dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 5. märts 2020
Viit
15-2/20/7875-2
Registreeritud
5. märts 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rakvere Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Tuuli Tsahkna (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-2207875-2 05.03.2020 Väljaminev kiri.bdoc1834 KB

Sisu (failidest)

OÜ PROJEKTEERIMISKESKUS Lai 14-18 Tel 53302290 44308 RAKVERE Registreering nr EEP000183 Reg. nr. 11003881 Töö nr 202/0619 Asukoht: Rakvere vald, Taaravainu küla, Kuivajõe Tellija: OÜ Tehnokonsult KUIVAJÕE DETAILPLANEERING Juhataja: K. Õisma Koostaja: R. Efert RAKVERE 2019 1. SELETUSKIRI 1.1. Detailplaneeringu koostamise alus Rakvere valda Taaravainu külla ligikaudu kahe hektari suurusele alale Kuivajõe, Tee ja Lepna tee 5 kinnistutele detailplaneeringu koostamise aluseks on OÜ Tehnokonsult poolt 22. juulil 2019. a esitatud taotlus. Sellest taotlusest tulenevalt algatas Rakvere Vallavalitsus 31. juulil 2019.a korraldusega nr 311 eelpool nimetatud katastriüksustele detailplaneeringu koostamise. Rakvere Vallavalitsuse poolt väljastatud “Kuivajõe kinnistu detailplaneeringu koostamise lähteülesande” kohaselt on käesoleva detailplaneeringu koostamise peamisteks eesmärkideks: 1. kinnistu jagamine ja maakasutuse sihtotstarbe muutmine; 2. kinnistule ehitusõiguse seadmine; 3. liikuskorralduse ja juurdepääsu lahendamine; 4. detailplaneeringuga kavandatavate hoonete toimimiseks vajalike ehitiste, sh tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramine; 5. servituutide ja kitsenduste määramine. Detailplaneeringu eesmärgiks on kaasaegse infrastruktuuriga ja hästi planeeritud maa- ala loomine. Planeeritava maa-ala pindala on umbes kaks hektarit. Planeeritav maa-ala asub hajaasustusega alal. 2. LÄHTEOLUKORD 2.1 Kehtivad planeeringud. Sihtotstarbed Detailplaneeringuga käsitletava maa-ala kohta kehtib Rakvere valla üldplaneering. Rakvere valla üldplaneering kehtestati 21. aprillil 2010.a Rakvere Vallavolikogu määrusega nr 4. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala juhtotstarve perspektiivis ärimaa. 3 Koostatava detailplaneeringu projektlahendus vastab kehtivale Rakvere valla üldplaneeringule. 2.2 Planeeringualal asuva ettevõtte tutvustus Osaühingu Tehnokonsult planeeritav tegevus Kuivajõe kinnistul on karavaniteenuse osutamine. Teenuste hulka kuuluvad karavanide rent, hooldus, puhastus, remont jne. Ettevõte soovib suurendada teenuste osutamise mahtu ning laiendada autoparki. Koos karavanipargi laiendamisega saab ettevõte palgata tööjõudu ning anda enda positiivse panuse tööhõivesse. 2.3 Avaliku huvi analüüs Planeerimisseadusest lähtuvalt on planeeringu ülesanne tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutamiseks ning ehitamiseks. Planeeringuala asub Rakvere valla üldplaneeringu järgi ärimaaks sobivas kohas. Seega on tegemist kõige sobivama alaga teenuste osutamiseks ning ettevõtte laiendamiseks. Planeeringu elluviimisega korrastatakse maa-ala, mis käesoleval ajal on põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud ning kasutuseta. Maa-ala heakorrastamine tõstab piirkonna turvalisust ning parandab territooriumi väljanägemist. Planeeringualale rajatakse kaasaegsed, loodust säästvad ning töökindlad tehnovõrgud. 2.4 Detailplaneeringu koostamise vajaduse põhjendus Kaasaegsel tasemel teenuste pakkumiseks ning ettevõtte paremaks toimimiseks, samuti edaspidiseks arenguvõimaluste loomiseks on vajalik koostada ja kehtestada Kuivajõe kinnistule detailplaneering. 2.5 Katastriüksused Kuivajõe kinnistu (katastritunnus 66204:002:0202) pindala on 15609 m² ja kinnistusregistri nr on 643731. Krundi maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Koostatav detailplaneering teeb ettepaneku muuta maa sihtotstarve 100% väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maaks. 4 Tee katastriüksuse (katastritunnus 66204:002:1653) pindala on 334 m² ja maakasutuse sihtotstarve on 100% transpordimaa. Lepna tee 5 katastriüksuse (katastritunnus 66201:001:0821) pindala on 5920 m² ja maakasutuse sihtotstarve on 100% ärimaa. Kuivajõe kinnistust põhja pool asuvad:  Lepna tee 1 tee katastriüksus (66204:002:0188), maakasutuse sihtotstarve on 100% ärimaa. Kinnistule koostatakse käesoleval ajal detailplaneeringut, mille eesmärkideks on kinnnistute liitmine ning ehitusõiguse seadmine.  Risti alajaama katastriüksus (66204:002:0191), maakasutuse sihtotstarve on 100% tootmismaa ja  Harutee katastriüksus (66204:002:0189), maakasutuse sihtotstarve on 100% transpordimaa. Ida pool asub riigimaantee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee (66204:002:2450), maakasutse sihtotstarve on 100% transpordimaa. Lõuna pool paikneb 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Vainula (66204:002:0153) maaüksus. Kiviste (66204:002:0152) maaüksuse maakasutse sihtotstarve on 70% ärimaa ja 30% elamumaa. Lepna tee 7 katastriüksus (66204:002:1652) maakasutuse sihtotstarve on 100% ärimaa. Planeeringualaga piirneb Lepna tee 3 katastriüksus (66201:001:0819), maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. 2.6 Olemasolev ehituslik ja looduslik situatsioon Detailplaneeringuga käsitletav maa-ala paikneb Rakvere linnast lääne pool Taaravainu külas. Tegemist on kiiresti areneva piirkonnaga. Kinnistu on hoonestamata. Lääne ja põhja pool paiknevad kinnistud on hoonestatud. Lähiümbruses paiknevad peamiselt äri- ja tootmishooned. Lepna tee 3 kinnistul paikneb üksikelamu koos abihoonetega. Risti alajaama katastriüksusel hoonestus puudub. Varem krundil paiknenud alajaam on eemaldatud ning elektriseadmed paigutati ümber naaberkinnistutele elektriliinide postide külge ja kõrvale. Planeeringuala asub rohumaa kõlvikuga alal, maa-ala on tasase reljeefiga. 5 2.7 Olemasolevad tehnovõrgud Planeeringualal paiknevad sidekaablid, elektriõhuliinid ja elektri maakaablid. 2.8 Olemasolev liikluskorraldus Juurdepääs planeeringualale on võimalik mööda Tee katastriüksust, mis algab riigimaanteelt 17149 Rakvere-Jõepere tee (66204:002:2470) ja lõpeb Kiviste kinnistu piiril. Lepna tee 5 kinnistule on seatud notariaalselt kinnitatud teeservituut. Teeservituudi ala algab Tee katastriüksuse piirilt ja lõpeb Kuivajõe kinnistu piiril. Riigimaantee 17149 Rakvere-Jõepere tee on keskmiselt 7 meetri laiuse asfaltkatendiga ning heas seisukorras. Tee katastriüksus on üleni asfaltkattega. Teed on kahesuunalise liiklusega. Liiklusintensiivsuse seisukohalt on tegemist keskmise koormusega teedega. Teid kasutavad veokid, traktorid, sõiduautod jne. Paralleelselt 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru teega kulgeb 3 meetri laiune asfaltkattega ja tänavavalgustusega jalg- ja jalgrattatee. Teede ja platside vajadus suureneb koos uute hoonete planeerimisega. Käesoleva detailplaneeringuga lahendatakse planeeringuala liiklusskeem. 3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS 3.1 Maa-ala sihtotstarve ja krundijaotus Planeeringulahendus teeb ettepaneku jagada Kuivajõe kinnistu kaheks: Pos 1 - pindala 14421 m², maakasutuse sihtotstarve 100% väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa (maakatastris ärimaa); Pos 2 - pindala 1188 m², maakasutuse sihtotstarve tee ja tänava maa-ala (katastris transpordimaa). 3.2 Ehitusõigus. Olulisemad arhitektuurinõuded Kuivajõe kinnistu on käesoleval ajal hoonestamata. Käesolev detailplaneering seab krundile nr 1 ehitusõiguse ja määrab hoonestusala. Hoonestusala määramisel krundile nr 1 lähtuti sellest, et detailplaneering on territooriumi lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse alus, samuti on arvestatud katastriüksuse omaniku soove. Pos 1 maakasutus, ehitusõigus ja põhilised arhitektuurinõuded on toodud joonisel “Detailplaan ja tehnovõrgud“ kujutatud tabelites. 6 Krundile nr 1 võib käesoleva planeeringu lahenduse kohaselt ehitada kuni kuus hoonet. Nendest kolme hoone kõrgus võib olla kuni 12 meetrit ja hooned võivad olla kuni kolmekorruselised. Lisaks võib ehitada kuni kolm väiksemat ühekorruselist hoonet, mille kõrgus võib olla kuni 5m. Maksimaalne lubatud ehitusala on 2500 m² ehk 18% krundi pindalast. Lisaks võib krundile nr 1 ehitada tehnorajatisi, teid ja parklaid. Kuna tegemist on väikeettevõtlusega, siis planeeritakse krundile äri- ja tootmishooned. Tootmine koos äriga peab olema üks funktsionaalne tervik, seetõttu on kontsentreerumine võimalikult optimaalse pindalaga maa-alale igati õigustatud ka majanduslikust küljest. Tegemist on ettevõtte jaoks loogilise arenguga. Tänapäevase arhitektuurse lahendusega hoonestus ja heakorrastatud krundid muudavad atraktiivseks kogu piirkonna. Ehitatavad hooned võivad olla nii lame- kui viilkatustega (katusekaldega 0º- 45º). Katusekalde ja -tüübi valikul lähtutakse arhitektuursest sobivusest olemasolevate hoonetega ja hoone kasutusotstarbest. Katusekattematerjalid ning hoonete värvilahendus määratakse arhitektuursete projektidega. Hoonete fassaadid võivad olla plekist, kivist või muust tuleohutusnõuetele vastavast ja tootmis- ja ärihoonetele sobivast materjalist. Kinnistu võib ümbritseda piirdega, mis võib olla kuni 2m kõrge. Soovitatav on ehitada läbipaistvad piirded (traatvõrk, keevispaneelid). Projektide eskiislahendused ja ehitusprojektid koostada Ehitusseadustiku ning teiste seadusandlike aktide alusel. Projektid kooskõlastada Rakvere Vallavalitsusega. Krundile uusi ehitisi projekteerides arvestada Rakvere valla üldplaneeringus seatud maakasutus- ja ehitustingimustega. Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada käesoleva detailplaneeringu arhitektuur- ehitusliku lahendusega. Krundil nr 2 paikneb jalg- ja jalgrattatee koos välisvalgustusega. Krundile ehitusõigust ei seata. Kruntidel nr 3 ja 4 osas säilib olemasolev situatsioon. Uusi mahasõite riigimaanteedelt ei planeerita. Avalikult kasutatavate riigiteede kaitsevöönditesse hooneid ei planeerita. Seoses riigimaantee lähedusega on hoonete ehitamisel krundile nr 1 soovitatav maantee negatiivse mõju leevendamiseks kasutada tugevdatud heliisolatsiooniga ehituskonstruktsioone, läbipaistmatuid müratõkke- 7 funktsiooniga piirdeid ning muid efektiivseid lahendusi. Arendaja peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed “Rahvatervise seaduse” alusel kehtestatud Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 esitatud normmürataseme tagamiseks. Riigitee häiringutest põhjustatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega tuleb arvestada ja neid hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.12.2016 a määrusele nr 32 ja tagada vajadusel leevendavad meetodid lähtudes keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemele. Planeeritavale alale ei kavandata ööpäevaringse viibimisega hooneid nagu näiteks elamud. Samuti asuvad planeeritavad hooned teedest kaugemal. Tee omanik teavitas arendajat tehnilistes tingimustes maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta endale kohustust rakendada leevendusmeetmeid olukorra leevendamiseks või vähendada olemasoleva maantee liiklusest tulenevaid, inimestele ohtlikke mõjusid planeeritaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Käesolev detailplaneering sätestatab planeeringu realiseerimise järjekorra. Ehitusloa krundi nr 1 hoonestamiseks annab kohalik omavalitsus peale detailplaneeringu kehtestamist ja Kuivajõe kinnistu jagamist kruntideks. Arendusega seotud mahasõit riigiteelt 17149 Rakvere-Jõõepere ja kohalikult teelt on olemas. Puudub vajadus mahasõitu riigiteelt ümber ehitada. Ehitustehnikaga pole lubatud manööverdada tee maa-alal (teel ja muldkeha nõlval). Ehitustegevus planeeringualal tuleb korraldada mööda planeeringuala siseseid teid. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee- ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik. 4. TEHNOVÕRGUD Tehnovõrgud ehitatakse välja lähtudes trassivaldajate tehnilistest tingimustest. Uute ja ümberehitatavate tehnovõrkude lahendused on näidatud detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis“. 4.1. Üldised nõuded tehnovõrkude rajamisel Enne tööde algust märkida maha olemasolevad kaablitrassid, tähistada eeldatavad kaevetööde asukohad, paigaldada hoiatavad märgid, vajadusel korraldada ümber 8 liiklus kaevetööde ajal. Ristumisel teiste maa-aluste tehnovõrkudega tuleb kohale kutsuda trassiomaniku esindaja. Ristumisel maa-aluste kommunikatsioonidega tuleb kindlaks määrata nende sügavus pinnases ja vastavalt lubatud kõrgusgabariidile (mitte vähem kui 25cm) otsustada rajatavate trassidega olemasolevatest tehnovõrkudest pealt või altpoolt läbimineku kasuks. Vajadusel toestada olemasolevad kaablid ja näiteks sidekanalisatsioon kaevetööde ajaks. Sidekanalisatsiooni ei tohi kaeviku tagasitäitmise ajal mehhaaniliselt muljuda ja venitada. Kaevamistööde käigus selgunud maa-aluste tehnovõrkude teisiti paiknemisel teavitada sellest konkreetse trassi omanikku või selle haldajat. Kaevamistööd teiste kommunikatsioonide kaitsetsoonides teostada käsitsi. Projekteerimistingimustes kehtestatakse konkreetsed nõuded tehnovõrkude väljaehitamiseks. 4.2. Sidevarustus Telia Eesti AS väljastas 27.09.2019 detailplaneeringu koostamiseks tingimused nr 32706642. Tehnilised tingimused on detailplaneeringu lahutamatu osa. Telia Eesti AS tingimuste kohaselt on võimalik side lahendada algusega kaevust F12510_K01. Seda saab teha läbi Harutee maaüksuse ja krundi nr 2, paigaldades sidekaabli paralleelselt olemasolevate vask- ja valguskaablitega, võimalusel ka samas kitsendusalas. Teine võimalus on lahendada side algusega Lepna tee 7 maaüksuselt. Krundile nr 1 rajatavatele hoonetele saab ehitada sidevarustuse välja mobiilside baasil või planeeringualast põhja pool asuvast sidekaevust F12S10_K01 (vt tehniliste tingimuste skeemi). Kaablite mahud määratakse projekteerimistingimustega. Olemasolevate liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilimine ehitustööde käigus, näha ette kaitsemeetmed (vt ptk Üldised nõuded tehnovõrkude rajamisel). Sõiduteede all kasutada 4,8mm paksuse seinaga A-kategooria torusid. Kõik Telia Eesti AS liinirajatiste ehitamise, kaitsmise ja ümberkandmise tööd tuleb teostada tellija vahenditega. 4.3. Elektrivarustus Elektrilevi OÜ väljastas 19.09.2019. a detailplaneeringu koostamiseks tehnilised tingimused nr 333646. Planeeringualal asuvale krundile nr 1 ehitatakse Pohla (Rakvere L) alajaama baasil krundi piirile välja elektrivarustus (õhuliinid, 9 maakaablid, liitumiskilbid ja jaotuskilbid). Kruntidele nr 2 ja 4 elektriliitumist ette ei nähta, krundil nr 3 on elektriliitumine olemas. Planeeringujoonisele on kantud olemasolevad elektriseadmed ja kaitsevööndid. Krundi nr 1 elektrivarustus tagatakse lähimast mastalajaamast. Tellija soov on saada elektriliitumine võimsusega 63A. Krundile nr 1 paigaldatakse ka välisvalgustus. Hooned võiksid olla esteetilistel ja turvakaalutlustel samuti väljast valgustatud. Vainula kinnistut ja krunti nr 2 läbiv keskpinge õhuliin tõstetakse krundil nr 2 näidatud ulatuses (1 postivahe) ümber, et suurendada hoonestusala ja kasutada paremini ära maantee kaitsevööndit. Elektri madalpinge kaablid paigaldatakse liitumispunktideni, milleks on liitumiskilbid. Soovitavalt kahekohaline liitumiskilp paigaldatakse krundi nr 1 piirile. Liitumiskilpide kõrvale paigaldatakse jaotuskilp. Liitumis- ja jaotuskilpide asukohad on näidatud joonisel “Põhijoonis”. Kõik uued trassid rajatakse tellija kulul (esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus) ja võimalusel avalikus kasutuses olevale maale. Kaablitevõrgu ümberehitus toimub samuti tellija kulul. Kehtestatud detailplaneeringu alusel elektrienergia saamiseks esitada kliendil liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Kaablite margid täpsustatakse tööprojektis. Liitumis- ja jaotuskilbid peab paigaldama nii, et oleks tagatud Elektrilevi OÜ töötajate juurdepääs kilpidele. 4.4 Veevarustus Krundile nr 1 rajatakse puurkaev ja veetorud kuni hooneteni. Lisaks rajatakse tulekustutusvee jaoks 216 m³ mahuti. Ehitatava veetrassi sisestustorustiku läbimõõt valitakse vastavalt veetarbimisarvutustele. Veevärgi torustiku peab projekteerima ja ehitama PE(H) torudest surveklassiga PN≥10. Veevarustuse torustiku minimaalne läbimõõt hooneteni võib olla 110 mm paigaldamissügavus on 180 cm. Puurkaevu projekteerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri määrusest “ Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse 10 kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid” nr 43 (hakkas kehtima 17.07.2015). Puurkaevu täpne asukoht määratakse projektiga. Puurkaev tuleb rajada nii, et see ei avaldaks negatiivset mõju maakasutusele ega veeökosüsteemidele. Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 31.07.001.a välja antud määruse nr 82 “Joogiveekvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” kõikidele nõuetele, sealhulgas ka radioloogiliste näitajate osas. Puurkaevu hooldusalas asuva maa-ala kasutamisel tuleb lähtuda Veeseadusest ja Keskkonnaministri 15.04.2011. a määrusest nr 61 “Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks”. Puurkaevu ehitamiseks tuleb koostada ehitusprojekt ning taodelda ehitusluba. Enne hoone(te)le kasutusloa taotlemist peab puurkaev olema valmis ehitatud ning kasutusteatis (puurkaevul alla 10 m³ ööpäevas või alla 50 inimese) taotletud. 4.5 Kanalisatsioon Reoveed kogutakse võimalusel planeeringualalt kokku isevoolselt. Krundile nr 1 paigaldatakse biopuhasti, sest Rakvere vallas on kaitsmata põhjavesi ning ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikke pole Taaravainu külla ehitatud. Vee- ja kanalisatsioonitorustike materjalidena on soovitatav kasutada plastmaterjale. Ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustike täpsed tehnilised lahendused antakse projekteerimise etapis. Omapuhasti septiku tühjendamine toimub Rakvere puhastusseadmetesse. Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb kinni pidada Vabariigi valitsuse määrusest nr 99 “Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” ja nr 261 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”. Biopuhasti rajamiseks tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Enne hoone(te)le kasutusloa taotlemist peab kanalisatsioonisüsteem olema välja ehitatud. 11 4.6 Sademevee kanalisatsioon Territooriumi sademeveed ei ole reostunud ning need hajutatakse pinnasesse. Sademevett ei tohi juhtida olmekanalisatsiooni ega riigi maanteedele. Katendiga aladelt peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle. Krundi nr 1 parkla territooriumile paigaldatakse õli- ja liivapüüdur. Krundile võib rajada sademevee kogumiseks ka imbsüsteemi. Sademevete torustikud projekteeritakse koos hoone(te)ga, selleks koostatakse sademevee ehitusprojekt või vertikaalplaneering. 4.7 Küte Soojavarustus lahendatakse lokaalsete süsteemidega võimalikult loodussõbralike ning energiasäästlike lahenduste baasil. 4.8 Ventilatsioon Hooned varustatakse vajadusel ventilatsioonisüsteemidega. Ventilatsioonisüsteemide ehitus, tugevus ja korrosioonikindlus peavad vastama kasutamistingimustele. Seadmed peavad olema valmistatud tehaseliselt ning olema standardikohased. Kõik ventilatsioonisüsteemid peavad olema varustatud vajalike mõõteriistadega. 5. LIIKLUSKORRALDUS Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liikluse korraldamine planeeringualal toimub liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustikus kehtestatud nõuetele. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on Ehitusseadustiku §71 kohaselt teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Planeeritav ala külgneb riigiteedega 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja 17149 Rakvere- Jõepere, millede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit. Maanteeamet väljastas 16.08.2019. a “Seisukohtade väljastamine Taaravainu küla Kuivajõe kinnistu detailplaneeringu koostamiseks” nr 15-2/19/34033-3. Nimetatud tehnilised tingimused, Ehitusseadustik, “Tee projekteerimise normid ja nõuded”, “Maanteede projekteerimisnormid” ja selle lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ on detailplaneeringu lahutamatu osa. 12 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru 2018.a keskmine ööpäevane liiklussagedus, lõigul 173,96-174,09 km oli 4238 autot ööpäevas. Riigitee 17149 Rakvere-Jõepere liiklussagedus 2018. aastal km 1,86 oli 1746 autot ööpäevas ning lubatud sõidukiirus 50 km/h. Planeeringulahenduse elluviimiseks jagatakse Kuivajõe kinnistu kaheks krundiks, eraldi krunt nr 2 moodustatakse jalg- ja jalgrattatee jaoks. Planeeritav krunt nr 2 (jalg- ja jalgrattatee) määratakse avalikult kasutatavaks teeks. Krunt nr 2 antakse üle valla omandisse. Lähtudes Maanteeameti tehnilistest tingimustest, tuleb jagamise tulemusel tekkivatele kruntidele tagada perspektiivis ligipääs avalikule teele lähtudes Asjaõigusseaduse §156 lg2. Krundile nr 1 on juurdepääs olemas 17149 Rakvere-Jõepere teelt ning kohalikelt teedelt, krundile nr 2 on olemas juurdepääs põhja pool asuvalt Harutee kinnistult. Jalg- ja jalgrattatee algab Rakvere sissesõidul paikneva ringristmiku juurest ning lõpeb Tõrmas ja Pajustis. Seega on tagatud jalg- ja jalgrattatee jätkuvus. Mahasõitu riigiteelt 17149 Rakvere-Jõepere tee pole vaja ümber ehitada, kuna liiklusvoog planeeringualale ei kasva hüppeliselt. Käesoleval ajal Lepna tee 7 kinnistul parkivad karavanid paigutatakse teenindushoone valmimisel ümber krundile nr 2, kus nad on potentsiaalsetele klientidele paremini nähtavad. Planeeritava tee katendi laiuseks kruntidel nr 1 ja 3 planeeritakse minimaalselt 4,8 meetrit. Planeeritava teemaa laius võimaldab rajada kommunikatsioonid haljasmaale ning teostada talvel lumetõrjet. Krundile nr 1 rajatakse 55 parkimiskohta. Sõidutee ja parklate katendiks planeeritakse peenkillustikkate, võimalusel asfaltbituumenkate. Kruntidel nr 1 ja 3 paiknevate teede projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Krundil nr 1 paikneva tee ning parklad võib välja ehitada etapiviisiliselt lähtudes arendaja tegelikest vajadustest ja võimalustest. Liiklus kruntidel nr 1,3 ja 4 toimib või on planeeritud kahesuunalisena. Maanteeamet väljastab vajadusel tingimused teeprojekti koostamiseks, liiklusohutuse auditi koostamiseks, geoloogilise uuringu koostamiseks jne. Projekti koostaja võib olla teehoiutööde tegevusluba omav projekteerija. Liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab sõidukijuhil olema sõidutee ja sellega külgneva ala ulatuses tagatud nõutav külgnähtavus, mida tuleb arvestada müratõkete rajamisel ning kõrghaljastuse planeerimisel. Külgnähtavus on sõiduteega külgnev ala, kus ei tohiks paikneda nähtavust piiravaid ehitisi. Kiirusel 50km/h (projekteerimise 13 lähtetase rahuldav) peab külgnähtavus olema 10m mõlemas suunas. Mahasõidu nähtavuskolmnurk on joonisel “Põhijoonis” tähistatud nähtavuskolmnurga tingmärgiga. Nähtavuskolmnurga alas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust (hekk, piire kõrgusega üle 1,1m jne), vajadusel tuleb ette näha sellelt alalt teeäärte puhastamine. Maanteel on transpordivahendite lubatud sõidukiirus kuni 50 km/tunnis. Sellest tulenevalt peab olema heal tasemel külgnähtavus maanteel liiklejale minimaalselt 10 meetrit, mis on antud kohas täidetud. Väljavõit maanteele on olemasolevalt teelt (krunt nr 4). Vasakpööraja nähtavus vasakule rahuldaval tasemel peab olema 110 m, vasakpööraja nähtavus paremale ning parempööraja nähtavus vasakule peab olema 120 meetrit. Materjalide peale- ja mahalaadimine riigimaanteelt ning riigiaantee ääres parkimine on keelatud. Parkimine korraldatakse ehitusõigusega kruntidel kruntidesiseselt lähtudes ehitusmahtudest ja konkreetsetest vajadustest. Parkimiskohtade arv detailplaneeringualal peab vastama EVS 843:2016 standardile “Linnatänavad”. 6. KAITSEVÖÖNDID, SERVITUUDID JA KITSENDUSED Planeeringualal kehtivad kitsendused, mis tulenevad krunte läbivatest sidekaablitest, elektri keskpingeliinidest ning elektri maakaablitest. Välisvõrkude poolt tekitatud kitsendusalad on näidatud detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis“ roosakas-lillat värvi katkendjoonega. 7. HEAKORRASTUS 7.1 Heakorrastus Planeeringualal asuvate hoonete ning rajatiste omanikud peavad lähtuma oma tegevuses Rakvere valla heakorraeeskirjadest ning nendest kinni pidama. Kõrghaljastuse olemasolu on vajalik katastriüksusele esteetilise välimuse andmiseks. Olemasoleva haljastuse säilitamisel lähtutakse ehitiste paiknemisest ja puude tervislikust seisukorrast. Planeeringualale võiks istutada heitlehiseid puid ja põõsaid, mis annaksid kevaditi ja sügiseti maa-alale juurde kontrasti ja värvirikkust. Kõrghaljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust (vähendada autojuhtide nähtavuspiirkonda). Planeeringuala peamiseks haljastuselemendiks on muru. Haljastuse soovituslik lahendus on näidatud joonisel „Põhijoonis“. 14 Haljastuse eesmärkideks on puhkealade loomine, müra summutamine, hapniku tootmine jne. 7. 2 Piirded Piirded rajatakse vastavalt vajadusele. Piirded võib rajada kuni 2 meetri kõrgused. Rajatavad piirded peavad olema läbipaistvad. Piirete ehitamine on seotud ehitusõigusega (vt ptk 3.2). Mõistlik on piirded lahendada koos hoonete ehitusprojektidega. Piirete rajamise vajadus tekib kindlasti ehitusperioodil, kui ehitusplatsil on vaja materjale ladustada ning ehitustehnikat turvata. Edaspidine vajadus võib tekkida seoses tootmiseks vajalike materjalide ladustamisega. 8. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS Planeeritava maa-ala reljeef on suhteliselt tasane. Planeeringuala paikneb Pandivere kõrgustikul Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal asumine nõuab rangete keskkonnakaitseliste meetmete kasutamist, sest põhjavesi on kaitsmata ja keskkonna reostustaluvus on madal. Immutada võib ainult õlifiltreid läbinud sademevett. Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama keskkonnanõuetele. Looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid objekte planeeritaval alal ja selle ümbruses ei paikne. Planeeringualal tekkivad jäätmed on ainult olmejäätmed. Krundile nr 2 paigaldatakse prügikonteinerid olmejäätmetele. Prügikonteinerite või prügihoone paigutus uute hoonete juures lahendatakse koos arhitektuurse projekti koostamisega asendiplaanil. Konteinerid peavad olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu tuleb neile rajada varjualused. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse jäätmekäitluslitsentsi omava firma poolt mehhaniseeritult. Prügiveoautode juurdepääs krundile on tagatud sisse(välja)sõiduteede kaudu. Planeeringualale paigaldatakse lisaks väiksemaid prügiurne, näiteks hoonete sissepääsude juurde. 15 Rakvere Vallavolikogu poolt kehtestatud täiendavate dokumentide nimekiri, mille sisu täitmine on kohustuslik hoonete ning rajatiste omanikele, on ära toodud kasutatud kirjanduse loetelus käesoleva detailplaneeringu seletuskirja lõpus. 9. TULEOHUTUS 9.1. Normdokumendid Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele normdokumentidele: 1. “Tuleohutuse seadus” 2. Siseministri 03.12.2018. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; 3. EVS 812-4:2018 „Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“; 4. EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; 5. EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“; 6. EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“; 7. Siseministri 30.08.2010 määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“; 8. Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“; 9. CEN/TS 54-14:2018, Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Osa 14: Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri; 10. EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“; 11. EVS-EN 62305-1:2011 Piksekaitse. Osa 1; 12. EVS-EN 62305-3:2011 Piksekaitse. Osa 3; 13. Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid; 14. EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“. 9.2. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala ehitiste tuleohutusklass: TP1-TP3 ehitiste kasutusviis: IV (kaubandus- või teenindushoone, ei eelda kasutajatelt head ruumide tundmist) ja VI (tööstus- ja 16 tootmisehitised, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud) max hoonete kõrgus: 12 m max ehitistealune pindala Pos 1 2500 m² 9.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted Tule leviku tõkestamiseks ühelt hoonelt teisele eraldatakse ehitised teineteisest tuleohutuskujadega, mis on 8 meetrit. Planeeringualale planeeritavatest hoonetest asuvad kõik olemasolevad hooned kaugemal kui 8 meetrit. Lähim olemasolev hoone asub Kiviste kinnistul 25 m kaugusel krundi nr 2 piirist. Hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad vastama tuleohutusnõuetele. Tootmishooned tuleb projekteerida ja ehitada nii, et vajadusel oleks tagatud nende kasutajate ja päästemeeskonna tuleohutus ning ohutu evakueerumine hoonetest. Evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonetesse lahendatakse ehituslike võtetega (trepid, redelid, luugid, jne). Teenindus- ja ärihooned kuuluvad IV kasutusviisi alla ning tootmishooned kuuluvad VI kasutusviisi alla. IV ja VI kasutusviisiga hoones sõltuvad ehitise tuleohutusklass (TP1 kuni TP-3) ja lubatud töötajate arv hoone korruselisusest. IV kasutusviisiga hoone piirpindala määratakse lähtudes hoone tuleohutusklassist. VI kasutusviisiga hoonetel määratakse tuletõkkesektsiooni piirpindala kaalutluste järgi. Kasutusviisi või tuleohuklassi poolest erinevad hooned või ruumid jagatakse omaette tuletõkkesektsioonideks. Eri korrusd on üldjuhul omaette tuletõkkesektsioonid. Ühel krundil paiknevad hooned moodustavad võimalusel ühe tuletõkkesektsiooni. Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus määratakse ehituslike tuleohutusnõuete määruses toodu kohaselt. 9.4. Põlemiskoormus Tulekustutusvee normvooluhulk sõltub ehitise tuleohuklassist, suurimast või enim kustutusvett nõudvast tuletõkkesektsiooni pindalast, AKS-i olemasolust ja tulekahju arvestuslikust kestvusest. 9.5. Väline tulekustutusvesi 17 Uued hooned planeeritakse kaugemale kui 4 meetrit krundi piirist. Välikustutusvee normvooluhulk (Qo) peab olema IV kasutusviisiga kuni 2400 m² ehitisealuse pinnaga ehitise arvestuslikult 3 t kestva tulekahju puhul olema 20 l/s, mis on suurem kogus kui näiteks kahekorruselise 1. tuleohuklassi ja VI kasutusviisiga hoone (mis on kaitstud AKS-ga), arvestuslikult 2 tundi kestva tulekahju puhul vähemalt 10 l/s. Mahuti kubatuur valitakse suurema tulekustutusvee koguse vajaduse järgi. Rõhk veetrassis peab olema vähemalt 3,0-3,2 Bar. Tulekustutusvee tagamiseks rajatakse krundile nr 1 minimaalselt 216 m³ suurune tulekustutusveemahuti. Mahuti peab paiknema minimaalselt 30 m kaugusel lähimast hoonest. Hoonetesse tuleb projekteerida ja paigaldada automaatsed tulekahjusignalisatsioonid. Juurdepääsud kruntidele ning nendel paiknevatele ehitistele tulekustutustehnikaga on tagatud sissesõiduteedelt, samuti on kustutustöid võimalik teostada vajaduse korral naaberkruntidelt. Sissesõiduväravad kruntidele planeeritakse vähemalt 5,0 meetri laiused, teed vähemalt 4,8 meetri laiused. Päästeautode manööverdamiseks saab kasutada kõvakattega alasid (raadius peab olema vähemalt 12 meetrit). Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine kruntidel ja haljastus peavad võimaldama juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist krundil igal aastaajal ja iga ilmaga. Keelatud on autode parkimine liikumisteedel. Hoonete kõikidele sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega. 10. TERVISEKAITSE Hooned varustada peale automaatse tulekahjusignalisatsiooni ka ventilatsioonisüsteemidega. Valgustus territooriumil ja hoonetes peab olema piisav ning peasissepääsud kaetud varikatustega. Turvalisuse tagamiseks kasutada vajadusel karastatud või armeeritud klaase, mis ei tekita purunemisel ohtlikke kilde. Avaliku kasutusega hoonetesse tagada sissepääs ka ratastooli kasutavatele inimestele. 11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub planeeritav ala valdavalt tüüpi tootmisalad. Kuritegevuse riske saab vähendada:  naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega; 18  sissepääsude turvamisega;  riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;  piirete rajamisega;  tuleb kujundada selge liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteem;  tuleb tagada territooriumi jälgitavus.  hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega;  konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ning liikumisteed;  kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid, märgid);  hoida maa-alad korras (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud kohtadesse). 12. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU LAHENDUSE RAKENDAMINE JA ELLUVIIMINE Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal koostatavatele ehitusprojektidele. Maaüksuse ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega. 13. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Planeerimisseadus; 2. Ehitusseadustik; 3. Veeseadus; 4. Jäätmeseadus; 5. Rakvere valla üldplaneering, koostaja Hendrikson&Ko OÜ; 6. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2010+, kehtestati 29. mail 2000. a Lääne-Viru maavanema korraldusega nr. 134; 7. Teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, kehtestati Lääne-Viru maavanema 18.06.2006 korraldusega nr. 114; 8. Siseministri 30.03.2017. a välja antud määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; 19 9. Keskkonnaministri 09.07.2015 välja antud määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“; 10. Sotsiaalministri 31.07.2001.a välja antud määrus nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”; 11. Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a välja antud määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“; 12. Vabariigi Valitsuse 16.05.2001. a välja antud määrus nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“; 13. Keskkonnaministri 16.12.1996. a välja antud määrus nr 61 “Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks”; 14. Rakvere valla arengukava aastateks 2019-2035; 15. Rakvere valla kaevetööde eeskiri. Koostas: Külli Õisma 10. jaanuar 2019 20 Rakvere Vallavalitsus Teie 10.02.2020 nr 7-2/14-11 [email protected] Meie 05.03.2020 nr 15-2/20/7875-2 Kuivajõe kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Lääne-Virumaal Rakvere vallas Taaravainu külas asuva Kuivajõe kinnistu (katastritunnusega 66204:002:0202) detailplaneeringu (edaspidi planeering). Planeeritav ala ulatub osaliselt riigitee nr 5 Pärnu – Rakvere - Sõmeru km 173,96-174,09 ja riigitee nr 17149 Rakvere – Jõepere km 1,85-1,87 kaitsevööndisse. Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagamine, maakasutuse sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse seadmine; liikluskorralduse, juurdepääsu ja tehnovõrkude lahendamine ning vajadusel kitsenduste ja servituutide seadmine. Võttes aluseks planeerimisseaduse, ehitusseadustiku (EhS) ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 202/0919 „Kuivajõe detailplaneering“. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Krundile nr 1 on kavandatud puurkaev riigitee nr 5 teekaitsevööndisse. Vastavalt EhS § 71 lõikele 1 on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Sellest tulenevalt ei võta me vastutust teekaitsevööndisse rajatava puurkaevu võimaliku vee kvaliteedi halvenemise eest riigitee kasutamise, korrashoiu või ümberehitamise tagajärjel. 2. Palume täpsustada planeeringu seletuskirja p 4.6 „Sademevee kanalisatsioon“ sõnastust: sademevett ei tohi juhtida olmekanalisatsiooni ega riigitee alusele maale (sh riigitee kraavi). 3. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada meile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, palume kaasata meid menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat käesoleva kirja välja andmise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb esitada meile planeering lähteseisukohtade uuendamiseks. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. TIITELLEHT 2. KUIVAJÕE SELETUSKIRI 3. Kuivajõe DP_põhijoonis_2019-09-10 Tuuli Tsahkna 58508024 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel