dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 3. märts 2020
Viit
15-2/20/6666-2
Registreeritud
3. märts 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Otepää Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Tuuli Tsahkna (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-2206666-2 03.03.2020 Väljaminev kiri.bdoc2998 KB

Sisu (failidest)

Valga mnt 1a, 1c, 1d ja 1e katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Otepää linn Otepää vald Esimene köide - planeering Töö nr: 1857DP3 Tartu 2020 1857DP3 Valga mnt 1a, 1c, 1d ja 1e katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Huvitatud isik: Ugandi Capital OÜ Projekti juht, volitatud maastikuarhitekt tase 7: Heiki Kalberg Maastikuarhitekt, koostaja: Karl Hansson AB Artes Terrae OÜ Valga mnt 1a, 1c, 1d ja 1e katastriüksuste ja lähiala detailplaneering 1857DP3 Sisukord 1. Üldosa.............................................................................................................................................. 5 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5 1.2. Planeeringu lähtedokumendid ................................................................................................ 5 1.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus........................................................................................ 5 1.4. Planeeringuala ja kontaktvööndi analüüs, sh sotsiaalsete mõjude analüüs ........................... 6 2. Planeerimise lahendus .................................................................................................................... 8 2.1. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanek ....................................... 8 2.2. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise põhjendus....................................... 8 2.3. Planeeringuala kruntideks jaotamine ...................................................................................... 9 2.4. Krundi hoonestusala ja ehitusõigus......................................................................................... 9 2.5. Ehitise ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ....................................... 10 2.6. Liikluskorralduse põhimõtted ................................................................................................ 10 2.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted............................................................................... 11 2.8. Tehnovõrgud.......................................................................................................................... 11 2.8.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa........................................................ 11 2.8.2. Veevarustus ................................................................................................................. 11 2.8.3. Kanalisatsioon ja sademevesi ...................................................................................... 12 2.8.4. Elektrivarustus ja välisvalgustus .................................................................................. 12 2.8.5. Soojavarustus .............................................................................................................. 12 2.8.6. Sidevarustus ................................................................................................................ 12 2.9. Kujad ...................................................................................................................................... 13 2.10. Kuritegevuse riski vähendavad tingimused ...................................................................... 13 2.11. Müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimused ning muud keskkonnatingimused ........ 13 2.12. Servituutide seadmise vajadus ......................................................................................... 15 2.13. Sundvõõrandamise või sundvalduse seadmises vajadus ................................................. 15 2.14. Planeeringu elluviimine .................................................................................................... 15 3. Kooskõlastuste ja arvamuste kokkuvõte....................................................................................... 17 4. Joonised......................................................................................................................................... 19 1. Situatsiooniskeem M 1:10 000 ......................................................................................... 20 2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000 ....................................... 21 3. Olemasolev olukord M 1:500 ............................................................................................ 22 4. Põhijoonis M 1:500.......................................................................................................... 23 5. Tehnovõrgud M 1:500 ...................................................................................................... 24 5. Lisad............................................................................................................................................... 25 1. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon..................................................................... 26 AB Artes Terrae OÜ 3 Valga mnt 1a, 1c, 1d ja 1e katastriüksuste ja lähiala detailplaneering 1857DP3 1. Üldosa 1.1. Sissejuhatus Detailplaneeringu ala hõlmab Otepää vallas Otepää linnas Valga mnt 1a, Valga mnt 1c, Valga mnt 1d, Valga mnt 1e ja Lipuväljak T6 katastriüksusi ning osa 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee L2 katastriüksusest. Planeeringuala suurus on 4850 m². Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse võimaluste väljaselgitamine ning liiklus- ja parkimiskorralduse lahendamine planeeritaval maa-alal. Otepää valla üldplaneeringu ptk 2.3 punkti 4 kohaselt asub planeeringuala keskuse maal, kus korruselisuse määramisel on peamine tingimus sobivus olemasolevasse keskkonda ning lubatud on 3 korrust hoone kõrgusega kuni 12 meetrit mõõdetuna maapinnast katuse harjajooneni. Huvitatud isiku soov on Valga mnt 1c ja 1e katastriüksused liita ning püstitada tekkivale krundile kõrgem kui 12 meetrine hoone, mistõttu algatatav detailplaneering ei ole kooskõlas 2013. a kehtestatud Otepää valla üldplaneeringuga ning detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. 1.2. Planeeringu lähtedokumendid Planeeringu lähtedokument on Otepää vallavolikogu 18. oktoobri 2018. a otsus nr 1-3/59 „Otepää valla üldplaneeringut muutva Valga mnt 1a, 1c, 1d, 1e katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamine” koos lisadega. Detailplaneeringu koostamisel on aluseks OÜ Otepää Maamõõdubüroo poolt 2018. a jaanuaris mõõdistatud digitaalne geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500, töö nr 2/1.18; koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Kobras AS on koostatud detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (töö nr 2018-178). Otepää Vallavalitsus on 2019. a esimesel poolel läbi viinud avaliku arhitektuurivõistluse ning arhitektuurivõistluse võidutööks on valiti Lunge & Ko OÜ poolt koostatud töö märgusõnaga „Koidukuma“. Arhitektuurivõistluse eesmärk oli saada parim lahendus koostatava Valga mnt 1a, 1c, 1d, 1e katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu ala hoonestamiseks. Planeeringulahendus on koostatud võidutöö alusel. Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega ning muud materjalid asuvad planeeringu II köites „Lisad“. 1.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Otepää linna keskuses piirnedes idast tugimaanteega nr 46 Tatra – Otepää – Sangaste tee (Otepää linnas olev tänav nimega Valga mnt, edaspidi tekstis maantee nr 46), lõunast Keskväljakuga, idast jalakäijate promenaadiga (teisel pool promenaadi on ärihoone, eluhoone ja haridushoone) ning põhjast ärimaa katastriüksusega, kus asub kaubanduskeskus. Planeeringualal asub Valga mnt 1a katastriüksusel alajaama hoone (Spordikooli alajaam), ülejäänud planeeringuala on hoonestamata. Planeeringualale Valga mnt 1c katastriüksusele on üks sõidukite juurdepääs maanteelt nr 46. Maantee nr 46 ääres planeeringualapoolsel küljel asub äärekiviga eraldatud 2,5 m laiune kõnnitee. Keskväljaku ääres asub 2 m laiune äärekiviga eraldatud kõnnitee. Planeeringuala läänepiiril on 4 m laiune jalakäijate promenaad. AB Artes Terrae OÜ 5 1857DP3 Valga mnt 1a, 1c, 1d ja 1e katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Kõrghaljastusest asub maantee nr 46 ääres arukaskede rida ning Valga mnt 1a juures harilik hobukastan, Lipuväljak T6 tänavamaa ääres on harilike vahtrate ja arukase rida, Valga mnt 1e katastriüksuse edelaosas asub harilike vahtrate grupp ning Valga mnt 1c kasvab üks pappel. Valga mnt 1a asub elektrialajaam Spordikooli, millega on seotud madalpinge ja kõrgepinge elektriliinid, mis läbivad ka Valga mnt 1c ja Valga mnt 1e katastriüksusi. Tänavamaadel asuvad lisaks vee, reoveekanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni ja telekommunikatsiooni liinid ning tänavavalgustuse mastvalgustid. Maantee nr 46 maaüksusel asub reoveepumpla. Planeeringuala reljeef langeb põhja suunas. Suurim pinnakõrguste vahe on u 2,5 m. Planeeritud katastriüksuse olemasolevad andmed on esitatud joonisel 3. 1.4. Planeeringuala ja kontaktvööndi analüüs, sh sotsiaalsete mõjude analüüs Otepää valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala keskuse maa maakasutuse juhtotstarbega alal (vt ka skeem 1, lk 7). Keskuse maa üldplaneeringu mõistes on piirkond, kus funktsioonide eristamine ei ole otstarbekas või üldplaneeringu seisukohast vajalik, pigem suurendavad erinevate maakasutuste külgnemine ja kattumine keskuseala väärtust. Keskuse maal ehitamiseks kehtivad järgmised üldised põhimõtted ja tingimused: 1. maa-aladele täpsemate kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel välditakse monofunktsionaalsuse teket, tagades erinevate teenuste kättesaadavus – eelistatakse segafunktsiooniga hoonete kasutusele võtmist vms; 2. tagatakse avalikult kasutatavate haljasalade ja parkide olemasolu; 3. hoonestuse planeerimisel järgitakse naaberalade hoonestuse arhitektuurseid lahendusi, mahte ja korruselisust; 4. korruselisuse määramisel on peamine tingimus sobivus olemasolevasse keskkonda. Lubatud on 3 korrust hoone kõrgusega 12 meetrit mõõdetuna maapinnast katuse harjajooneni (välja arvatud korsten); 5. maa-aladele täpsemate kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel arvestatakse erivajaduste ja puuetega inimeste vajadustega, rakendades universaalse disaini põhimõtteid; 6. parkimine elamumaal lahendatakse omal krundil, segafunktsiooniga alal kasutatakse ristparkimise võimalust (parkla kasutamine päevasel ajal äripindade kasutajate ja külastajate poolt, õhtusel ja öisel ajal elanike poolt). Uute suuremate (rohkem kui 20 parkimiskohta) mustkattega parklate rajamisel liigendatakse alad haljastusega (vallid, puud, hekid); 7. arvestatakse jalgrattaparkla rajamise vajadust; 8. prügikonteinerid paigutatakse jäätmemajja, mis on kujunduslikult sobiv ning hästi ligipääsetav; 9. keskuse maa funktsiooniga miljööväärtuslikul hoonestusalal (Raekoda ja selle lähiümbrus) järgitakse üldplaneeringu peatükis 3.4. sätestatud tingimusi; 10. tootmisalast tegevust välditakse; 11. detailplaneeringuga võib põhjendatud vajaduse korral ja omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel üldplaneeringut muuta, viies detailplaneeringu koostamise raames läbi arhitektuurikonkursi, kontaktvööndi analüüsi ja sotsiaalsete mõjude hindamise. Planeeringuala asub keskusemaa keskosas vahetult keskväljaku ääres. Ümbruskonnas asuvad peamiselt kaubandus ja teenindushooned ning ühiskondlikud hooned, lääne suunas asub ka 6 AB Artes Terrae OÜ Valga mnt 1a, 1c, 1d ja 1e katastriüksuste ja lähiala detailplaneering 1857DP3 korterelamu. Idasuunas asub Linnamäe org ning Linnamägi, kus asuvad spordirajad. Piirkonna hoonestus on peamiselt kahekorruseline, on ka ühe ja kolmekorruselisi hooneid. Hooned on valdavalt viilkatustega, uuemad kaubandushooned ning osa keskväljaku lõunaküljel asuvast nõukogudeaegsest hoonestusest on lamekatustega. Välisviimistlusmaterjalina domineerib krohv. Detailplaneeringuga kavandatav on valla üldplaneeringut muutev lubatud hoone kõrguse osas. Planeeringuala kontaktvöönd on kajastatud joonisel 2. Skeem 1. Väljavõte Otepää valla üldplaneeringu maakasutusplaanist. Planeeringuala on tähistatud musta kriipsjoonega. Planeeritaval maa-alal kehtib Otepää Vallavolikogu 17. veebruari 2005. a otsusega nr 1-4-6 kehtestatud Tartu mnt-Lipuväljak-Valga mnt kvartali detailplaneering. Nimetatud detailplaneeringuga hõlmati suurem maa-ala, mille eesmärgiks oli maa-ala uushoonestamise võimaluste väljaselgitamine, sellega seonduva liiklusskeemi ja kruntidele juurdepääsude määramine, uushoonestuse funktsionaalne ja ruumiline sidumine olemasoleva linnakeskkonnaga ning Otepää Külakeskuse hoonestuskava ja krundi logistiline tsoneerimine. Planeeringu järgselt on uushoonestus realiseeritud Valga mnt 1b katastriüksusel (katastritunnus 55601:004:1640, Maxima pood) ja Tartu mnt 1b katastriüksusel (katastritunnus 55601:004:0009, Otepää kiirabijaam). Planeeringu algatamise aluseks on soov tagada kõrge loodus- ja sporditurismiväärtusega keskuses, mille ümber on palju erineva sisuga turismiteenuseid pakkuvaid ettevõtteid, aastaringne klientide hulk kõrgetasemelise spa ja majutusasutuse näol. Turistide teenindamisega seoses tekivad otsesed uued töökohad planeeritaval alal ja kaudsed uued töökohad (ja jäävad tõenäolisemalt ellu olemasolevad) lähialal nii Otepää kesklinnas kui ka vallas või naabervaldades olevate teenusepakkujate juures. Kindlasti jääb turistide hooajaline kõikumine, kuid tänu uuele teenuskeskusele, mis kutsuks kliente ka senistel turismi madalkuudel, ei kuku alumine piirväärtus nii alla, kui see seni on olnud. Kriitiline minimaalsuurus võimaldab Otepääd kergemini turundada rahvusvaheliselt, samuti tekib võimalus konverentside korraldamiseks, mis pole seni kohtade puuduse tõttu päevakohane olnud – tugevneb kogu turismiklaster. Võimalikuks ohuks on suurem melu kesklinnas, kuid kui Otepää eesmärgiks on turismist elatuda, siis see käib turismiga kaasas – AB Artes Terrae OÜ 7 1857DP3 Valga mnt 1a, 1c, 1d ja 1e katastriüksuste ja lähiala detailplaneering planeeringuala asub linna keskuses, mitte elamu juhtfunktsiooniga äärelinnas, seega on see maakasutuse seisukohast õige koht teenuseid pakkuva koha kavandamiseks. 2. Planeerimise lahendus 2.1. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanek Üldplaneeringu ptk 2.3 tehakse ettepanek muuta keskuse maal ehitamiseks kehtivate üldiste põhimõtete ja tingimuste punkti 4 (üldplaneeringu lk 17), mis on järgnev: korruselisuse määramisel on peamine tingimus sobivus olemasolevasse keskkonda. Lubatud on 3 korrust hoone kõrgusega 12 meetrit mõõdetuna maapinnast katuse harjajooneni (välja arvatud korsten). Sõnastuse muutmise ettepanek on järgnev: korruselisuse määramisel on peamine tingimus sobivus olemasolevasse keskkonda. Lubatud on 3 korrust hoone kõrgusega 12 meetrit mõõdetuna maapinnast katuse harjajooneni (välja arvatud korsten). Keskväljakuga piirnevatel kruntidel on lubatud kõrgemate hoonete ehitamine juhul, kui hoonete korruselisus ja kõrgus määratakse arhitektuurivõistlusega. 2.2. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise põhjendus Üldplaneering on kehtestatud 2013. aastal arvestades üldplaneeringu koostamise aegset hoonestust ning selle võimalikku jätkumist/laienemist samas mahus. Praeguseks (aasta 2019) on selge, et ka vaatamata majanduse kasvule ei ole Otepää linna tulnud märkimisväärseid turismialaseid investeeringuid. Tulenevalt turismi hooajalisusest ei ole suutnud mitmed kohalikud ärid ellu jääda, samadel pindadel on vahetunud erinevad ettevõtted. Hooajalisuse vältimiseks vajab Otepää kesklinna piirkonda piisava suurusega aasta läbi kliente toovat püsiteenust. Aastaringseks tegutsemiseks ja püsiteenuse pakkumiseks ellujäämiseks on ettevõtjad välja pakkunud sobiva suurusega ehitatava mahu. Soovitud brutopinna alusel on valla poolt korraldatud parima lahenduse saamiseks arhitektuurivõistlus, mille käigus on lubatud kavandada hoone kõrgem, kui üldplaneeringuga sätestatu. Arhitektuurivõistlusel osalenud arhitektid on linnaruumi analüüsi alusel koostanud Otepää kesklinna sobituva arhitektuurselt liigendatud lahenduse ning žürii poolt õnnestunuks loetud võistluse võidutöö on koostatava detailplaneeringu aluseks. Üle keskväljaku Lipuväljak 24 katastriüksusel on hoone suurimaks lubatud kõrguseks kehtiva detailplaneeringu kohaselt 24 meetrit, mis on samuti suurem üldplaneeringus sätestatust. Seega on üldplaneeringu muutmise aluseks soov tagada konkurentsivõimelise mahuga aastaringselt kohalikele ja turistidele teenuseid pakkuva hoone sobilik mahutamine kesklinna. Ainus üldplaneeringu muudatus on hoone suurima lubatud kõrguse muutmine. Kavandatav sihtotstarve, planeeringu koostamise raames läbiviidud arhitektuurivõistlus jms on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Praeguseks hetkeks (aasta 2019) on arengusoovid võrreldes üldplaneeringu kehtestamise ajaga (2013) oluliselt edasi arenenud ning eeldatavasti lahendatakse arhitektuurivõistlusega ka kesklinna ala kõrgel tasemel. Sarnaselt Rakvere, Narva-Jõesuu ja Kuressaare spadega pakub võimalik Otepääle kavandatav spa- ja majutusteenust pakkuv äri kliente teistele Otepää teenusepakkujatele turismi-, toitlustus-, meelelahutus- ja kaubandusvaldkonnas – võidab kogu valla ja naabervaldade turismiklaster. 8 AB Artes Terrae OÜ Valga mnt 1a, 1c, 1d ja 1e katastriüksuste ja lähiala detailplaneering 1857DP3 Pilt 1. Arhitektuurivõistluse võidutöö Koidukuma, koostaja Lunge & Ko OÜ. Pilt 2. Arhitektuurivõistluse võidutöö Koidukuma, koostaja Lunge & Ko OÜ. 2.3. Planeeringuala kruntideks jaotamine Valga mnt 1 d ja Valga mnt 1e krundid on planeeritud kokku liita üheks krundiks (planeeritud Pos 1). Ülejäänud planeeringualal asuvad krundid säilivad olemasolevana. Kruntide piirid ja krundi kasutamise otstarbed on esitatud joonisel 4. 2.4. Krundi hoonestusala ja ehitusõigus Krundi hoonestusala ja ehitusõigus on esitatud joonisel 4. Hoonete ehitamine on lubatud joonisel esitatud hoonestusala piires vastavalt ehitusõigusele; hoonestusala piires on lubatud lisaks hoonete ehitamisele ka teede, haljasala ning erinevate krundi toimimiseks vajalike rajatiste ehitamine. Planeeritud haljasala tingmärgiga tähistatud alal on lubatud ehitada ka jalgteid ja juurdepääsuteid ning (tehno-)rajatisi jms. AB Artes Terrae OÜ 9 1857DP3 Valga mnt 1a, 1c, 1d ja 1e katastriüksuste ja lähiala detailplaneering 2.5. Ehitise ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused Planeeritud hoonestuse ehituslikud ja arhitektuursed tingimused on esitatud joonisel 4. Arhitektuurse lahenduse koostamisel tuleb aluseks võtta arhitektuurivõistluse võidutöö. Uute hoonete ehitamisel on välisviimistluses keelatud kasutada imiteerivaid ehitusmaterjale (nt puiduilmega plastvooder, plastist avatäited, teraskivi katuseplekk, sindel katuseplekk jms). Lubatud on seinte viimistluseks kasutada piirkonnale omaseid materjale krohvi, betooni, tellist, klaasi, metalli ja puitlaudist. Detailplaneeringuga ei piirata ehitusprojektide koostamisel muid hoonete ehituslikke tingimusi – lubatud on kõik võimalikud lahendused, mis sobivad kokku kavandatavate hoonete arhitektuuriga ja hoonetele esitatavate ohutusnõuetega, sh EVS 812-5:2014 nõuetega. Tulepüsivusklass määrata projekteerimisel lähtuvalt ehitise kasutamise otstarbest ja sellele seatud nõuetest. 2.6. Liikluskorralduse põhimõtted Planeeringuala piirneb maanteega nr 46. Otepää valla üldplaneeringuga ei ole nimetatud teele teekaitsevööndit määratud. Vastavalt ehitusseadustiku § 71 on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd tänava puhul äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit, maantee nr 46 teekaitsevööndi ulatuseks on arvestatud 10 m. Planeeritud Pos 1 krundile on planeeritud juurdepääs maanteelt nr 46 läbi Valga mnt 1c krundi. Valga mnt 1c krundile on planeeritud maanteelt nr 46 ühesuunaline juurdepääsutee ning ühesuunaline väljasõidutee. Ristumiskohad on planeeritud vähima normatiivse (EVS 843:2016) tänava ja parkla vahelise ühendustee laiusega 4,5 m, mis välistab kahesuunalise liikluse. Valga mnt 1c on planeeritud avaliku 32-kohalise parkla rajamine. Joonistel 2 ja 4 on esitatud maanteega nr 46 ristumise nähtavuskolmnurgad. Planeeritud ehitised ei jää sõiduteede ega sõidutee ja jalgtee ristumiste nähtavuskolmnurkadesse. Planeeringuala lõunaosas Lipuväljak T6 krundil on juurdepääsutee Keskväljakule, mis ristub maanteega nr 46. Ristmik tuleb ümber ehitada konkreetse mootorsõidukite liiklusruumi tekitamiseks (praeguse laia avara liiklusala asemel) tagades kahesuunalise liikumise ja nii parem- kui vasakpöörde maanteele nr 46. Samuti tuleb tagada jalakäijate ohutu liikumine piki teed 46. Ristmiku täpne lahendus määrata projekteerimisel, planeeringulahenduses on esitanud sõidutee kitsamaks ehitamise vajadus. Maantee nr 46 äärne olemasolev jalgtee ning ülekäigurajad ida pool asuvate Linnamäe ja lumepargi suunas on planeeritud säilitada. Keskväljaku ja Promenaadi kõnniteed on planeeritud laiendada kuni planeeritud hoone fassaadini. Külastajatele tuleb tagada vähemalt 10 jalgrataste parkimiskohta sissepääsude lähipiirkonnas, lähtuvalt äriplaanist täpsustada projekteerimisel ka suvistele turistidele jalgrataste rentimiseks vajalike kohtade olemasolu. Kui hoone edasisel kasutamisel selgub täiendav jalgrataste parkimiskohtade vajadus tuleb kohtade arvu suurendada. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteedega, tuleb projekteerimisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekteerimisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete, tagamiseks. Tee omanik ei võta endale kohustusi leevendusmeetmete rakendamiseks. 10 AB Artes Terrae OÜ Valga mnt 1a, 1c, 1d ja 1e katastriüksuste ja lähiala detailplaneering 1857DP3 Mootorsõidukite ning jalgrataste parkimine Pos 1 krundil tuleb lahendada krundi siseselt tuginedes standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ning reaalsele parkimisvajadusele. Planeeringuala asub Otepää valla üldplaneeringu järgselt keskuse maal (vt skeem 1, kl 7), kus vastavalt standardile tuleb parkimisnormatiivi rakendada suurima lubatud väärtusena. Arhitektuurivõistluse võidutöö näeb ette 43 parkimiskohta kahel maa-alusel parkimiskorrusel. Standardi kohane parkimisnormatiiv hotelli puhul on 1 parkimiskoht 180 m² suletud brutopinna kohta. Parkimiskohtade arv ja paiknemine tuleb täpsustada projekteerimisel. Riigiteel parkimine, sh manööverdamine ei ole lubatud. 2.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Planeeritud on säilitada maantee nr 46 äärsel haljasribal üks puu. Kuna säiliv puu asub ristmiku nähtavuskolmnurgas, peavad selle oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja tüveni olema eemaldatud, vajadusel on lubatud ka puu likvideerimine. Ülejäänud planeeringualal olevad puud jäävad ehitusalale ning on planeeritud likvideerida. Kogu planeeringualal on lubatud täiendava haljastuse rajamine, v.a tehnovõrkude kaitsevööndis ning teede ristumiskohtade nähtavuskolmnurga alas. Planeeritud krundi ala, mis ei jää hoonete, teede ja muude rajatiste alale tuleb haljastada, soovitav on krundile istutada täiendavalt puid, põõsaid ja püsikuid. Soovitav on ka katusehaljastuse rajamine. Planeeringualal tekkivad olmejäätmed tuleb kokku koguda vastavatesse konteineritesse, mis tuleb vastavalt üldplaneeringule paigutada jäätmemajja, mis võib olla planeeritud hoone sisene või ka eraldi hoone. Eraldi asuva jäätmemaja suurim lubatud ehitisealune pind on 20 m² ning selle võib ehitada lisaks ehitusõigusega määratud hoonestusele. Jäätmemaja võib asuda ka väljaspool planeeritud hoonestusala, kuid sel juhul mitte naabermaaüksustele lähemal kui 4 m. 2.8. Tehnovõrgud 2.8.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa Planeeritud katastriüksus on varustatud vee, reoveekanalisatsiooni, elektri ja telekommunikatsiooni liinidega. Kõrvalmaantee nr 46 alal asuvad lisaks sademeveekanalisatsioon ning tänavavalgustusmastid. Juhul, kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil. Planeeritud tehnovõrkude asukohti on lubatud projekteerimisel täpsustada. 2.8.2. Veevarustus Planeeritud hoone(te) veevarustus on planeeritud vastavalt AS Otepää Veevärgi tehnilistele tingimustele (06.08.2019) krundil piiril olemasolevast ühisveevõrgu torustikust tehes väljavõtte krundi piiril olevast maakraanist 63 mm plasttoruga. Maja sisend 63 mm plasttoru. Kõik ühendused teha elektrikeevis ühendustega. Majja paigaldada veesõlm 70 cm kõrgusele sooja ruumi. Kui on vajadus suurema veetoru jaoks, siis teha ühendus Külastuskeskuse 110 mm torustikust. Kui osutub vajalikuks veetoru suurema läbimõõduga toru vastu välja vahetada, tuleb seda teha 46 Tatra-Otepää- Sangaste tee L2 krundi alal kinnisel meetodil. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuetega. Tuletõrje veevarustuseks on planeeritud kahe tuletõrjehüdrandi asukohad – Valga mnt 1c krundile ja Keskväljaku äärde. Valga mnt 1c krundil on päästeauto ümberpööramise võimalus tagatud krundile planeeritud parklat läbival teel. Hüdrandist tuleb tagada standardi kohane vooluhulk, kui ühisveevõrgu vooluhulk ei vasta standardis nõutule, tuleb puudu AB Artes Terrae OÜ 11 1857DP3 Valga mnt 1a, 1c, 1d ja 1e katastriüksuste ja lähiala detailplaneering jääv veehulk (täpsustada projekteerimisel lähtuvalt tuletõkkesektsiooni pindalast ja hüdrandi töövõimest) tagada 100 m raadiuses paigaldatava mahutiga. 2.8.3. Kanalisatsioon ja sademevesi Planeeritud hoone(te) reovesi on planeeritud vastavalt AS Otepää Veevärgi tehnilistele tingimustele (06.08.2019) suunata krundi piiril olevasse 160 mm reoveekanalisatsiooni torustikku. 46 Tatra- Otepää-Sangaste tee L2 krundil asub reoveepumpla, mis võtab vastu 0,7 m³/h. Kui seoses planeeringu realiseerimisega on vajadus ära juhtida suurem reoveekogus tunnis, siis näha projekteerimisel ette reoveepumpla rekonstrueerimine. Sademevesi on planeeritud juhtida Valga mnt 1c krundi piiril asuvasse Otepää vallale kuuluvasse sademeveekanalisatsiooni torustikku. Projekteerimisel tuleb hinnata olemasoleva sademevee- torustiku piisavust planeeringualalt ära juhitava vee vastuvõtmiseks vooluhulga arvutusega. Kui osutub vajalikuks sademeveeveetoru suurema läbimõõduga toru vastu välja vahetada, tuleb seda teha 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee L2 krundi alal kinnisel meetodil. Sademeveekanalisatsiooni juhitav sademevesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusele nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“. Projekteerimisel täpsustada õlipüüdurite asukohad. Sademevett ei tohi juhtida naabermaaüksustele. 2.8.4. Elektrivarustus ja välisvalgustus Planeeritud hoonete elektrivartustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 330300 Valga mnt 1a olemasolevast Spordikooli 10/0,4 kV alajaamast. Vastavalt täpsemale liitumislahendusele võib tekkida vajadus alajaama vahetamiseks suurema vastu. Liitumispunkt jääb alajaama või alajaama juurde. Elektritoide liitumispunktist hooneni on planeeritud maakaablitega. Hoonestusalale jäävad 0,4 kV maakaablid on planeeritud ümber tõsta tänavate alale. Planeeringuala valgustus tuleb lahendada projekteerimisel vastavalt vajadusele ning ala kujunduslahendusele. Tänavatel on olemasolev valgustus, mis on planeeritud säilitada, projekteerimisel on lubatud tänavavalgustuse lahendust vajadusel muuta. Üks maantee nr 46 ääres asuv valgusti mast, mis jääb Valga mnt 1c planeeritud väljasõidutee kohale, on planeeritud ümber tõsta. Hooviala valgustusega ei tohi häirida piirnevatel tänavatel liiklejaid ega naabruses olevaid elamualasid. 2.8.5. Soojavarustus Planeeritud hoone(te) soojavarustus on planeeritud kaugküttega, planeeringuala asub üldplaneeringu kohaselt kaugkütte piirkonnas. Liitumine olemasoleva kaugküttevõrguga on hoone lõplikust projektikohasest energiatarbest sõltuvalt võimalik väiksema (ca kuni 0,8 MW) energiatarbe korral Kopli tänaval planeeringualast u 200 m kaugusel lõuna suunas (ligikaudne asukoht vt joonis 2) ja planeeringualast u 400 m kaugusel (Kopli 6a krundil, ligikaudne asukoht vt joonis 1) sellest suurema energiatarbe korral. Soojavarustuse lahendus töötatakse välja koostöös võrguvaldajaga planeeritud hoone(te) põhiprojekti alusel. 2.8.6. Sidevarustus Planeeritud hoonete sidevarustus on planeeritud vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele nr 32380394 paigaldades alates Lipuväljak 24a paiknevast Telia võrgusõlmest või kaevus nr 102 olevast jätkust 12-kiuline optiline kaabel kuni sobiva kaevuni detailplaneeringuga haarataval maa-alal. 12 AB Artes Terrae OÜ Valga mnt 1a, 1c, 1d ja 1e katastriüksuste ja lähiala detailplaneering 1857DP3 Joonisel 5 on näidatud võimalik ühenduskoht Promenaadi tänaval asuvast sidekaevust. Ehitada kaevust D=100 mm sidekanal planeeritud hoone(te)sse. Sidekaevu paigaldada jätk ja paigaldada hoonetesse 12-kiulised optilised kaablid. Otsastada kaablid hoon(et)es, võrgusõlmes ning jätkata kaablijätkudes. 2.9. Kujad Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt siseministri 30. märtsi 2017. a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Planeeringualal asub reoveepumpla, mille kuja on 20 m (Vabariigi Valitsuse määrus nr 171 § 8 lg 1). Kuja piiresse võib jääda hoone, kui ühiskanalisatsiooni omanik või valdaja on hoone omanikult saanud sellekohase kirjaliku nõusoleku (Vabariigi Valitsuse määrus nr 171 § 8 lg 2). 2.10. Kuritegevuse riski vähendavad tingimused Planeeringu realiseerimiseks vajalikke projekte koostades pidada silmas erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid alljärgnevas:  teede ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;  tagumiste juurdepääsude vältimine;  hea vaade ühiskasutatavatele aladele;  erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine. Lisaks eelnevale võiks vajadusel tagada:  jälgitavus (sh ka videovalve planeeringuala ulatuses (välistada tuleb elamualade jälgitavus));  vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid prügikastid, märgid);  sobiv maastikukujundus, arhitektuur ja teed;  ühises kasutuse olevate alade korrashoid. 2.11. Müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimused ning muud keskkonnatingimused Hoonete projekteerimisel arvestada ala ümbritsevate teedega – seda nii õhusaaste, müra- kui vibratsioonikindluse tagamisel. Samuti tuleb arvestada, et planeeringu elluviimise järgselt ei leviks planeeritud katastriüksuselt seal toimuva tegevuse tõttu ülenormatiivset müra või häiringut põhjustavat saastet naabermaaüksustele. Kõvakattega aladelt tulev sademevesi tuleb kokku koguda, puhastada õlipüüduriga ning juhtida sademeveekanalisatsiooni, mitte lasta valguda naaberkruntidele. Jäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõte. Jäätmekonteineri asukohad määrata projekteerimisel lähtuvalt hoonete täpsest paigutusest. Projekteerimise tuleb tagada planeeritud ja naaberkruntidel asuvate elu- ja bürooruumide insolatsiooninõuded. Planeeringu koostamisel on kontrollitud planeeritud hoonestuse mõju Lipuväljak 14 ja Lipuväljak 20 hoonete insolatsioonitingimustele lähtuvalt EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“, mis sätestab insolatsiooni nõutavaks kestuseks 2,5 tundi, katkestuse korral 3 tundi. Mõlema hoone puhul on planeeringu realiseerumisel normatiivne insolatsiooni kestus tagatud. Kuna analüüs on tehtud halvima võimaliku juhu põhimõttel arvestamata AB Artes Terrae OÜ 13 1857DP3 Valga mnt 1a, 1c, 1d ja 1e katastriüksuste ja lähiala detailplaneering siseruumide paiknemist, siis on võimalik et tegelik insolatsioon on veelgi suurem. Teiste hoonete insolatsiooni planeeritud hoone ei mõjuta. Skeem 2. Lipuväljak 14 hoone insolatsioon on tagatud ajavahemikus 5:30 – 7:45 ja 9:15 – 11:00, kokku neli tundi kahes osas. Skeem 3. Lipuväljak 20 hoone insolatsioon on tagatud ajavahemikus 7:50 – 11:00, 3 tundi ja 10 minutit järjest. 14 AB Artes Terrae OÜ Valga mnt 1a, 1c, 1d ja 1e katastriüksuste ja lähiala detailplaneering 1857DP3 2.12. Servituutide seadmise vajadus Pos 1 läbivale telekommunikatsiooniliinile on planeeritud liiniservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus telekommunikatsioonivõrgu valdaja kasuks. Servituudiala on näidatud joonisel 5. Valga mnt 1c krundil on kehtiv sõidutee- ja parkimisservituut Lipuväljak 14 igakordse omaniku kasuks. Sõiduteed Lipuväljak 14 krundini rajatud ei ole. Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek servituudiala kuju muutmiseks seoses Valga mnt 1 c planeeritud parkimis- ja liikluslahendusega. Kehtiva servituudi parkimisala suurus on ligikaudu 300 m², mis kehtiva normatiivi järgi võimaldab rajada 9 parkimiskohta (ühe parkimiskoha ruumivajadus on 32,5 m²). Planeeritud on teeservituudi seadmise vajadus juurdepääsuks Lipuväljak 14 krundile ning üheksale parkimiskohale Lipuväljak 14 krundi igakordse omaniku kasuks. Servituudiala on näidatud joonisel 4. 2.13. Sundvõõrandamise või sundvalduse seadmises vajadus Puudub vajadus sundvõõrandamise või sundvalduse seadmiseks. 2.14. Planeeringu elluviimine Planeeringu elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Tehnovõrkude rajamine toimub kokkuleppel võrguettevõttega vastavalt projektile. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus Ehitusseadustik § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendustegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine huvitatud isiku kohustus. Maanteeametil ei ole lähiaastatel riigiteel nr 46 kavas rekonstrueerimistöid. Maantee nr 46 km 26,134 asuva ristumiskoha ümberehitamise kulude kandmine lepitakse täiendavalt kokku huvitatud isiku ja kohaliku omavalitsuse vahel enne planeeringu kehtestamist. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (Ehitusseadustik § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. AB Artes Terrae OÜ 15 Valga mnt 1a, 1c, 1d ja 1e katastriüksuste ja lähiala detailplaneering 1857DP3 3. Kooskõlastuste ja arvamuste kokkuvõte Planeeringu on kooskõlastanud: Lahendatakse edasisel planeerimisel. Planeeringu läbi vaadanud ja heaks kiitnud: Lahendatakse edasisel planeerimisel. AB Artes Terrae OÜ 17 Valga mnt 1a, 1c, 1d ja 1e katastriüksuste ja lähiala detailplaneering 1857DP3 4. Joonised 1. Situatsiooniskeem M 1:10 000 2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000 3. Olemasolev olukord M 1:500 4. Põhijoonis M 1:500 5. Tehnovõrgud M 1:500 AB Artes Terrae OÜ 19 Valga mnt 1a, 1c, 1d ja 1e katastriüksuste ja lähiala detailplaneering 1857DP3 5. Lisad 1. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon AB Artes Terrae OÜ 25 90. 65m 1 H 4 De6 2 149 55601:004:1640 9 .5 149 149 149. 7 3 l pue sd Valga mnt 1b u . a k 66 . . TINGMÄRGID: 67 81 86 jalgtee Linnamäe suunas 149. 149. võimalik juurdepääsutee B 1 planeeringuala piir 35 46 Lipuväljak 14 krundile 26 149. 148 olemasolev säiliv krundipiir 150. 22 . 149. 85 27 .24 ivi 149. 149 RI e btk 21 24 30 149 . 149.21 ´300 plast planeeritud likvideeritav krundipiir 149. I 149.17 GI 26 149. 1 52 149.31 149. 5 MAAN 30 149. planeeritud krundipiir 0 55 149.09 149. .2 1 3 48. 149.17 1 0. 149.44 5 .3 1 5 .01 9 5 0 150 4 .1 planeeritud kõrgem / keskmine / madalam hoonestusala ja võimalik suurim lubatud hoonete ehitisealune pind 99 pinnase all 1 1 8 55601:004:1520 7 TEEN 1 149 149 5 Valga mnt 1a 0 149.52 .1 149 planeeritud teede piirjooned . . 6 15 149.41 36 55601:004:1761 41 149. 15. VALGA 149. . 15 X=6438000 35 Valga mnt 1c R 46T 4 15 4 planeeritud peamised jalakäiguteed 0.1 . 0.4kV 149.09 0 149.65 10/ 9 MNT 1A RDI - 0.8 4 SPO 33 VALGA 1 KOO LI A J 7 Y=647450 1 5 9 1 planeeritud parkimiskohad / parkimiskohtade arv 0 MNT 1C 33 P-33 5 .0 4 149. .0 7 0 ATRA 1 1 .0 0 4 20. 1 9 9 15 .5 4 .9 9 9 149.45 R planeeritud sõidukite sissepääsusuund maa-alusesse parklasse / jalakäijate sissepääs hoonesse .9 4 8 15 0.0 1 9 5.0 0.9 1 - 149.42 1 34149. 149. O1T 32 planeeritud liiklussuunad / ülekäigurada 14 149 8 14 9.8 4 149 149 149 E 14 9.9 15. 14 149. 9P 27 149. . 55 10 151.25 149.55 149.51 . KK8-1 5 9.8 planeeritud haljasala 1Ä 9.8 0 149. . . 0 . P-33 61 7 12 31 37 14 7 Ä- 8 15 15 9.9 149.62 149.26 planeeritud jalgtee ala 1.1 SANG 55 1.0 . 149 149.56 14 9 7 6 9.8 .19 149.57 149 likvideeritav objekt 8 149.61 149 151.21 ASTE149 14 149 149.64 14 14 14 55 9.8 9.8 01: 62 teekaitsevööndi piir . . 149.58 9.8 . 49 39 De1 9.8 1 54 V8-3 5 55601:004:1290 6 5 2 149.56 149 0 60 149 149 149.13 Lipuväljak 20 149 149.45 ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 149 149 149.52 147.59 . 00 24 . . . . 55 2 49 . 28 42 . 7 56 149 55601:004:1762 ristmiku nähtavuskolmnurga ala 4:1 14 14 Valga mnt 1d 9.7 . 149.59 76 34 9.4 4 H = 26.6 m jalgteega ristumise nähtavuskolmnurga ala 14 149 149.58 6 K8-2 4 9.3 H=5m 15 149.59 Pr .61 8 planeeritud teeservituudi seadmise vajadus 14 1.2 14 en om 14 14 149 9.8 14 9.8 aa liuväli 2 149 149. 15 jalgtee parkla ja lumepargi suunas 9.8 9.9 149 149 46TA 15 9.8 149. 3 6 jää paksus ca 2-5 cm H . 149. 0.8 40 149 . 1.4 3 0 47 6 44 . . 49 62 V8-1b 8 66 2 . 57 di 57 14 149.54 TRA- 149.58 KK8-3 9.9 1 147.69 PR De16 4 KRUNDI EHITUSÕIGUS: 15 14 1 149. 149.57 14 9 49 1 .8 1 1O 1.2 9.8 5 14 9.9 5 De 49M 6 .95 160 0 OTEP 1 73 krundi aadress: POS 1 Valga mnt 1a Valga mnt 1c Lipuväljak T6 53 9. .2 6 2 6214 9.9 149.54 POS 1 A .95 3 9. 5 120. 14 H=5m 149. ENA pindala: 2214 m² 108 m² 1235 m² 279 m² 149 19 1. 151.09 15 ki 0 2 . vi ÄÄ- 50 6 krundi kasutamise otstarve: 75...100% majutushoone maa; elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa tee ja tänava maa 100% transpordimaa 55 . p 9 ADI 4 ark 1 14 149.63 0...25% kontori- ja büroohoone maa; 15 SANG ett 9.8 149.56 149. 149 . 0. 58 68 4 0...25% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa 38 14 149 149 9. 149.74 150AS 151.33 .89 68 150 150 151.26 149.80 149. hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 1 - - . 75 91 . 15 01 T . . 0. 02 17 149. 89 28 150. hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 2100 m² 33 m² - - 46 E TEE hoonete suurim lubatud absoluutkõrgus / suhteline kõrgus ±0.00-st: kõrgem hoonestusala178.60 / 26.60 m 154.40 / 5 m - - 91 150. 46 90 0. 1 0 1.0 79 0. 15 0.8 0. 55601:004:1763 150.48 keskmine hoonestusala 172.60...174.60 / 20.60...22.60 m 15 A 15 15 Valga mnt 1e 55601:004: 0720 madalam hoonestusala 157.00 / 5 m L2 Lipuväljak 22a H = 20,6 / 22,6 m 150.63 15 1. 68 2H 41 15 2. 150.71 69 . 56 ARHITEKTUURINÕUDED HOONETELE POS 1: 1. 58 15 150. 0. .73 150 15 75 150.63 9 1. lubatud peamised välisviimistlusmaterjalid: krohv, betoon, tellis, klaas, metall, puitlaudis; mitte kasutada imiteerivaid materjale; 82 .7 97 30 1 1 151. 0 . 5 5 . 19 0 151. 1 5 150 151. 150 .8 .3 2. suurim lubatud maapealsete / maa-aluste korruste arv: 7 / -2. 1 150 endine tuletõrje- 6 0 150 1 veevõtu koht 5 1. 0 151. 2 0 15. 00 2 89 3. hoone ±0.00 = 152.00 15 1.9 . 151. a 151.70 .8 8 73 47 32 . 9 .3 5 3 85 80 1 .3 17 0.8 86 151.64 0 151. 15 1. 5 34 1 51 1. 11 1. 151.59 67 1 1 15 1. . 5 15 151 15 0 151.68 15 .9 5 10 5 0 25 50 75 15 3 1 Ristmik vajab korrigeerimist, täpne 1. 151.64 2 15 15 76 5 1 15 . 1 80 15 . 7 15 . 1 51 15 lahendus määrata projekteerimisel. A 1. 1. 7 1. 79 5 . 1 1 . 4 5 55601:001:02961. 73 77 5 5 16 151.76 1 1 . 15 Mõ 3 Lipuväljak T6 tt 5 1. pl i sa e 1 51 39 315 ki 1 rk v 5 1 i 1 1. a 151.62 15 51 70 2 vip Töö: 15 . 1 1. 74 .70 .6 2ki 1 . 63 151.38 Valga mnt 1a, 1c, 1d ja 1e katastriüksuste ja lähiala 5 A 64 1 511. 6 7 LIPUVÄL- 15 15 151.44 detailplaneering 151 5 50 15. 1. 1 1. . Märkused: 151 15 6 151 0 15. 7 5 151.52 1. 61 1 1.67 1 1 51.81 JAK T6 0 . 151.59 15 . 1. detailplaneeringu jooniste juurde kuulub detailplaneeringu 24 . 8 32 1 7. 83 15 151. Joonis: Põhijoonis 0 46 Ta 151.62 a seletuskiri; 151.48 2 t .7 töö 9 Projektijuht: Töö nr: 1 5 8 Tellija: 1857DP3 5560 1 5 7 . ei 1. 89 2. geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 koostas OÜ Otepää AB Artes Terrae OÜ Ugandi Capital OÜ t 1 5 1. Heiki Kalberg ra-O t 5 1 5 Kuupäev: 1 v 31.01.2020 u 1 Maamõõdubüroo 2018. a jaanuaris, töö nr 2/1.18; koordinaadid 1:004 r Reg nr 12978320 A ee Maastikuarhitekt: Asukoht: Otepää vald Otepää linn t t eeL2 151.51 en Mõõt: epää- i Karl Hansson 1:500 or Küütri 14, Tartu 51007 55601:004:1800 :0016 151.63 [email protected] Faili nimi: 1857DP3_Otepää_Valga mnt 1 c,d,e.dgn Joonise nr: 4 Sang Keskväljaku ast e Otepää Vallavalitsus Teie 04.02.2020 nr 6-7/288 [email protected] Lipuväljak 13 Meie 03.03.2020 nr 15-2/20/6666-2 Otepää vald, 67405, Otepää, Valga maakond Valga mnt 1a, 1c, 1d ja 1e detailplaneeringu kooskõlastamine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Otepää vallas Otepää linnas Valga mnt 1a, 1c, 1d ja 1e katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi planeering). Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 46 Tatra – Otepää – Sangaste (edaspidi riigitee) km 26,02-26,15. Planeeringuga liidetakse Valga mnt 1c ja 1e katastriüksused, antakse ehitusõigus moodustatavale katastriüksusele, lahendatakse planeeringuala liiklus- ja parkimiskorraldus ning taristute ja haljastuse rajamine. Võttes aluseks Planeerimisseaduse, Ehitusseadustiku ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame AB Artes Terrae OÜ töö nr 1857DP3 „Valga mnt 1a, 1c, 1d ja 1e katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu“. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskohtade puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Maanteeametilt nõuded ristumiskohtade projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, palume Maanteeamet kaasata menetlusse, kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat käesoleva kirja välja andmise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb planeering Maanteeametile esitada lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisad: 1. 1857DP3_seletuskiri_Valga mnt 1a,c,d,e 2. 1857DP3_j4_Otepää_Valga mnt 1 c,d,e-Põhijoonis Tuuli Tsahkna 58508024 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel