Asukoha skeem: Riigitee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 12,972-25,683
asuv Makita-Otepää lõik
Km 12,972
Km 25,683
KORRALDUS
04.03.2020 nr 1-3/20/030
Projekteerimistingimuste andmine riigitee 46 Tatra-
Otepää-Sangaste km 12,972-25,683 asuva Makita-
Otepää lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
koostamiseks
RESOLUTSIOON
Majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määrusega nr 55 kehtestatud „Maanteeameti
põhimääruse“ § 7 punkt 2 ning § 14 punkt 3 ja ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 26 lõike 1 ja 2
alusel otsustab Maanteeamet:
1. Anda projekteerimistingimused riigitee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 12,972-25,683
asuva Makita-Otepää lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks;
2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus projekteerimistingimuste
menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele.
1. Menetluse sisu ja asjaolud
1.1. EhS § 99 lg 1 alusel algatas Maanteeamet projekteerimistingimuste menetluse riigitee 46
Tatra-Otepää-Sangaste km 12,972-25,683 asuva Makita-Otepää lõigu (edaspidi Makita-
Otepää lõik) rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks.
1.2. Vastavalt EhS § 31 lg-le 2 koostas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu ja
korraldas selle kohta arvamuste kogumise ja eelnõu kooskõlastamise. Kooskõlastuste ja
arvamuste esitamise tähtaeg oli 10.02.2020.
1.2.1. Nõuni küla esindajad, Otepää Vallavalitsus ja piirinaabrid esitasid taotluse menetluse
tähtaja pikendamiseks, et oleks võimalik külakoosolekul ettepanekuid arutada ja
esitada ühine läbimõeldud arvamus projekteerimistingimuste eelnõule. Maanteeamet
pikendas taotluste esitajatele arvamuste esitamise tähtaega kuni 17.02.2020.
1.3. Maanteeamet esitas Makita-Otepää lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamise
projekteerimistingimuste eelnõu EhS § 31 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja isikutele:
1.3.1. Keskkonnaametile (Maanteeameti 27.01.2020 kiri nr 15-1/20-0056/4841-1) kui
asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste
esemega, sest projekteeritav lõik asub Otepää looduspargis (KLO1000559) ja piirneb
kaitsealuste liikide kasvukohtade ja elupaikadega.
2
1.3.2. Põllumajandusametile (Maanteeameti 27.01.2020 kiri nr 15-1/20-0056/4841-1) kui
asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste
esemega, sest projekteeritav lõik piirneb maaparandussüsteemidega.
1.3.3. Muinsuskaitseametile (Maanteeameti 27.01.2020 kiri nr 15-1/20-0056/4841-1) kui
asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste
esemega, sest projekteeritav lõik läbib arheoloogiamälestise asulakoht kaitsevööndit
(reg. nr. 13105).
1.3.4. Maa-ametile (Maanteeameti 27.01.2020 kiri nr 15-1/20-0056/4839-1) kui asutusele,
kelle õigusi või huve võib projekteerimine puudutada, sest projekt piirneb
reformimata riigimaadega.
1.3.5. Otepää Vallavalitsusele (Maanteeameti 27.01.2020 kiri nr 15-1/20-0056/4839-1) kui
asutusele, kelle õigusi või huve võib projekteerimine puudutada, sest projekteeritav
lõik asub Otepää vallas.
1.3.6. MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskusele (Maanteeameti 27.01.2020 kiri nr 15-1/20-
0056/4839-1) kui asutusele, kelle õigusi või huve võib projekteerimine puudutada,
sest projektiga vaadatakse üle bussipeatuste asukohad ja lahendused.
1.3.7. Kinnistute omanikele kui isikutele, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine
puudutada, sest kinnistute omanikud on projekteeritava lõigu piirinaabrid ja Makita-
Otepää lõigu rekonstrueerimisega kavandatud tööd võivad osaliselt ulatuda nimetatud
kinnistutele.
1.4. Puudutatud kinnistuomanike nimekiri on lisatud käesolevale korraldusele (lisa 2).
1.5. Menetlusse kaasatud isikute ja asutuste arvamused ja kooskõlastused on koondatud
korralduse lisas 3 olevasse koondtabelisse, mis sisaldab EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud
märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.
1.6. Ülejäänud kinnistute omanikud ja asutused tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu
kohta arvamust ei avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist. EhS § 31 lg 6 alusel
loetakse, et kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste
eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist,
eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust
avaldada.
1.7. Võttes arvesse eeltoodu, otsustas Maanteeamet anda projekteerimistingimused riigitee 46
Tatra-Otepää-Sangaste km 12,972-25,683 asuva Makita-Otepää lõigu rekonstrueerimise
põhiprojekti koostamiseks.
Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või
päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Urm
juhataja
taristu arendamise osakond
3
Lisad:
Lisa 1. Riigitee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 12,972-25,683 asuva Makita-Otepää lõigu
rekonstrueerimise põhiprojekti koostamise projekteerimistingimused
Lisa 2. Puudutatud kinnistuomanike nimekiri
Lisa 3 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
Lisa 1.
Projekteerimistingimused
Riigitee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 12,972-25,683 asuva Makita-Otepää lõigu
rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine
1. Projekteerimistingimuste andja
1.1. Asutus: Maanteeamet
1.2. Asutuse registrikood: 70001490
1.3. Ametniku nimi: Andres Urm
1.4. Ametniku ametinimetus: taristu arendamise osakonna juhataja
Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused
2. Projekti eesmärk
2.1. Riigitee lõigu rekonstrueerimine ja „tee projekteerimise normidega“ vastavusse viimine.
2.2. Sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine.
2.3. Tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
3. Olemasolev olukord
Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 12,972-25,683 asuv Makita-Otepää lõik asub Valga
maakonnas Otepää vallas. Lõik algab maakonna piirist ning lõpeb J.Hurda tänavaga Otepää
linnas.
Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus projekteeritaval lõigul on 2018. aasta teeregistri
andmetel 2604 a/ööp, millest raskeliiklus moodustab 3%.
Katte laius on olemasoleval teel varieeruv vahemikus 6,8-11 m. Muldkeha laius on samuti
varieeruv kuid üldjuhul üle 11 m. Projekteeritaval lõigul on 1979.-1980. aastal ehitatud
mustkate.
Kilomeetril 20,108 asub Elva jõge ületav Kintsli sild, mis on ehitatud 2017. aastal.
4. Lähteülesanne
4.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette
katendi uuendamine. Vajadusel remontida olemasolevat muldkeha.
4.2. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste
asukohad.
4.3. Projekteerida Nõuni küla lõigule kergliiklustee, et eraldada jalakäijad sõiduautodest.
Kergliiklustee ulatus täpsustada projekteerimise käigus võttes arvesse kergliiklusteede
vajaduse hindamist ja liiklusohutust. Vastavalt kergliiklusteede vajaduse hindamise
tulemustele projekteerida täiendavad kergliiklusteede lõigud (kui uuringu tulemusena
osutuvad need vajalikuks).
4.4. Asula- ja piiratud kiirusega lõikudel projekteerida liiklust rahustavad meetmed (näiteks
kitsam ristlõige).
4.5. Maanteelõikude projekteerimisel arvestada järgmiste parameetritega:
4.5.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav;
4.5.2. Sõiduradade arv – 2;
4.5.3. Sõiduraja laius – 3,25 m;
Lisa 1.
4.5.4. Kindlustatud peenra laius – 0,75 m;
4.5.5. Tugipeenra laius – 0,5 m;
4.5.6. Mulde laius – 9,0 m;
4.6. Muud parameetrid valida lähtuvalt piirkiirusest 90 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti
madalam).
5. Teostada järgmised uurimistööd mahus, mis võimaldavad projekti eesmärki saavutada
5.1. Geodeetilised uurimustööd.
5.2. Geotehnilised pinnaseuuringud.
5.3. Liiklusuuringud ja -prognoos.
5.4. Katendi arvutused.
5.5. KMH eelhinnang.
5.6. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine:
5.6.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja
detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed
mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse).
5.6.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud
teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas.
5.6.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute
põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas.
5.7. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda
piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
5.8. Kergliiklusteede vajaduse hindamine (vastavalt „Kergliikluse prognoosimise juhend-
2013“, leitav Maanteeameti koduleheküljelt).
5.8.1. Kergliiklusteede vajaduse hindamisel peab selguma ka kuhu on mõistlik kavandada
sõidutee ületuskohad.
5.9. Teostada muid uurimustöid, mis on vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks.
6. Projektide koostamise üldised nõuded
6.1. Tee ehitusprojekti koostamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a
määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid“.
6.2. Koostada tee ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri
02.07.2015. a määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
6.3. Sõiduradade laiuse valimisel lähtuda liikluskorralduse juhise 3. osa punktist 1.
6.4. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa
riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.
6.5. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis
projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.
6.6. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat.
6.7. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.
6.7.1. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine,
amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued.
6.7.2. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda
Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt
tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks
tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise.
6.7.3. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud
olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja
renoveerimiseks.
6.7.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada
Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajaga.
6.7.5. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni.
Lisa 1.
6.8. Projekteerida valgustus, kui seda nõuab „Riigimaanteede valgustamise juhis“
6.9. Tugimaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja ühendusteede
sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega
kogujateede/ühendusteede abil.
6.10. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada.
6.11. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise
protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava.
7. Põllumajandusameti tingimused projekti koostamiseks
7.1. Tähelepanu pöörata alljärgnevatele maaparandusehitiste rajatistele:
7.1.1. Riigitee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km-l 16,253 asub truup, millest 22 m kaugusel
põhja suunas asuvad mõlemal pool riigimaanteed düükri torustiku kaevud, mille
kaudu suunatakse maaparandusehitise Kõlli-2 veed lähedal olevasse kraavi.
7.1.2. Riigitee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km-l 19,766 asub truup, mida läbivad
maaparandusehitise Nõuni-4 veed. Truup täies ulatuses settega täitunud.
7.1.3. Riigitee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km-l 22,900 asub truup, millesse on juhitud
maaparandusehitise Kortina-1 eesvool. Eesvool kulgeb 230 m ulatuses riigimaantee
katastriüksuse piiri vahetus läheduses.
7.2. Geoaluse koostamiseks taotleda PMA-st teeprojektiga seotud maaparandusehitiste
teostusjoonised.
7.3. Teostada uurimistööd riigitee maal asuvate ja töötsooni jäävate maaparandussüsteemide ja
eesvooludega seotud maaparandusrajatiste tehnilise seisukorra ja toimimisvõime kohta.
7.4. Teeprojekti seletuskirjas, tabelites ja joonistel käsitleda maaparandussüsteemi rajatiste
tehnilist seisukorda ja projektlahendust.
7.5. Teekraavidest lisavee juhtimisel maaparandussüsteemi tuleb välja selgitada olemasoleva
maaparandusrajatise tehniline seisukord, lisanduv vooluhulk ja dimensioneerida truup,
kollektor või veejuhe.
7.6. Kui uuringud ja arvutused näitavad, et olemasoleva maaparandusrajatise nõuetekohaseks
toimimiseks on vaja teostada rekonstrueerimistöid maaparandussüsteemi maa-alal, siis
vastavalt maaparandusseaduse § 12 alusel tuleb taotleda PMA-st projekteerimistingimused
projekti koostamiseks. Projekti peab koostama MATER-i registreeringuga ettevõte.
Projektlahendused peavad tagama maaparandussüsteemide tervikliku toimimise.
7.7. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused tuleb projekteerimise käigus eelnevalt
kooskõlastada PMA-ga. Vajadusel teostada lisauuringud olemasolevate kraavide
seisukorra kindlakstegemiseks ja puhastusvajaduste määramiseks.
7.8. Amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued, arvestades maaparandussüsteemide
veejuhtmete põhjakõrgusi ning korrasolevad puhastada settest, et oleks tagatud
maaparandussüsteemide liigvee takistuseta äravool.
8. Muinsuskaitseameti tingimused projekti koostamiseks
8.1. Projekti alal asuvad järgmised muinsuskaitselised objektid:
8.1.1. Asulakoht (reg-nr 13105) ja Kalmistu „Kitka kalmemägi“ (reg-nr 13106)
8.2. Ehitusprojekt peab sisaldama eraldi muinsuskaitsepeatükki, mis sisaldab
muinsuskaitseseadusest tulenevaid nõudeid ning asendiplaanile märkida
kultuurimälestised ja mälestiste kaitsevööndid (50 meetrit mälestise piiridest ka juhul, kui
see ei ole Maa-ameti kaardil kuvatud).
Lisa. Asukoha skeem 46 Makita-Otepää
Koostas: Tiit Vunk, Maanteeamet,
[email protected]
Lisa 2.
Riigitee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 12,972-25,683 asuva Makita-Otepää lõigu
puudutatud kinnistuomanikud
nr Kinnistu nimi Kinnistu number
Paremal pool teed
1 Metskonna 28201:008:0536
2 Tihase 58202:003:1362
3 Kuigopõllu 58202:003:0038
4 Kuigometsa 58202:003:0037
5 Kuigomäe 58202:003:0039
6 Ala-Kuigo 58202:003:1131
7 Petseri 58202:003:0033
8 Ilusa 58202:002:0842
9 Peedu 58202:002:0582
10 Kassioti 58202:002:0151
11 Kassioti 58202:002:0152
12 Raudsepa 58202:002:0803
13 Uue-Liivamäe 58202:002:0543
14 Nõuni algkool 58202:002:0830
15 Kooli 58202:002:0643
16 Veevõtu 58202:002:0014
17 Kooli 58202:002:0642
18 Kaasiku 58202:002:0920
19 Tükipoe 58202:002:0891
20 Tüki 58202:002:1401
21 Tammetõru põld 58202:002:0462
22 5820028 Kullipesa puhkemaja tee 58201:001:0138
23 Vana-Tüki 58202:002:1411
24 Tükipoe mets 58202:002:0896
25 Vahe 58201:001:0172
26 Tagatüki 58202:002:0991
27 Kolli 58202:002:0821
28 Kolli 58202:002:0822
29 Oja 58202:002:0047
30 Oja 58202:001:0570
31 Kooli 58202:001:0210
32 Tsääniku 58202:001:0760
33 Eringe 58202:001:0792
34 Raiga põld 58202:001:0361
35 Raiga mets 58202:001:0362
36 Raiga 63602:001:0531
37 Aakre metskond 29 63602:001:2090
38 Oru 63602:001:0490
39 Naela 63602:001:0612
40 Ülemäe 63602:001:0771
41 Kogre 63602:001:0780
Lisa 2.
42 Metsatu 63602:001:0622
43 Möldre 63602:001:0512
44 Veske 63602:001:0421
45 Alajaama reoveepuhasti 63602:001:0023
46 Alajaama tee 55701:001:0291
47 Otepää jaotla 55701:001:0240
48 Tare 63602:001:1090
49 Kivaro 63602:001:1080
50 Alajaama 2 63602:001:0910
51 Alajaama 3 63602:001:0940
52 Alajaama mänguväljak 63602:001:0054
53 Ületee 55601:002:0944
54 Tartu mnt 24 55601:002:0640
55 Väike-Tartu 55601:002:1010
56 J. Hurda tn 1 55601:002:0630
57 J. Hurda tn 8 55601:002:0420
58 Tartu mnt 22 55601:002:0130
Vasakul pool teed
59 Metsasuntsi 28201:008:0152
60 Tihase 58202:003:1361
61 Kuigoveski 58202:003:0283
62 Järvemetsa 58202:003:0042
63 Kuigoveski 58202:003:0041
64 Ala-Kuigo 58202:003:1130
65 Petseri 58202:003:0032
66 Maaroosi 58202:002:0846
67 Ilusa 58201:001:0186
68 Väike-Ilusa 58202:002:0844
69 Peedu 58202:002:0583
70 Vana-Soka 58201:001:0243
71 Väike-Soka 58202:002:0585
72 Peedu 58202:002:0581
73 Kassioti 58202:002:0153
74 Aakre metskond 113 58202:002:1370
75 Uue-Kassioti 58202:002:0611
76 Liivamäe 58202:002:0542
77 Liivamäe 58202:002:0541
78 Koolioja 58202:002:1440
79 Nõuni Töökoja 58202:002:1330
80 Uue-Töökoja 58202:002:0362
81 Miku 58202:002:0361
82 Nõuni keskuse 58202:002:1490
83 5820075 Nõuni töökoja õue tee 58201:001:0087
84 Väike-Rukkilille 58202:002:1292
85 5820076 Kaalukoja ringtee 58201:001:0120
Lisa 2.
86 Rukkilille 58202:002:1291
87 Tüki aida 58202:002:1300
88 Kooli 58202:002:0641
89 Tükipoe 58202:002:0892
90 Nõuni bussijaama 58202:002:0870
91 Tükipoe pedastik 58201:001:0198
92 Nõuni kauplus 58202:002:0024
93 Külaraamatukogu 58202:002:0260
94 Maakultuurimaja 58202:002:1210
95 Maakultuurimaja pedastik 58201:001:0199
96 Tüki 58202:002:1402
97 Tükipõllu 58201:001:0217
98 Tüki 58201:001:0216
99 Vana-Tüki 58202:002:1412
100 Tükipoe 58202:002:0895
101 Tagatüki 58202:002:0992
102 Kintsli-Soo 58202:002:0020
103 Kiilu 58202:002:0161
104 Mäekingu 58202:002:0162
105 Jõeveere 58202:002:0165
106 Kooli 63602:001:0280
107 Tsääniku 63602:001:1390
108 Uandi 63602:001:0990
109 Raiga 63602:001:0532
110 Aakre metskond 30 63602:001:2100
111 Kuusiku 63602:001:0025
112 Teeveere 63602:001:0761
113 Naela 63602:001:0613
114 Uska 63602:001:0130
115 Metsatu 63601:001:0337
116 Möldre 63602:001:0511
117 Vahtramäe 63602:001:2020
118 Jõe 63602:001:0461
119 Veske 63601:001:0409
120 Väike-Veske 63601:001:0175
121 Tiku 63601:001:0176
122 Teeääre 63602:001:1964
123 Väike-Sassi 63602:001:0032
124 Sassi 63602:001:0031
125 J. Hurda tn 6b 55601:004:0031
126 J. Hurda tn 6 55601:004:0400
Lisa 3.
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. ARVAMUSED
1.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
nr
1 Maa-amet Maa-ameti kaardirakendusest nähtub, et rekonstrueeritava maantee äärde jäävad järgmised Otsus:
07.02.2020 siilukujulised reformimata maaüksused: 1. Kavandada rekonstrueeritava maantee äärde jäävad siilukujulised reformimata
nr 6-3/20/1344-2 1. maaüksus, mis jääb rekonstrueeritava maantee ja Peedu (katastriüksuse tunnus 58202:002:0582) maaüksused riigitee koosseisu.
kinnisasja vahele; 2. Kui projektiga tekib maavajadus reformimata riigimaadest või kinnisasjadest, mille
2. maaüksus, mis jääb rekonstrueeritava maantee ja Peedu (katastriüksuse tunnus 58202:002:0583) volitatud asutus on Maa-amet, koostatakse projekteerimistingimuste punkti 2.3 ja
ning Vana-Soka (katastriüksuse tunnus 58201:001:0243) kinnisasjade vahele; 6.11 alusel krundijaotuskava, milles näidatakse ära kavandatav äralõige ning
3. maaüksus, mis jääb rekonstrueeritava maantee ja Raudsepa (katastriüksuse tunnus projektlahendus kogu kinnistuga piirneval lõigul. Maa-amet kaasatakse sellisel juhul
58202:002:0803) kinnisasja vahele; nii maade omandamise protsessi kui ka ehitusloa menetlusse.
4. maaüksus, mis jääb rekonstrueeritava maantee ja Uue-Kassioti (katastriüksuse tunnus 3. Juhul kui projektiga kavandatakse geodeetiliste märkide teisaldamist,
58202:002:0611) kinnisasja vahele. rekonstrueerimist või tegevusi geodeetiliste märkide kaitsevööndis (3m märgi
tsentrist), kaasata Maa-amet kooskõlastajana ehitusloa menetlusse.
Maa-amet hinnangul ei ole siilukujuliste reformimata maaüksuste puhul tegemist riigi maareservina
säilitatavate maaüksustega. Maa-amet teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
ettepaneku alustada eelpool nimetatud maaüksuste osas maa riigi omandisse jätmise menetlust.
Eeldusel, et nende maade osas ei ole esitatud maa erastamise, tagastamise või maa
munitsipaalomandisse andmise taotlusi, kavandada ribad 46 Tatra-Otepää-Sangaste maantee
koosseisu. Palume tee rekonstrueerimisprojekti joonisel näidata reformimata riigimaast
moodustatavad krundid äralõikena.
Rekonstrueeritav maantee piirneb Vahe (katastriüksuse tunnus 58201:001:0172) kinnisasjaga, mille
riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Maa-amet. Juhul, kui projekti
koostamise käigus on vajalik äralõike teostamine kinnisasjalt, palume selle kooskõlastada Maa-
ametiga.
Riigitee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 12,972-25,683 asuva Makita-Otepää lõigu kaitsevööndisse
jäävad tihendusvõrgu geodeetilised märgid Nõuni (andmebaasi id 15124) ja Kintsli (andmebaasi id
15081) ning kohaliku võrgu polügonomeetria märgid nr 1709 (id 14044), nr 525 (id141139),
nr 3907 (id 14070) ja nr 510 (id 14099). Nimetatud geodeetiliste märkide kaitsevööndiks on 3 m
märgi tsentrist.
Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on
geodeetilist märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt
kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26 lõige 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis
on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada
geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või
tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või
mullatööde tegemine.
Geodeetilise märgi teisaldamisel ning sellega seonduvatel ehitus-, mõõtmis- ja arvutustööde
tegemisel tuleb juhinduda „Kohalike geodeetiliste võrkude rajamise ja rekonstrueerimise juhendist“
(https://geoportaal.maaamet.ee/docs/Geodeesia/Kohaliku-geodeetilise-vorgurajamiseja-
rekonstrueerimise-juhend.pdf?t=20180511112316).
Lisa 3.
Palume riigitee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 12,972-25,683 asuva Makita-Otepää lõigu
rekonstrueerimise põhiprojekt esitada täiendavaks kooskõlastamiseks geodeetiliste märkide osas
meiliaadressile
[email protected]
2 Otepää Projekti koosseisus anda lahendus jalakäijate ja kergliiklejate ohutuks liiklemiseks Nõuni külas Otsus:
Vallavalitsus (projekteerida kergliiklustee lisas näidatud ulatuses, vahemikus km 16,593 Ristimäe ristmik – km Muuta projekteerimistingimuste eelnõu punkti 4.3 järgmiselt:
30.01.2020 18,074 Nõuni ristmik). Projekteerida Nõuni küla lõigule kergliiklustee, et eraldada jalakäijad
nr 6-7/231-1 Otepää Vallavalitsus soovib, et valminud ehitusprojekt esitatakse Otepää Vallavalitsusele sõiduautodest. Kergliiklustee ulatus täpsustada projekteerimise käigus võttes
ülevaatamiseks ning heakskiidu andmiseks. arvesse kergliiklusteede vajaduse hindamist ja liiklusohutust. Vastavalt
kergliiklusteede vajaduse hindamise tulemustele projekteerida täiendavad
kergliiklusteede lõigud (kui uuringu tulemusena osutuvad need vajalikuks).
3 Päidla küla Seoses riigiteel 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 12,972-25,683 asuva Makita-Otepää lõigu Selgitus/põhjendus:
rekonstrueerimise projekteerimistingimuste lähteülesande koostamisega soovime, et Otepää vald ja Viidatud arengukava on koostatud Otepää Vallavalitsuse poolt. Riigitee
Maanteeamet arvestaks kindlasti ka kehtivas arengukavas toodud Otepää- Nõuni kergliiklustee rekonstrueerimise aluseks on teehoiukava. Ühelgi osapoolel ei saa olla õigustatud ootust,
ehitamisega https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/2201/9021/arenguvisioon.pdf# (lk 13). et riigitee rekonstrueerimisel täidetakse Otepää Vallavalitsuse poolt koostatud
Päidla küla piirneb vahetult nimetatud teelõiguga ning lähim kauplus, raamatukogu ja kultuurimaja arengukavas seatud eesmärgid 100%-liselt.
asuvad Nõunis. Samuti käib enamus lapsi Päidlast Otepääle kooli, mistõttu on ohutu ja turvaline Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.8 kohaselt koostatakse projekteerimise käigus
kevadel-suvel-sügisel kasutada liikumiseks just kergliiklusteed. Ka huvitegevusega saavad Päidla kergliiklusteede vajaduse hindamine ning punkti 4.3 kohaselt projekteeritakse
inimesed tegeleda kas Otepääl või Nõunis. Üha rohkem on inimesed liikumas kas jalgsi või kergliiklusteede lõigud nendesse kohtadesse, kus see on projekteerimise normidega
jalgrattaga ning ohutu liikumise tagamiseks on kergliiklustee rajamine möödapääsmatu. vajalik. Juhul kui kergliiklustee ei osutu vajalikuks, eeldatakse et jalakäijad ja jalgratturid
Teadaolevalt on Päidla küla elanikega ka just tiheda liikluse tõttu Kitnsli-Nõuni lõigul mitu ohtlik liiklevad teepeenral. Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 4.5.4 kohaselt tuleb
õnnetus juhtunud, õnneks on siiani jäänud inimelud puutumata. Paljuski ohtlikkuse tõttu inimesed projekteerida 0,75m laiused kindlustatud peenrad, mis loovad võimaluse jalgsi ja
pigem nüüd väldivad jalgsi ja rattaga liikumist nimetatud maanteel, samas on uuringud tõestanud jalgrattaga liiklemiseks. Punktis 6.3 viidatud liikluskorralduse juhis annab põhjendatud
(https://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/liikumine), et inimeste aktiivne liikumine aitab oluliselt juhtudel võimaluse kindlustatud peenra laiendamiseks.
kaasa elanikkonna hea tervise püsimisel. Kergliiklustee on vähim, millega riik ja omavalitused
saavad panustada inimeste terviseteadliku käitumisse. Otsus:
Olgu ka nimetatud, et edaspidi soovime olla kursis nimetatud tee rekonstrueerimise arengutega. Kergliiklusteede täpne ulatus ja asukohad täpsustada projekteerimise käigus.
4 Nõuni küla Vastavalt Nõuni küla üldkoosolekule, mis toimus 16.02.2020 algusega kell 18.00 Nõuni Selgitus/põhjendus:
Kultuurimajas, lähtudes ja tuginedes: Viidatud arengukava on koostatud Otepää Vallavalitsuse poolt. Riigitee
1. kehtivale Otepää valla arengukavale 2019 –2028 rekonstrueerimise aluseks on teehoiukava. Ühelgi osapoolel ei saa olla õigustatud ootust,
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/2201/9021/arenguvisioon.pdf# et riigitee rekonstrueerimisel täidetakse Otepää Vallavalitsuse poolt koostatud
Vt. arengukava lk 13 punkt 3. Pikaajalist arengut arvestava taristu arendamine - Otepää-Nõuni arengukavas seatud eesmärgid 100%-liselt.
kergliiklustee rajamine.
2. Nõuni küla kodanike arvamusele Kergliiklusteed:
3. Nõuni naaberkülade arvamusele Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.8 kohaselt koostatakse projekteerimise käigus
edastan Teile 16.02.2020 Nõuni küla koosolekul kujundatud arvamused, soovid ja kergliiklusteede vajaduse hindamine ning punkti 4.3 kohaselt projekteeritakse
vajadused: kergliiklusteede lõigud nendesse kohtadesse, kus see on projekteerimise normidega
vajalik. Juhul kui kergliiklustee ei osutu vajalikuks, eeldatakse et jalakäijad ja jalgratturid
1. Vaja on kergliiklustee Makita-Nõuni-Otepää täismahus. See ei ole ainult Nõuni piirkonna liiklevad teepeenral. Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 4.5.4 kohaselt tuleb
huvides, vaid ka Otepää ja laiemas plaanis kogu riigi huvides. Sellel lõigul liigub lisaks Otepää valla projekteerida 0,75 m laiused kindlustatud peenrad, mis loovad võimaluse jalgsi ja
inimestele pea aasta ringselt palju sportlasi, harrastajaid ka mujalt Eestist, Tartust jne. Maanteel jalgrattaga liiklemiseks. Punktis 6.3 viidatud liikluskorralduse juhis annab põhjendatud
treenivad pidevalt erinevad jalgrattaklubid marsruudil Otepää-Nõuni-Makita-Pangodi- Tatra jne. juhtudel võimaluse kindlustatud peenra laiendamiseks.
Eluohtlik on olnud juba aastaid.
Valgustus:
2. Lisaks märkasime, et Otepää valla poolt saadetud arvamuse (Nende kiri: 30.01.2020 nr 6- 7/231- Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 6.8 kohaselt tuleb projekteerida valgustus
1) plaanil olev punase joonega märgitud külasisene kergliiklustee "jalgtee" plaan ei ole korrektne. lähtuvalt „Riigimaanteede valgustamise juhisele“, mis on kättesaadav Maanteeameti
"Lisa 1" (NÕUNI JALGTEE - parandus 16veeb2020) on plaanil toodud Nõuni küla poolne kodulehelt juhendite alt (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/ehitus-ja-remont ).
paranduse, mis on märgitud punase-sinise joonega.
Lisa 3.
3. Vaja on antud teelõigu rajada "jalgtee" valgustus, Uue-Liivamäe kinnistu tee otsast kuni Bussipeatused:
Kullipesa Puhkemaja teeristini (Kinnistute Tammetõru Põld ja Vana-Tüki vahel oleva tee otsani). Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 4.2 kohaselt tuleb koostöös kohalike
omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad.
4. Vaja on antud teelõigu "jalgtee" ulatuses kehtestada kiiruse piirang 50 km/h (asula sisene), ehk
asula alguse märgid palume tõsta Uue-Liivamäe kinnistu tee otsa ja teine Kullipesa Puhkemaja Parkimine:
teeristi (Kinnistute Tammetõru Põld ja Vana-Tüki vahel oleva tee otsa). Parkimise korraldamine pole riigitee rekonstrueerimise projekti eesmärk ja seda pole
projekteerimistingimustega ette nähtud. Avalikku teenust pakkuvate asutuste juures
5. Lisaks on vaja planeerida "Ristimäe" bussipeatuse valgustus. parkimise korraldamine on arendaja kohustus ning liiklusohutust arvesse võttes ei ole
soovitatav seda teha riigiteel. Ei ole välistatud, et projekti koostamise käigus
6. Palume arvestada bussipeatuste planeerimisel vastavalt Nõuni küla vajadustele. Soovime muudetakse olemasolevat parkimiskorda, suletakse üleliigseid mahasõite või ehitatakse
bussipeatuste ootepaviljonid teha ühtses "Nõuni" stiilis, mis aitab kujundada Nõuni küla mainet. osaliselt ümber olemasolevaid riigiteega külgnevaid parklaid. Sellisel juhul tagatakse
projektiga parklate toimivus.
7. Arvestada sellega, et Nõuni Puhkeala (Nõuni algkooli) kinnistul oleva detailplaneering on
uuendamisel ja muutmisel. Seoses sellega muutub ka maha- ja pealesõit maanteele. On vaja Otsus:
arvestada ala teenindavate turistide bussidega. 1. Kergliiklusteede täpne ulatus ja asukohad täpsustada projekteerimise käigus.
2. Kergliiklusteede täpne ulatus ja asukohad täpsustada projekteerimise käigus.
8. Arvestada ja lahendada Nõuni küla sisene parkimisvajadus. Külasisesel platsil, Nõuni poe, 3. Projekteeritava valgustuse ulatus otsustada projekteerimise käigus lähtudes
raamatukogu ja kultuurimaja külastavate inimeste jaoks. asjakohastest juhistest.
4. Kiiruspiirangute rakendamine täpsustada ja otsustada projekteerimise käigus.
9. Lisaks on meil plaanid Nõuni sees oleva vana bussipeatuse hoone ja kinnistuga. See on nüüd Põhjendatud juhtudel projekteerida kiirusepiirangud.
Otepää valla omandis. Vaja on lahendada prügikonteinerite ladustamise koht. Hetkel on 5. Projekteeritava valgustuse ulatus otsustada projekteerimise käigus lähtudes
klaasikonteiner keset küla oleval platsil, mis on kole ja selle ümbruses tekib tahtmatult ikka prügi. asjakohastest juhistest.
Kaks prügikonteinerit on Nõuni raamatukogu taga oleval parklas. See on probleem, mis on vaja 6. Bussipeatuste lahendused otsustada projekteerimise käigus koostöös Otepää
lahendada. Vallavalitsuse ja MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskusega.
7. Mahasõitude suurused täpsustada projekteerimise käigus. Sealjuures võtta
10. Palume meid, "Nõuni küla" , mida esindab Nõuni külavanem ja Otepää valla esindajaid kaasata arvesse projekteerimistingimuste menetluses esitatud ettepanekuid ning
aktiivselt Nõuni külaga seonduvate detailide planeerimisel ja projekteerimisel. täpsustada asjaolusid projekteerimise käigus.
8. Parkimisvajadust Nõuni külas eraldi eesmärgina mitte lahendada. Täpsemad
lahendused selgitada välja ja otsustada projekteerimise käigus.
9. Prügikonteinerite probleemi mitte lahendada, kuna see pole
projekteerimistingimuste eesmärk. Juhul kui prügikonteinerid jäävad projektile
ette, siis leida koostöös Otepää Vallavalitsuse ja Nõuni küla esindajatega
nendele uus sobiv asukoht ja näha ette nende ümbertõstmine.
10. Kaasata Otepää Vallavalitsuse esindajad projekti koosolekutele. Vajadusel
kaasata koosolekutele ka Nõuni küla esindaja.
1.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
nr tunnus
1 Tartu mnt 24 Meie Otepää tanklasse võiks olla pöörded ja võib olla ka kiirendusrada väljumisel Otepää poole. Otsus:
55601:002:0640 Samuti on Tartu poolt tulles kaldenurk üsna ebamugav, võimalusel võiks sissesõidu osa ala tõsta, et Alexela tankla ristmike lahendused täpsustada projekteerimise käigus. Võimalusel
AS Alexela talvisel ajal ei jääks autojuhid hätta. Seal on meil ikka muresid olnud. parandada kaldenurki, kui seda on võimalik saavutada mõistlike kulutustega.
Kiirendusraja projekteerimine on arvestades kiiruspiirangut ja liiklussagedust
ebaotstarbekas. Lõplik lahendus otsustada projekteerimise käigus.
2 Väike-Ilusa Makita bussijaamast Otepää poole umbes 1.5- 2km asub enamus lapsi kes kasutavad bussi. Kas Selgitus/põhjendus:
58202:002:0844 oleks võimalik teha sinna bussipeatus? Makita bussipeatus on kaugel, sinnani viiv tee ei ole Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 4.2 kohaselt tuleb koostöös kohalike
valgustatud (autod ei näe tee ääres lapsi liikumas), väga ohtlik! omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad.
Lisa 3.
Otsus:
Kaaluda täiendava bussipeatuse rajamist soovitud asukohta. Lõplik lahendus otsustada
projekteerimise käigus koostöös Otepää Vallavalitsuse ja MTÜ Valgamaa
Ühistranspordikeskusega.
3 Kuigopõllu Soovime, et meie kinnistutele oleks rajatud juurdepääs. Selgitus/põhjendus:
58202:003:0038 Mahasõitude projekteerimisel lähtuda järgmisest põhimõttest:
Olemasolevad mahasõidud, juhul kui need on vajalikud kinnistutele juurdepääsuks,
rekonstrueerida. Võimalusel näha ette olemasolevate mahasõitude sulgemine, kui on
juurdepääs võimalik tagada kusagilt mujalt. Uusi mahasõite projektiga mitte kavandada,
välja arvatud juhul kui projekti tulemusena kaob kinnistule juurdepääs kusagilt mujalt.
Otsus:
Täpsemad lahendused selgitada välja projekteerimise käigus. Sealjuures võtta arvesse
projekteerimistingimuste menetluses esitatud ettepanekuid ning täpsustada asjaolusid
projekteerimise käigus.
4 RMK Kasvavate puude raie vajadusel tuleb pöörduda RMK Valgamaa metsaülema poole raieks vajaliku Otsus:
dokumentatsiooni vormistamiseks ja raietööde korraldamiseks vähemalt kaks kuud enne Arvestada RMK ettepanekutega.
ehitustöödega alustamist.
Raadamise vajadusel projekti raames tuleb saata avaldus koos raadamist vajava ala plaaniga dwg.
formaadis failina (koordinaatide süsteem L-EST97) RMK Kagu regioonile
[email protected]
raieks vajaliku dokumentatsiooni vormistamiseks ja raadamise lepingu sõlmimiseks. Raieala piirid
peavad olema looduses tähistatud taotleja poolt.
Ühtlasi juhime tähelepanu, Aakre metskond 29 ja Aakre metskond 113 katastriüksus asub Otepää
Looduspargi kaitsealal ning sellest tulenevalt tuleb tegevus katastriüksusel kooskõlastada kaitseala
valitsejaga, kelleks on Keskkonnaamet.
5 Tüki aida Kui ma krundi ostsin siis kasutati krundile juurdepääsuks teed (üks suund tuli üle naaberkinnistu ja Selgitus/põhjendus:
58202:002:1300 teiselt poolt pääses suure tee peale) praeguseks hetkeks pole krunti aastaid kasutatud ja sõidujooned Mahasõitude projekteerimisel lähtuda järgmisest põhimõttest:
on kõik rohtu kasvanud. Olen kuulnud, et minu krundi ja suure tee vahele planeeritakse millalgi Olemasolevad mahasõidud, juhul kui need on vajalikud kinnistutele juurdepääsuks,
ehitada kergliiklusteed. Minu jaoks on oluline, et sealt jäetakse mulle krundile sissesõidu koht, sest rekonstrueerida. Võimalusel näha ette olemasolevate mahasõitude sulgemine, kui on
vastasel juhul mul ei ole mingisugust pääsu enda krundile. Plaanis on sinna kinnistule ehitada uus juurdepääs võimalik tagada kusagilt mujalt. Uusi mahasõite projektiga mitte kavandada,
hoone ja loodan, et maanteeamet arvestab seda uusi tulevasi planeeringuid tehes. välja arvatud juhul kui projekti tulemusena kaob kinnistule juurdepääs kusagilt mujalt.
Otsus:
Täpsemad lahendused selgitada välja projekteerimise käigus. Sealjuures võtta arvesse
projekteerimistingimuste menetluses esitatud ettepanekuid ning täpsustada asjaolusid
projekteerimise käigus.
6 Veske Tartu poolt Otepääle sisse sõites jäävad kaks reklaami paremale tee äärde (POSTIMEES, COOP). Selgitus/põhjendus:
63602:001:0421 Need kaks reklaami peavad üles jääma ja olema nähtaval nii tee remondi käigus, kui ka pärast Mahasõitude projekteerimisel lähtuda järgmisest põhimõttest:
remonti. Postimehe reklaami eest läheb sissesõidutee minu kinnistule, mis peab samuti alles jääma. Olemasolevad mahasõidud, juhul kui need on vajalikud kinnistutele juurdepääsuks,
rekonstrueerida. Võimalusel näha ette olemasolevate mahasõitude sulgemine, kui on
juurdepääs võimalik tagada kusagilt mujalt. Uusi mahasõite projektiga mitte kavandada,
välja arvatud juhul kui projekti tulemusena kaob kinnistule juurdepääs kusagilt mujalt.
Otsus:
Täpsemad lahendused selgitada välja projekteerimise käigus. Sealjuures võtta arvesse
projekteerimistingimuste menetluses esitatud ettepanekuid ning täpsustada asjaolusid
projekteerimise käigus.
Reklaame mitte likvideerida. Juhul kui reklaamid jäävad ehitustöödele ette, näha
projektiga ette nende ümbertõstmine.
Lisa 3.
7 Koolioja Soovin olla abiks Maanteeametile, Riigitee 46 Tatra – Otepää, rekonstrueerimise osas. Olen Otsus:
58202:002:1440 töötanud Otepää maastikukaitseala juhatajana ja tean osaliselt raskeid geoloogilisi ja muid lõike. Kasutada esitatud infot lähteandmetena uuringute teostamisel ja projekteerimisel.
Otepää kõrgustiku jagab pooleks Pühajärve – Emajõe vagumus ida ja läänetiivaks, kus asuvad Vajadusel kaasata maaomanikku, et ennetada ja vältida võimalikke probleeme ehituse ja
Pühajärv, Nõuni järved , Päidla järvestik, Pangodi järv ja veel palju teisi veekogusid. Näiteks, Nõuni hilisema ekspluatatsiooni ajal.
kooli kinnistul, kanalisatsiooni ehitamiseks on tehtud kolm kuue meetri sügavust puurauku, kus Nõuni küla vahelise lõigu valgustamine otsustada projekteerimise käigus lähtudes
pinnase kiht on õhuke ja pealispinna all on erinevate struktuuridega savi – liiva möll, mis on täidetud asjakohastest juhistest.
Otepää kõrgustiku Idatiiva survelise veega. Projektis öeldakse, et veesamba kõrgus järvepinnast on
70 cm ja see on nähtav reovee ülepumpamise kaevu juures.
Tähelepanu peaks pöörama Nõuni külast Tartu poole minevatele elektriliinidele, kuna need pidid
kaabliga maa sisse minema. Otepää poolne minevad liinid tehti ära.
Nõuni keskuse kinnistu ja maantee vahelt jooksevad telefoni- ja interneti kaablid.
Valgustamist vajaks Nõuni küla vaheline maantee osa.
Võimaluse korral soovin projekteerijatega kohtuda ja näidata neid keerulisi kohti looduses.
8 Metsatu Minu Metsatu talu asub kahes osas, mõlemal pool maanteed, Makita-Otepää lõigul. Selgitus/põhjendus:
63602:001:0622 Läänepoolne maalapp on 8,2 hektarit ja koosneb metsast ning põllumaast. Kergliiklusteed:
Idapoolne maa-ala on 53,5 hektarit, kus metsa- ja põllumaale lisandub veel asustatud Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.8 kohaselt koostatakse projekteerimise käigus
Metsatu piirkond, mis koosneb elamust, külaliste puhkemajast ja vanast rehemajast- kuulub renoveerimisele. kergliiklusteede vajaduse hindamine ning punkti 4.3 kohaselt projekteeritakse
63601:001:0337 Sissesõit, nii paremale kui vasakule on maantee pöörangus lääne poole. kergliiklusteede lõigud nendesse kohtadesse, kus see on projekteerimise normidega
vajalik. Juhul kui kergliiklustee ei osutu vajalikuks, eeldatakse et jalakäijad ja jalgratturid
Mis puutub maanteesse ja kruntidesse on see, et sissesõidu teed tulevad üle kraavide liiklevad teepeenral. Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 4.5.4 kohaselt tuleb
taludesse sisse. Et sisse sõita peab kiirust oluliselt vähendama. projekteerida 0,75 m laiused kindlustatud peenrad, mis loovad võimaluse jalgsi ja
Läänepoolne sissesõit viib naaber talusse, kus asub autoparandus töökoda nimega “Inspect Motors”. jalgrattaga liiklemiseks. Punktis 6.3 viidatud liikluskorralduse juhis annab põhjendatud
Idapoolne sissesõit tuleb üle drenaaž truubi meie elumaja ja Valge Elevandi Puhkemaja juurde. juhtudel võimaluse kindlustatud peenra laiendamiseks.
Need faktid on kõik olulise tähtsusega maantee kujundamisel. Müra:
Maanteeameti tegevused normatiive ületava müra vähendamisel järgneva viie aasta
Meie Otepää politseinikel on komme ennast parkida sissesõidu tee peal, et mõõta maanteel sõitjate jooksul on seatud tegevuskavas „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava
kiirust. maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas 2019-2024“ (leitav
https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/valisohus-leviva-mura-vahendamise-
Metsatu piiri pikkus Teie projekteeritud teelõigus on 0,6 km, seega – umbes 5% sellest lõigust. tegevuskava-maanteeloikudes-mida ). Tegevuskavaga on hõlmatud maanteelõigud,
mida kasutab üle 8200 sõiduki ööpäevas (s.o üle kolme miljoni sõiduki aastas 2014.aasta
Ettepanek 1: põhjal) ning põhineb „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava
Nii siis, mis võiks olla lubatud maantee kiirus, näiteks Kastolatsi ja Otepää vahel, mille distants on maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas 2019-2024“. Esmatähtsad
umbes 2 km? parandamist vajavad olukorrad on tegevuskavas esitatud prioriteetsuse järjekorras.
Ise pakun, et see võiks olla 70 km/h. Miks? Vastavalt sellele toimub nende realiseerimine. Riigitee 46 km 12,972-25,683 asuva
a) asume Otepää Looduspargi piirides, kus loomad/linnud on teoreetilise kaitse all (“Hoia, mida Makita-Otepää lõigu liiklussagedus 2018.a oli 2604 sõidukit ööpäevas ja tulenevalt
armastad”); kus 90 km/h, sõidetakse praktiliselt 10 üle, mis tähendab, et teeäärsete loomalaipade sellest müratõkkeid ei rajata.
arv vaid kasvab; meie metsad on igasuguseid toredaid loomi täis;
b) kui Te ise, autoga, pole kitse või põdraga kokku põrganud, aga mina olen ja võin Teile kinnitada,
et ei loomale ega autole ja tihti ka sõitjatele pole see meeldiv – ja võib koguni saatuslik olla; Otsus:
c) tavalisele mootorsõitjale pole tarvis nende kahe väikese küla vahel kihutada; 1. Kiiruspiirangute rakendamine täpsustada ja otsustada projekteerimise käigus.
d) mis puudutab Metsatu osa selles teelõigus on see, et mõlemal pool teed on sissesõidu teed, mis Põhjendatud juhtudel projekteerida kiirusepiirangud.
vajavad olulist pidurdamist nii suvel kui libedal talve ajal; suur kiirus selles lõigus võib tulla 2. Kergliiklusteede täpne ulatus ja asukohad täpsustada projekteerimise käigus.
äärmiselt ohtlik (ja võiks öelda, et mõttetult ohtlik); 3. Mahasõitude suurused täpsustada projekteerimise käigus. Sealjuures võtta
e) Kastolatsi bussipeatusest Metsatu sissesõitudeni, 0,2 km, on antud maanteelõigus 4 sissesõitu – 2 arvesse projekteerimistingimuste menetluses esitatud ettepanekuid ning
lääne- ja 2 idapool, mille kasutamisel on vaja sõidukiirust vähendada. täpsustada asjaolusid projekteerimise käigus.
4. Müremeetmeid mitte projekteerida.
Lisa 3.
Ettepanek 2:
On siis veel mõtiskleda võimaliku kergliiklustee asukohast.
Toetan kontseptsiooni, et selline tee võiks olla, aga tee peaks olema läänepool maanteed ja mitte ida
pool, vähemalt Metsatu piirides, mille põhjuseks:
Olemasolev kergliiklustee Otepääl lõpeb Alajaama bussipeatuse juures,
läänepool maanteed; Metsatu sissesõiduni sellest punktist pole ühtegi lõiget; selle vastu idapool on 5
sissesõidu teed ja 3 majapidamist, mida kergliiklustee segaks, kui asuks idapool maanteed.
Ettepanek 3:
Idapoolne sissesõit Metsatu talu elamukompleksi (eramu, külaliste puhkemaja Valge Elevant,
Rehemaja) üle truubi võiks olla 3 korda laiem, et oleks võimalik sisse sõita ka turismibussiga või
suurema veokiga, et renoveerida Rehemaja, mis on siin aastast 1905. 2)
Ettepanek 4:
Metsatu osa teelõigust (idapoolne) võiks olla kaitstud maantee poolt kuusehekiga, mis summutaks
autode müra, mis praegu kostab külaliste puhkemajja.
9 Ilusa 1. Mõlemal pool teed on "Nõude" bussipeatus koolilastele, sinna on vaja tekitada bussipeatuse Selgitus/põhjendus:
58202:002:0842 taskud, millele ehitaksime tuulekojad. Bussipeatused:
2. Palun maantemüra tõkestamiseks müraplanku. Ilmselgelt on seda vaja ka naaber kinnistutele, Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 4.2 kohaselt tuleb koostöös kohalike
Ilusa Väike ilusa ja Maaroosi. omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad.
58201:001:0186
Müra:
Maanteeameti tegevused normatiive ületava müra vähendamisel järgneva viie aasta
jooksul on seatud tegevuskavas „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava
maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas 2019-2024“ (leitav
https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/valisohus-leviva-mura-vahendamise-
tegevuskava-maanteeloikudes-mida ). Tegevuskavaga on hõlmatud maanteelõigud,
mida kasutab üle 8200 sõiduki ööpäevas (s.o üle kolme miljoni sõiduki aastas 2014. aasta
põhjal) ning põhineb „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava
maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas 2019-2024“. Esmatähtsad
parandamist vajavad olukorrad on tegevuskavas esitatud prioriteetsuse järjekorras.
Vastavalt sellele toimub nende realiseerimine. Riigitee 46 km 12,972-25,683 asuva
Makita-Otepää lõigu liiklussagedus 2018. a oli 2604 sõidukit ööpäevas ja tulenevalt
sellest müratõkkeid ei rajata.
Otsus:
1. Bussipeatuste lahendused otsustada projekteerimise käigus koostöös Otepää
Vallavalitsuse ja MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskusega.
2. Müremeetmeid mitte projekteerida.
2. KOOSKÕLASTUSED
Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas
nr kooskõlastaja
1 Keskkonnaamet Rekonstrueeritav teelõik asub valdavas ulatuses Otepää looduspargi Otepää piiranguvööndis. Otsus:
09.02.2020 Looduspargi kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada, taastada, uurida ja tutvustada Otepää kõrgustikule 1. Arvestada Keskkonnaameti ettepanekuga ja jälgida projekteerimisel, et äravoolude
nr 6-2/19/4682-5 iseloomulikke loodus- ja pärandmaastikke ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva ja teetruupide planeerimisega ei kahjustata Nõuni algkooli katastriüksuse piirkonnas
puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Otepää looduslikku veerežiimi ega mõjutata Nõuni järve seisundit.
Lisa 3.
piiranguvööndi kaitse-eesmärk on hästi säilinud pärandkultuurmaastiku elementide – alale 2. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Keskkonnaameti poolt kooskõlastatuks
iseloomuliku maakasutuse, piirkonnale omase asustusstruktuuri, arhitektuuripärandi ja maastikuilme
– säilitamine, looduse mitmekesisuse, kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse ning kaitsealuste
üksikobjektide kaitse.
Otepää looduspargi kaitse-eeskirja § 6 punkti 5 järgi on kaitsealal projekteerimistingimuste
väljastamiseks vajalik kaitseala valitseja nõusolek.
Vastavalt esitatud projekteerimistingimuste lähteülesandele on projektiga kavas uuendada katendit,
vajadusel remontida olemasolevat muldkeha, täpsustada bussipeatuste asukohad, projekteerida
kergliiklusteede lõigud ning asula- ja piiratud kiirusega lõikudel projekteerida liiklust rahustavad
meetmed (näiteks kitsam ristlõige). Maanteelõikude projekteerimisel on ette nähtud arvestada
järgmiste parameetritega: sõiduradade arv – 2; sõiduraja laius – 3,25 m; kindlustatud peenra laius –
0,75 m; tugipeenra laius – 0,5 m; mulde laius – 9,0 m. Projekteerimistingimused nõuavad teemaalt
vete-piki ja põiksuunalise äravoolu tagamist, s.h. truupide puhul näha ette olemasolevate korras
rajatiste puhastamist ning amortiseerunud truupide asemele uute projekteerimist. Ette on nähtud
projektile KMH eelhinnangu koostamine.
Kavandatava ehitustegevusega seotud alal ei ole Keskkonnaregistri andmetel registreeritud kaitseala
kaitse-eesmärgiks olevaid liike ega kooslusi, kuid kavandatav tegevus võib mõjutada kaitseala
kaitse-eesmärgiks olevaks elupaigatüübiks registreeritud Nõuni järve seisundit.
Lähtuvalt eeltoodust nõustub Keskkonnaamet Otepää looduspargi kaitse-eeskirja § 6 punkti 5
alusel Riigitee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 12,972 25,683 asuva Makita-Otepää lõigu
rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste väljastamisega, kuid
palume kõnealuse tee rekonstrueerimise projekteerimisel jälgida, et äravoolude ja teetruupide
planeerimisega ei kahjustata Nõuni algkooli katastriüksuse piirkonnas looduslikku veerežiimi ega
mõjutata Nõuni järve seisundit.
2 Põllumajandusamet Maaparandussüsteemide registri andmetel piirnevad planeeritava alaga või läbivad ala järgmised Otsus:
05.02.2020 maaparandusehitised: 1. Täiendada projekteerimistingimuste eelnõud Põllumajandusameti tingimustega nr 1-
nr 14.5-1/123-1 - Mäe-Kuigo-1 (MS kood/ehitise kood 2103740010020/011) eesvool 5 ja 7-8.
- Kõlli-2 (MS kood/ehitise kood 2021011000010/001) 2. Arvestada Põllumajandusameti tingimustega nr 6 ja 9-11. Kuna tegemist on
- Kõlli-1 (MS kood/ehitise kood 2021013000010/001) ehitustegevust reguleerivate punktidega, siis neid ei lisata projekteerimistingimuste
- Nõuni-4 (MS kood/ehitise kood 2103660010040/001) eelnõusse.
- Nõuni-3 (MS kood/ehitise kood 2103650011140/001) 3. Täiendada projekteerimistingimuste eelnõud tähelepanu vajavate
- Kortina-1 (MS kood/ehitise kood 2103680010010/001) koos eesvooluga maaparandusehitiste rajatistega.
- Kortina-4 (MS kood/ehitise kood 2103680010020/001) 4. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Põllumajandusameti poolt kooskõlastatuks.
- Koolioja mets (MS kood/ehitise kood 2021013000050/001) 5. Kaasata Põllumajandusamet kooskõlastajana ehitusloa menetlusse.
Tähelepanu pöörata alljärgnevatele maaparandusehitiste rajatistele:
Riigitee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km-l 16,253 asub truup, millest 22 m kaugusel põhja suunas
asuvad mõlemal pool riigimaanteed düükri torustiku kaevud, mille kaudu suunatakse
maaparandusehitise Kõlli-2 veed lähedal olevasse kraavi.
Riigitee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km-l 19,766 asub truup, mida läbivad maaparandusehitise Nõuni-
4 veed. Truup täies ulatuses settega täitunud.
Riigitee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km-l 22,900 asub truup, millesse on juhitud maaparandusehitise
Kortina-1 eesvool. Eesvool kulgeb 230 m ulatuses riigimaantee katastriüksuse piiri vahetus
läheduses.
Lisa 3.
Eeltoodut arvestades PMA kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud
täiendatakse järgnevalt:
1. Geoaluse koostamiseks taotleda PMA-st teeprojektiga seotud maaparandusehitiste
teostusjoonised.
2. Teostada uurimistööd riigitee maal asuvate ja töötsooni jäävate maaparandussüsteemide ja
eesvooludega seotud maaparandusrajatiste tehnilise seisukorra ja toimimisvõime kohta.
3. Teeprojekti seletuskirjas, tabelites ja joonistel käsitleda maaparandussüsteemi rajatiste tehnilist
seisukorda ja projektlahendust.
4. Teekraavidest lisavee juhtimisel maaparandussüsteemi tuleb välja selgitada olemasoleva
maaparandusrajatise tehniline seisukord, lisanduv vooluhulk ja dimensioneerida truup, kollektor või
veejuhe.
5. Kui uuringud ja arvutused näitavad, et olemasoleva maaparandusrajatise nõuetekohaseks
toimimiseks on vaja teostada rekonstrueerimistöid maaparandussüsteemi maa-alal, siis vastavalt
maaparandusseaduse § 12 alusel tuleb taotleda PMA-st projekteerimistingimused projekti
koostamiseks. Projekti peab koostama MATER-i registreeringuga ettevõte. Projektlahendused
peavad tagama maaparandussüsteemide tervikliku toimimise.
6. Projekti koostamise, ehitamise ja omanikujärelevalve kulud kannab huvitatud isik.
7. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused tuleb projekteerimise käigus eelnevalt
kooskõlastada PMA-ga. Vajadusel teostada lisauuringud olemasolevate kraavide seisukorra
kindlakstegemiseks ja puhastusvajaduste määramiseks.
8. Amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued, arvestades maaparandussüsteemide
veejuhtmete põhjakõrgusi ning korrasolevad puhastada settest, et oleks tagatud
maaparandussüsteemide liigvee takistuseta äravool.
9. Ehitamise ajal ei tohi takistada veevoolu maaparandussüsteemides.
10. Ehituse käigus tehtavad maaparandussüsteeme puudutavad muudatused kooskõlastada
iga kord PMA-ga.
11. Kasutuselevõtujärgselt ei tohi rekonstrueeritud riigitee rajatised seada takistusi
maaparandussüsteemist liigvee ärajuhtimisele. Vajadusel näha ette truupide ja veejuhtmete täiendav
puhastamine setetest.
Lisaks teavitame, et valmiv projekt tuleb kooskõlastada PMA-ga maaparandusseaduse § 50
lõike 1 alusel.
3 Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet tutvus esitatud dokumentidega ning märgib, et projekteerimisel tuleb arvestada Otsus:
10.02.2020 kultuurimälestistega Asulakoht (reg-nr 13105) ja Kalmistu „Kitka kalmemägi“ (reg-nr 13106). 1. Täiendada projekteerimistingimuste eelnõud kultuurimälestise loeteluga.
nr 5.1-17.6/194-1 Kalmemäge on 1975.–1976. aastal seoses tee-ehitusega kaevatud. Kalme on hetkel Maa-ameti 2. Täiendada projekteerimistingimuste eelnõud järgmiste Muinsuskaitseameti
kaardil tähistatud punktobjektina, kuid on mälestise passi (kirja lisa) järgi ulatunud mõlemale poole nõuetega:
maanteed. Ehitusprojekti koostamisel palume lähtuda projekti koosseisu nõuetest: ehitusprojekt peab Ehitusprojekt peab sisaldama eraldi muinsuskaitsepeatükki, mis sisaldab
sisaldama eraldi muinsuskaitsepeatükki, mis sisaldab muinsuskaitseseadusest tulenevaid nõudeid muinsuskaitseseadusest tulenevaid nõudeid ning asendiplaanile märkida
ning asendiplaanile märkida kultuurimälestised ja mälestiste kaitsevööndid (50 meetrit mälestise kultuurimälestised ja mälestiste kaitsevööndid (50 meetrit mälestise piiridest ka
piiridest ka juhul, kui see ei ole Maa-ameti kaardil kuvatud). juhul, kui see ei ole Maa-ameti kaardil kuvatud).
3. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatuks.
Kui tee-ehitus mälestiste alal või kaitsevööndis ulatub olemasolevast teetammist välja (sh ka 4. Kaasata Muinsuskaitseamet kooskõlastajana ehitusloa menetlusse.
sügavamale), on kaevetöödel oht arheoloogilise kultuurkihi rikkumisele. Seetõttu tuleb kaevetöödel
teetammist väljaspool tagada esmalt arheoloogilise uuringu (meetodiks: jälgimised, vajadusel
väljakaevamised) läbiviimine. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või
ettevõtja (muinsuskaitseseadus, edaspidi MuKS § d 46 47, § 68 lg 2 p 3 § d 69 70). Tuleb arvestada,
et irdseid luid ja esemeid võib Kalmistu reg nr 13106 lähistelt välja tulla ka olemasolevast
teetammist. Muinsuskaitseameti määratud uuringud on juriidilisele isikule hüvitatavad 50 % ulatuses
(1500 euro piires). Kui kaevetööd toimuvad olemasoleva teetammi alal, ei ole arheoloogilised
uuringud vajalikud.
Lisa 3.
Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku
võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala.
Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkesta ma, jätma leiu
leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
Projekt palun esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.