OÜ PROJEKTEERIMISKESKUS
Lai 14-18 Tel 53302290
44308 RAKVERE Registreering nr
EEP000183
Reg. nr. 11003881
Töö nr 202/0619
Asukoht: Rakvere vald, Taaravainu küla, Kuivajõe
Tellija: OÜ Tehnokonsult
KUIVAJÕE
DETAILPLANEERING
Juhataja: K. Õisma
Koostaja: R. Efert
RAKVERE 2019
1. SELETUSKIRI
1.1. Detailplaneeringu koostamise alus
Rakvere valda Taaravainu külla ligikaudu kahe hektari suurusele alale Kuivajõe, Tee
ja Lepna tee 5 kinnistutele detailplaneeringu koostamise aluseks on OÜ Tehnokonsult
poolt 22. juulil 2019. a esitatud taotlus. Sellest taotlusest tulenevalt algatas Rakvere
Vallavalitsus 31. juulil 2019.a korraldusega nr 311 eelpool nimetatud
katastriüksustele detailplaneeringu koostamise.
Rakvere Vallavalitsuse poolt väljastatud “Kuivajõe kinnistu detailplaneeringu
koostamise lähteülesande” kohaselt on käesoleva detailplaneeringu koostamise
peamisteks eesmärkideks:
1. kinnistu jagamine ja maakasutuse sihtotstarbe muutmine;
2. kinnistule ehitusõiguse seadmine;
3. liikuskorralduse ja juurdepääsu lahendamine;
4. detailplaneeringuga kavandatavate hoonete toimimiseks vajalike ehitiste, sh
tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramine;
5. servituutide ja kitsenduste määramine.
Detailplaneeringu eesmärgiks on kaasaegse infrastruktuuriga ja hästi planeeritud maa-
ala loomine.
Planeeritava maa-ala pindala on umbes kaks hektarit. Planeeritav maa-ala asub
hajaasustusega alal.
2. LÄHTEOLUKORD
2.1 Kehtivad planeeringud. Sihtotstarbed
Detailplaneeringuga käsitletava maa-ala kohta kehtib Rakvere valla üldplaneering.
Rakvere valla üldplaneering kehtestati 21. aprillil 2010.a Rakvere Vallavolikogu
määrusega nr 4. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala juhtotstarve perspektiivis
ärimaa.
3
Koostatava detailplaneeringu projektlahendus vastab kehtivale Rakvere valla
üldplaneeringule.
2.2 Planeeringualal asuva ettevõtte tutvustus
Osaühingu Tehnokonsult planeeritav tegevus Kuivajõe kinnistul on karavaniteenuse
osutamine. Teenuste hulka kuuluvad karavanide rent, hooldus, puhastus, remont jne.
Ettevõte soovib suurendada teenuste osutamise mahtu ning laiendada autoparki. Koos
karavanipargi laiendamisega saab ettevõte palgata tööjõudu ning anda enda positiivse
panuse tööhõivesse.
2.3 Avaliku huvi analüüs
Planeerimisseadusest lähtuvalt on planeeringu ülesanne tagada võimalikult paljude
ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja
tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks,
maakasutamiseks ning ehitamiseks. Planeeringuala asub Rakvere valla üldplaneeringu
järgi ärimaaks sobivas kohas. Seega on tegemist kõige sobivama alaga teenuste
osutamiseks ning ettevõtte laiendamiseks.
Planeeringu elluviimisega korrastatakse maa-ala, mis käesoleval ajal on
põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud ning kasutuseta. Maa-ala
heakorrastamine tõstab piirkonna turvalisust ning parandab territooriumi
väljanägemist.
Planeeringualale rajatakse kaasaegsed, loodust säästvad ning töökindlad tehnovõrgud.
2.4 Detailplaneeringu koostamise vajaduse põhjendus
Kaasaegsel tasemel teenuste pakkumiseks ning ettevõtte paremaks toimimiseks,
samuti edaspidiseks arenguvõimaluste loomiseks on vajalik koostada ja kehtestada
Kuivajõe kinnistule detailplaneering.
2.5 Katastriüksused
Kuivajõe kinnistu (katastritunnus 66204:002:0202) pindala on 15609 m² ja
kinnistusregistri nr on 643731. Krundi maakasutuse sihtotstarve on 100%
maatulundusmaa. Koostatav detailplaneering teeb ettepaneku muuta maa sihtotstarve
100% väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maaks.
4
Tee katastriüksuse (katastritunnus 66204:002:1653) pindala on 334 m² ja maakasutuse
sihtotstarve on 100% transpordimaa.
Lepna tee 5 katastriüksuse (katastritunnus 66201:001:0821) pindala on 5920 m² ja
maakasutuse sihtotstarve on 100% ärimaa.
Kuivajõe kinnistust põhja pool asuvad:
Lepna tee 1 tee katastriüksus (66204:002:0188), maakasutuse sihtotstarve on
100% ärimaa. Kinnistule koostatakse käesoleval ajal detailplaneeringut, mille
eesmärkideks on kinnnistute liitmine ning ehitusõiguse seadmine.
Risti alajaama katastriüksus (66204:002:0191), maakasutuse sihtotstarve on
100% tootmismaa ja
Harutee katastriüksus (66204:002:0189), maakasutuse sihtotstarve on 100%
transpordimaa.
Ida pool asub riigimaantee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee (66204:002:2450),
maakasutse sihtotstarve on 100% transpordimaa.
Lõuna pool paikneb 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Vainula (66204:002:0153)
maaüksus. Kiviste (66204:002:0152) maaüksuse maakasutse sihtotstarve on 70%
ärimaa ja 30% elamumaa.
Lepna tee 7 katastriüksus (66204:002:1652) maakasutuse sihtotstarve on 100%
ärimaa.
Planeeringualaga piirneb Lepna tee 3 katastriüksus (66201:001:0819), maakasutuse
sihtotstarve on 100% elamumaa.
2.6 Olemasolev ehituslik ja looduslik situatsioon
Detailplaneeringuga käsitletav maa-ala paikneb Rakvere linnast lääne pool
Taaravainu külas. Tegemist on kiiresti areneva piirkonnaga.
Kinnistu on hoonestamata.
Lääne ja põhja pool paiknevad kinnistud on hoonestatud. Lähiümbruses paiknevad
peamiselt äri- ja tootmishooned. Lepna tee 3 kinnistul paikneb üksikelamu koos
abihoonetega. Risti alajaama katastriüksusel hoonestus puudub. Varem krundil
paiknenud alajaam on eemaldatud ning elektriseadmed paigutati ümber
naaberkinnistutele elektriliinide postide külge ja kõrvale.
Planeeringuala asub rohumaa kõlvikuga alal, maa-ala on tasase reljeefiga.
5
2.7 Olemasolevad tehnovõrgud
Planeeringualal paiknevad sidekaablid, elektriõhuliinid ja elektri maakaablid.
2.8 Olemasolev liikluskorraldus
Juurdepääs planeeringualale on võimalik mööda Tee katastriüksust, mis algab
riigimaanteelt 17149 Rakvere-Jõepere tee (66204:002:2470) ja lõpeb Kiviste kinnistu
piiril. Lepna tee 5 kinnistule on seatud notariaalselt kinnitatud teeservituut.
Teeservituudi ala algab Tee katastriüksuse piirilt ja lõpeb Kuivajõe kinnistu piiril.
Riigimaantee 17149 Rakvere-Jõepere tee on keskmiselt 7 meetri laiuse
asfaltkatendiga ning heas seisukorras. Tee katastriüksus on üleni asfaltkattega. Teed
on kahesuunalise liiklusega. Liiklusintensiivsuse seisukohalt on tegemist keskmise
koormusega teedega. Teid kasutavad veokid, traktorid, sõiduautod jne.
Paralleelselt 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru teega kulgeb 3 meetri laiune asfaltkattega ja
tänavavalgustusega jalg- ja jalgrattatee.
Teede ja platside vajadus suureneb koos uute hoonete planeerimisega. Käesoleva
detailplaneeringuga lahendatakse planeeringuala liiklusskeem.
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS
3.1 Maa-ala sihtotstarve ja krundijaotus
Planeeringulahendus teeb ettepaneku jagada Kuivajõe kinnistu kaheks:
Pos 1 - pindala 14421 m², maakasutuse sihtotstarve 100% väikeettevõtluse hoone ja
-tootmise hoone maa (maakatastris ärimaa);
Pos 2 - pindala 1188 m², maakasutuse sihtotstarve tee ja tänava maa-ala (katastris
transpordimaa).
3.2 Ehitusõigus. Olulisemad arhitektuurinõuded
Kuivajõe kinnistu on käesoleval ajal hoonestamata.
Käesolev detailplaneering seab krundile nr 1 ehitusõiguse ja määrab hoonestusala.
Hoonestusala määramisel krundile nr 1 lähtuti sellest, et detailplaneering on
territooriumi lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse alus, samuti on arvestatud
katastriüksuse omaniku soove.
Pos 1 maakasutus, ehitusõigus ja põhilised arhitektuurinõuded on toodud joonisel
“Detailplaan ja tehnovõrgud“ kujutatud tabelites.
6
Krundile nr 1 võib käesoleva planeeringu lahenduse kohaselt ehitada kuni kuus
hoonet. Nendest kolme hoone kõrgus võib olla kuni 12 meetrit ja hooned võivad olla
kuni kolmekorruselised. Lisaks võib ehitada kuni kolm väiksemat ühekorruselist
hoonet, mille kõrgus võib olla kuni 5m. Maksimaalne lubatud ehitusala on 2500 m²
ehk 18% krundi pindalast.
Lisaks võib krundile nr 1 ehitada tehnorajatisi, teid ja parklaid.
Kuna tegemist on väikeettevõtlusega, siis planeeritakse krundile äri- ja
tootmishooned. Tootmine koos äriga peab olema üks funktsionaalne tervik, seetõttu
on kontsentreerumine võimalikult optimaalse pindalaga maa-alale igati õigustatud ka
majanduslikust küljest. Tegemist on ettevõtte jaoks loogilise arenguga. Tänapäevase
arhitektuurse lahendusega hoonestus ja heakorrastatud krundid muudavad
atraktiivseks kogu piirkonna.
Ehitatavad hooned võivad olla nii lame- kui viilkatustega (katusekaldega 0º- 45º).
Katusekalde ja -tüübi valikul lähtutakse arhitektuursest sobivusest olemasolevate
hoonetega ja hoone kasutusotstarbest. Katusekattematerjalid ning hoonete
värvilahendus määratakse arhitektuursete projektidega. Hoonete fassaadid võivad olla
plekist, kivist või muust tuleohutusnõuetele vastavast ja tootmis- ja ärihoonetele
sobivast materjalist.
Kinnistu võib ümbritseda piirdega, mis võib olla kuni 2m kõrge. Soovitatav on
ehitada läbipaistvad piirded (traatvõrk, keevispaneelid).
Projektide eskiislahendused ja ehitusprojektid koostada Ehitusseadustiku ning teiste
seadusandlike aktide alusel. Projektid kooskõlastada Rakvere Vallavalitsusega.
Krundile uusi ehitisi projekteerides arvestada Rakvere valla üldplaneeringus seatud
maakasutus- ja ehitustingimustega.
Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada käesoleva detailplaneeringu arhitektuur-
ehitusliku lahendusega.
Krundil nr 2 paikneb jalg- ja jalgrattatee koos välisvalgustusega. Krundile
ehitusõigust ei seata.
Kruntidel nr 3 ja 4 osas säilib olemasolev situatsioon.
Uusi mahasõite riigimaanteedelt ei planeerita. Avalikult kasutatavate riigiteede
kaitsevöönditesse hooneid ei planeerita. Seoses riigimaantee lähedusega on hoonete
ehitamisel krundile nr 1 soovitatav maantee negatiivse mõju leevendamiseks kasutada
tugevdatud heliisolatsiooniga ehituskonstruktsioone, läbipaistmatuid müratõkke-
7
funktsiooniga piirdeid ning muid efektiivseid lahendusi. Arendaja peab arvestama
liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike mõjude võimaliku
normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu koostamisest huvitatud isik
peab vajadusel võtma kasutusele meetmed “Rahvatervise seaduse” alusel kehtestatud
Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 esitatud normmürataseme tagamiseks.
Riigitee häiringutest põhjustatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest
põhjustatud häiringutega tuleb arvestada ja neid hinnata vastavalt keskkonnaministri
03.12.2016 a määrusele nr 32 ja tagada vajadusel leevendavad meetodid lähtudes
keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemele.
Planeeritavale alale ei kavandata ööpäevaringse viibimisega hooneid nagu näiteks
elamud. Samuti asuvad planeeritavad hooned teedest kaugemal.
Tee omanik teavitas arendajat tehnilistes tingimustes maanteeliiklusest põhjustatud
häiringutest ning ei võta endale kohustust rakendada leevendusmeetmeid olukorra
leevendamiseks või vähendada olemasoleva maantee liiklusest tulenevaid, inimestele
ohtlikke mõjusid planeeritaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab
arendaja.
Käesolev detailplaneering sätestatab planeeringu realiseerimise järjekorra. Ehitusloa
krundi nr 1 hoonestamiseks annab kohalik omavalitsus peale detailplaneeringu
kehtestamist ja Kuivajõe kinnistu jagamist kruntideks. Arendusega seotud mahasõit
riigiteelt 17149 Rakvere-Jõõepere ja kohalikult teelt on olemas. Puudub vajadus
mahasõitu riigiteelt ümber ehitada.
Ehitustehnikaga pole lubatud manööverdada tee maa-alal (teel ja muldkeha nõlval).
Ehitustegevus planeeringualal tuleb korraldada mööda planeeringuala siseseid teid.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee-
ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik.
4. TEHNOVÕRGUD
Tehnovõrgud ehitatakse välja lähtudes trassivaldajate tehnilistest tingimustest.
Uute ja ümberehitatavate tehnovõrkude lahendused on näidatud detailplaneeringu
joonisel „Põhijoonis“.
4.1. Üldised nõuded tehnovõrkude rajamisel
Enne tööde algust märkida maha olemasolevad kaablitrassid, tähistada eeldatavad
kaevetööde asukohad, paigaldada hoiatavad märgid, vajadusel korraldada ümber
8
liiklus kaevetööde ajal. Ristumisel teiste maa-aluste tehnovõrkudega tuleb kohale
kutsuda trassiomaniku esindaja. Ristumisel maa-aluste kommunikatsioonidega tuleb
kindlaks määrata nende sügavus pinnases ja vastavalt lubatud kõrgusgabariidile (mitte
vähem kui 25cm) otsustada rajatavate trassidega olemasolevatest tehnovõrkudest pealt
või altpoolt läbimineku kasuks. Vajadusel toestada olemasolevad kaablid ja näiteks
sidekanalisatsioon kaevetööde ajaks. Sidekanalisatsiooni ei tohi kaeviku
tagasitäitmise ajal mehhaaniliselt muljuda ja venitada.
Kaevamistööde käigus selgunud maa-aluste tehnovõrkude teisiti paiknemisel
teavitada sellest konkreetse trassi omanikku või selle haldajat. Kaevamistööd teiste
kommunikatsioonide kaitsetsoonides teostada käsitsi.
Projekteerimistingimustes kehtestatakse konkreetsed nõuded tehnovõrkude
väljaehitamiseks.
4.2. Sidevarustus
Telia Eesti AS väljastas 27.09.2019 detailplaneeringu koostamiseks tingimused nr
32706642. Tehnilised tingimused on detailplaneeringu lahutamatu osa. Telia Eesti AS
tingimuste kohaselt on võimalik side lahendada algusega kaevust F12510_K01. Seda
saab teha läbi Harutee maaüksuse ja krundi nr 2, paigaldades sidekaabli paralleelselt
olemasolevate vask- ja valguskaablitega, võimalusel ka samas kitsendusalas. Teine
võimalus on lahendada side algusega Lepna tee 7 maaüksuselt.
Krundile nr 1 rajatavatele hoonetele saab ehitada sidevarustuse välja mobiilside baasil
või planeeringualast põhja pool asuvast sidekaevust F12S10_K01 (vt tehniliste
tingimuste skeemi).
Kaablite mahud määratakse projekteerimistingimustega.
Olemasolevate liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilimine ehitustööde käigus,
näha ette kaitsemeetmed (vt ptk Üldised nõuded tehnovõrkude rajamisel). Sõiduteede
all kasutada 4,8mm paksuse seinaga A-kategooria torusid.
Kõik Telia Eesti AS liinirajatiste ehitamise, kaitsmise ja ümberkandmise tööd tuleb
teostada tellija vahenditega.
4.3. Elektrivarustus
Elektrilevi OÜ väljastas 19.09.2019. a detailplaneeringu koostamiseks tehnilised
tingimused nr 333646. Planeeringualal asuvale krundile nr 1 ehitatakse Pohla
(Rakvere L) alajaama baasil krundi piirile välja elektrivarustus (õhuliinid,
9
maakaablid, liitumiskilbid ja jaotuskilbid). Kruntidele nr 2 ja 4 elektriliitumist ette ei
nähta, krundil nr 3 on elektriliitumine olemas. Planeeringujoonisele on kantud
olemasolevad elektriseadmed ja kaitsevööndid.
Krundi nr 1 elektrivarustus tagatakse lähimast mastalajaamast. Tellija soov on saada
elektriliitumine võimsusega 63A.
Krundile nr 1 paigaldatakse ka välisvalgustus. Hooned võiksid olla esteetilistel ja
turvakaalutlustel samuti väljast valgustatud.
Vainula kinnistut ja krunti nr 2 läbiv keskpinge õhuliin tõstetakse krundil nr 2
näidatud ulatuses (1 postivahe) ümber, et suurendada hoonestusala ja kasutada
paremini ära maantee kaitsevööndit.
Elektri madalpinge kaablid paigaldatakse liitumispunktideni, milleks on
liitumiskilbid. Soovitavalt kahekohaline liitumiskilp paigaldatakse krundi nr 1 piirile.
Liitumiskilpide kõrvale paigaldatakse jaotuskilp. Liitumis- ja jaotuskilpide asukohad
on näidatud joonisel “Põhijoonis”.
Kõik uued trassid rajatakse tellija kulul (esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus) ja
võimalusel avalikus kasutuses olevale maale. Kaablitevõrgu ümberehitus toimub
samuti tellija kulul. Kehtestatud detailplaneeringu alusel elektrienergia saamiseks
esitada kliendil liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.
Kaablite margid täpsustatakse tööprojektis. Liitumis- ja jaotuskilbid peab paigaldama
nii, et oleks tagatud Elektrilevi OÜ töötajate juurdepääs kilpidele.
4.4 Veevarustus
Krundile nr 1 rajatakse puurkaev ja veetorud kuni hooneteni. Lisaks rajatakse
tulekustutusvee jaoks 216 m³ mahuti. Ehitatava veetrassi sisestustorustiku läbimõõt
valitakse vastavalt veetarbimisarvutustele. Veevärgi torustiku peab projekteerima ja
ehitama PE(H) torudest surveklassiga PN≥10. Veevarustuse torustiku minimaalne
läbimõõt hooneteni võib olla 110 mm paigaldamissügavus on 180 cm.
Puurkaevu projekteerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri määrusest “ Nõuded
salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning
lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu
projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja
konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa
ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus-
või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse
10
kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise
vormid” nr 43 (hakkas kehtima 17.07.2015).
Puurkaevu täpne asukoht määratakse projektiga. Puurkaev tuleb rajada nii, et see ei
avaldaks negatiivset mõju maakasutusele ega veeökosüsteemidele.
Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 31.07.001.a välja antud määruse nr
82 “Joogiveekvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” kõikidele
nõuetele, sealhulgas ka radioloogiliste näitajate osas.
Puurkaevu hooldusalas asuva maa-ala kasutamisel tuleb lähtuda Veeseadusest ja
Keskkonnaministri 15.04.2011. a määrusest nr 61 “Veehaarde sanitaarkaitseala
moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha
hooldusnõuded põhjavee kaitseks”.
Puurkaevu ehitamiseks tuleb koostada ehitusprojekt ning taodelda ehitusluba. Enne
hoone(te)le kasutusloa taotlemist peab puurkaev olema valmis ehitatud ning
kasutusteatis (puurkaevul alla 10 m³ ööpäevas või alla 50 inimese) taotletud.
4.5 Kanalisatsioon
Reoveed kogutakse võimalusel planeeringualalt kokku isevoolselt. Krundile nr 1
paigaldatakse biopuhasti, sest Rakvere vallas on kaitsmata põhjavesi ning
ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikke pole Taaravainu külla ehitatud.
Vee- ja kanalisatsioonitorustike materjalidena on soovitatav kasutada plastmaterjale.
Ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustike täpsed tehnilised lahendused antakse
projekteerimise etapis.
Omapuhasti septiku tühjendamine toimub Rakvere puhastusseadmetesse.
Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb kinni pidada Vabariigi valitsuse määrusest nr 99
“Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad
nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise
kontrollimise meetmed” ja nr 261 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”.
Biopuhasti rajamiseks tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt.
Enne hoone(te)le kasutusloa taotlemist peab kanalisatsioonisüsteem olema välja
ehitatud.
11
4.6 Sademevee kanalisatsioon
Territooriumi sademeveed ei ole reostunud ning need hajutatakse pinnasesse.
Sademevett ei tohi juhtida olmekanalisatsiooni ega riigi maanteedele. Katendiga
aladelt peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle.
Krundi nr 1 parkla territooriumile paigaldatakse õli- ja liivapüüdur. Krundile võib
rajada sademevee kogumiseks ka imbsüsteemi. Sademevete torustikud
projekteeritakse koos hoone(te)ga, selleks koostatakse sademevee ehitusprojekt või
vertikaalplaneering.
4.7 Küte
Soojavarustus lahendatakse lokaalsete süsteemidega võimalikult loodussõbralike ning
energiasäästlike lahenduste baasil.
4.8 Ventilatsioon
Hooned varustatakse vajadusel ventilatsioonisüsteemidega. Ventilatsioonisüsteemide
ehitus, tugevus ja korrosioonikindlus peavad vastama kasutamistingimustele.
Seadmed peavad olema valmistatud tehaseliselt ning olema standardikohased. Kõik
ventilatsioonisüsteemid peavad olema varustatud vajalike mõõteriistadega.
5. LIIKLUSKORRALDUS
Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult
kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liikluse korraldamine
planeeringualal toimub liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustikus
kehtestatud nõuetele. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on Ehitusseadustiku §71
kohaselt teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise,
liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele
ohtlikke mõjusid.
Planeeritav ala külgneb riigiteedega 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja 17149 Rakvere-
Jõepere, millede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast
on 30 meetrit.
Maanteeamet väljastas 16.08.2019. a “Seisukohtade väljastamine Taaravainu küla
Kuivajõe kinnistu detailplaneeringu koostamiseks” nr 15-2/19/34033-3. Nimetatud
tehnilised tingimused, Ehitusseadustik, “Tee projekteerimise normid ja nõuded”,
“Maanteede projekteerimisnormid” ja selle lisa „Maanteede projekteerimisnormid“
on detailplaneeringu lahutamatu osa.
12
Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru 2018.a keskmine ööpäevane liiklussagedus, lõigul
173,96-174,09 km oli 4238 autot ööpäevas. Riigitee 17149 Rakvere-Jõepere
liiklussagedus 2018. aastal km 1,86 oli 1746 autot ööpäevas ning lubatud sõidukiirus
50 km/h.
Planeeringulahenduse elluviimiseks jagatakse Kuivajõe kinnistu kaheks krundiks,
eraldi krunt nr 2 moodustatakse jalg- ja jalgrattatee jaoks. Planeeritav krunt nr 2 (jalg-
ja jalgrattatee) määratakse avalikult kasutatavaks teeks. Krunt nr 2 antakse üle valla
omandisse.
Lähtudes Maanteeameti tehnilistest tingimustest, tuleb jagamise tulemusel tekkivatele
kruntidele tagada perspektiivis ligipääs avalikule teele lähtudes Asjaõigusseaduse
§156 lg2. Krundile nr 1 on juurdepääs olemas 17149 Rakvere-Jõepere teelt ning
kohalikelt teedelt, krundile nr 2 on olemas juurdepääs põhja pool asuvalt Harutee
kinnistult. Jalg- ja jalgrattatee algab Rakvere sissesõidul paikneva ringristmiku juurest
ning lõpeb Tõrmas ja Pajustis. Seega on tagatud jalg- ja jalgrattatee jätkuvus.
Mahasõitu riigiteelt 17149 Rakvere-Jõepere tee pole vaja ümber ehitada, kuna
liiklusvoog planeeringualale ei kasva hüppeliselt. Käesoleval ajal Lepna tee 7
kinnistul parkivad karavanid paigutatakse teenindushoone valmimisel ümber krundile
nr 2, kus nad on potentsiaalsetele klientidele paremini nähtavad.
Planeeritava tee katendi laiuseks kruntidel nr 1 ja 3 planeeritakse minimaalselt 4,8
meetrit. Planeeritava teemaa laius võimaldab rajada kommunikatsioonid haljasmaale
ning teostada talvel lumetõrjet.
Krundile nr 1 rajatakse 55 parkimiskohta. Sõidutee ja parklate katendiks planeeritakse
peenkillustikkate, võimalusel asfaltbituumenkate. Kruntidel nr 1 ja 3 paiknevate teede
projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Krundil nr 1
paikneva tee ning parklad võib välja ehitada etapiviisiliselt lähtudes arendaja
tegelikest vajadustest ja võimalustest.
Liiklus kruntidel nr 1,3 ja 4 toimib või on planeeritud kahesuunalisena.
Maanteeamet väljastab vajadusel tingimused teeprojekti koostamiseks, liiklusohutuse
auditi koostamiseks, geoloogilise uuringu koostamiseks jne. Projekti koostaja võib
olla teehoiutööde tegevusluba omav projekteerija.
Liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab sõidukijuhil olema sõidutee ja sellega
külgneva ala ulatuses tagatud nõutav külgnähtavus, mida tuleb arvestada müratõkete
rajamisel ning kõrghaljastuse planeerimisel. Külgnähtavus on sõiduteega külgnev ala,
kus ei tohiks paikneda nähtavust piiravaid ehitisi. Kiirusel 50km/h (projekteerimise
13
lähtetase rahuldav) peab külgnähtavus olema 10m mõlemas suunas. Mahasõidu
nähtavuskolmnurk on joonisel “Põhijoonis” tähistatud nähtavuskolmnurga
tingmärgiga. Nähtavuskolmnurga alas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat
takistust (hekk, piire kõrgusega üle 1,1m jne), vajadusel tuleb ette näha sellelt alalt
teeäärte puhastamine. Maanteel on transpordivahendite lubatud sõidukiirus kuni 50
km/tunnis. Sellest tulenevalt peab olema heal tasemel külgnähtavus maanteel liiklejale
minimaalselt 10 meetrit, mis on antud kohas täidetud. Väljavõit maanteele on
olemasolevalt teelt (krunt nr 4). Vasakpööraja nähtavus vasakule rahuldaval tasemel
peab olema 110 m, vasakpööraja nähtavus paremale ning parempööraja nähtavus
vasakule peab olema 120 meetrit.
Materjalide peale- ja mahalaadimine riigimaanteelt ning riigiaantee ääres parkimine
on keelatud.
Parkimine korraldatakse ehitusõigusega kruntidel kruntidesiseselt lähtudes
ehitusmahtudest ja konkreetsetest vajadustest. Parkimiskohtade arv
detailplaneeringualal peab vastama EVS 843:2016 standardile “Linnatänavad”.
6. KAITSEVÖÖNDID, SERVITUUDID JA KITSENDUSED
Planeeringualal kehtivad kitsendused, mis tulenevad krunte läbivatest sidekaablitest,
elektri keskpingeliinidest ning elektri maakaablitest. Välisvõrkude poolt tekitatud
kitsendusalad on näidatud detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis“ roosakas-lillat
värvi katkendjoonega.
7. HEAKORRASTUS
7.1 Heakorrastus
Planeeringualal asuvate hoonete ning rajatiste omanikud peavad lähtuma oma
tegevuses Rakvere valla heakorraeeskirjadest ning nendest kinni pidama.
Kõrghaljastuse olemasolu on vajalik katastriüksusele esteetilise välimuse andmiseks.
Olemasoleva haljastuse säilitamisel lähtutakse ehitiste paiknemisest ja puude
tervislikust seisukorrast.
Planeeringualale võiks istutada heitlehiseid puid ja põõsaid, mis annaksid kevaditi ja
sügiseti maa-alale juurde kontrasti ja värvirikkust. Kõrghaljastuse rajamine ei tohi
vähendada liiklusohutust (vähendada autojuhtide nähtavuspiirkonda).
Planeeringuala peamiseks haljastuselemendiks on muru. Haljastuse soovituslik
lahendus on näidatud joonisel „Põhijoonis“.
14
Haljastuse eesmärkideks on puhkealade loomine, müra summutamine, hapniku
tootmine jne.
7. 2 Piirded
Piirded rajatakse vastavalt vajadusele. Piirded võib rajada kuni 2 meetri kõrgused.
Rajatavad piirded peavad olema läbipaistvad. Piirete ehitamine on seotud
ehitusõigusega (vt ptk 3.2). Mõistlik on piirded lahendada koos hoonete
ehitusprojektidega. Piirete rajamise vajadus tekib kindlasti ehitusperioodil, kui
ehitusplatsil on vaja materjale ladustada ning ehitustehnikat turvata. Edaspidine
vajadus võib tekkida seoses tootmiseks vajalike materjalide ladustamisega.
8. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS
Planeeritava maa-ala reljeef on suhteliselt tasane.
Planeeringuala paikneb Pandivere kõrgustikul Pandivere ja Adavere-Põltsamaa
nitraaditundlikul alal. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal asumine
nõuab rangete keskkonnakaitseliste meetmete kasutamist, sest põhjavesi on kaitsmata
ja keskkonna reostustaluvus on madal.
Immutada võib ainult õlifiltreid läbinud sademevett.
Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama
keskkonnanõuetele.
Looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid objekte planeeritaval alal ja selle ümbruses
ei paikne.
Planeeringualal tekkivad jäätmed on ainult olmejäätmed. Krundile nr 2 paigaldatakse
prügikonteinerid olmejäätmetele. Prügikonteinerite või prügihoone paigutus uute
hoonete juures lahendatakse koos arhitektuurse projekti koostamisega asendiplaanil.
Konteinerid peavad olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu tuleb neile
rajada varjualused. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse
jäätmekäitluslitsentsi omava firma poolt mehhaniseeritult. Prügiveoautode juurdepääs
krundile on tagatud sisse(välja)sõiduteede kaudu.
Planeeringualale paigaldatakse lisaks väiksemaid prügiurne, näiteks hoonete
sissepääsude juurde.
15
Rakvere Vallavolikogu poolt kehtestatud täiendavate dokumentide nimekiri, mille
sisu täitmine on kohustuslik hoonete ning rajatiste omanikele, on ära toodud kasutatud
kirjanduse loetelus käesoleva detailplaneeringu seletuskirja lõpus.
9. TULEOHUTUS
9.1. Normdokumendid
Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele
normdokumentidele:
1. “Tuleohutuse seadus”
2. Siseministri 03.12.2018. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“;
3. EVS 812-4:2018 „Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“;
4. EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
5. EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“;
6. EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“;
7. Siseministri 30.08.2010 määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja
voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“;
8. Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja
ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade
juhtida Häirekeskusesse“;
9. CEN/TS 54-14:2018, Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Osa 14:
Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse
eeskiri;
10. EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“;
11. EVS-EN 62305-1:2011 Piksekaitse. Osa 1;
12. EVS-EN 62305-3:2011 Piksekaitse. Osa 3;
13. Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid;
14. EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“.
9.2. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala
ehitiste tuleohutusklass: TP1-TP3
ehitiste kasutusviis: IV (kaubandus- või teenindushoone, ei
eelda kasutajatelt head ruumide
tundmist) ja VI (tööstus- ja
16
tootmisehitised, milles reeglina viibivad
ruume tundvad isikud)
max hoonete kõrgus: 12 m
max ehitistealune pindala Pos 1 2500 m²
9.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted
Tule leviku tõkestamiseks ühelt hoonelt teisele eraldatakse ehitised teineteisest
tuleohutuskujadega, mis on 8 meetrit.
Planeeringualale planeeritavatest hoonetest asuvad kõik olemasolevad hooned
kaugemal kui 8 meetrit. Lähim olemasolev hoone asub Kiviste kinnistul 25 m
kaugusel krundi nr 2 piirist.
Hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad vastama
tuleohutusnõuetele. Tootmishooned tuleb projekteerida ja ehitada nii, et vajadusel
oleks tagatud nende kasutajate ja päästemeeskonna tuleohutus ning ohutu
evakueerumine hoonetest. Evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonetesse
lahendatakse ehituslike võtetega (trepid, redelid, luugid, jne).
Teenindus- ja ärihooned kuuluvad IV kasutusviisi alla ning tootmishooned kuuluvad
VI kasutusviisi alla.
IV ja VI kasutusviisiga hoones sõltuvad ehitise tuleohutusklass (TP1 kuni TP-3) ja
lubatud töötajate arv hoone korruselisusest.
IV kasutusviisiga hoone piirpindala määratakse lähtudes hoone tuleohutusklassist. VI
kasutusviisiga hoonetel määratakse tuletõkkesektsiooni piirpindala kaalutluste järgi.
Kasutusviisi või tuleohuklassi poolest erinevad hooned või ruumid jagatakse omaette
tuletõkkesektsioonideks. Eri korrusd on üldjuhul omaette tuletõkkesektsioonid.
Ühel krundil paiknevad hooned moodustavad võimalusel ühe tuletõkkesektsiooni.
Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus määratakse ehituslike tuleohutusnõuete
määruses toodu kohaselt.
9.4. Põlemiskoormus
Tulekustutusvee normvooluhulk sõltub ehitise tuleohuklassist, suurimast või enim
kustutusvett nõudvast tuletõkkesektsiooni pindalast, AKS-i olemasolust ja tulekahju
arvestuslikust kestvusest.
9.5. Väline tulekustutusvesi
17
Uued hooned planeeritakse kaugemale kui 4 meetrit krundi piirist. Välikustutusvee
normvooluhulk (Qo) peab olema IV kasutusviisiga kuni 2400 m² ehitisealuse pinnaga
ehitise arvestuslikult 3 t kestva tulekahju puhul olema 20 l/s, mis on suurem kogus kui
näiteks kahekorruselise 1. tuleohuklassi ja VI kasutusviisiga hoone (mis on kaitstud
AKS-ga), arvestuslikult 2 tundi kestva tulekahju puhul vähemalt 10 l/s. Mahuti
kubatuur valitakse suurema tulekustutusvee koguse vajaduse järgi. Rõhk veetrassis
peab olema vähemalt 3,0-3,2 Bar. Tulekustutusvee tagamiseks rajatakse krundile nr 1
minimaalselt 216 m³ suurune tulekustutusveemahuti. Mahuti peab paiknema
minimaalselt 30 m kaugusel lähimast hoonest.
Hoonetesse tuleb projekteerida ja paigaldada automaatsed tulekahjusignalisatsioonid.
Juurdepääsud kruntidele ning nendel paiknevatele ehitistele tulekustutustehnikaga on
tagatud sissesõiduteedelt, samuti on kustutustöid võimalik teostada vajaduse korral
naaberkruntidelt.
Sissesõiduväravad kruntidele planeeritakse vähemalt 5,0 meetri laiused, teed vähemalt
4,8 meetri laiused. Päästeautode manööverdamiseks saab kasutada kõvakattega alasid
(raadius peab olema vähemalt 12 meetrit). Planeeringualasisene reljeef, hoonete
paiknemine kruntidel ja haljastus peavad võimaldama juurdepääsu hoonetele ning
tuletõrjetehnika ümberpööramist krundil igal aastaajal ja iga ilmaga. Keelatud on
autode parkimine liikumisteedel.
Hoonete kõikidele sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.
10. TERVISEKAITSE
Hooned varustada peale automaatse tulekahjusignalisatsiooni ka
ventilatsioonisüsteemidega. Valgustus territooriumil ja hoonetes peab olema piisav
ning peasissepääsud kaetud varikatustega. Turvalisuse tagamiseks kasutada vajadusel
karastatud või armeeritud klaase, mis ei tekita purunemisel ohtlikke kilde. Avaliku
kasutusega hoonetesse tagada sissepääs ka ratastooli kasutavatele inimestele.
11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED
Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub planeeritav ala valdavalt tüüpi
tootmisalad. Kuritegevuse riske saab vähendada:
naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;
18
sissepääsude turvamisega;
riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;
piirete rajamisega;
tuleb kujundada selge liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteem;
tuleb tagada territooriumi jälgitavus.
hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega;
konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ning liikumisteed;
kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud, pingid,
prügikastid, märgid);
hoida maa-alad korras (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud
kohtadesse).
12. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU LAHENDUSE RAKENDAMINE
JA ELLUVIIMINE
Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal koostatavatele
ehitusprojektidele. Maaüksuse ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt.
Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas
kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.
13. KASUTATUD KIRJANDUS:
1. Planeerimisseadus;
2. Ehitusseadustik;
3. Veeseadus;
4. Jäätmeseadus;
5. Rakvere valla üldplaneering, koostaja Hendrikson&Ko OÜ;
6. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2010+, kehtestati 29. mail 2000. a Lääne-Viru
maavanema korraldusega nr. 134;
7. Teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”,
kehtestati Lääne-Viru maavanema 18.06.2006 korraldusega nr. 114;
8. Siseministri 30.03.2017. a välja antud määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“;
19
9. Keskkonnaministri 09.07.2015 välja antud määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu
konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning
lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu
projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja
konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise,
ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku,
salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete
keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja
salvkaevu lammutamise teatise vormid“;
10. Sotsiaalministri 31.07.2001.a välja antud määrus nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja
kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”;
11. Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a välja antud määrus nr 99 „Reovee puhastamise
ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja
sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise
meetmed“;
12. Vabariigi Valitsuse 16.05.2001. a välja antud määrus nr 171
„Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“;
13. Keskkonnaministri 16.12.1996. a välja antud määrus nr 61 “Veehaarde
sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata
veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks”;
14. Rakvere valla arengukava aastateks 2019-2035;
15. Rakvere valla kaevetööde eeskiri.
Koostas: Külli Õisma
10. jaanuar 2019
20
Rakvere Vallavalitsus Teie 10.02.2020 nr 7-2/14-11
[email protected]
Meie 05.03.2020 nr 15-2/20/7875-2
Kuivajõe kinnistu detailplaneeringu
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Lääne-Virumaal Rakvere vallas Taaravainu külas asuva
Kuivajõe kinnistu (katastritunnusega 66204:002:0202) detailplaneeringu (edaspidi planeering).
Planeeritav ala ulatub osaliselt riigitee nr 5 Pärnu – Rakvere - Sõmeru km 173,96-174,09 ja
riigitee nr 17149 Rakvere – Jõepere km 1,85-1,87 kaitsevööndisse.
Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagamine, maakasutuse sihtotstarbe muutmine,
ehitusõiguse seadmine; liikluskorralduse, juurdepääsu ja tehnovõrkude lahendamine ning
vajadusel kitsenduste ja servituutide seadmine.
Võttes aluseks planeerimisseaduse, ehitusseadustiku (EhS) ning Maanteeameti põhimääruse,
kooskõlastame OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 202/0919 „Kuivajõe detailplaneering“.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Krundile nr 1 on kavandatud puurkaev riigitee nr 5 teekaitsevööndisse. Vastavalt EhS § 71
lõikele 1 on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee
kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid
keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Sellest tulenevalt ei võta me
vastutust teekaitsevööndisse rajatava puurkaevu võimaliku vee kvaliteedi halvenemise eest
riigitee kasutamise, korrashoiu või ümberehitamise tagajärjel.
2. Palume täpsustada planeeringu seletuskirja p 4.6 „Sademevee kanalisatsioon“ sõnastust:
sademevett ei tohi juhtida olmekanalisatsiooni ega riigitee alusele maale (sh riigitee
kraavi).
3. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
meile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal
projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, palume kaasata meid menetlusse kui
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis.
Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat käesoleva kirja välja andmise kuupäevast. Tähtaja
möödumisel tuleb esitada meile planeering lähteseisukohtade uuendamiseks.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
1. TIITELLEHT
2. KUIVAJÕE SELETUSKIRI
3. Kuivajõe DP_põhijoonis_2019-09-10
Tuuli Tsahkna
58508024
[email protected]
2 (2)