TARTU MAAKORRALDUSE OÜ
Töö nr: DP – 0161
Planeeringu taotluse esitaja: Rõuge Vallavalitsus
Rõuge vald
Rõuge alevik
Aia tn 4 katastriüksuse
ja sellega piirneva ala
detailplaneering
Juhatuse liige Priit Luts
Planeerija Viive Jääger (kutsetunnistus nr 116148)
Tartu 2017-2019
Betooni 9 Tel: 7422 471
51014 Fax: 7422 606
TARTU E-mail:
[email protected]
Registrikood 10039227
Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering
SISUKORD
SELETUSKIRI 3
1. Detailplaneeringu koostamise alus ja eesmärk. Andmed planeeringuala kohta 3
2. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid.
Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele 3
3.1. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed 5
3.2. Olemasolev olukord. Planeeringualal asuvad ja sellele ulatuvad kitsendused 6
4. PLANEERINGU LAHENDUS 7
4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine 7
4.2. Krundi hoonestusala ja ehitusõigus 8
4.3. Arhitektuurinõuded ehitistele 9
4.4. Teede maa-alade ja liikluskorralduse määramine 10
4.5. Haljastuse ning heakorrastuse põhimõtted. Vertikaalplaneerimine 11
4.6. Ehitistevahelised kujad 12
4,7. Tehnovõrkude asukohad 12
4.7.1. Üldosa 12
4.7.2. Elektrivarustus, tänavavalgustus 12
4.7.3. Veevarustus ja kanalisatsioon. Tuletõrjevesi 12
4.7.4. Sidevarustus 13
4.7.5. Soojavarustus 13
4.7.6. Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel 13
4.8. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks 13
4.9. Servituutide vajaduse määramine 15
4.10. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused
ning nende ulatus 15
4.11. Planeeringu rakendamise võimalused 15
5. JOONISED 17
5.5. Situatsiooniskeem 18
5.6. Olemasolev olukord 19
5.7. Põhijoonis 20
5.8. Tehnovõrkude planeering 21
5.9. Maakasutus ja kitsendused 22
6. KOOSKÕLASTUSED Kooskõlastuste kokkuvõte 23
7. LISAD 24
7.1. Rõuge Vallavolikogu otsus nr 56 28.09.2016 detailplaneeringu algatamise ning
KSH mittealgatamise kohta. Lähteseisukohad 25
7.2. Eelhinnang detailplaneeringu KSH vajalikkuse kohta 31
7.3. Keskkonnaameti kiri 23.09.16 nr 6-5/16/2 seisukohast KSH kohta 36
7.4. Aia tn 4 katastriüksuse plaan 38
7.5. Maanteeameti kiri 02.11.16 nr 15-2/16-00744/045 seisukohtadest dp-le 39
7.6. Telia Eesti AS kooskõlastus nr 28045778 43
7.7. Elektrilevi OÜ Kagu-Eesti reg. tehnilised tingimused nr 249597 44
7.8. Keskkonnaameti kiri 20.07.17 nr 6-2/17/7998-2 seisukohast dp-le 46
7.9. Võru MV kiri 01.08.17 nr 12-2/17/870-2 dp lähteseisukohtade kohta 48
7.10. Maanteeameti kiri 23.11.17 nr 15-2/16-00032/974 eskiislahenduse kohta 50
7.11. Elektrilevi OÜ kooskõlastuse materjalid 52
7.12. Maanteeameti kiri 17.09.19 nr 15-2/18/10966-6 dp kooskõlastamise kohta 53
7.13. Lõuna Päästekeskuse kooskõlastus 02.10.2019 55
7.14. Maanteeameti kiri 01.11.19 nr 15-2/18/10966-8 keeldumine kooskõlastam. 56
___________________________________________________________________________
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 2
Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering
SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alus ja eesmärk.
Andmed planeeringuala kohta
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Rõuge Vallavolikogu 28.sept. 2016 otsus nr 56
„Rõuge alevikus Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneeringu algatamine
ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“, mille kohaselt planeering
koostatakse ca 1,3 ha suurusel maa-alal vastavalt asendiplaanile.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on uute üksikelamute ehitamiseks kruntide
moodustamine, kruntidele ehitusõiguse määramine.
Rõuge Vallavolikogu 28.09.2016 otsusega nr 56 ei algatatud detailplaneeringu keskkonna-
mõju strateegilist hindamist, kuna planeeringuala asub olemasoleva hoonestuse läheduses
ning planeeritav tegevus ei too enesega kaasa olulise keskkonnamõju avaldumist, ei
planeerita objekte, millega seonduvat mõju poleks võimalik reguleerida ja käsitleda
planeeringuprotsessi käigus.
Tabel 1. Üldandmed
Katastriüksuse nimi Katastriüksuse Katastriüksuse Katastriüksuse Katastriüksuse
aadress tunnus pindala- sihtotstarve
Aia tn 4 Rõuge alevik 69701: 001:0137 9073 m2 maatulundusmaa
Aia tänav Rõuge alevik 69701: 001:0124 2315 m2/984 m2 transpordimaa
Viitina jalgtee L5 Jaanipeebu küla 69701: 001:0198 711 m2/28 m2 transpordimaa
Tamme tänav Jaanipeebu küla 69701: 001:0197 852 m2/738 m2 transpordimaa
25195 Käätso-Rõuge-Luutsniku Jaanipeebu küla 69701: 005:2810 - transpordimaa
*Märkus: esitatud planeeringualasse kuuluv pind
Detailplaneeringu algatamisel kuulus planeeringualasse Kiku maaüksus. Seoses nimetatud
maaüksuse jagamisega kuuluvad alates 06.07.2017 planeeringuga hõlmatavasse alasse osa
Kiku maaüksusest eraldatud Tamme tänavast ja osa Viitina jalgteest L5
2. Arvestamisele kuuluvad planeeringud, arengukavad ja dokumendid.
Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele
Võru maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud 13.04.2018;
Rõuge valla arengukava 2015-2025;
Rõuge valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025;
OÜ Keskkonnaprojekt poolt koostatud töö IL2678 „Elektrivõrgu ühistrass Aia tn“;
Rõuge aleviku arhitektuursed tuingimused/soovitused (koostatud 2010);
Haanja Looduspargi kaitse-eeskiri;
Kaseaia, Mesimaa, Tiigi ning Vanakuuste katastriüksuste ja nendega piirnevate maa-
alade detailplaneering DP-088 (kehtestatud 2009.a).
Arvestatavaks strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Rõuge vallas paikneval pla-
neeringualal seotud planeeritava tegevusega „Võru maakonnaplaneering 2030+“, mis on
algatatud planeerimisseaduse §7 lg 32 sätestatud ülesannete lahendamiseks ning hõlmab kogu
Võru maakonna territooriumi. Maakonnaplaneeringu olulisemateks teemadeks on: keskuste
võrgustiku määramine eesmärgiga luua tingimused toimivaks asustusstruktuuriks, teedevõrk
(sh kergliiklusteede uuendamine ja paiknemine); ettevõtluse arendamine, looduskeskkonna
väärtused, tehniline taristu, riigikaitse ja siseturvalisus. Tasakaalustatud ja läbimõeldud
ruumilise arengu saavutamiseks koostatud maakonnaplaneeringus on peetud oluliseks vara-
semalt koostatud teemaplaneeringuid „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonna-
tingimused“ ning „Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad“, mida on teatud arengusuundade
ja/või tingimuste kaasajastamise eesmärgil muudetud või täpsustatud.
___________________________________________________________________________
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 3
Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering
1. Peatükis „Ruumiliste väärtuste võrgustikud“ käsitletakse elukeskkonna väärtuste all
lisaks teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ väärtus-
likele maastikele, kauni vaatega kohtadele, ilusatele teelõikudele ja rohelisele võrgustikule
puhkealasid, kultuuripärandit, linnalist keskkonda, veealasid jm.
Väärtuslike maastike teemas, kus käsitletakse ja väärtustatakse eelkõige traditsioonilist
kultuurmaastikku, kus nähtub varasematel aegadel inimeste ja looduse poolt loodu, kuulub
Rõuge aleviku äärealal paiknev planeeringuala Võrumaa 6 riikliku tähtsusega väärtusliku
maastiku hulka, jäädes I klassi väärtusliku maastiku –Rõuge–Haanja-Kütiorg piiridesse.
Haanja LP maastikulise tsoneeringu järgi asub detailplaneeringuga hõlmatud ala keskusalal,
mille väärtusteks on endised mõisakeskused või kirik, aleviku/küla planeering, sotsiaalse
keskuse staatus ning vaated. Rõuge alevik on kõrge miljööväärtusega pärandmaastik.
Rohelise võrgustiku (koosneb tugialadest ja koridoridest) osas jääb planeeringuala T2
Härämäe rohelise võrgustiku maakondliku tugiala piiranguvööndisse. Kuna tugialad
moodustatakse massiivsetest looduslikest aladest, looduskaitseliselt fikseeritud õigusaktidega
väärtustatud aladest (kaitsealad, tähtsad linnualad jm), samuti looduskaitsealustest ja
väärtuslike objektide (väikealade) kogumikest, kujutab T2 Härämäe rohelise võrgustiku
maakondliku tugiala piiranguvöönd endast ulatuslikku vahelduva maastikuga ala.
Skeemil 1 esutatud väljavõttel maakonnaplaneeringu koondkaardist on kujutatud planee-
ringuala paiknemine väärtusliku maastiku ja rohevõrgustiku tugialal ja ilusal telõigul, millest
sõltuvad keskkonnaaspektist lähtuvalt määratud kasutustingimused.
(planeeringuala orienteeruv asukoht tähistatud valge ringiga)
2. Peatükis „Looduskeskkonna väärtused“ on maakonnaplaneeringus välja toodud kaits-
tavad loodusobjektid, mille seas on hoiualade, kaitsealuse liigi leiukohtade ja – püsielu-
paikade jm hulgas kaitsealad, kuhu kuulub ka Haanja looduspark, mis jaguneb vastavalt
kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitse - (13) ja piirangu-
vöönditeks (5). Planeeringuala jääb üleeuroopalise Natura võrgustiku Haanja LP Keskusala
piiranguvööndisse. Keskusala piiranguvööndi kaitse-eesmärk on maastikuilme säilitamine
ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Detailplaneeringuga hõlmatud alal ei ole
registreeritud kaitsealuste liikide kasvukohti ega püsielupaiku.
Haanja LP hoiab, taastab ja arendab Haanja kõrgustikule aja jooksul inimese ja looduse
koosmõjul kujunenud iselaadset maastikku, looduskooslusi ning elulaadi. Haanja LP kaitse-
kord on määratud Haanja LP kaitse-eeskirjaga (Vabariigi Valitsuse 22.01.2015 määrus nr 10
Haanja looduspargi kaitse-eeskiri).
Kaitsealase tegevuse arendamiseks tuleb loodusobjektide kaitse alla võtmisel ja kaitse-ees-
___________________________________________________________________________
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 4
Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering
kirjade uuendamisel lisaks mõjule looduskeskkonnale pöörata tähelepanu ka objekti/ala piir-
konnas elavatele ja tegutsevatele inimestele ja ettevõtetele avalduvatele sotsiaalsetele ja
majanduslikele mõjudele, vajadusel välja töötada vastavad leevendavad meetmed.
3. Peatüki „Tehnilised võrgustikud“ alapeatükis „Liikumisvajadused, sh ühistransport“
on rõhk asetatud varem teemaplaneeringus „Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad“ käsitle-
tud maanteede, kergliiklusteede, ühistranspordi jm temaatikale, toodud välja põhimõtted
teedevõrgu rajamiseks, rekonstrueerimiseks jm.
Skeem 2 Väljavõte maakonnaplaneeringu joonisest Asustuse suunamine
Joonisel on kujutatud planeeringualaga seotud riigitee Rõuge aleviku ja Jaanipeebu küla
Piiril perspektiivse kergliiklustee koridoriga.
Rõuge valla arengukava 2015-2025 määratleb valla arenguvisioonid kuni aastaks 2025
ning strateegilised eesmärgid ja tegevused. Välja on toodud ka vajalike tegevuste kava tege-
vusvaldkondade kaupa ajaliselt lühema või pikema perioodi peale. Arengukavas välja toodud
eesmärgid puudutavad planeeritava ala arengut (eluasemekohtade rajamine, tehnovõrkude
rajamine, kergliiklusteede rajamine jm).
Rõuge valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavas 2013-2025 tuuakse
välja üldised arengud üisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamisel vallas, et selle läbi paran-
dada piirkonna elanikkonna elukvaliteeti, samas kindlustades puhta looduskeskkonna.
Dokument näeb ette planeeringuala liiitumise ühisvõrkudega.
Kaseaia, Mesimaa, Tiigi ning Vanakuuste katastriüksuste ja nendega piiirnevate maa-
alade detailplaneering DP 088, kehtestatud 2009.a. (käsitletakse pt 3.2, 4.4)
Detailplaneeringu koostamise alusplaanina on kasutatud Tartu Maakorralduse OÜ poolt
2016.a. novembris koostatud geodeetilist alusplaani mõõtkavas M 1:500, töö nr KE-7877
(koordinaadid on L-EST 97 süsteemis, kõrgused Balti süsteemis).
3.1. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Käesolev planeering käsitleb Rõuge vallas Rõuge aleviku äärealal Jaanipeebu küla piiril
asuvat Aia tn 4 katastriüksust ja lähiala. Tänu kinnistu piirnemisele läänest riigiteega nr
25195 Käätso-Rõuge-Luutsniku (km 8,78-8,89), põhjast Aia tänavaga ja lõunast Tamme
tänavaga asub planeeringuala teedevõrgu osas soodsas kohas. Korralik teedevõrk Rõuge
alevikus tagab küllalt hea ühenduse Võru linnaga (12,6 km), Rõuge vallamajaga (1.4 km)
ning paljude Rõuge turismiobjektidega: Rõuge Õõbikuorg (2,3 km), Viitina mõisakeskus (9
km) jt. Planeeringuala asukoht on kujutatud joonisel 1 „Situatsiooniskeem“.
Planeeringuala paikneb Haanja looduspargi äärealal, looduspargi loodeservas (vt. skeem)
___________________________________________________________________________
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 5
Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering
Asukohaskeem. Planeeringuala asukoht Haanja looduspargis
Vaatamata paiknemisele Rõuge alevikus jääb planeeringuala haja- ja tiheasustusala piirile,
kus kirde poole jäävad elamumaakrundid, lõuna ja lääne poole haritud põllu- ja heinamaa-
massiividega maatulundusmaad, mis vahelduvad õue- ja/või rohealadega.
Nii elamukruntide kui maatulundusmaade puhul on hoonestus rajatud põhiliselt suuremate
teede äärde. Maatulundusmaade puhul võimaldab elamute õuealade koondumine tee äärde
paremini korraldada maaharimist põllu- ja rohumaadel.
Iseloomulikult Rõuge mitmekesisele maastikule ulatuvad kontaktvööndisse Rõuge Suurjärv
ja Valgjärv, lisaks mõned tiigid, palju on rohealasid, mis ilmestavad maastikku.
Lähiümbruse hoonestusalad ja ehitusmahud pole suured, õuealale on püstitatud kuni kahe-
korruselised üksikelamud ühe kuni nelja abihoonega.
Hoonete arhitektuur on üsna sarnane, tegemist on kahepoolse katusekaldega (vahemikus 30-
45 kraadi) kuni kahekordsete ühepereelamutega, mille välisviimistluses on kasutatud
traditsioonilisi looduslähedasi ehitusmaterjale (kivi, puit). Elamud oma abihoonete ja
rajatistega on sobitatud olemasolevasse maastikku ja asustusstruktuuri.
3.2. Olemasolev olukord
Planeeringualal asuvad ja sellele ulatuvad kitsendused
Olemasolev olukord on kujutatud joonisel 2.
Juurdepääs planeeringualale on võimalik põhjaküljest kruuskattega 5 m laiuse sõiduosaga
Aia tänavalt (foto 1) ja lõunaküljest kruuskattega 3 m laiuse sõiduosaga Tamme tänavalt
(foto 2). Mõlemad teed saavad alguse asfaltkattega riigiteelt nr 25195 Käätso-Rõuge-
Luutsniku.
Fotod 1,2
Planeeringuala piirneb põhjast Suurjärve tn 1 (69701:004:0500) maaüksusega, idaküljest Aia
tn 6 (69701:001:0136) maaüksusega, lõunast Kiku (69701:004:0196) ja lääneküljest Kaseaia
(69701:006:0181) ning Pihlaka (69701:005:0312) maaüksustega.
Maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata Aia tn 4 maaüksus on olnud seni kasutuases
põllu- või heinamaana. Maaüksus on heakorrastatud, ala ilmestab 5-6 m laiune kuusehekk
ning üksikpuud piirnevate teede ja tänavate ääres.
Kinnistu läänekülge ulatub osa riigitee nr 25195 äärde rajatud kergliiklusteest, mille asukoht
___________________________________________________________________________
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 6
Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering
on määratud detailplaneeringuga DP-088 (kehtestatud 2009.a), kus lisaks Aia tn 4 (endine
Aia tn 1) kinnistule nähti ette kergliiklusmaa krundi eraldamine Pirrumaa ja Suurjärve tn 3
kinnistutest. Krunt pidi olema jätkuks Rõuge aleviku poolt Toner-Projekti kavandatud
kergliiklusteele. Kergliiklustee krunt pidi moodustatama äralõigetena nii riigiteealusest kui
kinnistute maadest. Tänaseks eraldi transpordimaakrunti pole moodustatud. Tee äärde on
paigaldatud pink, murus esineb üksikuid leht- ja okaspuid. Planeeringualaga piirneva riigitee
ja kergliiklustee vahel jääb kraav.
Tehnovõrkudest jääb planeeringualasse Luiga (Mõniste) alajaam, millest väljub idasuunas
elektriõhuliin, läänesuunas kesk- ja madalpinge maakaablid. Ala põhjakülge läbib
sidekaabel.
Pinnamoelt on planeeritav ala vahelduva reljeefiga idapoolse kaldega, maapinna absoluut-
kõrgused jäävad kõrgusvahemikku 141.50 (planeeringuala kirdeosas) kuni 143.24 m (loode-
osas tänava ääres), kõrgused mõõdetud Balti süsteemis.
Mullastikukaart planeeritava ala kohta on varieeruv: esineb nõrgalt leetunud (LkI),
gleistunud deluviaal- (Dg ) ja kahkjaid leetunud muldi ( LP), lõimiseks saviliiv ja liivsavi
(vt.väljavõte mullakaardist).
Väljavõte mullakaardist (allikas: Maa-amet)
Planeeringualal asuvad ja sellele ulatuvad kitsendused
Planeeringualale ulatub riigitee nr 25195 Käätso-Rõuge-Luutsniku kaitsevöönd, mille laius
mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 m (Alus: EhS §71 lg.2).
Planeeringuala paiknemine Haanja looduspargi piiranguvööndis on seotud Haanja loodus-
pargi kaitse-eeskirjaga, mis reguleerib tegevust Haanja looduspargi piiranguvööndis.
Olemasolevad tehnilised rajatised ja nende kitsenduste ulatus:
maakaabelliini kaitsevöönd - piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini
äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad verikaaltasandid,
elektriõhuliini kaitsevöönd (kuni 1 kV nimipinge) ulatus mõlemal pool liini telge 2 m
(Alus: majandus-ja taristu-ministri 01.07.2015 määrus nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded, §10);
sideehitise kaitsevöönd - laius 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega
paralleelse mõttelise jooneni (Alus: majandus-ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 73
Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele
esitatavad nõuded, §14).
4. PLANEERINGU LAHENDUS
4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Planeeringu lahenduse koostamisel, so. krundijaotuse ja teedevõrgu planeerimisel on järgitud
põhimõtet, mille kohaselt tuleb jätkata Rõugele omast maastiku järgivat struktuuri.
___________________________________________________________________________
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 7
Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering
Planeeringu koostamisele seatud ülesannete lahendamisel on tuginetud planeeringualaga
seotud strateegilistele dokumentidele, mis on välja toodud peatükis 2.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on uute üksikelamute ehitamiseks kruntide moo-
dustamine, kruntidele ehitusõiguse määramine. Tulenevalt planeeringu koostamise ees-
märkidest kavandatakse detailplaneeringuga moodustada planeeritaval ca 1,3 ha suurusel alal
kolm elamumaa krunti (Pos 1, 2, 3), üks tootmismaa (Pos 6), üks üldkasutatava maa (Pos 7)
ning üks transpordimaa krunt (Pos 5). Detailplaneeringuga ei eraldata omaette krundina
Pos 4, kuna krunt on moodustatud planeeringu menetlusprotsessi käigus planeeringualasse
kuulunud Kiku maaüksusest eraldatud Tamme tänavast ja osast Viitina jalgtee L5 krundist.
Planeerimisseaduse § 6 järgi on krunt detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on
antud ehitusõigus. Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti
pärast planeeringu kehtestamist kasutada.
Katastriüksuste sihtotstarvete määramisel on lähtutud Maakatastriseaduse §181 „Katastri-
üksuse sihtotstarbed“, mille kohaselt E– elamumaa (Pos 1 -3), L – transpordimaa (Pos 4, 5),
T –tootmismaa (Pos 6), Üm- üldkasutatav maa (Pos 7).
Krundi kasutamise sihtotstarvete määramisel on tuginetud siseministeeriumi poolt välja
antud juhendmaterjalile „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013“, mille kohaselt on
määratud järgmised sihtotstarbed: EP- üksikelamu maa, LT - tee ja tänava maa, OE -
elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa.
4.2. Krundi hoonestusala ja ehitusõigus
Joonisel 3 „Põhijoonis“ on määratud krundi hoonestusalad, so krundi piiritletud osad, kuhu
võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi. Hoonestusalade moodustamisel on
järgitud riigitee nr 25195 teekaitsevööndit, tehnovõrkude kaitsevööndeid, ümbruskonna
asustusstruktuuri jm. Hoonestusalad on moodustatud suuremad kui suurimad lubatud ehitise-
alused pinnad, võimaldamaks arhitektil hoonete projekteerimiseks vabamat ruumikäsitlust.
Oluline on projekteerimise eelselt valida hoonetele ja rajatistele sobilik asukoht, mis sulan-
dub keskkonda ning oleks väikseima keskkonnamõjuga.
Krundi ehitusõigus kajastub tabelina planeeringu põhijoonisel. Aia tn katastriüksusele
kavandatakse üksikelamumaa krundid (Pos 1 - 3) suurusega 2118 m2 kuni 3640 m2, elektri-
energia tootmise ja jaotamise ehitise maa krunt (Pos 6) ning tee ja tänava maa krundid (Pos
4, 5). Üldkasutatavat maad (Pos 7) kavandatakse kasutada puhkealana, mänguväljakuna vm
sarnaste kogukondlike eesmärkide täitmiseks, vajadusel võib alale paigutada konteinerid
jäätmete kogumiseks või rajada väiksem jäätmete kogumise punkt.
Lubatud ehitiste kasutamise sihtotstarvete määramisel lähtutakse majandus- ja taristuministri
02.06.2015 määrusega nr 51 kehtestatud „Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu” nõuetest.
Kavandatavate ehitiste otstarve on välja toodud tabelis 2.
Tabel 2. Lubatud ehitiste otstarve
kood lubatud ehitise kasutamise otstarve
11101 üksikelamu
12744 elamu abihoone
4.3. Arhitektuurinõuded ehitistele
Rõuge aleviku miljöö on ajalooliselt väljakujunenud maastikku järgiv tänavavõrk, haljastus,
hoonestusviis, omanäoline arhitektuur, kaunis loodus- ja kultuurmaastik oma reljeefi, rohe-,
vee- ning kaldaaladega - need on väärused, mida avaliku huvi tõttu tuleb hoida ja looduses
ning inimühiskonnas toimuvas loomulikus arenguprotsessis mitte kajustada, vaid täiendada.
___________________________________________________________________________
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 8
Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering
Maakonnaplaneeringust 2030+ lähtuvalt on Rõuge alevik ja selle lähiümbrus väärusliku
maastiku ala, millele on tema väärtuste hoidmiseks seatud soovitused: maastikuliste
väärtuste hoidmine, vaadete avamine ning uute hoonete kavandamisel arhitektuuriliste
soovituste järgimine.
Fotod 3, 4
Lähtuvalt kehtestamata üldplaneeringuga kavandatavast aleviku perspektiivsest maakasutu-
sest tsoonide kaupa antakse konkreetsetele maa-aladele erinevad soovitused ja tingimused
nende arendamiseks, võttes aluseks dokumendi „Rõuge valla üldplaneeringuga kavandata-
vate arendatavate alade arhitektuursed tingimused/soovitused Rõuge alevikus ja selle lähi-
ümbruses“.
Rõuge keskuse maakasutusplaani kohaselt jääb planeeritav maaüksus piirkonda nr 17 –pers-
pektiivne elamumaa, kus on lubatud krunte grupeerida ja näha ette erinevaid elamuid, kus
iga grupi hooned peavad olema ühes stiilis, et elamuala moodustaks terviku. Kuna piirkond
(nr 17) on suhteliselt suur, võib planeeringualast moodustada omaette grupi ühtsete arhitek-
tuuriliste tingimustega. Piirkonnas arhitektuurinäited on välja toodud fotodel 3, 4.
Uute hoonete proportsioonid ja maht peavad sarnanema olemasolevate ja naaberhoonete
omaga. Arhitektuurne lahendus peab tagama uute hoonete sulandumise olemasolevassse
miljöösse, arvestama piirkonnale omase reljeefse maastikuga ning täiendama olemasolevat
asustusstruktuuri.
Hoonestamisel on lubatud kahepoolne katusekalle (viilkatus), katusekalde lubatud vahemik
30-45°, katuseharja suund soovitatavalt paralleelne teega. Lubatud hoone kõrgus kuni 8.5 m,
korruselisus kuni 2.Suletud pinnaga maapealsed ehitised peavad asuma hoonestusalas.
Välisviimistluses kasutada naturaalseid maastikku sobivaid värvitoone, vältida erksate ja
domineerivate toonide kasutamist.
Ehitusmaterjalideks on lubatud kasutada naturaalseid ehitusmaterjale: puit, (maa)kivi, tellis-
kivi, krohv, klaas; katusekatte materjalina valtsplekk või bitguumenkate, sindel vms.
Vältida imiteerivate materjalide (plastvooder jt sünteetilised materjalid ning katusekatte-
materjalina kiviimitatsiooniga plekk-kate) kasutamist.
Soovitav aia/tara tüüp on traditsiooniline puidust lippaed või Rõugele iseloomulik hekk
kõrgusega kuni 1,2 m, millele võib sissepoole lisada mitte üle 1,2 m kõrguse võrkaia.
Mitte rajada kaarja ülaservaga ja valgeks värvitud lippidest aedu ning tellistest värava-/aia-
poste. Hoonestuse parema sulandumise eesmärgil maastikuga peavad piirded oma tüübilt ja
värvitoonilt sobituma ümbritseva keskkonnaga.
Arhitektuurne lahendus, keskkonnaalane ja visuaalne sobivus rajatavasse piirkonda aitab
kaasa vaadete säilimisele ja looduskeskkonnale positiivse mõju avaldamisele.
Eeldatavalt ei muuda hoonete ehitamisega kaasnev sujuv ja visuaalselt hajuv maapinna
tõstmine oluliselt antud paigale iseloomulikku reljeefi.
Hoonestuse juures kehtib põhinõue: ehitised peavad olema kaasaegsed, parandama elukesk-
___________________________________________________________________________
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 9
Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering
konna kvaliteeti. Ehitised peavad olema piisava püsivuse ja kestvusega, piisavalt kaitstud
tulekahju puhkemise ja levimise ning teiste õnnetuste eest.
EhS § 7 kohaselt tuleb ehitis projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt, hea
tava tuleb järgida ka muus ehitusega seotud tegevuses, so. ehitamisega seonduv tegevus peab
olema ohutu, võimalikult keskkonnasäästlik ning asjatundlik.
Hoonete pidevaks korrashoiuks peab olema tagatud juurdepääs tema kõikidele osadele ning
selle remondi, korrashoiu jas kasutamise kulud oled võimalikult väiksesd.
4.4. Teede maa-alade ja liikluskorralduse määramine
Detailplaneeringuga käsitletavas piirkonnas on teedevõrk põhimõtteliselt välja kujunenud.
Planeeringu algatamisel teenindasid lisaks riigiteele nr 25195 piirkonna kinnistuid teed nr
6970406 (Suurjärve tänav) ja nr 6970407 (Aia tänav). Kiku kinnistule tagas juurdepääsu
kinnistu põhjaküljes kulgev kruuskattega eratee.
Planeeringuga kavandatud Pos 3 krundile juurdepääs avalikelt teedelt puudub. Vältimaks Pos
3 krundile kavandatava juurdepääsu osas uue tee rajamist läbi planeeritavate Pos 1 ja 2 krun-
tide, millega kaasneks kruntide suuruse vähendamine, on peetud majanduslikult otstarbeka-
maks krundi lõunaservaga piirneva eratee kasutamist. Pidades silmas planeeringuga kavan-
datavat juurdepääsu, saavutati kokkulepe Kiku maaomanikuga teeosa eraldamise osas.
Samaaegselt käesoleva detailplaneeringu koostamisega toimus Kiku maaüksuse jagamine,
mille tulemusel eraldati Kiku maaüksusest tranpordimaa krundid (vt tabel 1), mis on regis-
reeritud maakatastris 06.07.2017.a., planeeringu joonistel kajastatud krundina Pos 4.
Riigiteel nr 25195 avalikult kasutatava teena on teekaitsevöönd. EhS § 71 p.1 kohaselt on
avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu
korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimeste-
le ohtlikke mõjusid. EhS § 71 p.2 alusel on riigimaantee teekaitsevööndi laius mõlemal pool
äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 m. Tee kaitsevööndis on keelatud paigaldada
liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit, korraldada spordivõistlust
vm rahvaüritust, kaevandada maavara ja maa-ainest, teha metsa lageraiet; teha veerežiimi
muutust põhjustavat maaparandustööd (Alus: EhS § 72 lg 1). Riigitee kaitsevööndis on
keelatud ka EhS § 70 lg 2 nimetatud tegevused: ehitada ehitusloa kohustuslikku teist ehitist,
takistada ehitisteks juurdepääsu ja ehitise hooldamist, ohustada ehitist jt.
Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava
istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama
paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja
kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei
takista juurdepääsu kinnisasjale.
Teemaa-alade, liiklus- ja parkimiskorralduse määramisel lähtutakse Maanteeameti seisukoh-
tadest detailplaneeringu koostamiseks 02.11.16 nr 15-2/16-00744/045 ja märkustest/nõuetest
eelnevalt rajatud kergliiklusteele (kirjad 23.11.17, 17.09.19, 01.11.19 (vt lisad, kirjad).
Planeeringu joonistel on graafiliselt kujutatud teekaitsevööndi piir, juurdepääsud kruntidele,
sõidukite liikumissuunad (joonis 3).
Arvestades planeeringuala paiknemisega Rõuge aleviku piirides, järgides planeeringualast
kirdesse jäävate Kaseaia, Mesimaa, Tiigi ja Vanakuuste maaüksuste kohta koostatud detail-
planeeringuga DP-088 kavandatud hoonestamist, lisaks 300 m kaugusel Jaanipeebu külas
asuvate maaüksuste hoonestusalade kaugust riigimaantee ääres, taotletakse käesoleva detail-
planeeringuga hoonestusala kauguseks teekatte servast 25 m.
Osaliselt teekaitsevööndisse kavandatud kõrghaljastus on kujutatud joonistel.
___________________________________________________________________________
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 10
Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud riigiteele vajaliku külgnähtavuse ja nähta-
vuskolmnurkadega. Lähtudes majandus- ja taristuministri 05. 08. 2015 määruses nr 106 „Tee
projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ nõuetest, on väljasõidul
riigiteele nr 25195 projektkiirusel 90 km/h tagatud nähtavuskaugused vasak- ja parem-
pöördel 320 m rahuldaval tasemel. Lähipiirkonna olemasolev maakasutus ja haljastus ei
mõjuta oluliselt nähtavuskaugusi teede ristmikes. Joonisel nr 5 „Maakasutus ja kitsendused“
on kantud teede nähtavuskolmnurgad nähtavuskaugustega.
Maakonnaplaneeringus 2030+ käsitletud tee (Rõuge alevikku läbiv tee Sõmerpalu-Must-
hamba tee ristmikust kuni Jaanipeebo külani) osas on kergliikluste rajatud Aia tn 4 kinnistu
lõunapiirini. Kiku maaüksuse jagamisega on eraldatud Viitina jalgtee L5.
Sõidutee ja jalgtee vahelise laiuse määramisel tuleb lähtuda „Tee projekteerimise normid“
lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuetest (tabel 7.5), mille kohaselt projekt-
kiirusel 90 km/h peab sõidutee ja jalgtee vaheline kaugus olema 7 m (tasemel „rahuldav“).
Planeeringu menetlemisel selgus, et riigitee äärde on DP - 088 kohaselt rajatud jalgratta- ja
jalgtee (JJT), mille parameetrid on vastuolus Normide tabelis 7.5 reguleeritud sõidutee ja JJT
vahelise eraldusriba laiusega, mistõttu on vajalik käesoleva planeeringuga parameetreid
korrigeerida.
Tee ja tänava maa krundi Pos 5 koridoris jääb 2,5 m laiune kergliiklustee krundi põhja-
poolsesse külge. Nõutud on kergliiklustee kavandamise ja projekteerimise kooskõlastamine
Maanteeametiga.
Vältimaks kergliiklejate sõiduteel liikumist on soovitav kasutada JJT kattena riigiteega
sarnast katet, mis täpsustatakse projektiga. Juurdepääsuteed kruntidele katta tolmuvaba
kattega (graniitsõelmed vm).
Joonisel näidatud ning seletuskirjas kirjeldatud lahendused on põhimõttelised.
Täpsed lahendused selguvad koostöös Maanteeametiga projekteerimise käigus
Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Parklakohtade arvutamisel tuginetakse Eesti
standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“, mille kohaselt arvutatakse minimaalne parkimis-
kohtade arv krundil (P) suletud brutopinna (A) ja parkimisnormatiivi (n) korrutisena.
Valemi järgi kujuneb krundi keskmiseks parkimisnormiks 3 parkimiskohta.
Parkimisplatsi täpsem paiknemine krundil lahendatakse hoone projektiga.
Parkla katend lahendada selliselt, et parklaalalt immutatav sademevesi vastaks pinnasesse
immutatavale veele kehtestatud normidele, soovitav kasutada sademevett läbilaskvaid
materjale (murukivi, kruua, killustik, graniitsõelmed, kärgkivi vm).
Lubamatu on sademevee juhtimine naaberkruntidele ning riigimaantee alale.
4.5. Haljastuse ning heakorrastuse põhimõtted. Vertikaalplaneerimine
Planeeringuala keskmesse jääb 5-6 m laiune kuuserida, üksikpuud paiknevad piirnevate
teede ja tänava ääres. Haljastuse osakaalu suurendab naaberkruntidele (Aia tn 6 ja Suurjärve
tn 1) rajatud kõrghaljastus. Planeering näeb ette olemasolevast haljastusest enamuse säilita-
mise (tähistatud vastava tingmärgiga), kergliiklustee alla jäävad üksikpuud võetakse maha.
Lubatud on vajadusel tsentris paikneva kuuseheki piiramine, äärmisel juhul likvideerimine.
Ajaloolistel kaartidel võib täheldada planeeringuala Aia tn 4 ja Suurjärve tn 1 kinnistutel
teed, mille äärde oli istutatud puuridasid, üksikpuid, alleesid.
Detailplaneering näeb ette kohustusliku kõrghaljastuse rajamise kruntidele Pos 1 ja Pos 3
(kujutatud joonisel vastava tingmärgiga). Arvestatuna säilitatavate puude kaugusi riigitee
katte servast on lubatud kõrghaljastuse rajamine minimaalselt 11 m kaugusele.
Lisaks esteetilisele funktsioonile kaitsevad puud-põõsad tuule, tolmu ja heitgaaside eest,
___________________________________________________________________________
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 11
Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering
varja-vad aeda võõraste pilkude eest ja summutavad teemüra. Krundiomanikel on lubatud
paigutada kõrghaljastust ka õuealadele, soovitav on heki rajamine kruntide piiridele.
Kavandatav kõrghaljastus tagab avatud vaadete säilimise maastikule.
Tehnovõrkudekaitsevööndites tuleb arvestada seal kehtivate piirangutega.
Heakorra seisukohast tuleb krundiomanikel kanda hoolt selle eest, et krundil olevad teed ja
platsid oleksid puhtad lumest.
Kuritegevuse ennetamiseks on oluline piisav kruntide välisvalgustus.
Vertikaalplaneerimist käesoleva detailplaneeringu raames ei kavandata.
Vältida suuremahulisi pinnase tõstmisi.
4.6. Ehitistevahelised kujad
Ehitistevahelised tuleohutuskujad on lahendatud vastavalt EhS § 11 lg 4 kehtestatud sise-
ministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele“, mille kohaselt peab ehitistevaheline kuja takistama tule levikut
tesitele ehitistel.
Põhijoonisel kujutatud hoonestusallade kaugused krundi piirist (min 4 m) ei nõua teistest
normartiivdokumentidest tulenevaid kujasid ega täiendavaid meetmeid (ehituslikud vn
abinõud) tuleohutuse tagamiseks. Detailplaneeringuga lubatud madalaim tulepüsivusklass on
TP3- tuldkartvad hooned, samas on lubatud ehitada kõrgema tulepüsvusklassiga hooneid.
4.7. Tehnovõrkude asukohad
4.7.1. Üldosa
Planeeringualale jäävate tehnovõrkude teemat on käsitletud peatükis 3.
Joonis 4 „Tehnovõrkude planeering“ on aluseks planeeringualal edaspidi koostatavatele
tehnilistele projektidele.
4.7.2. Elektrivarustus, tänavavalgustus
Elektrivarustuse kavandamisel on aluseks võetud Elektrilevi OÜ Kagu-Eesti regiooni tehnili-
sed tingimused detailplaneeringuks nr 249597, mille kohaselt on tarbijate elektrivarustuse
kindlustamine võimalik olemaoleva Luiga 10/0,4 kV alajaamast maakaabliga.
Kaablitrassi planeerimisel on võetud aluseks OÜ Keskkonnaprojekt poolt koostatud töö
IL2678 „Elektrivõrgu ühistrass Aia tn“.
Tänavavalgustus
Vastavalt OÜ Keskkonnaprojekt poolt koostatud tööle IL2678 „Elektrivõrgu ühistrass Aia
tn“ nähakse etteõhuliinil tugineva tänavavalgutsue ümberpaigaldamine Aia tänava ääres ja
mujal (tööga IL2678 haaratavas piirkonnas) maakaablisse.
Detailplaneeringuga kavandatakse kergliiklustee äärne tänavavalgustus. Kergliiklusele.
mõeldud teede valgustamine on oluline turvalisuse tõstmiseks, normidele vastava tänava-
valgustuse rajamine auitab tagada piirkonna liiklusohutust ning vähendab kuritegevuse riske.
Valgustus peab tagama ohutu liikluse, samas ei tohi häirida ümbruskonna majade elanikke
ega pimestada teedel liiklejaid. Valgustite omavaheline kaugus sõltub valgustusklassist ja
valgustite võimsusest, valgustimastid paigaldada kergliiklustee äärde.
Elektri- ja tänavavalgustuse varustuseks tuleb koostada eraldi tehnilised projektid.
4.7.3. Veevarustus ja kanalisatsioon. Sademevesi. Tuletõrjevesi
Elamukruntide veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud liitumisega kavandatava Rõuge
aleviku veetrassi ja kanalisatsioonitrassiga (VVK-07-2011).
___________________________________________________________________________
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 12
Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering
Sademevesi on hajutada kruntidel haljasaladele, mida kruntide piirides on piisavalt.
Vajadusel suunatakse hoone projekteerimisega kaasneva vertikaalplaneeringuga sademeveed
ehitatavatest hoonetest eemale. Riigitee äärde rajatud 2 m laiune kraav kogub endasse teele
koguneva sademevee, mistõttu on välistatud sademevee valgumine elamukruntidele ning
puudub vajadus kavandada eraldi sademeveekanalisatsiooni.
Keelatud on sademevee juhtimine naaberkinnistutele ja riigimaantee teemaale.
Tuletõrjevesi
Vastavalt normatiividele EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6“ peab planeeringualal
olema tagatud normikohane veehulk 10 l/s 3 tunni (tulekahju normatiivne kestusaeg) vältel,
seega vajamineva kustutusvee hulk
100 l/sx 3h= 108 000 l (so. 108 m2)
Piirkonnas ei ole käesoleval ajal tehnilis-majanduslikult põhjendatud välja ehitatud hüdranti-
dega tuletõrjeveevärki. Planeeritud kruntide tuletõrjevee varustus lahendatakse planee-
ringualaga lääneküljes piirnevale Kaseaia (69701:005:0184) maaüksusele kavandatud (DP-
088) Kaseaia, Mesimaa, Tiigi ja Vanakuuste katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu tiigi
baasil, mis jääb planeeringualast ca 200 m kaugusele (joon. 1); tiik on rajamisel.
4.7.4. Sidevarustus
Planeeringuala läbiv kaablitrass ei takista maakasutust. Vajadusel seotakse kruntide side-
varustus olemasoleva kaablitrassiga, milleks tuleb koostada projekt.
Tööde teostamisel planeeringualal tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise
eeskirjast. Töid võib teostada ainult volitatud esindaja kirjaliku loa alusel.
Keelatud on haljastuse rajamine tehnovõrkudele ja nende kaitsevöönditesse.
Telia Eestui AS de tailplaneeringu kooskõlastuses (nr 28045778) esitatud seisukohtades
seatud tingimuste kohaselt tuleb projektide koostamisel tekkival vajadusel olemasoleva
kaabli ümber paigutamisel (välja kandmisel) asendada olemasolev kaabel täpselt samade
parameetritega kaablitega.
4.7.5. Soojavarustus
Planeeritavate hoonete kütmine lahendatakse lokaalkütte baasil, milleks võib kasutada üld-
levinud tahke- ja vedelkütteaineid, mis on samas energiasäästlikud ning minimaalselt kesk-
konda saastavad (puitküte, elektriküte, maaküte jm). Keelatud on kasutada keskkonda saas-
tavaid süsteeme (jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid), ka ei ole õli-
küte planeeritavas piirkonnas soovitav.
Soojavarustuse tehnikised lahendused antakse hoonete projekteerimise käigus.
4.7.6. Tabel 3. Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel
Tehnovõrk Planeeringu algatamise eelne planeeringuga kavandatav pikkus
pikkus planeeringualal (m) + liitumine (m)
madalpingekaabel 76 min 205
keskpingekaabel 76 -
valgustusõhuliin 40 (71 m paigaldada maakaablisse)
valgustuskaabel - min 143+71
veetoru - min 150 + 8
kanalisatsioonitoru - min 150 + 8
sidekanalisatsioon 120 ei määrata
___________________________________________________________________________
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 13
Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering
4.8. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks
Planeeringuala ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, samuti pole keskkonnaregistris registree-
ritud kaitstavate taime- või loomaliikide elupaiku.
Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teis jääkreostust tekitavaid objekte,
planeeringuga pole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.
Mürakaitse
Hoonestusalade kavandamise tõttu riigitee nr 25195 (km 8,78-8,89), mille aasta keskmine
ööpäevane liiklussagedus oli 2015. a. 519 autot/ööpäevas, teekaitsevööndi piirile, on vajalik
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibrat-
sioon, õhusaaste). Hinnates vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32
planeeringu koostamisel riigitee liiklusest põhjustatud häiringuid, võib eeldada, et kavan-
datud hoonestusalade kauguse tõttu riigiteest ei ulatu häiringud elamutele eriti märkimis-
väärselt, mistõttu on eeldatavalt tagatud ka keskkonnaministri 03.10.2016. a määruses nr 71
lisas 1 toodud müra normtasemed. Lisaks ei avalda planeeritud liikluskoormus olemas-
olevale maanteeliiklusele märkimisväärset negatiivset mõju.
Vaatamata eelpool välja toodule tuleb tagada maantee äärsete elamute mürakaitse. Parimaks
mürakaitseks looduskaunis kohas on kõrghaljastuse rajamine (käsitletud peatükis 4.5).
Oluline osa teekaitsevööndisse või selle piirile kavandatud ehitiste ja rajatiste projek-
teerimisel ja ehitamisel on otstarbekal ruumide paigutamisel, mille kohaselt paigutatakse
vaikust nõudvad ruumid (magamistoad) maantee poolsest küljest kaugemale. Hoonesisest
müra saab vähendada hoone akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega, kasutades
ehitusmaterjalidena helikindlaid materjale jne. Teekaitsevööndi äärde kavandatud ehitised ja
rajatised peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine
soodustaks tervise säilimist. Teatav müra ja vibratsioon võib kaasneda ehitustegevuse käigus,
kuid eeldatavalt ei kaasne sellega ülenormatiivset müra ja vibratsiooni. Maanteeamet riigitee
nr 25195 omanikuna on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud
häiringutest ja ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid nimetatud häiringute
leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.
Leevendusmeetmetega seotud kulud kannab Arendaja.
Hoonestuse, haljastuse ja tehnovõrkude rajamine
Planeeringuga kavandatavad hoonestusalad sulanduvad keskkonda ja ei häiri maastikupilti.
Hoonete ja rajatiste rajamise eelselt lähtuda maastilulistest ja geotehnilistest tingimustest,
tagamaks väiksema keskkonnamõjuga asukoht ning eluhoonetes piisav päevane valgustatus.
Võttes aluseks Maakonnaplaneeringus 2030+ antud suunised rohelise võrgustiku ja väärtus-
like maastike säilitamiseks ja toimimiseks, on planeeringus seatud arhitektuuritingimused.
Planeeringuga määratud arhitektuuriliste nõuete kohaselt projekteeritud ja ehitatud hooned
viiakse kooskõlla ümbruskonna hoonetega nii hoonete mahult, kõrguselt, kui kujunduslikult
stiililt, tagamaks uute hoonete sulandumine olemasolevasse miljöösse, arvestades piirkonnale
omase reljeefse maastikuga ning täiendades olemasolevat asustusstruktuuri.
Kuna tegemist on väikesemahuliste ehitistega ja väikese hoonete arvuga, ei hakka hooned
maastikuilmeliselt häirima. Eeldatavalt ei suurenda planeeritavate hoonete rajamine õhu
saastatust, müra, vibratsiooni, ega eralda mittenormatiivset kiirgust ega lõhna.
Maastiku säilitamise huvides on oluline, et hoonestusala (ühtlasi õueala) paikneks
võimalikult väikesel territooriumil. Määratud arhitektuurinõuete järgi püstitatud hoonestus
muudab ümbruse ilmekamaks, lisaväärtuse annab krundile haljastus.
Ehitamise käigus vältida suuremaid maapinna kõrguste muutusi juurdepääsuteede ja hoonete
rajamisel. Arvestades tänapäevase tehnika võimalusi on ehitustegevuse võimalik mõju eel-
kõige ajutise iseloomuga. Hoonete ja infrastruktuuride rajamisel tuleb teostada kaevetöid
___________________________________________________________________________
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 14
Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering
võimalikult vähesel määral, vajalike tööde teostamiseks on võimalik kasutada väikese massi-
ga ehitusmasinaid, mis avaldavad keskkonnale võimalikult vähest ajutist mõju.
Võimalus avariiolukordade tekkeks on minimaalne. Rikete vältimiseks kasutada kaasaegseid
ja töökorras seadmeid.
Hoonestamise ja heakorrastamisega tagada, et sademevesi ei voolaks naaberkruntidele, vaid
oleks immutatud oma krundi piires.
Maastiku avatuse huvides piiratakse suuremahulise täiendava kõrghaljastuse rajamist.
Tehnovõrkude- ja rajatiste liitumisega ühistrassidega ei kaasne märgatavalt keskkonnamõju.
Hoonete kütmine kavandatakse lokaalselt, kasutades energiasäästlikku ning minimaalselt
keskkonda saastavat üldlevinud küttesüsteemi.
Keskkonnasäästlik jäätmekäitlus kavandatakse krundisiseselt, olmejäätmed ja ohtlikud
jäätmed koguda kinnistesse konteineritesse, mille asukoht täpsustatakse hoone
ehitusprojektis. Elamu valmimisel tuleb krundiomanikel liituda Rõuge vallas korraldatud
jäätmeveoga. Ehitusjäätmed ja ohtlikud jäätmed on võimalik anda Rõuge valla jäätmejaama.
Korrektselt lahendatud jäätmemajanduse korral negatiivsed mõjud puuduvad.
4.9. Tabel 4. Servituutide vajaduse määramine
Lähtuvalt asjaõigusseadusest tehakse ettepanek järgmiste servituutide seadmiseks:
teeniv kinnisasi /krunt, valitsev kinnisasi/krunt, mille kasuks servituut
millele seatakse servituut seatakse servituut
Pos 1 Sidekaabel – valdaja Telia Eesti AS tehnovõrguservituut
Elekter – valdaja Elektrilevi OÜ tehnovõrguservituut
Pos 3 vesi ja kanalisats. –ühistrasside valdaja tehnovõrguservituut
Pos 2 Elekter – valdaja Elektrilevi OÜ tehnovõrguservituut
Sidekaabel – valdaja Telia Eesti AS tehnovõrguservituut
Pos 3 elekter- valdaja Elektrilevi OÜ tehnovõrguservituut
sidekaabel– valdaja Telia Eesti AS tehnovõrguservituut
Pos 7 Elekter - valdaja Elektrilevi OÜ tehnovõrguservituut
sidekaabel – valdaja-Telia Eesti AS tehnovõrguservituut
Isiklik kasutusõigus on vajalik seada tehnovõrkudele vastava trassi valdaja kasuks trassi
kaitsetsooni laiuselt kuni liitumispunktini. Täiendavate servituudilepingute sõlmimine
toimub vajadusel hilisematel etappidel, kui kokku ei lepita teisiti.
4.10. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi
kitsendused ning nende ulatus
Planeeringualal on tegevus kitsendatud põhiliselt riigimaantee teekaitsevööndis (30 m mõle-
mal pool äärmise sõiduraja välimisest servast). Tee kaitsevööndi ulatuses võib tee valdaja
kitsendada omaniku tegevust (hoonete ehitamine, haljastuse rajamine jne).
Teekaitsevööndis tehtav tegevus riigitee ääres tuleb kooskõlastada Maanteeametiga.
4.11. Planeeringu rakendamise võimalused
Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal ehitusprojektide koostamisel ja
maakorralduslike toimingute teostamisel.
Detailplaneeringuga määratakse kruntidele ehitusõigus, liiklus- ja parkimiskorraldus,
haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad.
Ehitusõigus realiseeritakse arendajate poolt.
___________________________________________________________________________
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 15
Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering
Enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist tuleb rajada arendusega seotud
teed ja kõrvaldada nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik
rajatis). Arendustegevusega seotud ristumiskoha ümberehituse, jalgratta- ja jalgteega seotud
tehnilised projektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigimaantee teekaitsevööndis,
esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks.
Nõuded projektile annab Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee
ehitusloa Maanteeamet. Teede projekteerimine ning väljaehitamine on KOV kohustus.
Tee-ehitusprojekte võib koostada vaid pädevust omav isik.
Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteeri-
misnormidele ja heale projekteerimistavale ning ehitusprojekt (koos selle osadega) peab
olema koostatud või kontrollitud ehitusseadustiku § 24 nõuetele vastava isiku poolt.
Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt krundi omanike ja võrguvaldajate kokkuleppele ja
tehniliste projektide kohaselt.
Elektriprojekt kooskõlastatakse täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga.
Telia Eesti AS detailplaneeringu kooskõlastuses esitatud seisukohtades seatud tingimuste
kohaselt tuleb projektide koostamisel tekkival vajadusel olemasoleva kaabli ümber paiguta-
misel (välja kandmisel) asendada olemasolev kaabel täpselt samade parameetritega kaabli-
tega. Telia sidevõrgu tööde teostamine toimub ainult kooskõlastatult Telia järelevalvega.
Enne ehituslubade väljastamist on vajalik teha servituutide kanded kinnistusraamatusse.
Seletuskirja koostas: /Viive Jääger/
___________________________________________________________________________
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 16
Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering
5. JOONISED
5.1. Situatsiooniskeem
5.2. Olemasolev olukord
5.3. Põhijoonis
5.4. Tehnovõrkude planeering
5.5. Maakasutus ja kitsendused
___________________________________________________________________________
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 17
Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering
6. Kooskõlastused ja koostöö planeeringu koostamisel .Kokkuvõte
Jr nr Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastaja Kooskõlastuse Märkused kooskõlastaja
organisatsioon nr ja kuup. ametinimi/ nimi asukoht tingimuste täitmise kohta
1. Telia Eesti AS Nr 28645778 Kalle Kõiv Lisad Kooskõlastatud markustega:
23.02.2017 Telia Eesti AS Projektide koostamisel
volitat.esindaja tekkival vajadusel kinnistul
kaabli ümber paigutamiseks
vajalik asendada olemasolev
allkirjastatud kaabel täpselt samade para-
digitaalselt meetritega kaablitega.
2. Keskkonnaamet nr 6-2/17/ Kaili Viilma lisad KOV poolt esitatud lähtesei-
7998-2 looduskaitse sukohtade täienduses pööratud
20.07.2017 juhtivspetsialist tähelepanu dp ala paiknemise-
le kõrge miljööväärtusega
Rõuge alevikus, kus hoones-
tuse projekteerimisel arvestada
allkirjastatud
piirkonnale omast arhitektuuri
digitaalselt ja hoonete maastikku sobivust,
välisviimistluses vältida domi-
neerivaid ja erksaid toone
3. Võru Maavalitsus nr12-2/17/ Heli Põhja lisad Tehtud ettepanekud lähte-
870-2 Haridus- ja sots. seisukohtadele
01.08.2017 osak. Juhat.
maavanema allkirjastatud
ülesannetes digitaalselt
4 Elektrilevi OÜ nr Tatjana lisad Tööjoonised kooskõlastada
7063124160 Borševitskaja allkirjast.digi täiendavalt
14.02.2018 taalselt
5. Maanteeamet nr 15-2/16- Marten Leiten Lisad Nõutud selgitust kergliik-
00032/974 Planeeringute digitaalselt lustee rajamise osas;
23.11.2017 menetlem. osak Esitatud nõuded nähtavus-
juhataja kolmnurga, külgnähtavuse,
rajatiste ja ehitiste kauguse jm
esitamiseks joonistel
nr 15-2/18/ Marten Leiten allkirjast.
Nõustub rajatud JJT asukoha-
10966-4 digitaalselt
ga. Kui KOV ei näe võimalust
27.11.2018
JJT ümbertõstmiseks, nõue
eraldada JJT sõiduteest sõidu-
kipiirdesüsteemiga ohutuse
tagamiseks.
digitaalne
nr 15-2/18/ Marten Leiten Nõue eraldada JJT sõiduteest
10966-6 sõidukipiirdesüsteemiga,
17.09.2019 eraldus kujutada joonistel.
digitaalne
Marek Lind
Esitatud märkused, nõue JJT
nr 15-2/18 Juhtivspetsialist
/10966-8 taristu teenuste ümbertõstmiseks vastavalt
osakond normidele jne
01.11.2019
6. Lõuna Pääste- K/ML 41 Marko Lempu Lisad Kooskõlastatud
keskus 02.10.2019 Ohutusjärele- allkirjast.
valve büroo digitaalselt
nõunik
___________________________________________________________________________________________________
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 29
Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering
7. LISAD
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 30
Rõuge Vallavalitsus Teie 05.02.2020 nr 7-1/2-21
[email protected]
Ööbikuoru 4 Meie 03.03.2020 nr 15-2/20/6968-2
Rõuge alevik, Rõuge vald, 66201,
Võru maakond
Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala
detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Võru maakonnas Rõuge vallas Rõuge alevikus
asuva Aia tn 4 katastriüksuse (katastritunnusega 69701:001:0137) ja sellega piirneva ala
detailplaneeringu. Detailplaneering on algatatud Rõuge Vallavolikogu 28.09.2016 otsusega nr 56.
Planeeritav ala ulatub osaliselt riigitee nr 25195 Käätso – Rõuge - Luutsniku km 8,78-8,89
kaitsevööndisse.
Detailplaneeringuga kavandatakse uued elamukrundid, määratakse nende ehitusõigus ja
juurdepääsud, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning tehnovõrkude- ja rajatiste asukohad.
Võttes aluseks Planeerimisseaduse, Ehitusseadustiku ning Maanteeameti põhimääruse,
kooskõlastame Tartu Maakorralduse OÜ töö nr DP-0161 „Rõuge vald, Rõuge alevik, Aia tn 4
katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneeringu.“
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Soovitame korrigeerida detailplaneeringut, et oleks tagatud Pos 5/LT katastriüksusele jääva
jalgratta- ja jalgtee kastutamise ohutus ning hooldusvõimalused (lume vallitamine, muru
niitmine). Lahendusena võib suurendada Pos5/LT katastriüksuse pindala nihutades selle
elamukruntide poolset piiri Pos1 ja Pos3 suunas või alternatiivse võimalusena määrata
detailplaneeringuga Pos1 ning Pos3 kinnistutele piirete rajamise minimaalse kauguse
Pos5/LT kinnistu piirist.
2. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal
projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, palume Maanteeamet kaasata menetlusse, kui
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis.
Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat käesoleva kirja välja andmise kuupäevast. Tähtaja
möödumisel tuleb planeering Maanteeametile esitada lähteseisukohtade uuendamiseks.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
1. Aia tn 4 dp_seletuskiri_2019_12
2. Aia tn 4 dp_joonis_3_põhij_2019
Tuuli Tsahkna
58508024
[email protected]
2 (2)