eesti standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Planeerida elektriautode
laadimispunkt.
9. Krundi eraldamiseks planeerida kõrghaljastus ja suuremad parklad liigendada
(kõrg)haljastusega, sh haljassaare minimaalseks laiuseks arvestada 4 m.
10. Planeeringu joonised (v.a situatsiooniskeem) vormistada mõõtkavas 1:500. Planeeringu
koosesisus tuleb esitada planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon olemasolevate ja
planeeritavate ehitiste, olulisemate mahuliste rajatistega, üldise planeeringulise
lahendusega ning planeeringus ettenähtud kõrghaljastusega.
11. Planeeringu vormistamisel arvestada Maa-ameti poolt koostatud „Planeeringute
dokumentide Maa-ametile (maaktastripidajale) esitamise juhendis“ ja riigihalduse
ministri 17. oktoobri 2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded“ toodud nõuetega.
Lähteseisukohad koostas
Elo Kiivet
Paide linnaarhitekt
975
0+50
ostile) Selgitus:
(kleepida p Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteerija:
979a
PROJ. TINGMÄRGID
993
687TS
0+80
m, i= 1,0 Hsv=66,75
,5 m
-proj. teetelg - proj. uus liiklusmärk postil
70
%, L=9
-proj. sõidutee a/b kate, TÜÜP I 975
221
23
25
-proj. sõidutee a/b kate, TÜÜP II 351
923d
421
DN300,
445[0]
974
13
-proj. kergliiklustee /ooteplatvormi a/b kate
634*
435[0]
631*
923a
-proj. mahasõidu a/b kate
up
.8 6
923b
Proj. tru
66
911
teemapark
-proj. ol.oleva sõidutee ülekate/taastamine - proj. katte märgistus
945a
teemapark
-proj. sõidutee äärekivi (h=12 cm) 915
PIIBE mnt
-proj. madaldatud sõidutee äärekivi (h=2 cm) 0+60
Kilplaste
575a
P
-proj. kõnnitee äärekivi
KOERU
814
25
841
80 m
PIIBE mnt - olemasolev säilitatav suunaviit
(kleepida postile)
-proj. teepeenar
KOERU 23 221
531s
445[0]
631* 979a
687TS
421
221
435[0]
tee telg
pinnast
kõrgusele katte 75 m
1,
- olemasolev säilitatav liiklusmärk
Kergliiklus
714
LM paigaldada
445[0]
435[0]
361
541a
541a
(kleepida postile)
0+40
(kleepida postile)
(kleepida postile)
531s
0+00
575a*
687TS
421
841*
974
975
687TS
421
687TS
E652a
421
652d
974
263
221
979a
70
975
351
685b[I]
2
B
likvideeritav bussipeatus
C
Perspektiivne kergliiklustee
A
993
974
975
974
0+20
A
TÖÖM
36m2
BUS
821
975
200
Tallinn
3
99
AHTUD
993
BUS
tee telg
993 993
0+00
B
T25 Sõidu
KM 93,5
KM 93,7
KM 93,6
E
C
445[0]
536as
Töömaht
ude piir
PIIR
822
KM 94
361
100
KM 93,9
KM 93,8
m
Olemasolev põrk
(kleepida postile)
MÜNDI
epiire
lühendada kahe 683
70
351
elemendi võrra,
841*
421
687TS
piirde
likvideeritav mahasõit
575a*
(kleepida post
(kleepida post
lõppu paigaldada
12,0 m
421
531s
mahaviik
687TS
687TS
631*
421
421
KM94
541a
531s
435[0]
6
ile)
ile)
687TS
teemapark
kõrgusele katte 75 m
LM paigaldada
PIIBE mnt
KOERU
Kilplaste
(kleepida postile)
631* 631*
634*
531s
631*
12 PAIDE 31 PÕLTSAMAA
pinnast
1,
95 TALLINN 90 TARTU
Perspektiivne M
äeküla
13
tankla
23
25
m, i= 1,0 Hsv=66,75
m
%, L=9,5
Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteerija: Selgitus:
00,
7.6 6
up DN3
0
67.60
67.40
.86
Proj. tru
66
0+60 2,50
67.
70
67.70
tee telg .50
67
Kergliiklus
67
0
67.8
.80
68
0+40 .0
0
0
67.6
67 0+00
67
2,30
67
.80
.7 0
0
67.60
.9
.9
0
0
67
0
68.0 .7
67
67.5
3,25 5
R40,3
0068.10 68
68. .00
0
0
67.4
0
68. 68.20
2,50
0
.30 R45
2,5
.10
0
68.10 68 68.
67 ,00
B
likvideeritav bussipeatus
10
C
67.40
67.
Perspektiivne kergliiklustee
.50
60 67.6 .40 A 68.20 68.2 68.30
30
68.0
67
BUS 67.90
67
0
68.1
00
0 67.
.80
0 .5
00
.6 67 0
0 .7
.5
0
0 67 67 68.
68.
67 0+20
0
67
50 68.3
2,
0 67 20
67.9 67.90 67.70 67..60 0 .20 0 0 6
R2
68.30 67.4
A
0 0 68.30 8
2,50
.40
TÖÖM
3,25
67.3 67.2 ,0
R66,00
0 67 68.
3,50
R30,00
68.30 68.0 5 40
68.30 67.70 R1
0
68.10 67.80 68. 68.3
68.20
0
68.00 67.90 50 68.4 0
67.80
4,
68.00
3,25
68.40 0 68.50
68.50 68.40 68.
3,25
0 67.90 60
68.3 68.00 68. 68.70
3,00
68.40 68.10 68. 0 69.80
3,25
3,50
3,00
50 69.60
.10
68.30 00 8.0 69.50
68.30
68.10 68.40 69.4
3,25
68.10 68.30 69.3
3,25
AHTUD
6 68.20 0
68.30 68.80
68
69.70
68.20
3,00
0
3,25
69.2
BUS
68.10
3,00
68.
3,25
69. 69.1 0
68.30
68
3,25
68.30 68.6 90
68.30 68.00 68.00 0 .70 00 0
69.80
3,10
68.50
tee telg
0 68.00 67.90
68.60 69.70
8.3 0
.1 .00 67.90 68.00 69
68.206 68.20
4,75
67.90 68.1
69
68
.10
3,25
68.6
68
68 68 0+00
3,00
B
67.80 0
T25 Sõidu
KM 93,5
06
2,50
.20 67.80
68.1 8.10
.0
0 69.4 69.70
.90
67.90 69.2 69.60
.80
68.20 68.30
67
68 69.30
3,00
67.80 .50 0
0
68.3 68 68.40 69.0 69.10 0 69.50
.80
0 67 68.90
KM 93,7
0
KM 93,6
.70 67.70 68.70 68.80
E
C
3,25
67.60 Töömaht 67.60
69.60
ude piir
PIIR
3,25
KM 94
KM 93,9
KM 93,8
Olemasolev põrk
epiire
Tingmärgid (ProSystem OÜ töö nr P606-I/ tänavavalgustus) lühendada kahe
elemendi võrra,
piirde
Proj. tänavavalgustusmast h=10m, konsool h=2,5m, konsooli kalle 0, valgusti Easy
LED Pro Flow L 24-700 SP-47 740 , 47W, SP optika , 4000K, 5700lm või analoog
lõppu paigaldada
mahaviik
12,0 m likvideeritav mahasõit
Ol.olev tänavavalgustusmast h=10m, konsool h=2,5m, konsooli kalle 0, valgusti
KM94
Easy LED Pro Flow L 48-500 SP-47 740 , 54W, SP optika , 4000K, 7300lm
Easy LED Pro Flow L 24-700 SP-47 740 , 47W, SP optika , 4000K, 5700lm
Ümbertõstetav tänavavalgustusmast koos valgustiga
PROJ. TINGMÄRGID
Proj. sirge matallmast h=6m, (konsoolita), ülekäiguraja valgusti Philips
Lighting/Signify BGP621 T25 757 DPR1, 38W, 5700K, 5463lm või analoog -proj. teetelg
-proj. sõidutee a/b kate, TÜÜP I
-proj. sõidutee a/b kate, TÜÜP II
-proj. kergliiklustee /ooteplatvormi a/b kate
Proj. jätkumuhv
-proj. mahasõidu a/b kate
Perspektiivne M
Tingmärgid (ProSystem OÜ töö nr P606-I/ elekter) äeküla -proj. ol.oleva sõidutee ülekate/taastamine
0
tankla -proj. killustikkate/peenra kindlustamine
R5,0
Proj. poolitatavad kaablikaitsetorud
-proj. klompkivi (14x20 cm)
0
Tingmärgid (ProSystem OÜ töö nr P606-I/ side)
4,0
-proj. sõidutee äärekivi (h=12 cm)
Proj. poolitatavad kaitsetorud Ümbertõstetav sidetrass -proj. madaldatud sõidutee äärekivi (h=2 cm)
Proj. r/b 1000x600x100 plaadid Ol.olevad poolitatavad kaitsetorud -proj. graniitäärekivi (h=12 cm) R5,00
-proj. kõnnitee äärekivi
-proj. teepeenar
TELLIJA: MAANTEEAMET
Teelise 4, 10916 Tallinn
Reg.nr 70001490
Projektijuht: Erkki Mikenberg
Mob:+372 528 7643
E-post:
[email protected]
Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu
liiklusohutuse parandamise projekti koostamine
TÖÖ nr: 007-18-I
Teedeehitus ja liikluskorralduslik osa
Projekti liik: ehitusprojekt
Projekti staadium: põhiprojekt
Projekteerija:Tuulekaru OÜ
Reg.nr 12310533
MTR reg.nr. EEP 002525
Hiireotsa tee 1, Viimsi vald,
74009 Harjumaa
Projekteerimise projektijuht: Jaanus Laanes
Web: www.tuulekaru.com
Mob:+372 502 5245
E-post:
[email protected]
Projekteerija: Andrei Grigorjev
Viimsi 26.04.2019
Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-
94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise
projekti koostamine
TÖÖ nr: 007-18-I
Sisukord
1 Üldosa .............................................................................................. 4
1.1 Projekti koostamise eesmärk ja alused............................................... 4
2 Oleva olukorra kirjeldus................................................................... 5
2.1 Olev situatsioon .............................................................................. 5
2.2 Geodeetilised uuringud .................................................................... 5
2.3 Ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ........................... 6
2.3.1 Geoloogilised uuringud ........................................................................... 6
2.4 Liiklusuuringud ............................................................................... 6
3 Projektlahendused ........................................................................... 7
3.1 Projekteerimise üldandmed .............................................................. 7
3.2 Plaani- ning vertikaallahendus .......................................................... 7
3.2.1 Maantee ............................................................................................... 7
3.2.2 Mahasõidud .......................................................................................... 7
Ristmiku lahendus........................................................................................... 7
3.3 Katend ........................................................................................... 8
3.3.1 Üldosa .................................................................................................. 8
3.3.2 Katendi konstruktsioonid ........................................................................ 8
Sõidutee katend laiendustel ja ristmiku harul: .................................................... 9
Maantee taastamine/ülekate: ........................................................................... 9
Ooteplatvormi/liiklussaarte a/b kate: ................................................................ 9
Mahasõitude katend: ....................................................................................... 9
3.3.3 Katendite materjalinõuded ...................................................................... 9
3.3.3.1. Asfaltbetoonid AC 8 surf, AC16 surf ja AC 32 base .............................. 9
3.3.3.2. Killustikalused ................................................................................ 10
3.3.3.3. Purustatud kruus/killustik ................................................................ 10
3.4 Liikluskorraldus. Liiklusohutuse taset parandavad meetmed ................ 10
3.4.1 Üldosa ................................................................................................. 10
3.4.2 Liiklusmärgid ja viidad ........................................................................... 10
3.4.3 Tähispostid .......................................................................................... 11
3.4.4 Teemärgised ........................................................................................ 11
4. Tööde teostamine .......................................................................... 11
4.1. Üldosa .......................................................................................... 11
4.2. Keskkonnakaitse aspektid ............................................................... 12
4.3. Juhised tööde teostamiseks ............................................................. 13
4.4. Ettevalmistustööd .......................................................................... 14
4.5. Ehitustööd ..................................................................................... 14
lk 2/15
Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-
94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise
projekti koostamine
TÖÖ nr: 007-18-I
4.5.4. Kasvupinnase eemaldamine ................................................................... 14
4.5.5. Muldkeha ehitamine .............................................................................. 14
4.5.6. Nõlvade planeerimis- ja kindlustustööd.................................................... 14
4.5.7. Äärekivid ja saared ............................................................................... 15
4.6. Haljastus ....................................................................................... 15
4.7. Kasutamis- ja hooldamisjuhend ....................................................... 15
lk 3/15
Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-
94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise
projekti koostamine
TÖÖ nr: 007-18-I
1 Üldosa
1.1 Projekti koostamise eesmärk ja alused
Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse
parandamise projekt on koostatud vastavalt Maanteeameti tellimusele. Käesoleva projekti
eesmärgiks on Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigul ohutu
teeületuskoha loomine koos selle juurdepääsude ehitusega ning ületuskoha ühendamine
bussipeatustega. Samuti ületuskoha ühendamine tee 25 ristmikuga ja bussipeatusega.
Vajadusel ka ülekäigukoha täiendav valgustamine (üldine maanteevalgustus ristmikul
olemas).
Projekti koostamise aluseks on:
Maanteeameti koostatud projekteerimistingimused „Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise põhiprojekti
koostamine“;
Inseneribüroo Stratum töö „Ardu ja Mäeküla asulavaheliste lõikude
eskiislahendused“
Käesoleva projekti lepingu raames teostatud uuringud (nimekiri on esitatud
käesolevas seletuskirjas köidete ja lisade loetelus).
Projekti koostamisel on Projekteerija juhindunud Riigikogu poolt 11.02.2015 vastu võetud
Ehitusseadustikust ja selle kehtivatest rakendusaktidest, Eestis kehtivatest teehoiutöödega
seotud seaduste, määruste, standardite normdokumentide ja juhendite, sh Maanteeameti
peadirektori käskkirjade, terviktekstidest, mis on kättesaadavad Elektroonilise Riigi Teataja
kataloogist – www.riigiteataja.ee, Standardikeskusest, Tallinn Aru 10. www.evs.ee ning
Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee.
Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest ja juhenditest:
1. „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“,
Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34;
2. „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“,
Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhend;
3. „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“, Majandus- ja taristuministri
24.04.2015 määrus nr 32;
4. „Geotehniliste uuringute juhis“, MA 2018-014;
5. „Liiklusloenduse metoodika koormussageduse määramiseks“, Maanteeameti
peadirektori 02.04.2009 käskkirjaga nr 93 kinnitatud juhend;
6. EVS 901 „Tee-ehitus“;
lk 4/15
Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-
94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise
projekti koostamine
TÖÖ nr: 007-18-I
7. EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“;
8. EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine“;
9. „Tee ehitusprojektile esitatavaid nõudeid“ (Majandus- ja taristuministri 02.07.2015
määrus nr 82);
10. „Tee projekteerimise normid“ (Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr
106);
11. „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“, MA 2017-003;
12. EVS 613 ja EVS 614;
13. „Riigiteede liikluskorralduse juhis“, MA 2018-002.
Projekti koosseisus antud töömahuloendi (hinnapakkumuste loetelu) koostamise aluseks
on Maanteeameti peadirektori poolt 18.02.2019. a kinnitatud “Teetööde tehniline
kirjeldus”.
2 Oleva olukorra kirjeldus
2.1 Olev situatsioon
Objekt asub Paide linnas Mäeküla külas riigiteede 2 Tallinn-Tartu- Võru- Luhamaa ja 25
Mäeküla-Koeru-Kapu maanteede ristmikul. Lubatud sõidukiirus teelõigul 70 km/h. Viimane
teeremont objektil toimus 2015 aastal (AB katte ehitus). Laial kanaliseeritud ristmikul
puudub jalakäijatel konkreetne koht ohutuks maantee ületamiseks ja seda tehakse, kus
juhtub. Samas on intensiivse kasutusega bussipeatused (kummaski suunas peatub
Mäekülas ca 35 bussiliini) ja mitu söögikohta. Puudub jalakäijate ohutu ligipääs
bussipeatustele. Söögikohtadest üle tee asub ka põllumajandusmasinate müügi ja
hooldusega tegelev ettevõte, mille kliendid on samuti igapäevased toitlustuskohtade
külastajad. Mäekülast ca 2 km kaugusel Koeru suunas paikneb Sargvere küla, mis on oma
228 elanikuga üks ümbruskonna suurimaid. Sealt käiakse samuti Mäekülas söögikohtades
ning liinibussidele.
Projekteeritaval alal kehtib üldplaneeringuna Paide valla üldplaneering. Mäekülas Arengu
kinnistul kehtib Paide Vallavalitsuse 13.02.2006 korraldusega nr 44 kehtestatud Arengu
kinnistu detailplaneering. Kehtiva detailplaneeringu järgi on ette nähtud jalakäijate tunnel
riigimaantee alt. Arvestades asjaoluga, et perspektiivis Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa antud lõigul rekonstrueeritakse ja olemasolev ristumine ehitatakse
kahetasandiliseks ning viiakse olemasolevalt teelt kaugemale, käesoleva töö raames
detailplaneeringus ette nähtud tunnelit ei projekteerita.
2.2 Geodeetilised uuringud
Geodeetilised uuringud teostas Kagu Geodeesia OÜ.
lk 5/15
Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-
94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise
projekti koostamine
TÖÖ nr: 007-18-I
Mõõdistusel kasutatud instrument: RTK GPS Trimble R8 model 2, GPS+GLONASS toega.
Nivelleerimiskäigu lähtekõrgusena on kasutatud Mäeküla kõrtsi seinas asuvat reeperit
nr.93000 H=69.026 ja Sargvere külas asuvat reeperit nr.391 H=69.419
Rajati kaks nivelleerimiskäiku
Käik 1 : käigupunktidele 1001-1009 .Lähtereeperiteks rp93000 ja rp391
Rajatud nivelleerimiskäigu pikkuseks oli 2,1 km, seisupunktide arv 23 ja sulgemisviga
6mm, mis on tasandatud võrdeliselt seisupunktide arvuga.
Käik 2 : käigupunktidele 1009-1020 .Lähtereeperiteks rp391
Rajatud nivelleerimiskäigu pikkuseks oli 6,9 km, seisupunktide arv 71 ja sulgemisviga 13
mm, mis on
tasandatud võrdeliselt seisupunktide arvuga.
Mõõdistusel kasutatud instrument : Leica Sprinter 200M
Täpsusklass: kõrgus 1,5mm/km .
Koordinaatide süsteem: L-EST-97 .
Kõrguslik süsteem: EH2000 .
2.3 Ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused
2.3.1 Geoloogilised uuringud
Geoloogilised uuringud teostas REIB OÜ. Välitöid tehti objektil 17.07...25.07.2018. aastal.
Kokku puuriti 166 puurauku. Puuraugud tehti puurseadmetega GM-65 ja GM-100.
Puuraugu minimaalne läbimõõt 108 mm.
Uuringu tulemused on esitatud geoloogilise uuringu aruandes (töö nr GE-2517).
2.4 Liiklusuuringud
Uuringu käigus koostati liikluuring riigimaantee 25 Mäeküla - Koeru – Kapu km 0,0 – 5,0
lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks lähtudes Teeregistri ajakohastest
andmetest ning lähima – Mäeküla - püsiloenduspunkti 2017. aasta andmetest.
Teostati 6h liiklusloendus Mäekülas riigimaanteede 2 Tallinn-Tartu-Luhamaa ja 25
Mäeküla-Koeru-Kapu ristmikul.
Liiklusprognoos koostati nii baasprognoosi keskmise taseme kui ka TSM piirnormi alusel
aastaks 2039. Prognoosi tulemusena leiti koormussagedus ning katendi vajalik
elastsusmoodul (vastavalt 220MPa ja 212MPa).
Ristmiku teenindustaseme arvutus teostati lähtudes baasprognoosi keskmisest tasemest.
Tingituna Tallinn – Tartu – Luhamaa maantee õhtuse tippaja suurest liiklussagedusest on
vasakpöörde teenindustase „F“, hommikusel tippajal „E“. Vasakpööre peateelt ning
parempööre kõrvalteelt on teenindustasemega „A“.
lk 6/15
Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-
94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise
projekti koostamine
TÖÖ nr: 007-18-I
3 Projektlahendused
3.1 Projekteerimise üldandmed
Projekteerimisel on arvestatud järgmiste parameetritega:
Projekteerimise lähtetase – rahuldav;
Sõiduraja laius – 3,25 m;
Pöörderaja laius telgjoone pool – 3,0 m
Pöörderaja laius peenra pool – 2,75 m
Jalg- ja jalgrattateede ristlõige – 2,5 m;
Projektkiirus 70 km/h ;
3.2 Plaani- ning vertikaallahendus
3.2.1 Maantee
Asjaolul, et projekteeritav teelõik paikneb olemasoleva tee trassil, ei muudeta käesolevas
projektlahenduses tee telje asukohta.
Külg- ja kohtnähtavuse parandamiseks on ette nähtud puhastada teemaa-ala
kõrghaljastusest. Olemasolevad puud ja hekid on ette nähtud likvideerida asendiplaanil
näidatud mahus.
Vertikaalplaneerimise koostamisel on arvestatud olemasoleva teekatte kõrgustega.
Teelõigu kõrguslikul lahendamisel põhiosas jälgitakse olemasolevat pikiprofiili, lisades
sellele teekatte taastusest tuleneva tehnoloogilise juurdekasvu. Ristmiku lahendus on
kokku viidud riigitee 25 rekonstrueerimise projekti lahendusega.
Sõidutee mulde nõlvuseks on üldjuhul 1:2.
3.2.2 Mahasõidud
Ristmikualal olemasolev Nurga kinnistu mahasõit on ettenähtud likvideerida ja rajada uus
mahasõit Paide-Mündi-Mäeküla teelt. Uus mahasõit on projekteeritud tüüplahendusena
(TÜÜP I).
Ristmiku lahendus
Olemasolev T2 ja T25 ristmik on T-kujuline ristmik. Ristmikualale on projekteritud
ohutussaarega teeületuskoht. Teeületuskoht on ühendatud olemasolevate bussipeatustega
ja riigitee 25 äärde kavandatava kergliiklusteega.
Mäeküla-Koeru-Kapu teelt parempööre on lahendatud kiirendusrajata, kuna kiirendusrada
enne teeületuskoha on liiklusohtlik ja võib tekkitada liiklusohtlike olukordi. Vastavalt
lk 7/15
Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-
94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise
projekti koostamine
TÖÖ nr: 007-18-I
liiklusuuringule parempööre kõrvalteelt on teenindustasemega „A“. Kiirendusraja
kaotamine ei halvenda ristmiku läbilaskvust.
Kõrvalteel olevad liiklussaared on ette nähtud ümberehitada vastavalt uuele lahendusele.
Ristmiku juurde on projekteeritud eralsussaared, et vältida otsesõitu vasakpöörde rajast.
Saarte otsad on projekteeritud graniitäärekivist. Allalastud äärekivid tuleb viia maha 1 kivi
ulatuses, kõrgus asfaldi pinnast vastavalt projektile või kui projektis ei ole kõrgust
määratud, siis 1-2 cm.
Tartu-Tallinna suunal olemasolev bussipeatus nihutatakse Mäeküla kõrtsi suunas ja kõrtsile
lähemale ning on projekteeritud „avatud taskuna“. Tallinn-Tartu suunal bussipeatus säilib
olemasolevas asukohas.
Põhiprojekti koostamisel on arvestatud perspektiivse Mäeküla parkla lahendusega (kantud
plaanile helesinisega) ja ei ole muudetud kehtivat üldplaneeringut ja detailplaneeringu
tingimust. Projektlahenduse koostamisel on lähtutud eesmärgist, et Mäeküla tankla
ehitamisel on vajalik minimaalselt projekteeritud töö 007-18-I ehitust ümberehitada
minimaalses mahus.
Ristmikul, ristumistel on tee parameetrite määramisel (laius, pöörderaadiused) ning
ruumivajaduse hindamisel lähtutud sadulauto pöördekoridorist. Sadulauto ja autorongi
pöördekoridor on kantud asendiplaanile.
3.3 Katend
3.3.1 Üldosa
Katendiarvutuse lähtekohad, konstruktsioonide võrdlus ning katendiarvutus on esitatud
eraldi aruandena. Käesolevas seletuskirjas on esitatud projekteeritud konstruktsioonide
lahendused.
3.3.2 Katendi konstruktsioonid
Erinevate katete eraldamiseks on projektis kasutatud järgmisi betoonist
äärekive:
Äärekivi – 15x30x80(100) cm, kõrgus kattelt:
12 cm – platside/mahasõitude sõidutee servas ja liiklussaartel;
0 cm - ülekäigukohtade juures;
4 cm – asfaltbetoonist katte ja kivisillutise eraldamisel äärekiviga (kindlustatud
peenras)
Kasutatavad äärekivid peavad vastama standardile EVS 1340 (Betoonist äärekivid).
Betoonist sillutuskivid peavad vastama standardile EVS-EN 1338. Arvestades et kivid
puutuvad kokku jäätumisvastaste sooladega, ei tohi kivide keskmine massikadu
külmakindluse katsel ületada 0,2 kg/m² ja katse üksiktulemuse massikadu ei tohi ületada
0,5 kg/m². Äärekivide paigaldamine on kirjeldatud peatükis 4 „Tööde teostamine“.
Liiklussaarte otstes paigaldada graniitäärekivid.
lk 8/15
Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-
94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise
projekti koostamine
TÖÖ nr: 007-18-I
Sõidutee katend laiendustel ja ristmiku harul:
AC16 surf 70/100 (100% graniit), h= 6 cm
AC32 base 70/100, h= 8 cm
Killustikust alus h=30 cm
(AKÖL20 >= 6000, fr32/64, kiiluda fr16/32, fr8/12, Emin=170MPa)
Geotekstiil (eraldav) (NorGeoSpec II profiil või analoog)
Jämeliiv ((Tm130, CU>3, Kf>=0,5 m/ööp)) h≥35 cm
Täitematerjal ( k ≥0,5m/ööp ) h min 30 cm
Olemasolev alispinnas
Maantee taastamine/ülekate:
AC16 surf 70/100 (100% graniit), h= 6 cm
AC32 base 70/100, h= 8 cm
Killustikust profileerimiskiht h≥10 cm
(AKÖL20 >= 6000, fr8/12)
Olemasolev aluskiht
Ooteplatvormi/liiklussaarte a/b kate:
AC8 surf 70/100 , h= 5 cm
Killustikust alus fr 4/32, h= 20 cm
Dreenkiht Kf≥1 m/ööp h min 20 cm
Täitepinnas, Kf>=0,5 m/ööp h vastavalt pikiprofiilile
Mahasõitude katend:
Uued mahasõidud:
Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 h = 5 cm
Killustikust alus 4/32 h = 20 cm
Dreenkiht k≥1m/ööp hmin = 20 cm
Olev aluspinnas
3.3.3 Katendite materjalinõuded
3.3.3.1. Asfaltbetoonid AC 8 surf, AC16 surf ja AC 32 base
Asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded on määratud dokumendis: „Asfaldist
katendikihtide ehitamise juhis. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a
käskkirjaga nr 0314“. Asfaltsegude täitematerjali kvaliteedinõuded:
Nõuded asfaltbetoon AC 16 surf jämetäitematerjali min. nõuded vt juhise tabel 1
(100% tardkivimist killustiku) (6000≤AKÖL20<12000) – B5.
lk 9/15
Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-
94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise
projekti koostamine
TÖÖ nr: 007-18-I
Nõuded asfaltbetoon AC 32 base jämetäitematerjali min. nõuded vt juhise tabel 1
(6000≤AKÖL20<12000) – D5.
Mahasõidu asfaltkate:
• Nõuded asfaltbetoon AC 16 surf jämetäitematerjali min. nõuded vt juhise tabel 1 (100%
tardkivimist killustiku) (900≤AKÖL20<1500) - B2.
Jalgteede asfaltkate:
Nõuded asfaltbetoon AC 8 surf jämetäitematerjali min. nõuded vt juhise tabel 1
(100% tardkivimist killustiku) (900≤AKÖL20<1500) – B2.
3.3.3.2. Killustikalused
Killustikalustes kasutatavate materjalide omadused ja paigaldus peavad vastama
alljärgnevale juhisele ja selles viidatud standarditele, arvestades projektis toodud nõudeid:
„Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“
Minimaalsed nõuded täitematerjalide omadustele killustikaluste ehitamisel on toodud
juhendi Tabel 1-s (AKÖL20 >= 6000, pos 3): GC80/20, C90/3, LA30, F4, FI20, f4.
Killustikalused ehitatakse kiilutud killustikust maanteel ja fraktsioneeritud killustikust fr
4/32 kergliiklusteede ja mahasõitude all.
3.3.3.3. Purustatud kruus/killustik
Mahasõitude kokkuviimise osa ehitamisel kasutatava materjali terastikuline koostis peab
vastama pos. 6 („Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisa 10; Majandus- ja taristuministri
määrus nr 101, vastuvõetud 03.08.2015, jõustus 10.08.2015). Teepeenra ehitamisel
kasutatava materjali terastikuline koostis peab vastama pos. 5 („Tee ehitamise kvaliteedi
nõuded“ lisa 10; Majandus- ja taristuministri määrus nr 101, vastuvõetud 03.08.2015,
jõustus 10.08.2015); kvaliteedi minimaalsed nõuded vastavalt EVS-EN
13242:2006+A1:2008 – LA35; FI35; F4.
3.4 Liikluskorraldus. Liiklusohutuse taset parandavad meetmed
3.4.1 Üldosa
Kõik ehituse käigus likvideeritavad olemasolevad liiklusmärgid, märgipostid, tähispostid jne
tuleb töövõtjal utiliseerida.
Ajutise ehitusaegse liikluskorralduse objektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt
teostatavatele tööde etappidele. Liikluskorraldus peab vastama „Riigiteede
liikluskorralduse juhisele“ (MA 2018-002) ning olema kooskõlastatud enne tööde algust tee
valdajaga ja kohaliku omavalitsusega.
3.4.2 Liiklusmärgid ja viidad
Lõigule on projekteeritud uued liiklusmärgid vastavalt standardile EVS
613:2001/A1:2008/A2:2016 ”Liiklusmärgid ja nende kasutamine” ja normdokumendile
“Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord”
lk 10/15
Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-
94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise
projekti koostamine
TÖÖ nr: 007-18-I
Liiklusmärgid paigaldatakse vastavalt projektile (joonised TL 2-1...2-12). Liiklusmärkide
suurusgrupid maanteel on II suurusgrupp; kergliiklusteedel liiklusmärkide suurusgrupp on
0.
Olemasoevad viidad on ette nähtud säilitada. Tee kohale paigaldatud liiklusmärkidele on
ette nähtud III klassi valgustpeegeldav kile.
Märkide paigalduskõrguseks on üldjuhul 2,0 m, kilomeetritähistel 1,5 m. Tee kohale
paigaldatud liiklusmärkide alumise serva kõrgus sõidutee pinnast peab olema 5,0 m.
Liiklusmärkide ja viitade paigaldamise juures tuleb arvestada tuulekoormus WL-4,
löökkoormus lumekoristusest DSL-2.
Kupitsaid liiklusmärkidele ei rajata. Vajadusel tuleb kasutada pikemaid märgiposte, et
tagada märkidele vajalik kõrgus (nähtavus). Enne tekstiliste liiklusmärkide
paigaldamist tuleb liiklusmärkide tööjoonised kooskõlastada Tellijaga.
Tee kõrvale pandud märgi sõiduteepoolse serva kaugus sõidutee äärest:
• teepeenra olemasolul teepeenra välisäärest peab olema min 0,5 m;
• suuremõõtmeliste juhatusmärkide 621, 622, 623, 63, 64 korral 0.5 m kuni 5,0 m.
3.4.3 Tähispostid
Liiklusohutuse tagamiseks paigaldatakse tee serva tähispostid. Tähispostid peavad
vastama standardile EVS-EN 12899-3:
• Valguspeegeldustegur RA – R1, klass RA2 (nagu määratletud EVS-EN 12899-1 tabelis
4);
• Maksimaalne ajutine siire – WL1 (EVS-EN 12899-3 tabel 7);
• Dünaamiline löögikindlus – DH1 (EVS-EN 12899-3 tabel 8).
Tähispostide paiknemine ning helkuri värvus on toodud liikluskorralduse joonistel.
Tähispostid on ette nähtud paigaldada 0,5 m kaugusele asfaltkatte servast, mulde servale.
Uute tähispostide helkurid tuleb valmistada II klassi kilest.
3.4.4 Teemärgised
Teekate märgistatakse vastavalt standardile EVS 614:2008 “Teemärgised ja nende
kasutamine”.
Teekattemärgistus on projekteeritud kogu mahus termoplastikust. Termoplastiku tehtud
märgiste pinnal peab kasutama klaaskuule vähemalt 300 g/m². Bussipeatuste
ooteplatvormide äärekivid ja ohutussaarte kivid värvitakse (märgis nr 993).
4. Tööde teostamine
4.1. Üldosa
Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi
Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruses nr 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
lk 11/15
Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-
94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise
projekti koostamine
TÖÖ nr: 007-18-I
ehituses”. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli
ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr 377.
Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid.
Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele
vähemalt kolm päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida
kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.
Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma
kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust
teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt
maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult
piirneval alal).
Side/elektri osa lahendus on esitatud projekti eriosas (Köide III Side, elekter ja
välisvalgustus – Prosystem OÜ, töö nr 606-I).
Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised,
sealhulgas reserv- ja kaitsetorude teostusjoonised.
Kavandatavatest töödest informeerida piirinaabreid, märkides nende juuresolekul välja
ehitusaegseks säilitamiseks piiritähised.
Üldiselt tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine.
Juhul, kui see osutub võimatuks, tuleb sellest teavitada piirinaabritest maaomanikke ja
pärast tööde lõpetamist taastada kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirinaabreid tuleb
teavitada ka kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab
otseselt piirinaabri huve (nt mahasõitude ehitus, piirirajatistega seotud tööd jne).
Omanikke tuleb teavitada ka likvideerimistöödest (nt aiad, hekk, puud jmt.) ning
nendepoolse soovi korral võimaldada neil need endal teostada.
Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt
projektlahendusele.
Ehitaja ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest,
puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega
saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab
teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest
vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Projekteerija
peab Tellija nõudel ja Tellija poolt määratud tähtajal esitama lahenduse projektis avastatud
vigadele ja võimalikele vasturääkivustele.
Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste
eiramised on keelatud.
4.2. Keskkonnakaitse aspektid
lk 12/15
Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-
94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise
projekti koostamine
TÖÖ nr: 007-18-I
Projekteerimistööde käigus on koostatud Keskkonnamõju eelhinnang (OÜ Alkranel, töö nr
007-18). Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine on jäetud algatamata
06.02.2019.a keskkonnatalituse juhataja otsusega nr 15-7/19/046, kuna tegevuse
elluviimisega eeldatavalt ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning
inimese tervisele, heaolule ja varale.
Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide olema
tehniliselt korras. Kuivaperioodil peab ette nägema ehitustööde teostamise ajal tolmutõrjet
(veega kastmise). Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud
hoonetele. Bussiliikluse toimivuse tagamiseks tuleb vajadusel ette näha ajutiste
bussipeatust rajamine. Ehitustööde teostamisel tuleb järgida ketivatele normidele,
tingimustele täiendavalt ka Otsusega nr 15-7/19/046 kehtestatud nõudeid.
Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla
ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse omavalitsusega.
4.3. Juhised tööde teostamiseks
Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma projektlahendusest, teetööde tehniliste
kirjelduste 18.02.2019. a versioonist, mis on elektrooniliselt kättesaadav aadressilt
www.mnt.ee, ning alljärgnevatest projektipõhistest tehnilistest tingimustest. Kui
projekteerimise- ja ehitusevahelisel perioodil toimuvad kehtivates asjakohastes
normdokumentides muudatused, siis peavad need kajastuma ehitushanke
pakkumisdokumentides. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, mille vastavus on
tõestatud „Teetööde tehnilistes kirjeldustes“ ja „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele
esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ kirjeldatud
protseduuridega.
Projektiga määratud ehituseks vajalike tööde mahud on esitatud „Hinnapakkumuste
loetelus“, mille koostamise aluseks on Maanteeameti poolt välja töötatud „Teetööde
tehnilised kirjeldused“. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama „Teetööde tehnilistele
kirjeldustele“, määrusele „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ ja asjakohastele normidele,
juhenditele ja juhistele, mis on jõus ehitusperioodil.
Töövõtja peab iga üksiku „Teetööde tehniliste kirjelduste“ spetsifikatsioonikohase töö
teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud
vastavas spetsifikatsioonis.
Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastama selle
Maanteeametiga ja kohaliku omavalitsusega.
Ehitustööde ajal tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele
maavaldustele. Töövõtja peab arvestama kulutustega ajutiste ümbersõiduteede ehituseks,
korrashoiuks ja nende liikluskorraldusvahenditega tähistamiseks. Ajutise liikluskorralduse
projekt peab vastama „Riigiteede liikluskorralduse juhisele“ (MA 2018-002).
lk 13/15
Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-
94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise
projekti koostamine
TÖÖ nr: 007-18-I
Ajutiste ehitusaegsete ümbersõitude ja liikluskorralduse skeemid ning joonised
ehitusobjektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde
etappidele. Ümbersõiduteed ja ehitusaegne ajutine liikluskorraldus peavad olema
enne tööde algust kooskõlastatud tee valdajaga ja kohaliku omavalitsusega.
4.4. Ettevalmistustööd
Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud leidma endale sobivad ajutised laoplatsid
ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb
ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt omavalitsusega.
4.5. Ehitustööd
4.5.4. Kasvupinnase eemaldamine
Kaablite kaevikute kaevamise ning tagasitäite mahud pole arvatud mullatööde koosseisu.
Need sisalduvad kaablite paigaldustöödes.
Vältimaks ülearuse kasvupinnase koorimist, tuleb ehitusobjektil maha märkida ehitatava
sõidutee mulde või kraavi välisserva ulatus.
Kasvupinnas eemaldatakse kogu paksuses projekteeritud mulde, süvendi ulatuses. Kõlblik
kasvumuld ladustatakse tee maa-alal, säilitades seda vaaludes ja kasutatakse hiljem
nõlvade ja kraavide kindlustamiseks ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks
kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate ja haljasalade täiteks.
Ülejäävat kõlbmatut pinnast peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduses ja
maapõueseaduses toodule.
4.5.5. Muldkeha ehitamine
Juurdeveetav materjal tuleb kõigil ehitatavatel teedel paigaldada ning tihendada, tagades
seejuures normikohase niiskusrežiimi (kuiva ilma korral täiendavalt niisutades).
4.5.6. Nõlvade planeerimis- ja kindlustustööd
Peale mullatööde lõppemist tuleb ehitatud mulde (süvendi) välisnõlvad planeerida ning
tihendada. Projektis on arvestatud, et kõik kaevatud nõlvad tuleb katta üldjuhul 5 - 7 cm
paksuse kasvumulla kihiga. Aladel, kus asendiplaani joonistel pole haljasala näidatud, on
ehitustööde mahtu täiendavalt arvestatud mulde nõlvast või kraavi välisnõlvast kuni 2,0 m
laiuse riba planeerimine ning kasvumulla ja murukülviga katmine. Planeerida ja haljastada
tuleb ka likvideeritavate teede endised asukohad.
Muruseeme külvata soovitatavalt koos väetamisega. Kasutada III hooldusklassi muru
seemnesegu.
lk 14/15
Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-
94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise
projekti koostamine
TÖÖ nr: 007-18-I
4.5.7. Äärekivid ja saared
Enne asfaltkatte kihtide paigaldamist tuleb selleks ette nähtud kohtadesse paigaldada
vastavat tüüpi äärekivid. Paigaldusviis peab tagama äärekivide püsivuse, selleks peab
olema rajatud minimaalselt 8 cm paksune betoonalus (C15/20) kogu pikkuses, nn
pätsikeste kasutamine pole lubatud. Betoonkivi sõiduteepoolne pool peab olema 1/3
ullatuses äärekivi kõrgusest kaetud betooniseguga, tagumine pool peab olema 2/3 kivi
kõrgusest kateud betooniseguga. Kleebitavate äärekivide kasutamine ei ole lubatud.
Saarte otstes on ette nähtud kasutada graniitäärekivid.
Äärekivide paigaldamisel tuleb arvestada, et üldiselt tuleb äärekivi viia madaldatud
kõrguseni ühe kivi pikkusel, erandkorras (st kitsendatud oludel), võib seda teha ka 1 m
ulatuses. Projekti joonistel (asendiplaanil) on eraldi tingmärgiga ära näidatud madaldatud
äärekivide osad. Näidatud lõikudel (kohtades) tuleb äärekivid rajada kogu ulatuses
langetatutena, vajalikud kaldosad tuleb toodud lõikudele väljamärkimisel juurde arvestada.
4.6. Haljastus
Haljastustööd teostada vastavalt Riigiteede haljastustööde juhises toodule.
Asendiplaani joonistel näidatud kohtades tuleb likvideerida olemasolevad teed, sh
eemaldada katend, eemaldada muldkeha, likvideerida kraavid, planeerida ja haljastada
ala.
4.7. Kasutamis- ja hooldamisjuhend
Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hooldetegija omavahelise
kokkuleppe tingimustest. Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“ (MTM 14.07.2015.a
määrus nr 92). Spetsiaalsed erinõuded puuduvad. Projektlahenduse realiseerimisel ei ole
ette näha täiendavad hooldekulusid.
Koostas: Andrei Grigorjev
Jaanus Laanes
lk 15/15
Paide Linnavalitsus Teie 17.02.2020 nr 7-1/20/4-1
[email protected]
Keskväljak 14 Meie 03.03.2020 nr 15-2/20/9081-2
72711, Paide, Järva maakond
Seisukohtade väljastamine Paide linnas Mäeküla
külas Kaupluse ja Rammuli kinnistute
detailplaneeringu koostamiseks
Olete küsinud lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel
koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 Maanteeameti seisukohta
Paide linnas Mäeküla külas Kaupluse ja Rammuli kinnistute (katastritunnused 56501:001:0356 ja
56501:001:0356) detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
(edaspidi KSH) algatamata jätmise korralduse eelnõu osas.
Planeeringu koostamise eesmärk eelnõu järgi on Kaupluse ja Rammuli kinnistutele kaubandus-,
toitlustus- ja teenindushoone, vedelkütuse tankla ning neid teenindavate rajatiste ehitamine ning
kruntide piiride muutmine. Planeeritav maakasutus jääb Kaupluse kinnistul ärimaaks ja Rammuli
kinnistul elamumaaks. Detailplaneeringuga laiendatakse olemasolevat kauplusehoonet ja
kavandatakse maa-alused bensiini- ja diiselkütusemahutid kokku maksimaalse kogusega 100
tonni, sellest bensiin maksimaalselt 45 tonni, klaasipesuvedeliku mahuti 10 kuupmeetrit ja
vedelgaasi mahuti maksimaalse mahutavusega 10 000 liitrit. Kuna bensiini ja diiselkütuse kogused
on Qa<100 tonni, siis ei kuulu planeeritav tankla majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse
nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte
ohtlikkuse kategooria määramise kord“ järgi ohtliku ega suurõnnetuse ohuga ettevõtte
kategooriasse.
Planeeritav ala külgneb riigi põhimaanteega 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,645-
93,78 mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2019. aasta loenduse andmetel on 9382
a/ööp.
Juhime tähelepanu, et planeeringu algatamise korralduse eelnõu on vastuoluline KSH osas –
asjaolude kirjelduses on öeldud, et tegevus ei kuulu KSH eelhindamise ja otsuse tegemise
objektiks, samas tehakse otsus KSH algatamata jätmise kohta. Seda ei peaks otsustavas osas
olema. Või kui siiski tehakse otsus, siis peaks see tuginema eelhinnangule, mida otsuse eelnõule
lisatud ei ole.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame
järgnevalt Maanteeameti seisukohad planeeringu koostamiseks.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
1. Planeeritav ala paikneb riigitee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa kaitsevööndis.
Lisada vastav info detailplaneeringu algatamise eelnõusse. Planeeringu joonistele kanda ja
seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.
2. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
3. Planeeringus kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede numbreid
ja nimetusi.
4. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla,
mahuti, jms.
5. Planeeringus käsitleda üldplaneeringule ja teemaplaneeringule Järvamaa, Jõgevamaa ja
tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263)
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“ vastavust ning
planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide
lahendustega.
6. Planeeringualale juurdepääsu kavandamisel lähtuda Tuulekaru OÜ tööst nr 007-18-1 „Riigitee
2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5–94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise
projekt“ (Lisad 2-4). Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida.
7. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7. Teeme
ettepaneku suurendada planeeringuala ulatuses, mis on vajalik liikluskorralduse põhimõtete
määramiseks. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada
bussipeatustega. Arvestades, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus, tuleb
ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja EhS § 10
asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse koostamiseks kaasata planeeringu
koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
8. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh
väljapool planeeringuala.
9. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist mitte ette
näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
10. Ehitusseadustik § 102 lg 1 alusel täidab Maanteeamet riigiteedel Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivis 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamisel pädeva
asutuse ülesandeid ning korraldab üleeuroopalise teedevõrgu teedel Eestis direktiivi nõudeid
täites muuhulgas liiklusohutusele avalduva mõju hindamist. Seetõttu palume arvestada
rahvusvahelise põhimaantee E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ümberehitust sisaldava
planeeringu liikusskeemi liiklusohutusele avalduva mõju hindamise vajadusega vastavalt
majandus- ja taristuministri 19.05.2015 määrusele nr 48 „Liiklusohutusele avalduva mõju
hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele“.
11. Maanteeamet korraldab riigiteede projekteerimist, sh liiklusohutusele avalduva mõju
hindamist, ehitamist ja omanikujärelevalvet. Huvitatud isik tasub seotud kulud.
12. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele
vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja taristuministri
05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav.
Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel.
13. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu
koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 ning planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas
keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete, tagamiseks.
Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud
leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet)
2 (4)
on planeeringu koostamise korraldajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest
ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
14. Lähtudes eelnevas punktis toodust kaaluda alternatiive riigi põhimaantee kaitsevööndis oleva
Rammuli kinnistu planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbele (elamumaa).
15. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Seejuures juhime tähelepanu, et tehnovõrke, sh kaitsevööndeid
riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul, kui planeeringu koosseisus kavandatakse
riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
16. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise
lahendused. Seejuures juhime tähelepanu, et sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele
maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui
teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide
läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest
lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukord ja
teostada läbilaskearvutused.
17. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms. Geodeetilisel alusplaanil tuleb näidata kinnistute piirid koos
katastritunnustega.
18. Planeeringus sätestada ehitusjärjekorrad. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud teed
tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik
rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa
väljastamist.
19. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, ristmike ümberehitamise, jalgratta- ja jalgtee
kavandamise, jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus (PlanS
§ 131 lg 1).
20. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile
nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS
§ 24 lg 2 p 2). Riigitee ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded
projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet.
21. Juhime tähelepanu, et kõik planeeringuga kavandatu, sh liikluslahendused peavad jääma
planeeringuala sisse.
22. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga juhindudes PlanS § 124 lg 10 (planeeringu
koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus).
Käesolevad seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad 2 aastat alates kirja väljastamise
kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Märgime, et oleme valmis tegema
koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud
seisukohti.
Täiendavalt märgime vastuseks kaaskirjas olnud küsimusele, et Maanteeamet soovib olla kaasatud
kõigisse kirjas toodud detailplaneeringu menetlustoimingutesse.
Lisad: 1. Maekula Kaupluse_Rammuli_DP algatamise_eelnou.pdf
2. Mäeküla_asend_T2.pdf
3. Mäeküla_liiklus_T2.pdf
4. T2_PP_seletuskiri.pdf
3 (4)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad: 1. Maekula Kaupluse_Rammuli_DP algatamise_eelnou.pdf
2. Mäeküla_asend_T2.pdf
3. Mäeküla_liiklus_T2.pdf
4. T2_PP_seletuskiri.pdf
Marje-Ly Rebas
58581095
[email protected]
4 (4)