Saatja: Sandra Valter <
[email protected]>
Saadetud: 04.03.2020 11:57
Adressaat: Sandra Valter <
[email protected]>
Teema: FW: Päring seoses Undla kalapääsu ning sillaga seotud töödega
Manused: image001.png; Iseneribüroo Urmas Nugin OÜ poolt koostatud eelprojekt.bdoc
Lugupeetud Anti Palmi
Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) on oma otsusega nr 1-25/1525
rahuldanud MTÜ Undla Vesi taotluse projekti ”Undla kalapääs” rahastamiseks.
Rahastatud taotlus lähtus Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ poolt koostatud eelprojektist (töö nr
2018026; edaspidi eelprojekt, lisatud manuses). Eelprojektiga sai välja valitud alternatiiv 2, mis
oli ka rahastamise aluseks. Nimetatud eelprojekti osas andis ka seisukoha Maanteeamet, kuna
planeeritav kalapääs võis mõjutada avalikul teel asuvat silda. Oma 05.03.2018 kirjas nr 17-1/18-
0399/10456 selgitas Maanteeamet projektist tulenevaid võimalikke riske sillale, nentides
muuhulgas ”Jõe süvendamine silla sammastevahelisel lõigul rikub ja seab ohtu silla stabiilsuse
ja püsivuse…Selleks, et tagada silla edaspidine ohutu ekspluatatsioon ja lähtuvalt kaitstavate
sildade eesmärgist on vajalik sild lahti võtta s.t. et silla konstruktsioonid avatakse ning pärast
tööde teostamist taastatakse.”. Toetuse saaja ja Maanteeamet sõlmisid koostöölepingu, mille
preambulas deklareeriti eeltoodud järeldusi juba ühiselt ning mille alusel viidi läbi kalapääsu
projekteerimise-ehituse riigihange nr 202534. Hanke esemeks oli uue 7 meetri laiuse silla ja
kalapääsu (ühine) projekteerimine, leping sõlmiti 23.01.2019.a.. MTÜ Undla Vesi taganes
lepingust 03.05.2019.a. MTÜ Undla Vesi ei jätkanud projekti tegevustega 2019.a. jooksul.
Toetuse saaja teatas KIK-le oma 17.06.2019.a. kirjas, et : ” Kuna kalapääsu rajamiseks vajalik
Veskijärve kinnistu kasutus on hetkel küsimärgi all, seoses Undla silla ehitusega seonduvaga,
siis hetke Undla kalapääsu rajamise plaan on takerdunud Maanteeameti ja kinnistuomaniku
vaidluse taha.” 19.12.2019.a. tegi KIK otsuse rahastamisotsuse kehtetuks tunnistamise ja
väljamakstud toetuse tagasi nõudmise kohta. Toetuse saaja on otsuse vaidlustanud 20.01.2020.a.
vaidega. Seoses nimetatud vaidega on KIK-l vaidekomisjonil tekkinud järgnevad täpsustavat
küsimused, mille kohta palume Teie seisukohta:
1) Võttes arvesse ülaltoodud Maanteeameti seisukohti kalapääsu rajamise võimaliku
mõju kohta Undla sillale, siis kas saate nõustuda MTÜ Undla Vesi vaide väitega, et:
”… Undla silla ja kalapääsu rajamine faktiliselt võimalik ka eraldi. Kalapääs jääb
sillast eraldi kinnistule ega pole Undla sillaga ehituslikult seotud. Ohutuse
tagamiseks on võimalik läbi viia Undla silla tehnilise seisu kontrollimine, mida seni
pole tehtud. Vaide esitamise seisuga on kõik viied silla tehnilisele olukorrale üksnes
oletuslikud. Tehnilise kontrolli läbiviimisel ja kalapääsu eraldi rajamisel ei mõjuta
projekti läbiviimist Maanteeameti võimalikud plaanid…” ?
Kas KIK-i poolt rahastuse saanud lahenduse elluviimine nii, nagu seda on kirjeldatud
manuses oleva eelprojekti alternatiivis 2, on võimalik ilma, et Maanteeamet viiks
enne või paralleelselt läbi sillaga seonduvaid (ja selle ohutust tagavaid) töid? Et
näitlikustada – kui Maanteeamet alustab sillaga seonduvaid töid aastal 2021, siis kas
enne seda on aastal 2020 võimalik täies mahus kalapääs rajada. Kui see peaks Teie
hinnangul olema võimalik vaid osaliselt, siis täpsustage millistes osades mitte ja
miks?
2) Juhul, kui tekiks olukord, kus Maanteeamet oleks mingite kalapääsu rajamise tööde
(näiteks jõe süvendamine) läbiviimisele vastu tulenevalt ohust silla turvalisusele, siis
kas toetuse saajal saaks olla õiguslikult võimalik need tööd hoolimata Maanteeameti
vastuseisust siiski teostada? Kuidas saaks Maanteeamet õiguslikult selliste tööde
tegemist silla mõjualas ära hoida?
3) Nagu ülalpool märgime, on toetuse saaja viidanud 17.06.2019.a. viivitusele, mis
tuleneb Undla silla ehitusega seonduvast vaidlusest Maanteeameti ja Veskijärve
kinnistu omaniku vahel. KIK-i teada puudutas vaidlus renoveeritava silla kuju.
Samas väidab toetuse saaja oma 20.01.2020 vaides, et: ”Vaide esitaja leiab, et
Maanteeametiga tegevusi koordineerides ei oleks välistatud ühiselt kahe projekti
elluviimine juba 2020. aasta lõpuks. Maanteeametil puudub projekti
edasilükkamiseks igasugune mõistlik põhjus.” Kas nimetatud erimeelsus
Maanteeameti ja kinnistu omaniku vahel on nüüdseks lahenenud? Kui mitte, siis
milline on Maanteeameti prognoos selle kohta, kuidas ja millal on realistlik läbi viia
Undla silla renoveerimise tööd olukorras, kus erimeelsus jääb üles?
Kuna KIK peab vaide lahendama tähtaegselt 20.03.2020.a. palume võimalusel vastata hiljemalt
16.03.2020.a.
Tänades
Silver Nittim
jurist
Narva mnt 7A, Tallinn
Tel: 6 274 150
www.kik.ee
www.kik.ee/facebook
Hoian homset ja ei prindi seda e-kirja välja!
Töö nr: 2018026
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ
Töö tellija: Reg. nr. 10696600
Undla Vesi MTÜ Tähe 106, 51013 Tartu linn, Tartu linn
Tapa tee 11 Tel. 7 303 735
Kadrina alevik e-post:
[email protected]
Kadrina vald www.ibun.ee
Lääne-Viru maakond 45201 EEG000453 05.02.2018
EO10696600-0001 05.02.2003
EP10696600-0001 05.02.2003
Objekti asukoht:
EK10696600-0001 05.02.2003
Lääne-Viru maakond
MATER: MK, MU, 03.11.2003
Kadrina vald MO, MP 0019-00
Kadapiku küla Muinsuskaitseameti 09.08.2010/
Koordinaadid L-Est süsteemis X=6580994, tegevusluba E518/2010 18.07.2011
Y=619961
Kultuurimälestis: 15689 Undla mõisa park
MEETME "KAITSEALUSTE LIIKIDE JA ELUPAIKADE
SÄILIMINE NING TAASTAMINE" TEGEVUSE
"VOOLUVEEKOGUDE TERVENDAMINE"
TAOTLUSDOKUMENTATSIOON
UNDLA KALAPÄÄS
EELPROJEKT
Juhataja: Lauri Lokko
Projektijuht: Lauri Lokko
Vastutav spetsialist
Projekteerija: Risto Tihane
Kontrollija: Urmas Nugin
TARTU 2018
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
SISUKORD
SELETUSKIRI 3
1. SISSEJUHATUS 3
2. EELPROJEKTI KOKKUVÕTE 4
3. PLANEERIMISDOKUMENDID JA ÕIGUSLIK ALUS 5
4. PROJEKTI PIIRKONNA ÜLEVAADE 6
4.1 Projektala asukoht 6
4.2 Undla paisu ja Veskijärve tähendus piirkonnale 6
4.3 Muinsuskaitse 7
4.3.1 Undla mõisa pargi ja selle lähiümbruse lühiülevaade 7
4.3.2 Kultuurimälestiseks tunnistamine 8
4.2.3 Muinsuskaitselised aspektid 8
4.3 Loobu jõe üldandmed ja jõe hüdromorfoloogiline kirjeldus 9
4.4 Loobu jõe hüdroloogia 10
4.5 Loobu jõel paiknevad tõkestusrajatised 10
4.6 Loobu jõe seisund 11
4.7 Loobu jõe kalastik 11
4.8 Looduskaitse 12
5. PROJEKTI PIIRKONNA MAA-ALA JA RAJATISTE KUULUVUS 12
6. OLEMASOLEVATE RAJATISTE JA PROJEKTALA EHITUS-GEOLOOGILISTE
TINGIMUSTE KIRJELDUS 13
6.1 Olemasolevad rajatised 13
6.2 Ehitusgeoloogilised tingimused 14
7. KALADE RÄNDETINGIMUSTE PARANDAMISEKS EHITATAVATE,
RENOVEERITAVATE VÕI LIKVIDEERITAVATE RAJATISTE NING MUUDE VEEKOGU
SEISUNDIT PARANDATAVTE MEETMETE VÕRDLUS 15
7.1 Lähtetingimused alternatiivide väljatöötamiseks 15
7.2 Alternatiiv 1 16
7.3 Alternatiiv 2 22
7.4 Põhialternatiivi valik 25
8. PROJEKTI ORGANISATSIOONILINE ÜLESEHITUS 25
9. PROJEKTI RAAMES KAVANDATAVATE PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSTÖÖDE JMS
HANGETE KORRALDAMISE JA PROJEKTI ELLUVIIMISE PLAAN 26
10. KASUTATUD KIRJANDUS JA MUUD ALLIKAD 27
LISAD
Lisa 1 Fotod ja väljavõtted maakaartitelt
Lisa 2 Maanteeameti kiri nr 17-1/18-0399/10456
JOONISED
Joonis 1 Alternatiiv 1 M 1:500
Joonis 2 Alternatiiv 2 M 1:500
Joonis 3 Lõiked M 1:100
2/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
SELETUSKIRI
1. SISSEJUHATUS
Käesoleva eelprojektiga antakse Loobu jõel Kadapiku külas Kadrina vallas Lääne-Virumaal
asuvale Undla paisule kalapääsu alternatiivsed lahendusvariandid. Projektala jääb Veskijärve
(27202:001:0373), Kaalumaja (27202:001:0374), Jõekalda (27302:001:0049), Flora
(27302:002:0120) ja 17152 Vohnja-Kadrina tee (27302:002:0121) kinnistutele. Eelprojekt on
koostatud meetme "kaitsealuste liikide ja elupaikade säilimine ning taastamine" tegevuse
"vooluveekogude tervendamine" taotlusdokumentatsiooni lisana ja selle koostamisel on lähtutud
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile esitatava rahastamistaotlusega seotud eelprojekti koostamise
juhendist.
Käesoleva eelprojekti koostamise aluseks on Undla Vesi MTÜ ja Inseneribüroo Urmas Nugin
OÜ vaheline leping.
Käesolevas eelprojektis väljapakutud alternatiive on käsitletud Alkranel OÜ poolt koostatud
keskkonnamõjude eelhinnangus "Undla kalapääsu keskkonnamõju hindamise (KMH)
eelhinnang" (2018, Tartu linn).
"Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu" keskkonnaministri 15.
juuni 2004 määruses nr 73 on Loobu jõgi kantud nimistusse alates Pundiveski paisust suudmeni.
Undla pais jääb nimistusse kantud lõigu sisse.
Loobu jõgi on avalikult kasutatav veekogu. Keskkonnaregistris on Loobu jõe registrikood
VEE1077900.
Keskkonnaregistri järgi on Loobu jõgi 60,6 km pikk (66,5 km koos lisaharudega) ja valgala 314
km². Loobu jõgi kuulub Ida-Eesti vesikonda, Viru alamvesikonda ning paikneb Lääne-Virumaal
ja Harjumaal.
Loobu jõe paisutamisel Undlas on moodustunud 0,8 ha suurune Undla veskijärve nimeline
paisjärv.
Undla paisule kalapääsu rajamisega seoses tuleb rekonstrueerida Undla sild. Käesolev "Undla
kalapääsu" eelprojekt kajastab kalapääsu rajamise vesiehitusliku poolt. Undla silla
rekonstrueerimise projekt on eraldiseisev (kaks projekti - "Unda kalapääs" ja "Undla silla
rekonstrueerimine"), kuid ehitustööd sillale ja kalapääsule tuleb toestada samaaegselt ning seega
peavad olema kalapääsu ja silla projekt omavahel kooskõlas. Projektide omavaheline sidumine
toimub põhi-/tööprojekti koostamise raames.
3/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
2. EELPROJEKTI KOKKUVÕTE
Projekti eesmärgiks on tagada kaladele head rändetingimused Undla paisul. Head
rändetingimused loovad võimaluse Loobu jõe ökoloogilise potentsiaali kasvuks. 2021 aastaks
Ida-Eesti veemajanduskavas toodud hea koondseisundi saavutamise eelduseks on kalastiku hea
seisundi saavutamine Loobu jões.
Alternatiivide väljatöötamisel on lähtutud põhimõttest, et säiliks ajalooline veetase Undla
veskijärves. Alternatiivide väljatöötamisel kaaluti mitmeid eri lahendusi. Kokkuvõttes jõuti
seisukohale, et parim lahendus on projekteerida paisjärvest eraldi seisev kalapääs (möödaviik-
pääs) ning maksimaalsete vooluhulkade läbilaskmiseks rajada liigveelase. Projektiga tagatakse
suurvee läbilaskmisvõime paisust.
Projektlahendusega pakutakse välja kaks reaalselt teostatavat alternatiivi. Mõlema alternatiivi
puhul rajatakse sama kalapääs, kuid erineb liigvee läbilaskmismetoodika. Alternatiiv 1 korral
toimub liigvee läbilaskmine kaheosalise automaatvarja ja alternatiiv 2 korral toimub liigvee
läbilaskmine üle 35 m pikkuse ülevoolu. Mõlemas alternatiivis on kalapääsu pikkus 140 m ja
lang 1,4%.
Mõlema alternatiivi puhul kaasneb ehitusaegne ehk lühiajaline negatiivne keskkonnamõju, kuid
ehituse lõppedes saavutatud eesmärk, kalade rändetee avamine Undla paisul, on pikaajalise ja
positiivse mõjuga.
Eelprojektile on koostanud Alkranel OÜ keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu. KMH
eelhinnangus on jõutud seisukohale, et kavandatud tegevustega ei ole olulise ebasoodsa ehk
oluliselt negatiivse keskkonnamõju avaldumist ette näha kummagi alternatiivi rakendamisel.
Olulisemad KMH eelhinnangus väljatoodud meetmed keskkonnamõju leevendamiseks:
• Töid teostada madalvee perioodil.
• Valingvihmade korral tööd peatada ja oodata veetaseme langust jões. Pinnastammid
(ajutised, kui kasutatakse) katta nende rajamise järgselt (nt koormakattekilega).
• Masinate hooldus peab toimuma selleks ettenähtud aladel ning tagada valmisolek
avariiolukordadeks ja nende likvideerimiseks.
Eelprojektile on koostanud ihtüoloog Rein Järvekülg ekspertavamuse. Ekspertarvamuses on
jõutud järgnevale seisukohale - eelprojektis väljapakutud lahendus tagab kaladele soodsad
tingimused nii üles- kui allavoolu rändeks. Projekteeritud kalapääs on ritraalsetele kalaliikidele
sobivaks elu- ja sigimispaigaks. Kalastiku ja jõe kui elupaiga seisukohalt tervikuna pole tegemist
siiski mitte ideaallahendusega, vaid kompromisslahendusega, sest säilivad mõned paisjärvega
4/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
seonduvad negatiivsed mõjud (eelkõige paisjärve negatiivne mõju jõe vee kvaliteedile ja
temperatuurirežiimile).
Põhi alternatiiviks on valitud alternatiiv 2 kogumaksumusega 532 878 EUR (koos KM-iga).
Alljärgnevalt on väljatoodud projekti ajakava aastate lõikes.
Maksumus (sh km 20%)
Hanke nimetus Hanke läbiviimise aeg
EUR
Eeluuringud, eelprojekti koostamine 01/2018…03/2018 14 118
Tööprojekti koostamine, täiendavad 07/2018…11/2018 18 000
uuringud
Projektijuhi ametikoht 07/2018…11/2019 9 000
Omanikujärelevalve 06/2019…10/2019 9 600
Ehitustööd 06/2019…10/2019 482 160
Märkus: Tabel ei sisalda Undla silla rekonstrueerimistööde maksumusi. Undla silla
rekonstrueerimistööde ajaplaan kattub tabelis esitatuga.
3. PLANEERIMISDOKUMENDID JA ÕIGUSLIK ALUS
Käesoleva eelprojekti koostamise aluseks on Undla Vesi MTÜ ja Inseneribüroo Urmas Nugin
OÜ vaheline leping.
Vastavalt Keskkonnaministri 10.07.2015. a määrusele nr 44 meetme "Kaitsealuste liikide ja
elupaikade säilimine ning taastamine" tegevuse "Vooluveekogude tervendamine" jaoks avatud
taotlemise korral § 3.-le on toetuse andmise eesmärk parandada kaitstavate liikide ja elupaikade
seisundit. Eelprojektis toodud alternatiivi rakendamisel tagatakse Loobu jõe ökoloogilise seisundi
paranemine. Vastavalt eelpool nimetatud määruse § 5.-le on toetatavate tegevuste hulgas
kalapääsude rekonstrueerimine ja rajamine olemasolevale paisule, vajadusel koos paisu
rekonstrueerimise ning sette eemaldamisega paisjärvest. Paisjärvest sette eemaldamist toetatakse
ainult samast paisjärvest, mille paisul tagatakse projekti tulemusena kalade rändetingimused.
Sette eemaldamist paisjärvest toetatakse kuni 25% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Paisu
rekonstrueerimiseks antakse toetust ainult mahus, mis on vajalik kalapääsu rekonstrueerimiseks
või rajamiseks. Käesolev eelprojekt on koostatud meetme "Kaitsealuste liikide ja elupaikade
säilimine ning taastamine" tegevuse "Vooluveekogude tervendamine" tingimused avatud
taotlemise korral lisas 2 toodud juhendi järgi.
Projektiga kavandatud tegevus on vastavuses EL veepoliitika raamdirektiivi nõuetega ja
Looduskaitseseadusega. Samuti vastab projektis kavandatud tegevus Ida-Eesti vesikonna
veemajanduskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7.01.2016.) pinnaveekogumite seisundi
parandamise meetmele, kus on ettenähtud kas likvideerida rändetõkked või rajada kalapääsud
vooluveekogude "hea" ökoloogilise seisundi saavutamiseks.
5/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
Undla Vesi MTÜ on sõlminud maaomanikega, kellede maal hakkab toimuma kavandatud
tegevus, lepingud, mis lubavad maad kasutada projekti realiseerimiseks.
Tegevused, mis jäävad Eesti Vabariigile kuuluvatele kinnistutele, on kooskõlastatud Maa-
ametiga ja Maanteeametiga.
Järgnevad projekteerimisetapid ja kalapääsu rajamine tuleb läbi viia vastavalt Ehitusseadustikule
ja kohaliku omavalitsuse ehitusmäärustele arvestades Veeseadusest, Muinsuskaitseseadusest ning
Looduskaitseseadusest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid.
4. PROJEKTI PIIRKONNA ÜLEVAADE
4.1 Projektala asukoht
Undla pais asub Kadapiku külas Kadrina vallas Lääne-Virumaal. Paisutust põhjustav künnis jääb
Veskijärve (27202:001:0373) kinnistule. Undla sild jääb 17152 Vohnja-Kadrina tee
(27302:002:0121) kinnistule.
Undla pais paikneb Ida-Eesti vesikonnas Viru alamvesikonna idapiiril Loobu jõe ülemjooksu
kesk osas. Loobu jõgi on jaotatud kaheks veekogumiks: Loobu Udriku ojani (1077900_1) ja
Loobu Udriku ojast suudmeni (1077900_2). Undla pais paikneb Loobu jõe Loobu Udriku ojani
(1077900_1) veekogumi lõpuosas (ca 1 km kaugusel Udriku oja suubumisest).
"Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu" keskkonnaministri 15.
juuni 2004 määruses nr 73 on Loobu jõgi kantud nimistusse alates Pundiveski paisust suudmeni.
Undla pais jääb nimistusse kantud lõigu sisse.
Projektala ei jää Natura 2000 aladele.
4.2 Undla paisu ja Veskijärve tähendus piirkonnale
Undla pais koos sillaga on rajatud 19. saj teisel poolel Undla mõisa kompleksi kuulunud Undla
vesiveski juurde. Loobu jõe paisutamisega Undla paisul moodustub Undla veskijärv
(VEE2011300), mis on kunagi olnud ca 1,4 ha suurune paisjärv, kuid käesoleval hetkel tänu
settimisele on veepeegli pindalast järgi jäänud ca 0,8 ha. Vesiveski on olnud toimiv enne 1940-
ndaid. Nõukogude Liidu aastatel on veskijärve puhastatud ja süvendatud (täpsemad
ehitustegevused pole teada kuna ei ole säilinud projektdokumentatsioone).
Undla veskijärv omab miljööväärtust koos Undla mõisa pargiga ning mõisa parki ja veskijärve
tuleb käsitleda maastikuarhitektuurse ansamblina. Undla veskijärve on kasutatud supluskohana,
ametlik ujumiskoht puudub. Samuti on veskijärv populaarne kalastus paik. Lisaks
miljööväärtusele on veskijärves ka tuletõrjevee võtukoht.
6/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
Arvestades ülalpool toodut ei käsitleta antud projektis alternatiivina Undla veskijärve kadumist
ehk paisutuse likvideerimist ja Undla veskijärve alale Loobu jõele sängi kujundamist kui reaalselt
teostatavat alternatiivi.
4.3 Muinsuskaitse
4.3.1 Undla mõisa pargi ja selle lähiümbruse lühiülevaade
Undla mõisa park jääb Undla mõisa peahoone (härrastemaja) ja Loobu jõe vahelisele alale. Undla
mõisa park on 5,5 ha suur.
Vohnja - Kadrina kõrvalmaanteest põhjapoole, Undla silla vahetusse lähedusse, Loobu jõe
vasakkaldale jääb puithoone, mis kunagi on olnud Undla vesiveski. Samase asukohta, kuid Loobu
jõe paremkaldale, jääb tootmishoone, mis kunagi on olnud viinavabrik. Mõlemad hooned on
käesoleval hetkel tühjad. Enne 1940-ndaid on Undla sillast läänepool olnud Undla vesiveski
veekanal. Käesoleval hetkel vesiveski veekanali asukohta looduses tuvastada võimalik ei ole.
Undla vesiveski on olnud väike (töötas ühe paari kividega). Vesiveski tegevuse lõpu poole
toodeti seal ka väikeses mahus elektrit. 1940-ndate lõpust alates on veskihoonet kasutatud
kontorihoonena (artell Mineraal ja hiljem tarbekeemia tootmiskoondis Flora). (Allikas: Eesti
Veskivaramu wiki).
Undla mõisa park on kaheosaline park, mille jõepoolne osa on vabaplaneeringuga parkmets,
häärberipoolses osas on fragmentidena aimatav regulaarne alleede süsteem. Jõepoolsesse
parkmetsa on ehitatud hooned ning pargi osa rikutud. Peahoone ees väike poolkaarekujuline
väljak, kust avaneb jõeni kitsas välude süsteem, avardudes jõe kaldal üksikute puudega väluks.
Pargi regulaarses osas on mõneti jälgitavad ruudukujulised lagendikud ja neid diagonaalselt läbiv
siht (peahoonest lähtuv). Peahoonet ümbritsevad sirelirühmad, ka puudesalku tihendavad
dekoratiivpõõsad, põhiliselt lumimari ja enelaliigid. Puudest on enam vaher, tamm, pärnad
(alleedes), saar, üksikud kuused annavad igihaljast rohelust. Grupiti kuused ja lehised. Veel
künnapuid, nulg, mände, jõe ääres remmelgaid, hobukastanid. Kadrina tee ääres keskealine
nuluallee. Vanem majandushoonete vaheline väljak on puudeta (allikas: kultuurimälestiste riiklik
register).
Undla mõisa parki jääb kultusekivi (reg nr 10279, arheoloogiamälestis).
7/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
4.3.2 Kultuurimälestiseks tunnistamine
Undla mõisa park on tunnistatud kultuurimälestiseks kultuuriministri "Kultuurimälestiseks
tunnistamine" määrusega nr 8 (30.03.1998). Tegemist on ehitismälestisega ja kannab registris
numbrit 15689.
4.2.3 Muinsuskaitselised aspektid
Tulenevalt Muinsuskaitseseadusest (§25) paikneb muinsuskaitse ala ümber 50 m ulatuses
kaitsevöönd, mille ülesanneteks on tagada kinnismälestise ja muinsuskaitseala vaadeldavus,
sealhulgas kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus ning kinnismälestise, muinsuskaitseala ja
neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis.
Undla kalapääs ja Undla sild jäävad terves mahus kaitsevööndisse. Kalapääsu rajamisega ei
rikuta Muinsuskaitseseadusest tulenevaid kaitsevööndi nõudeid.
Olemasolevas olukorras (kalapääsu eelne periood) ulatub maksimaalse vooluhulga korral
paisjärve veepind pargi aladele ujutades kalda äärsed alad. Kalapääsu rajades viiakse paisjärv
mõisa pargist ~14 m kaugemale. Uueks lubatud kõrgemaiks veetasemeks on 77.60. See kõrgus
on valitud niimoodi, et kõrgeima lubatud veetaseme korral ei hakkaks vesi voolama mööda pargi
ala kalapääsu suunas. 77.60-st kõrgem veetase eeldaks mõisa pargis maapinna tõstmist kalapääsu
sissevoolu ümbruses. Maapinna tõstmist mõisa pargis ei ole ette nähtud ja seega lubatud
maksimaalne veetase 77.60.
Kalapääsu sissevoolu- ja keskosas leidub mõisa pargis kohti, sulglohud, kus on kõrgusarv
madalam, kui 77.60. Paisjärve maksimaalse veetaseme korral tekivad sinna lombid, mis ei ole
mõisa pargi esteetilisust arvestades vastuvõetav. Seetõttu nähakse ette käesoleva projektiga mõisa
pargi alal, ca 50 m pikkusel lõigul alates kalapääsu lähtest, sulglohkude täitmine kõrgusarvuni
77.60. Pargi põlispuude tüvede ümbruses maapinna tõstmist ette nähtud ei ole. Maapinna reljeefi
ei tohi tõsta üle 20 cm ja peab säilima looduslik lang jõe suunas. Sulglohkude täitmisel kasutada
kohaliku pinnast (kalapääsu alla jääv ehituseks mitte sobiv huumuse rikkas pinnas).
Mõisa pargi alale jääb juurdepääsutee ehitusalale vasakkaldalt. Juurdepääsutee kulgeb osaliselt
olemasoleval kruuskattega teel ja osaliselt pargi all. Olemasoleval teel tuleb kruuskatendit
uuendada kruusa lisamisega. Pargi alla jääv juurdepääsutee osa rajatakse geotekstiilile (B=3 m,
kruusa või killustiku paksus h=15 cm). Pargi alla jääv juurdepääsutee likvideeritakse peale
ehitustöid ja teostatakse heakorratustöid algse olukorra taastamiseks.
8/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
Juurdepääsutee rajamiseks vasakkaldalt on vaja eemaldada pargi alalt seemnetekkelised puud ja
võsa. Kaldaalale jäävad põlispuud säilitatakse. Täpsem juurdepääsutee konstruktsioon ja
teekoridor koos raie vajadusega antakse põhi- ja/või tööprojekti raames.
4.3 Loobu jõe üldandmed ja jõe hüdromorfoloogiline kirjeldus
Loobu jõgi on avalikult kasutatav veekogu. Keskkonnaregistris on Loobu jõe registrikood
VEE1077900.
Keskkonnaregistri järgi on Loobu jõgi 60,6 km pikk (66,5 km koos lisaharudega) ja valgala 314
km². Loobu jõgi kuulub Ida-Eesti vesikonda, Viru alamvesikonda ning paikneb Lääne-Virumaal
ja Harjumaal.
Jõe lähteks loetakse Jõepere järve (väljavoolule on rajatud ca 0,6 m kõrgune paisregulaator), mis
paikneb 89 m kõrgusel merepinnast. Tavapärasel suvisel madalvee perioodil Jõepere järvest
väljavool puudub ning jõgi algab Valgma paisjärve lõunapoolse kalda juures olevatest allikatest.
Loobu jõgi suubub Eru lahte Soome lahes
Loobu jõe suurim loodusliku sängiga lõik on säilinud suudmest kuni 37,6 kilomeetrini.
Lühikesed looduslikud lõigud on säilinud Undla paisust ülesvoolu. Loobu jõkke suubub Läsna
jõgi (VEE1078900), Vohnja oja (VEE1078600), Udriku oja (VEE1078200), Liivoja
(VEE1078800), Laomäe oja (VEE1078000), Kihlevere oja (VEE1078500), Niilise oja
(numbrita), Ama oja (numbrita) ja Mõnioja (VEE1079100).
Jõe ülemjooks paikneb Pandivere kõrgustikul, keskjooks läbib Kõrvemaa kirdeosa ning
alamjooks jääb Põhja-Eesti rannikumadalikule. Jõe algusosas, lähtest kuni Neerutini, voolab jõgi
soiste kallastega orus, jõe lang on suhteliselt väike, jõgi ise on külmaveeline. Neeruti juures
varem olnud kaks paisu on praeguseks ümberkujundatud kärestikulisteks kalapääsudeks.
Neerutist Kadrina paisjärveni on jõesängi kohati süvendatud ja õgvendatud, jõe lang on väike või
keskmine, kaldad kaetud metsa ning võsaga. Kadrina lõunaserva on rajatud paisjärv (pikkus >1
km). Nii ulatuslik paisjärv mõjutab märgatavalt jõe temperatuurirežiimi. Allpool Kadrinat on jõge
kohati süvendatud ja õgvendatud. 2 km Kadrinast allavoolu asuvad Undla pais ning paisjärv,
millest allpool suubuvad Loobu jõkke Kadrina alevi heitveed. Undla paisust allavoolu jääb 300 m
pikkune kärestikuline jõeosa, 1 km allpool paisu suubub vasakult kaldalt jõkke allikalise veega ja
suure ning stabiilse vooluhulgaga Udriku oja. Udriku oja suudmest allavoolu kuni Arbavere oja
suudmeni on jõe lang väga väike (18,1 km-l kokku 3,8 m; keskmine lang 0,21 m/km), jõge on
ulatuslikult süvendatud ning õgvendatud, jõe kallastel on läbi viidud ulatuslik maaparandus.
Undlast allavoolu Ama asunduseni on jõe kallastel põllumajandusmaad, Ama asundusest
9/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
allavoolu, praktiliselt kuni jõe suudmeni välja, on jõe kaldad metsased ning valdavalt vähese
asustusega (allikas: Undla paisu kalapääs eelprojekt, Piiber Projekt OÜ).
Loobu jõe suurim lang on alamjooksu 13,7 km pikkusel suudme-eelsel lõigul. Seal on kogu lang
53 m ehk 3,8 m/km kohta. Alamjooksu suure languga lõigu ülemises osas (10,3 km suudemest)
asub Joaveski joastik ja 2002 aastal uuesti püstitatud Joaveski pais koos hüdroelektrijaamaga.
Joaveski külast ülesvoolu (13,7–28 km merest) kuni Tallinn-Narva maanteeni on jõgi sügav,
mudase põhjaga ja aeglase vooluga. Lõigu keskmine lang on 0,5 m/km kohta. Tallinn-Narva
maanteest ülesvoolu kuni Arbavere sillani on jõgi taas suurema languga ja kärestikulisem. Lõigu
keskmine lang on 2 m/km kohta. Arbavere sillast kuni Undla paisu aluse kärestikuni on 16,9 km
pikkune sügav ja vähese languga lõik – 0,2 m/km kohta. Undla paisust ülesvoolu kuni lähteni on
jõgi taas suurema languga (1,5 m/km) (allikas: Joaveski joastikust ülesvoolu jääva Loobu jõestiku
kalandusliku taastootmispotentsiaali hindamine 2016 aastal", Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut).
Loobu jõe keskjooksul on Loobu jõgi kantud riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude
nimekirja, maaparandussüsteemi kood 1107790020000 ehitise kood 001, nimetus Loobu jõgi ja
pikkus 17,1 km.
4.4 Loobu jõe hüdroloogia
Loobu jõe hüdroloogilised andmed Undla paisu (valgala 60 km²) lõikes pärinevad
Keskkonnaagnetuurist.
Vooluhulk, m³/sek Q 1% Q 2% Q 3% Q10% Q25%
Qaasta maksimum 9,96 9,31 8,93 7,68 6,53
Q aasta keskmine 0,91 m³/sek
Q keskmine (suvine) 0,44 m³/sek
Q 10% (suvine) 1,39 m³/sek
Q 95% (ökoloogiline) 0,17 m³/sek
4.5 Loobu jõel paiknevad tõkestusrajatised
Info Loobu jõel paiknevate tõkestusrajatiste kohta pärineb paisude registrist ja "Tõkestusrajatiste
inventariseerimine vooluveekogude seisundi parandamiseks" infobaasist.
Loobu jõe tõkestusrajatiste loetelu on koostatud lähtest suudme suunas.
1. Pundiveski. PAIS012330. L-Est X 624054; Y 6574868. Suudmest 59,6 km.
Paisutuskõrgus 1,1 m. Kaladele ületamatu. Pundiveski paisust ülesvoolu jäävat Loobu jõe
osa ei ole lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistus
2. Neeruti. PAIS017700. L-Est X 623504; Y 6576677. Suudmest 57,0 km. Rajatud
kalapääs, pole rändetakistus
10/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
3. Kadrina_1. PAIS025641. L-Est X 621995; Y 6578482. Suudmest 53,8 km. Ei
inventariseeritud, info puudub.
4. Kadrina. PAIS025640 L-Est X 621423; Y 6579382. Suudmest 52,6 km. Paisutuskõrgus
1 m. Rajatud kalapääs, pole rändetakistus
5. Undla. PAIS012800 L-Est X 619965; Y 6580994. Suudmest 49,6 km. Paisutuskõrgus
2,65 m. Kaladele ületamatu rändetõke.
6. Loobu. PAIS016100. L-Est X 610581; Y 6592222. Suudmest 28,5 km. Paisutuskõrgus
2,4 m. Rajatud möödaviik kalapääs, kaladele ületatav
7. Joaveski. PAIS012250 L-Est X 602980; Y 6598427. Suudmest 10,2 km. Paisutuskõrgus
3 m. Rajatud kamberkalapääs, läbipääs kaladele küsitav.
Lisaks eelpool välja toodud paisudele on paisude registris nimetatud Loobu jõel Arbavere
(PAIS011050), Rahma (PAIS025000) ja Vihasoo (PAIS025010) paisu. Neid paise pole
inventariseeritud ja paisude registris on märgitud paisud hävinenuteks
4.6 Loobu jõe seisund
Järgneb tabel Ida-Eesti veemajanduskavast.
Kood Nimi Tüüp Ökoloogiline Keemiline Koondseisund
seisund seisund
2013 2014 2013 2014 2013 2014
1077900_1 Loobu_1 1B kesine kesine - - kesine kesine
1077900_2 Loobu_2 1B kesine kesine hea - kesine kesine
Loobu jõe kesise keskkonnaseisundi põhjuseks on kalastiku kesine seisund. Ida-Eesti
veemajanduskava järgi on seatud eesmärgiks Loobu_1 veekogumile aastaks 2021 saavutada hea
koondseisund.
4.7 Loobu jõe kalastik
Erinevate uuringute käigus on kindlaks tehtud järgmise 24 kalaliigi esinemine Loobu jões:
jõesilm, ojasilm, lõhe, forell (nii jõe- kui meriforell), harjus, meritint, haug, angerjas, särg, turb,
lepamaim, linask, rünt, viidikas, tippviidikas, vimb, hõbekoger, hink, trulling, luts, ogalik,
luukarits, ahven ja ümarmudil.
Undla piirkonnas tuleb tüübiomasteks kalaliikideks pidada ojasilmu, forelli (nii jõe- kui
meriforelli), harjust, haugi, lepamaimu, trullingut, lutsu ja luukaritsat ning võimalik, et ka
jõesilmu, turba ja võldast. Kalade rändetee avamisel tuleb arvestada kõigi eelnimetatud liikide
11/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
nõudlustuga. Rajatav kalapääs peab neile liikidele tagama soodsad rändetingimused nii üles- kui
allavoolu rändeks (allikas: Rein Järvekülg).
4.8 Looduskaitse
Undla mõisa park on lisaks muinsuskaitsele ka looduskaitse alune ala. Undla mõisa park
(KLO1200323) pindala on registri järgi 5,3 ha. Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud
planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja
puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide
säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega (Kaitsealuste parkide,
arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri, Vabariigi Valitsuse määrus nr 64 03.03.2006).
Kalapääsu rajamine ei ole vastuolus pargi kaitse-eesmärgiga.
5. PROJEKTI PIIRKONNA MAA-ALA JA RAJATISTE KUULUVUS
Projektiga kavandatud tegevused jäävad Veskijärve (27202:001:0373), Kaalumaja
(27202:001:0374), Jõekalda (27302:001:0049), Flora (27302:002:0120) ja 17152 Vohnja-
Kadrina tee (27302:002:0121) kinnistutele.
Juurdepääs objektile paremkaldalt on kavandatud mööda Kaalumaja kinnistut ja vasakkaldalt
mööda Veskijärve kinnistut ning riigi reservmaana (AT0509220021) arvel olevat maa-ala.
Undla veskijärves kavandatud tööd (kalapääsu ja sinna juurde kuuluvate rajatiste püstitamine)
jäävad suuremas osas Veskijärve kinnistule. Jõekalda kinnistul on ette nähtud pinnasetööd –
kalapääsu ja veskijärve sissevoolu kanali esiste kujundamine ja kalapääsu alalt väljakaevatud
ehituseks mitte sobiliku pinnase paigaldamine. Flora kinnistule jääb silla tagune maakivi-
müüridega kanali osa, kus on ette nähtud olemasoleva paisu (maakivid ja puitlaudis)
eemaldamine ja jõepõhja ümberkujundamine.
Undla sild jääb Vohnja-Kadrina tee kinnistule, mille omanikuks on Eesti Vabariik ja volitatud
esindajaks Maanteeamet.
Veskijärve, Kaalumaja ja Flora on erakinnistud, millede omanikud on seotud taotlejaga. Jõekalda
ja riigi reservmaa osas on projektile küsitud kooskõlastus Maa-ametist. Vohnja-Kadrina tee
kinnistule jääva Undla silla osas on konsulteeritud Maanteeametiga. Maanteeamet on väljastanud
05.03.2018 kirja "Undla silla ümberehituse selgitused ja kalkulatsioon taotluse esitamiseks" (vt
lisa 2).
12/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
6. OLEMASOLEVATE RAJATISTE JA PROJEKTALA EHITUS-
GEOLOOGILISTE TINGIMUSTE KIRJELDUS
6.1 Olemasolevad rajatised
Alljärgnevalt antakse omanike kaupa projektiga seotud rajatiste ülevaade.
TELIA EESTI AS
Sidekaabel
Projektalale jääv sidekaabel kulgeb piki Vohnja-Kadrina teed ning peale Undla silda keerab
Undla mõisa pargi alal kagusse kruuskattega teega paralleelseks. Undla silla alt läheb sidekaabli
haru hetkel tühjalt seisvasse toomishoonesse. Sidekaabel on toimiv.
MAANTEEAMET
Pinnas- ja teetamm
Pinnastamm, mis ühtlasi on ka teetammiks, on visuaalse vaatluse põhjal rahuldavas seisus.
Teekate, asfalt, on heas seisus. Tammi ülemise bjefi nõlv on hooldamata (niitmata) ja seetõttu
esineb kõrge veetaimestik. Ülemise bjefi kalda alal on setted. Alumise bjeffi nõlvadel paiknevad
tühjana seisvad hooned (paremkaldal tootmishoone ja vasakkaldal endine vesiveski). Tammis
paikneva filtratsioonitõkke kohta informatsioon puudub.
Ülemisse bjeffi jääb Undla sillast 35 m kaugusele kirde suunas 20 m pikkune betoonist sein ja
suuremõõtmelisest toruprofiilist piire. Betoonseinaga eraldatud ala on tuletõrjevee võtukohaks.
Undla sild
Ehitatud 1909 (teadaolevalt) aastal paekivi võlvsillana aluspinna paekivikihtidele. Undla sild on
Eesti Maanteemuuseumi kaitse all. Peamiseks kaitstavateks sillaparameetriteks on kõrge ja suure
tõusuga võlv ning vastava ajastu ehitamise tehnoloogiad.
Silla ava laius on 5,2 m ja sillakaare tõusu kõrgus 1,9 m. Sõidutee laius sillal 5,4 m. Silla alla
jäävad puitlaudadest plaadid, millede all on maakivid. Undla silla tehniline seisukord teadmata.
Silla tehnilist seisundit saab hinnata peale silla aluse puidu ja kivide eemaldamist.
ERAOMAND
Undla silla järgne maakividemüüridega kanal
Silla järgse kanali pikkus on 17,5 m. Silla järgne kanali laius on 6 m. Paremale kaldale jääv
maakivimüür on ühtlasi ka endise viinavabriku vundamendiks. Vundamendi küljes on 1,5 m
ulatuses kanalisse välja eenduv betoonsein, mis ahendab maakivimüüridega kanali laiuse 4,5 m
peale. Maakivimüüridega kanali lõppu jääb I-taladele rajatud betoonist õõnespaneel plaatidest
13/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
kattega sild. Vundamendist välja ulatuva eendi ja I-talade vaheline ala (4,5 m laiune ja 1,3 m
kõrgune ava) ei ole suuteline isevoolselt läbi laskma maksimaalset Loobu jõe vooluhulka.
Maakivimüüride veealune osa on lagunenud, kivide vaheline sideaine on ära uhutud ja kivid
osaliselt ära vajunud. Veepinnast kõrgemale jäävas osas on seinad rahuldavas seisukorras.
Maakivimüüridega kanalisse jäävad puitlaudadest plaadid ja nende alla paigaldatud maakivid.
Nimetatud konstruktsioon on kunagi täitnud paisu rolli ja vesi on voolanud puitlaudadest plaatide
peal. Käesoleval hetkel on rajatis oma otstarbe minetanud ja vesi voolab plaatide all maakivide
vahel.
Undla veskijärv
Undla veskijärv on tugevasti täissettinud. Kohalike andmetel on enamus setetest kandunud
paisjärve Kadrina paisu ümberehitamise ajal. Olemasoleva veepeegli alla jääva setete tüsedus on
kuni 1 m. Loobu jõe peamine veevoolu kanal on moodustunud mõisa pargi poolsesse külge
kaugusega pargist ca 20 m. Olemasoleva paisjärve veekihi paksus setete peal on keskeltläbi 1,4
m.
Pais
Käesoleval hetkel põhjustab paisutust ülemises bjefis olevate kaldasammaste vahele jääv künnis.
Künnis paikneb sillast ~4,5 m ülesvoolu. Künnise kõrgus on ~0,9 m. Suure tõenäosusega on
tegemist inimtekkelise künnisega, mis on rajatud Nõukogude Liidu aegsel perioodil, peale
paisjärve puhastamist ja süvendamist. Künnise ehitusmaterjal on teadmata, kuid võib oletada, et
tegemist on bituumensideainest kehandiga.
6.2 Ehitusgeoloogilised tingimused
Projektala jääb paepinnasele.
Meetme "Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste
parandamiseks" avaliku sektori paisud raames on koostatud ehitusgeoloogiline uuring. Uuringu
teostas UÜ Rei Geotehnika, töö nr 3693/4-15, juuli 2015 Tallinn. Tehti kolm puurauku Undla
veskijärve vasakkaldalt Undla mõisa pargi alal.
Väljavõte geoloogilisest aruandest (NB! kõrgused BK77 süsteemis).
Pinnamood
Uuritav piirkond paikneb Pandivere kõrgustiku põhjapoolsel äärealal, Loobu jõele ehitatud paisu
taga. Maapinna abs. kõrgused puuraukude asukohtades on 77.5...78.0 m.
Geolõige ja pinnaseomadused
14/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
Aluspõhja Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Rägavere kihistu lubjakivi. lasub 2.5...3.6 m sügavuse
maapinnast abs. kõrgusel 74.3...75.2 m. Lubjakivi pealispind on murenenud. Loodusliku
pinnakatte moodustab valdavalt moreen, mille koostiseks on sitke savimöll, kruus, veerised ja
lubjakivilahmakad. Moreeni ülemises 1.0...2.2 m paksuses osas on kive 30...40 %, alumises
0.4...0.8 m paksuse osas suurenb moreeni kivisus 70...80 %-ni, moodustades kivimoreeni.
Moreen on kaetud 0.3...0.6 m paksuse mullakihiga. Vahetult veepiirile tehtud puuraugus oli
mullal 0.6 m paksune turbakiht.
Pinnasevesi
09.06.2015 oli pinnasevesi puuraukudes 0.1…1.9 m sügavusel maapinnast. Kuna puuraugud
paiknevad vahetult jõe kaldal, siis järgib pinnaseveetase puuraukudes jõe veetaset.
Ehitusgeoloogilised tingimused
Alal levivad mineraalpinnased on piisava tugevusega kergemate ehitiste alusena, lubjakivi on
raskesti kaevatav.
Projektis rajatav kalapääs jääb settinud/kinnikasvanud veskijärve alale. Kalapääsu alla jääv
pinnas ei ole ehitise alusena sobiv kasutada ja seetõttu on projektis ette nähtud
settinud/kinnikasvanud pinnas kuni kõva aluseni (lubjakivi) eemaldada. Eemaldatud pinnas
planeeritakse kõrval olevava saarele ja selle lähiümbrusesse.
7. KALADE RÄNDETINGIMUSTE PARANDAMISEKS EHITATAVATE,
RENOVEERITAVATE VÕI LIKVIDEERITAVATE RAJATISTE NING
MUUDE VEEKOGU SEISUNDIT PARANDATAVTE MEETMETE
VÕRDLUS
7.1 Lähtetingimused alternatiivide väljatöötamiseks
Taotleja (tellija) poolne soov on, et säiliks ajalooline veetase. Tõkestusrajatiste inventariseerimise
töös on fikseeritud Undla paisul ülaveetasemeks 77.15 (BK77), mis teiseneb uues
kõrgussüsteemis 77.36 (EH2000). Undla silla all olevate puitlaidise pealne kõrgusarv on 77.22
(EH2000) ja seega võib inventariseerimise töös fikseeritud veetase lugeda ajalooliseks.
Projekteerija on valinud normaalpaisutustasemeks NPT 77.30 (EH2000, edaspidised kõrgusarvud
EH2000 süsteemis kui ei ole viidatud teistmoodi) ja kõrgeimaks paisutustasemeks KPT 77.60.
Ajalooline maksimaalne KPT on olnud kõrgem (arvutuslikult ~78.30), kuid tulenevalt kalapääsu
rajamisest ei saa lubada Undla veskijärves 77.60 kõrgemat veetaset. 77.60-st kõrgem veetase
15/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
eeldab Undla mõisa pargis maapinna tõstmist ja sellist lahendusvarianti antud projektis ei
käsitleta.
Alternatiivide väljatöötamisel on lähtutud tingimusest, et säiliks maantee ääres paiknev veesilm
ehk Undla veskijärve suurim ja sügavaim osa (keskkonnaregistri järgi koosneb Undla veskijärv
kolmest Eesti põhikaardil eristuvast järvest).
Alternatiivide väljatöötamisel kaaluti mitmeid eri lahendusi. Kokkuvõttes jõuti seisukohale, et
parim lahendus on projekteerida paisjärvest eraldi seisev kalapääs (möödaviikpääs) ning
maksimaalsete vooluhulkade läbilaskmiseks rajada liigveelase.
Undla paisule kalapääsu rajamisega seoses tuleb rekonstrueerida Undla sild. Käesolev "Undla
kalapääsu" eelprojekt kajastab kalapääsu rajamise vesiehitusliku poolt. Undla silla
rekonstrueerimise projekt on eraldiseisev (kaks projekti - "Unda kalapääs" ja "Undla silla
rekonstrueerimine"), kuid ehitustööd sillale ja kalapääsule tuleb toestada samaaegselt ning seega
peavad olema kalapääsu ja silla projekt omavahel kooskõlas. Projektide omavaheline sidumine
toimub põhi-/tööprojekti koostamise raames.
7.2 Alternatiiv 1
Alternatiiv 1 korral kujundatakse Undla veskijärve vasakkalda äärde trapetsristlõikega kalapääs.
Kalapääs on looklev ja järgib osaliselt olemasolevat kallasjoont. Kalapääsu põhja horisontaalne
osa on 0,8 m lai. Nõlvade nõlvus on muutuv: 1,6 m laiune osa on 1:4 nõlvusega, millele järgneb
1:2 nõlvusega nõlv, mis kulgeb maapinnani. Sellise trapetsristlõikega kanali keskosa moodustab
kalapääsu põhikanali, mis on dimensioneeritud suvise keskmise vooluhulga järgi (0,44 m³/s, vee
sügavus kanali keskel 0,4 m ning veepinna laius kanalis 4 m). Kalapääsu kanal kindlustatakse
voolava vee osas kivide ja kiviklibuga (h=30 cm; kivid Ø0,1…0,3 (60% mahust), Ø0,06…0,1
(20% mahust) ja Ø0,02…0,06 (20% mahust)) geotekstiilil ning kindlustusse paigaldatakse
hajusalt voolurahustusrahnud (Ø0,6…0,8 m, tihedusega 20 tk 10 m kohta). Veepinnast kõrgemale
jääv osa kindlustatakse maakividega Ø0,15…0,2 m geotekstiilil.
Kalapääsu pikkus on 140 m ja lang 1,4 %. Ökoloogilise vooluhulga (0,17 m³/s) korral on
keskmine veesügavus kalapääsus 0,3 m, maksimaalne voolukiirus 0,59 m/s ja keskmine energia
tihedus 73 W/m³. Suvise keskmise vooluhulga korral on keskmine veesügavus kalapääsus 0,4 m,
maksimaalne voolukiirus 0,86 m/s ja keskmine energia tihedus kanalis 84 W/m³. Kuni
vooluhulgani ~0,45 m³/s voolab vesi vaid kalapääsus. Sellest suurematel vooluhulkadel hakkab
tööle ka 7 m pealt laiusega trapetsristlõikega ülevoolulävi, mille rõhtsa osa harja kõrgusarv on
77.30 ja pikkus 2 m, betoonpaisus. Aasta keskmisele vooluhulgale (0,91 m³/s) vastab Undla
16/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
veskijärves veetase ~77.40 ja veevool jaotub: kalapääs 0,70 m³/s ja betoon ülevoolulävi 0,21
m³/s. Lubatud kõrgeima paisutustaseme (77.60) korral oleks kalapääsus vooluhulk 1,8 m³/s (vee
sügavus 0,7 m, maksimaalne voolukiirus 1,0 m/s ja energiatihedus 120 W/m³) ning üle betoon
ülevoolu läheks vooluhulk 1,45 m³/s ehk kokku 3,28 m³/s. Selleks, et läbi lasta maksimaalset
vooluhulka on alternatiiv 1-es ette nähtud betoonpaisu osasse rajada 2 m laiune kaheosaline
põhjani avatav automaatvari. Automaatvarja ülesanne on hoida veetaset paisjärves alla 77.60.
77.60 korral läheb läbi kalapääsu ja üle betoonpaisus oleva 7 m pikkuse läve 3,25 m³/s ehk
suurema osa aastast seisab automaatvari jõude. Kuna käsitsi avatavate varjadega reguleerimine
on praktikas osutunud teistsuguseks kui teoorias, siis on projekteerija valinud antud objektile
automaatvarja. Täiesti avatud automaatvari on suuteline läbi laskma 9,5 m³/s maksimaalse
lubatud paisutustaseme korral.
Undla veskijärve normaalpaisutustasemeks (NPT) on 77.30, ökoloogilisele vooluhulgale vastav
veetase ehk madalaim paisutustase (MPT) 77.20 ja kõrgeim lubatud paisutustase (KPT) 77.60.
Ehitustöödest
Esmane veetaseme alandamine paisjärves on komplitseeritud. Olemasoleval paisjärvel puudub
tühjenduslask ning puudub võimalus vett mööda juhtida. Seega tuleks silla ees, kaldasammaste
vahel, olev ~0,9 m kõrgune künnis eemaldada voolava vee tingimustes. Künnise järk-järguline
eemaldamine, mis tagaks paisjärve veetaseme sujuva alanemise (max 30 cm/ööp) ega muudaks
hüppeliselt Loobu jões vooluhulka, on tehniliselt raske teostada. Seega pakub projekteerija välja
kindlama lahenduse - liivakottidest ajutise veetõkketammi rajamist künnise ette paisjärve. Ajutise
veetõkketammiga tõkestatakse veevool Loobu jões ja seetõttu on ette nähtud ajutiselt ning
lühiajaliselt ülepumpamine (või mõni muu tehniline lahendus, mida käsitletakse põhiprojektis).
Peale silla aluse veevoolu tõkestamist saab eemaldada künnise, puitlaudised ja nende all olevad
maakivid ning rajada silla alusesse lõiku vajalik ehitusaegne kanal, mis hiljem kujundatakse
madalveesängiks. Peale eelpool nimetatud silla aluste tööde lõpetamist saab hakata vett juhtima
üle ajutise liivakottidest veetõkketammi. Püsivate intervallidega liivakotte eemaldades
veetõkketammist saab tagada sujuva ja ühtlase paisjärve veetaseme alanemise, mis minimeerib
setete allavoolu kandumise ohtu.
Täpsem ehitusaegne veevoolu juhtimine silla juures lahendatakse järgnevate
projekteerimisstaadiumite käigus koostöös Maanteeametiga.
Veskijärves kavandatud ehitustöid tuleb alustada betoonkonstruktsioonide osast.
Betoonkonstruktsioonide rajamiseks tuleb likvideerida kaks puud silla vahetus läheduses.
Esialgne veevoolu säng rajatakse veskijärve vasakkaldale kalapääsu asukohta. Eelnevalt tuleb
17/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
ehitusaluselt alalt eemalda setted. Eraldatakse betoonkonstruktsioonide osa veetõkketammidega
ja valatakse betoonkonstruktsioonid. Hilisem vee mööda juhtimine, kui rajatakse kalapääsu,
toimub läbi valminud betoonosa.
Paisjärvest tuleb sete eemaldada. Setete eemaldamine on vajalik, kuna ehitusaegne veemööda
juhtimine toimub kord vasakkalda äärest ja kord paremkalda äärest. Kui setteid ei eemaldata on
suur setete allakandumise oht.
Kalapääsu alla jääv ehituseks mitte sobiv pinnas tuleb eemaldada. Eemaldatud pinnas
planeeritakse kõrval oleva saare peale ja selle lähiümbrusesse.
Maakivimüüridega kanalis tuleb valada maakivimüüride säilimiseks betoonvoodrid.
Kalapääsu ja Undla silla rekonstrueerimise ehitustööd viiakse läbi samaaegselt. Silla
rekonstrueerimisega seoses on vajadus ümber tõsta sidekaabel.
Ehitustööde loetelu soovituslikus teostamise järjekorras
Mõningaid ehitustöid saab ja võib teostada samaaegselt teineteisest sõltumatult.
• Juriidilised protseduurid - load ja asjaomaste ametkondade teavitamine;
• Ehitusplatsi ettevalmistamine, ladustamisala(de) tähistamine, infotahvel jms.;
• Allpool paisu veeproovide (sh. heljumi ja naftasaaduste määramine) võtmine, jõevee
looduliku fooni määramine;
• 2 puu likvideerimine;
• Alumise bjefi poolt ligipääsu tagamine, I-taladele toetuva õõnespaneelidega plaatsilla
ajutine eemaldamine;
• Juurdepääsuteede rajamine;
• Ehitusaegne liikluskorraluds;
• Esmase ajutise liivakottidest veetõkketammi rajamine, ökoloogilise vooluhulga tagamine
Loobu jões;
• Silla aluste konstruktsioonide likvideerimine, künnise eemaldamine, ülemise bjefi
sillakaldasammaste likvideerimine ja silla aluse jõepõhja ehitusaegse möödavoolusängi
(hilisem madalveesäng) kujundamine;
• Esmase veetõkketammi järk-järguline eemaldamine, veetaseme alandamine;
• Undla silla rekonstrueerimine;
• Veskijärves ehitusaegse mööda voolusängi kujundamine, setete eemaldamine;
• Betoonkonstruktsioonide ja teenindussilla valmistamine, teetammi filtratsioonitõkke
rajamine;
18/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
• Automaatvarja koos vajaliku taristuga paigaldamine, varja testimine;
• Maakivimüüridele betoonvoodrite paigaldamine, endise viinavabriku ette drenaaži
paigaldamine;
• Veskijärves vee ümbersuunamine, ehitusaegne vee juhtimine läbi valminud
betoonkonstruktsiooni (varja ava);
• Kalapääsu ja paisjärve ning kalapääsu eraldava tammi rajamine, ehituseks mitte sobiva
pinnase eemaldamine ja planeerimine;
• Ajutiste veetõkke rajatiste eemaldamine, veetaseme tõstmine;
• Kahe puitpurde paigaldamine;
• Ehitustegevusjälgede likvideerimine, heakorrastus, katendite taastamine;
• Kalapääsu katsetused - vajadusel kivide ümberladumine.
NR TEGEVUS ÜHIK MAHT MAKSUMUS (EUR)
ÜHIKU KOKKU
0. Eelprojekt + ihtüoloogi töö 1 11 765 11 765
ekspertarvamus + mõõdistus +
KMH eelhinnang
1. Juriidilised protseduurid obj 1 600 600
Load ja asjaomaste
ametkondade teavitamine.
2. Ehitusplatsi ettevalmistamine, obj 1 1 000 1 000
ladustamisala(de) tähistamine,
infotahvlid, jms.
3. Ehitusaegne liikluskorraldus obj 1 5 000 5 000
4. Ehitusaegne sidekaabli töö 1 800 800
kaitsmine
5. Puu likvideerimine ja juurimine tk 2 200 400
6. Veeproovid (ehitusaegne jõevee tk 6 250 1 500
kvaliteedi seire)
7. Juurdepääsuteede rajamine, B=3 töö 1 3 500 3 500
m, geotekstiil, kruus või
killustik 15 cm
Mõisa pargi aluse tee
kruuskatendi uuendamine
kruusa lisamisega (B=3 m,
L=80 m). Mõisa pargis ja
paremkaldal geotekstiilile
juurdepääsutee rajamine (B=3
m, L=110 m). Mõisa pargis
mitte põlispuude (u 3 tk) ja võsa
likvideerimine (<70 m²)
8. Õõnespaneelidest plaatsilla obj 1 2 000 2 000
ehitusaegne eemaldamine ja
hilisem taastamine (12x5 m)
19/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
9. Esmane veetõkketamm m 70 55 3 850
liivakottidest, h=2 m.
10. Sanitaarvooluhulga tagamine töö 1 1 000 1 000
esmase veetõkketammi ajal
11. Silla aluste konstruktsioonide töö 1 1 200 1 200
eemaldamine (kivi ~90 m³, puit
10 m³, künnis ja kaldasambad).
12. Silla aluse jõepõhja m³ 1 30 30
kujundamine. Kaeve lubjakivis.
(Vibratsiooni vaba
ehitustehnika)
Madalveesängi (u 30 cm lai ja
10 cm sügav) kujundamine silla
alla. Madalveesäng rajatakse
ainult siis, kui selgub, et
olemasolev madalveesäng
puudub.
13. Maakivimüüridele betoonvoodri m³ 6 450 2 700
valamine (b=15 cm, h=1,4 m)
14. Endise viinavabriku ette töö 1 400 400
drenaaži rajamine, ehitusdrenaaž
Ø75 mm L=10 m,
kaeve+tagasitäide ~7 m³.
15. Teetammi filtratsioonitõkke m 10 800 8 000
rajamine (konstruktsioon
antakse tööprojektis)
16. Ajutised veetõrjetammid ja obj 1 4 000 4 000
ehitusaegne vee juhtimine
paisjärves
17. Setete eemaldamine paisjärvest m³ 3 600 10 36 000
ja planeerimine
Olemasoleva veepeegli alune
sete. Veepeegel 4 200 m². Sette
tüsedus väga varieeruv 0,2m
kuni 1,4 m, keskmine tüsedus
0,7…0,8 m.
18. Kaevetööd paepinnases m³ 50 20 1 000
(filtratsioonitõkke kaevikud)
19. Kalapääsu alla jääva ehituseks m³ 7 100 10 71 000
mitte sobiva pinnase
eemaldamine ja planeerimine
Paisjärve kinnikasvanud /
täissettinud osa. Pindala 4 700
m², tüsedus paeni 1,2...2,0 m.
20. Savikas mineraaltäitepinnas m³ 4 500 15 67 500
Kalapääsu alune, kalapääsu ja
kalda vaheline ala ning
pinnastamm.
21. Filtratsioonitõkke saviekraan m³ 350 20 7 000
20/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
pinnastammis
22. Sulglohkude täitmine mõisa m³ 2 60 120
pargis
23. Betoonkonstruktsioonid m³ 150 500 75 000
Sein/ülevool paksus 50 cm,
põrand ja filtratsiooni-
tõkkehambad 30 cm.
Filtratsioonitõkkehammaste
vahe 8 m, sügavus paesse min 1
m.
24. Terakonstruktsioonist m 25 460 11 500
teenindussild betoonpaisul
25. Kalapääsu kindlustamine. m² 1 600 35 56 000
Kivisegu (Ø0,1…0,3 m (60%
mahust), Ø0,06…0,1 m (20%
mahust) ja Ø0,02…0,06 m (20%
mahust)) ja Ø15…20 cm
maakivilaotis geotekstiilil
Kivisegu kindlustus 980 m²/294
m³, maakivilaotis 620 m²/109
m³. Kivisegu kindlustusest jääb
vee alla 615 m²/185 m³.
26. Voolurahustusrahnud Ø0,6…0,8 tk/m³ 290/52 20 5 800
m
27. Killustik kindlustis geokärjes m² 900 14 12 600
Geokärg h=10 cm, veealune osa
630 m²/63 m³ ja veepealne 270
m²/27 m³
28. Teenindussillad tk 2 2 500 5 000
29. Kaheosaline automaatvari DN kompl 1 42 000 42 000
2x2,7 m koos juhtimis-
süsteemiga
30. Heakorrastus ja haljastustööd obj 1 5 000 5 000
31. Ehitustööde maksumus kokku (pos 1-30 kokku ) 431 500
32. Projektijuhtimise kulud 7 500
33. Uurimis-projekteerimistööd põhiprojekti koostamiseks 15 000
34. Omanikujärelevalve 8 000
35. Projekti maksumus (pos 0 ja pos 31 kuni 34 kokku) 473 765
36. Käibemaks 20 % 94 753
37. Kogu summa (pos 35 ja 36 kokku). 568 518
Märkus. Tabelis toodud ehitustööd ja –mahud täpsustuvad tööprojektis.
Alternatiiv 1-ga kaasnevad automaatvarja tõttu püsivad käitamiskulud. Projekteerija hinnangul
võib aastane maksimaalne käitamiskulu küündida 2 000 EUR-ni.
21/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
7.3 Alternatiiv 2
Alternatiiv 2 kujutab endast sama kalapääsu lahendusvarianti, kuid maksimaalse vooluhulga
läbilaskmisvõimalus on erinev alternatiiv 1-es väljapakutud automaatvarjadest. Alternatiiv 2
korral oleks betoonpaisus 35 m pikkune ülevoolufront, mille harja kõrgusarv oleks 77.30 ehk üle
suviste keskmiste vooluhulkade korral hakkaks vesi voolama ka üle betoonläve. Maksimaalse
veetaseme korral oleks vooluhulgad järgnevad: kalapääs 1,8 m³/s ja betoonlävi 9,0 m³/s.
Betoonkonstruktsiooni rajatakse paisjärve tühjendamiseks tühjenduslase.
Ehitustööde erinevus alternatiiv 2-es on vaid automaatvarja puudumine võrreldes alternatiiv 1-ga.
Muud ehitustööd ühtivad alternatiiv 1-ga
NR TEGEVUS ÜHIK MAHT MAKSUMUS (EUR)
ÜHIKU KOKKU
0. Eelprojekt + ihtüoloogi töö 1 11 765 11 765
ekspertarvamus + mõõdistus +
KMH eelhinnang
1. Juriidilised protseduurid obj 1 600 600
Load ja asjaomaste
ametkondade teavitamine.
2. Ehitusplatsi ettevalmistamine, obj 1 1 000 1 000
ladustamisala(de) tähistamine,
infotahvlid, jms.
3. Ehitusaegne liikluskorraldus obj 1 5 000 5 000
4. Ehitusaegne sidekaabli töö 1 800 800
kaitsmine
5. Puu likvideerimine ja juurimine tk 2 200 400
6. Veeproovid (ehitusaegne jõevee tk 6 250 1 500
kvaliteedi seire)
7. Juurdepääsuteede rajamine, B=3 töö 1 3 500 3 500
m, geotekstiil, kruus või
killustik 15 cm
Mõisa pargi aluse tee
kruuskatendi uuendamine
kruusa lisamisega (B=3 m,
L=80 m). Mõisa pargis ja
paremkaldal geotekstiilile
juurdepääsutee rajamine (B=3
m, L=110 m). Mõisa pargis
mitte põlispuude (u 3 tk) ja võsa
likvideerimine (<70 m²)
8. Õõnespaneelidest plaatsilla obj 1 2 000 2 000
ehitusaegne eemaldamine ja
hilisem taastamine (12x5 m)
9. Esmane veetõkketamm m 70 55 3 850
liivakottidest, h=2 m.
10. Sanitaarvooluhulga tagamine töö 1 1 000 1 000
22/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
esmase veetõkketammi ajal
11. Silla aluste konstruktsioonide töö 1 1 200 1 200
eemaldamine (kivi ~90 m³, puit
~10 m³, künnis ja paisjärve
poolsed kaldasambad).
12. Silla aluse jõepõhja m³ 1 30 30
kujundamine. Kaeve lubjakivis.
(Vibratsiooni vaba
ehitustehnika)
Madalveesängi (u 30 cm lai ja
10 cm sügav) kujundamine silla
alla. Madalveesäng rajatakse
ainult siis, kui selgub, et
olemasolev madalveesäng
puudub.
13. Maakivimüüridele betoonvoodri m³ 6 450 2 700
valamine (b=15 cm, h=1,4 m)
14. Endise viinavabriku ette töö 1 400 400
drenaaži rajamine, ehitusdrenaaž
Ø75 mm L=10 m,
kaeve+tagasitäide ~7 m³.
15. Teetammi filtratsioonitõkke m 10 800 8 000
rajamine (konstruktsioon
antakse tööprojektis)
16. Ajutised veetõrjetammid ja obj 1 4 000 4 000
ehitusaegne vee juhtimine
paisjärves
17. Setete eemaldamine paisjärvest m³ 3 600 10 36 000
ja planeerimine
Olemasoleva veepeegli alune
sete. Veepeegel 4 200 m². Sette
tüsedus väga varieeruv 0,2m
kuni 1,4 m, keskmine tüsedus
0,7…0,8 m.
18. Kaevetööd paepinnases m³ 50 20 1 000
(filtratsioonitõkke kaevikud)
19. Kalapääsu alla jääva ehituseks m³ 7 100 10 71 000
mitte sobiva pinnase
eemaldamine ja planeerimine
Paisjärve kinnikasvanud /
täissettinud osa. Pindala 4 700
m², tüsedus paeni 1,2...2,0 m.
20. Savikas mineraaltäitepinnas m³ 4 000 15 60 000
Kalapääsu alune, kalapääsu ja
kalda vaheline ala ning
pinnastamm.
21. Filtratsioonitõkke saviekraan m³ 280 20 5 600
pinnastammis
22. Sulglohkude täitmine mõisa m³ 2 60 120
23/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
pargis
Pinnas tuleb planeerida ja
haljastada
23. Betoonkonstruktsioonid m³ 180 500 90 000
Sein/ülevool paksus 50 cm,
põrand ja filtratsiooni-
tõkkehambad 30 cm.
Filtratsioonitõkkehammaste
vahe 8 m, sügavus paesse min 1
m.
24. Terakonstruktsioonist m 40 460 18 400
teenindussild betoonpaisul
25. Kalapääsu kindlustamine. m² 1 600 35 56 000
Kivisegu (Ø0,1…0,3 m (60%
mahust), Ø0,06…0,1 m (20%
mahust) ja Ø0,02…0,06 m (20%
mahust)) ja Ø15…20 cm
maakivilaotis geotekstiilil
Kivisegu kindlustus 980 m²/294
m³, maakivilaotis 620 m²/109
m³. Kivisegu kindlustusest jääb
vee alla 615 m²/185 m³.
26. Voolurahustusrahnud Ø0,6…0,8 tk/m³ 290/52 20 5 800
m
27. Killustik kindlustis geokärjes m² 850 14 11 900
Geokärg h=10 cm, veealune osa
590 m²/59 m³ ja veepealne 260
m²/26 m³
28. Teenindussillad tk 2 2 500 5 000
29. Heakorrastus ja haljastustööd obj 1 5 000 5 000
30. Ehitustööde maksumus kokku (pos 1-29 kokku ) 401 800
31. Projektijuhtimise kulud 7 500
32. Uurimis-projekteerimistööd põhiprojekti koostamiseks 15 000
33. Omanikujärelevalve 8 000
34. Projekti maksumus (pos 0 ja pos 30 kuni 33 kokku) 444 065
35. Käibemaks 20 % 88 813
36. Kogu summa (pos 34 ja 35 kokku). 532 878
Märkus. Tabelis toodud ehitustööd ja –mahud täpsustuvad tööprojektis.
24/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
7.4 Põhialternatiivi valik
Mõlema alternatiivi korral avaldub keskkonnale lühiajaline ja lokaalne negatiivne
keskkonnamõju, mis pikemas perspektiivis avaldab positiivset mõju tänu kalade rändetee
avamisele.
Mõlema alternatiivi puhul on kaladele rändetingused samad, erineb vaid liigvee mööda juhtimise
meetod. Alternatiiv 1 korral on tegemist reguleeritava paisuga, alternatiiv 2 korral
reguleerimisvõimalus puudub.
Projekteerija eelistab alternatiiv 2-te.
Alternatiivi elluviimisel avaneb 10 km pikkune Loobu jõe ülemjooksu lõik kalade rändeks.
8. PROJEKTI ORGANISATSIOONILINE ÜLESEHITUS
Taotleja on Undla Vesi MTÜ. Peale taotluse rahuldamist sõlmib taotleja lepingu projektijuhiga,
kelle tööülesannete hulka kuulub taotluses esitatud projekti sihipärase ja tähtajalise elluviimise
koordineerimine.
Põhimõtteline töökorraldusskeem:
→ Taotleja esitab Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) taotluse projekti
finantseerimiseks meetme "Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilimine ning taastamine"
tegevuse "Vooluveekogude tervendamine" jaoks avatud taotlusvooru raames. Taotluse
esitamisele on eelnenud vajalikud eeltööd taotluse koostamiseks.
→ KIK-i taotluse kontrolli käigus tuvastatud puudused, vastuolud ja projekti puudutavatele
küsimustele vastab taotleja jooksvalt peale märkuste laekumist.
→ Peale taotluse rahuldava otsuse saamist kinnitab taotleja projekti elluviimist sihipäraselt ja
tähtajaliselt.
→ Taotleja sõlmib lepingu projektijuhiga, kelle tööülesannete hulka kuulub hangete
läbiviimine projekteerija, ehitaja ja omanikujärelevalve leidmiseks ning KIK-ile projektiga
seotud aruannete esitamine.
→ Projektijuht leiab läbi hangete projekteerija, ehitaja ja omanikujärelevalve, kes, täites
endale võetud lepingulisi kohustusi, viivad taotluses esitatud projekti eesmärgipäraselt ellu.
→ Projekti lõppedes võtab taotleja endale valminud objekti haldamiskohustuse.
25/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
9. PROJEKTI RAAMES KAVANDATAVATE PROJEKTEERIMIS- JA
EHITUSTÖÖDE JMS HANGETE KORRALDAMISE JA PROJEKTI
ELLUVIIMISE PLAAN
Alljärgnev projektplaan on koostatud eeldusega, et juuli 2018 esimeseks pooleks on taotlus
menetletud ja otsus langetatud.
Maksumus (sh km 20%)
Hanke nimetus Hanke läbiviimise aeg
EUR
Eeluuringud, eelprojekti koostamine 01/2018…03/2018 14 118
Tööprojekti koostamine, täiendavad 07/2018…11/2018 18 000
uuringud
Projektijuhi ametikoht 07/2018…11/2019 9 000
Omanikujärelevalve 06/2019…10/2019 9 600
Ehitustööd 06/2019…10/2019 482 160
Märkus: Tabel ei sisalda Undla silla rekonstrueerimistööde maksumusi. Undla silla
rekonstrueerimistööde ajaplaan kattub tabelis esitatuga.
26/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
10. KASUTATUD KIRJANDUS JA MUUD ALLIKAD
• Maa-ameti kaardiserver (http://geoportaal.maaamet.ee)
• Kadrina valla koduleht (http://www.kadrina.ee)
• Keskkonnaregister (http://register.keskkonnainfo.ee/envreg)
• Paisuderegister
• Kadrina valla arengukava aastani 2035, vastu võetud 31.08.2016 (määrus nr 70) ja
muudetud 13.09.2017 (määrus 91).
• Kadrina valla üldplaneering, kehtestatud 31.01.2007 (määrus nr 38).
• "Fish passes. Design, dimensions and monitoring". Food and Agriculture Organization of
the United Nations in arrangement with Deutscher Verband für Wasserwirtschaft und
Kulturbau e.V. (DVWK), 2002
• "Hüdraulika ja pumbad", Aleksander Maastik, Heiti Haldre, Tiit Koppel, Leopold Paal,
1995 Tartu
• "Справочник по гидравлическим расчетам", П. Г. Киселева, 1974 Moskva
• "Eesti jõed", EMPÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut (Arvi Järvekülg), 2001
• Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 (kinnitatud 7. jaanuar 2016)
• "Loobu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2014-2023", Keskkonnaamet
• "Joaveski joastikust ülesvoolu jääva Loobu jõestiku kalandusliku taastootmispotentsiaali
hindamine 2016 aastal", Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tartu 2017
• Meetme "tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste
parandamiseks" avaliku sektori paisud raames koostatud Undla paisu kalapääs eelprojekt,
Piiber Projekt OÜ, Tallinn 2015
• "Undla kalapääsu keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang", Alkranel OÜ, 2018
• Ihtüoloogiline ekspertarvamus "Undla kalapääsu eelprojekti kohta", kalastikuekspert Rein
Järvekülg
27/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
Lisa 1. Fotod ja väljavõtted maakaartidelt
Foto 1. Vaade Undla sillale idapoolt, tuletõrjevee võtukohast. Paremal valge hoone endine
viinavabrik, otse puithoone endine vesiveski. Foto R. Tihane 29.01.2018.
Foto 2. Undla sild ülemisest bjefist paremkaldalt. Foto R. Tihane 29.01.2018.
28/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
Foto 3. Vaade maakivimüüridega silla tagusele kanalile Undla sillalt. Foto R. Tihane 29.01.2018.
Foto 4. Vaade alumisest bjefist Undla sillale. Foto R. Tihane 29.01.2018.
29/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
Projektala asukoht Eesti põhikaardil (http://kaart.delfi.ee/)
Projektala asukoht ortofotol (http://xgis.maaamet.ee/)
30/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
Projektala asukoht Eesti vesikonnad ja alamvesikonnad kaardil
31/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
Lisa 2. Maanteeameti kiri nr 17-1/18-0399/10456
32/33
UNDLA KALAPÄÄS. EELPROJEKT TÖÖ NR 2018026
33/33