PK 129+51=km 12,951
Ristumine riigi kõrvalmaanteega nr 14162 Aidu-Kalana-Põltsamaa
PK 51+00=km 5,100
Projetkeerituava
Projetkeerituava
12
lõigu algus
lõigu lõpp
Ehituseks tehniliselt
Ristumine riigi kõrvalmaanteega nr 14190 Kõpu-Tapiku
vajalik maa-ala:
1 822 m²
Ehituseks tehniliselt 11
PK
Ristumine kohaliku teega nr 5730029 Niinesaare tee
vajalik maa-ala:
1136 m² Ehituseks tehniliselt
50+ vajalik maa-ala:
+ 0 0
00 123 m²
3 0
73
PK 1 76
Ristumine riigi kõrvalmaanteega nr 14152 Põdra tee Bussipeatus "Vägari I"
Ristumine kohaliku teega nr 5730020 Laisaare tee
13 10 74 75
42
0
Ristumine kohaliku teega nr 5730019 Rassi tee
Ehituseks tehniliselt
+ 0
120 12
vajalik maa-ala:
ld
14 1
Bussipeatus "Kaave"
140 m²
P
Bussipeatus "Õpilaste"
va
PK
41
õ
71
lt
JÕ 8
AA
PÕLTSAM
a
s
72
ev
a
G Ehituseks tehniliselt
ma
g
vajalik maa-ala:
EV
Jõ
a
43 3 79 m²
PK
va
Ehituseks tehniliselt
A 44
ld
10 41
13 60 vajalik maa-ala:
58 m² 0 0
KAAVERE
KÜLA
AIDU
+
KÜLA
Ehituseks tehniliselt
+0 0 40 vajalik maa-ala:
Bussipeatus "Oe"
16 0 1 1 11 183 m²
PK
JÕGEV
A VALD
KÕPU
KAAVE
PÕLTSA
VALD
KÜLA
KÜLA
MAA
45
d 46
val
VÄGA
KÜLA
RI
KÜLA
KÕPU
va
Põl
g e tsa
Jõ maa 17 18 VÄGAR
KÜLA I
KÕPU
KÜLA
47
val 48 70 39
d PK 7 69
VÄGARI
KÜLA KÜLA
KÕPU
0 +00 49 55 57
+ 0 0
55 56
0 0
2 VÄGARI
KÜLA KÜLA
KÕPU
3 PK 80+00 58 60 62 65 PK 1
VÄGARI
KÜLA KÜLA
KÕPU
VÄGARI KÜLA
KÕPU KÜLA
50 52
51
54 7
PK 90+00 63 64
66
67 68 38
8
Aidu järv
59
VÄGARI KÜLA
AIDU KÜLA
34
KÕPU KÜLA
VÄGARI KÜLA
19 21 61 VÄGARI KÜLA
AIDU KÜLA
32 35 36 37
20 30 33
KÜLA
KÜLA
VÄGARI
AIDU
AIDU KÜLA
VÄGARI KÜLA
VÄGARI
KÜLA
AIDU KÜLA
Ramp 1401 Aidu
Bussipeatus "Vägari II"
26 6
25 4 31
9
23 4 27 29 Legend:
5 28
Ehituseks tehniliselt 39 Kinnistu positsiooni number (vt maaüksuste tabel -P17043_PP-G_maauksused
fail ) (P17043 Lisa 6 "Krundijaotuskava"
)
24 vajalik maa-ala:
671 m²
22
6 Plaanile on kantud uued projektsed teemaa piirid: pos 6, pos 9, pos 41, pos 3, pos 7, pos
2 Ehituseks tehniliselt 1.5. 8, pos 12 Heljo Rannakivi 19.juuli 2019
Ehituseks tehniliselt vajalik maa-ala: Nr. Muudatus projektis Muutja Kuupäev
vajalik maa-ala: 217 m² Reaalprojekt OÜ
Pärnu mnt 463
Töö nimetus
87 m² 5 10916 Tallinn Estonia TUGIMAANTEE 37 JÕGEVA - PÕLTSAMAA KM 5,100 - 12,951 ASUVA
tel +372 608 11 00
Ehituseks tehniliselt 7 9 www.reaalprojekt.ee KAAVE - KAAVERE LÕIGU REKONSTRUEERIMISE PÕHIPROJEKT
[email protected]
vajalik maa-ala: Ehituseks tehniliselt Ehituseks tehniliselt Tellija Asukoht
197 m² vajalik maa-ala: vajalik maa-ala: MAANTEEAMETI LÕUNA REGIOON PÕLTSAMAA JA JÕGEVA VALD, JÕGEVA MAAKOND
429 m² 96 m² Joonise nimetus Mõõtkava
Projektijuht: MIKK REIER
Abiprojektijuht: LIINA LIPRE
SITUATSIOONI PLAAN 1:10 000
Projekteerija: OTT OLESK
Projekteerija: Töö nr Staadium Köide; eriosa Joonise nr
MARIAN SEPP
Kuupäev: 23.09.2019 P17043 PP - 1AS
08.01.2018 /// Töö nr 2902/17
Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km
5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu
eelprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
Töö nr 2902/17 Tartu 2017-2018
Jaak Järvekülg
Keskkonnaekspert, KMH litsents KMH0127
Martin Ruul
Keskkonnaspetsialist, projektijuht
Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti 3
keskkonnamõjude eelhinnang
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID .......................................................... 6
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................... 9
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ......................................... 10
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE 12
5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele .................................................... 12
5.2. Mõju kultuuriväärtustele ............................................................................... 13
5.3. Mõju põhja- ja pinnaveele ............................................................................ 13
5.4. Mõju maavarade kättesaadavusele............................................................... 14
5.5. Võõrliigid ..................................................................................................... 14
5.6. Müra ........................................................................................................... 15
5.7. Õhukvaliteet ................................................................................................ 15
5.8. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine ........................ 16
5.9. Avariiolukorrad ............................................................................................ 16
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ................................................................ 17
Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti 5
keskkonnamõjude eelhinnang
1. SISSEJUHATUS
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa
km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti koosseisu.
Projekti eesmärgiks on lõigu sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine teekatte
rekonstrueerimise läbi.
Projekteeritav ca 7,85 km pikkune teelõik paikneb Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas
(vt joonis 1.1).
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg
juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset
mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH)
algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesol evat
aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse
hindamisel.
Eelhinnang on koostatud eelprojekti koostamise staadiumis. Kavandatava tegevuse
kirjeldamisel on aluseks võetud projekteerija poolt edastatud eelprojekti materjalid
(sh joonised) seisuga detsember 2017.
Joonis 1.1 Projekteeritava T37 km 5,1,6-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti
lõigu asukoht. Projekti tehnilise kirjelduse lisa 1
6 Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt
seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et
sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole
otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
§ 2 1 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või
kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või
varale.
§ 2 2 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle
kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe
sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,
peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade
tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse
määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu “ 2.
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017
www.hendrikson.ee
Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti 7
keskkonnamõjude eelhinnang
Vastavalt VV määrusele:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri
ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,
ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,
ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja
jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtim issüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul;
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste
hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata, seega tuleb otsustajal
anda eelhinnang.
Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10)
ning vastavalt VV määruse §13 p 8 „tee ehitamise või remondiga, kui remondi käigus
toimub tee koosseisus olevate rajatiste lisandumine või asukoha muutus“.
Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus
eelhinnangu tulemusest.
Vastavalt KeHJS:
§ 6 1 . Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevuslo a taotlusega järgmise
teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike
lammutustööde kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see
on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, m aavarade ja vee
kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud
nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate
keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu
ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja
arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
8 Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu
arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast
tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes
21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab
otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile
seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolev eelhinnang on tellitud Reaalprojekt OÜ poolt tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa
km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti koosseisus ning seda on otsustajal
võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikku se
hindamisel.
Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri
16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
www.hendrikson.ee
Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti 9
keskkonnamõjude eelhinnang
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Projekti eesmärgiks on lõigu sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine .
Vastastavalt Maanteeameti poolt väljastatud tehnilisele kirjeldusele on projekti
koostamisel lähtutud järgmistest parameetritest:
Piirkiirus 90km/h
Sõiduraja laius 3,25m
Kindlustatud peenra laius 0,75m
Kindlustamata peenra laius 0,5m
Katte laius 8,0m
Mulde laius 9,0m
Sõiduradade laiused on kogu lõigu ulatuses samad. Uusi kiirendus - või aeglustusradu
projekteeritud ei ole. Ainuke projekteeritud laiendus asub tu gimaantee ja kõrvalmaantee
nr 14162 ristumisel (Aidu ristmik) vasakpöörde sooritamiseks tugimaanteelt
kõrvalmaanteele.
Ainus uus truup on projekteeritud tugimaanteega ristuva rambi uue lahenduse alla
(PK 98+34), et vältida lombi tekkimist mahasõidu taha. Tugimaantee enda alla uusi truupe
projekteeritud ei ole. Pikknurme jõe truup asendatakse terastruubiga, kõik ülejäänud
tugimaanteel olemasolevad betoontruubid kuuluvad asendamisele plasttruupidega.
Mahasõitude all paiknevad truubid on samuti ette nähtud ase ndada plasttruupidega.
Olemasolevad kraavid on ette nähtud puhastada sodist ja võsast ning vajadusel
süvendada.
Vaadeldaval lõigul paikneb 5 bussipeatuste komplekti, mis kuuluvad rekonstrueerimisele
vastavalt maanteede projekteerimisnormidele:
PK 75+00 – Vägari II
PK 87+50 – Vägari I
PK 96+50 ristmiku piirkonnas riigi kõrvalmaantee ääres – Aidu
PK 113+50 – Oe
PK 128+00 – Õpilaste
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse olulisel määral loodusvarasid (nt liiv,
kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest,
millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala
piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav negatiivne
mõju puudub.
Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei
põhjusta olulisi negatiivseid mõjusid. Paratamatult tekib tee -ehituse käigus jäätmeid.
Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja
vette. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade
aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.
Välistada ei saa avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel.
Vajadusel on kavandatava tegevuse detaile kirjeldat ud detailsemalt peatükis 5, koos mõju
hindamisega.
10 Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV
KESKKOND
Projektiga haaratav ala hõlmab olemasoleva tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa
km 5,1-12,951 (vt joonis 1.1, ptk 1). Teelõik paikneb Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas.
Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2016. aastal oli km 5,100 -9,651 asuval lõigul
2126 a/ööp. sh. raskeliiklust 16% ja lõigul km 9,651 -12,951 asuval lõigul 1517 a/ööp. sh.
raskeliiklust 14%
Teelõiku ümbritsevad enamjaolt põllu- ja rohumaad ning vähesel määral ka metsamaad.
Elamuid paikneb tee lähedale peamiselt Aidu ja Vägari küla piirkonnas.
Tugimaantee nr 37 all paikneb vastavalt geodeetilisele uuringule kokku 1 0 betoontruupi,
millest enamus on aja tõttu suures osas täitunud pinnasega või osaliselt la gunenud.
Paljudel truupidel on betoonrõngad omavahel nihkes. Mahasõitude all paiknevad truubid
on oluliselt halvemas seisus. Tugimaantee all olevad truubid paiknevad nii
olemasolevates kraavides vee läbilaskmiseks kui ka maantee all ilma kraavideta, mis
toimivad läbilaske truupidena. Tugimaanteega paralleelselt kulgevaid kraave projektialal
oluliselt ei ole. Maantee paikneb muldes ning külgneb üldiselt ainult põllumaaga või muu
haljasalaga.
Lähimateks looduskaitselisteks objektideks on lõigu km 6,8-6,9 parema poole lähistel
asuvad III kaitsekategooria taimeliikide kahkjaspunane sõrmkäpp ( Dactylorhiza
incarnata, KLO9307114) ja suur käopõll (Listera ovata, KLO9307264) leiukohad. Teele
lähemal asuva liigi kahjaspunane sõrmkäpp leiukoht asub teest ca 37 m kaugusel, mis
on piisav, et välistada oluline negatiivne mõju kaitsealuste taimede kasvutingimustele.
Km ca 5,9 juures paikneb vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele „Karuputke tõrjumise
ja Loodushoiutööde kaardirakendus“ tee parema poole vahetus läheduses k aruputke
koloonia.
Lähim kultuurimälestis on Vabadussõja Aidu lahingu mälestusmärk (reg nr 27108), mis
asub lõigu km 9,45 juures paremal pool teed, ca 42 m kaugusel tee servast.
Km 9,82 juures ületab tee Pikknurme jõge (VEE1028300). Km 6,49-6,79 paikneb tee
parema külje vahetus läheduses Aidu järv (VEE2024870). Vastavalt
looduskaitseseadusele on Pikknurme jõe piiranguvöönd 100 m ja Aidu järve
piiranguvöönd 50m ning Pikknurme jõe ehituskeeluvöönd 50 m ja Aidu järve
ehituskeeluvöönd 25. Vastavalt veeseadusele on mõlema veekogu veekaitsevöönd 10 m.
Km 9,61 juures ulatub teele puurkaevu PRK0030896 sanitaarkaitseala.
Projekteeritav lõik asub peamiselt kaitsmata põhjaveega alal (vt joonis 4.1).
Rekonstrueeritava lõigu vahetus läheduses paikneb mitmeid maaparandussüsteemi
objekte.
www.hendrikson.ee
Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti 11
keskkonnamõjude eelhinnang
Km 6,53-6,79 paikneb rekonstrueeritav teelõik Vähari turbamaardla (registrikaardi nr 313)
4 bloki (passiivne reservaru) alal.
Jõgeva maakonnaplaneeringu 4 kohaselt läbib rekonstrueeritav teelõik km 5,65-6,16 ja
12,7-12,951 rohelise võrgustiku koridore.
Joonis 4.1 Projektiala (tähistatud sinise katkendjoonega) põhjavee looduslik kaitstus .
Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardilt 1:400 000
4 Vastu võetud Jõgeva maavanema 22.04.2016 korraldusega nr 1-1/2016/165
12 Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS,
HINNANG MÕJU OLULISUSELE
Tuleb välja tuua, et käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava
tegevuse (tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu
eelprojekt) võimalikku keskkonnamõju, mitte maanteel olemasoleva liikluse mõju. Kuna
on tegemist juba olemasoleva teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga
kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse liiklemistingimusi ja liiklusohutust ning
seetõttu on projektil läbi õnnetuse riski vähendamise ka positiivne mõju.
Alljärgnevalt on välja toodud teguri d ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava
tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes negatiivse mõju avaldumise oht
tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks.
Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esita tud peatükis 6.
Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele
nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,
mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, saged ust,
pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju 5 projektiga kavandatavate
tegevustega ei kaasne.
5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE
STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA,
MÕJU MAAKASUTUSELE
Jõgeva maakonnaplaneering 6 (antud juhul on lähtutud maakonnaplaneeringust, kuna
Pajusi valla üldplaneering on aastast 1999) kohaselt läbib rekonstrueeritav teelõik km
5,65-6,16 ja 12,7-12,951 rohelise võrgustiku koridore.
Antud juhul toimub tee rekonstrueerimine peamiselt olemasoleval muldkehal, mille
kõrgust oluliselt ei suurendata ning rohevõrgustiku pindala ega toimimine (sh loomade
liikumisvõimalused) kavandatava tegevuse tagajärjel olulisel määral ei muutu.
Maanteeameti kaardirakenduse „Eesti maanteed ja loomaohtlikus“ kohaselt on
projekteeritaval lõigul 2 ohtlikku teelõiku:
Km 5,6 – 6,9, kus on aastatel 2009 kuni 2013 toimunud seitse liiklusõnnetust
metskitsedega;
Km 14,0 – 15,2, kus on aastatel 2009 kuni 2013 toimunud viis liiklusõnnetust
metskitsedega ja üks metsseaga liiklusõnnetus.
Nendele lõikudele oleks soovitatava paigaldada loomahoiatuse liiklusmärgid.
Kavandatava tegevusel (olemasoleva tee rekonstrueerimine) oluline mõju
maakasutusele puudub.
5 Vastavalt KeHJS mõistetakse siinkohal riigipiiri ülest mõju.
6 Vastu võetud Jõgeva maavanema 22.04.2016 korraldusega nr 1-1/2016/165
www.hendrikson.ee
Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti 13
keskkonnamõjude eelhinnang
5.2. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE
Lähim kultuurimälestis on Vabadussõja Aidu lahingu mälestusmärk (reg nr 27108), mis
asub lõigu km 9,45 juures paremal pool teed ca 42 m kaugusel tee servast. Mälestise
kaitsevöönd on 50 m mälestise välisgabariitidest, mistõttu jääb selle sisse ka osa
rekonstrueeritavast teelõigust.
Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 7 lg 1 on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata
kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine,
muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Sellest tulenevalt tuleks projekt enne
ehitustööde algust küsida Muinsuskaitseameti luba.
Eeltoodud tingimuste järgimisel ei ole põhjust eeldada olulist mõju kultuuriväärtustele.
5.3. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE
Km 9,82 juures ületab tee Pikknurme jõge (VEE1028300). Km 6,49-6,79 paikneb tee
parema külje vahetus läheduses Aidu järv (VEE2024870). Vastavalt
looduskaitseseadusele on Pikknurme jõe piiranguvöönd 100 m ja Aidu järve
piiranguvöönd 50m ning Pikknurme jõe ehituskeeluvöönd 50 m ja Aidu järve
ehituskeeluvöönd 25. Vastavalt veeseadusele on mõlema veekogu veekaitsevöönd 10 m.
Projekti koostamise ja elluviimise käigus tuleb järgida nimetatud vööndites kehtivate
piirangutega. Seejuures võib välja tuua, et üldjuhul on ehitustegevus veekaitsev ööndis
keelatud, aga ehituskeeld ei laiene kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult
kasutatavale teele. Antud juhul on tegemist olemasoleva teega, mis sisaldub ka
üldplaneeringus ja ehitusega konflikti ei teki.
Olemasolev betoontruup, mille kaudu on hetkel Pikknurme jõgi maantee alt läbi juhitud,
on kavas asendada terastruubiga. Kõik ülejäänud betoontruubid asendatakse
plasttruupidega. Truupide vahetamiseks on vajalik taotleda vee-erikasutusluba. Truupide
vahetusel tuleks ajastada tööd võimalusel suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk on
kraavides väike ja võimalik heljumi sissekanne veekogudesse ei too kaasa olulist
negatiivset keskkonnamõju veekogude seisukorrale ja vee-elustikule.
Km 9,61 juures ulatub teele puurkaevu PRK00 30896 sanitaarkaitseala. Antud kaevu
puhul tuleks välja selgitada selle kasutusotstarve ning sellest lähtuvalt kaaluda
sanitaarkaitseala vähendamist või määramist hooldusalaks. Vastavalt Veeseaduse § 28
lg 3: ei moodustata sanitaarkaitseala, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10
m 3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks . Ning vastavalt sama seaduse § 28 lg 4 (1) võib
Keskkonnaamet määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks 10 meetrit puurkaevust,
kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse ku ni 50
inimese vajaduseks.
Projekteeritav lõik asub peamiselt looduslikult kaitsmata põhjaveega alal (vt joonis 4.1,
ptk 4), mistõttu on oluline pinnase ja veekeskkonna reostuse vältimine ehitustegevuse
ajal. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus p eavad toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni
14 Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad peavad asuma kaugemal kui 50 m
veekogudest (Pikknurme jõgi ja Aidu järv) ja kaevudest.
Rekonstrueeritava lõigu vahetus läheduses paikneb mitmeid maaparandussüsteemi
objekte.
Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemide toimimist ning projekt tuleb
kooskõlastada Põllumajandusametiga.
5.4. MÕJU MAAVARADE KÄTTESAADAVUSELE
Km 6,53-6,79 paikneb rekonstrueeritav teelõik Vähari turbamaardla (registrikaardi nr 313)
4 bloki (passiivne reservaru) alal.
Vastavalt Maapõueseaduse 7 §14 lg 2 võib Keskkonnaministeerium või valdkonna eest
vastutava ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat
tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus:
1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale
juurdepääsu olemasolevat olukorda;
2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole
püsiva iseloomuga või
3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale
juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga
ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses
riigikaitselise ehitise (edaspidi riigikaitseline ehitis) ehitamisega, mille jaoks ei ole
mõistlikku alternatiivset asukohta.
Kuna projektiga nähakse ette tee rekonstrueerimist peamiselt olemasoleval muldkehal,
siis ei halvenda see maavara kättesaadavust võrreldes olemasoleva olukorraga.
5.5. VÕÕRLIIGID
Km ca 5,9 juures paikneb vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele „Karuputke tõrjumise
ja Loodushoiutööde kaardirakendus“ tee parema poole vahetus läheduses karuputke
koloonia.
Karuputke taimed (vt joonis 5.1) on mitmeaastased ning üks taim võib toota kuni 100 000
seemet. Seemnealged valmivad edasi ka pärast taime maha niitmist (j ärelvalmivad) ja
seemned püsivad idanemisvõimelised isegi 10 aastat. Seetõttu on väga oluline vältida
karuputke taimede niitmist ja tagada karuputke kolooniates pinnasega toimetamisel selle
teadlik ümberpaigutamine.
Keskkonnaamet on oma 21.11.2017 kirjas nr 7-9/17/6992 Maanteeametile andnud
järgmised soovitused tee-ehitusperioodiks:
Kuna viimastel aastatel on hoogustunud tee -ehitus, sh kergliiklusteede ehitus,
siis on mitmeid kolooniaid, mis on jäänud ehituse „alla“. Keskkonnaametil (KeA)
puudub teave, mida tehakse pinnasega, mis eeldatavalt kooritakse ja mis
sisaldab nii karuputke seemneid kui juuri. Kuigi seadusandlus ei nõua võõrliikide
7 https://www.riigiteataja.ee/akt/110112016001
www.hendrikson.ee
Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti 15
keskkonnamõjude eelhinnang
leiukohas tegevuse kooskõlastamist, oleks väga vajalik nii KeA kui Maanteeameti
poolt sellele tähelepanu pöörata.
Karuputke koloonia pinnase koorimisel tuleks pinnas võimalusel paigutada tee
äärde kindlasse kohta ehitustööde lõpufaasis (mullatööd) või viia täiesti uude
kokkulepitud kohta (nr lähimasse teadaolevasse kolooniasse riigimaal).
Kõige kindlam oleks enne tööde algust objektil koostöös KeA spetsialistiga
eemaldada kõigepealt karuputke seemnete ja juurtega pinnas, et see ei läheks
segamini ülejäänud pinnasega ja laotada KeA spetsialisti poolt ette näidatud
kohta. Nii saab vältida karuputke levimist täiesti uutesse k ohtadesse.
Karuputke kolooniad on leitavad nii Keskkonnaregistrist, Maa -ameti geoportaalis
kui ka PRIA kaardirakenduses ning Keskkonnaamet saab jagada neid MapInfo
kaardikihina.
Joonis 5.1 Sosnovski karuputk. Foto: Andres Putting
5.6. MÜRA
Tulenevalt väikesest liikluskoormusest teel ei ole põhjust eeldada ülenormatiivsete
müratasemete avaldumist tee lähistel aladel.
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel
ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda
majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
5.7. ÕHUKVALITEET
Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee -
alaga ning selle vahetu ümbrusega ning eluhoonete asukoh as piirväärtuse ületamist ette
näha ei ole.
16 Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse
asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte
kasutada kemikaalide lahuseid).
5.8. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE
KASUTAMINE
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teadud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid
taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest
jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele
ettevõtetele.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb
ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
5.9. AVARIIOLUKORRAD
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla
keskkonnale ohtlikud.
www.hendrikson.ee
Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti 17
keskkonnamõjude eelhinnang
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et käesoleva tugimaantee 37 Jõgeva-
Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti puhul pole vastavalt
KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju
esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise
keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja kor rektsete
töömeetoditega.
Negatiivse mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning
rakendada all kirjeldatud meetmeid:
Maanteeameti kaardirakenduse „Eesti maanteed ja loomaohtlikus“ kohaselt on
projekteeritaval lõigul 2 ohtlikku teelõiku:
o Km 5,6 – 6,9, kus on aastatel 2009 kuni 2013 toimunud seitse
liiklusõnnetust metskitsedega;
o Km 14,0 – 15,2, kus on aastatel 2009 kuni 2013 toimunud viis
liiklusõnnetust metskitsedega ja üks metsseaga liiklusõnnetus.
Nendele lõikudele oleks soovitatava paigaldada loomahoiatuse liiklusmärgid.
Km 9,45 juures paremal pool teed asuva Vabadussõja Aidu lahingu mälestusmärgi
(reg nr 27108) kaitsevöönd ulatub maanteeni. Vastavalt Muinsuskaitseseaduse §
7 lg 1 on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestise kaitsevööndis
keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla - ja
kaevetööd ning maaparandustööd. Sellest tulenevalt tuleks projekt enne
ehitustööde algust küsida Muinsuskaitseameti luba.
Truupide vahetamiseks on vajalik taotleda vee-erikasutusluba. Truupide
vahetamisel tuleks ajastada tööd võimalusel suvisele madalveeperioodile, mil
vooluhulk on kraavides väike ja võimalik heljumi sissekanne veeko gudesse ei too
kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju veekogude seisukorrale ja vee-
elustikule.
Km 9,61 juures ulatub teele puurkaevu PRK00 30896 sanitaarkaitseala. Antud
kaevu puhul tuleks välja selgitada selle kasutusotstarve ning sellest lähtuvalt
kaaluda sanitaarkaitseala vähendamist või määramist hooldusalaks.
Projekteeritav lõik asub peamiselt looduslikult kaitsmata põhjaveega alal (vt joonis
4.1, ptk 4), mistõttu on oluline pinnase ja veekeskkonna reostuse vältimine
ehitustegevuse ajal. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad
toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema
korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja
põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod,
asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituum eni hoidmise alad ning tee-
ehitusmasinate parkimiskohad peavad asuma kaugemal kui 50 m veekogudest
(Pikknurme jõgi ja Aidu järv) ja kaevudest.
Km ca 5,9 juures asuva karuputke koloonia pinnase koorimisel tuleks pinnas
võimalusel paigutada tee äärde kindlas se kohta ehitustööde lõpufaasis
(mullatööd) või viia täiesti uude kokkulepitud kohta (nr lähimasse teadaolevasse
kolooniasse riigimaal). Soovitatav oleks enne tööde algust objektil koostöös KeA
spetsialistiga eemaldada kõigepealt karuputke seemnete ja juur tega pinnas, et
see ei läheks segamini ülejäänud pinnasega ja laotada KeA spetsialisti poolt ette
näidatud kohta.
18 Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
Projektiga ei tohi mõjutada piirkonna maaparandussüsteemide toimimist ning
projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga.
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada
päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks
paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele
tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab
olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida
ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territoor iumitele, vajadusel tolmavaid
materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb kogu da
muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi
omavatele ettevõtetele.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb
ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud koh ti on
keelatud.
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis
võivad olla keskkonnale ohtlikud.
www.hendrikson.ee
OTSUS
04.03.2020 nr 15-7/20/081
Riigitee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva
Kaave-Kaavere lõigu rekonstrueerimise
põhiprojektiga kavandatavate tegevuste
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Maanteeamet on oma sisemise korraldusega algatanud menetluse ehitusloa andmiseks riigiteele
37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaave-Kaavere lõigu rekonstrueerimiseks.
Ehitusseadustiku § 42 lõike 2 kohaselt pädev asutus (Maanteeamet) otsustab keskkonnamõju
hindamise algatamise vajaduse.
Projekti eesmärgiks on lõigu sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine teekatte
rekonstrueerimise läbi.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2
punkt 10, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja
andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline
keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr
224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga muutub sõidutee laius. Seaduse § 6
lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkus otsustatakse,
lähtudes eelhinnangust ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Võttes aluseks eeltoodu, KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22,
23, 24, 4, 8 ja 81, § 12 lõike 11 punkti 2, ehitusseadustiku (EhS) § 2 lõike 6, § 42 lõike 2, Vabariigi
Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,
Maanteeameti peadirektori 24.04.2015. a käskkirja nr 0125 „Volituse andmine“ ning võttes
arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustan:
1. Jätta algatamata riigitee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaave-Kaavere lõigu
rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine
(KMH) KeHJS § 61 kohases eelhinnangus (otsusele lisatud) toodud põhjendustel. Kui
kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid ning
üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale,
kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.
2. Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitajal ehitusperioodil järgmiseid meetmeid:
2.1.Truupide vahetamiseks on vajalik taotleda veeluba. Truupide vahetamisel tuleb
ajastada tööd võimalusel suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk on kraavides
2
väike ja võimalik heljumi sissekanne veekogudesse ei too kaasa olulist negatiivset
keskkonnamõju veekogude seisukorrale ja vee-elustikule.
2.2.Ehitatav maanteelõik asub peamiselt looduslikult kaitsmata põhjaveega alal (vt
eelhinnangu joonis 4.1, ptk 4), mistõttu on oluline pinnase ja veekeskkonna reostuse
vältimine ehitustegevuse ajal. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus
peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema
korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette,
eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased,
töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad
peavad asuma kaugemal kui 50 m veekogudest (Pikknurme jõgi ja Aidu järv) ja
kaevudest.
2.3.Km ca 5,9 juures asuva karuputke koloonia pinnase koorimisel tuleb pinnas
võimalusel paigutada tee äärde kindlasse kohta ehitustööde lõpufaasis (mullatööd) või
viia täiesti uude kokkulepitud kohta (nt lähimasse teadaolevasse kolooniasse
riigimaal). Enne tööde algust objektil koostöös KeA spetsialistiga eemaldada
kõigepealt karuputke seemnete ja juurtega pinnas, et see ei läheks segamini ülejäänud
pinnasega ja laotada KeA spetsialisti poolt ette näidatud kohta.
2.4.Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada
päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda
majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
2.5.Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas
tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu
levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada
(selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
2.6.Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda
muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi
omavatele ettevõtetele.
2.7.Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb
ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
2.8.Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad
olla keskkonnale ohtlikud.
3. Projekti ehitusfaasis koostada keskkonnajuhtimiskava ning tagada selle täitmine.
4. Keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks määran Maanteeameti lõuna teehoiu
osakonna.
5. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada KMH algatamata jätmisest ametlikus
väljaandes Ametlikud Teadaanded ning Maanteeameti projekteerimise talituse
projektijuhil Tiit Vunkil lihtkirjalikult menetlusosalisi 14 päeva jooksul keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates.
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide
esitamisega Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
3
Villu Lükk
juhataja
Lisad:
Lisa 1. P17043_PP-Asendiskeem
Lisa 2. T37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 Kaava-Kaavere lõigu KMH eelhinnang