dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 4. märts 2020
Viit
15-1/18-0399/11263-1
Registreeritud
4. märts 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-1 Tee- ja teerajatiste projektid ning ehituse täitedokumentatsioon objektide kaupa (sisaldab ka EL struktuurifondidest rahastatavaid projekte)
Toimik
15-1/18-0399
Vastutaja
Erkki Mikenberg (MA, Teehoiuteenistus, Ida teehoiu osakond)
Lahendamise tähtaeg
3. aprill 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf542 KB
  • 📎image001.png
  • 📎Iseneribüroo Urmas Nugin OÜ poolt koostatud eelprojekt.bdoc4283 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Sandra Valter <[email protected]> Saadetud: 04.03.2020 11:57 Adressaat: Sandra Valter <[email protected]> Teema: FW: Päring seoses Undla kalapääsu ning sillaga seotud töödega Manused: image001.png; Iseneribüroo Urmas Nugin OÜ poolt koostatud eelprojekt.bdoc Lugupeetud Anti Palmi Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) on oma otsusega nr 1-25/1525 rahuldanud MTÜ Undla Vesi taotluse projekti ”Undla kalapääs” rahastamiseks. Rahastatud taotlus lähtus Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ poolt koostatud eelprojektist (töö nr 2018026; edaspidi eelprojekt, lisatud manuses). Eelprojektiga sai välja valitud alternatiiv 2, mis oli ka rahastamise aluseks. Nimetatud eelprojekti osas andis ka seisukoha Maanteeamet, kuna planeeritav kalapääs võis mõjutada avalikul teel asuvat silda. Oma 05.03.2018 kirjas nr 17-1/18- 0399/10456 selgitas Maanteeamet projektist tulenevaid võimalikke riske sillale, nentides muuhulgas ”Jõe süvendamine silla sammastevahelisel lõigul rikub ja seab ohtu silla stabiilsuse ja püsivuse…Selleks, et tagada silla edaspidine ohutu ekspluatatsioon ja lähtuvalt kaitstavate sildade eesmärgist on vajalik sild lahti võtta s.t. et silla konstruktsioonid avatakse ning pärast tööde teostamist taastatakse.”. Toetuse saaja ja Maanteeamet sõlmisid koostöölepingu, mille preambulas deklareeriti eeltoodud järeldusi juba ühiselt ning mille alusel viidi läbi kalapääsu projekteerimise-ehituse riigihange nr 202534. Hanke esemeks oli uue 7 meetri laiuse silla ja kalapääsu (ühine) projekteerimine, leping sõlmiti 23.01.2019.a.. MTÜ Undla Vesi taganes lepingust 03.05.2019.a. MTÜ Undla Vesi ei jätkanud projekti tegevustega 2019.a. jooksul. Toetuse saaja teatas KIK-le oma 17.06.2019.a. kirjas, et : ” Kuna kalapääsu rajamiseks vajalik Veskijärve kinnistu kasutus on hetkel küsimärgi all, seoses Undla silla ehitusega seonduvaga, siis hetke Undla kalapääsu rajamise plaan on takerdunud Maanteeameti ja kinnistuomaniku vaidluse taha.” 19.12.2019.a. tegi KIK otsuse rahastamisotsuse kehtetuks tunnistamise ja väljamakstud toetuse tagasi nõudmise kohta. Toetuse saaja on otsuse vaidlustanud 20.01.2020.a. vaidega. Seoses nimetatud vaidega on KIK-l vaidekomisjonil tekkinud järgnevad täpsustavat küsimused, mille kohta palume Teie seisukohta: 1) Võttes arvesse ülaltoodud Maanteeameti seisukohti kalapääsu rajamise võimaliku mõju kohta Undla sillale, siis kas saate nõustuda MTÜ Undla Vesi vaide väitega, et: ”… Undla silla ja kalapääsu rajamine faktiliselt võimalik ka eraldi. Kalapääs jääb sillast eraldi kinnistule ega pole Undla sillaga ehituslikult seotud. Ohutuse tagamiseks on võimalik läbi viia Undla silla tehnilise seisu kontrollimine, mida seni pole tehtud. Vaide esitamise seisuga on kõik viied silla tehnilisele olukorrale üksnes oletuslikud. Tehnilise kontrolli läbiviimisel ja kalapääsu eraldi rajamisel ei mõjuta projekti läbiviimist Maanteeameti võimalikud plaanid…” ? Kas KIK-i poolt rahastuse saanud lahenduse elluviimine nii, nagu seda on kirjeldatud manuses oleva eelprojekti alternatiivis 2, on võimalik ilma, et Maanteeamet viiks enne või paralleelselt läbi sillaga seonduvaid (ja selle ohutust tagavaid) töid? Et näitlikustada – kui Maanteeamet alustab sillaga seonduvaid töid aastal 2021, siis kas enne seda on aastal 2020 võimalik täies mahus kalapääs rajada. Kui see peaks Teie hinnangul olema võimalik vaid osaliselt, siis täpsustage millistes osades mitte ja miks? 2) Juhul, kui tekiks olukord, kus Maanteeamet oleks mingite kalapääsu rajamise tööde (näiteks jõe süvendamine) läbiviimisele vastu tulenevalt ohust silla turvalisusele, siis kas toetuse saajal saaks olla õiguslikult võimalik need tööd hoolimata Maanteeameti vastuseisust siiski teostada? Kuidas saaks Maanteeamet õiguslikult selliste tööde tegemist silla mõjualas ära hoida? 3) Nagu ülalpool märgime, on toetuse saaja viidanud 17.06.2019.a. viivitusele, mis tuleneb Undla silla ehitusega seonduvast vaidlusest Maanteeameti ja Veskijärve kinnistu omaniku vahel. KIK-i teada puudutas vaidlus renoveeritava silla kuju. Samas väidab toetuse saaja oma 20.01.2020 vaides, et: ”Vaide esitaja leiab, et Maanteeametiga tegevusi koordineerides ei oleks välistatud ühiselt kahe projekti elluviimine juba 2020. aasta lõpuks. Maanteeametil puudub projekti edasilükkamiseks igasugune mõistlik põhjus.” Kas nimetatud erimeelsus Maanteeameti ja kinnistu omaniku vahel on nüüdseks lahenenud? Kui mitte, siis milline on Maanteeameti prognoos selle kohta, kuidas ja millal on realistlik läbi viia Undla silla renoveerimise tööd olukorras, kus erimeelsus jääb üles? Kuna KIK peab vaide lahendama tähtaegselt 20.03.2020.a. palume võimalusel vastata hiljemalt 16.03.2020.a. Tänades Silver Nittim jurist Narva mnt 7A, Tallinn Tel: 6 274 150 www.kik.ee www.kik.ee/facebook Hoian homset ja ei prindi seda e-kirja välja! Töö nr: 2018026 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Töö tellija: Reg. nr. 10696600 Undla Vesi MTÜ Tähe 106, 51013 Tartu linn, Tartu linn Tapa tee 11 Tel. 7 303 735 Kadrina alevik e-post: [email protected] Kadrina vald www.ibun.ee Lääne-Viru maakond 45201 EEG000453 05.02.2018 EO10696600-0001 05.02.2003 EP10696600-0001 05.02.2003 Objekti asukoht: EK10696600-0001 05.02.2003 Lääne-Viru maakond MATER: MK, MU, 03.11.2003 Kadrina vald MO, MP 0019-00 Kadapiku küla Muinsuskaitseameti 09.08.2010/ Koordinaadid L-Est süsteemis X=6580994, tegevusluba E518/2010 18.07.2011 Y=619961 Kultuurimälestis: 15689 Undla mõisa park MEETME "KAITSEALUSTE LIIKIDE JA ELUPAIKADE SÄILIMINE NING TAASTAMINE" TEGEVUSE "VOOLUVEEKOGUDE TERVENDAMINE" TAOTLUSDOKUMENTATSIOON UNDLA KALAPÄÄS EELPROJEKT Juhataja: Lauri Lokko Projektijuht: Lauri Lokko Vastutav spetsialist Projekteerija: Risto Tihane Kontrollija: Urmas Nugin TARTU 2018 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 SISUKORD SELETUSKIRI 3 1. SISSEJUHATUS 3 2. EELPROJEKTI KOKKUVÕTE 4 3. PLANEERIMISDOKUMENDID JA ÕIGUSLIK ALUS 5 4. PROJEKTI PIIRKONNA ÜLEVAADE 6 4.1 Projektala asukoht 6 4.2 Undla paisu ja Veskijärve tähendus piirkonnale 6 4.3 Muinsuskaitse 7 4.3.1 Undla mõisa pargi ja selle lähiümbruse lühiülevaade 7 4.3.2 Kultuurimälestiseks tunnistamine 8 4.2.3 Muinsuskaitselised aspektid 8 4.3 Loobu jõe üldandmed ja jõe hüdromorfoloogiline kirjeldus 9 4.4 Loobu jõe hüdroloogia 10 4.5 Loobu jõel paiknevad tõkestusrajatised 10 4.6 Loobu jõe seisund 11 4.7 Loobu jõe kalastik 11 4.8 Looduskaitse 12 5. PROJEKTI PIIRKONNA MAA-ALA JA RAJATISTE KUULUVUS 12 6. OLEMASOLEVATE RAJATISTE JA PROJEKTALA EHITUS-GEOLOOGILISTE TINGIMUSTE KIRJELDUS 13 6.1 Olemasolevad rajatised 13 6.2 Ehitusgeoloogilised tingimused 14 7. KALADE RÄNDETINGIMUSTE PARANDAMISEKS EHITATAVATE, RENOVEERITAVATE VÕI LIKVIDEERITAVATE RAJATISTE NING MUUDE VEEKOGU SEISUNDIT PARANDATAVTE MEETMETE VÕRDLUS 15 7.1 Lähtetingimused alternatiivide väljatöötamiseks 15 7.2 Alternatiiv 1 16 7.3 Alternatiiv 2 22 7.4 Põhialternatiivi valik 25 8. PROJEKTI ORGANISATSIOONILINE ÜLESEHITUS 25 9. PROJEKTI RAAMES KAVANDATAVATE PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSTÖÖDE JMS HANGETE KORRALDAMISE JA PROJEKTI ELLUVIIMISE PLAAN 26 10. KASUTATUD KIRJANDUS JA MUUD ALLIKAD 27 LISAD Lisa 1 Fotod ja väljavõtted maakaartitelt Lisa 2 Maanteeameti kiri nr 17-1/18-0399/10456 JOONISED Joonis 1 Alternatiiv 1 M 1:500 Joonis 2 Alternatiiv 2 M 1:500 Joonis 3 Lõiked M 1:100 2/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 SELETUSKIRI 1. SISSEJUHATUS Käesoleva eelprojektiga antakse Loobu jõel Kadapiku külas Kadrina vallas Lääne-Virumaal asuvale Undla paisule kalapääsu alternatiivsed lahendusvariandid. Projektala jääb Veskijärve (27202:001:0373), Kaalumaja (27202:001:0374), Jõekalda (27302:001:0049), Flora (27302:002:0120) ja 17152 Vohnja-Kadrina tee (27302:002:0121) kinnistutele. Eelprojekt on koostatud meetme "kaitsealuste liikide ja elupaikade säilimine ning taastamine" tegevuse "vooluveekogude tervendamine" taotlusdokumentatsiooni lisana ja selle koostamisel on lähtutud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile esitatava rahastamistaotlusega seotud eelprojekti koostamise juhendist. Käesoleva eelprojekti koostamise aluseks on Undla Vesi MTÜ ja Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ vaheline leping. Käesolevas eelprojektis väljapakutud alternatiive on käsitletud Alkranel OÜ poolt koostatud keskkonnamõjude eelhinnangus "Undla kalapääsu keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang" (2018, Tartu linn). "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu" keskkonnaministri 15. juuni 2004 määruses nr 73 on Loobu jõgi kantud nimistusse alates Pundiveski paisust suudmeni. Undla pais jääb nimistusse kantud lõigu sisse. Loobu jõgi on avalikult kasutatav veekogu. Keskkonnaregistris on Loobu jõe registrikood VEE1077900. Keskkonnaregistri järgi on Loobu jõgi 60,6 km pikk (66,5 km koos lisaharudega) ja valgala 314 km². Loobu jõgi kuulub Ida-Eesti vesikonda, Viru alamvesikonda ning paikneb Lääne-Virumaal ja Harjumaal. Loobu jõe paisutamisel Undlas on moodustunud 0,8 ha suurune Undla veskijärve nimeline paisjärv. Undla paisule kalapääsu rajamisega seoses tuleb rekonstrueerida Undla sild. Käesolev "Undla kalapääsu" eelprojekt kajastab kalapääsu rajamise vesiehitusliku poolt. Undla silla rekonstrueerimise projekt on eraldiseisev (kaks projekti - "Unda kalapääs" ja "Undla silla rekonstrueerimine"), kuid ehitustööd sillale ja kalapääsule tuleb toestada samaaegselt ning seega peavad olema kalapääsu ja silla projekt omavahel kooskõlas. Projektide omavaheline sidumine toimub põhi-/tööprojekti koostamise raames. 3/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 2. EELPROJEKTI KOKKUVÕTE Projekti eesmärgiks on tagada kaladele head rändetingimused Undla paisul. Head rändetingimused loovad võimaluse Loobu jõe ökoloogilise potentsiaali kasvuks. 2021 aastaks Ida-Eesti veemajanduskavas toodud hea koondseisundi saavutamise eelduseks on kalastiku hea seisundi saavutamine Loobu jões. Alternatiivide väljatöötamisel on lähtutud põhimõttest, et säiliks ajalooline veetase Undla veskijärves. Alternatiivide väljatöötamisel kaaluti mitmeid eri lahendusi. Kokkuvõttes jõuti seisukohale, et parim lahendus on projekteerida paisjärvest eraldi seisev kalapääs (möödaviik- pääs) ning maksimaalsete vooluhulkade läbilaskmiseks rajada liigveelase. Projektiga tagatakse suurvee läbilaskmisvõime paisust. Projektlahendusega pakutakse välja kaks reaalselt teostatavat alternatiivi. Mõlema alternatiivi puhul rajatakse sama kalapääs, kuid erineb liigvee läbilaskmismetoodika. Alternatiiv 1 korral toimub liigvee läbilaskmine kaheosalise automaatvarja ja alternatiiv 2 korral toimub liigvee läbilaskmine üle 35 m pikkuse ülevoolu. Mõlemas alternatiivis on kalapääsu pikkus 140 m ja lang 1,4%. Mõlema alternatiivi puhul kaasneb ehitusaegne ehk lühiajaline negatiivne keskkonnamõju, kuid ehituse lõppedes saavutatud eesmärk, kalade rändetee avamine Undla paisul, on pikaajalise ja positiivse mõjuga. Eelprojektile on koostanud Alkranel OÜ keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu. KMH eelhinnangus on jõutud seisukohale, et kavandatud tegevustega ei ole olulise ebasoodsa ehk oluliselt negatiivse keskkonnamõju avaldumist ette näha kummagi alternatiivi rakendamisel. Olulisemad KMH eelhinnangus väljatoodud meetmed keskkonnamõju leevendamiseks: • Töid teostada madalvee perioodil. • Valingvihmade korral tööd peatada ja oodata veetaseme langust jões. Pinnastammid (ajutised, kui kasutatakse) katta nende rajamise järgselt (nt koormakattekilega). • Masinate hooldus peab toimuma selleks ettenähtud aladel ning tagada valmisolek avariiolukordadeks ja nende likvideerimiseks. Eelprojektile on koostanud ihtüoloog Rein Järvekülg ekspertavamuse. Ekspertarvamuses on jõutud järgnevale seisukohale - eelprojektis väljapakutud lahendus tagab kaladele soodsad tingimused nii üles- kui allavoolu rändeks. Projekteeritud kalapääs on ritraalsetele kalaliikidele sobivaks elu- ja sigimispaigaks. Kalastiku ja jõe kui elupaiga seisukohalt tervikuna pole tegemist siiski mitte ideaallahendusega, vaid kompromisslahendusega, sest säilivad mõned paisjärvega 4/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 seonduvad negatiivsed mõjud (eelkõige paisjärve negatiivne mõju jõe vee kvaliteedile ja temperatuurirežiimile). Põhi alternatiiviks on valitud alternatiiv 2 kogumaksumusega 532 878 EUR (koos KM-iga). Alljärgnevalt on väljatoodud projekti ajakava aastate lõikes. Maksumus (sh km 20%) Hanke nimetus Hanke läbiviimise aeg EUR Eeluuringud, eelprojekti koostamine 01/2018…03/2018 14 118 Tööprojekti koostamine, täiendavad 07/2018…11/2018 18 000 uuringud Projektijuhi ametikoht 07/2018…11/2019 9 000 Omanikujärelevalve 06/2019…10/2019 9 600 Ehitustööd 06/2019…10/2019 482 160 Märkus: Tabel ei sisalda Undla silla rekonstrueerimistööde maksumusi. Undla silla rekonstrueerimistööde ajaplaan kattub tabelis esitatuga. 3. PLANEERIMISDOKUMENDID JA ÕIGUSLIK ALUS Käesoleva eelprojekti koostamise aluseks on Undla Vesi MTÜ ja Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ vaheline leping. Vastavalt Keskkonnaministri 10.07.2015. a määrusele nr 44 meetme "Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilimine ning taastamine" tegevuse "Vooluveekogude tervendamine" jaoks avatud taotlemise korral § 3.-le on toetuse andmise eesmärk parandada kaitstavate liikide ja elupaikade seisundit. Eelprojektis toodud alternatiivi rakendamisel tagatakse Loobu jõe ökoloogilise seisundi paranemine. Vastavalt eelpool nimetatud määruse § 5.-le on toetatavate tegevuste hulgas kalapääsude rekonstrueerimine ja rajamine olemasolevale paisule, vajadusel koos paisu rekonstrueerimise ning sette eemaldamisega paisjärvest. Paisjärvest sette eemaldamist toetatakse ainult samast paisjärvest, mille paisul tagatakse projekti tulemusena kalade rändetingimused. Sette eemaldamist paisjärvest toetatakse kuni 25% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Paisu rekonstrueerimiseks antakse toetust ainult mahus, mis on vajalik kalapääsu rekonstrueerimiseks või rajamiseks. Käesolev eelprojekt on koostatud meetme "Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilimine ning taastamine" tegevuse "Vooluveekogude tervendamine" tingimused avatud taotlemise korral lisas 2 toodud juhendi järgi. Projektiga kavandatud tegevus on vastavuses EL veepoliitika raamdirektiivi nõuetega ja Looduskaitseseadusega. Samuti vastab projektis kavandatud tegevus Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7.01.2016.) pinnaveekogumite seisundi parandamise meetmele, kus on ettenähtud kas likvideerida rändetõkked või rajada kalapääsud vooluveekogude "hea" ökoloogilise seisundi saavutamiseks. 5/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 Undla Vesi MTÜ on sõlminud maaomanikega, kellede maal hakkab toimuma kavandatud tegevus, lepingud, mis lubavad maad kasutada projekti realiseerimiseks. Tegevused, mis jäävad Eesti Vabariigile kuuluvatele kinnistutele, on kooskõlastatud Maa- ametiga ja Maanteeametiga. Järgnevad projekteerimisetapid ja kalapääsu rajamine tuleb läbi viia vastavalt Ehitusseadustikule ja kohaliku omavalitsuse ehitusmäärustele arvestades Veeseadusest, Muinsuskaitseseadusest ning Looduskaitseseadusest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid. 4. PROJEKTI PIIRKONNA ÜLEVAADE 4.1 Projektala asukoht Undla pais asub Kadapiku külas Kadrina vallas Lääne-Virumaal. Paisutust põhjustav künnis jääb Veskijärve (27202:001:0373) kinnistule. Undla sild jääb 17152 Vohnja-Kadrina tee (27302:002:0121) kinnistule. Undla pais paikneb Ida-Eesti vesikonnas Viru alamvesikonna idapiiril Loobu jõe ülemjooksu kesk osas. Loobu jõgi on jaotatud kaheks veekogumiks: Loobu Udriku ojani (1077900_1) ja Loobu Udriku ojast suudmeni (1077900_2). Undla pais paikneb Loobu jõe Loobu Udriku ojani (1077900_1) veekogumi lõpuosas (ca 1 km kaugusel Udriku oja suubumisest). "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu" keskkonnaministri 15. juuni 2004 määruses nr 73 on Loobu jõgi kantud nimistusse alates Pundiveski paisust suudmeni. Undla pais jääb nimistusse kantud lõigu sisse. Projektala ei jää Natura 2000 aladele. 4.2 Undla paisu ja Veskijärve tähendus piirkonnale Undla pais koos sillaga on rajatud 19. saj teisel poolel Undla mõisa kompleksi kuulunud Undla vesiveski juurde. Loobu jõe paisutamisega Undla paisul moodustub Undla veskijärv (VEE2011300), mis on kunagi olnud ca 1,4 ha suurune paisjärv, kuid käesoleval hetkel tänu settimisele on veepeegli pindalast järgi jäänud ca 0,8 ha. Vesiveski on olnud toimiv enne 1940- ndaid. Nõukogude Liidu aastatel on veskijärve puhastatud ja süvendatud (täpsemad ehitustegevused pole teada kuna ei ole säilinud projektdokumentatsioone). Undla veskijärv omab miljööväärtust koos Undla mõisa pargiga ning mõisa parki ja veskijärve tuleb käsitleda maastikuarhitektuurse ansamblina. Undla veskijärve on kasutatud supluskohana, ametlik ujumiskoht puudub. Samuti on veskijärv populaarne kalastus paik. Lisaks miljööväärtusele on veskijärves ka tuletõrjevee võtukoht. 6/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 Arvestades ülalpool toodut ei käsitleta antud projektis alternatiivina Undla veskijärve kadumist ehk paisutuse likvideerimist ja Undla veskijärve alale Loobu jõele sängi kujundamist kui reaalselt teostatavat alternatiivi. 4.3 Muinsuskaitse 4.3.1 Undla mõisa pargi ja selle lähiümbruse lühiülevaade Undla mõisa park jääb Undla mõisa peahoone (härrastemaja) ja Loobu jõe vahelisele alale. Undla mõisa park on 5,5 ha suur. Vohnja - Kadrina kõrvalmaanteest põhjapoole, Undla silla vahetusse lähedusse, Loobu jõe vasakkaldale jääb puithoone, mis kunagi on olnud Undla vesiveski. Samase asukohta, kuid Loobu jõe paremkaldale, jääb tootmishoone, mis kunagi on olnud viinavabrik. Mõlemad hooned on käesoleval hetkel tühjad. Enne 1940-ndaid on Undla sillast läänepool olnud Undla vesiveski veekanal. Käesoleval hetkel vesiveski veekanali asukohta looduses tuvastada võimalik ei ole. Undla vesiveski on olnud väike (töötas ühe paari kividega). Vesiveski tegevuse lõpu poole toodeti seal ka väikeses mahus elektrit. 1940-ndate lõpust alates on veskihoonet kasutatud kontorihoonena (artell Mineraal ja hiljem tarbekeemia tootmiskoondis Flora). (Allikas: Eesti Veskivaramu wiki). Undla mõisa park on kaheosaline park, mille jõepoolne osa on vabaplaneeringuga parkmets, häärberipoolses osas on fragmentidena aimatav regulaarne alleede süsteem. Jõepoolsesse parkmetsa on ehitatud hooned ning pargi osa rikutud. Peahoone ees väike poolkaarekujuline väljak, kust avaneb jõeni kitsas välude süsteem, avardudes jõe kaldal üksikute puudega väluks. Pargi regulaarses osas on mõneti jälgitavad ruudukujulised lagendikud ja neid diagonaalselt läbiv siht (peahoonest lähtuv). Peahoonet ümbritsevad sirelirühmad, ka puudesalku tihendavad dekoratiivpõõsad, põhiliselt lumimari ja enelaliigid. Puudest on enam vaher, tamm, pärnad (alleedes), saar, üksikud kuused annavad igihaljast rohelust. Grupiti kuused ja lehised. Veel künnapuid, nulg, mände, jõe ääres remmelgaid, hobukastanid. Kadrina tee ääres keskealine nuluallee. Vanem majandushoonete vaheline väljak on puudeta (allikas: kultuurimälestiste riiklik register). Undla mõisa parki jääb kultusekivi (reg nr 10279, arheoloogiamälestis). 7/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 4.3.2 Kultuurimälestiseks tunnistamine Undla mõisa park on tunnistatud kultuurimälestiseks kultuuriministri "Kultuurimälestiseks tunnistamine" määrusega nr 8 (30.03.1998). Tegemist on ehitismälestisega ja kannab registris numbrit 15689. 4.2.3 Muinsuskaitselised aspektid Tulenevalt Muinsuskaitseseadusest (§25) paikneb muinsuskaitse ala ümber 50 m ulatuses kaitsevöönd, mille ülesanneteks on tagada kinnismälestise ja muinsuskaitseala vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus ning kinnismälestise, muinsuskaitseala ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Undla kalapääs ja Undla sild jäävad terves mahus kaitsevööndisse. Kalapääsu rajamisega ei rikuta Muinsuskaitseseadusest tulenevaid kaitsevööndi nõudeid. Olemasolevas olukorras (kalapääsu eelne periood) ulatub maksimaalse vooluhulga korral paisjärve veepind pargi aladele ujutades kalda äärsed alad. Kalapääsu rajades viiakse paisjärv mõisa pargist ~14 m kaugemale. Uueks lubatud kõrgemaiks veetasemeks on 77.60. See kõrgus on valitud niimoodi, et kõrgeima lubatud veetaseme korral ei hakkaks vesi voolama mööda pargi ala kalapääsu suunas. 77.60-st kõrgem veetase eeldaks mõisa pargis maapinna tõstmist kalapääsu sissevoolu ümbruses. Maapinna tõstmist mõisa pargis ei ole ette nähtud ja seega lubatud maksimaalne veetase 77.60. Kalapääsu sissevoolu- ja keskosas leidub mõisa pargis kohti, sulglohud, kus on kõrgusarv madalam, kui 77.60. Paisjärve maksimaalse veetaseme korral tekivad sinna lombid, mis ei ole mõisa pargi esteetilisust arvestades vastuvõetav. Seetõttu nähakse ette käesoleva projektiga mõisa pargi alal, ca 50 m pikkusel lõigul alates kalapääsu lähtest, sulglohkude täitmine kõrgusarvuni 77.60. Pargi põlispuude tüvede ümbruses maapinna tõstmist ette nähtud ei ole. Maapinna reljeefi ei tohi tõsta üle 20 cm ja peab säilima looduslik lang jõe suunas. Sulglohkude täitmisel kasutada kohaliku pinnast (kalapääsu alla jääv ehituseks mitte sobiv huumuse rikkas pinnas). Mõisa pargi alale jääb juurdepääsutee ehitusalale vasakkaldalt. Juurdepääsutee kulgeb osaliselt olemasoleval kruuskattega teel ja osaliselt pargi all. Olemasoleval teel tuleb kruuskatendit uuendada kruusa lisamisega. Pargi alla jääv juurdepääsutee osa rajatakse geotekstiilile (B=3 m, kruusa või killustiku paksus h=15 cm). Pargi alla jääv juurdepääsutee likvideeritakse peale ehitustöid ja teostatakse heakorratustöid algse olukorra taastamiseks. 8/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 Juurdepääsutee rajamiseks vasakkaldalt on vaja eemaldada pargi alalt seemnetekkelised puud ja võsa. Kaldaalale jäävad põlispuud säilitatakse. Täpsem juurdepääsutee konstruktsioon ja teekoridor koos raie vajadusega antakse põhi- ja/või tööprojekti raames. 4.3 Loobu jõe üldandmed ja jõe hüdromorfoloogiline kirjeldus Loobu jõgi on avalikult kasutatav veekogu. Keskkonnaregistris on Loobu jõe registrikood VEE1077900. Keskkonnaregistri järgi on Loobu jõgi 60,6 km pikk (66,5 km koos lisaharudega) ja valgala 314 km². Loobu jõgi kuulub Ida-Eesti vesikonda, Viru alamvesikonda ning paikneb Lääne-Virumaal ja Harjumaal. Jõe lähteks loetakse Jõepere järve (väljavoolule on rajatud ca 0,6 m kõrgune paisregulaator), mis paikneb 89 m kõrgusel merepinnast. Tavapärasel suvisel madalvee perioodil Jõepere järvest väljavool puudub ning jõgi algab Valgma paisjärve lõunapoolse kalda juures olevatest allikatest. Loobu jõgi suubub Eru lahte Soome lahes Loobu jõe suurim loodusliku sängiga lõik on säilinud suudmest kuni 37,6 kilomeetrini. Lühikesed looduslikud lõigud on säilinud Undla paisust ülesvoolu. Loobu jõkke suubub Läsna jõgi (VEE1078900), Vohnja oja (VEE1078600), Udriku oja (VEE1078200), Liivoja (VEE1078800), Laomäe oja (VEE1078000), Kihlevere oja (VEE1078500), Niilise oja (numbrita), Ama oja (numbrita) ja Mõnioja (VEE1079100). Jõe ülemjooks paikneb Pandivere kõrgustikul, keskjooks läbib Kõrvemaa kirdeosa ning alamjooks jääb Põhja-Eesti rannikumadalikule. Jõe algusosas, lähtest kuni Neerutini, voolab jõgi soiste kallastega orus, jõe lang on suhteliselt väike, jõgi ise on külmaveeline. Neeruti juures varem olnud kaks paisu on praeguseks ümberkujundatud kärestikulisteks kalapääsudeks. Neerutist Kadrina paisjärveni on jõesängi kohati süvendatud ja õgvendatud, jõe lang on väike või keskmine, kaldad kaetud metsa ning võsaga. Kadrina lõunaserva on rajatud paisjärv (pikkus >1 km). Nii ulatuslik paisjärv mõjutab märgatavalt jõe temperatuurirežiimi. Allpool Kadrinat on jõge kohati süvendatud ja õgvendatud. 2 km Kadrinast allavoolu asuvad Undla pais ning paisjärv, millest allpool suubuvad Loobu jõkke Kadrina alevi heitveed. Undla paisust allavoolu jääb 300 m pikkune kärestikuline jõeosa, 1 km allpool paisu suubub vasakult kaldalt jõkke allikalise veega ja suure ning stabiilse vooluhulgaga Udriku oja. Udriku oja suudmest allavoolu kuni Arbavere oja suudmeni on jõe lang väga väike (18,1 km-l kokku 3,8 m; keskmine lang 0,21 m/km), jõge on ulatuslikult süvendatud ning õgvendatud, jõe kallastel on läbi viidud ulatuslik maaparandus. Undlast allavoolu Ama asunduseni on jõe kallastel põllumajandusmaad, Ama asundusest 9/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 allavoolu, praktiliselt kuni jõe suudmeni välja, on jõe kaldad metsased ning valdavalt vähese asustusega (allikas: Undla paisu kalapääs eelprojekt, Piiber Projekt OÜ). Loobu jõe suurim lang on alamjooksu 13,7 km pikkusel suudme-eelsel lõigul. Seal on kogu lang 53 m ehk 3,8 m/km kohta. Alamjooksu suure languga lõigu ülemises osas (10,3 km suudemest) asub Joaveski joastik ja 2002 aastal uuesti püstitatud Joaveski pais koos hüdroelektrijaamaga. Joaveski külast ülesvoolu (13,7–28 km merest) kuni Tallinn-Narva maanteeni on jõgi sügav, mudase põhjaga ja aeglase vooluga. Lõigu keskmine lang on 0,5 m/km kohta. Tallinn-Narva maanteest ülesvoolu kuni Arbavere sillani on jõgi taas suurema languga ja kärestikulisem. Lõigu keskmine lang on 2 m/km kohta. Arbavere sillast kuni Undla paisu aluse kärestikuni on 16,9 km pikkune sügav ja vähese languga lõik – 0,2 m/km kohta. Undla paisust ülesvoolu kuni lähteni on jõgi taas suurema languga (1,5 m/km) (allikas: Joaveski joastikust ülesvoolu jääva Loobu jõestiku kalandusliku taastootmispotentsiaali hindamine 2016 aastal", Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut). Loobu jõe keskjooksul on Loobu jõgi kantud riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude nimekirja, maaparandussüsteemi kood 1107790020000 ehitise kood 001, nimetus Loobu jõgi ja pikkus 17,1 km. 4.4 Loobu jõe hüdroloogia Loobu jõe hüdroloogilised andmed Undla paisu (valgala 60 km²) lõikes pärinevad Keskkonnaagnetuurist. Vooluhulk, m³/sek Q 1% Q 2% Q 3% Q10% Q25% Qaasta maksimum 9,96 9,31 8,93 7,68 6,53 Q aasta keskmine 0,91 m³/sek Q keskmine (suvine) 0,44 m³/sek Q 10% (suvine) 1,39 m³/sek Q 95% (ökoloogiline) 0,17 m³/sek 4.5 Loobu jõel paiknevad tõkestusrajatised Info Loobu jõel paiknevate tõkestusrajatiste kohta pärineb paisude registrist ja "Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogude seisundi parandamiseks" infobaasist. Loobu jõe tõkestusrajatiste loetelu on koostatud lähtest suudme suunas. 1. Pundiveski. PAIS012330. L-Est X 624054; Y 6574868. Suudmest 59,6 km. Paisutuskõrgus 1,1 m. Kaladele ületamatu. Pundiveski paisust ülesvoolu jäävat Loobu jõe osa ei ole lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistus 2. Neeruti. PAIS017700. L-Est X 623504; Y 6576677. Suudmest 57,0 km. Rajatud kalapääs, pole rändetakistus 10/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 3. Kadrina_1. PAIS025641. L-Est X 621995; Y 6578482. Suudmest 53,8 km. Ei inventariseeritud, info puudub. 4. Kadrina. PAIS025640 L-Est X 621423; Y 6579382. Suudmest 52,6 km. Paisutuskõrgus 1 m. Rajatud kalapääs, pole rändetakistus 5. Undla. PAIS012800 L-Est X 619965; Y 6580994. Suudmest 49,6 km. Paisutuskõrgus 2,65 m. Kaladele ületamatu rändetõke. 6. Loobu. PAIS016100. L-Est X 610581; Y 6592222. Suudmest 28,5 km. Paisutuskõrgus 2,4 m. Rajatud möödaviik kalapääs, kaladele ületatav 7. Joaveski. PAIS012250 L-Est X 602980; Y 6598427. Suudmest 10,2 km. Paisutuskõrgus 3 m. Rajatud kamberkalapääs, läbipääs kaladele küsitav. Lisaks eelpool välja toodud paisudele on paisude registris nimetatud Loobu jõel Arbavere (PAIS011050), Rahma (PAIS025000) ja Vihasoo (PAIS025010) paisu. Neid paise pole inventariseeritud ja paisude registris on märgitud paisud hävinenuteks 4.6 Loobu jõe seisund Järgneb tabel Ida-Eesti veemajanduskavast. Kood Nimi Tüüp Ökoloogiline Keemiline Koondseisund seisund seisund 2013 2014 2013 2014 2013 2014 1077900_1 Loobu_1 1B kesine kesine - - kesine kesine 1077900_2 Loobu_2 1B kesine kesine hea - kesine kesine Loobu jõe kesise keskkonnaseisundi põhjuseks on kalastiku kesine seisund. Ida-Eesti veemajanduskava järgi on seatud eesmärgiks Loobu_1 veekogumile aastaks 2021 saavutada hea koondseisund. 4.7 Loobu jõe kalastik Erinevate uuringute käigus on kindlaks tehtud järgmise 24 kalaliigi esinemine Loobu jões: jõesilm, ojasilm, lõhe, forell (nii jõe- kui meriforell), harjus, meritint, haug, angerjas, särg, turb, lepamaim, linask, rünt, viidikas, tippviidikas, vimb, hõbekoger, hink, trulling, luts, ogalik, luukarits, ahven ja ümarmudil. Undla piirkonnas tuleb tüübiomasteks kalaliikideks pidada ojasilmu, forelli (nii jõe- kui meriforelli), harjust, haugi, lepamaimu, trullingut, lutsu ja luukaritsat ning võimalik, et ka jõesilmu, turba ja võldast. Kalade rändetee avamisel tuleb arvestada kõigi eelnimetatud liikide 11/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 nõudlustuga. Rajatav kalapääs peab neile liikidele tagama soodsad rändetingimused nii üles- kui allavoolu rändeks (allikas: Rein Järvekülg). 4.8 Looduskaitse Undla mõisa park on lisaks muinsuskaitsele ka looduskaitse alune ala. Undla mõisa park (KLO1200323) pindala on registri järgi 5,3 ha. Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega (Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri, Vabariigi Valitsuse määrus nr 64 03.03.2006). Kalapääsu rajamine ei ole vastuolus pargi kaitse-eesmärgiga. 5. PROJEKTI PIIRKONNA MAA-ALA JA RAJATISTE KUULUVUS Projektiga kavandatud tegevused jäävad Veskijärve (27202:001:0373), Kaalumaja (27202:001:0374), Jõekalda (27302:001:0049), Flora (27302:002:0120) ja 17152 Vohnja- Kadrina tee (27302:002:0121) kinnistutele. Juurdepääs objektile paremkaldalt on kavandatud mööda Kaalumaja kinnistut ja vasakkaldalt mööda Veskijärve kinnistut ning riigi reservmaana (AT0509220021) arvel olevat maa-ala. Undla veskijärves kavandatud tööd (kalapääsu ja sinna juurde kuuluvate rajatiste püstitamine) jäävad suuremas osas Veskijärve kinnistule. Jõekalda kinnistul on ette nähtud pinnasetööd – kalapääsu ja veskijärve sissevoolu kanali esiste kujundamine ja kalapääsu alalt väljakaevatud ehituseks mitte sobiliku pinnase paigaldamine. Flora kinnistule jääb silla tagune maakivi- müüridega kanali osa, kus on ette nähtud olemasoleva paisu (maakivid ja puitlaudis) eemaldamine ja jõepõhja ümberkujundamine. Undla sild jääb Vohnja-Kadrina tee kinnistule, mille omanikuks on Eesti Vabariik ja volitatud esindajaks Maanteeamet. Veskijärve, Kaalumaja ja Flora on erakinnistud, millede omanikud on seotud taotlejaga. Jõekalda ja riigi reservmaa osas on projektile küsitud kooskõlastus Maa-ametist. Vohnja-Kadrina tee kinnistule jääva Undla silla osas on konsulteeritud Maanteeametiga. Maanteeamet on väljastanud 05.03.2018 kirja "Undla silla ümberehituse selgitused ja kalkulatsioon taotluse esitamiseks" (vt lisa 2). 12/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 6. OLEMASOLEVATE RAJATISTE JA PROJEKTALA EHITUS- GEOLOOGILISTE TINGIMUSTE KIRJELDUS 6.1 Olemasolevad rajatised Alljärgnevalt antakse omanike kaupa projektiga seotud rajatiste ülevaade. TELIA EESTI AS Sidekaabel Projektalale jääv sidekaabel kulgeb piki Vohnja-Kadrina teed ning peale Undla silda keerab Undla mõisa pargi alal kagusse kruuskattega teega paralleelseks. Undla silla alt läheb sidekaabli haru hetkel tühjalt seisvasse toomishoonesse. Sidekaabel on toimiv. MAANTEEAMET Pinnas- ja teetamm Pinnastamm, mis ühtlasi on ka teetammiks, on visuaalse vaatluse põhjal rahuldavas seisus. Teekate, asfalt, on heas seisus. Tammi ülemise bjefi nõlv on hooldamata (niitmata) ja seetõttu esineb kõrge veetaimestik. Ülemise bjefi kalda alal on setted. Alumise bjeffi nõlvadel paiknevad tühjana seisvad hooned (paremkaldal tootmishoone ja vasakkaldal endine vesiveski). Tammis paikneva filtratsioonitõkke kohta informatsioon puudub. Ülemisse bjeffi jääb Undla sillast 35 m kaugusele kirde suunas 20 m pikkune betoonist sein ja suuremõõtmelisest toruprofiilist piire. Betoonseinaga eraldatud ala on tuletõrjevee võtukohaks. Undla sild Ehitatud 1909 (teadaolevalt) aastal paekivi võlvsillana aluspinna paekivikihtidele. Undla sild on Eesti Maanteemuuseumi kaitse all. Peamiseks kaitstavateks sillaparameetriteks on kõrge ja suure tõusuga võlv ning vastava ajastu ehitamise tehnoloogiad. Silla ava laius on 5,2 m ja sillakaare tõusu kõrgus 1,9 m. Sõidutee laius sillal 5,4 m. Silla alla jäävad puitlaudadest plaadid, millede all on maakivid. Undla silla tehniline seisukord teadmata. Silla tehnilist seisundit saab hinnata peale silla aluse puidu ja kivide eemaldamist. ERAOMAND Undla silla järgne maakividemüüridega kanal Silla järgse kanali pikkus on 17,5 m. Silla järgne kanali laius on 6 m. Paremale kaldale jääv maakivimüür on ühtlasi ka endise viinavabriku vundamendiks. Vundamendi küljes on 1,5 m ulatuses kanalisse välja eenduv betoonsein, mis ahendab maakivimüüridega kanali laiuse 4,5 m peale. Maakivimüüridega kanali lõppu jääb I-taladele rajatud betoonist õõnespaneel plaatidest 13/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 kattega sild. Vundamendist välja ulatuva eendi ja I-talade vaheline ala (4,5 m laiune ja 1,3 m kõrgune ava) ei ole suuteline isevoolselt läbi laskma maksimaalset Loobu jõe vooluhulka. Maakivimüüride veealune osa on lagunenud, kivide vaheline sideaine on ära uhutud ja kivid osaliselt ära vajunud. Veepinnast kõrgemale jäävas osas on seinad rahuldavas seisukorras. Maakivimüüridega kanalisse jäävad puitlaudadest plaadid ja nende alla paigaldatud maakivid. Nimetatud konstruktsioon on kunagi täitnud paisu rolli ja vesi on voolanud puitlaudadest plaatide peal. Käesoleval hetkel on rajatis oma otstarbe minetanud ja vesi voolab plaatide all maakivide vahel. Undla veskijärv Undla veskijärv on tugevasti täissettinud. Kohalike andmetel on enamus setetest kandunud paisjärve Kadrina paisu ümberehitamise ajal. Olemasoleva veepeegli alla jääva setete tüsedus on kuni 1 m. Loobu jõe peamine veevoolu kanal on moodustunud mõisa pargi poolsesse külge kaugusega pargist ca 20 m. Olemasoleva paisjärve veekihi paksus setete peal on keskeltläbi 1,4 m. Pais Käesoleval hetkel põhjustab paisutust ülemises bjefis olevate kaldasammaste vahele jääv künnis. Künnis paikneb sillast ~4,5 m ülesvoolu. Künnise kõrgus on ~0,9 m. Suure tõenäosusega on tegemist inimtekkelise künnisega, mis on rajatud Nõukogude Liidu aegsel perioodil, peale paisjärve puhastamist ja süvendamist. Künnise ehitusmaterjal on teadmata, kuid võib oletada, et tegemist on bituumensideainest kehandiga. 6.2 Ehitusgeoloogilised tingimused Projektala jääb paepinnasele. Meetme "Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks" avaliku sektori paisud raames on koostatud ehitusgeoloogiline uuring. Uuringu teostas UÜ Rei Geotehnika, töö nr 3693/4-15, juuli 2015 Tallinn. Tehti kolm puurauku Undla veskijärve vasakkaldalt Undla mõisa pargi alal. Väljavõte geoloogilisest aruandest (NB! kõrgused BK77 süsteemis). Pinnamood Uuritav piirkond paikneb Pandivere kõrgustiku põhjapoolsel äärealal, Loobu jõele ehitatud paisu taga. Maapinna abs. kõrgused puuraukude asukohtades on 77.5...78.0 m. Geolõige ja pinnaseomadused 14/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 Aluspõhja Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Rägavere kihistu lubjakivi. lasub 2.5...3.6 m sügavuse maapinnast abs. kõrgusel 74.3...75.2 m. Lubjakivi pealispind on murenenud. Loodusliku pinnakatte moodustab valdavalt moreen, mille koostiseks on sitke savimöll, kruus, veerised ja lubjakivilahmakad. Moreeni ülemises 1.0...2.2 m paksuses osas on kive 30...40 %, alumises 0.4...0.8 m paksuse osas suurenb moreeni kivisus 70...80 %-ni, moodustades kivimoreeni. Moreen on kaetud 0.3...0.6 m paksuse mullakihiga. Vahetult veepiirile tehtud puuraugus oli mullal 0.6 m paksune turbakiht. Pinnasevesi 09.06.2015 oli pinnasevesi puuraukudes 0.1…1.9 m sügavusel maapinnast. Kuna puuraugud paiknevad vahetult jõe kaldal, siis järgib pinnaseveetase puuraukudes jõe veetaset. Ehitusgeoloogilised tingimused Alal levivad mineraalpinnased on piisava tugevusega kergemate ehitiste alusena, lubjakivi on raskesti kaevatav. Projektis rajatav kalapääs jääb settinud/kinnikasvanud veskijärve alale. Kalapääsu alla jääv pinnas ei ole ehitise alusena sobiv kasutada ja seetõttu on projektis ette nähtud settinud/kinnikasvanud pinnas kuni kõva aluseni (lubjakivi) eemaldada. Eemaldatud pinnas planeeritakse kõrval olevava saarele ja selle lähiümbrusesse. 7. KALADE RÄNDETINGIMUSTE PARANDAMISEKS EHITATAVATE, RENOVEERITAVATE VÕI LIKVIDEERITAVATE RAJATISTE NING MUUDE VEEKOGU SEISUNDIT PARANDATAVTE MEETMETE VÕRDLUS 7.1 Lähtetingimused alternatiivide väljatöötamiseks Taotleja (tellija) poolne soov on, et säiliks ajalooline veetase. Tõkestusrajatiste inventariseerimise töös on fikseeritud Undla paisul ülaveetasemeks 77.15 (BK77), mis teiseneb uues kõrgussüsteemis 77.36 (EH2000). Undla silla all olevate puitlaidise pealne kõrgusarv on 77.22 (EH2000) ja seega võib inventariseerimise töös fikseeritud veetase lugeda ajalooliseks. Projekteerija on valinud normaalpaisutustasemeks NPT 77.30 (EH2000, edaspidised kõrgusarvud EH2000 süsteemis kui ei ole viidatud teistmoodi) ja kõrgeimaks paisutustasemeks KPT 77.60. Ajalooline maksimaalne KPT on olnud kõrgem (arvutuslikult ~78.30), kuid tulenevalt kalapääsu rajamisest ei saa lubada Undla veskijärves 77.60 kõrgemat veetaset. 77.60-st kõrgem veetase 15/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 eeldab Undla mõisa pargis maapinna tõstmist ja sellist lahendusvarianti antud projektis ei käsitleta. Alternatiivide väljatöötamisel on lähtutud tingimusest, et säiliks maantee ääres paiknev veesilm ehk Undla veskijärve suurim ja sügavaim osa (keskkonnaregistri järgi koosneb Undla veskijärv kolmest Eesti põhikaardil eristuvast järvest). Alternatiivide väljatöötamisel kaaluti mitmeid eri lahendusi. Kokkuvõttes jõuti seisukohale, et parim lahendus on projekteerida paisjärvest eraldi seisev kalapääs (möödaviikpääs) ning maksimaalsete vooluhulkade läbilaskmiseks rajada liigveelase. Undla paisule kalapääsu rajamisega seoses tuleb rekonstrueerida Undla sild. Käesolev "Undla kalapääsu" eelprojekt kajastab kalapääsu rajamise vesiehitusliku poolt. Undla silla rekonstrueerimise projekt on eraldiseisev (kaks projekti - "Unda kalapääs" ja "Undla silla rekonstrueerimine"), kuid ehitustööd sillale ja kalapääsule tuleb toestada samaaegselt ning seega peavad olema kalapääsu ja silla projekt omavahel kooskõlas. Projektide omavaheline sidumine toimub põhi-/tööprojekti koostamise raames. 7.2 Alternatiiv 1 Alternatiiv 1 korral kujundatakse Undla veskijärve vasakkalda äärde trapetsristlõikega kalapääs. Kalapääs on looklev ja järgib osaliselt olemasolevat kallasjoont. Kalapääsu põhja horisontaalne osa on 0,8 m lai. Nõlvade nõlvus on muutuv: 1,6 m laiune osa on 1:4 nõlvusega, millele järgneb 1:2 nõlvusega nõlv, mis kulgeb maapinnani. Sellise trapetsristlõikega kanali keskosa moodustab kalapääsu põhikanali, mis on dimensioneeritud suvise keskmise vooluhulga järgi (0,44 m³/s, vee sügavus kanali keskel 0,4 m ning veepinna laius kanalis 4 m). Kalapääsu kanal kindlustatakse voolava vee osas kivide ja kiviklibuga (h=30 cm; kivid Ø0,1…0,3 (60% mahust), Ø0,06…0,1 (20% mahust) ja Ø0,02…0,06 (20% mahust)) geotekstiilil ning kindlustusse paigaldatakse hajusalt voolurahustusrahnud (Ø0,6…0,8 m, tihedusega 20 tk 10 m kohta). Veepinnast kõrgemale jääv osa kindlustatakse maakividega Ø0,15…0,2 m geotekstiilil. Kalapääsu pikkus on 140 m ja lang 1,4 %. Ökoloogilise vooluhulga (0,17 m³/s) korral on keskmine veesügavus kalapääsus 0,3 m, maksimaalne voolukiirus 0,59 m/s ja keskmine energia tihedus 73 W/m³. Suvise keskmise vooluhulga korral on keskmine veesügavus kalapääsus 0,4 m, maksimaalne voolukiirus 0,86 m/s ja keskmine energia tihedus kanalis 84 W/m³. Kuni vooluhulgani ~0,45 m³/s voolab vesi vaid kalapääsus. Sellest suurematel vooluhulkadel hakkab tööle ka 7 m pealt laiusega trapetsristlõikega ülevoolulävi, mille rõhtsa osa harja kõrgusarv on 77.30 ja pikkus 2 m, betoonpaisus. Aasta keskmisele vooluhulgale (0,91 m³/s) vastab Undla 16/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 veskijärves veetase ~77.40 ja veevool jaotub: kalapääs 0,70 m³/s ja betoon ülevoolulävi 0,21 m³/s. Lubatud kõrgeima paisutustaseme (77.60) korral oleks kalapääsus vooluhulk 1,8 m³/s (vee sügavus 0,7 m, maksimaalne voolukiirus 1,0 m/s ja energiatihedus 120 W/m³) ning üle betoon ülevoolu läheks vooluhulk 1,45 m³/s ehk kokku 3,28 m³/s. Selleks, et läbi lasta maksimaalset vooluhulka on alternatiiv 1-es ette nähtud betoonpaisu osasse rajada 2 m laiune kaheosaline põhjani avatav automaatvari. Automaatvarja ülesanne on hoida veetaset paisjärves alla 77.60. 77.60 korral läheb läbi kalapääsu ja üle betoonpaisus oleva 7 m pikkuse läve 3,25 m³/s ehk suurema osa aastast seisab automaatvari jõude. Kuna käsitsi avatavate varjadega reguleerimine on praktikas osutunud teistsuguseks kui teoorias, siis on projekteerija valinud antud objektile automaatvarja. Täiesti avatud automaatvari on suuteline läbi laskma 9,5 m³/s maksimaalse lubatud paisutustaseme korral. Undla veskijärve normaalpaisutustasemeks (NPT) on 77.30, ökoloogilisele vooluhulgale vastav veetase ehk madalaim paisutustase (MPT) 77.20 ja kõrgeim lubatud paisutustase (KPT) 77.60. Ehitustöödest Esmane veetaseme alandamine paisjärves on komplitseeritud. Olemasoleval paisjärvel puudub tühjenduslask ning puudub võimalus vett mööda juhtida. Seega tuleks silla ees, kaldasammaste vahel, olev ~0,9 m kõrgune künnis eemaldada voolava vee tingimustes. Künnise järk-järguline eemaldamine, mis tagaks paisjärve veetaseme sujuva alanemise (max 30 cm/ööp) ega muudaks hüppeliselt Loobu jões vooluhulka, on tehniliselt raske teostada. Seega pakub projekteerija välja kindlama lahenduse - liivakottidest ajutise veetõkketammi rajamist künnise ette paisjärve. Ajutise veetõkketammiga tõkestatakse veevool Loobu jões ja seetõttu on ette nähtud ajutiselt ning lühiajaliselt ülepumpamine (või mõni muu tehniline lahendus, mida käsitletakse põhiprojektis). Peale silla aluse veevoolu tõkestamist saab eemaldada künnise, puitlaudised ja nende all olevad maakivid ning rajada silla alusesse lõiku vajalik ehitusaegne kanal, mis hiljem kujundatakse madalveesängiks. Peale eelpool nimetatud silla aluste tööde lõpetamist saab hakata vett juhtima üle ajutise liivakottidest veetõkketammi. Püsivate intervallidega liivakotte eemaldades veetõkketammist saab tagada sujuva ja ühtlase paisjärve veetaseme alanemise, mis minimeerib setete allavoolu kandumise ohtu. Täpsem ehitusaegne veevoolu juhtimine silla juures lahendatakse järgnevate projekteerimisstaadiumite käigus koostöös Maanteeametiga. Veskijärves kavandatud ehitustöid tuleb alustada betoonkonstruktsioonide osast. Betoonkonstruktsioonide rajamiseks tuleb likvideerida kaks puud silla vahetus läheduses. Esialgne veevoolu säng rajatakse veskijärve vasakkaldale kalapääsu asukohta. Eelnevalt tuleb 17/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 ehitusaluselt alalt eemalda setted. Eraldatakse betoonkonstruktsioonide osa veetõkketammidega ja valatakse betoonkonstruktsioonid. Hilisem vee mööda juhtimine, kui rajatakse kalapääsu, toimub läbi valminud betoonosa. Paisjärvest tuleb sete eemaldada. Setete eemaldamine on vajalik, kuna ehitusaegne veemööda juhtimine toimub kord vasakkalda äärest ja kord paremkalda äärest. Kui setteid ei eemaldata on suur setete allakandumise oht. Kalapääsu alla jääv ehituseks mitte sobiv pinnas tuleb eemaldada. Eemaldatud pinnas planeeritakse kõrval oleva saare peale ja selle lähiümbrusesse. Maakivimüüridega kanalis tuleb valada maakivimüüride säilimiseks betoonvoodrid. Kalapääsu ja Undla silla rekonstrueerimise ehitustööd viiakse läbi samaaegselt. Silla rekonstrueerimisega seoses on vajadus ümber tõsta sidekaabel. Ehitustööde loetelu soovituslikus teostamise järjekorras Mõningaid ehitustöid saab ja võib teostada samaaegselt teineteisest sõltumatult. • Juriidilised protseduurid - load ja asjaomaste ametkondade teavitamine; • Ehitusplatsi ettevalmistamine, ladustamisala(de) tähistamine, infotahvel jms.; • Allpool paisu veeproovide (sh. heljumi ja naftasaaduste määramine) võtmine, jõevee looduliku fooni määramine; • 2 puu likvideerimine; • Alumise bjefi poolt ligipääsu tagamine, I-taladele toetuva õõnespaneelidega plaatsilla ajutine eemaldamine; • Juurdepääsuteede rajamine; • Ehitusaegne liikluskorraluds; • Esmase ajutise liivakottidest veetõkketammi rajamine, ökoloogilise vooluhulga tagamine Loobu jões; • Silla aluste konstruktsioonide likvideerimine, künnise eemaldamine, ülemise bjefi sillakaldasammaste likvideerimine ja silla aluse jõepõhja ehitusaegse möödavoolusängi (hilisem madalveesäng) kujundamine; • Esmase veetõkketammi järk-järguline eemaldamine, veetaseme alandamine; • Undla silla rekonstrueerimine; • Veskijärves ehitusaegse mööda voolusängi kujundamine, setete eemaldamine; • Betoonkonstruktsioonide ja teenindussilla valmistamine, teetammi filtratsioonitõkke rajamine; 18/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 • Automaatvarja koos vajaliku taristuga paigaldamine, varja testimine; • Maakivimüüridele betoonvoodrite paigaldamine, endise viinavabriku ette drenaaži paigaldamine; • Veskijärves vee ümbersuunamine, ehitusaegne vee juhtimine läbi valminud betoonkonstruktsiooni (varja ava); • Kalapääsu ja paisjärve ning kalapääsu eraldava tammi rajamine, ehituseks mitte sobiva pinnase eemaldamine ja planeerimine; • Ajutiste veetõkke rajatiste eemaldamine, veetaseme tõstmine; • Kahe puitpurde paigaldamine; • Ehitustegevusjälgede likvideerimine, heakorrastus, katendite taastamine; • Kalapääsu katsetused - vajadusel kivide ümberladumine. NR TEGEVUS ÜHIK MAHT MAKSUMUS (EUR) ÜHIKU KOKKU 0. Eelprojekt + ihtüoloogi töö 1 11 765 11 765 ekspertarvamus + mõõdistus + KMH eelhinnang 1. Juriidilised protseduurid obj 1 600 600 Load ja asjaomaste ametkondade teavitamine. 2. Ehitusplatsi ettevalmistamine, obj 1 1 000 1 000 ladustamisala(de) tähistamine, infotahvlid, jms. 3. Ehitusaegne liikluskorraldus obj 1 5 000 5 000 4. Ehitusaegne sidekaabli töö 1 800 800 kaitsmine 5. Puu likvideerimine ja juurimine tk 2 200 400 6. Veeproovid (ehitusaegne jõevee tk 6 250 1 500 kvaliteedi seire) 7. Juurdepääsuteede rajamine, B=3 töö 1 3 500 3 500 m, geotekstiil, kruus või killustik 15 cm Mõisa pargi aluse tee kruuskatendi uuendamine kruusa lisamisega (B=3 m, L=80 m). Mõisa pargis ja paremkaldal geotekstiilile juurdepääsutee rajamine (B=3 m, L=110 m). Mõisa pargis mitte põlispuude (u 3 tk) ja võsa likvideerimine (<70 m²) 8. Õõnespaneelidest plaatsilla obj 1 2 000 2 000 ehitusaegne eemaldamine ja hilisem taastamine (12x5 m) 19/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 9. Esmane veetõkketamm m 70 55 3 850 liivakottidest, h=2 m. 10. Sanitaarvooluhulga tagamine töö 1 1 000 1 000 esmase veetõkketammi ajal 11. Silla aluste konstruktsioonide töö 1 1 200 1 200 eemaldamine (kivi ~90 m³, puit 10 m³, künnis ja kaldasambad). 12. Silla aluse jõepõhja m³ 1 30 30 kujundamine. Kaeve lubjakivis. (Vibratsiooni vaba ehitustehnika) Madalveesängi (u 30 cm lai ja 10 cm sügav) kujundamine silla alla. Madalveesäng rajatakse ainult siis, kui selgub, et olemasolev madalveesäng puudub. 13. Maakivimüüridele betoonvoodri m³ 6 450 2 700 valamine (b=15 cm, h=1,4 m) 14. Endise viinavabriku ette töö 1 400 400 drenaaži rajamine, ehitusdrenaaž Ø75 mm L=10 m, kaeve+tagasitäide ~7 m³. 15. Teetammi filtratsioonitõkke m 10 800 8 000 rajamine (konstruktsioon antakse tööprojektis) 16. Ajutised veetõrjetammid ja obj 1 4 000 4 000 ehitusaegne vee juhtimine paisjärves 17. Setete eemaldamine paisjärvest m³ 3 600 10 36 000 ja planeerimine Olemasoleva veepeegli alune sete. Veepeegel 4 200 m². Sette tüsedus väga varieeruv 0,2m kuni 1,4 m, keskmine tüsedus 0,7…0,8 m. 18. Kaevetööd paepinnases m³ 50 20 1 000 (filtratsioonitõkke kaevikud) 19. Kalapääsu alla jääva ehituseks m³ 7 100 10 71 000 mitte sobiva pinnase eemaldamine ja planeerimine Paisjärve kinnikasvanud / täissettinud osa. Pindala 4 700 m², tüsedus paeni 1,2...2,0 m. 20. Savikas mineraaltäitepinnas m³ 4 500 15 67 500 Kalapääsu alune, kalapääsu ja kalda vaheline ala ning pinnastamm. 21. Filtratsioonitõkke saviekraan m³ 350 20 7 000 20/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 pinnastammis 22. Sulglohkude täitmine mõisa m³ 2 60 120 pargis 23. Betoonkonstruktsioonid m³ 150 500 75 000 Sein/ülevool paksus 50 cm, põrand ja filtratsiooni- tõkkehambad 30 cm. Filtratsioonitõkkehammaste vahe 8 m, sügavus paesse min 1 m. 24. Terakonstruktsioonist m 25 460 11 500 teenindussild betoonpaisul 25. Kalapääsu kindlustamine. m² 1 600 35 56 000 Kivisegu (Ø0,1…0,3 m (60% mahust), Ø0,06…0,1 m (20% mahust) ja Ø0,02…0,06 m (20% mahust)) ja Ø15…20 cm maakivilaotis geotekstiilil Kivisegu kindlustus 980 m²/294 m³, maakivilaotis 620 m²/109 m³. Kivisegu kindlustusest jääb vee alla 615 m²/185 m³. 26. Voolurahustusrahnud Ø0,6…0,8 tk/m³ 290/52 20 5 800 m 27. Killustik kindlustis geokärjes m² 900 14 12 600 Geokärg h=10 cm, veealune osa 630 m²/63 m³ ja veepealne 270 m²/27 m³ 28. Teenindussillad tk 2 2 500 5 000 29. Kaheosaline automaatvari DN kompl 1 42 000 42 000 2x2,7 m koos juhtimis- süsteemiga 30. Heakorrastus ja haljastustööd obj 1 5 000 5 000 31. Ehitustööde maksumus kokku (pos 1-30 kokku ) 431 500 32. Projektijuhtimise kulud 7 500 33. Uurimis-projekteerimistööd põhiprojekti koostamiseks 15 000 34. Omanikujärelevalve 8 000 35. Projekti maksumus (pos 0 ja pos 31 kuni 34 kokku) 473 765 36. Käibemaks 20 % 94 753 37. Kogu summa (pos 35 ja 36 kokku). 568 518 Märkus. Tabelis toodud ehitustööd ja –mahud täpsustuvad tööprojektis. Alternatiiv 1-ga kaasnevad automaatvarja tõttu püsivad käitamiskulud. Projekteerija hinnangul võib aastane maksimaalne käitamiskulu küündida 2 000 EUR-ni. 21/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 7.3 Alternatiiv 2 Alternatiiv 2 kujutab endast sama kalapääsu lahendusvarianti, kuid maksimaalse vooluhulga läbilaskmisvõimalus on erinev alternatiiv 1-es väljapakutud automaatvarjadest. Alternatiiv 2 korral oleks betoonpaisus 35 m pikkune ülevoolufront, mille harja kõrgusarv oleks 77.30 ehk üle suviste keskmiste vooluhulkade korral hakkaks vesi voolama ka üle betoonläve. Maksimaalse veetaseme korral oleks vooluhulgad järgnevad: kalapääs 1,8 m³/s ja betoonlävi 9,0 m³/s. Betoonkonstruktsiooni rajatakse paisjärve tühjendamiseks tühjenduslase. Ehitustööde erinevus alternatiiv 2-es on vaid automaatvarja puudumine võrreldes alternatiiv 1-ga. Muud ehitustööd ühtivad alternatiiv 1-ga NR TEGEVUS ÜHIK MAHT MAKSUMUS (EUR) ÜHIKU KOKKU 0. Eelprojekt + ihtüoloogi töö 1 11 765 11 765 ekspertarvamus + mõõdistus + KMH eelhinnang 1. Juriidilised protseduurid obj 1 600 600 Load ja asjaomaste ametkondade teavitamine. 2. Ehitusplatsi ettevalmistamine, obj 1 1 000 1 000 ladustamisala(de) tähistamine, infotahvlid, jms. 3. Ehitusaegne liikluskorraldus obj 1 5 000 5 000 4. Ehitusaegne sidekaabli töö 1 800 800 kaitsmine 5. Puu likvideerimine ja juurimine tk 2 200 400 6. Veeproovid (ehitusaegne jõevee tk 6 250 1 500 kvaliteedi seire) 7. Juurdepääsuteede rajamine, B=3 töö 1 3 500 3 500 m, geotekstiil, kruus või killustik 15 cm Mõisa pargi aluse tee kruuskatendi uuendamine kruusa lisamisega (B=3 m, L=80 m). Mõisa pargis ja paremkaldal geotekstiilile juurdepääsutee rajamine (B=3 m, L=110 m). Mõisa pargis mitte põlispuude (u 3 tk) ja võsa likvideerimine (<70 m²) 8. Õõnespaneelidest plaatsilla obj 1 2 000 2 000 ehitusaegne eemaldamine ja hilisem taastamine (12x5 m) 9. Esmane veetõkketamm m 70 55 3 850 liivakottidest, h=2 m. 10. Sanitaarvooluhulga tagamine töö 1 1 000 1 000 22/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 esmase veetõkketammi ajal 11. Silla aluste konstruktsioonide töö 1 1 200 1 200 eemaldamine (kivi ~90 m³, puit ~10 m³, künnis ja paisjärve poolsed kaldasambad). 12. Silla aluse jõepõhja m³ 1 30 30 kujundamine. Kaeve lubjakivis. (Vibratsiooni vaba ehitustehnika) Madalveesängi (u 30 cm lai ja 10 cm sügav) kujundamine silla alla. Madalveesäng rajatakse ainult siis, kui selgub, et olemasolev madalveesäng puudub. 13. Maakivimüüridele betoonvoodri m³ 6 450 2 700 valamine (b=15 cm, h=1,4 m) 14. Endise viinavabriku ette töö 1 400 400 drenaaži rajamine, ehitusdrenaaž Ø75 mm L=10 m, kaeve+tagasitäide ~7 m³. 15. Teetammi filtratsioonitõkke m 10 800 8 000 rajamine (konstruktsioon antakse tööprojektis) 16. Ajutised veetõrjetammid ja obj 1 4 000 4 000 ehitusaegne vee juhtimine paisjärves 17. Setete eemaldamine paisjärvest m³ 3 600 10 36 000 ja planeerimine Olemasoleva veepeegli alune sete. Veepeegel 4 200 m². Sette tüsedus väga varieeruv 0,2m kuni 1,4 m, keskmine tüsedus 0,7…0,8 m. 18. Kaevetööd paepinnases m³ 50 20 1 000 (filtratsioonitõkke kaevikud) 19. Kalapääsu alla jääva ehituseks m³ 7 100 10 71 000 mitte sobiva pinnase eemaldamine ja planeerimine Paisjärve kinnikasvanud / täissettinud osa. Pindala 4 700 m², tüsedus paeni 1,2...2,0 m. 20. Savikas mineraaltäitepinnas m³ 4 000 15 60 000 Kalapääsu alune, kalapääsu ja kalda vaheline ala ning pinnastamm. 21. Filtratsioonitõkke saviekraan m³ 280 20 5 600 pinnastammis 22. Sulglohkude täitmine mõisa m³ 2 60 120 23/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 pargis Pinnas tuleb planeerida ja haljastada 23. Betoonkonstruktsioonid m³ 180 500 90 000 Sein/ülevool paksus 50 cm, põrand ja filtratsiooni- tõkkehambad 30 cm. Filtratsioonitõkkehammaste vahe 8 m, sügavus paesse min 1 m. 24. Terakonstruktsioonist m 40 460 18 400 teenindussild betoonpaisul 25. Kalapääsu kindlustamine. m² 1 600 35 56 000 Kivisegu (Ø0,1…0,3 m (60% mahust), Ø0,06…0,1 m (20% mahust) ja Ø0,02…0,06 m (20% mahust)) ja Ø15…20 cm maakivilaotis geotekstiilil Kivisegu kindlustus 980 m²/294 m³, maakivilaotis 620 m²/109 m³. Kivisegu kindlustusest jääb vee alla 615 m²/185 m³. 26. Voolurahustusrahnud Ø0,6…0,8 tk/m³ 290/52 20 5 800 m 27. Killustik kindlustis geokärjes m² 850 14 11 900 Geokärg h=10 cm, veealune osa 590 m²/59 m³ ja veepealne 260 m²/26 m³ 28. Teenindussillad tk 2 2 500 5 000 29. Heakorrastus ja haljastustööd obj 1 5 000 5 000 30. Ehitustööde maksumus kokku (pos 1-29 kokku ) 401 800 31. Projektijuhtimise kulud 7 500 32. Uurimis-projekteerimistööd põhiprojekti koostamiseks 15 000 33. Omanikujärelevalve 8 000 34. Projekti maksumus (pos 0 ja pos 30 kuni 33 kokku) 444 065 35. Käibemaks 20 % 88 813 36. Kogu summa (pos 34 ja 35 kokku). 532 878 Märkus. Tabelis toodud ehitustööd ja –mahud täpsustuvad tööprojektis. 24/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 7.4 Põhialternatiivi valik Mõlema alternatiivi korral avaldub keskkonnale lühiajaline ja lokaalne negatiivne keskkonnamõju, mis pikemas perspektiivis avaldab positiivset mõju tänu kalade rändetee avamisele. Mõlema alternatiivi puhul on kaladele rändetingused samad, erineb vaid liigvee mööda juhtimise meetod. Alternatiiv 1 korral on tegemist reguleeritava paisuga, alternatiiv 2 korral reguleerimisvõimalus puudub. Projekteerija eelistab alternatiiv 2-te. Alternatiivi elluviimisel avaneb 10 km pikkune Loobu jõe ülemjooksu lõik kalade rändeks. 8. PROJEKTI ORGANISATSIOONILINE ÜLESEHITUS Taotleja on Undla Vesi MTÜ. Peale taotluse rahuldamist sõlmib taotleja lepingu projektijuhiga, kelle tööülesannete hulka kuulub taotluses esitatud projekti sihipärase ja tähtajalise elluviimise koordineerimine. Põhimõtteline töökorraldusskeem: → Taotleja esitab Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) taotluse projekti finantseerimiseks meetme "Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilimine ning taastamine" tegevuse "Vooluveekogude tervendamine" jaoks avatud taotlusvooru raames. Taotluse esitamisele on eelnenud vajalikud eeltööd taotluse koostamiseks. → KIK-i taotluse kontrolli käigus tuvastatud puudused, vastuolud ja projekti puudutavatele küsimustele vastab taotleja jooksvalt peale märkuste laekumist. → Peale taotluse rahuldava otsuse saamist kinnitab taotleja projekti elluviimist sihipäraselt ja tähtajaliselt. → Taotleja sõlmib lepingu projektijuhiga, kelle tööülesannete hulka kuulub hangete läbiviimine projekteerija, ehitaja ja omanikujärelevalve leidmiseks ning KIK-ile projektiga seotud aruannete esitamine. → Projektijuht leiab läbi hangete projekteerija, ehitaja ja omanikujärelevalve, kes, täites endale võetud lepingulisi kohustusi, viivad taotluses esitatud projekti eesmärgipäraselt ellu. → Projekti lõppedes võtab taotleja endale valminud objekti haldamiskohustuse. 25/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 9. PROJEKTI RAAMES KAVANDATAVATE PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSTÖÖDE JMS HANGETE KORRALDAMISE JA PROJEKTI ELLUVIIMISE PLAAN Alljärgnev projektplaan on koostatud eeldusega, et juuli 2018 esimeseks pooleks on taotlus menetletud ja otsus langetatud. Maksumus (sh km 20%) Hanke nimetus Hanke läbiviimise aeg EUR Eeluuringud, eelprojekti koostamine 01/2018…03/2018 14 118 Tööprojekti koostamine, täiendavad 07/2018…11/2018 18 000 uuringud Projektijuhi ametikoht 07/2018…11/2019 9 000 Omanikujärelevalve 06/2019…10/2019 9 600 Ehitustööd 06/2019…10/2019 482 160 Märkus: Tabel ei sisalda Undla silla rekonstrueerimistööde maksumusi. Undla silla rekonstrueerimistööde ajaplaan kattub tabelis esitatuga. 26/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 10. KASUTATUD KIRJANDUS JA MUUD ALLIKAD • Maa-ameti kaardiserver (http://geoportaal.maaamet.ee) • Kadrina valla koduleht (http://www.kadrina.ee) • Keskkonnaregister (http://register.keskkonnainfo.ee/envreg) • Paisuderegister • Kadrina valla arengukava aastani 2035, vastu võetud 31.08.2016 (määrus nr 70) ja muudetud 13.09.2017 (määrus 91). • Kadrina valla üldplaneering, kehtestatud 31.01.2007 (määrus nr 38). • "Fish passes. Design, dimensions and monitoring". Food and Agriculture Organization of the United Nations in arrangement with Deutscher Verband für Wasserwirtschaft und Kulturbau e.V. (DVWK), 2002 • "Hüdraulika ja pumbad", Aleksander Maastik, Heiti Haldre, Tiit Koppel, Leopold Paal, 1995 Tartu • "Справочник по гидравлическим расчетам", П. Г. Киселева, 1974 Moskva • "Eesti jõed", EMPÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut (Arvi Järvekülg), 2001 • Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 (kinnitatud 7. jaanuar 2016) • "Loobu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2014-2023", Keskkonnaamet • "Joaveski joastikust ülesvoolu jääva Loobu jõestiku kalandusliku taastootmispotentsiaali hindamine 2016 aastal", Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tartu 2017 • Meetme "tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks" avaliku sektori paisud raames koostatud Undla paisu kalapääs eelprojekt, Piiber Projekt OÜ, Tallinn 2015 • "Undla kalapääsu keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang", Alkranel OÜ, 2018 • Ihtüoloogiline ekspertarvamus "Undla kalapääsu eelprojekti kohta", kalastikuekspert Rein Järvekülg 27/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 Lisa 1. Fotod ja väljavõtted maakaartidelt Foto 1. Vaade Undla sillale idapoolt, tuletõrjevee võtukohast. Paremal valge hoone endine viinavabrik, otse puithoone endine vesiveski. Foto R. Tihane 29.01.2018. Foto 2. Undla sild ülemisest bjefist paremkaldalt. Foto R. Tihane 29.01.2018. 28/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 Foto 3. Vaade maakivimüüridega silla tagusele kanalile Undla sillalt. Foto R. Tihane 29.01.2018. Foto 4. Vaade alumisest bjefist Undla sillale. Foto R. Tihane 29.01.2018. 29/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 Projektala asukoht Eesti põhikaardil (http://kaart.delfi.ee/) Projektala asukoht ortofotol (http://xgis.maaamet.ee/) 30/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 Projektala asukoht Eesti vesikonnad ja alamvesikonnad kaardil 31/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 Lisa 2. Maanteeameti kiri nr 17-1/18-0399/10456 32/33 UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026 33/33
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel