dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 3. märts 2020
Viit
15-2/20/6968-2
Registreeritud
3. märts 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rõuge Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Tuuli Tsahkna (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-2206968-2 03.03.2020 Väljaminev kiri.bdoc1018 KB

Sisu (failidest)

TARTU MAAKORRALDUSE OÜ Töö nr: DP – 0161 Planeeringu taotluse esitaja: Rõuge Vallavalitsus Rõuge vald Rõuge alevik Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering Juhatuse liige Priit Luts Planeerija Viive Jääger (kutsetunnistus nr 116148) Tartu 2017-2019 Betooni 9 Tel: 7422 471 51014 Fax: 7422 606 TARTU E-mail:[email protected] Registrikood 10039227 Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering SISUKORD SELETUSKIRI 3 1. Detailplaneeringu koostamise alus ja eesmärk. Andmed planeeringuala kohta 3 2. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele 3 3.1. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed 5 3.2. Olemasolev olukord. Planeeringualal asuvad ja sellele ulatuvad kitsendused 6 4. PLANEERINGU LAHENDUS 7 4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine 7 4.2. Krundi hoonestusala ja ehitusõigus 8 4.3. Arhitektuurinõuded ehitistele 9 4.4. Teede maa-alade ja liikluskorralduse määramine 10 4.5. Haljastuse ning heakorrastuse põhimõtted. Vertikaalplaneerimine 11 4.6. Ehitistevahelised kujad 12 4,7. Tehnovõrkude asukohad 12 4.7.1. Üldosa 12 4.7.2. Elektrivarustus, tänavavalgustus 12 4.7.3. Veevarustus ja kanalisatsioon. Tuletõrjevesi 12 4.7.4. Sidevarustus 13 4.7.5. Soojavarustus 13 4.7.6. Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel 13 4.8. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks 13 4.9. Servituutide vajaduse määramine 15 4.10. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus 15 4.11. Planeeringu rakendamise võimalused 15 5. JOONISED 17 5.5. Situatsiooniskeem 18 5.6. Olemasolev olukord 19 5.7. Põhijoonis 20 5.8. Tehnovõrkude planeering 21 5.9. Maakasutus ja kitsendused 22 6. KOOSKÕLASTUSED Kooskõlastuste kokkuvõte 23 7. LISAD 24 7.1. Rõuge Vallavolikogu otsus nr 56 28.09.2016 detailplaneeringu algatamise ning KSH mittealgatamise kohta. Lähteseisukohad 25 7.2. Eelhinnang detailplaneeringu KSH vajalikkuse kohta 31 7.3. Keskkonnaameti kiri 23.09.16 nr 6-5/16/2 seisukohast KSH kohta 36 7.4. Aia tn 4 katastriüksuse plaan 38 7.5. Maanteeameti kiri 02.11.16 nr 15-2/16-00744/045 seisukohtadest dp-le 39 7.6. Telia Eesti AS kooskõlastus nr 28045778 43 7.7. Elektrilevi OÜ Kagu-Eesti reg. tehnilised tingimused nr 249597 44 7.8. Keskkonnaameti kiri 20.07.17 nr 6-2/17/7998-2 seisukohast dp-le 46 7.9. Võru MV kiri 01.08.17 nr 12-2/17/870-2 dp lähteseisukohtade kohta 48 7.10. Maanteeameti kiri 23.11.17 nr 15-2/16-00032/974 eskiislahenduse kohta 50 7.11. Elektrilevi OÜ kooskõlastuse materjalid 52 7.12. Maanteeameti kiri 17.09.19 nr 15-2/18/10966-6 dp kooskõlastamise kohta 53 7.13. Lõuna Päästekeskuse kooskõlastus 02.10.2019 55 7.14. Maanteeameti kiri 01.11.19 nr 15-2/18/10966-8 keeldumine kooskõlastam. 56 ___________________________________________________________________________ TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 2 Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu koostamise alus ja eesmärk. Andmed planeeringuala kohta Detailplaneeringu koostamise aluseks on Rõuge Vallavolikogu 28.sept. 2016 otsus nr 56 „Rõuge alevikus Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“, mille kohaselt planeering koostatakse ca 1,3 ha suurusel maa-alal vastavalt asendiplaanile. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on uute üksikelamute ehitamiseks kruntide moodustamine, kruntidele ehitusõiguse määramine. Rõuge Vallavolikogu 28.09.2016 otsusega nr 56 ei algatatud detailplaneeringu keskkonna- mõju strateegilist hindamist, kuna planeeringuala asub olemasoleva hoonestuse läheduses ning planeeritav tegevus ei too enesega kaasa olulise keskkonnamõju avaldumist, ei planeerita objekte, millega seonduvat mõju poleks võimalik reguleerida ja käsitleda planeeringuprotsessi käigus. Tabel 1. Üldandmed Katastriüksuse nimi Katastriüksuse Katastriüksuse Katastriüksuse Katastriüksuse aadress tunnus pindala- sihtotstarve Aia tn 4 Rõuge alevik 69701: 001:0137 9073 m2 maatulundusmaa Aia tänav Rõuge alevik 69701: 001:0124 2315 m2/984 m2 transpordimaa Viitina jalgtee L5 Jaanipeebu küla 69701: 001:0198 711 m2/28 m2 transpordimaa Tamme tänav Jaanipeebu küla 69701: 001:0197 852 m2/738 m2 transpordimaa 25195 Käätso-Rõuge-Luutsniku Jaanipeebu küla 69701: 005:2810 - transpordimaa *Märkus: esitatud planeeringualasse kuuluv pind Detailplaneeringu algatamisel kuulus planeeringualasse Kiku maaüksus. Seoses nimetatud maaüksuse jagamisega kuuluvad alates 06.07.2017 planeeringuga hõlmatavasse alasse osa Kiku maaüksusest eraldatud Tamme tänavast ja osa Viitina jalgteest L5 2. Arvestamisele kuuluvad planeeringud, arengukavad ja dokumendid. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele  Võru maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud 13.04.2018;  Rõuge valla arengukava 2015-2025;  Rõuge valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025;  OÜ Keskkonnaprojekt poolt koostatud töö IL2678 „Elektrivõrgu ühistrass Aia tn“;  Rõuge aleviku arhitektuursed tuingimused/soovitused (koostatud 2010);  Haanja Looduspargi kaitse-eeskiri;  Kaseaia, Mesimaa, Tiigi ning Vanakuuste katastriüksuste ja nendega piirnevate maa- alade detailplaneering DP-088 (kehtestatud 2009.a).  Arvestatavaks strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Rõuge vallas paikneval pla- neeringualal seotud planeeritava tegevusega „Võru maakonnaplaneering 2030+“, mis on algatatud planeerimisseaduse §7 lg 32 sätestatud ülesannete lahendamiseks ning hõlmab kogu Võru maakonna territooriumi. Maakonnaplaneeringu olulisemateks teemadeks on: keskuste võrgustiku määramine eesmärgiga luua tingimused toimivaks asustusstruktuuriks, teedevõrk (sh kergliiklusteede uuendamine ja paiknemine); ettevõtluse arendamine, looduskeskkonna väärtused, tehniline taristu, riigikaitse ja siseturvalisus. Tasakaalustatud ja läbimõeldud ruumilise arengu saavutamiseks koostatud maakonnaplaneeringus on peetud oluliseks vara- semalt koostatud teemaplaneeringuid „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonna- tingimused“ ning „Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad“, mida on teatud arengusuundade ja/või tingimuste kaasajastamise eesmärgil muudetud või täpsustatud. ___________________________________________________________________________ TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 3 Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering 1. Peatükis „Ruumiliste väärtuste võrgustikud“ käsitletakse elukeskkonna väärtuste all lisaks teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ väärtus- likele maastikele, kauni vaatega kohtadele, ilusatele teelõikudele ja rohelisele võrgustikule puhkealasid, kultuuripärandit, linnalist keskkonda, veealasid jm. Väärtuslike maastike teemas, kus käsitletakse ja väärtustatakse eelkõige traditsioonilist kultuurmaastikku, kus nähtub varasematel aegadel inimeste ja looduse poolt loodu, kuulub Rõuge aleviku äärealal paiknev planeeringuala Võrumaa 6 riikliku tähtsusega väärtusliku maastiku hulka, jäädes I klassi väärtusliku maastiku –Rõuge–Haanja-Kütiorg piiridesse. Haanja LP maastikulise tsoneeringu järgi asub detailplaneeringuga hõlmatud ala keskusalal, mille väärtusteks on endised mõisakeskused või kirik, aleviku/küla planeering, sotsiaalse keskuse staatus ning vaated. Rõuge alevik on kõrge miljööväärtusega pärandmaastik. Rohelise võrgustiku (koosneb tugialadest ja koridoridest) osas jääb planeeringuala T2 Härämäe rohelise võrgustiku maakondliku tugiala piiranguvööndisse. Kuna tugialad moodustatakse massiivsetest looduslikest aladest, looduskaitseliselt fikseeritud õigusaktidega väärtustatud aladest (kaitsealad, tähtsad linnualad jm), samuti looduskaitsealustest ja väärtuslike objektide (väikealade) kogumikest, kujutab T2 Härämäe rohelise võrgustiku maakondliku tugiala piiranguvöönd endast ulatuslikku vahelduva maastikuga ala. Skeemil 1 esutatud väljavõttel maakonnaplaneeringu koondkaardist on kujutatud planee- ringuala paiknemine väärtusliku maastiku ja rohevõrgustiku tugialal ja ilusal telõigul, millest sõltuvad keskkonnaaspektist lähtuvalt määratud kasutustingimused. (planeeringuala orienteeruv asukoht tähistatud valge ringiga) 2. Peatükis „Looduskeskkonna väärtused“ on maakonnaplaneeringus välja toodud kaits- tavad loodusobjektid, mille seas on hoiualade, kaitsealuse liigi leiukohtade ja – püsielu- paikade jm hulgas kaitsealad, kuhu kuulub ka Haanja looduspark, mis jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitse - (13) ja piirangu- vöönditeks (5). Planeeringuala jääb üleeuroopalise Natura võrgustiku Haanja LP Keskusala piiranguvööndisse. Keskusala piiranguvööndi kaitse-eesmärk on maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Detailplaneeringuga hõlmatud alal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide kasvukohti ega püsielupaiku. Haanja LP hoiab, taastab ja arendab Haanja kõrgustikule aja jooksul inimese ja looduse koosmõjul kujunenud iselaadset maastikku, looduskooslusi ning elulaadi. Haanja LP kaitse- kord on määratud Haanja LP kaitse-eeskirjaga (Vabariigi Valitsuse 22.01.2015 määrus nr 10 Haanja looduspargi kaitse-eeskiri). Kaitsealase tegevuse arendamiseks tuleb loodusobjektide kaitse alla võtmisel ja kaitse-ees- ___________________________________________________________________________ TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 4 Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering kirjade uuendamisel lisaks mõjule looduskeskkonnale pöörata tähelepanu ka objekti/ala piir- konnas elavatele ja tegutsevatele inimestele ja ettevõtetele avalduvatele sotsiaalsetele ja majanduslikele mõjudele, vajadusel välja töötada vastavad leevendavad meetmed. 3. Peatüki „Tehnilised võrgustikud“ alapeatükis „Liikumisvajadused, sh ühistransport“ on rõhk asetatud varem teemaplaneeringus „Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad“ käsitle- tud maanteede, kergliiklusteede, ühistranspordi jm temaatikale, toodud välja põhimõtted teedevõrgu rajamiseks, rekonstrueerimiseks jm. Skeem 2 Väljavõte maakonnaplaneeringu joonisest Asustuse suunamine Joonisel on kujutatud planeeringualaga seotud riigitee Rõuge aleviku ja Jaanipeebu küla Piiril perspektiivse kergliiklustee koridoriga.  Rõuge valla arengukava 2015-2025 määratleb valla arenguvisioonid kuni aastaks 2025 ning strateegilised eesmärgid ja tegevused. Välja on toodud ka vajalike tegevuste kava tege- vusvaldkondade kaupa ajaliselt lühema või pikema perioodi peale. Arengukavas välja toodud eesmärgid puudutavad planeeritava ala arengut (eluasemekohtade rajamine, tehnovõrkude rajamine, kergliiklusteede rajamine jm).  Rõuge valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavas 2013-2025 tuuakse välja üldised arengud üisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamisel vallas, et selle läbi paran- dada piirkonna elanikkonna elukvaliteeti, samas kindlustades puhta looduskeskkonna. Dokument näeb ette planeeringuala liiitumise ühisvõrkudega.  Kaseaia, Mesimaa, Tiigi ning Vanakuuste katastriüksuste ja nendega piiirnevate maa- alade detailplaneering DP 088, kehtestatud 2009.a. (käsitletakse pt 3.2, 4.4) Detailplaneeringu koostamise alusplaanina on kasutatud Tartu Maakorralduse OÜ poolt 2016.a. novembris koostatud geodeetilist alusplaani mõõtkavas M 1:500, töö nr KE-7877 (koordinaadid on L-EST 97 süsteemis, kõrgused Balti süsteemis). 3.1. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Käesolev planeering käsitleb Rõuge vallas Rõuge aleviku äärealal Jaanipeebu küla piiril asuvat Aia tn 4 katastriüksust ja lähiala. Tänu kinnistu piirnemisele läänest riigiteega nr 25195 Käätso-Rõuge-Luutsniku (km 8,78-8,89), põhjast Aia tänavaga ja lõunast Tamme tänavaga asub planeeringuala teedevõrgu osas soodsas kohas. Korralik teedevõrk Rõuge alevikus tagab küllalt hea ühenduse Võru linnaga (12,6 km), Rõuge vallamajaga (1.4 km) ning paljude Rõuge turismiobjektidega: Rõuge Õõbikuorg (2,3 km), Viitina mõisakeskus (9 km) jt. Planeeringuala asukoht on kujutatud joonisel 1 „Situatsiooniskeem“. Planeeringuala paikneb Haanja looduspargi äärealal, looduspargi loodeservas (vt. skeem) ___________________________________________________________________________ TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 5 Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering Asukohaskeem. Planeeringuala asukoht Haanja looduspargis Vaatamata paiknemisele Rõuge alevikus jääb planeeringuala haja- ja tiheasustusala piirile, kus kirde poole jäävad elamumaakrundid, lõuna ja lääne poole haritud põllu- ja heinamaa- massiividega maatulundusmaad, mis vahelduvad õue- ja/või rohealadega. Nii elamukruntide kui maatulundusmaade puhul on hoonestus rajatud põhiliselt suuremate teede äärde. Maatulundusmaade puhul võimaldab elamute õuealade koondumine tee äärde paremini korraldada maaharimist põllu- ja rohumaadel. Iseloomulikult Rõuge mitmekesisele maastikule ulatuvad kontaktvööndisse Rõuge Suurjärv ja Valgjärv, lisaks mõned tiigid, palju on rohealasid, mis ilmestavad maastikku. Lähiümbruse hoonestusalad ja ehitusmahud pole suured, õuealale on püstitatud kuni kahe- korruselised üksikelamud ühe kuni nelja abihoonega. Hoonete arhitektuur on üsna sarnane, tegemist on kahepoolse katusekaldega (vahemikus 30- 45 kraadi) kuni kahekordsete ühepereelamutega, mille välisviimistluses on kasutatud traditsioonilisi looduslähedasi ehitusmaterjale (kivi, puit). Elamud oma abihoonete ja rajatistega on sobitatud olemasolevasse maastikku ja asustusstruktuuri. 3.2. Olemasolev olukord Planeeringualal asuvad ja sellele ulatuvad kitsendused Olemasolev olukord on kujutatud joonisel 2. Juurdepääs planeeringualale on võimalik põhjaküljest kruuskattega 5 m laiuse sõiduosaga Aia tänavalt (foto 1) ja lõunaküljest kruuskattega 3 m laiuse sõiduosaga Tamme tänavalt (foto 2). Mõlemad teed saavad alguse asfaltkattega riigiteelt nr 25195 Käätso-Rõuge- Luutsniku. Fotod 1,2 Planeeringuala piirneb põhjast Suurjärve tn 1 (69701:004:0500) maaüksusega, idaküljest Aia tn 6 (69701:001:0136) maaüksusega, lõunast Kiku (69701:004:0196) ja lääneküljest Kaseaia (69701:006:0181) ning Pihlaka (69701:005:0312) maaüksustega. Maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata Aia tn 4 maaüksus on olnud seni kasutuases põllu- või heinamaana. Maaüksus on heakorrastatud, ala ilmestab 5-6 m laiune kuusehekk ning üksikpuud piirnevate teede ja tänavate ääres. Kinnistu läänekülge ulatub osa riigitee nr 25195 äärde rajatud kergliiklusteest, mille asukoht ___________________________________________________________________________ TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 6 Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering on määratud detailplaneeringuga DP-088 (kehtestatud 2009.a), kus lisaks Aia tn 4 (endine Aia tn 1) kinnistule nähti ette kergliiklusmaa krundi eraldamine Pirrumaa ja Suurjärve tn 3 kinnistutest. Krunt pidi olema jätkuks Rõuge aleviku poolt Toner-Projekti kavandatud kergliiklusteele. Kergliiklustee krunt pidi moodustatama äralõigetena nii riigiteealusest kui kinnistute maadest. Tänaseks eraldi transpordimaakrunti pole moodustatud. Tee äärde on paigaldatud pink, murus esineb üksikuid leht- ja okaspuid. Planeeringualaga piirneva riigitee ja kergliiklustee vahel jääb kraav. Tehnovõrkudest jääb planeeringualasse Luiga (Mõniste) alajaam, millest väljub idasuunas elektriõhuliin, läänesuunas kesk- ja madalpinge maakaablid. Ala põhjakülge läbib sidekaabel. Pinnamoelt on planeeritav ala vahelduva reljeefiga idapoolse kaldega, maapinna absoluut- kõrgused jäävad kõrgusvahemikku 141.50 (planeeringuala kirdeosas) kuni 143.24 m (loode- osas tänava ääres), kõrgused mõõdetud Balti süsteemis. Mullastikukaart planeeritava ala kohta on varieeruv: esineb nõrgalt leetunud (LkI), gleistunud deluviaal- (Dg ) ja kahkjaid leetunud muldi ( LP), lõimiseks saviliiv ja liivsavi (vt.väljavõte mullakaardist). Väljavõte mullakaardist (allikas: Maa-amet) Planeeringualal asuvad ja sellele ulatuvad kitsendused Planeeringualale ulatub riigitee nr 25195 Käätso-Rõuge-Luutsniku kaitsevöönd, mille laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 m (Alus: EhS §71 lg.2). Planeeringuala paiknemine Haanja looduspargi piiranguvööndis on seotud Haanja loodus- pargi kaitse-eeskirjaga, mis reguleerib tegevust Haanja looduspargi piiranguvööndis. Olemasolevad tehnilised rajatised ja nende kitsenduste ulatus: maakaabelliini kaitsevöönd - piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad verikaaltasandid, elektriõhuliini kaitsevöönd (kuni 1 kV nimipinge) ulatus mõlemal pool liini telge 2 m (Alus: majandus-ja taristu-ministri 01.07.2015 määrus nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded, §10); sideehitise kaitsevöönd - laius 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni (Alus: majandus-ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded, §14). 4. PLANEERINGU LAHENDUS 4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeeringu lahenduse koostamisel, so. krundijaotuse ja teedevõrgu planeerimisel on järgitud põhimõtet, mille kohaselt tuleb jätkata Rõugele omast maastiku järgivat struktuuri. ___________________________________________________________________________ TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 7 Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering Planeeringu koostamisele seatud ülesannete lahendamisel on tuginetud planeeringualaga seotud strateegilistele dokumentidele, mis on välja toodud peatükis 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on uute üksikelamute ehitamiseks kruntide moo- dustamine, kruntidele ehitusõiguse määramine. Tulenevalt planeeringu koostamise ees- märkidest kavandatakse detailplaneeringuga moodustada planeeritaval ca 1,3 ha suurusel alal kolm elamumaa krunti (Pos 1, 2, 3), üks tootmismaa (Pos 6), üks üldkasutatava maa (Pos 7) ning üks transpordimaa krunt (Pos 5). Detailplaneeringuga ei eraldata omaette krundina Pos 4, kuna krunt on moodustatud planeeringu menetlusprotsessi käigus planeeringualasse kuulunud Kiku maaüksusest eraldatud Tamme tänavast ja osast Viitina jalgtee L5 krundist. Planeerimisseaduse § 6 järgi on krunt detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Katastriüksuste sihtotstarvete määramisel on lähtutud Maakatastriseaduse §181 „Katastri- üksuse sihtotstarbed“, mille kohaselt E– elamumaa (Pos 1 -3), L – transpordimaa (Pos 4, 5), T –tootmismaa (Pos 6), Üm- üldkasutatav maa (Pos 7). Krundi kasutamise sihtotstarvete määramisel on tuginetud siseministeeriumi poolt välja antud juhendmaterjalile „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013“, mille kohaselt on määratud järgmised sihtotstarbed: EP- üksikelamu maa, LT - tee ja tänava maa, OE - elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa. 4.2. Krundi hoonestusala ja ehitusõigus Joonisel 3 „Põhijoonis“ on määratud krundi hoonestusalad, so krundi piiritletud osad, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi. Hoonestusalade moodustamisel on järgitud riigitee nr 25195 teekaitsevööndit, tehnovõrkude kaitsevööndeid, ümbruskonna asustusstruktuuri jm. Hoonestusalad on moodustatud suuremad kui suurimad lubatud ehitise- alused pinnad, võimaldamaks arhitektil hoonete projekteerimiseks vabamat ruumikäsitlust. Oluline on projekteerimise eelselt valida hoonetele ja rajatistele sobilik asukoht, mis sulan- dub keskkonda ning oleks väikseima keskkonnamõjuga. Krundi ehitusõigus kajastub tabelina planeeringu põhijoonisel. Aia tn katastriüksusele kavandatakse üksikelamumaa krundid (Pos 1 - 3) suurusega 2118 m2 kuni 3640 m2, elektri- energia tootmise ja jaotamise ehitise maa krunt (Pos 6) ning tee ja tänava maa krundid (Pos 4, 5). Üldkasutatavat maad (Pos 7) kavandatakse kasutada puhkealana, mänguväljakuna vm sarnaste kogukondlike eesmärkide täitmiseks, vajadusel võib alale paigutada konteinerid jäätmete kogumiseks või rajada väiksem jäätmete kogumise punkt. Lubatud ehitiste kasutamise sihtotstarvete määramisel lähtutakse majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51 kehtestatud „Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu” nõuetest. Kavandatavate ehitiste otstarve on välja toodud tabelis 2. Tabel 2. Lubatud ehitiste otstarve kood lubatud ehitise kasutamise otstarve 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone 4.3. Arhitektuurinõuded ehitistele Rõuge aleviku miljöö on ajalooliselt väljakujunenud maastikku järgiv tänavavõrk, haljastus, hoonestusviis, omanäoline arhitektuur, kaunis loodus- ja kultuurmaastik oma reljeefi, rohe-, vee- ning kaldaaladega - need on väärused, mida avaliku huvi tõttu tuleb hoida ja looduses ning inimühiskonnas toimuvas loomulikus arenguprotsessis mitte kajustada, vaid täiendada. ___________________________________________________________________________ TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 8 Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering Maakonnaplaneeringust 2030+ lähtuvalt on Rõuge alevik ja selle lähiümbrus väärusliku maastiku ala, millele on tema väärtuste hoidmiseks seatud soovitused: maastikuliste väärtuste hoidmine, vaadete avamine ning uute hoonete kavandamisel arhitektuuriliste soovituste järgimine. Fotod 3, 4 Lähtuvalt kehtestamata üldplaneeringuga kavandatavast aleviku perspektiivsest maakasutu- sest tsoonide kaupa antakse konkreetsetele maa-aladele erinevad soovitused ja tingimused nende arendamiseks, võttes aluseks dokumendi „Rõuge valla üldplaneeringuga kavandata- vate arendatavate alade arhitektuursed tingimused/soovitused Rõuge alevikus ja selle lähi- ümbruses“. Rõuge keskuse maakasutusplaani kohaselt jääb planeeritav maaüksus piirkonda nr 17 –pers- pektiivne elamumaa, kus on lubatud krunte grupeerida ja näha ette erinevaid elamuid, kus iga grupi hooned peavad olema ühes stiilis, et elamuala moodustaks terviku. Kuna piirkond (nr 17) on suhteliselt suur, võib planeeringualast moodustada omaette grupi ühtsete arhitek- tuuriliste tingimustega. Piirkonnas arhitektuurinäited on välja toodud fotodel 3, 4. Uute hoonete proportsioonid ja maht peavad sarnanema olemasolevate ja naaberhoonete omaga. Arhitektuurne lahendus peab tagama uute hoonete sulandumise olemasolevassse miljöösse, arvestama piirkonnale omase reljeefse maastikuga ning täiendama olemasolevat asustusstruktuuri. Hoonestamisel on lubatud kahepoolne katusekalle (viilkatus), katusekalde lubatud vahemik 30-45°, katuseharja suund soovitatavalt paralleelne teega. Lubatud hoone kõrgus kuni 8.5 m, korruselisus kuni 2.Suletud pinnaga maapealsed ehitised peavad asuma hoonestusalas. Välisviimistluses kasutada naturaalseid maastikku sobivaid värvitoone, vältida erksate ja domineerivate toonide kasutamist. Ehitusmaterjalideks on lubatud kasutada naturaalseid ehitusmaterjale: puit, (maa)kivi, tellis- kivi, krohv, klaas; katusekatte materjalina valtsplekk või bitguumenkate, sindel vms. Vältida imiteerivate materjalide (plastvooder jt sünteetilised materjalid ning katusekatte- materjalina kiviimitatsiooniga plekk-kate) kasutamist. Soovitav aia/tara tüüp on traditsiooniline puidust lippaed või Rõugele iseloomulik hekk kõrgusega kuni 1,2 m, millele võib sissepoole lisada mitte üle 1,2 m kõrguse võrkaia. Mitte rajada kaarja ülaservaga ja valgeks värvitud lippidest aedu ning tellistest värava-/aia- poste. Hoonestuse parema sulandumise eesmärgil maastikuga peavad piirded oma tüübilt ja värvitoonilt sobituma ümbritseva keskkonnaga. Arhitektuurne lahendus, keskkonnaalane ja visuaalne sobivus rajatavasse piirkonda aitab kaasa vaadete säilimisele ja looduskeskkonnale positiivse mõju avaldamisele. Eeldatavalt ei muuda hoonete ehitamisega kaasnev sujuv ja visuaalselt hajuv maapinna tõstmine oluliselt antud paigale iseloomulikku reljeefi. Hoonestuse juures kehtib põhinõue: ehitised peavad olema kaasaegsed, parandama elukesk- ___________________________________________________________________________ TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 9 Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering konna kvaliteeti. Ehitised peavad olema piisava püsivuse ja kestvusega, piisavalt kaitstud tulekahju puhkemise ja levimise ning teiste õnnetuste eest. EhS § 7 kohaselt tuleb ehitis projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt, hea tava tuleb järgida ka muus ehitusega seotud tegevuses, so. ehitamisega seonduv tegevus peab olema ohutu, võimalikult keskkonnasäästlik ning asjatundlik. Hoonete pidevaks korrashoiuks peab olema tagatud juurdepääs tema kõikidele osadele ning selle remondi, korrashoiu jas kasutamise kulud oled võimalikult väiksesd. 4.4. Teede maa-alade ja liikluskorralduse määramine Detailplaneeringuga käsitletavas piirkonnas on teedevõrk põhimõtteliselt välja kujunenud. Planeeringu algatamisel teenindasid lisaks riigiteele nr 25195 piirkonna kinnistuid teed nr 6970406 (Suurjärve tänav) ja nr 6970407 (Aia tänav). Kiku kinnistule tagas juurdepääsu kinnistu põhjaküljes kulgev kruuskattega eratee. Planeeringuga kavandatud Pos 3 krundile juurdepääs avalikelt teedelt puudub. Vältimaks Pos 3 krundile kavandatava juurdepääsu osas uue tee rajamist läbi planeeritavate Pos 1 ja 2 krun- tide, millega kaasneks kruntide suuruse vähendamine, on peetud majanduslikult otstarbeka- maks krundi lõunaservaga piirneva eratee kasutamist. Pidades silmas planeeringuga kavan- datavat juurdepääsu, saavutati kokkulepe Kiku maaomanikuga teeosa eraldamise osas. Samaaegselt käesoleva detailplaneeringu koostamisega toimus Kiku maaüksuse jagamine, mille tulemusel eraldati Kiku maaüksusest tranpordimaa krundid (vt tabel 1), mis on regis- reeritud maakatastris 06.07.2017.a., planeeringu joonistel kajastatud krundina Pos 4. Riigiteel nr 25195 avalikult kasutatava teena on teekaitsevöönd. EhS § 71 p.1 kohaselt on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimeste- le ohtlikke mõjusid. EhS § 71 p.2 alusel on riigimaantee teekaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 m. Tee kaitsevööndis on keelatud paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit, korraldada spordivõistlust vm rahvaüritust, kaevandada maavara ja maa-ainest, teha metsa lageraiet; teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd (Alus: EhS § 72 lg 1). Riigitee kaitsevööndis on keelatud ka EhS § 70 lg 2 nimetatud tegevused: ehitada ehitusloa kohustuslikku teist ehitist, takistada ehitisteks juurdepääsu ja ehitise hooldamist, ohustada ehitist jt. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. Teemaa-alade, liiklus- ja parkimiskorralduse määramisel lähtutakse Maanteeameti seisukoh- tadest detailplaneeringu koostamiseks 02.11.16 nr 15-2/16-00744/045 ja märkustest/nõuetest eelnevalt rajatud kergliiklusteele (kirjad 23.11.17, 17.09.19, 01.11.19 (vt lisad, kirjad). Planeeringu joonistel on graafiliselt kujutatud teekaitsevööndi piir, juurdepääsud kruntidele, sõidukite liikumissuunad (joonis 3). Arvestades planeeringuala paiknemisega Rõuge aleviku piirides, järgides planeeringualast kirdesse jäävate Kaseaia, Mesimaa, Tiigi ja Vanakuuste maaüksuste kohta koostatud detail- planeeringuga DP-088 kavandatud hoonestamist, lisaks 300 m kaugusel Jaanipeebu külas asuvate maaüksuste hoonestusalade kaugust riigimaantee ääres, taotletakse käesoleva detail- planeeringuga hoonestusala kauguseks teekatte servast 25 m. Osaliselt teekaitsevööndisse kavandatud kõrghaljastus on kujutatud joonistel. ___________________________________________________________________________ TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 10 Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud riigiteele vajaliku külgnähtavuse ja nähta- vuskolmnurkadega. Lähtudes majandus- ja taristuministri 05. 08. 2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ nõuetest, on väljasõidul riigiteele nr 25195 projektkiirusel 90 km/h tagatud nähtavuskaugused vasak- ja parem- pöördel 320 m rahuldaval tasemel. Lähipiirkonna olemasolev maakasutus ja haljastus ei mõjuta oluliselt nähtavuskaugusi teede ristmikes. Joonisel nr 5 „Maakasutus ja kitsendused“ on kantud teede nähtavuskolmnurgad nähtavuskaugustega. Maakonnaplaneeringus 2030+ käsitletud tee (Rõuge alevikku läbiv tee Sõmerpalu-Must- hamba tee ristmikust kuni Jaanipeebo külani) osas on kergliikluste rajatud Aia tn 4 kinnistu lõunapiirini. Kiku maaüksuse jagamisega on eraldatud Viitina jalgtee L5. Sõidutee ja jalgtee vahelise laiuse määramisel tuleb lähtuda „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuetest (tabel 7.5), mille kohaselt projekt- kiirusel 90 km/h peab sõidutee ja jalgtee vaheline kaugus olema 7 m (tasemel „rahuldav“). Planeeringu menetlemisel selgus, et riigitee äärde on DP - 088 kohaselt rajatud jalgratta- ja jalgtee (JJT), mille parameetrid on vastuolus Normide tabelis 7.5 reguleeritud sõidutee ja JJT vahelise eraldusriba laiusega, mistõttu on vajalik käesoleva planeeringuga parameetreid korrigeerida. Tee ja tänava maa krundi Pos 5 koridoris jääb 2,5 m laiune kergliiklustee krundi põhja- poolsesse külge. Nõutud on kergliiklustee kavandamise ja projekteerimise kooskõlastamine Maanteeametiga. Vältimaks kergliiklejate sõiduteel liikumist on soovitav kasutada JJT kattena riigiteega sarnast katet, mis täpsustatakse projektiga. Juurdepääsuteed kruntidele katta tolmuvaba kattega (graniitsõelmed vm). Joonisel näidatud ning seletuskirjas kirjeldatud lahendused on põhimõttelised. Täpsed lahendused selguvad koostöös Maanteeametiga projekteerimise käigus Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Parklakohtade arvutamisel tuginetakse Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“, mille kohaselt arvutatakse minimaalne parkimis- kohtade arv krundil (P) suletud brutopinna (A) ja parkimisnormatiivi (n) korrutisena. Valemi järgi kujuneb krundi keskmiseks parkimisnormiks 3 parkimiskohta. Parkimisplatsi täpsem paiknemine krundil lahendatakse hoone projektiga. Parkla katend lahendada selliselt, et parklaalalt immutatav sademevesi vastaks pinnasesse immutatavale veele kehtestatud normidele, soovitav kasutada sademevett läbilaskvaid materjale (murukivi, kruua, killustik, graniitsõelmed, kärgkivi vm). Lubamatu on sademevee juhtimine naaberkruntidele ning riigimaantee alale. 4.5. Haljastuse ning heakorrastuse põhimõtted. Vertikaalplaneerimine Planeeringuala keskmesse jääb 5-6 m laiune kuuserida, üksikpuud paiknevad piirnevate teede ja tänava ääres. Haljastuse osakaalu suurendab naaberkruntidele (Aia tn 6 ja Suurjärve tn 1) rajatud kõrghaljastus. Planeering näeb ette olemasolevast haljastusest enamuse säilita- mise (tähistatud vastava tingmärgiga), kergliiklustee alla jäävad üksikpuud võetakse maha. Lubatud on vajadusel tsentris paikneva kuuseheki piiramine, äärmisel juhul likvideerimine. Ajaloolistel kaartidel võib täheldada planeeringuala Aia tn 4 ja Suurjärve tn 1 kinnistutel teed, mille äärde oli istutatud puuridasid, üksikpuid, alleesid. Detailplaneering näeb ette kohustusliku kõrghaljastuse rajamise kruntidele Pos 1 ja Pos 3 (kujutatud joonisel vastava tingmärgiga). Arvestatuna säilitatavate puude kaugusi riigitee katte servast on lubatud kõrghaljastuse rajamine minimaalselt 11 m kaugusele. Lisaks esteetilisele funktsioonile kaitsevad puud-põõsad tuule, tolmu ja heitgaaside eest, ___________________________________________________________________________ TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 11 Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering varja-vad aeda võõraste pilkude eest ja summutavad teemüra. Krundiomanikel on lubatud paigutada kõrghaljastust ka õuealadele, soovitav on heki rajamine kruntide piiridele. Kavandatav kõrghaljastus tagab avatud vaadete säilimise maastikule. Tehnovõrkudekaitsevööndites tuleb arvestada seal kehtivate piirangutega. Heakorra seisukohast tuleb krundiomanikel kanda hoolt selle eest, et krundil olevad teed ja platsid oleksid puhtad lumest. Kuritegevuse ennetamiseks on oluline piisav kruntide välisvalgustus. Vertikaalplaneerimist käesoleva detailplaneeringu raames ei kavandata. Vältida suuremahulisi pinnase tõstmisi. 4.6. Ehitistevahelised kujad Ehitistevahelised tuleohutuskujad on lahendatud vastavalt EhS § 11 lg 4 kehtestatud sise- ministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“, mille kohaselt peab ehitistevaheline kuja takistama tule levikut tesitele ehitistel. Põhijoonisel kujutatud hoonestusallade kaugused krundi piirist (min 4 m) ei nõua teistest normartiivdokumentidest tulenevaid kujasid ega täiendavaid meetmeid (ehituslikud vn abinõud) tuleohutuse tagamiseks. Detailplaneeringuga lubatud madalaim tulepüsivusklass on TP3- tuldkartvad hooned, samas on lubatud ehitada kõrgema tulepüsvusklassiga hooneid. 4.7. Tehnovõrkude asukohad 4.7.1. Üldosa Planeeringualale jäävate tehnovõrkude teemat on käsitletud peatükis 3. Joonis 4 „Tehnovõrkude planeering“ on aluseks planeeringualal edaspidi koostatavatele tehnilistele projektidele. 4.7.2. Elektrivarustus, tänavavalgustus Elektrivarustuse kavandamisel on aluseks võetud Elektrilevi OÜ Kagu-Eesti regiooni tehnili- sed tingimused detailplaneeringuks nr 249597, mille kohaselt on tarbijate elektrivarustuse kindlustamine võimalik olemaoleva Luiga 10/0,4 kV alajaamast maakaabliga. Kaablitrassi planeerimisel on võetud aluseks OÜ Keskkonnaprojekt poolt koostatud töö IL2678 „Elektrivõrgu ühistrass Aia tn“. Tänavavalgustus Vastavalt OÜ Keskkonnaprojekt poolt koostatud tööle IL2678 „Elektrivõrgu ühistrass Aia tn“ nähakse etteõhuliinil tugineva tänavavalgutsue ümberpaigaldamine Aia tänava ääres ja mujal (tööga IL2678 haaratavas piirkonnas) maakaablisse. Detailplaneeringuga kavandatakse kergliiklustee äärne tänavavalgustus. Kergliiklusele. mõeldud teede valgustamine on oluline turvalisuse tõstmiseks, normidele vastava tänava- valgustuse rajamine auitab tagada piirkonna liiklusohutust ning vähendab kuritegevuse riske. Valgustus peab tagama ohutu liikluse, samas ei tohi häirida ümbruskonna majade elanikke ega pimestada teedel liiklejaid. Valgustite omavaheline kaugus sõltub valgustusklassist ja valgustite võimsusest, valgustimastid paigaldada kergliiklustee äärde. Elektri- ja tänavavalgustuse varustuseks tuleb koostada eraldi tehnilised projektid. 4.7.3. Veevarustus ja kanalisatsioon. Sademevesi. Tuletõrjevesi Elamukruntide veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud liitumisega kavandatava Rõuge aleviku veetrassi ja kanalisatsioonitrassiga (VVK-07-2011). ___________________________________________________________________________ TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 12 Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering Sademevesi on hajutada kruntidel haljasaladele, mida kruntide piirides on piisavalt. Vajadusel suunatakse hoone projekteerimisega kaasneva vertikaalplaneeringuga sademeveed ehitatavatest hoonetest eemale. Riigitee äärde rajatud 2 m laiune kraav kogub endasse teele koguneva sademevee, mistõttu on välistatud sademevee valgumine elamukruntidele ning puudub vajadus kavandada eraldi sademeveekanalisatsiooni. Keelatud on sademevee juhtimine naaberkinnistutele ja riigimaantee teemaale. Tuletõrjevesi Vastavalt normatiividele EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6“ peab planeeringualal olema tagatud normikohane veehulk 10 l/s 3 tunni (tulekahju normatiivne kestusaeg) vältel, seega vajamineva kustutusvee hulk 100 l/sx 3h= 108 000 l (so. 108 m2) Piirkonnas ei ole käesoleval ajal tehnilis-majanduslikult põhjendatud välja ehitatud hüdranti- dega tuletõrjeveevärki. Planeeritud kruntide tuletõrjevee varustus lahendatakse planee- ringualaga lääneküljes piirnevale Kaseaia (69701:005:0184) maaüksusele kavandatud (DP- 088) Kaseaia, Mesimaa, Tiigi ja Vanakuuste katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu tiigi baasil, mis jääb planeeringualast ca 200 m kaugusele (joon. 1); tiik on rajamisel. 4.7.4. Sidevarustus Planeeringuala läbiv kaablitrass ei takista maakasutust. Vajadusel seotakse kruntide side- varustus olemasoleva kaablitrassiga, milleks tuleb koostada projekt. Tööde teostamisel planeeringualal tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Töid võib teostada ainult volitatud esindaja kirjaliku loa alusel. Keelatud on haljastuse rajamine tehnovõrkudele ja nende kaitsevöönditesse. Telia Eestui AS de tailplaneeringu kooskõlastuses (nr 28045778) esitatud seisukohtades seatud tingimuste kohaselt tuleb projektide koostamisel tekkival vajadusel olemasoleva kaabli ümber paigutamisel (välja kandmisel) asendada olemasolev kaabel täpselt samade parameetritega kaablitega. 4.7.5. Soojavarustus Planeeritavate hoonete kütmine lahendatakse lokaalkütte baasil, milleks võib kasutada üld- levinud tahke- ja vedelkütteaineid, mis on samas energiasäästlikud ning minimaalselt kesk- konda saastavad (puitküte, elektriküte, maaküte jm). Keelatud on kasutada keskkonda saas- tavaid süsteeme (jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid), ka ei ole õli- küte planeeritavas piirkonnas soovitav. Soojavarustuse tehnikised lahendused antakse hoonete projekteerimise käigus. 4.7.6. Tabel 3. Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel Tehnovõrk Planeeringu algatamise eelne planeeringuga kavandatav pikkus pikkus planeeringualal (m) + liitumine (m) madalpingekaabel 76 min 205 keskpingekaabel 76 - valgustusõhuliin 40 (71 m paigaldada maakaablisse) valgustuskaabel - min 143+71 veetoru - min 150 + 8 kanalisatsioonitoru - min 150 + 8 sidekanalisatsioon 120 ei määrata ___________________________________________________________________________ TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 13 Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering 4.8. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks Planeeringuala ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, samuti pole keskkonnaregistris registree- ritud kaitstavate taime- või loomaliikide elupaiku. Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teis jääkreostust tekitavaid objekte, planeeringuga pole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Mürakaitse Hoonestusalade kavandamise tõttu riigitee nr 25195 (km 8,78-8,89), mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2015. a. 519 autot/ööpäevas, teekaitsevööndi piirile, on vajalik arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibrat- sioon, õhusaaste). Hinnates vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 planeeringu koostamisel riigitee liiklusest põhjustatud häiringuid, võib eeldada, et kavan- datud hoonestusalade kauguse tõttu riigiteest ei ulatu häiringud elamutele eriti märkimis- väärselt, mistõttu on eeldatavalt tagatud ka keskkonnaministri 03.10.2016. a määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemed. Lisaks ei avalda planeeritud liikluskoormus olemas- olevale maanteeliiklusele märkimisväärset negatiivset mõju. Vaatamata eelpool välja toodule tuleb tagada maantee äärsete elamute mürakaitse. Parimaks mürakaitseks looduskaunis kohas on kõrghaljastuse rajamine (käsitletud peatükis 4.5). Oluline osa teekaitsevööndisse või selle piirile kavandatud ehitiste ja rajatiste projek- teerimisel ja ehitamisel on otstarbekal ruumide paigutamisel, mille kohaselt paigutatakse vaikust nõudvad ruumid (magamistoad) maantee poolsest küljest kaugemale. Hoonesisest müra saab vähendada hoone akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega, kasutades ehitusmaterjalidena helikindlaid materjale jne. Teekaitsevööndi äärde kavandatud ehitised ja rajatised peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist. Teatav müra ja vibratsioon võib kaasneda ehitustegevuse käigus, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega ülenormatiivset müra ja vibratsiooni. Maanteeamet riigitee nr 25195 omanikuna on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ja ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid nimetatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Leevendusmeetmetega seotud kulud kannab Arendaja. Hoonestuse, haljastuse ja tehnovõrkude rajamine Planeeringuga kavandatavad hoonestusalad sulanduvad keskkonda ja ei häiri maastikupilti. Hoonete ja rajatiste rajamise eelselt lähtuda maastilulistest ja geotehnilistest tingimustest, tagamaks väiksema keskkonnamõjuga asukoht ning eluhoonetes piisav päevane valgustatus. Võttes aluseks Maakonnaplaneeringus 2030+ antud suunised rohelise võrgustiku ja väärtus- like maastike säilitamiseks ja toimimiseks, on planeeringus seatud arhitektuuritingimused. Planeeringuga määratud arhitektuuriliste nõuete kohaselt projekteeritud ja ehitatud hooned viiakse kooskõlla ümbruskonna hoonetega nii hoonete mahult, kõrguselt, kui kujunduslikult stiililt, tagamaks uute hoonete sulandumine olemasolevasse miljöösse, arvestades piirkonnale omase reljeefse maastikuga ning täiendades olemasolevat asustusstruktuuri. Kuna tegemist on väikesemahuliste ehitistega ja väikese hoonete arvuga, ei hakka hooned maastikuilmeliselt häirima. Eeldatavalt ei suurenda planeeritavate hoonete rajamine õhu saastatust, müra, vibratsiooni, ega eralda mittenormatiivset kiirgust ega lõhna. Maastiku säilitamise huvides on oluline, et hoonestusala (ühtlasi õueala) paikneks võimalikult väikesel territooriumil. Määratud arhitektuurinõuete järgi püstitatud hoonestus muudab ümbruse ilmekamaks, lisaväärtuse annab krundile haljastus. Ehitamise käigus vältida suuremaid maapinna kõrguste muutusi juurdepääsuteede ja hoonete rajamisel. Arvestades tänapäevase tehnika võimalusi on ehitustegevuse võimalik mõju eel- kõige ajutise iseloomuga. Hoonete ja infrastruktuuride rajamisel tuleb teostada kaevetöid ___________________________________________________________________________ TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 14 Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering võimalikult vähesel määral, vajalike tööde teostamiseks on võimalik kasutada väikese massi- ga ehitusmasinaid, mis avaldavad keskkonnale võimalikult vähest ajutist mõju. Võimalus avariiolukordade tekkeks on minimaalne. Rikete vältimiseks kasutada kaasaegseid ja töökorras seadmeid. Hoonestamise ja heakorrastamisega tagada, et sademevesi ei voolaks naaberkruntidele, vaid oleks immutatud oma krundi piires. Maastiku avatuse huvides piiratakse suuremahulise täiendava kõrghaljastuse rajamist. Tehnovõrkude- ja rajatiste liitumisega ühistrassidega ei kaasne märgatavalt keskkonnamõju. Hoonete kütmine kavandatakse lokaalselt, kasutades energiasäästlikku ning minimaalselt keskkonda saastavat üldlevinud küttesüsteemi. Keskkonnasäästlik jäätmekäitlus kavandatakse krundisiseselt, olmejäätmed ja ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse konteineritesse, mille asukoht täpsustatakse hoone ehitusprojektis. Elamu valmimisel tuleb krundiomanikel liituda Rõuge vallas korraldatud jäätmeveoga. Ehitusjäätmed ja ohtlikud jäätmed on võimalik anda Rõuge valla jäätmejaama. Korrektselt lahendatud jäätmemajanduse korral negatiivsed mõjud puuduvad. 4.9. Tabel 4. Servituutide vajaduse määramine Lähtuvalt asjaõigusseadusest tehakse ettepanek järgmiste servituutide seadmiseks: teeniv kinnisasi /krunt, valitsev kinnisasi/krunt, mille kasuks servituut millele seatakse servituut seatakse servituut Pos 1 Sidekaabel – valdaja Telia Eesti AS tehnovõrguservituut Elekter – valdaja Elektrilevi OÜ tehnovõrguservituut Pos 3 vesi ja kanalisats. –ühistrasside valdaja tehnovõrguservituut Pos 2 Elekter – valdaja Elektrilevi OÜ tehnovõrguservituut Sidekaabel – valdaja Telia Eesti AS tehnovõrguservituut Pos 3 elekter- valdaja Elektrilevi OÜ tehnovõrguservituut sidekaabel– valdaja Telia Eesti AS tehnovõrguservituut Pos 7 Elekter - valdaja Elektrilevi OÜ tehnovõrguservituut sidekaabel – valdaja-Telia Eesti AS tehnovõrguservituut Isiklik kasutusõigus on vajalik seada tehnovõrkudele vastava trassi valdaja kasuks trassi kaitsetsooni laiuselt kuni liitumispunktini. Täiendavate servituudilepingute sõlmimine toimub vajadusel hilisematel etappidel, kui kokku ei lepita teisiti. 4.10. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus Planeeringualal on tegevus kitsendatud põhiliselt riigimaantee teekaitsevööndis (30 m mõle- mal pool äärmise sõiduraja välimisest servast). Tee kaitsevööndi ulatuses võib tee valdaja kitsendada omaniku tegevust (hoonete ehitamine, haljastuse rajamine jne). Teekaitsevööndis tehtav tegevus riigitee ääres tuleb kooskõlastada Maanteeametiga. 4.11. Planeeringu rakendamise võimalused Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal ehitusprojektide koostamisel ja maakorralduslike toimingute teostamisel. Detailplaneeringuga määratakse kruntidele ehitusõigus, liiklus- ja parkimiskorraldus, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad. Ehitusõigus realiseeritakse arendajate poolt. ___________________________________________________________________________ TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 15 Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering Enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist tuleb rajada arendusega seotud teed ja kõrvaldada nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis). Arendustegevusega seotud ristumiskoha ümberehituse, jalgratta- ja jalgteega seotud tehnilised projektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigimaantee teekaitsevööndis, esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Nõuded projektile annab Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. Teede projekteerimine ning väljaehitamine on KOV kohustus. Tee-ehitusprojekte võib koostada vaid pädevust omav isik. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteeri- misnormidele ja heale projekteerimistavale ning ehitusprojekt (koos selle osadega) peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseadustiku § 24 nõuetele vastava isiku poolt. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt krundi omanike ja võrguvaldajate kokkuleppele ja tehniliste projektide kohaselt. Elektriprojekt kooskõlastatakse täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga. Telia Eesti AS detailplaneeringu kooskõlastuses esitatud seisukohtades seatud tingimuste kohaselt tuleb projektide koostamisel tekkival vajadusel olemasoleva kaabli ümber paiguta- misel (välja kandmisel) asendada olemasolev kaabel täpselt samade parameetritega kaabli- tega. Telia sidevõrgu tööde teostamine toimub ainult kooskõlastatult Telia järelevalvega. Enne ehituslubade väljastamist on vajalik teha servituutide kanded kinnistusraamatusse. Seletuskirja koostas: /Viive Jääger/ ___________________________________________________________________________ TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 16 Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering 5. JOONISED 5.1. Situatsiooniskeem 5.2. Olemasolev olukord 5.3. Põhijoonis 5.4. Tehnovõrkude planeering 5.5. Maakasutus ja kitsendused ___________________________________________________________________________ TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 17 Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering 6. Kooskõlastused ja koostöö planeeringu koostamisel .Kokkuvõte Jr nr Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastaja Kooskõlastuse Märkused kooskõlastaja organisatsioon nr ja kuup. ametinimi/ nimi asukoht tingimuste täitmise kohta 1. Telia Eesti AS Nr 28645778 Kalle Kõiv Lisad Kooskõlastatud markustega: 23.02.2017 Telia Eesti AS Projektide koostamisel volitat.esindaja tekkival vajadusel kinnistul kaabli ümber paigutamiseks vajalik asendada olemasolev allkirjastatud kaabel täpselt samade para- digitaalselt meetritega kaablitega. 2. Keskkonnaamet nr 6-2/17/ Kaili Viilma lisad KOV poolt esitatud lähtesei- 7998-2 looduskaitse sukohtade täienduses pööratud 20.07.2017 juhtivspetsialist tähelepanu dp ala paiknemise- le kõrge miljööväärtusega Rõuge alevikus, kus hoones- tuse projekteerimisel arvestada allkirjastatud piirkonnale omast arhitektuuri digitaalselt ja hoonete maastikku sobivust, välisviimistluses vältida domi- neerivaid ja erksaid toone 3. Võru Maavalitsus nr12-2/17/ Heli Põhja lisad Tehtud ettepanekud lähte- 870-2 Haridus- ja sots. seisukohtadele 01.08.2017 osak. Juhat. maavanema allkirjastatud ülesannetes digitaalselt 4 Elektrilevi OÜ nr Tatjana lisad Tööjoonised kooskõlastada 7063124160 Borševitskaja allkirjast.digi täiendavalt 14.02.2018 taalselt 5. Maanteeamet nr 15-2/16- Marten Leiten Lisad Nõutud selgitust kergliik- 00032/974 Planeeringute digitaalselt lustee rajamise osas; 23.11.2017 menetlem. osak Esitatud nõuded nähtavus- juhataja kolmnurga, külgnähtavuse, rajatiste ja ehitiste kauguse jm esitamiseks joonistel nr 15-2/18/ Marten Leiten allkirjast. Nõustub rajatud JJT asukoha- 10966-4 digitaalselt ga. Kui KOV ei näe võimalust 27.11.2018 JJT ümbertõstmiseks, nõue eraldada JJT sõiduteest sõidu- kipiirdesüsteemiga ohutuse tagamiseks. digitaalne nr 15-2/18/ Marten Leiten Nõue eraldada JJT sõiduteest 10966-6 sõidukipiirdesüsteemiga, 17.09.2019 eraldus kujutada joonistel. digitaalne Marek Lind Esitatud märkused, nõue JJT nr 15-2/18 Juhtivspetsialist /10966-8 taristu teenuste ümbertõstmiseks vastavalt osakond normidele jne 01.11.2019 6. Lõuna Pääste- K/ML 41 Marko Lempu Lisad Kooskõlastatud keskus 02.10.2019 Ohutusjärele- allkirjast. valve büroo digitaalselt nõunik ___________________________________________________________________________________________________ TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 29 Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering 7. LISAD TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 30 Rõuge Vallavalitsus Teie 05.02.2020 nr 7-1/2-21 [email protected] Ööbikuoru 4 Meie 03.03.2020 nr 15-2/20/6968-2 Rõuge alevik, Rõuge vald, 66201, Võru maakond Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneeringu kooskõlastamine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Võru maakonnas Rõuge vallas Rõuge alevikus asuva Aia tn 4 katastriüksuse (katastritunnusega 69701:001:0137) ja sellega piirneva ala detailplaneeringu. Detailplaneering on algatatud Rõuge Vallavolikogu 28.09.2016 otsusega nr 56. Planeeritav ala ulatub osaliselt riigitee nr 25195 Käätso – Rõuge - Luutsniku km 8,78-8,89 kaitsevööndisse. Detailplaneeringuga kavandatakse uued elamukrundid, määratakse nende ehitusõigus ja juurdepääsud, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning tehnovõrkude- ja rajatiste asukohad. Võttes aluseks Planeerimisseaduse, Ehitusseadustiku ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Tartu Maakorralduse OÜ töö nr DP-0161 „Rõuge vald, Rõuge alevik, Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneeringu.“ Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Soovitame korrigeerida detailplaneeringut, et oleks tagatud Pos 5/LT katastriüksusele jääva jalgratta- ja jalgtee kastutamise ohutus ning hooldusvõimalused (lume vallitamine, muru niitmine). Lahendusena võib suurendada Pos5/LT katastriüksuse pindala nihutades selle elamukruntide poolset piiri Pos1 ja Pos3 suunas või alternatiivse võimalusena määrata detailplaneeringuga Pos1 ning Pos3 kinnistutele piirete rajamise minimaalse kauguse Pos5/LT kinnistu piirist. 2. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, palume Maanteeamet kaasata menetlusse, kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat käesoleva kirja välja andmise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb planeering Maanteeametile esitada lähteseisukohtade uuendamiseks. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. Aia tn 4 dp_seletuskiri_2019_12 2. Aia tn 4 dp_joonis_3_põhij_2019 Tuuli Tsahkna 58508024 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel