47 Sangla-Rõngu tee 47 Sangla-Rõngu tee 47 Sangla-Rõngu tee 47 Sangla-Rõngu tee 47 Sangla-Rõngu tee 47 Sangla-Rõngu tee
(66601:004:0026) km-l 5.98 (66601:004:0026) km-l 5.98 (66601:004:0026) km-l 5.98 (66601:004:0026) km-l 5.98 (66601:004:0026) km-l 5.98 (66601:004:0026) km-l 5.98
MNT ristumine - vesi MNT ristumine - vadak MNT ristumine - survekanal MNT ristumine - reservhülss MNT ristumine - reservhülss2
MNT ristumine - gaas
H=2.05
H=2.43
H=2.13
H=2.30
H=2.30
66601:005:0019H=2.50
H=2.30
66601:005:0019H=2.50
H=1.96
H=2.41
66601:005:0020
66601:005:0019
H=1.65
H=2.01
66601:005:0020
66601:005:0020
66601:005:0020
66601:005:0019
66601:005:0020
66601:005:0020
66601:005:0019
66601:005:0019
proj. mahasõidu proj. mahasõidu proj. mahasõidu
asfaltkate asfaltkate asfaltkate
olemasolev 1,2 1,6 1,6
olemasolev olemasolev olemasolev
asfaltkate asfaltkate asfaltkate asfaltkate
37.50 37.50 37.50 37.50
2,2 3,7
proj. mahasõidu 2,2 proj. mahasõidu proj. mahasõidu 3,8
asfaltkate asfaltkate asfaltkate
37.00 1,2 37.00 37.00 37.00
olemasolev 1,2 36.70
olemasolev 36.70 ≈36.65 36.70 ≈36.65 36.70
asfaltkate Ø450 ≈36.61 asfaltkate
≈36.61≈36.57
Ø450 ≈36.55 Ø110 Ø450 Ø110 Ø450
Ø110 Ø110 Ø110
2.20m
2.28m
Ø110
37.50 36.50 37.50 36.50 36.50 36.50
2.52m
2.5m
2,1 2,2 35.98 ≈35.96
37.00 36.00 35.87 PE De400 hülsitoru 35.87
37.00 36.00 35.86
PE De400 hülsitoru 35.87 ≈35.82
Ø160 36.00 35.85 35.86
≈35.76 36.00 35.85 Ø110 35.86
≈35.80
Joonise number
36.70 Ø200 Ø200 36.70 Ø200 20.50m Ø200 Ø50 Ø200 Ø250 Ø200 Ø250
20.30m
2143_PP_VK-6-02_MNTristumised.dwg
≈36.64 35.66 Ø50 Ø50
1.89m
Ø450 Ø450 35.57 PE De315 hülsitoru
Projekti staadium Töö number
Ø200
VK-6-02
Ø110 22.20m PE hülsitoru De315
2.45m
De225
36.50 36.36
35.50 36.50 35.50 35.50 35.50 22.20m
Põhiprojekt 2143
Ø75
Mapri Ehitus OÜ
Ø75 35.20 Ø110 35.20
35.67 PE De315 hülsitoru
2x75/250 ≈36.63 De225
Töö väljaandmise aeg
20.00m
34.95
Joonise digiaadress
35.88
36.00 35.87
35.00 36.00 35.87
35.00 35.00 35.00
1.47m
2x75/250 35.83
26.02.2020
Ø200 Ø200 Ø200 De200 34.73
PE De160 hülsitoru 35.65 Ø75
20.20m De200
Töö tellija
35.50 34.50 35.50 34.50 34.50 34.50
Mõõtkava
35.36
Ø200
35.10 35.09 34.09
De63 Ø75 Ø75
35.00 De63
35.27
34.00 35.00 34.00 34.00 34.00 33.80
Mhor 1:500 Mhor 1:500 Mhor 1:500 Mhor 1:500 Mhor 1:500 Mhor 1:500 Ø75
X
X
X
X
X
X
X
teemaa piir
teemaa piir
teemaa piir
teemaa piir
teemaa piir
teemaa piir
teemaa piir
teemaa piir
teemaa piir
teemaa piir
teemaa piir
teemaa piir
kaeviku piir
kaeviku piir
kaeviku piir
kaeviku piir
kaeviku piir
kaeviku piir
kaeviku piir
kaeviku piir
kaeviku piir
piir
kaeviku piir
X
X
X
X
X
X
X
G1
Mvert 1:50 Mvert 1:50 Mvert 1:50 Mvert 1:50 Mvert 1:50 Mvert 1:50
X
X
X
X
X
X
X
kaeviku
Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartumaa
K2
X
X
X
X
K1X
X
X
K
K
K
K
K
K
K
X
X
X
X
X
X
X
Rannu biogaasijaama välisvõrgud
G1
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
KAEVU TÄHIS V-15 V-14 KAEVU TÄHIS KVS-10 KVS-9 KAEVU TÄHIS G-12 G-11 KAEVU TÄHIS KS-2 KS-1 KAEVU TÄHIS K1-1 K1-2 KAEVU TÄHIS K1-3 K1-4
OLEMASOLEVA MAAPINNA OLEMASOLEVA MAAPINNA OLEMASOLEVA MAAPINNA OLEMASOLEVA MAAPINNA OLEMASOLEVA MAAPINNA OLEMASOLEVA MAAPINNA
37.00
37.62
37.00
37.63
37.10
37.64
37.10
37.64
37.00
37.60
37.00
37.60
Torustike pikiprofiilid.
Maanteega ristumised
KÕRGUS (m ABS) KÕRGUS (m ABS) KÕRGUS (m ABS) KÕRGUS (m ABS) KÕRGUS (m ABS) KÕRGUS (m ABS)
Selgitus
kinnisel meetodil.
PROJEKTEERITUD PROJEKTEERITUD PROJEKTEERITUD PROJEKTEERITUD PROJEKTEERITUD PROJEKTEERITUD
37.00
37.62
37.00
37.63
37.10
37.64
37.10
37.64
37.00
37.60
37.00
37.60
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)
Vastutav spetsialist
35.10
35.27
34.95
35.20
35.65
35.83
35.20
35.57
34.70
35.10
34.70
35.10
TORU KÕRGUS ÜLALT TORU RENNI KÕRGUS TORU KÕRGUS ÜLALT TORU KÕRGUS ÜLALT TORU RENNI KÕRGUS TORU RENNI KÕRGUS
Joonise nimetus
Objekti aadress
(m ABS) (m ABS) (m ABS) (m ABS) (m ABS) (m ABS)
Töö nimetus
1.96
2.41
2.05
2.43
1.65
2.01
2.13
2.30
2.30
2.50
2.30
2.50
TORU RAJAMISSÜGAVUS TORU RAJAMISSÜGAVUS TORU RAJAMISSÜGAVUS TORU RAJAMISSÜGAVUS TORU RAJAMISSÜGAVUS TORU RAJAMISSÜGAVUS
LANG 0.008 LANG 0.011 LANG 0.008 LANG 0.015 LANG 0.018 LANG 0.018
22.2 22.4 22.5 24.0 22.2 22.2
PIKKUS (m) PIKKUS (m) PIKKUS (m) PIKKUS (m) PIKKUS (m) PIKKUS (m)
/allkirjastatud
/allkirjastatud
digitaalselt/
digitaalselt/
TORU LÄBIMÕÕT PE De63 - 22.2m TORU LÄBIMÕÕT Uponori Thermo Twin 2x75/250 kasuktoru 2x75/250 - 22.4m TORU LÄBIMÕÕT PE De200 - 22.5m TORU LÄBIMÕÕT PE De225 - 24.0m TORU LÄBIMÕÕT PE De315 - 22.2m TORU LÄBIMÕÕT PE De315 - 22.2m
Allkiri
Allkiri
MTR reg nr EP10769210-0001
Projekteerija
E:
[email protected]
TORU ALUS TORU ALUS TORU ALUS TORU ALUS TORU ALUS TORU ALUS
A: Ringtee 12, 50105 Tartu
kinnisel meetodil rajatav kinnisel meetodil rajatav kinnisel meetodil rajatav kinnisel meetodil rajatav kinnisel meetodil rajatav
OÜ KESKKONNAPROJEKT
VAHEKAUGUSED (m) 22.2 VAHEKAUGUSED (m) 22.4 VAHEKAUGUSED (m) 22.5 VAHEKAUGUSED (m) 24.0 VAHEKAUGUSED (m) 22.2 VAHEKAUGUSED (m) 22.2
T: +372 7305 060
Kuupäev
G1
SIRGESTATUD TRASSI SIRGESTATUD TRASSI SIRGESTATUD TRASSI SIRGESTATUD TRASSI K1 SIRGESTATUD TRASSI K SIRGESTATUD TRASSI K
Vastutav spetsialist
G1
Revo Dobozi
K
K
K
K
K
V1 V1 V1 2KV1 2KV1 2KV1 KS1 KS1 KS1
K2
G1 G1 G1 G1
PLAAN PLAAN PLAAN PLAAN PLAAN PLAAN
Janno Erm
G1
G1
Muudatuse nr
Projekteerija
Projekteeris
536EJ19
+ + +
X
+ + +
X K1
V1
X
X K1
V1
X
K1
V1
X
V1
X K1
V1
X
X
K1
V1
1
X
2
K1
G1
X
V1
G1
X
V1
K1
X
G1
1
X
2
K1
X
V1
G1
K1
olemasolev madalpingekaabel
X K1
G1
X
V1
K1
1
K1 X
2
G1
V1
K1
X
X
X
X
K1
X
G1
X
V1
K1
X
G1
K1
V1
K1
G1
K1
K1
K1
K1
V1
G1
G1
K1
V1
G1
K1
V1
G1
K1
V1
G1
+
K1
V1
+
G1
K2
2KV1
X
1
K1 2
V1
+
K1 G1
V1
+
K1 G1
1 V1
X
G1
X 2
2
V1 K
1 1
G KV
X
X
2
K1
+
+
X
X
2K 2
V1 K
G1
X
1
V
K1
+
X
X
:
+
K2
olemasolevad madalpingekaablid
1
G
X
V1
X
2K
K1
V1
X
+
1
G
K2
Kattetaastus:
+
X
1
X
G 2KV1
1 V
- Ol.olev reoveekanalisatsioon
X
- Ol.olev sademeveekanalisatsioon
+
X
K1
- Asfaltkate,kahekihiline
+
2K V1 2
- Ol.olev veetorustik
K
X
G V1
X
1
1
X
- Ol.olev madalpingekaabel
+
2
+
- Ol.olev keskpingekaabel - Haljastus
G1
X
2KV1
V1
K2
K1
X
+
+
G1
X
- Ol.olev sidekaabel - Betoonkate
V1
2KV1
+
K2
K1
- Ol.olev sidekanal
X
+
G1
- Ol.olev ELASA sidetrass
X
1
2
- Ol.olev soojatorustik
- Ol.olev gaasitorustik - Kruuskate
X
X
G1 2KV
+
- Kinnistu piir
V1 SK11
X
+
X
X
Projekteeritud kommunikatsioonid :
1
K2
K
K2
G1
X
X
- Proj. isevoolne olmereovee kanalisatsioon
+
X
K2
2K1V K1
V S
+
X
X
K2
X
- Proj. survekanalisatsioon
K2
1
K1
X
G1
- Proj. vadaku survekanalisatsioon 2xDe75 250mm kasuktorus
X
K2 1 K1
Uue perspektiivse puurkaevu
X
+
K1
- Proj. veetorustik
X
X
K1
+
2 K1
asukoht - Proj. gaasitorustik
X
K1
X
G1
- Proj. sademevee kanalisatsioon
X
X
V1 SK1
K2
- Proj. sademevee rennkanal
K1
X
+
X
2KV1
X
X
+
G1
X
X
- likvideeritav torustik
X
X
1
V1
- torustiku sulgemiskoht
K2
+
K1
X
X
X
X 2
+
X
- likvideeritav objekt
X
X
G1
X
X
X
- Proj. torustiku soojustus
SK1K1
X
X
X
+
2KV1
K2
De160 L=26.5 m i=0.01
X
V1
Ristumisel 5.98 km-l torustikud
+
- Proj. kanalisatsiooni kontrollkaev
X
X
X
G1
rajatakse kinnisel meetodil.
X
Ettevaatust!
X
+
X
SK1K1
X
V1 - Proj. maakraan/siiber
K2
2KV1
ELA SA sidetrass
+
V1
X
V1
X
G1
V1
X
X
V1
Kinniselt rajatavate V1
X
K2 K1
X
+
2
SK1V1
X
torustike jaoks K2 K1 1
X
SK1V1
+
K2 K1 2KV1 G1
SK1 V1
X
lahtikaevamise koht X K1 1 2KV1 G1
olemasolevad madalpingekaablid - Proj. reovee-
SK V1 2KV1 G1
G1
2KV1 G1 pumpla koos kujaga
X
K2 V1
X
X
V1
+
X
1 G1
V1 2KV1 K1 2 1
X
+
V1 G1 SK
X
K2
1
X
V1 2KV1 2
2KV1 K2
X
G1 K1
X
G1
X
2KV1
G1 KS1
+
1 G1 KS1
KS
KS1
+
2
1
X
1
2KVV1
G1
X
+
X
KS1
G1
V11
2KV
X
+
X
G1
KS1
2KVV1
1
6, UTI
X
+
m
Kaeviku piir
h= AH
0
M
X
G1
1
KS
2KVV1
X
(Kalmis
1
+
G1
X
1
tu )
X
2
+
X
Muudatuse nr Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus
V1
1 1
G KS
V1
2K
X
Projekteerija
+
V1
G1
X
1
KS
V1
2K
X
m E
50 N
1
G
KS 1
3, OO
V
1
X
h= EH
V1
H
2K
VA
X
1
G
G Kalmistu Joonise nimetus
KS 1
1
V
1
X
Katete taastamise asendiplaan. 26.02.2020
V1
6, UTI
12938 A: Ringtee 12, 51013 Tartu
2K
1
m
G
G
h= AH
1
X
0
T: +372 7305 060 Tootmishoone kinnistu.
M
G KS 1
Joonise digiaadress
V
1 1
E:
[email protected]
X
G
V1
1
MTR reg nr EP10769210-0001
2K
X
KS V1
G
Projektijuht Allkiri Objekti aadress Projekti staadium
1
1
1
G
X
G
1 2
1
Janno Erm 2143
11
X
Projekteeris Allkiri Joonise number
KSKV
1
21
G
V
G
1
Anne Visnapuu 1:500
X
1
V1
G
X
2K
:
Kattetaastus:
- Ol.olev reoveekanalisatsioon
- Ol.olev sademeveekanalisatsioon
Sand
filters
- Ol.olev veetorustik - Haljastus
- Ol.olev madalpingekaabel
- Ol.olev keskpingekaabel
8.0
000
MAHUTI MAHUTI - Ol.olev sidekaabel
h= 6,0 m h= 6,0 m - Ol.olev sidekanal
Ri ra
st
- Ol.olev ELASA sidetrass
um jata
- Ol.olev soojatorustik
ise kse
l5 k
- Ol.olev gaasitorustik
.9 inn
8
- Kinnistu piir
km isel
-l me
VAHEHOONE
Projekteeritud kommunikatsioonid :
to e
h= 3,50 m
ru to
st dil
- Proj. isevoolne olmereovee kanalisatsioon
iku .
d
- Proj. survekanalisatsioon
G1
- Proj. vadaku survekanalisatsioon 2xDe75 250mm kasuktorus
- Proj. veetorustik
NT
- Proj. gaasitorustik
- Proj. sademevee kanalisatsioon
G1
2KV1
KS1
V1
ECSB
H = 19.30 m CSTR
H = 15.47 m
- likvideeritav torustik
G1
- torustiku sulgemiskoht
- likvideeritav objekt
2KV1
V1
KS1
- Proj. torustiku soojustus
G1
De160 L=26.5 m i=0.01
- Proj. kanalisatsiooni kontrollkaev
V1
2KV1
KS1
G1
- Proj. maakraan/siiber
V1
2KV1
G1
KS1
G1
V1
V11
2KV1
KS1
2KV
V11
2KV KS1G1
V11
G1
V1
2KV1
V1
2KV1
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 2KV KS1 G1
2KV1 2KV1 2KV1 2KV1 2KV1 2KV1 2KV1 V1 V1 V1 V1 V1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 2KV1 2KV1 2KV1 2KV1 2KV1
2
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 G1
KS1
1
2
1
1
G1 G1 G1 G1 G1 G1
2
G1 G1 G1 G1
V1
X X X X X X X X X X X X X X X X X X
X X X X X X X X X X X X X X X X X X
Muudatuse nr Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus
Projekteerija
Joonise nimetus
A: Ringtee 12, 51013 Tartu Katete taastamise asendiplaan. 26.02.2020
T: +372 7305 060 Biogaasijaama kinnistu. Joonise digiaadress
E:
[email protected]
MTR reg nr EP10769210-0001
Projektijuht Allkiri Objekti aadress Projekti staadium
Janno Erm Eelprojekt 2143
Projekteeris Allkiri Joonise number
Anne Visnapuu 1:500
536EJ19
+ + +
X
+ + +
X K1
V1
X
X K1
V1
X 70 K1 X
De160 L=40.7m
V1
X K1 i=0.00
V1
V1
X X K1
V1
1
X
2
K1
De200 L=15
G1
X
De
V1
16
i=0 0 L
.01 =2.
.4m
50 8m
G1
X
V1
K1
X
G1
1
X
2 2
1
1 2
K1
De200 L=12.6m
X
V1
G1
K1
olemasolev madalpingekaabel
De160 L=38.9m
X
i=0.0100
K1
G1
X
V1
K1
1
K1 X
De63 L=31.4m
2
De160 L=31.7m
G1
i=0.0067
V1
K1
X
X
X
X
K1
X
G1
X
V1
K1
X
G1
K1
V1
K1
2
De160 L=20.1m 1
i=0.0140
G1
2 K1
3 K1
K1
1
De200 L=50.9m
K1
V1
G1
G1
K1
V1
De160 L=30.6m
De63 L=31.4m
D
G1
i=0.0067
K1
V1
G1
i=0.0L=1.2m
K1
V1
193
0
G1
De25
+
2
K1
V1
1
+
De25 =18.6m
G1
0 L K2 De160 L 67
2KV1
23
i=0.0 =10.7m i=0.00
2
100 1
X
1
1 K1 2
2 V1
+
3 K1 G1
22 V1
+
1 K1 G1
1 V1 8.9m
De63 L=1
X
1 G1
X 1
=18.5m
2 De200 L
2
V1 K
1 1
G KV
0.0 =2 0 m
X
X
i= L 010 4.4
2
K1
+
7 m
16 0. =2
06 1.2
+
X
De i= 50 L
X
2x 63 L 21K 2
1.9 3 9m
2
V1 K
De
/2 32 G11
0
X
=3 45 9.
V
20 i= 50 .0m
1
0 L 0.0 L=
K
m
+
X
X
75 =
+
De
K2
25 olemasolevad madalpingekaablid
De1
G
i=0 0 L= X
V1
X
2K
K1
. 5
V1
2 017 .8m
De
0 X 2
+
1
2
1
G
i= 50 G1 2KV1 K2
+
1
3
X
X 0.0 =11 0 m
2 3 1
i= 0 L.010 8.7
1
X
K 067 .1m
V
- Ol.olev reoveekanalisatsioon
9 .8m
16i=0 0 L=
1
X
03 12
- Ol.olev sademeveekanalisatsioon
25
0.0 L=
+
X
De
1
K 1 K
+
2 V 2
- Ol.olev veetorustik
/2
De
G V1
75
X
1
2x
22
2 1
X
- Ol.olev madalpingekaabel
+
11
1 2
+
- Ol.olev keskpingekaabel
G1
X
De250 L=18.0m
De160 L=17.7m
2KV1
V1
i=0.0100
2x75/250 L=15.5m
K2
K1
De63 L=15.8m
X
+
i=0.0067
De200 L=15.1m
+
i=0.0040
G1
X
- Ol.olev sidekaabel
V1
2KV1
+
K2
K1
- Ol.olev sidekanal
X
+
G1
- Ol.olev ELASA sidetrass
X
2 1
22 1 2
- Ol.olev soojatorustik
2
- Ol.olev gaasitorustik
X
X
G1
11
+
1
- Kinnistu piir
2x7 i=0.0 =15.6 13.5m
23
2K1 K1
De2 0 L=
V S
X
+
1
V1
5/25 249 m
X
De6De250 .0160 1
X
Projekteeritud kommunikatsioonid :
K2 e160 L 067 m
00 L 15.6
K1
K2
D i=0.0=14.5
De2Xi=0.010
3 L L=
G1
De2
=15 m
50
X
i=0
50 L 0
i=0 L=27. - Proj. isevoolne olmereovee kanalisatsioon
+
X
K2 K1 K1
.8m
.008 1m R20
2K1V K1
=15
V S
+
0 K2 K2
X
X
K2
X
- Proj. survekanalisatsioon
K2
1
- Proj. reovee-
.0m
K1
X
KS1 KS1
G
2
.8m
De160 L=27 1 2KV1 2KV1 - Proj. vadaku survekanalisatsioon 2xDe75 250mm kasuktorus pumpla koos kujaga
X
K2 2 1
i=0.0100 K1 K1
Uue perspektiivse puurkaevu
X
+
m 2
De160 L=7.9 2 3 3 4 - Proj. veetorustik
X
V1 V1
X
K1
i=0.0070
+
2 1 2 K1
1
asukoht G1 G1 - Proj. gaasitorustik
X
K1 1
X
1
De160 L=24.2m
G1
- Proj. sademevee kanalisatsioon
X
SK1 SK1
X
V1 SK1
2x75/250 L=11
De250 L=9.9m
K2
- Proj. sademevee rennkanal
i=0.0067
K1
De200 L=10.2m
De63 L=13.1m De63 L=
X
+
i=0.0160
X
2KV1
i=0.0052
X
X
+
G1
X
X
X X X - likvideeritav torustik
X
X
1
V1
43
- torustiku sulgemiskoht
.6m
K2
5
+
K1
2
X
X 2
X
X m 1
2
+
X
4.
0 - likvideeritav objekt
De250 L=15.5m
X
X 1
L= 100
G1
0 .0
X
i=0.0160 G1
X
X 6
1 0
De i=
- Proj. torustiku soojustus
SK1K1
X
2x75/250 L=15
X
X
De250 L=24.1m
+
De200 L=17.3m
13.1m
2KV1
K2
De160 L=26.5 m i=0.01
X
V1
Ristumisel 5.98 km-l torustikud
+
i=0.0100
i=0.0059
- Proj. kanalisatsiooni kontrollkaev
X
X
X
rajatakse kinnisel meetodil.
X
Ettevaatust! =23.6m
X
+
X
SK1K1
X
De250 L0120
.2m
V1 - Proj. maakraan/siiber
K2
2KV1
ELA SA sidetrass i=0. L=27.5m
+
V1
X
60 V1 34.2m
De1 De63 L=
X
i=0.0067
G1
V1
X
2
X
1 2 V1
2
Kinniselt rajatavate De 1
V1
X
1 2
20 De63 L=8.6m K2 K1
X
+
1 2
0 SK1V1
X
torustike jaoks 2 i=
0.0 L=1 =9.2m
K2 K1 1
X
SK1V1
75/250 L87
+
7,4m 2x 2 K2 K1 2KV1 G1
22.2m 1 07 4.9 SK1 V1
X
lahtikaevamise koht De63 L= L=22.4m 0 m X i=0.04=7.9m 2 21 K1 1 2KV1 G1
olemasolevad madalpingekaablid
L SK V1 2KV1 G1
2x75/250 0178 De200 1
1 G1
2KV1 G1
X
0. K2 2 V1
X
i= =27.0m
X
V1 1
De250 L0160
+
=22.5m V1
X
1
De200 L
G1
1 2 2KV1 K1 2 1 i=0. e63 L=31.1m
X
+
SK
V1 G1 D L=31.1m
X
K2
1
X
2KV1
2x75/250 0129
2
V1 K2
2KV1
X
G1 1 K1 i=0.
X
G1
X
2 2KV1 2
2
=32 .4 m
KS1 6m De200 L
0 m
G1
15. 1
+
2 3
12 1.6
1
1 G1 KS1
=24.0m
1
L= 7 .4m
KS
De225 L0154 60 .006
0.0 1
KS1 10
+
i= 0 L=
22 1 1
1
i=0.
e
D D i=0 12 L= 60
50 0.01
X
D
1
1 2
25
2KVV1
D D D e i=
De
G1
D D
10 .7m
X
D
D i=
+
e2 0
0.0 =2
D
0
25 .01
i= 0 L
.9m
L= 52
X
25 L 051 .4m
00 L G1S1
25
8m
6.
=26
K
V11
6m
De
De2 i=0.0 L=27
2KV
.001 9m
5/25 28.
X
i=0 =24.
3,4m
2x7 e63 L=
+
0
0
De2
X
D
G1
KS1
KV 1
1
2 V
6, UTI
X
+
m
Kaeviku piir
h= AH
0
M
X
G1
1
KS
2KVV1
X
(Kalmis
1
+
G1
X
22
1
tu )
X
11
2
+
X
Muudatuse nr Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus
V1
1 1
G KS
V1
2K
X
Projekteerija
+
V1
G1
X
1
KS
V1
m
0.0 =3 20 7.0
20 1 KS V1 i= 25 L0.00 L=3 m
2K
2 = 0 .5
X
8.2 G 2KV 10 .1m
De i5/25 =37
m E
50 N
1
G
0 8
KS 1
3, OO
7 L
m 1 1 V
1
2x e63
X
h= EH
D
H
VA
X
G
1
Kalmistu Joonise nimetus
0L 1
X
=3
Torustike asendiplaan. 26.02.2020
V1
6, UTI
12938 A: Ringtee 12, 50105 Tartu
2K
m
De G
G
h= AH
1
X
0
T: +372 7305 060
M
G KS 1
Joonise digiaadress
V
1 1
E:
[email protected]
X
G
V1
1
MTR reg nr EP10769210-0001
2K
X
D
KS V1
G e2
1 00 Vastutav spetsialist Allkiri Objekti aadress Projekti staadium
1
1
G
2
L=
X
40 21 /allkirjastatud
.4
G m
1
1
12
Janno Erm digitaalselt/ 2143
11
X
Projekteeris Allkiri Joonise number
KSKV
1
21
G
V
G
1 /allkirjastatud
Revo Dobozi 1:500
X
.8m
digitaalselt/
5
=1
0 L G1
V1
X
2K
20
De
- Ol.olev reoveekanalisatsioon
- Ol.olev sademeveekanalisatsioon
Sand
filters
- Ol.olev veetorustik
- Ol.olev madalpingekaabel
- Ol.olev keskpingekaabel
8.0
000
MAHUTI MAHUTI - Ol.olev sidekaabel
h= 6,0 m h= 6,0 m - Ol.olev sidekanal
Ri ra
st
- Ol.olev ELASA sidetrass
um jata
- Ol.olev soojatorustik
ise kse
l5 k
- Ol.olev gaasitorustik
.9 inn
8
- Kinnistu piir
km isel
-l me
VAHEHOONE
Projekteeritud kommunikatsioonid :
to e
h= 3,50 m
ru to
st dil
- Proj. isevoolne olmereovee kanalisatsioon
iku .
K1 K1
d
K2 K2
KS1 KS1 - Proj. survekanalisatsioon
G1
2KV1 2KV1 - Proj. vadaku survekanalisatsioon 2xDe75 250mm kasuktorus
V1 V1 - Proj. veetorustik
NT
G1 G1 - Proj. gaasitorustik
SK1 SK1 - Proj. sademevee kanalisatsioon
G1
2KV1
KS1
V1
ECSB
H = 19.30 m CSTR
H = 15.47 m
X X X - likvideeritav torustik
G1
- torustiku sulgemiskoht
- likvideeritav objekt
2KV1
V1
KS1
De63 L=33.8m
- Proj. torustiku soojustus
2x75/250 L=34.3m
De225 L=34.9m
De200 L=40.4m
G1
De160 L=26.5 m i=0.01
i=0.0043
i=0.0046
- Proj. kanalisatsiooni kontrollkaev
V1
2KV1
KS1
G1
- Proj. maakraan/siiber
V1
2KV1
G1
KS1
m
28.8 m
3 L= 27.4
De6 250 L= 1
/ 5
2x75 i=0.0024.9m
G1
=
25 L 0
V1
De2 i=0.001 V11
2KV1
KS1
De63 L=37.5m 2KV
De63 L=25.2m De63 L=39.5m 2x75/250 L=37.0m V11 m
2KV KS1G1 =26.9
2x75/250 L=23.4m 2x75/250 L=40.8m i=0.0020 00 L
i=0.0020 De225 L=38.1m V11 De2
G1
i=0.0020
L=6.3m
1
V1 V1 V1 V1 V1 V1 i=0.0010 2KV KS1 G1
2
V1
1
V1
De63 1
2KV1 V1 V1
1
2
2KV1 2KV1 2KV1 2KV1 2KV1 2KV1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
1
2
2
2KV1
2 2 1
KS1 2KV1 2KV1
1
KS1
2
KS1 2KV1 2KV1
1 1 2
KS1 KS1 KS1 KS1 2KV1 2KV1
2
1 2
KS1
2 1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 G1
KS1
1
De225 L=25.3m De225 L=38.4m G1 G1 G1 G1 G1 G1 G1 G1 G1 G1
V
i=0.0019 i=0.0010 De200 L=15.8m De200 L=38.2m
X X X X X X X X X X X X X X X X X X
X X X X X X X X X X X X X X X X X X
Muudatuse nr Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus
Projekteerija
Joonise nimetus
A: Ringtee 12, 50105 Tartu Torustike asendiplaan. 26.02.2020
T: +372 7305 060
Joonise digiaadress
E:
[email protected]
MTR reg nr EP10769210-0001
Vastutav spetsialist Allkiri Objekti aadress Projekti staadium
/allkirjastatud
Janno Erm digitaalselt/ Eelprojekt 2143
Projekteeris Allkiri Joonise number
/allkirjastatud
Revo Dobozi digitaalselt/ 1:500
Rannu biogaasijaama välisvõrgud
Põhiprojekt. Töö nr. 2143
Aadress: Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartumaaˇ 26.02.2020
SISUKORD:
1. ÜLDANDMED ................................................................................................................................................. 2
1.1 Projekteerimistöö piiritlus ..................................................................................................................... 2
2. VEETORUSTIK................................................................................................................................................. 6
2.1 Olemasolev veevarustus ........................................................................................................................ 6
2.2 Projekteeritud veevarustus .................................................................................................................... 6
2.3 Torustiku materjal ja seadmed .............................................................................................................. 6
2.4 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped ..................................................................................... 7
2.5 Veetorustiku paigaldusnõuded .............................................................................................................. 8
3. ISEVOOLNE REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK ......................................................................................... 8
3.1 Olemasolev ............................................................................................................................................ 8
3.2 Projekteeritud reoveekanalisatsioon ..................................................................................................... 8
3.3 Torustikud ja kaevud ............................................................................................................................. 8
3.4 Kanalisatsioonitorustiku paigaldusnõuded ........................................................................................... 9
4. VADAKU SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK ................................................................................................ 9
4.1 Projekteeritud survekanalisatsioon ....................................................................................................... 9
4.2 Torustiku materjal ja seadmed .............................................................................................................. 9
4.3 Survetorustiku paigaldusnõuded ........................................................................................................... 9
5. TÖÖSTUSREOVEE SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK ................................................................................. 9
5.1 Projekteeritud survekanalisatsioon ....................................................................................................... 9
5.2 Torustiku materjal ja seadmed .............................................................................................................. 9
5.3 Survetorustiku paigaldusnõuded ......................................................................................................... 10
6. TÖÖSTUSREOVEE KANALISATSIOONIPUMPLA ............................................................................................ 10
6.1 Projekteeritud reoveekanalisatsioonipumpla ...................................................................................... 10
6.2 Pumpla korpuse materjalid ................................................................................................................. 10
6.3 Pumpla ankurdamine .......................................................................................................................... 10
6.4 Pumpla luugistik ja soojustus .............................................................................................................. 11
6.5 Pumpla kasutatavad materjalid ja konstruktsioon.............................................................................. 11
6.6 Nõuded pumba valikule ....................................................................................................................... 12
6.7 Pumplate elektrivarustus, juhtimis- ja automaatikaseadmed............................................................. 12
6.8 Pumplate ühendamine elektrivarustussüsteemiga ............................................................................. 12
6.9 Reoveepumplate katsetamine ............................................................................................................. 12
6.10 Nõuded haljastusele, teedele .............................................................................................................. 13
7. BIOGAASITORUSTIK ..................................................................................................................................... 13
7.1 Projekteeritud biogaasitorustik ........................................................................................................... 13
8. VÄLISTORUSTIKE EHITUSTÖÖD .................................................................................................................... 13
8.1 Üldised juhised ja nõuded ehitustööde teostamiseks .......................................................................... 13
8.2 Üldist.................................................................................................................................................... 13
8.3 Ehitustööde korraldamine ................................................................................................................... 14
8.4 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused ................................................. 14
8.5 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ......................................................................................... 14
8.6 Kaeviku mõõdud .................................................................................................................................. 15
8.7 Torustiku paigaldus ja kaeviku täide ................................................................................................... 16
8.8 Torustiku soojustamine ....................................................................................................................... 16
8.9 Veetõrje ehituskaevikust ..................................................................................................................... 17
8.10 Torustike rajamine kinnisel meetodil ................................................................................................... 17
8.11 Ehitustööde kvaliteet ........................................................................................................................... 17
8.12 Mahajäetavad torustikud ja kaevud ................................................................................................... 18
9. OLEMASOLEVATE JA VAREM VALMISEHITATUD EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE ........................ 18
10. ELA SA SIDEKANALISATSIOON .................................................................................................................. 19
11. OLEMASOLEVAD MADALPINGEKAABLID ................................................................................................. 19
12. KATSETUSED JA TEOSTUSJOONISED ........................................................................................................ 19
12.1 Survetorude katsetamine .................................................................................................................... 19
12.2 Isevoolsete torude katsetamine .......................................................................................................... 20
12.3 Teostusmõõdistamine ......................................................................................................................... 20
13. TEEKATETE JA HALJASTUSE TAASTAMINE ................................................................................................ 20
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2143_PP_VK-3-01_seletuskiri Lk 1/23
Rannu biogaasijaama välisvõrgud
Põhiprojekt. Töö nr. 2143
Aadress: Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartumaaˇ 26.02.2020
13.1 Asfaltkatte taastamine ........................................................................................................................ 21
13.2 Betoonkatte taastamine ...................................................................................................................... 21
13.3 Kruuskatte taastamine ........................................................................................................................ 21
13.4 Haljastuse taastamine ......................................................................................................................... 21
14. KESKKONNAKAITSEMEETMED JA JÄÄTMEKAVA ...................................................................................... 22
14.1 Jäätmekäitlus....................................................................................................................................... 22
1. ÜLDANDMED
1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Käesoleva projektiga on koostatud Kaarlijärve meierei kinnistutel seoses OÜ Estover
Piimatööstuse tootmishoone juurdeehituse ja biogaasijaama rajamisega välisvõrkude
projekteerimise põhiprojekt Kaarlijärve külas Mapri Ehituse OÜ tellimusel.
Projekteeritav ala asub Kaarlijärve külas, Elva vallas, Tartu maakonnas.
Asukoha skeem
Projekteeritav ala hõlmab Kaarlijärve külas järgmisi kinnistuid:
• Kaarlijärve meierei (66601:005:0019)
• Kaarlijärve meierei (66601:005:0020)
• 47 Sangla-Rõngu tee (66601:005:0026)
1.1.1 Lähtematerjalid
• Tellija lähteülesanne.
• Elva Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused. 14.05.2019 korraldus nr
2-3/431.
• Maanteeameti poolt Elva vallas, Kaarlijärve külas Kaarlijärve meierei kinnistul asuva
meierei laiendamise projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine märkustega.
09.05.2019 nr 15-2/19/17797-5.
1.1.2 Teised antud tööga seotud projektid
• „Rannu tootmishoone juurdeehitus“ Mapri Ehitus OÜ. Töö nr P-19-24. Eelprojekt.
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2143_PP_VK-3-01_seletuskiri Lk 2/23
Rannu biogaasijaama välisvõrgud
Põhiprojekt. Töö nr. 2143
Aadress: Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartumaaˇ 26.02.2020
• „Biogaasijaam“. Mapri Ehitus OÜ. Töö nr P-19-51. Eelprojekt.
• „Estoveri Piimatööstus AS Rannu tootmishoone juurdeehitus. Teede-ehituslik osa“.
E.Jahhu Projektbüroo OÜ. Töö nr 536EJ19. Põhiprojekt.
1.1.3 Ehitusuuringud
• Topo-geodeetilised uurimistööd. Kobras AS, töö nr 2020-007, jaanuar 2020
1.1.4 Normdokumendid
Projekteerimisel ja ehitamisel järgitavate seaduste, määruste, normide ja standardite
loetelu:
• Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 17.07.2015 nr.97 Nõuded ehitusprojektile
– Riigi Teataja
• Ehitusseadustik - Riigi Teataja
• Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus – Riigi Teataja
• Jäätmeseadus - Riigi Teataja
• Veeseadus – Riigi Teataja
• Muinsuskaitseseadus – Riigi Teataja
• Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus 26.07.2013 nr.49 Ehitusmaterjalidele ja -
toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord – Riigi
Teataja
• Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus 03.08.2015 nr.101 Tee ehitamise
kvaliteedi nõuded – Riigi Teataja
• Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele 14.04.2016 nr.34 Topo-geodeetilisele
uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded – Riigi Teataja
• Keskkonnaministri määrus 16.12.2005 nr.76 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi
ulatus – Riigi Teataja
• Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 25.06.2015 nr.73 Ehitise kaitsevööndi
ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded –
Riigi Teataja
• EVS 843:2016 „Linnatänavad“
• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“
• EVS 835:2014 „Hoone veevärk“
• EVS 846:2013 „Hoone kanalisatsioon“
• EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“
• EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“
• EVS 812-6:2012/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa nr.6: Tuletõrjeveevarustus“
Ehitustöödel peab järgima kvaliteedinõudeid, mis tulenevad järgmistest juhendmaterjalidest:
• Hoone tehnosüsteemide RYL2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1“
• InfraRYL 2006 „Infrarakentamisen yleiset laaduvaatimukset. Vesihuolto”
• RIL 77-2013 “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend”
• MAARYL 2010 “Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd“
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2143_PP_VK-3-01_seletuskiri Lk 3/23
Rannu biogaasijaama välisvõrgud
Põhiprojekt. Töö nr. 2143
Aadress: Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartumaaˇ 26.02.2020
• EVS-EN 1610:2015 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“
Projekteerimisel on arvestatud tehnoseadmete planeeritavaks kasutuseaks:
Kanalisatsiooni- sademevee- ja drenaažikaevud, liivapüüdurid, õlipüüdurid 40 aastat
Torustikud 40 aastat
Kaitseseadmed ja – ventiilid 10 aastat
Planeeritud kasutusiga on määratud juhendi KH 90-40016-et „Planeeritavad kasutusead ja
normatiivsed korrashoiuperioodid” alusel, mis põhineb heal ehitus- ja kinnisvarahooldus-
tavadel.
1.1.5 Täiendavad kriteeriumid
• Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8
m toru peale.
• Olemasolevate teadmata kõrgusega reoveetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse
1.5 m toru peale.
• Olemasolevate teadmata kõrgusega survekanalisatsioonitorude sügavuseks maapinnast
arvestatakse 1.8 m toru peale.
• Olemasolevate teadmata kõrgusega soojatorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,3
m toru/küna alla.
• Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast
arvestatakse sõiduteede all 1,0 m ja väljaspool sõiduteed 0.7 m kaablite peale.
• Olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorustiku sügavuseks maapinnast arvestatakse
10 m toru peale.
• Olemasolevate teadmata kõrgusega drenaažitorustiku sügavuseks maapinnast
arvestatakse 1,1 m toru peale.
Juhul kui olemasolevad teadmata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel
asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel
projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist Töövõtja kulul.
1.1.6 Muinsuskaitse
Projekteeritud torustikud asuvad vahetus läheduses Kaarlipõllu kinnistul asuvale
kultuurimälestise alale „Kalmistu“, reg nr 12938.
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2143_PP_VK-3-01_seletuskiri Lk 4/23
Rannu biogaasijaama välisvõrgud
Põhiprojekt. Töö nr. 2143
Aadress: Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartumaaˇ 26.02.2020
Väljavõte Maa-ameti Kultuurimälestiste kaardirakendusest
1.1.7 Maaparandussüsteemid
Projekteeritud torustikud asuvad maaparandussüsteemide Tamme Polder ja Tamme peakraav
vahetus läheduses. Tamme peakraavi maanteega ristuv truup on eesvooluks Kaarlijärve meierei
kinnistul olemasolevale sademeveetorustikule.
Väljavõte Maa-ameti Maaparandussüsteemide kaardirakendusest
1.1.8 Juhised maantee alas ehitamisel
Projektiga kavandatakse tehnovõrkude ehitust teemaal ja teekaitsevööndis järgnevas ulatuses:
1. Riigitee nr 47 Sangla-Rõngu tee:
• 6 erinevat torustiku ristumist maanteega km-l 5.98 – kinnisel meetodil
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2143_PP_VK-3-01_seletuskiri Lk 5/23
Rannu biogaasijaama välisvõrgud
Põhiprojekt. Töö nr. 2143
Aadress: Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartumaaˇ 26.02.2020
Maanteega ristumised on ette nähtud rajada kinnisel meetodil, v.a. stardi/lõpu kaeviku
asukohad, vt asendiplaan.
Torustike rajamisel riigimaantee teemaal tuleb arvestada järgnevate nõuetega:
• Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile
vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga teemaale tehnovõrgu
ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete
tööde teostamiseks vajaliku teehoiuväliste tööde loa väljastamiseks.
• Töövõtja peab taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist teehoiuväliste
tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja nõusoleku
ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse
osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt.
• Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest
nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
• Peale tööde lõppu anda Maanteametile üle teostusdokumentatsioon vastavalt Maanteeameti
tingimustele.
Lisaks eeltoodule järgida Maanteeameti poolt väljastatud projekteerimis- ja ehitustööde
nõudeid.
Katete taastamisel tuleb arvestada kehtivaid Maanteeameti juhiseid ja nõudeid. Torustike
ehitamisel teealal eelistada kitsast toestusega kaevikut ning ehitustöödega
asfalteeritud/pinnatud teele võimalusel mitte minna ning teekatet ei tohi kahjustada
ehitustööde käigus.
Kaarlijärve Meierei kinnistu mahasõidu teeprojekti lahendus on koostatud eraldi projektiga
(„Rannu Tootmishoone juurdeehitus“, Töö nr P-19-24 Mapri Ehitus OÜ). Antud projektis on
arvestatud, et torustike projekt ja teeprojekt lahendatakse samal ajal ühe tööna ning antud
projektis nimetatud projektiga kattuval alal eraldi katete taastamist ette ei nähta.
2. VEETORUSTIK
2.1 Olemasolev veevarustus
Kaarlijärve meierei kinnistul asuv olemasolev OÜ Estover Piimatööstuse tootmishoone saab
olemasoleva vee kinnistul asuvast olemasolevast puurkaevust, mis asub kinnistu põhjaosas.
Kõigi kinnistul asuvate olemasolevate veetorustike paiknemine ja läbimõõdud on teadmata.
2.2 Projekteeritud veevarustus
Kaarlijärve meierei tootmishoone kinnistule on projekteeritud uus veetorustik olemasoleva
puurkaevu juurest kuni teiselepoole maanteed projekteeritava Biogaasijaama hooneni. Lisaks
on projekteeritud veetorustik perspektiivse uue puurkaevu suunda Kaarlijärve meierei
tootmishoone kinnistu kagunurgas.
Projekteeritud torustiku ristumine maanteega on ette nähtud rajada kinnisel meetodil ning
tuleb paigaldada kaitsehülssi (vastavalt Maanteeameti nõuetele) (vt pikiprofiilid VK-6-01).
Projektalas võivad asuda olemasolevad töös olevad veetorustikud ning nendega
ümberühendamise vajalikkus selgub ehitustööde käigus koostöös Tellija ja kinnistuomanikuga.
Torustike paiknemine ja läbimõõdud on näidatud asendiplaanil VK-4-01, veesõlmede skeemid
on toodud joonisel VK-7-01.
2.3 Torustiku materjal ja seadmed
Veetoru materjaliks on PE100 survetorud PN10/SDR17, mis vastab standardile EVS-EN 12201.
Kinnise meetodiga rajatav survetoru peab olema paigaldatud PE kaitsehülssi või olema PE RC
materjalist toru PP kaitsekattega, mis omab kvaliteedi sertifikaati PAS1075 Type 3.
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid).
Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud
kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne).
Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike.
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2143_PP_VK-3-01_seletuskiri Lk 6/23
Rannu biogaasijaama välisvõrgud
Põhiprojekt. Töö nr. 2143
Aadress: Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartumaaˇ 26.02.2020
PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega.
PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega
ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega).
Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava
epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677.
2.4 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped
2.4.1 Nõuded maakraanidele DN20-DN50:
• Kasutada PE-otste ja elektrikeevisühendusega maakraane;
• Surveklass vähemalt PN10;
• Toodetud vastavalt standarditele EN 1171; EN 1074-1 ja -2;
• Hüdrauliliselt testitud vastavalt standardile EN 12266;
• Korpuse ja kaane materjal – tempermalm GGG50;
• Siibri spindli materjal peab olema roostevaba teras. Pressrullitud keere DIN 103;
• Kiilu sees olev juhtmutri materjal peab olema tsingikaokindlast messingust CW602N või
CW626N ja kaetud vulkaniseeritud EPDM kummiga;
• Spindlitihenditena peab olema kasutatud kolme erinevat tihendit:
a) Ülemine NBR kummitihend, mis kaitseb mustuse ja tolmu eest;
b) NBR O-ring 2+2 ja polüamiidtihend, mis välistab kontakti roostevaba spindli ja
tempermalmist korpuse vahel;
c) EPDM kummist mansett ehk survetihend.
• Korpus peab olema kaetud epoksiidvärviga 250 µm, vastavalt DIN 30677-2;
• Siibri korpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon:
a) Tootja nimi või logo;
b) Toote number;
c) Nimiläbimõõt DN ja muhvil toru läbimõõt De (mm);
d) Surveklass (PN);
e) Korpuse materjal.
• Korpuse kaane kinnistuspoldid peavad olema roostevaba teras (A2) ja kaetud sulavaha või
veekindla korgiga.
2.4.2 Kummikiilsiibrid DN50 – DN600:
• Surveklass vähemalt PN10;
• Toodetud vastavalt standarditele EN 1171; EN 1074-1 ja -2;
• Hüdrauliliselt testitud vastavalt standardile EN 12266;
• Korpuse ja kaane materjal – tempermalm GGG40 (EN-GJS-400) või GGG50 (EN-GJS-500);
• Äärikute konstruktsioon ja mõõdud vastavalt standardile EN 1092-2 (PN 10);
• Mõõtmed peavad vastama standardile EN 558, GR14 (DIN F4);
• Siibri spindli materjal peab olema roostevaba teras. Pressrullitud keere DIN 103;
• Kiilu sees olev juhtmutri materjal peab olema tsingikaokindlast messingust CW602N või
CW626N;
• Kiil tempermalmist EN-GJS-400. Kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud EPDM kummiga;
• Spindlitihenditena peab olema kasutatud kolme erinevat tihendit:
a) Ülemine NBR kummitihend, mis kaitseb mustuse ja tolmu eest;
b) NBR O-ring 2+2 ja polüamiidtihend, mis välistab kontakti roostevaba spindli ja
tempermalmist korpuse vahel;
c) EPDM kummist mansett ehk survetihend;
• Korpus peab olema kaetud epoksiidvärviga 250 µm, vastavalt DIN 30677-2 ja omama GSK
heakskiitu;
• Siibrikorpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon:
a) Tootja nimi või logo;
b) Toote number;
c) Nimiläbimõõt DN ja muhvil toru läbimõõt De (mm);
d) Surveklass (PN);
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2143_PP_VK-3-01_seletuskiri Lk 7/23
Rannu biogaasijaama välisvõrgud
Põhiprojekt. Töö nr. 2143
Aadress: Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartumaaˇ 26.02.2020
Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Siibrite ja
maakraanide spindlipikenduste kaped on kandejõuga 400 kN.
Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega.
2.5 Veetorustiku paigaldusnõuded
Vaata seletuskirja punktid 8, 9, 11 ja 13.
Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8m toru peale.
Kõik ristumised maanteedega tuleb teostada kinnisel meetodil ning kasutada A-tugevusklassi
(standard SFS 5608) plastist kaitsehülssi 750N vastavalt kehtivatele eeskirjadele.
Torustiku ristumisel maanteega lähtuda Maanteeameti poolt esitatud tingimustest.
Veetorustiku paigaldamisel lahtisel meetodil tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramiseks
min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kinnisel meetodil tõmmatakse koos veetoruga
maasse 4 mm² r/v tross. Pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli
otsad tuua tänaval kape alla.
Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint
vastava kommunikatsiooni nimega.
3. ISEVOOLNE REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK
3.1 Olemasolev
Kaarlijärve meierei kinnistul asuva olemasoleva OÜ Estover Piimatööstuse tootmishoone olme-
ja tööstusreoveed on juhitud ühise isevoolse kanalisatsioonitorustiku kaudu teiselepoole
maanteed asuva ette-võttele kuuluvasse olemasolevasse reoveepuhastisse. Lisaks on ühendatud
piimatööstuse kinnistul asuvasse kanalisatisooni ka Kaarlijärve 24 kinnistu reoveekanalitorustik.
Teiselpool maanteed asuvate Kaarlijärve küla kortermajade reoveekanal on samuti juhitud
olemasolevasse reoveepuhastisse.
3.2 Projekteeritud reoveekanalisatsioon
Kaarlijärve meierei tootmishoone kinnistul on käesoleva projektiga viidud lahku
tööstusprotsessis tekkiv reovesi ja olmereovesi. Selleks on projekteeritud paralleelne isevoolne
reoveekanalisatsioon. Lisaks tuleb projekti käigus rekonstrueerida ka alates Kaarlijärve 24
kinnistu piirist olemasolev isevoolne reoveekanal.
Projekteeritud olereoveekanal juhitakse isevoolselt kuni maantee ääres olemasoleva isevoolse
kanalitorustikuni (ühenduskaev KK-13), millest edasi jääb töösse olemasolev reoveekanal kuni
olemasoleva reoveepuhastini.
Projekteeritud tööstusreoveekanal juhitakse isevoolselt kuni kinnistu edelanurka maanteelt
sissesõidu kõrvale projekteeritud reoveepumplani RP-1, millest edasi pumbatakse reovesi
teiselepoole maanteed rajatavasse biogaasijaama tootmishoonesse.
Projekteeritud torustiku ristumine maanteega on ette nähtud rajada kinnisel meetodil ning
tuleb paigaldada kaitsehülssi (vastavalt Maanteeameti nõuetele) (vt pikiprofiilid VK-6-01).
Torustike paiknemine ja läbimõõdud on näidatud asendiplaanil VK-4-01-01 kuni VK-4-01-02.
3.3 Torustikud ja kaevud
Kõik materjalid peavad omama kolmanda osapoole poolt välja antud sertifikaate. Materjalid
peavad olema valitud pikaajaliseks tööks vähemalt 50 aastaks minimaalse hooldusvajaduse
juures ning olema hangitud tunnustatud tarnijatelt/tootjatelt. Töövõtja on kohustatud
tõendama, et materjalid on nõutava kvaliteediga.
Kõik materjalid peavad olema uued ning neid tuleb transportida, ladustada, virnastada ja
käidelda vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Enne materjalide paigaldamist tuleb visuaalselt
kontrollida nende korrasolekut ning defektsed materjalid ja tooted kasutusest kõrvaldada ja
asendada.
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2143_PP_VK-3-01_seletuskiri Lk 8/23
Rannu biogaasijaama välisvõrgud
Põhiprojekt. Töö nr. 2143
Aadress: Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartumaaˇ 26.02.2020
Torustike materjal
Isevoolse kanalisatsioonitoru materjaliks on PVC klassiga SN8, mis vastab standardile EN 1401.
Kaevud
Kontrollkaevudeks paigaldada teleskooptüüpi PE-kaevud, mis vastavad standardile EVS-EN
13598 nõuetele ja katta malmluukidega tugevusklass D400 või C250 (vastavalt EVS-EN124). Kõik
kaevukaante raamid kaevu ümbritsevas teekattes peavad olema reguleeritava kõrgusega
(„ujuvad”). Reoveekanalisatsiooni kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt
sobivate voolurennidega. Minimaalne peatorustiku kaevumõõt on De400/315.
3.4 Kanalisatsioonitorustiku paigaldusnõuded
Vaata seletuskirja punktid 8, 9, 12 ja 14.
Reoveekanalisatsioonitorustiku minimaalne rajamissügavus ilma toru pealse soojustuseta on
1,2m toru peale.
Ehitatava torustiku kohale 30...40cm kõrgusele paigaldada hoiatuslint kommunikatsiooni
nimega.
4. VADAKU SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK
4.1 Projekteeritud survekanalisatsioon
Käesoleva tööga on projekteeritud survekanalisatsioonitorustik Kaarlijärve meierei
tootmishoonest kuni biogaasijaama tootmishooneni. Vadaku survekanalisatisoonitorustikuna on
ette nähtud kasutada eelisoleeritud torustikku -.
Projekteeritud torustiku ristumine maanteega on ette nähtud rajada kinnisel meetodil ning
tuleb paigaldada kaitsehülssi (vastavalt Maanteeameti nõuetele) (vt pikiprofiilid VK-6-01).
4.2 Torustiku materjal ja seadmed
Vadaku survetoruna kasutada Uponori Thermo Twin 2x75/250 kasuktoru. Voolutoru materjal
PE-Xa, vast. EN ISO 15875. Isolatsioon: mitmekihiline, vananemiskindel, suletud pooridega
püsivalt elastne PE‑X vaht. Kaitsekoorik: gofreeritud polüetüleen (HDPE).
Ühendustes ja käänakutes tohib kasutada ainult antud toru tootja poolt kinnitatud sobivaid
ühendusdetaile.
4.3 Survetorustiku paigaldusnõuded
Vaata seletuskirja punktid 8, 9, 12 ja 14.
Kõik ristumised maanteedega tuleb teha kinnisel meetodil ja kasutada metallist või A-
tugevusklassi (standard SFS 5608) plastist kaitsehülssi vastavalt kehtivatele eeskirjadele.
Ristumiste rajamisel lähtuda maanteeameti poolt esitatud tingimustest.
5. TÖÖSTUSREOVEE SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK
5.1 Projekteeritud survekanalisatsioon
Käesoleva tööga on projekteeritud survekanalisatsioonitorustik tööstusreovee pumplast RP-1
kuni biogaasijaama tootmishooneni.
Projekteeritud torustiku ristumine maanteega on ette nähtud rajada kinnisel meetodil ning
tuleb paigaldada kaitsehülssi (vastavalt Maanteeameti nõuetele) (vt pikiprofiilid VK-6-01).
Torustiku paiknemine on näidatud joonisel VK-4-01-01 kuni VK-4-01-02, survekanalisõlmede
skeemid on toodud joonisel VK-7-02.
5.2 Torustiku materjal ja seadmed
Survetoru materjaliks on PE-100 survetorusid PN10/SDR17, mis vastab standardile EVS-EN
12201.
Kinnise meetodiga rajatav survetoru peab olema paigaldatud kaitsehülssi või olema PE RC
materjalist toru PP kaitsekattega, mis omab kvaliteedi sertifikaati PAS1075 Type 3.
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2143_PP_VK-3-01_seletuskiri Lk 9/23
Rannu biogaasijaama välisvõrgud
Põhiprojekt. Töö nr. 2143
Aadress: Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartumaaˇ 26.02.2020
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid).
Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud
kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne).
Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike.
PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega.
5.3 Survetorustiku paigaldusnõuded
Vaata seletuskirja punktid 8, 9, 12 ja 14.
Survetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8m toru peale.
Kõik ristumised maanteedega tuleb teha kinnisel meetodil ja kasutada metallist või A-
tugevusklassi (standard SFS 5608) plastist kaitsehülssi vastavalt kehtivatele eeskirjadele.
Ristumiste rajamisel lähtuda maanteeameti poolt esitatud tingimustest.
Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint
vastava kommunikatsiooni nimega.
6. TÖÖSTUSREOVEE KANALISATSIOONIPUMPLA
6.1 Projekteeritud reoveekanalisatsioonipumpla
6.1.1 Üldist
Kanalisatsioonipumpla peab olema valmistatud tehases ning tarnitud objektile ühes tükis.
Reoveepumpla tööjoonise koostamine on Töövõtja ülesanne, pumplate tööjoonis tuleb
kooskõlastada Tellijaga enne pumpla valmistamist.
6.1.2 Tööstusreoveepumpla RP-1
Piimatööstuse tootmishoone kinnistu edelanurka maanteelt sissesõidu kõrvale on
projekteeritud reoveepumpla RP-1 siseläbimõõduga Di2400.
Prognoositav reoveepumplasse juhitav vooluhulk on tipphetkel ~130-150m3/h.
Sellest lähtuvalt on projekteeritud reoveepumpla minimaalseks tõstekõrguseks on 14 m ning
minimaalseks tootlikkuseks 45 l/s.
6.2 Pumpla korpuse materjalid
Reoveepumpla korpus peab olema veetihe ning piisava tugevusega pinnasesse paigaldamiseks
(rõngasjäikuse klass vähemalt SN6) joonisel näidatud sügavusele. Pumpla korpuse lubatud
materjalid on PEHD.
Korpus peab olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud selliselt, et see talub
deformeerumata kõiki paigaldamisel ja ekspluateerimisel tekkivaid koormusi (pinnas,
pinnasevesi, liikluskoormus maapinnal jne), samuti koormuse ebaühtlust.
Pumpla teenidusava külge tuleb paigaldada neli konksu pumba tõstekettide ja kaablite
riputamiseks. Õhukeseseinalise pumplakorpuse külge tohib torusid, kaableid jm pumpla
sisustust kinnitada ainult tehases paigaldatud kinnituselementide abil. Hilisem mehaaniliste
kinnituste (kruvid jne) tegemine ei ole aktsepteeritav.
Pumpla plastikust korpus peab omama piisavat rõngasjäikust, et vastu pidada deformatsioonile.
Pumpla seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m.
6.3 Pumpla ankurdamine
Pinnasevee üleslükkejõu neutraliseerimiseks ja tagamaks reoveepumpla kindlat kohalpüsimist
tuleb see kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge. Pumpla plastkorpus tuleb
kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge võrdsete vahedega paigutatud
korrosioonikindlate ankurpoltide ja ankurduskingade abil.
Pumpla ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja soovitustele/ettekirjutusele, vastavalt
kasutatavate materjalide iseärasustele ja betoonplaadi gabariitidele.
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2143_PP_VK-3-01_seletuskiri Lk 10/23
Rannu biogaasijaama välisvõrgud
Põhiprojekt. Töö nr. 2143
Aadress: Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartumaaˇ 26.02.2020
Betooni klass peab olema vähemalt C25/30. Pumpla põhjaplaadi alus peab olema tehtud
killustikust (kihi paksus 200-250 mm), aluspind peab olema tihendatud 0,98 tihedustegurini. Kui
tegemist on nn tundliku ja ebaühtlase pinnasega, tuleb olla eriti ettevaatlik ja veenduda
lõplikult aluspinna ühtluses ja tiheduses.
6.4 Pumpla luugistik ja soojustus
Pumplal kasutatav luuk peab võimaldama pumpla vaba teenindamise ja tagama suurima
pumplas kasutatava, ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise. Luuk ei tohi avatud asendis
takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist.
Pumpla korpus tuleb soojustada minimaalselt 1000 mm sügavuseni loetuna maapinnast.
Soojustusmaterjal peab olema täielikult kaetud veekindla kattega. Kasutatava
soojustusmaterjali soojusjuhtivustegur peab olema 0,035 W/(m*K) ja paksus minimaalselt 50
mm.
6.5 Pumpla kasutatavad materjalid ja konstruktsioon
Hooldusplatvorm: Pumplatesse, tuleb valmistada roostevabast terasest (min AISI 316)
restvahepõrand. Vahepõrandas peavad iga pumba kohal olema maapinnalt tõsteketiga avatavad
ja avatud asendis fikseeritavad restluugid. Pumba tõstekett peab olema roostevabast terasest
AISI 316. Vahepõrand peab olema piisava kandevõimega ning võimaldama torustiku armatuuri
ja pumpade hooldustööde tegemist.
Teenindusredel: Reoveepumplatesse tuleb paigaldada teenindusredel. Redel peab võimaldama
teenindava personali ohutu sissepääsu pumplasse. Redel peab olema ülaosas kinnitatud
vahetult pumpla luugi alla ning ulatuma kuni pumpla põhjani. Vahepõranda olemasolul peab
redel olema kinnitatud pumpla vahepõranda raami külge. Redeli kinnitused ja konstruktsioon
peavad tagama redeli piisava tugevuse ja jäikuse. Redeli toru minimaalne läbimõõt 33,7 mm,
astmed sammuga h=300 mm nelikanttorust 30×30 mm. Redeli konstruktsioon peab lähtuma
tööohutuse seisukohtadest. Astmete pind peab olema karestatud (libisemiskindlus peab olema
saavutatud redelipulga kuju ja pinnatöötlusega, mitte pealekleebitud karedapinnaliste
ribadega vms). Redel ei tohi takistada pumpade väljatõstmist ja paigaldamist maapinnalt.
Redel tuleb valmistada roostevabast terasest AISI 316.
Pumba juhtsiinid: Iga pumplasse paigaldatud reoveepumba jaoks peab olema kaks juhtvarrast.
Pumba juhtvardad peavad olema valmistatud roostevabast terasest (min AISI 316) ja
juhtvarraste kinnitus peab ulatuma vahetult pumpla luugi alla. Juhtsiinid peavad olema nii
jäigad, et olenemata selle pikkusest ei tohi pump pealt maha tulla.
Survetorustik: Pumpla survetorustik peab olema valmistatud PE plasttorudest või roostevabast
terasest (AISI 316). Roostevabast terasest sõlmed tuleb valmistada tehases. Roostevabast
terasest keevisõmblused peab puhastama seest ja väljastpoolt korrosiooniproduktidest.
Pumpla torustiku sisediameeter peab olema suurem, kui pumba vaba läbivooluava.
Õhutustorud: Iga uus pumpla peab olema varustatud mehhaanilise ventilatsiooniga. Torude
otsad peavad paiknema 700 mm kõrgusel maapinnast ja olema kaitstud sademete eest ning
suletud putukavõrguga. Torud peavad olema vandaalikindlad: piisava seinapaksusega ja
tugevalt kinnitatud pumpla konstruktsiooni külge.
Juhtmete kaitsetorud tuleb ehitada veekindlatest torudest PVC muhvtorudest. Torudesse ei
tohi sattuda vett.
Siseneva torustiku sulgemine: Reovee pealevool pumplasse peab olema suletav väljaspool
pumplat kaevus paikneva nugasiibriga (peab olema kergesti vahetatav, st kaev peab olema
piisava suurusega) või pumplas paikneva nugasiibriga, mille spindli pikendus on toodud läbi
pumpla korpuse maapinnale. Kaevus paikneva siibri pikendus peab olema toodud kaevukaane
alla. Liiklusalal paikneva pumpla korral peab siiber paiknema eraldi kaevus.
Tõstekett: Tõstekett peab olema roostevabast terasest (AISI 316) silmaga 6x18 mm (kontrollida
ketti purunemisele lähtudes pumba kaalust).
Siibrid ja tagasilöögiklapid: Iga pumba survetorule tuleb paigaldada tagasilöögiklapp ja siiber.
Poltliited peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI 316). Tagasilöögiklapid
peavad olema kuulklapid, sulgarmatuuriks kummikiilsiibrid. Pumpade survetorustiku liitumine
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2143_PP_VK-3-01_seletuskiri Lk 11/23
Rannu biogaasijaama välisvõrgud
Põhiprojekt. Töö nr. 2143
Aadress: Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartumaaˇ 26.02.2020
pumplast väljuva survetorustikuga peab olema lahendatud hüdrauliliselt sobival moel (120º
nurga all).
Käsipuud: Käsipuud peavad olema valmistatud roostevaba terasest, AISI 316. Konstruktsioon
peab lähtuma ohutuse seisukohtadest.
Survekustutusplaat: Survekustutusplaat peab tagama, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks
pumpade, siibrite jms armatuuri peale ning olema valmistatud PE materjalist.
Tõsteaasad: Plastkorpusega pumpla konstruktsioon peab sisaldama pumpla teisaldamiseks
vajalikke tõsteaasasid, mille materjaliks on PE.
Nivooandur: Pumpla nivooandur tuleb paigaldada kaitsehülssi, mille läbimõõt peab olema
vähemalt De63 mm.
6.6 Nõuded pumba valikule
Pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa. Korraga töötab üks pump, seega peab olema tagatud
projektis nõutav vooluhulk ja tõstekõrgus ühe pumba poolt. Pump valitakse vastavalt
lähteandmetele ja pumpla tüübile. Kasutatavad pumbad peavad olema 3-faasilised 380V 50Hz.
Selleks, et ühtlustada Tellija poolt kasutatavaid seadmeid ja vähendada eritüübiliste
tagavaraosade vajadust, on lubatud kasutada järgmiste tootjate pumpasid – KSB, Flygt,
Grundfos, ABS. Pumbad peavad olema ette nähtud reovee pumpamiseks. Pumba vaba
läbivooluava peab olema vähemalt 100 mm.
Reoveepumpadele esitatavad nõuded:
• paigaldatavad pumbad peavad olema vastavalt Tellija soovile eesmärgiga vähendada vajalike
tagavaraosade nomenklatuuri Tellija laos ning lihtsustada pumplate hooldust kusjuures kõik
käesoleva projekti käigus paigaldatavad pumbad peavad olema sama tootja poolt. Paigaldatava
pumba Tootja tuleb täiendavalt kooskõlastada Tellijaga.
• pumbad peavad taluma töökeskkonda kuni 40 °C;
• pumbad peavad normaalses töörežiimis taluma vähemalt 15 sisse-väljalülitust tunnis;
• töövõtja poolt paigaldatavate pumpade hooldus- ja remondiesindus peab asuma Eesti
Vabariigi territooriumil;
• asenduspumpade tarneaeg ei tohi ületada 72 tundi.
6.7 Pumplate elektrivarustus, juhtimis- ja automaatikaseadmed
Pumpla tarnida koos elektri- ja automaatikaseadmetega.
Pumplate elektri- ja automaatikaosa lahendatakse eraldi projektiga.
6.8 Pumplate ühendamine elektrivarustussüsteemiga
Pumpla varustamine elektrivarustussüsteemiga tuleb täpsustada Tellijaga.
6.9 Reoveepumplate katsetamine
Enne vee laskmist pumplasse:
• kontrollida pumpla korpuse võimalikke deformatsioone;
• kontrollida, kas pumpla juhtimisahelad, sh. ka häiresignalisatsioon töötavad;
• teostada pumpade pöörlemissuuna kontroll, järgides selleks pumbavalmistaja poolt etteantud
instruktsioone;
• teostada üleüldine pumpla komplektsuse ja elementide kinnituse kontroll:
- erilist tähelepanu tuleb pöörata pumba kaabli õigele kinnitusele tõsteketi(trossi)
külge;
- kõigi vee alla jäävate seadmete ja kinnituste kontrollile.
Peale vee sisselaskmist tuleb teostada pumplate testimine ekspluatatsiooni olukorras. Selle
eesmärk on Töövõtja poolt tõestada, et pumpla parameetrid (vooluhulk, tõstekõrgus ja pumba
võime pumbata reovett) vastavad projekteeritule.
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2143_PP_VK-3-01_seletuskiri Lk 12/23
Rannu biogaasijaama välisvõrgud
Põhiprojekt. Töö nr. 2143
Aadress: Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartumaaˇ 26.02.2020
Töö vastuvõtmisel viiakse läbi proovipumpamine. Kui mõõdetud tootlikus erineb tööprojektis
määratud tootlikusest üle 10%, on Inseneril õigus nõuda uusi seadmeid.
6.10 Nõuded haljastusele, teedele
Pumpla teenindusplatsi ümbruses taastada olemasolev olukord – vajadusel planeerida maapind
pumpla teenindusplatsi ümber ja lisada haljastus.
7. BIOGAASITORUSTIK
7.1 Projekteeritud biogaasitorustik
Biogaasijaama ja tootmishoone kompleksi katlamaja vahele on projekteeritud gaasitorustik PE
De200.
8. VÄLISTORUSTIKE EHITUSTÖÖD
8.1 Üldised juhised ja nõuded ehitustööde teostamiseks
Töövõtjal tuleb tööde teostamisel kasutada kvalifitseeritud tööjõudu ja esmalt põhjalikult
tutvuda koostatud projektdokumentatsiooniga.
Töövõtja on kohustatud teavitama teist osapoolt omal algatusel viivitamatult avastatud
vigadest, puudustest ja riskiteguritest ning nende abinõudest, millega saab Hanget edendada ja
paremate tulemuste saavutamist soodustada.
Ehitustööde käigus avastatud projekti ebatäpsused ei anna töövõtjale õigust lisaraha
küsimiseks.
Enne materjalide tellimist tuleb üle kontrollida ja veenduda materjalide (kaevud, pumplad
jne) õigsuses ja sobivuses. Hilisemaid pretensioone ei võeta arvesse.
8.2 Üldist
Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrkude ehitustööd sisaldavad kõiki süsteemi rajamisega
seotud toiminguid, materjalide tarnimist ja ehitustöid alates mahamärkimisest kuni
teostusmõõdistuse ja kontrolltoiminguteni. Tagasitäite tegemisel on töövõtupiiriks taastatava/
rajatava katendi konstruktsiooni alumine pind. Selles ülevalpool olev katendi konstruktsioon
kuulub taastamistööde mahu hulka, mis kuulub samuti Töövõtja tööülesannete hulka.
Tellijale tuleb üle anda töökorras toimivad süsteemid. Vastavalt VÕS § 218 ja 642 lõige 2.1
Tellija võib nõuda Töövõtjalt kahe aasta jooksul ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldada Töövõtja
omal kulul.
Paigaldatavate seadmete minimaalne garantiiaeg peab olema vähemalt 6 kuud kui ei ole teist
kokkulepet.
Tööde tegemisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:
• EVS-EN 1610:2015 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“
• RIL 77-2013 „Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud“
• RIL 194-1992 „Putkikaivanto-ohje“
• InfraRYL 2006 „Infrarakentamisen yleiset laatuvaatimukset“
• Torutootjate paigaldusjuhised
• Tootjate paigaldusjuhised
• Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus 03.08.2015 nr.101 “Tee ehitamise kvaliteedi
nõuded” (RT I, 08.04.2016, 4) – Riigi Teataja
Töövõtja on kohustatud:
• enne ehitustööde alustamist fikseerima ehituseelse olukorra fotodel ning skeemidel. Fotosid
tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate rajatiste,
haljastuse jne olukorrast.
• dokumenteerima ehitustööd (ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid, töökoosolekute
protokollid, teostusjoonised, katsetuste protokollid, toodete vastavussertifikaadid)
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2143_PP_VK-3-01_seletuskiri Lk 13/23
Rannu biogaasijaama välisvõrgud
Põhiprojekt. Töö nr. 2143
Aadress: Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartumaaˇ 26.02.2020
• enne kaevetöödega alustamist vajalike kaevelubade hankimine ja trassivaldajate
teavitamine
• enne kaevetöödega alustamist erakinnistute peal tuleb kooskõlastada tööde aeg kinnistu
omanikuga.
• olemasolevate torustikega ümberühendamise asukohad kinnistutel täpsustada ehitustööde
ajal koostöös kinnistu omaniku ja kohaliku vee-ettevõttega.
• jälgida ja täita projekti kooskõlastustes toodud nõudeid, mille kohta leiab informatsiooni
kooskõlastuste koondtabelist
• jäätmete valdajana tagama nõuetekohase jäätmekäitluse
• ehitustöödel peab järgima kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse määruses
08.12.1999 nr.377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ - Riigi Teataja
• tööde piirkond tähistama vastavalt kehtivale korrale
8.3 Ehitustööde korraldamine
Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate
piirangutega mürale, tolmule jms.
Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani
peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu.
Avatud kaevik tuleb piirata aedadega (lint ei ole kaeviku piire). Veetõrjetöödega peab olema
välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema
kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms).
Ehitustööde käigus tuleb likvideeritavate puude raie teostada vastavalt kohaliku omavalitsuse
korrale. Kui ehitustöid teostatakse puule lähemal, kui 2 m, siis tuleb kohale kutsuda kohaliku
omavalitsuse haljastusspetsialist ja järgida tema poolt ette antud juhiseid.
8.4 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused
Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena
kuni neid asendavate uute torustike töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu
võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine tagada muude meetmetega (reovee äravedu,
ümberpumpamine, rajada ajutine veevarustustorustik jms). Kasutatavad meetmed peavad
saama Tellija nõusoleku.
8.5 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine
Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja kommunikatsiooniministri
13.07.2015.a määrusele nr 90 ”Liikluskorralduse nõuded teetöödel”.
Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt
vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid
teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.
Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt
omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile.
Töövõtja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest,
ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide
eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne) tulenevate kulutustega.
Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest
tekkinud kahjude hüvitamise eest.
Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb
paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele
objektidele (näit. alajaamad jne).
Töid tuleb korraldada selliselt, et tööpäeva lõpuks ei jääks avatuks mitte enam kui 10 m teega
paralleelselt kulgevat kaevikut (va riigiteel ja tee kaitsevööndis). Riigitee piiridesse ja tee
kaitsevööndisse ei tohi jätta lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu. Teega risti olevad ja
kõnniteedel olevad kaevikud tuleb ööseks täita, v.a juhul, kui on olemas vastav luba.
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2143_PP_VK-3-01_seletuskiri Lk 14/23
Rannu biogaasijaama välisvõrgud
Põhiprojekt. Töö nr. 2143
Aadress: Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartumaaˇ 26.02.2020
Ehitusmaterjale, seadmeid jne ei tohi pärast tööaega jätta tänavale väljapoole piirdega
eraldatud ala, samuti ei tohi neid paigutada sellisel viisil või sellisesse kohta, mis mõjutaks
liiklusohutust (s.h. piiraks vaba nägemisulatust ristmikel, kaasarvatud tänavale väljasõidud),
ilma sobivate liiklusekorralduslike meetmeteta. Töövõtja vastutab, et tema poolt teostatud
tööd, materjalid ja seadmed oleksid kogu projekti elluviimise perioodil kaitstud vandalismi,
varguse ja tahtliku kahjustamise eest.
Kõik ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. avatud kaevikud, ladustusalad,
ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks
kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise ehitusplatsile. Piireteks
loetakse vähemalt 1000mm kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub
tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0,5 kN/m piki piirde ülaserva. Muid
piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt
ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma
kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse.
Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni.
Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate
liikluskorraldusvahenditega (kaitsetõkete, ohutusiltide, ohutusmärkide (koonuste), vilkuvate
oranžide tulede, öiste tulede, jms). Kõik hoiatavad sildid on eesti keelsed ning vastavad
kohalike organite poolt esitatud nõuetele.
8.6 Kaeviku mõõdud
Kaevikud peavad olema kavandatud ja kaevandatud viisil, mis tagaks torustike nõuetekohase ja
ohutu paigaldamise.
Kaeviku telgjoon ja pealtlaius tuleb maha märkida ja protokollida. Vajadusel tuleb kohale
seada ajutised reeperid asukohtadele, kus neid tõenäoliselt ei rikuta.
Torude kaeviku minimaalne laius on 1,2 m põhjast lahtise kaevikuga ja 1m toestatud
kaevikuga. Kaevikute põhi tuleb projekteeritud rajatiste põhja kõrgusmärgist teha madalam
nii, et oleks võimalik ettenähtud aluskihtide tegemine. Kaevikul võivad olla laiendused
kaevude/ sõlmede kohal.
Kaevikute seinad peavad olema vähemalt 200mm kaugusel torustiku või kaevu seinast, et saaks
teostada nõuetekohaselt tihendamist. Kaevikute kalded teostatakse vastavalt tüüpilise
torustiku ristlõike detailjoonisele. Kaevikute seinad võivad olla kaldega ülalpool põhjaveekihi
taset ja vertikaalselt toestatud külgedega allpool põhjaveekihi taset. Töövõtja määrab kindlaks
tingimused ehitusplatsil.
Ehituskaeviku toestamine tuleb töövõtjal määrata vastavalt vajadusele tööohutusnõudeid
järgides. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind
on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole
piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud
tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede
parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS-EN 1997-1:2005/AC:2009 juhistest. Kaevik tuleb
toestada kahepoolse sulundseinaga juhul kui kaevik on sügavam kui 3,5 m. Kõik kulud, mis on
seotud kaevikute toestamisega, on Töövõtja kanda.
Pikemate torustike paigaldamiseks peab olema ehituskaevik rajatud minimaalselt sellises
pikkuses, et kaevikusse saaks paigaldada vähemalt kaks toru +3m (orienteeruvalt 15m).
Lühemate lõikude kaupa rajamisel kannatab üldjuhul tööde kvaliteet. Lühemate torustike
puhul minimaalne kaeviku pikkus võrdne kaevude vahekaugusega. Ehitamisel külmal ajal tuleb
vältida kaeviku põhja ja seinte jäätumist tehes tööd optimaalse kiirusega ja vajaduse korral
kasutada soojustamist. Kaevikud tuleb varustada sobivate redelitega nii, et tööline ei peaks
redelini jõudmiseks liikuma üle 10 meetri.
Kui tööd katkestatakse kogu kaeviku või teatud osa ulatuses ja kaevik jääb avatuks kümneks
(10) või rohkemaks tööpäevaks, siis täidab Töövõtja kaeviku või selle osa ja rajab ajutise
teekatte omal kulul, kui Insener sellise korralduse annab.
Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast
tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord.
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2143_PP_VK-3-01_seletuskiri Lk 15/23
Rannu biogaasijaama välisvõrgud
Põhiprojekt. Töö nr. 2143
Aadress: Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartumaaˇ 26.02.2020
8.7 Torustiku paigaldus ja kaeviku täide
Torustiku aluskiht tuleb valmistada ette vastavalt RIL77 ja EVS-EN 1610:2015 nõuetele.
Arvestada täiendavalt tootja nõudeid.
Kaevikute algtäite tegemiseks kasutatakse liiva. Materjal peab olema homogeenne, puhas,
ühtlane ja suurim osakeste fraktsioon võib olla 20 mm ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02
mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning
savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust.
Kaeviku põhi täidetakse tasandatud liiva/killustiku kihiga, mille paksus on vähemalt 150 mm.
Toru alusmaterjal, kas väljakaevatud või muu täitepinnas, on teraline materjal, mille terade
suurus on vahemikus 0 - 16 mm. Kui toru paigaldatakse väikese kandevõimega pinnasesse (märg
pinnas, savi, liivsavi, turvas ja muud orgaanilised pinnased jne) või suure pinnasevee
pealevooluga tingimustes, siis tuleb killustik ümbritseda geotekstiiliga. Geotekstiili kasutamise
vajaduse otsustab Insener.
Enne torustike paigaldamist peab kontrollima torustike ja kaevude tehnilist seisukorda,
vajaduse korral tuleb torud puhastada. Torud paigaldada kaeviku põhja nii, et nad toetuksid
kogu ulatuses aluskihile. Aluspinnasesse tehakse muhvide / äärikute kohal süvised. Torude
paigaldamise katkestamisel tuleb ka nende otsad sulgeda korgiga ja asukoht nähtavalt
märgistada. Ehituse ajal kaitsta kaevusid ja paigaldatud soojustust mehhanismide poolt
tekitavate vigastuste eest.
Tagasitäite tegemisel asetatakse materjal samaaegselt enam-vähem samale kõrgusele
mõlemale poole toru, kaevu, alustuge, tugisammast või silda. Toru ja kaev peavad säilitama
oma esialgse asukoha ja kalde. Kaeviku täitmine külgedelt toimub ettevaatlikult ja mitte
paksema kui 150 mm täitekihiga. Iga kiht tihendatakse eraldi käsitsi kuni kuivtihedusaste
saavutatud proctorteimi käigus (n. test 12 BS 1377st) on vähemalt 98% maksimumtihendusest,
kui toru asub olemasoleva tee all. Kui toru ei asu liikluspiirkonnas ja lepingus määratud uute
teede all, siis peab tihendusaste olema vähemalt 90%. Tihendusastme testimine toimub
Inseneri poolt määratud kohtades ja keskmiselt 150 – 250 m tagant.
Ülejäänud tagasitäide kuni maapinnani asetakse kaevikusse 300 mm kihtidena ja tihendatakse.
Torude puhul, mille välisläbimõõt on 200 mm ei rakendata tugevat tihendamist kuni 300 mm
kõrguseni toru ülaservast. DN200st suuremate torude puhul on see kõrgus 500 mm.
Liikluspiirkondades ei tohi tagasitäitekihi paksus olla suurem kui 200 mm.
Töövõtja säilitab tasanduskihi säilimise määratud tasapinnal ja tagab, et tagasitäidetud pinnas
oleks rahuldavas olukorras kogu projekti elluviimise perioodil. Vajumise korral pärast
tagasitäite tegemist täidetakse kaevik sama klassi materjaliga ja hoitakse täide nõutud
kõrgusel. Kui vajumine võib osutuda ohtlikuks inimestele, rajatistele või sõidukitele, siis
tehakse taastäitmine samal päeval, kui vajumist märgati või kui sellest informeeriti Töövõtjat.
Kui vajumine toimub suures ulatuses ja viitab kehvale tihendamise kvaliteedile, siis kaevab
Töövõtja kaeviku lahti vajaliku sügavuseni ja tihendab kaeviku uuesti vastavalt nõutud
standarditele. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud juhistele.
Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt. joonis VK-5-01.
8.8 Torustiku soojustamine
Kui projekteeritud torustikul ei ole võimalik täita minimaalse rajamissügavuse nõudeid, siis
tuleb torustik soojustada.
Projekteeritud veetorustikud ja survekanalitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale
kui 1,8 m ja kanalisatsioonitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,2 m
mõõdetuna toru pealispinnast, tuleb soojustada.
Torustiku ristumisel olemasoleva truubiga tuleb paigaldada soojustus kui projekteeritud
torustiku ja truubi puhasvahe on väiksem kui 1,2m.
Soojustamisel kasutada vahtpolüstüroolist soojustusplaate, mis asetada torust kuni 0,3 m
kõrgusele. Kasutada tuleb soojustusmaterjali, mis on ettenähtud pinnasesse paigutamiseks,
survetugevus liiklusalal min 400 kN/m² ning väljaspool liiklusala 300 kN/m², maksimaalne
soojusjuhtivustegur 0,04 W/mK. Isolatsioonitööd tuleb teha vastavalt standardile EVS 860.
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2143_PP_VK-3-01_seletuskiri Lk 16/23
Rannu biogaasijaama välisvõrgud
Põhiprojekt. Töö nr. 2143
Aadress: Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartumaaˇ 26.02.2020
8.9 Veetõrje ehituskaevikust
Ehitusaegne pinnasevee kaevikust eemaldamise lahendus peab garanteerima selle, et
ühiskanalisatsiooni ei satuks liiva ja setteid.
Kaevik tuleb torustiku paigaldamise ajal hoida kuiv pumpamise või nõelfiltrite abil.
Keelatud on pumpamine kaevatud tööpinnale, piirnevale maapinnale või ehitistesse. Keelatud
on ilma vastava loata alaliste kuivatuskraavide süsteemi kasutamine, Kaevikust väljapumbatava
vee juhtimine reovee- või sademevee kanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavidesse) on lubatav
ainult vastava kommunikatsiooni valdaja kirjalikul loal ja tema poolt määratud tingimustel ning
ulatuses. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimisel kanalisatsiooni tuleb vett pinnaseosakeste
nendesse süsteemidesse sattumise vältimiseks eelnevalt settemahutis setitada.
Juhul, kui eelnevat nõuet eiratakse, settemahuti on ebapiisava suurusega või seda ei
tühjendata settest piisava sagedusega ning sademevee kanalisatsioonisüsteemi satub
pinnaseosakesi sisaldavat vett, peab Töövõtja omal kulul täies ulatuses puhastama
kanalisatsioonisüsteemi, kuhu pinnast kandus. Puhastamisel lõhutud või muul moel rikutud
reovee- või sademevee kanalisatsioonisüsteemi elemendid (s.h. truubid, kraavipõhjad jne)
taastab Töövõtja omal kulul.
Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist
kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude
eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja.
Pumpamise koht tuleb kommunikatsiooni valdajaga (kohalik omavalistus või kohalik vee-
ettevõte) kooskõlastada.
8.10 Torustike rajamine kinnisel meetodil
Juhul, kui kinnisel meetodil paigaldatakse uus toru pinnasesse, peab Töövõtja Insenerile
tutvustama vahendeid ja meetodeid, millega tagatakse toru paigaldustäpsuse vastavus
käesolevas seletuskirjas toodud nõuetele. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate
toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Inseneri järelevalve
all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Insenerile
heakskiitmiseks.
Inseneril on õigus nõuda kinnisel meetodil rajatud torustikele täiendavate kontrolltoimingute
ja katsetuste teostamist või katsetamist rangematel tingimustel (nt survetorustiku survekatse
läbiviimist suurema katsesurvega).
8.11 Ehitustööde kvaliteet
Ehitustööd peavad olema tehtud RIL-77 ja EN 1610 järgi arvestades täiendavalt tootjate
paigaldusjuhendeid.
8.11.1 Lubatud tööde paigaldustolerantsid, kui ei ole teisi kokkuleppeid:
• Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral > 0,5% lubatud kaevudevaheline kalde
viga 0,15% ja tasemetolerants ± 50mm
• Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral 0,3 ÷ 0,5% lubatud kaevudevaheline kalde
viga 0,1% ja tasemetolerants ± 30mm
• Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral <0,3% lubatud kaevudevaheline kalde viga
0,1% ja tasemetolerants ± 20mm
• Kanalisatsioonikaevude vaheline kalle peab olema alati > 0%
• Kaevude, siibrite, hüdrantide paigaldustolerants plaanis ±200mm
• Isevoolne kanalisatsioonitorustik peab kaevust kaevu kulgema sirgelt, lubatud kõrvalekalle
horisontaaltasapinnal 1/300 kaevuvahe kohta
• Veetoru projekteeritud punkti kõrgusmärk ±100mm
• Kanalisatsiooni kaevukaaned peavad jääma betoonkivi pinnast 0 ÷ 5mm madalamal,
asfaltpinnast 3 ÷ 10mm madalamal ning pinnaskattega alal 50 ÷ 100mm allpool maapinda
• Veetoru maakraanide kaped ja kanalisatsiooni kaevukaaned peavad jääma riigiteemaa
haljasalal 200 mm allpool maapinda ning asfaltkattega mahasõitudel asfaldiga samasse
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2143_PP_VK-3-01_seletuskiri Lk 17/23
Rannu biogaasijaama välisvõrgud
Põhiprojekt. Töö nr. 2143
Aadress: Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartumaaˇ 26.02.2020
tasapinda ja mitte rattajälge. Seejuures tuleb järgida MKM määruse 3.08.2015 nr.101 lisas
nr.2 esitatud nõudeid.
• Kaevud tuleb paigaldada vertikaalsesse asendisse ja nende paigaldushälve ei tohi olla
suurem kui 10mm/1m. Kõik kaevud, mis ei rahulda neid tingimusi, tuleb paigaldada uuesti.
Torude paigaldustöid võib teha üksnes kogenud personal, kelle tööoskusi (kutsetunnistus,
väljaõppetunnistus jne.) tuleb Insenerile tema nõudmisel tõestada.
8.12 Mahajäetavad torustikud ja kaevud
Torustiku rajamisel ja rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad torustikud ja kaevud tuleb
likvideerida.
Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja
kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilised asukohas paiknevad
kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest sulgeda betooniga.
Likvideeritavatel betoonkaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale
jäävate kaevukonstruktsioonidega.
Demonteeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.0 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja
tihendadakse vastvalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele.
Plastkaevu likvideerimisel tuleb eemaldada kaevu lagi, täita kaev puistematerjaliga ning see
viimane siis tihendada.
Sissevoolud mahajäetavatest kaevudest olemasolevatesse torustikesse betoneeritakse kinni, et
vältida pinnase sattumist torusse.
Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt.
Säilivas kaevus tuleb likvideeritav toruühendus veetihedalt tamponeerida/sulgeda.
Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid
(sulgarmatuur vms) sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad
betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida sarnaselt eelnevale.
Veetorustiku likvideerimine peab alati toimuma vahetult peatorust hargnemise juures.
Likvideerimise tulemusena ei tohi tupikuna töösse jääda vana torustikku. Keelatud on
veetorustikku või veeühendust likvideerida siibri või maakraani sulgemise ja spindli
eemaldamisega. Sadulühenduse korral tuleb vana sadul eemaldada, ning asendada
remondimuhviga. Peatorul paikneva kolmiku või äärikühenduse korral tuleb likvideeritavale
hargnemisele paigaldada pimeäärik.
9. OLEMASOLEVATE JA VAREM VALMISEHITATUD EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE
Enne töödega alustamist tuleb töövõtjal koostöös võrguvaldajatega rajatiste asukohad
täpsustada ja tähistada. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht ja
mõõt teada ning Töövõtja peab arvestama sellest tulenevate lisakulutustega. Projekteeritud
torustike ühendamisel olemasolevatega tuleb olemasolevate mõõdud ja asukohad täpsustada
tööde käigus. Olemasolevate hoonete/rajatiste läheduses ehitamisel tuleb valida sobiv
tehnoloogia ja tehnika, mis neid ei kahjustaks. Vigastuste tekkimisel tuleb sellest viivitamatult
teatada ja viga võimalikult lühikese aja jooksul likvideerida. Töövõtjal on kohustus need kulud
kanda.
Ehitustööde tegemisel liinirajatiste kaitsetsoonis tuleb täita Majandus- ja
kommunikatsiooniministri määruse 25.06.2015 nr. 73 nõudeid.
Side liinirajatise kaitsetsooni ulatus on 1m mõlemale poole sideehitisest või sideehitise
välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni. Töötamine liinirajatise kaitsetsoonis on
lubatud ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel. Enne kaevamistööd täpsustada looduses
olemasolevate siderajatiste asukohad kasutades kaabliotsijat. Mehhanismide kasutamine
kaitsetsoonis on keelatud. Lahtikaevatud sidetrass tuleb kaitsta vigastuste eest ja turvata
parimal võimalikul viisil. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest üle sõita on
keelatud.
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2143_PP_VK-3-01_seletuskiri Lk 18/23
Rannu biogaasijaama välisvõrgud
Põhiprojekt. Töö nr. 2143
Aadress: Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartumaaˇ 26.02.2020
Lahtikaevatud sideehitise säilimise tagamiseks ette näha kaablite täiendav mehhaaniline
kaitsmine ja toestamine (nt. paigaldatakse kaablid ajutiselt laudkasti, kasutatakse kaablikanali
karprauast toestust, riputamiseks koormarihmasid vms). Tugikonstruktsioonide ehitamine
lahtikaevatud kaablikanalisatsiooni säilimise tagamiseks teostatakse viisil, mis tagab side
maakaablite, kaablikanalisatsiooni jms sidesideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse.
Ebastabiilse pinnase ja sügavate kaevikute toestamiseks näha ette standardsete toestuskilpide,
sulundseinte, terastugede kasutamine koos raketispaneelidega vms.
Vt. joonis VK-5-02-01 – Sidekanalisatsiooni, side- ja elektrikaablite kaitsmise ja toestamise
skeem proj. torustikuga ristumisel.
Vt. joonis VK-5-02-02 – Sidekanalisatsiooni, side- ja elektrikaablite kaitsmise ja toestamise
skeem proj. torustikuga paralleelsel kulgemisel.
Kui tööde teostamise käigus selgub, et rajatavat ehitist ei ole võimalik ehitada ilma Telia Eesti
AS sideehitisi teisaldamata, siis tuleb võtta täiendavad tehnilised tingimused asendusehitiste
projekteerimiseks. Juhul kui olemasolevad, kuid teadmata asukohaga ja sügavusega
sideehitised paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel, siis korrigeeritakse vajadusel
projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist Töövõtja
kulul.
Elektrikaablite kaitsetsooni ulatus on 1m mõlemale poole arvestades äärmisest kaablist. Enne
kaevamistöödega alustamist täpsustada looduses olemasolevate kaablite asukohad kasutades
kaabliotsijat. Töötamine kaablite kaitsetsoonis on lubatud ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa
alusel. Mehhanismide kasutamine elektrikaablite kaitsetsoonis on keelatud. Kaeviku kaevamisel
nähtavale tulevad elektrikaablid kaitsta kahepoolsete kaitsetorudega PVC De110.
Kaugkütte kaitsetsooni ulatus torudel DN >200 on 3m ja ristumisel teiste tehnovõrkudega
vahekaugus 0,2m. Enne kaevetöödega alustamist täpsustada koos võrguvaldajaga kaugkütte
torustiku asukoht. Kaitsetsoonis võib töid teha ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel.
10. ELA SA SIDEKANALISATSIOON
Sangla-Rõngu maantee (tee nr 47) ääres on olemasolev ELA SA sidekanalisatsiooni multitoru.
ELA SA võrgu kaitsevööndis ehitustööd tuleb teostada koostöös võrguvaldajaga. Hiljemalt 3
tööpäeva enne kaevetööde alustamist eelnimetatud kaitsevööndis tuleb vormistada kirjalik
tegutsemisluba.
11. OLEMASOLEVAD MADALPINGEKAABLID
Ehitustööde käigus projekteeritud torustikele ette jäävad olemasolevad madalpingekablid
tuleb ümber tõsta sobivasse asukohta. Ümbertõstetavad kaablid kaitsta kahepoolsete
kaitsetorudega PVC De110.
12. KATSETUSED JA TEOSTUSJOONISED
Kõik riiklike ja kohalike õigusaktidega nõutud katsetused, kontrolltoimingud ja
inspekteerimised tuleb viia läbi Töövõtja kulul Inseneri osavõtul. Katsetustest tuleb piisavalt
vara ette teatada. Kui katsetused ebaõnnestusid tuleb Töövõtja kulul need uuesti teha.
Kui Insener nõuab täiendavaid katsetusi ja kontrolltoiminguid, mida ei ole nõutud
seadusandluses, kannab katsetustega seotud kulutused Töövõtja ainult sel juhul, kui
kontrolltoimingute tulemusena ilmneb objekti mittevastavus kehtestatud nõuetele. Sellisel
juhul on ka taaskatsetamine kuni nõutavate tulemuste saavutamiseni Töövõtja kohustus ja
toimub tema kulul.
12.1 Survetorude katsetamine
Survetorude katsetamine teha vastavalt standardi EVS 921:2014 p 9.10 ja kohaliku vee-
ettevõtte ettekirjutistele.
Survetorustike (sh kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad
kinnistuühendused) survekatse tehakse kõikidele survetorustikele pärast torustike ehituse või
mõne lõigu ehituse lõppu. Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2143_PP_VK-3-01_seletuskiri Lk 19/23
Rannu biogaasijaama välisvõrgud
Põhiprojekt. Töö nr. 2143
Aadress: Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartumaaˇ 26.02.2020
(erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri).
Survekatse on ettenähtud teostada rõhukao meetodil. Proovirõhkuks on 1,5 kordne torustiku
töörõhk, kuid mitte alla 10 baar (PN10 torustiku puhul). Katsetused tuleb läbi viia veepumba
(kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega saab survet tõsta ja hoida
nõutud tasemel. Manomeeter peab olema katsetuse täpsusele vastav jaotustäpsusega ja mitte
suurema maksimumnäiduga kui 20 baari. Manomeeter peab olema taadeldud ja skaala peab
olema vähima jaotusega 0,1 baari. Inseneril on õigus kinnisel meetodil
rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid,
näiteks kõrgemat katserõhku. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni,
kuni katsetingimused on täidetud. Juhul kui ei õnnestu katsetingimusi täita tuleb torustik välja
vahetada. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Inseneri poolt.
Kõik kulud torustike katsetamisel kannab Töövõtja.
12.2 Isevoolsete torude katsetamine
Pärast torude paigaldamist ja torude ühendamist ning kaevude tihendamist teostab Töövõtja
igale kaevudevahelisele torulõigule videouuringu. Videouuringute tegemisest tuleb ette
teatada ja Töövõtja on kohustatud võimaldama Inseneri kohaloleku. Lõplik videouuring tuleb
teha läbipestud torudes, kus vee voolamist videouuringu ajal ei toimu. Videouuringu kohta
peetakse päevikut. Videokaamerad peavad olema varustatud kaldemõõtjaga ning tarkvaraga,
mis võimaldab mõõtetulemuste põhjal koostada iga torulõigu kohta kallete graafiku. Kallete
mõõtja peab olema Tootja nõuetekohaselt kalibreeritud.
Kaameravaatlus teha vastavalt standardile EN 13508-2 ja EVEL-i poolt välja antud
„Kanalisatsioonitorustiku videovaatluse tõlgendamise juhendile“.
Isevoolsete torustike ja kaevude veepidavuse katsed viia läbi vastavalt EVS-EN1610-le
kasutades vett.
Täite vastavust saab kontrollida tihenduse ja/või toru deformatsiooni kontrolliga.
12.3 Teostusmõõdistamine
Teostusmõõdistused, joonistel esitatavad andmed ja torustike kujutamine plaanil peavad
vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele 14.04.2016 nr.34 „Topo-
geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.
13. TEEKATETE JA HALJASTUSE TAASTAMINE
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted
(kruus, muru, jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond
tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna
endise välisilme ja kvaliteedi.
Antud projektis on lisatud katete taastamine ainult sellele projektiosale, mis jääb varasemalt
koostatud "Rannu Tootmishoone juurdeehitus" Koostaja: Mapri Ehitus OÜ. Eelprojekt Töö nr P-
19-24 ja E. Jahhu Projektbüroo OÜ. Põhiprojekt Töö nr 536EJ19) projektalast väljapoole.
Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte
rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus
fikseeritakse kaevetööde käigus Inseneri poolt.
Asfaltkatte, kruusapinnase ja tükkmaterjalist tee taastamisel tuleb lähtuda järgmistest
õigusaktidest:
• Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MKM 03.08.2015.a. määrus nr 101, RT I 08.04.2016,
4);
• Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse
tõendamise kord (MKM 22.09.2014.a. määrus nr 74, RT I 08.04.2016, 5);
• KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS (MA peadirektori 23.12.2015.a. käskkiri nr 0314);
• KILLUSTIKUST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHEND (MA peadirektori 22.11.2016.a.
käskkiri nr 0215);
• PINDAMISJUHIS (MA peadirektori 28.12.2017.a. käskkiri nr 0326);
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2143_PP_VK-3-01_seletuskiri Lk 20/23
Rannu biogaasijaama välisvõrgud
Põhiprojekt. Töö nr. 2143
Aadress: Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartumaaˇ 26.02.2020
• Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised (MA peadirektori
29.12.2006.a. käskkiri nr. 264);
• Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MKM 13.07.2015.a. määrus nr 90, RT I
15.07.2015, 5).
Tööde teostamine tuleb kokku leppida teerajatise ja kinnistute omanikega.
Tööde käigus teisaldatud liikluskorraldusvahendid tuleb paigaldada nende algsetesse
asukohtadesse.
Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee piiridesse ja tee kaitsevööndisse ei tohi jätta.
Katte taastamine on näidatud katete taastamise asendiplaani joonistel VK-4-02-01- ja VK-4-02-
02.
Ehituskaeviku ja katte taastamise tüüpristlõiked vt. joonis VK-5-01.
13.1 Asfaltkatte taastamine
Asfaltkatte taastamisel tuleb lähtuda seadusandluses tulenevatest ja/või Maanteeameti ning
kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud normidest ja nõuetest.
Enne asfaltkatte taastamist tuleb olemasoleva asfaltkatte servad ning katte pind puhastada
tolmust ja porist ning kuivatada enne bituumenemulsiooniga katmist. Kõik olemasoleva
asfaltkatte servad tuleb ühtlaselt katta bituumenemulsiooniga. Asfaltkatte töövuukide arv
peab olema minimaalne. Väikesed asfalteeritavad alad (kuni 20 m²) tuleb tingimata
asfalteerida ilma töövuukideta. Töövuugid ja vana ning uue asfaldi liited tuleb katta
bituumenemulsiooniga ja peeneteralise graniitkillustikuga. Kaevuluugid tuleb asfalteerimisel
paigaldada teepinnaga samale tasapinnale (± 3 mm) ning sama kaldega.
Keelatud on asfalteerimistööde teostamine kui valitsevad ilmastikutingimused (nt vihm,
temperatuur) tingivad ebakvaliteetse tulemi.
13.2 Betoonkatte taastamine
Betoonkatte taastamisel juhinduda olemasolevast olukorrast ja ehituskaeviku ja katete
taastamise tüüpristlõike joonisel (VK-5-01) toodud betoonkatte taastamise ristlõikest.
Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks
ehitustöödele eelnenuga.
Kaevuluugid ning kaped tuleb katte taastamisel panna ümbritseva teepinnaga samale
tasapinnale ning sama kaldega.
13.3 Kruuskatte taastamine
Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt
esialgses seisukorras. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht valmistada purustatud kruusast
fraktsioon 0/31,5 (Segu nr 6) paksusega vähemalt 20 cm. Kruuskatte alla jääva täiteliiva
filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas.
Elastsusmoodul tihendatud kruusatee pinnal määratuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi
seadmega ristlõike kolmes punktis peab olema vähemalt 130 Mpa.
Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 200±50 mm teepinnast allapoole.
13.4 Haljastuse taastamine
Enne kaevetöid eemaldatud või juurdehangitud kasvupinnas tuleb paigaldada haljastatavale
alale viisil ning paksuses, mis pärast pinna mururulliga tihendamist tagab kasvupinnase
minimaalse kihipaksuse 0,15 m. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive või muid võõrkehi suurusega
üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga samale
tasapinnale ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks. Maapind tuleb planeerida
kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning vältida
pinnavee sissevoolu kaevudesse.
Haljasalal kasvanud muru taastamiseks tuleb alale külvata kinnistuomaniku poolt heakskiidetud
muruseeme, külvinormiga 20...30 g/m2. Muruseemne külvamiseks sobilikuks ajavahemikuks
loetakse perioodi 1. maist 1. septembrini. Kokkuleppel kinnistuomanikuga võib muru
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2143_PP_VK-3-01_seletuskiri Lk 21/23
Rannu biogaasijaama välisvõrgud
Põhiprojekt. Töö nr. 2143
Aadress: Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartumaaˇ 26.02.2020
taastamiseks kasutada ka mätastust. Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru
hooldamine kuni selle täieliku tärkamiseni kogu haljastatud ala ulatuses. Esimese muru
niitmise teostab Töövõtja.
14. KESKKONNAKAITSEMEETMED JA JÄÄTMEKAVA
Keskkonnakaitse alaste õigusaktid loetletud seletuskirja peatükis 1.2.3.
Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse
Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele. Ehitusjäätmete
käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja kelleks on Töövõtja kui ei ole teisiti kokku lepitud.
Kaevetööde tegemisel juhinduda:
• Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva
pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise
tagajärjel.
• Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku
kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga.
• Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö
tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m.
• Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine tuleb
otsustada koha järgi. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga.
• Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse
kuivamise vältimiseks.
• Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind
viisil, mis välistab pinnase tihenemise.
• Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid Elva Vallavalitsuse
keskkonnaspetsialisti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel.
14.1 Jäätmekäitlus
Ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed
tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi
omavatele ettevõtetele. Jäätmete käitlemisel tuleb jälgida Elva valla jäätmehoolduseeskirja.
Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja kelleks on Töövõtja kui ei ole teisiti
kokku lepitud. Jäätmete äravedajal on nõutav jäätmeluba.
Kui torustik jääb avatud kaevikusse, siis see eemaldada ja utiliseerida. Ehitustööde lõpetamisel
vormistada Keskkonnaameti jäätmehoolduse osakonnas jäätmeõiend, mis lisada ehitise
ülevaatusdokumentidele.
Koostas ja kontrollis:
/allkirjastatud digitaalselt/
Janno Erm
Vastutav spetsialist
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2143_PP_VK-3-01_seletuskiri Lk 22/23
Projekti koosseis:
Seletuskiri
1 Üldosa
1.1 Projekti sisu ja eesmärk
1.2 Üldandmed
1.2.1 Ehitise asukoht
1.2.2 Ehitusprojekti tellija
1.3 Alusdokumendid
1.3.1 Lähteandmed
1.3.2 Ehitusuuringud
1.3.3 Normdokumendid
1.3.4 Ehituse dokumenteerimine
1.3.5 Ehitustööde kvaliteet
1.3.6 Liikluskorraldus ehituse ajal
1.3.7 Külgnevad looduskaitsealad ja muinsuskaitse all olevad objektid
1.3.8 Kommunikatsioonid ja töötamine liinirajatiste kaitsevööndis
2 Olemasolev olukord
2.1 Olemasolevad hooned ja rajatised, kõrghaljastus
2.2 Olemasolev reljeef
2.3 Kaitsevöönd
3 Projektlahendus
3.1 Üldosa
3.2 Plaanilahendus ja liikluskorraldus
3.3 Vertikaalplaneering
3.4 Katendite ehitus ja kattekonstruktsioonid
3.4.1 Sõiduteede kattekonstruktsioonid
3.4.2 Kindlustuse kattekonstruktsioon
3.5 Teede-ehituses kasutatavad materjalid
3.6 Liikluskorraldusvahendid
3.7 Haljastus ja heakorrastus
3.8 Jäätmekava
3.9 Üldised juhised ja nõuded tööde teostamiseks
4 Kokkuvõte
Joonised
Jrk Joonise nimetus Joonise
Mõõtkava
nr. Joonise number formaat
Vertikaalplaneerimine ja kattekonstruktsioonid
1. 1:500 A3
536EJ19_PP_TL-4-01_VERTIKAALPLANEERIMINE
Liiklus- ja parkimiskorraldus
2. 1:500 A3
536EJ19_PP _TL-4-02_LIIKLUS
Mahasõidu pikiprofiil Pk 0+00 - Pk 0+86 vert. 1:100
3. A3
536EJ19_PP_TL-6-01_PIKIPROFIIL hor. 1:500
Juurdepääsutee konstruktiivne ristprofiil L - L
4. 1:50 A2
536EJ19_PP_TL-6-02_RISTPROFIIL
Kattekonstruktsioonide tüübid, kirjeldused ja kvaliteedinõuded
5. N/A A4
536EJ19_PP_TL-7-01_KATTEKONSTRUKTSIOONID
Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti:
Estoveri Piimatööstus AS, Rannu tootmis- ja laohoone PP 06.08.2019 00 2/9
juurdeehitus
Kaarlijärve meierei, Kaarlijärve küla, Rannu vald, Tartu maakond
Teede-ehitusliku ja liikluskorraldusliku osa projekt
1 Üldosa
1.1 Projekti sisu ja eesmärk
Käesolev projekt 536EJ19 on koostatud vastavalt Mapri OÜ tellimusele. Projekt lähtub Eesti Vabariigi
projekteerimisnormidest ja on lahendatud põhiprojekti vajalikus mahus. Töö hõlmab Tartumaal, Rannu vallas,
Kaarlijärve külas, Kaarlijärve meierei (66601:005:0019) kinnistul olemasoleva tootmishoone laiendamise teede-
ehitusliku ja liikluskorraldusliku osa projekteerimist. Olemasoleva hoone reg kood 104010722 (12514
Toiduainetetööstuse hoone).
Projekt on kooskõlas kehtivate normatiivaktidega ja vastab tuleohutuse, keskonnaohutuse ja tervisekaitse
nõuetele ning tagab ohutuse.
1.2 Üldandmed
1.2.1 Ehitusobjekti
Ehitusobjekti asukoht
Tartumaa, Rannu vald, Kaarlijärve küla, Kaarlijärve meierei (66601:005:0019).
1.2.2 Ehitusprojekti tellija
Mapri OÜ
reg. nr 14519119
Tiigi 78, 50410 Tartu linn, Tartumaa
Tellija esindaja Reelika Mitrovski,
[email protected].
1.3 Alusdokumendid
1.3.1 Lähteandmed ja projekteerimistingimused
Elva Vallavalitsuse korraldus 14. aprill 2019 nr 2-3/431 „Projekteerimistingimuste andmine“;
Maanteeameti kiri 09.05.2019 nr 15-2/19/17797-5 „Elva vallas, Kaarlijärve külas Kaarlijärve meierei
kinnistul asuva meierei laiendamise projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine märkustega“;
Tellija lähteülesanne.
1.3.2
1.3.2 Ehitusuuringud
Kasutatud geodeetiline alusplaan:
Kobras AS töö nr. 2018-164 "Kaarlijärve meierei geodeetilise alusplaani aktualiseerimine".
Koostatud oktoober 2018.
Koordinaadid L-Est 97 süsteemis; kõrgused EH2000 süsteemis.
Kat. üksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 14.03.2016 (kontrollitud 31.08.2018)
1.3.3
1.3.3 Normdokumendid
• Ehitusseadustik (RT I 05.03.2015)
• Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (RT I 23.03.2015, 3)
• Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 02.07.2015.a. määrus nr 82)
• Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101)
• Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a. määrus nr 92)
• Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MKM 16.04.2003.a määrus nr 69, RTL 2004, 65, 1088)
• Tee-ehitusmaterjalidele- ja toodetele esitatavad nõuded ja nende vastavuse tõendamise kord
(MTM 22.09.2014.a. määrus nr 77)
• Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted (testversioon 08.05.2015)
• Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitus- ja remondiperioodiks (Maanteeameti peadirektori
16.03.2015.a. käskkiri nr. 0069)
• Tööohutus ehitusplatsil (Tööinspektsioon, 2014.a)
• Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine (Maanteeameti peadirektori
18.04.2006.a. käskkiri nr. 98)
• Tee ehitus- ja remonditööde dokumenteerimise nõuded ja kord (MKM 14.10.2008.a. määrus nr 88,
RTL 2008, 86,1193)
• Tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve tegemise kord (MKM 29.12.2008.a. määrus
nr 121, RTL 2009, 1, 7)
2
Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti:
Estoveri Piimatööstus AS, Rannu tootmis- ja laohoone PP 06.08.2019 00 3/9
juurdeehitus
Kaarlijärve meierei, Kaarlijärve küla, Rannu vald, Tartu maakond
Teede-ehitusliku ja liikluskorraldusliku osa projekt
• Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (Maanteeameti peadirektori
05.01.2016.a käskkiri nr 0001)
• Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (Maanteeameti peadirektori 23.12.2015.a käskkiri nr 0314)
• Kergkatete ehitamise juhis (Maanteeameti peadirektori 12.12.2007.a käskkiri nr 255)
• Geosünteetide kasutamise ja muldkeha remondi projekteerimise juhis (Maanteeameti peadirektori
29.12.2006.a käskkiri nr 264)
• Teealade kuivenduse projekteerimise juhend, 25.02.2002. a
• Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (Maanteeameti peadirektori 06.01.2016.a
käskkiri nr 0005)
• Teetööde tehniline kirjeldus (Maanteeameti peadirektori 06.12.2016.a käskkiri nr 0234)
• Tee projekteerimise normid ja selle lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (MTM 05.08.2015.a
määrus nr 106)
• EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine
• EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine
• EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine
• EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid
• EVS 843:2016 Linnatänavad
• EVS 846:2003 Kinnistu kanalisatsioon
• EVS 901-1:2009 Tee-ehitus, Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid
• EVS 901-2:2009 Tee-ehitus, Osa 2: Bituumensideained
• EVS 901-3:2009 Tee-ehitus, Osa 3: Asfaltsegud
• EVS 901-20:2013 Tee-ehitus. Katsemeetodid, Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine
• EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt
• EVS-EN 12620:2005+A1:2008 Betooni täitematerjalid
• EVS-EN 13286-2:2010/AC:2012 Sidumata ja hüdrauliliselt seotud segud - Osa 2: Kuivtiheduse ja
veesisalduse laboratoorse määramise katsemeetodid - Proctor-teim
• EVS-EN 13670-1:2003 Betoonkonstruktsioonide ehitamine Osa 1: Üldsätted
• Kohaliku omavalitsuse õigusaktid, juhendid ja juhised
• Toodete tootjapoolsed paigaldusjuhendid
1.3.4
1.3.4 Ehituse dokumenteerimine
Majandus- ja taristuministri 04.09.2015.a. määruse nr. 115 “Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide
säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad
nõuded” alusel tuleb ehitise dokumentatsioon säilitada alates projekteerimisest kuni ehitise füüsilise olemasolu
lõpuni. Ehituse käigus peab dokumenteerimise tagama ehitusettevõtja, kes kogub ja süstematiseerib kõik ehituse
käigus koostatavad dokumendid ja annab need komplekteeritult ja köidetult üle omanikule, kes omakorda annab
need üle kohaliku omavalitsuse ehitusjärelvalvele enne ehituse kasutusloa saamist. Ehituse käigus tuleb koostada
kaetud tööde aktid töödele, mis ehituse käigus kaetakse (vundamentide rajamine, tehnosüsteemide katsetamine,
isolatsioonikilede paigaldamine jne).
Eelpoolnimetatud määruse järgi on ehituse tehnilised dokumendid: ehitusprojekt ja selle muudatused;
ehitustööde päevik; kaetud tööde aktid; töökoosolekute protokollid; teostusjoonised; ehitise geodeetilise
mahamärkimise akt; ehituse vaheetappide ja eritööde vastuvõtu aktid; ehituse lõppülevaatuse ja garantiiaja
järgse ülevaatuse aktid; muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks ehitustoodete
vastavussertifikaadid.
1.3.5
1.3.5 Ehitustööde kvaliteet
Tööde teostamisel võib kasutada ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõestatud Tehnilistes
Töökirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tehnilistele
Töökirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga
üksiku Tehniliste Töökirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja
kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud
teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud
enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt.
3
Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti:
Estoveri Piimatööstus AS, Rannu tootmis- ja laohoone PP 06.08.2019 00 4/9
juurdeehitus
Kaarlijärve meierei, Kaarlijärve küla, Rannu vald, Tartu maakond
Teede-ehitusliku ja liikluskorraldusliku osa projekt
maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Töövõtja peab
saama kõikidelt maaomanikelt kirjaliku nõusoleku tööde teostamiseks tema kinnistul.
Ehitamiseks vajaliku, kuid puuduva informatsiooni osas konsulteerida projekteerijaga. Kõik kasutatavad materjalid
ja paigaldatavad ehitustooted peavad omama Eesti Vabariigis kehtivaid tootesertifikaate.
Kasutatavad materjalid ja paigaldatavad ehitustooted paigaldada vastavalt tootja juhenditele ja tüüpsõlmedele.
Kui projektis on antud toote või materjali paigaldussõlme lahendus, siis juhinduda käesolevast projektist.
Tellija, Töövõtja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest,
puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja
paremate tulemuste saavutamist soodustada. Töövõtja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud
ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Peale
ehitustööde lõppemist objektil esitab Töövõtja Tellijale teostusmõõdistamise.
1.3.6
1.3.6 Liikluskorraldus ehituse ajal
Ajutine liikluskorraldus tööde teostamise ajal lahendatakse vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2015. a
määrusele nr 90 "Liikluskorralduse nõuded teetöödel". Ajutise liikluskorralduse korraldab objektil Töövõtja
vastavalt tema poolt teostatavatele tööde etappidele. Projekteeritud tööd on teostatavad ilma riigimaantee
täieliku sulgemiseta.
1.3.7
1.3.7 Külgnevad looduskaitsealad ja muinsuskaitse all olevad objektid
Projektiga hõlmatud lõigus kaitsealad ja looduskaitsealused objektid puuduvad – objekti projekteerimiseks pole
väljastatud eritingimusi.
Käesoleva projektiga hõlmatud lõigul muinsuskaitseobjektid puuduvad – objekti projekteerimiseks pole
väljastatud muinsuskaitselisi eritingimusi.
1.3.8
1.3.8 Kommunikatsioonid ja töötamine liinirajatiste kaitsevööndis
Maa-aluse liinirajatise kaitsevöönd on kaks meetrit liinirajatise keskjoonest või rajatise välisseinast liinirajatisega
paralleelse mõttelise jooneni. Teeehitustööde läbiviimisel liinirajatiste kaitsevööndis on nõutav kõikide töötsooni
jäävate maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine looduses koostöös kommunikatsioonide valdajatega.
Ehitaja peab olema tutvunud kommunikatsioonivaldajate projekti kooskõlastustingimustega ja neid täitma. Tööd
kommunikatsioonide kaitsetsoonis võivad toimuda ainult haldaja (omaniku) järelevalve all.
Liinirajatise kahjustamise korral on liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud:
- koheselt peatama oma tegevuse;
- viivitamata teavitama liinirajatise kahjustamisest selle omanikku või tema esindajat
- võtma tarvitusele abinõud liinirajatisele edasiste kahjustuste ärahoidmiseks
- kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitama neid võimalikust ohuallikast
- piiritlema ohutsooni märkelintidega
Juhul kui maapinnas või veekogus töid teostav isik avastab teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule
viitavat märgistust, tuleb tööd kohe peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja
omaniku selgitamiseks.
2 Olemasolev olukord
2.1
2.1 Olemasolevad hooned ja rajatised, kõrghaljastus
Estoveri Piimatööstus AS Rannu tootmishoone juurdeehitus on projekteeritud olemasolevast hoonest lõuna poole
– riigmaantee poolne hoone sein paikneb olemasoleva hoone kontuuri pikendusel.
2.2 Olemasolev reljeef
Kinnistu on tasane, lauge langusega lõuna suunas. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 37.40-38.85.
2.3
2.3 Kaitsevöönd
Projekteeritav ala asub osaliselt riigitee nr 47 Sangla – Rõngu km 5,95-6,01 kaitsevööndis ja riigitee alusel maal.
4
Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti:
Estoveri Piimatööstus AS, Rannu tootmis- ja laohoone PP 06.08.2019 00 5/9
juurdeehitus
Kaarlijärve meierei, Kaarlijärve küla, Rannu vald, Tartu maakond
Teede-ehitusliku ja liikluskorraldusliku osa projekt
3 Projektlahendus
3.1 Üldosa
Kuna projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndi lähialasse, on projekti koostamisel arvestatud
olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee
liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on projekti koostamisel hinnatud ning erimeetmed tarvitusele ei ole
võetud.
Tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta
kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga
käsitletaval alal. Tulevikus vajadusel leevendusmeetmete rakendamisega seotud kulud kannab arendaja.
Ehitus teostatakse ühes etapis. Arendusala juurdepääsutee rajatakse ning nähtavust piiravad takistused
(vajadusel) kõrvaldatakse (EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.
Riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab
Maanteeamet. Riigiteega ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud
kannab huvitatud isik.
3.2
3.2 Plaanilahendus ja liikluskorraldus
Projekti koostamisel on arvestatud riigiteel 2018 aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega 780 autot/ööp ja
kehtiva kiiruspiiranguga 50 km/h. Projekteerimise lähtetasemeks on valitud arvestades olusid- rahuldav.
Projektlahenduse puhul ei ole tagatud nihutatud mahasõidul nähtavuskolmnurk – peatunud sõidukikaugus
sõidutee serva pikendusest on valitud vastavalt tasemele erandlik. Seetõttu on mahasõidu liikluskorralduseks
väljasõidul projekteeritud „peatu ja anna teed“. Sissesõidu nähtavuskolmnurk (Maanteede projekteerimisnormid
tabel 5.1 ja 5.2) kajastub joonistel № 536EJ19_PP_TL-4-01_VERTIKAALPLANEERIMINE ja № 536EJ19_PP_TL-4-
02_LIIKLUS.
Estoveri Piimatööstus AS Rannu tootmishoone juurdeehitus on projekteeritud olemasolevast hoonest lõuna
poole – riigmaantee poolne hoone sein paikneb olemasoleva hoone kontuuri pikendusel. Kuna rajatav
juurdeehitus sulgeb olemasoleva juurdepääsu kinnistule riigitee nr 47 km 5,962, siis käesoleva projektiga on
lahendatud uue mahasõidu rajamine 12m võrra lõuna suunas so km 5,974. Juurdepääsutee laiuseks on
projekteeritud 7,0m. Mahasõit on kavandatud vastavalt Maanteede projekteerimisnormidele (5.2.4
Plaanilahendus), st ristumisel riigitee nr 47 Sangla – Rõngu täisnurga all. Ristumiskoha pöörderaadiused on
projekteeritud lähtuvalt liikluskoosseisust (so. kõige ebasoodsamast sõiduki pöördekoridorist). Pöördekoridore on
kontrollitud arvutiprogrammi “AUTOTURN” abil ning arvutuslikuks autoks on võetud sadulhaagisega veoauto
(max. pikkusega 16.5m). Territooriumisiseselt ühtegi liiklussuunda ei keelata. Joonisel on näidatud ka nimetatud
auto liikumistrajektoor.
3.3
3.3 Vertikaalplaneering
Vertikaalplaneerimise lahenduse väljatöötamisel on lähtutud järgmistest andmetest:
Riigitee nr 47 Sangla – Rõngu kõrgused sissesõidutee juures, soovitud minimaalsed ja maksimaalsed piki- ja
põikikalded sõiduautodele kasutatavatel platsidel, taotlus vähimamahulisteks pinnasetöödeks, mõistlikud kalded
sadeveel. Ehitatava hoone juurdeehituse põranda suhteliste kõrgusele ±0.00 vastab absoluutkõrgus 38.90.
Projekteeritud hoone sissepääsud on ilma välistreppideta. Territooriumi vertikaalplaneeringu koostamisel on
aluseks võetud olemasolev reljeef. Projekti vertikaalplaneeringu lahenduse koostamisel on sadevee ärajuhtimise
tagamiseks lähtutud sellest, et piki- ja põikkallete resultant oleks vähemalt 1.5% (EVS 843:2016 punkt 7.1.1).
Pikikalde puudumisel on suurendatud põikallet ja vastupidi.
Sademeveed käideldakse omal kinnistul. Asflatplatsi ja tee sadevesi juhitakse vertikaalplaneerimise abil
haljasalale ja väiksemas mahus kinnistu ees olevasse kraavi. Haljasalade kalded on projekteeritud olemasolevat
maapinda arvestades. Murualadel olev sademevesi immutatakse pinnasesse omal kinnistul.
Vertikaalplaneeringuga välistatakse sademevee valgumine naaberkinnistutele. Ehitusaegseid pinnasetöid
teostatakse töömaapiiri raames. Ehituse käigus vigatatud haljaspind taastatakse. Töömaa piiril tuleb
vertikaallahendus kõrguslikult kokku viia olemasoleva maapinna kõrgustega.
Sademevett ei ole lubatud juhtida kinnistult riigitee alusele maale. Juurdepääsutee vertikaalplaneering on
lahendatud nii, et juurdepääsutee sadevesi ei valgu riigiteele.
Olemasoleva mahasõidu all paikneva truubi asukoht ei sobi uue vertikaal- ja liikluslahendusega, siis truup
demonteeritakse. Uue mahasõidu alla paigaldatakse uus DN400 truup. Rajatava truubi päised kindlustatakse
munakivilaotisega.
5
Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti:
Estoveri Piimatööstus AS, Rannu tootmis- ja laohoone PP 06.08.2019 00 6/9
juurdeehitus
Kaarlijärve meierei, Kaarlijärve küla, Rannu vald, Tartu maakond
Teede-ehitusliku ja liikluskorraldusliku osa projekt
Rajatavate ja puhastatavate kraavide asukoht on ära näidatud asendiplaani joonistel. Uue kraavi põhja laiuseks on
projekteeritud 0,4m ja nõlvuseks 1:2. Kõik nõlvad ja kraavid kindlustatakse mulla ja murukülviga
3.4
3.4 Katendite ehitus ja kattekonstruktsioonid
Kattekonstruktsioonid on lahendatud selliselt, et võimalikult minimaalsete kulutustega saavutada sadevete
ärajuhtimine teede ja platside maa-alalt ja tagada rajatavatele katendikonstruktsioonidele nõuetekohane
vastupidavus. Põhikatendite konstruktsioonid on valitud vastavalt tugevusarvutustele, ülejäänud konstruktsioonid
vastaval tüüplahendustele.
Tugevusarvutustes kasutatud koormus (raskeliikluse osakaal >10%):
o Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 AKÖL 20 900-1500 (AKEJ)
o Asfaltbetoon AC 20 base 70/100 AKÖL 20 900-1500 (AKEJ)
o killustik AKÖL 15 500-2500 (KKEJ)
•AKEJ Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis
•KKEJ Killustikust katendikihtide ehitamise juhend
Katendi tugevusarvutuses on kasutatud “Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi 2001-52” metoodikat ja
Maanteeameti poolt väljatöötatud katendiarvutusprogrammi KAP (versioon 2.00 - 2017). Katendi kasutusajaks
võetud 20 aastat (vastavalt Elastsete teekatendite projekteerimise juhendile). Kasutusaja algusaastaks võetud
2019. aasta. Asfaltbetoonkihtide kogupaksuse valikul on lähtutud „Elastsete teekatendite projekteerimise
juhendi” tabelist T11.2.
Katendikonstruktsioonis on ette nähtud 1cm kulumisvaru pealmisesse asfaldikihti, mis ei kajastu katendi
tugevusarvutuses. Kulumisvaru lisamise nõue tuleneb Maanteeameti peadirektori 06.11.2006 käskkirja nr 222
"Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi 2001-52" muutmisest käskkirjaga nr 0171 2013.04.30.
Enne katendite ehituse algust peavad olema tehtud kõik vajalikud eeltööd.
3.4
3.4.1 Sõiduteede kattekonstruktsioonid
Sõiduteede katendite ehitusel ning ühendamisel oleva kattega kasutatakse tüüpkonstruktsioone ST-1 - ST-3,
erinevate kattekonstruktsioonide tüübid on kirjeldatud joonisel „Teede-ehitusliku osa asendiplaan ja
vertikaalplaneerimine“ № 536EJ19_PP_TL-4-01_ VERTIKAALPLANEERIMINE erinevate toonidega. Kasutatavate
materjalide kirjeldused ja kvaliteedinõuded on toodud joonisel № 536EJ19_PP_TL-7-01_KATENDID.
Sõidutee kattekonstruktsioonid
Tüüp ST-
ST-1
Kasutamine Kahekihiline asfaltbetoonkate uuel killustik- ja liivalusel
KATENDI KIHT KIHI PAKSUS
Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 5cm
Poorne asfaltbetoon AC 20 base 70/100 6cm
Killustikalus fr. 31.5/63 kiilutud fr. 16/31.5 ja fr. 4/16 25cm
Jämeliivast alus (dreenkiht), Kt=0.98, Kf>1.0 m/ööp 30cm
Täitepinnas Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp (vajadusel)
Oleva tee muldkeha
Tüüp ST-
ST-2
Kasutamine Oleva asfaltbetoonkatte freesimine ja ülekate kokkuviimisel olemasolevate teede katete kõrgustega
KATENDI KIHT KIHI PAKSUS
Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 5cm
Kruntimine bituumenemulsiooniga C50B3
Olemasolev- või tasandusfreesitud asfaltbetoonkate
* Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline
kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Pealmisse asfaldikihti jäävad
liitekohad töödeldakse bituumeni või bituumenemulsiooniga. Olemasoleva teekatte kaevetöötrassiga piirnev serv
lõigatakse enne taastamist sirgeks ühtse sirgjoonena. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi.
Tüüp ST-
ST-3
Kasutamine Killustiksegust peenrakindlustus
KATENDI KIHT KIHI PAKSUS
Killustiksegu fr. 0-32 11cm
Killustikalus fr. 31.5/63 kiilutud fr. 16/31.5 ja fr. 4/16 25cm
6
Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti:
Estoveri Piimatööstus AS, Rannu tootmis- ja laohoone PP 06.08.2019 00 7/9
juurdeehitus
Kaarlijärve meierei, Kaarlijärve küla, Rannu vald, Tartu maakond
Teede-ehitusliku ja liikluskorraldusliku osa projekt
Jämeliivast alus (dreenkiht), Kt=0.98, Kf>1.0 m/ööp 30cm
Täitepinnas Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp (vajadusel)
3.4
3.4.2 Kindlustuse kattekonstruktsioon
Hoone sokkel kindlustatakse alljärgneva kontstruktsioonitüübiga K-1.
Tüüp K-1
Kasutamine Graniitsõelmetest kattega kõnnitee rajamisel
KATENDI KIHT KIHI PAKSUS
Graniitsõelmed, 0/6, punane 80%, paetuhk 20% 5cm
Filterkangas
Ridakillustikust alus fr. 4/31.5, E>140 MPa 15cm
Jämeliivast alus (dreenkiht), Kt=0.98, Kf>2.0 m/ööp min 20cm
Täitepinnas Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp (vajadusel)
3.5
3.5 Teede-
Teede-ehituses kasutatavad materjalid
Katendi materjalid
Killustikalus
Killustikaluses kasutatav kivimaterjal peab vastama järgmistele nõuetele:
Gc80/15, C50/10, LA30, F4, FI35, f4. Killustik peab omama vastavussertifikaati.
Asfaltbetoon
Asfaltbetoon peab vastama standardi EVS 901-1:2009, EVS 901-2:2009 ja EVS 901-3:2009 nõuetele.
AC 16 surf: Gc90/15, C50/10, LA30, AN19, F2, FI20, FNaCl4, f2
AC 20 base: Gc85/20, C50/30, LA30, F4, FI20, f4. Asfaltbetoon peab omama vastavussertifikaati.
3.6
3.6 Liikluskorraldusvahendid
Liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja teekattemärgistus teha vastavalt liikluskorralduse joonisele №
536EJ19_PP_TL-4-02_LIIKLUS.
Liiklusmärgid
Projekteeritud liiklusmärgid sõiduteel peavad kuuluma suurusgruppi I. Liiklusmärkide alused sõiduteel valmistada
alumiiniumist. Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada II-klassi valgustpeegeldavat kilet.
Liiklusmärkide
Liiklusmärkide materjalinõuded:
Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud
koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormus klassiks võtta vähemalt DSL3.
Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Kasutatava
liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid.
Liiklusmärkide postid ja tarvikud:
Postiks tohib kasutada kuum-tsingitud terastoru. Kõik postid peavad olema kuum-galvaniseeritud terastorud,
mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud
ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti.
Liiklusmärkide
Liiklusmärkide paigaldamine:
Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile „EVS 613:2001/AI:2008 Liiklusmärgid ja nende
kasutamine”. Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib
paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest.
Teekattemärgistus
Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2008/A1:2016 Teemärgised ja nende
kasutamine”.
3.7
3.7 Haljastus ja heakorrastus
Haljasalade rajamine
Ehitustööde käigus rikutud haljasalad tuleb taastada. Murutööde mahud täpsustatakse tööde käigus,
sest osaliselt võib jääda kasutusse olemasolev murupinnas. Eelkõige kaetakse muruga teetööde käigus
rikutud alad. Projekteeritava maa-ala piires puhastatakse ala prahist. Haljasribad ja väljapoole jäävad
alad tuleb haljastada kuni töödemahtude piirini ja kaugemale, kui ehitustööde käigus on haljastust
kahjustatud. Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks, vajadusel lisada või
eemaldada täitepinnast.
7
Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti:
Estoveri Piimatööstus AS, Rannu tootmis- ja laohoone PP 06.08.2019 00 8/9
juurdeehitus
Kaarlijärve meierei, Kaarlijärve küla, Rannu vald, Tartu maakond
Teede-ehitusliku ja liikluskorraldusliku osa projekt
Projekteeritud haljasalad kaetakse kasvupinnasega (h=10cm) ja planeeritakse. Haljastatavatele aladele tehakse
murukülv. Murukattega alad rajatakse vastavalt RT 89-10639-et ptk.6 tarbemurudele esitatavatele nõuetele.
Tarbemuru kasvumulla pinna maksimaalne kõrvalekalle projekteeritud tasapinnast ja kujundusest on kõige
rohkem ±20mm 5m vahemaa kohta.
Murude rajamisel kasutatakse ainult sertifitseeritud seemneid. Seemneid tuleb säilitada kuivas ja valguse eest
kaitstud kohas. Muru tuleb külvata kogu ulatuses ühtlaselt.
Muruseemne soovitav segu (külvamistihedus 12…15 gr/m²):
- punane aruhein 30%
- lamba aruhein 50%
- aasnurmikas 20%
Seeme külvata ühtlaselt, kergelt üle riisuda ja rullida, vajaduse korral kasta.
Kasvualuse toitainesisaldus, happelisus, läbilaske- ja takistusvõime ning püsivus selgitatakse välja mullaanalüüside
abil. Kasvualus ei tohi sisalda pehastuvaid ehitusjäätmeid, segavaid kive või rahne ega muid taimsetikule võõraid
ja kahjulikke aineid. Kasvualuse poorsus peab olema vähemalt 40%. Istutuste kasvualustes ei tohi olla kive enam
kui 2 kaaluprotsenti. Kasvualus peab üleni ja kogu sügavuselt olema ühtlane. Valmis kasvualuse pinnal ei tohi olla
segavaid ebatasasusi ega vettkoguvaid lohke.
Ehitustööde lõpetamisel tuleb tööjäljed koristada. Ettenähtud hooldetööd ja parandused peavad olema tehtud.
Murualadel ei tohi olla veelohke ega paljandeid.
Puude ehitusaegne kaitse:
Säilitamisele määratud haljasalad eraldatakse ehitusplatsist ja vajadusel tarastatakse näiteks 1,5 m kõrguse
ehitusplatsi poolse tugeva taraga, mida hoitakse korras kogu ehituskestuse jooksul. Säilitamisele kuuluvad puud
ja põõsad kaitstakse ehituse ajaks püsivalt, pidades silmas nii juuri, tüve kui ka oksi. Üksikpuude tüvekaitseks
sobib umbes 4m kõrgune püstplankudest kaitse, kusjuures tüve ja plankude vahele asetatakse pehme polster.
Säilitamisväärsete okste olemasolu korral neid tüvekaitse pärast ei kärbita, vaid kaitse tehakse selle võrra
madalam. Tarastatud alal on liikumine keelatud ja seda maad ei tohi kasutada ehitusplatsina.
Kui säilitatavate puude juurestikualal tekib vajadus korduvaks liikumiseks, tuleb juurestikuala ja tüvelaiendusi
kaitsta vastavalt pinnase kandvusele ja liikluskoormusele. Juurestiku ala kaitstakse maapinnale laotatud õhulise
liivakihiga (100mm) või geotekstiiliga. Selle peale pannakse killustiku kiht – vastavalt RT 89-10620-et ptk.7.2.
Tüvekaitsed ja nende paigaldamine ei tohi puud kahjustada. Võra kaitstakse liikluse ja masintööde mehhaaniliste
kahjustuste eest. Tõkestada tuleb pinnavete kogunemist lompideks, pumbatavate ja pesuvete ning muude
kahjulike ainete pääsu säilitatava taimestiku juurestikualale. Kõik taimestiku kaitsemeetodid tuleb valida nii, et
nad ei oleks taimedele ohtlikud. Raadatud alal säilitatava taimestiku juurestikuala pinnas ei tohi olla liigselt
tihenenud. Puude tüved, võrad ja taimede oksad peavad olema vigastamata, kaitsed on eemaldatud. Ehitustööde
lõppemisel kontrollitakse säilitatava taimestiku seisukorda.
3.8
3.8 Jäätmekava
Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt
Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata
ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle
anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlus toimub jäätmekäitlus
ettevõttes vastavalt ladustuskoha kasutuseeskirjadele. Vajadusel kooskõlastada materjali ladustamine ja materjali
kasutamine täiendavalt kohaliku omavalitsusega.
3.9
3.9 Üldised juhised ja nõuded tööde teostamiseks
Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks
järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud
organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.
Tööde teostamise aeg
Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja tööde teostaja vahelises lepingus. Tööde
teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega.
Aruandlus
Tööde planeerimisel tuleb töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku
ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada
koostöös Tellijaga. Töövõtjal tuleb arvestada asjaoluga, et tehtud tööd tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida ja
tehtud tööde akteerimisel tuleb lähtuda tegelikult tehtud töömahtudest.
8
Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti:
Estoveri Piimatööstus AS, Rannu tootmis- ja laohoone PP 06.08.2019 00 9/9
juurdeehitus
Kaarlijärve meierei, Kaarlijärve küla, Rannu vald, Tartu maakond
Teede-ehitusliku ja liikluskorraldusliku osa projekt
Kõik erinevad tööde teostamise etapid antakse tellijale eraldi üle, enne üleandmis-vastuvõtmis akti allkirjastamist
ei tohi alustada järgmise etapi töödega (kui ei ole eelnevalt kokkulepitud teisiti).
Ehitustööde korraldamine
Erinevate tööliikide planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms.
Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks
minimaalne. Tööpiirkonnas võib ajutiselt ladustada samal päeval kasutatavaid materjale.
Pikemaajaliseks materjalide ladustamiseks tööpiirkonnas tuleb saada ehitusjärelvalve nõusolek. Ehitusmaterjalide
pikemaajalise ladustamise ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb territooriumi valdaja ja Inseneriga
kooskõlastada enne tööde algust.
Iga tööpäeva lõppedes tuleb koristada tööpiirkonnast väljapoole sattunud ehituspraht ja pinnas nii, et taastuks
ehituseelne heakord.
Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine
Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse
nr. 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“, (RT I, 15.07.2015, 5) ning MA peadirektori 10.01.2017. a käskkirjast
nr 0015 „Täiendavad tehnilised tingmused teele ehitus- ja remondiperioodiks“ esitatud nõudeid.
Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka
valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist
ning vara.
Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas
kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile, mille peab koostama tööde teostaja enne tööde algust.
Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja
endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide
paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega.
Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud
kahjude hüvitamise eest.
Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et
nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele.
4 KOKKUVÕTE
Kavandatav ehitustegevus toob kaasa peamiselt positiivseid mõjusid. Peamiseks negatiivseks mõjuks on
ehitusaegne tegevus, mis segab tavapärast liiklust ning vähesel määral võib ohustada keskkonda, kuid see on
ajutine.
Oluliselt paranevad inimeste teenindusega, ohutusega ja kasutusmugavusega seotud tingimused. Projekteeritud
lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda.
Seletuskirja koostas: Elmo Jahhu
Diplomeeritud teedeinsener, tase 7
Kutsetunnistuse № 129224
9
Reelika Mitrovski
Mapri Ehitus OÜ Teie 12.08.2019
[email protected]
Meie 05.09.2019 nr 15-2/19/37056-2
Elva vallas Kaarlijärve meierei kinnistu
mahasõidu ja riigitee 47 Sangla – Rõngu
ristumiskoha põhiprojekti kooskõlastus
Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastuse saamiseks Tartu maakonnas Elva vallas Kaarlijärve
külas riigitee nr 47 Sangla – Rõngu (edaspidi riigitee) km 5,95-6,01 kaitsevööndiga kattuval maa-
alal riigitee ja ristumiskoha põhiprojekti. Projektis on projekteeritud olemasoleva mahasõidu
nihutamine 12m lõuna poole seoses meierei hoone laiendamisega. Mahasõidu alla on
projekteeritud truup DN400, mille päised kindlustatakse munakivilaotisega. Olemasolev mahasõit
likvideeritakse. Nähtavuskolmnurga moodustamisel kasutatakse taset erandlik ning nähakse ette
liiklusmärk 222.
Projekt vastab Maanteeameti 09.05.2019 nr 15-2/19/17797-5 kirjaga väljastatud nõuetele.
Ristumiskoht on projekteeritud meiereid teenindavale transspordile ning arvestatud on
sadulautorongiga.
Lähtuvalt EhS § 99 lg 3 kooskõlastame projekteerimisbüroo E. Jahhu Projektbüroo OÜ koostatud
töö nr 536EJ19 „Estoveri Piimatööstus AS, Rannu tootmishoone juurdeehitus
Kaarlijärve meierei, Kaarlijärve küla, Rannu vald, Tartu maakond. Teede-ehituslik osa“
1. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee
omaniku omandusse. Ristumiskoha ümberehitamiseks tuleb huvitatud isikul taotleda
Maanteeametilt ehitusluba vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67
„Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste
esitamise kord”. Ehitusloa taotlusele palume lisada käesolev kooskõlastus
2. Ehitusloa lahutamatuks osaks on ehitusaegne liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse
§ 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43
„Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ Projekt esitada koos ehitusloa taotlusega.
Hoone projektiga arvestada, et sajuvesi juhitakse riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolu TAMME
PKR. (Maaparandussüst. Kood 3102270020000). Hoone projekti koosseisus arvestada kogu
kinnistult tuleva vee vooluhulgaga ning kontrollida truubi läbilaskvust.
Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marten Leiten
juhataja
Lisad:
1. Asendiplaan
2. Seletuskiri
Priit Palgi
7408122
[email protected]
2 (2)
Registriosa: 5614150
Katastritunnus: 66601:005:0026
M 1:500
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
K2 K1
X
K2 K1
SK1 V1
X
X K1 1 2KV1
SK V1 2KV1 G1
G1
2KV1 G1
X
K2 V1
X
X
V1
X
1 G1
V1 2KV1 K1 2 1
X
V1 G1 SK
X
K2
1
X
V1 2KV1 2
2KV1 K2
X
G1 K1
X
G1
X
2KV1
G1 KS1
1 G1 KS1
KS
Ristumisel 5.98 km-l torustikud 2 KS1
1
rajatakse kinnisel meetodil.
X
1
2KVV1
G1
X
X
G1S1
K
V11
2KV
X
X
G1
1
KS
2KVV1
1
X
X
G1
1
KS
2KVV1
X
1G1
X
1
X
2
X
1
1 1
1 V
G KS
V
2K
X
V1
G1
1
X
KS
V1
2K
X
1
G
KS 1
V
1
X
V1
2K
X
1
G
KS 1
V
1
X
V1
2K
- kinnistu piir
- Proj. isevoolne olmereovee kanalisatsioon
- Proj. survekanalisatsioon
- Proj. vadaku survekanalisatsioon Rajatise tehnilised andmed:
- Proj. veetorustik
- Proj. gaasitorustik
- Proj. sademevee kanalisatsioon
Veetorustik: 15,8 m
- likvideeritav torustik Vadaku survekanalisatsioonitorustik: 15,8 m
Survekanalisatsioonitorustik: 15,8 m
- Proj. reoveepumpla koos kujaga Gaasitorustik: 15,8 m
Koostas: Revo Dobozi
Revo Dobozi
OÜ KESKKONNAPROJEKT Teie 02.03.2020
[email protected]
Ringtee 12 Meie 03.03.2020 nr 15-2/20/10954-2
51013, Tartu
Tehnovõrkude projekti kooskõlastamine riigitee
nr 47 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis
Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vee-, gaasi-, vadaku-, survekanalisatsiooni ja
reservtorude paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis:
Ristumine riigiteega nr 47 km 5,97-5,98 kinniselt, kaitsetorudes, km 5,98-6,01 tehnovõrgu
kulgemine tee kaitsevööndis.
Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti tüüpnõuetele.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning
Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Keskkonnaprojekt OÜ töö nr 2143 „Rannu
biogaasijaama välisvõrgud“. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse objektiks on ainult projektis
sisalduvad tehnovõrgud ja muudele projekti asendiplaani eksplikatsioonis välja toodud ehitistele
see ei laiene.
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:
1. Riigitee nr 47 teelõik km 3,133-15,889 on Maanteeameti 2025. aasta eeldatav
rekonstrueerimisobjekt.
2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele
tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa
osakonda (
[email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid –
tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku
kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa
väljastamiseks.
3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:
3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud
Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil
[email protected].
3.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav
taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil
[email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse
projekt.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel
ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate
juurdepääsuteede kaudu.
5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid
kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.
6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja
murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9
„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.
7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi
ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete
ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist.
8. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf
ja .dwg (.dgn) formaadis.
9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus
Maanteeametiga uuesti kooskõlastada.
Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marten Leiten
juhataja
taristu teenuste osakond
Lisad:
2143_PP_VK-6-02_MNTristumised.pdf
2143_PP_VK-4-02_kattedasend.pdf
2143_PP_VK-4-01_asend.pdf
2143_PP_VK-3-01_seletuskiri.pdf
15-21937056-2 05.09.2019 Väljaminev kiri.bdoc
Peeter Uibo
5159766
[email protected]
2 (2)