OSAKONNAJUHATAJA OTSUS
04.03.2026 nr 5-6/790-1
Riigihanke „Kommunikatsioonitegevused
reaalajamajanduse (RTE) ja Eesti.ee ettevõtjale
digivärava (EDV) valdkonnas, viitenumbriga
306370“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku
nimetamine
Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 alusel ning kooskõlas majandus- ja tööstusministri
05.05.2025 käskkirjaga nr 54 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
hankekorraga“:
1. Korraldada avatud hankemenetlusega riigihange „Kommunikatsioonitegevused
reaalajamajanduse (RTE) ja Eesti.ee ettevõtjale digivärava (EDV) valdkonnas“ CPV koodiga
79416000-3 „Suhtekorraldusteenused“ ja 73200000-4 „Uurimis- ja arendustöö
nõustamisteenused“.
2. Kinnitan otsuse punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud).
3. Määran punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks ja hankekomisjoni esimeheks
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna reaalajamajanduse
valdkonnajuhi Viktoria Bõstrjak-Butorina.
4. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sealhulgas eduka
pakkuja kõrvaldamise aluste kontrollimiseks, esitatud pakkumuste vastavuse kontrollimiseks,
pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks järgmises koosseisus:
4.1. Karita Orusaar – digimajanduse osakonnajuhataja.
4.2. Tiina Kruusimägi – digimajanduse osakonna ettevõtja digivärava valdkonnajuht.
Otsuse punktis 2 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse
Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses
sätestatud korras ja tähtajal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Karita Orusaar
juhataja
HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD
Riigihanke „Kommunikatsioonitegevused reaalajamajanduse (RTE) ja Eesti.ee ettevõtjale digivärava (EDV)
valdkonnas“
Viitenumber: 306370
Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158)
Hange: Kommunikatsioonitegevused reaalajamajanduse (RTE) ja Eesti.ee ettevõtjale digivärava (EDV) valdkonnas
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
Kriteeriumi kaalumise meetod - Osakaaludega
Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei
Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja
nr hindamismeetod täidetav
1 Ühe (1) töötunni maksumus Tegemist on töötunni maksumusega, mis Maksumus - 50 1 EUR/h jah
käibemaksuta jääb fikseerituks kogu raamlepingu vähim on parim
kehtivuse ajaks. Nimetatud töötunni
maksumust on võimalik raamlepingu
kestel vähendada, aga mitte suurendada.
2 Proovitöö artikkel teemal " Ettevõtja Kvaliteet - hankija 40
2030: vähem halduskoormust, rohkem hinnatav
personaalseid teenuseid "
3 Meeskonnaliikme täiendav kogemus Andmed täiendava kogemuse kohta Kvaliteet - hankija 10
reaalajamajanduse, andmete, esitab pakkuja meeskonnaliikme(te) CV- hinnatav
digitaliseerimise ja Eesti.ee ettevõtjale s, millest nähtub meeskonnaliikme(te)
digivärava valdkondades eelnev kogemus ja tööülesannete
kirjeldus.
Kokku: 100
1/2
Hindamismetoodika kirjeldus
1. Ühe (1) töötunni maksumus käibemaksuta
Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim
väärtus" * "osakaal".
2. Proovitöö artikkel teemal "Ettevõtja 2030: vähem halduskoormust, rohkem personaalseid teenuseid“
Proovitöö artikkel teemal " Ettevõtja 2030: vähem halduskoormust, rohkem personaalseid teenuseid " hindamine:
SUUREPÄRANE, 40 punkti – Valdkondade omavahelised seosed on selgelt ja hästi lahti mõtestatud. Valdkondade eesmärgid ja sisu on väga hästi ja arusaadavalt kirjeldatud ning selgitatud.
Sealhulgas on põhjalikult ja asjakohaselt kirjeldatud reaalajamajandusest tulenev sisend Eesti.ee digivärav ettevõtjale teenuse toimimiseks ning vastupidi digivärava tegevuste kasu
reaalajamajanduse valdkonna toimimiseks. Avaliku ja erasektori fookused koostöömudeliks on kirjeldatud üheselt mõistetavalt. Väljatoodud erisused valdkondade tegevuste vahel on selged ja
asjakohased.
HEA, 30 punkti – Valdkondade omavahelised seosed on välja toodud. Valdkondade eesmärgid ja sisu on üldjoontes kirjeldatud ja selgitatud. Sealhulgas on kirjeldatud reaalajamajandusest
tulenev sisend Eesti.ee digivärav ettevõtjale teenuse toimimiseks ning vastupidi digivärava kasu reaalajamajanduse valdkonna toimimiseks. Avaliku ja erasektori fookused koostöömudeliks on
kirjeldatud. Välja on toodud valdkondade vahelised erisused. Esineb 1-3 küsitavust või märkust.
VÄHENE, 10 punkti - Valdkondade omavahelisi seoseid ei ole märgatud või esile toodud või need sisaldavad sisulisi vastuolusid. Valdkondade eesmärke ja sisu ei ole kirjeldatud või on
kirjeldatud vähesel määral. Pakkuja ei ole kirjeldanud või on kirjeldanud väheselt reaalajamajandusest tulenevat sisendit Eesti.ee digivärav ettevõtjale teenuse toimimiseks ning vastupidi
digivärava kasu reaalajamajanduse valdkonna toimimiseks. Koostöömudel avaliku ja erasektori suunas on ebaselgelt kirjeldatud. Väljatoodud valdkondade vahelised erisused on ebaselged
ja/või esineb puudusi. Hankijal tekib rohkelt (4 või enam) küsitavusi või märkusi ning ei ole täpselt arusaadav, kas pakkuja on valdkondade tegevustest sisuliselt ka aru saanud.
Väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemiga:
hinnatava pakkumuse proovitöö eest antud hindamispunktid : (jagatud) kõrgeimad proovitöö eest antud hindamispunktid”× (korda) väärtuspunkti osakaal (40).
3. Meeskonnaliikme täiendav kogemus reaalajamajanduse, andmete, digitaliseerimise ja Eesti.ee ettevõtjale digivärava valdkondades
Meeskonnaliikme täiendava kogemuse eest on võimalik saada kokku 10 punkti järgmiselt:
1. Pakkumuses esitatud meeskonnaliige on teostanud kommunikatsiooni tegevusi vähemalt kahes järgnevas loetelus toodud valdkonnas: reaalajamajandus, andmed, digitaliseerimine ja Eesti.ee
ettevõtjale digivärav, - omistatakse 10 punkti.
2 Pakkumuses esitatud meeskonnaliige on teostanud kommunikatsiooni tegevusi vähemalt ühes järgnevas loetelus toodud valdkonnas: reaalajamajandus, andmed, digitaliseerimine ja Eesti.ee
ettevõtjale digivärav - omistatakse 5 punkti.
Juhul kui meeskonnas on mitmel meeskonnaliikmel eeltoodud täiendav kogemus, siis võetakse arvesse 1 meeskonnaliikme täiendav kogemus.
4. Pakkumuste edukaks tunnistamine:
4.1. Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab hankija 100-väärtuspunkti süsteemis. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus riigihanke alusdokumentides hindamiskriteeriumide
alusel vastavalt hindamismetoodikas kirjeldatule.
4.2. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Ühe (1) töötunni maksumus käibemaksuta“ eest. Kui ka siis
esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele riigihangete registris.
4.3 Hankijal on õigus pakkumus tagasi lükata juhul, kui pakkumus on hindamisel saanud proovitöö eest 10 punkti ja meeskonnaliikme täiendava kogemuse eest 5 punkti.
2/2
RAAMLEPING nr …
ERITINGIMUSTE PROJEKT
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
hankekorra alusel digimajanduse osakonnajuhataja Karita Orusaar (edaspidi tellija),
ja
XXX, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi
töövõtja),
keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,
sõlmivad käesoleva raamlepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu
sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.
1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja
üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib
prioriteetsem dokument.
2. Lepingu ese, alus, täitmine ja tähtaeg
2.1. Lepingu esemeks on kommunikatsioonitegevuste teostamine (edaspidi töö), mida
töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele.
Teostatavate tööde täpsem kirjeldus on toodud tehnilises kirjelduses (Lisa 1).
2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke „Kommunikatsioonitegevused
reaalajamajanduse (RTE) ja Eesti.ee ettevõtjale digivärava (EDV) valdkonnas”
(viitenumber 306370) tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning
töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.3. Leping on sõlmitud ühe pakkujaga.
2.4. Lepingu täitmine toimub vastavalt tellija vajadusele punktis 3.1 nimetatud lepingu
kehtivuse perioodil või kuni rahalise mahu täituvuseni sõlmitavate hankelepingute
alusel.
2.5. Lepingu täitmine:
2.5.1. Tööde tellimiseks esitab tellija töövõtja volitatud esindaja e-posti aadressile
tellimuse koos tööde täpse kirjeldusega ja vajadusel tähtajaga. Tähtaja osas
peavad pooled vajadusel kirjalikult nõu, mille tulemusena pakkuja saab oma
pakkumust täiendada. Tellija soovil esitab töövõtja tellimuse täitmiseks võtmisega
ka tööde teostamise tundide arvu.
2.5.2. Tellimuse täitmiseks võtmisest teavitab töövõtja tellijat 3 tööpäeva jooksul tellija
volitatud esindaja e-posti aadressil.
2.5.3. Hankelepingu sõlmimiseks loetakse tellimuse esitamist ja töövõtja poolt tellimuse
täitmiseks võtmist või töövõtja pakkumuse aktsepteerimist (juhul, kui töövõtja
esitab tellimuse täitmiseks võtmisega tööde teostamise tundide arvu) kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
3.1. Lepingu rahaline maht on kuni 60 000 eurot käibemaksuta, /summale lisandub/ei
lisandu käibemaksu ja ajaline kehtivus 24 kuud lepingu sõlmimisest.
3.2. Töö teostamise ühe töötunni eest töövõtjale makstav tasu on …. EUR/h, millele
lisandub/ei lisandu käibemaksu. Tasu on fikseeritud kogu lepinguperioodi jooksul.
3.3. Tellija ei ole kohustatud punktis 3.1 nimetatud maksimaalse maksumuse ulatuses tööd
tellima. Lepingu tegelik maksumus selgub pärast lepinguperioodi kehtivuse lõppu,
teostatud tööde tundide arvu ja pakkumuses esitatud (punktis 3.2 fikseeritud) tunnihinna
alusel.
3.4. Eelnenud kvartalis teostatud tööde kirjelduse ja täpse tundide arvu (valdkondade lõikes)
esitab töövõtja üleandmise- vastuvõtmise aktis (edaspidi akt) hiljemalt järgneva kvartali
esimese 7 kalendripäeva jooksul. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud
akti.
3.5. Tellija allkirjastab akti 5 tööpäeva jooksul arvates tellijale akti esitamisest.
3.6. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest pärast poolte poolt akti
allkirjastamist lepingu üldtingimustes ette nähtud tähtaja jooksul.
4. Poolte volitatud esindajad
4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on Viktoria Bõstrjak-Butorina, +372 5341 7002, e-post
[email protected] või teda asendav isik.
4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
üleandmisel on … , telefon … , e-post … .
5. Lepingu lisad
5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:
5.1.1. Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid (leitavad riigihangete registris);
5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus (leitav riigihangete registris).
6. Muud sätted
6.1. Töövõtja kinnitab, et on raamlepingu üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-
uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated
6.2. Kui lepingu lõppemise ajaks ei ole uue riigihanke tulemusel lepingut sõlmitud, on
tellijal töövõtja nõusolekul õigus pikendada kehtiva lepingu alusel lepingut kuni kolm
kuud, eeldusel, et lepingu punktis 3.1 märgitud maksimaalne rahaline maht ei ole
täitunud.
6.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st
tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Tehniline kirjeldus
Riigihange „Kommunikatsioonitegevused reaalajamajanduse (RTE) ja Eesti.ee
ettevõtjale digivärava (EDV) valdkonnas“ (viitenumber 306370)
1. Üldtaust
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) soovib tellida reaalajamajanduse (RTE)
ja ettevõtja digivärava (EDV) valdkondade kommunikatsiooni tegevusi. Tellitavate tööde
eesmärk on nimetatud valdkondade strateegiliste eesmärkide saavutamise kindlustamine läbi
süsteemsete, professionaalsete ja regulaarsete toetavate tegevuste (kommunikatsioon, teavitus,
partnerlussuhted) juhtimise.
Reaalajamajandus (RTE) tegeleb ettevõtlusandmetega ja edendab reaalajas tekkivate
majandustehingute, -toimingute ning andmete kasutuselevõttu digitaalselt ja automatiseeritult.
RTE rakendamise põhieesmärgiks on viia ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses riigiga ellu
struktuurne muudatus, et ettevõtete haldamise ja majandamise tegevused muutuks taustal
toimivateks tegevusteks, vähendades märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust ja tõstes
seeläbi kaude tootlikkust.
Kõikide reaalajamajanduses planeeritud tegevuste puhul on tegemist uuenduslike
digilahenduste, liidestuste ja teenuste rakendusuuringute ja eksperimentaalarendustega
koos analüüsi, metoodika loomise ja testimisega testkeskkonnas. Reaalajamajandus on
terviklikult üks suur teadus-arendustegevusi sisaldav valdkond, mille raames on vajalik teha
erinevaid tegevusi seatud eesmärkide ja tulemite saavutamiseks, sh viia ellu valdkonda
toetavaid tegevusi nagu kommunikatsioonitegevused. Sellest lähtuvalt vastab
reaalajamajanduse valdkond tervikuna järgmisele viiele teadus-arendustegevuse nõudele:
1. Uudne – reaalajamajanduse valdkonda kuuluvate projektide raames planeeritud
tegevused on ainulaadse lähenemisega maailmas. Valdkond lähtub terviklikust tehinguahelast
ja seal olevate andmete, äriprotsesside, tehnoloogia kasutuse ja lisandväärtuse ühisest
koostoimest uudsete lahenduste ja metoodikate väljatöötamisel võttes arvesse kõiki
tarneahelasse kuuluvaid osapooli ja olemasolevaid või uusi infosüsteeme.
2. Loominguline – valdkond kasutab (nii palju, kui sobiv ja võimalik) olemasolevaid
tehnilisi lahendusi ja süsteeme ning paneb need ühtselt koos toimima täiesti uute teenuste ja
lahenduste loomiseks ning eesmärkideni jõudmiseks.
3. Ettemääramatu tulemusega – uuringu või eksperimentaalarenduse planeerimisel ei ole
teada, kas kõik planeeritud tegevused on ka reaalses elus teostatavad ja millise tulemuseni
planeeritud tegevustes jõutakse. Seega, ei ole välistatud, et mõned uuringud võivad saada ka
vastuse, et planeeritut ei ole sellisel kujul mõistlik teostada või anda soovitusi mõneks
alternatiivseks variandiks või metoodikaks. Valdkond loob võimaluse katsetada, kas loodud
metoodikad ja lahendused testimise käigus testkeskkonnas ka töötavad või mitte. Testimine on
vajalik erinevate osapoolte vahel ja võimalikult sarnases keskkonnas töökeskkonnale.
4. Süstemaatiline – kuna kõik protsessid, teenused ja lahendused, mida luuakse on turul
uudsed või täidavad uut eesmärki, siis kaastakse regulaarselt ka teaduskraadiga
valdkonnaeksperte, kes aitavad jõuda põhjaliku teadusliku analüüsiga parimate metoodikateni
ning aitavad testida loodud metoodikat kõige sobivamal viisil või oskavad teha ettepanekuid,
1
milliseid metoodikaid veel tulevikus katsetada. Teaduskraadiga valdkonnaekspertide kõrval on
määrava tähtsusega nii avaliku kui erasektori oma ala eksperdid teemale vastavalt (mõne
süsteemi, platvormi, standardi loome, üldise taksonoomia loome, jm eksperte).
5. Ülekantav ja/või korratav – kõik, mida reaalajamajanduse valdkonnas Eestis tehakse
peab olema lihtsasti kasutatav ka piiriüleselt või skaleeritav teistes sektorites – ainult sellisel
juhul on võimalik loodavate uute lahendustega jõuda maksimaalse kasuni kogu
ettevõtluskeskkonna jaoks, sest ettevõtjal on oluliselt aja- ja kuluefektiivsem kasutada samu
lahendusi nii Eestis kui mujal. Kõik loodavad metoodikad, uuringud, lahendused ja teenused
on tasuta kättesaadavad kõigile, kes soovivad loodavaid lahendusi töökeskkonnas rakendada.
Eesti.ee ettevõtjale digivärav on ettevõtja vajadusi ja ärisündmusi arvestav teenusvärav, mis
annab ühest kohast ligipääsu erinevate asutuste osutatavatele avalikele teenustele ja tervikliku
ülevaate ettevõtluskeskkonda puudutavast infost kõikidele tegutsevatele ettevõtjatele või
ettevõtlusega alustajatele. Eesti.ee ettevõtjale digivärav võimaldab muuta ettevõtjale suunatud
digiteenused, info ja asjaajamise avaliku sektoriga kättesaadavaks tervikteenusena „ühest
aknast“. Lisaks teenuste koondamisele ühte keskkonda ja nende sündmuspõhisele pakkumisele
vastavalt ettevõtte elukaarele, on plaanis koostöös teenuseid pakkuvate asutustega analüüsida
viise, kuidas olemasolevaid teenuseid (sh teenuste pakkumise aluseks olevaid
ettevõtlusandmeid, protsesse, komponente jt,) enne liidestamist lihtsustada ja parendada, et
tagatud oleksid kliendikesksed, vajaduspõhised ja võimalusel proaktiivsed digiteenused
vastavalt ettevõtte näitajatele ja vajadustele.
Peamised sihtrühmad:
- ettevõtjad (sh väike- ja keskmise suurusega ettevõtted) ja eraisikud kui lõppkasutajad;
- ettevõtjad kui koostööpartnerid (nt teenuse- ja tarkvarapakkujad);
- evaliku sektori asutused kui koostööpartnerid;
- ettevõtjaid esindavad liidud, ühingud;
- rahvusvahelised koostööpartnerid.
2
2. Tellitavate tööde sisu ja tegevused
2.1. Sõlmitava raamlepingu (edaspidi leping) esemeks on järgnevad punktis 2.1 märgitud
kommunikatsioonitegevused RTE ja EDV valdkonnas koostöös tellijaga:
2.1.1. Strateegiline kommunikatsiooni juhtimine
2.1.1.1. RTE ja EDV kommunikatsiooniplaanide koostamine, täpsustamine, regulaarne
ajakohastamine ja elluviimise toetamine, et tagada valdkondade aktuaalsete teemade
laialdane kajastamine sihtrühmadele;
2.1.1.2. valdkondade sõnumiraamistiku ja põhiseisukohtade väljatöötamine ning
ajakohastamine, et tagada ühtne ja arusaadav kommunikatsioon eri sihtrühmadele;
2.1.1.3. sihtrühmade ja kommunikatsioonikanalite analüüsimine ning asjakohaste
kanalite, viiside ja vormide valik, et saavutada maksimaalne mõju ja sihtrühmade
kaasatus;
2.1.1.4. proaktiivsete kommunikatsioonitegevuste planeerimine ja ettepanekute tegemine
valdkondade nähtavuse suurendamiseks;
2.1.1.5. koostöö- ja partnerluskommunikatsiooni lahenduste väljatöötamine avaliku ja
erasektori koostöö toetamiseks;
2.1.1.6. tellija nõustamine strateegilistes kommunikatsiooniküsimustes ning
kommunikatsiooniriskide ennetamisel.
2.1.2. Sisuloome ja teavitustegevused
2.1.2.1. artiklite, arvamuslugude ja ekspertkommentaaride koostamine, et selgitada RTE
ja EDV eesmärke, tegevusi ja mõju ettevõtjatele ning koostööpartneritele;
2.1.2.2. pressiteadete ettevalmistamine ja avaldamise korraldamise toetamine koostöös
tellijaga, et tagada valdkondade tegevuste laiapõhjaline kajastus;
2.1.2.3. regulaarsete infokirjade (igakuised/kvartaalsed/aastased) koostamine ja
edastamise ettevalmistamine huvigruppidele, et hoida sihtrühmi kursis valdkondade
arengute ja võimalustega;
2.1.2.4. sotsiaalmeedia postituste loomine, kujunduslahenduste ettevalmistamine ja
vastavas kanalis edastamine ja/või nende ettevalmistamine tellijale edastamiseks, et
suurendada teadlikkust ja kaasatust;
2.1.2.5. valdkondade kodulehtede (nt RTE kodulehed eesti keeles
https://realtimeeconomy.ee/ ja inglise keeles www.realtimeeconomy-bsr.eu ja EDV
koduleht www.mkm.ee/digivarav) sisuloome ja sisu ajakohastamine, et tagada
ajakohane ja kasutajasõbralik info kättesaadavus;
2.1.2.6. valdkondade kodulehtede tehniline haldamine ja sisuhaldussüsteemis muudatuste
tegemine vastavalt tellija juhistele, et tagada sisu korrektne ja õigeaegne avaldamine;
2.1.2.7. kommunikatsioonimaterjalide (nt esitlused, infomaterjalid, ülevaated) sisuline
ettevalmistamine ja kujunduslahenduste koostamine, et toetada valdkondade
tutvustamist erinevates formaatides ja keskkondades;
2.1.3. Kommunikatsioonitegevuste elluviimine ja koordineerimine
2.1.3.1. kavandatud kommunikatsioonitegevuste tehniline ja sisuline ettevalmistamine
ning elluviimine vastavalt kokkulepitud ajakavale;
3
2.1.3.2. koolituste, (veebi)seminaride ja muude ürituste kommunikatsiooni tugi ning
sisukorralduse toetamine, et tagada sihtrühmade teadlikkus ja osalus;
2.1.3.3. koostöö tellija kommunikatsiooniüksuse ning vajadusel teiste avaliku sektori
asutuste ja partnerorganisatsioonidega, sh sõnumite kooskõlastamine ja tegevuste
ühine planeerimine;
2.1.3.4. meediapäringutele vastamise ettevalmistamise toetamine ning vajalike sisendite
koostamine, et tagada korrektne ja õigeaegne info edastamine;
2.1.3.5. vajadusel piiriülese ja rahvusvahelise kommunikatsiooni toetamine, et
suurendada valdkondade nähtavust ja koostööd rahvusvahelisel tasandil.
2.2. Töö tulemiks on sihtrühmadele suunatud ja ellu viidud kommunikatsioonitegevused
vastavalt punktile 2.1, sh punktis 2.1.1 märgitud täpsustatud ja eesmärgipärased
kommunikatsiooniplaanid.
2.3. Tellija tellib töid vajaduse tekkides jooksvalt. Punktis 2.1 märgitud tegevuste osas ei ole
hetkel võimalik ette teada nende täpset jaotuvust valdkondade või tööde osas
2.4. töö teostamise keeleks on nii eesti kui ka inglise keel. Pakkuja peab esitama töö tulemid, mis
vastavad vähemalt C11 tasemele inglise keeles ja C22 tasemele eesti keeles.
3. Töömahu prognoos
3.1. Raamlepingu alusel prognoositav töömaht aastas (hinnanguline):
3.1.1. Regulaarsed kohtumised: 1-2 korda nädalas kestvusega kokku 2 tundi;
3.1.2. Artiklid ja arvamuslood: kuni 12 tk aastas;
3.1.3. Pressiteated: 8-10 tk aastas;
3.1.4. Infokirjad: 8–12 tk aastas;
3.1.5. Sotsiaalmeedia postitused: keskmiselt 4 tk kuus;
3.1.6. Kommunikatsiooniplaani uuendamine: 1 kord kvartalis;
3.1.7. Ürituste kommunikatsiooni tugi: 1 suur aastane konverents ja kuni 4 väiksemat üritust
aastas.
3.2. Tegemist on hinnangulise mahuga. Tellija ei ole kohustatud tellima nimetatud mahtu täies
ulatuses.
1 C1 tasemel keelekasutaja oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt
paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes, suutes luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel
teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid. Keelekasutaja mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatut
tähendust, näiteks saab aru erialastest artiklitest ja pikematest tehnilistest juhenditest isegi siis, kui need ei puuduta vahetult oma
eriala. Oskab keerulisi teemasid täpselt ja üksikasjalikult kirjeldada, välja tuua alateemad ja olulisemad punktid ning teha
kokkuvõtet. Lisaks oskab ennast väljendada selges, hästi liigendatud tekstis, avaldades oma arvamust vajaliku põhjalikkusega.
Keelekasutaja suudab kirjutada kirja, esseed või aruannet keerukal teemal ja esile tõsta olulisemat ning oskab ka lugejast lähtuvalt
kohendada oma stiili.
2 C2 taseme keelekasutaja saab vaevata aru kõigest kuuldust ja loetust, lisaks saab vaevata osaleda igas vestluses ja diskussioonis
ning oskab kasutada idioome ja kõnekeelseid väljendeid. Saab aru ka kiirkõnest, kui antakse pisut aega hääldusviisiga harjumiseks.
Oskab end spontaanselt, ladusalt ja täpselt väljendada, eristades ka keerukamate situatsioonide peenemaid tähendusvarjundeid.
Saab lugemisel vaevata aru kõigist kirjaliku teksti liikidest, sealhulgas abstraktsetest, struktuurilt ja/või keeleliselt keerulistest
tekstidest, nt. käsiraamatutest, erialastest artiklitest ja ilukirjandusest. Oskab resümeerida eri tüüpi suuliste ja kirjalike allikate
teavet ja sõnastada neis esitatud põhjendusi ja arutlusi. Keelekasutaja suudab koostada keerulisi kirju, aruandeid või artikleid,
esitada ainest loogiliselt liigendatuna nii, et lugeja suudab eristada olulist, lisaks oskab koostada erialaseid ja ilukirjanduslikke
sisukokkuvõtteid, annotatsioone ning retsensioone.
4
VASTAVUSTINGIMUSED
Viitenumber: 306370
Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158)
Hange: Kommunikatsioonitegevused reaalajamajanduse (RTE) ja Eesti.ee
ettevõtjale digivärava (EDV) valdkonnas
MEESKOND
Pakkuja peab tagama töö teostamise kuni kahe meeskonnaliikme poolt, kes kokku peavad
vastama vähemalt järgmistele tingimustele:
1. Omab riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva 60
kuu jooksul vähemalt 3-aastast töökogemust kommunikatsiooni ja/või suhtekorralduse
valdkonnas.
2. Omab riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva 60
kuu jooksul kogemust vähemalt ühe avaliku ürituse korraldamisel, kus on registreerunud
osalejaid vähemalt 100;
3. Omab riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva 36
kuu jooksul kogemust vähemalt 10 avalikkusele suunatud artikli koostamisel ja vähemalt 10
avalikkusele suunatud muu kommunikatsioonitegevuse (sh kirjalikud teated,
sotsiaalmeediapostitused, raadio- ja veebiülekanded) elluviimisel.
Juhul, kui pakkuja nimetab meeskonna koosseisu täiendavaid liikmeid, keda pole nõutud või
kellele pole seatud tingimusi (nt assistent), siis nende meeskonnaliikmete osas nõuetele vastavust
ei kontrollita.
Meeskonnaliikmete esitamisega kinnitab pakkuja, et tema poolt esitatud meeskonnaliikmed
vastavad riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja on pakkujale andnud nõusoleku
hanke tulemusena sõlmitud lepingu alusel töid teostama. Pakkuja saab meeskonnaliikme lepingu
kehtivuse ajal välja vahetada üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et
meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärsete kompetentsidega liikmega (nõutavat
kompetentsi kontrollitakse meeskonnaliikme vahetamise hetke seisuga, mitte hanketeate
avaldamise seisuga). Tellijal on õigus keelduda täiendavate meeskonnaliikmete lisamisest.
Pakkuja esitab hankija nõuetele vastavuse tõendamiseks andmed meeskonnaliikme(te) CV(des),
millest nähtub meeskonnaliikme(te) eelnev kogemus ja tööülesannete kirjeldus..
CV-s esitatud andmed peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende
alusel võimalik hinnata meeskonnaliikmete vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimustele. Hankija kontrollib esitatud andmeid pakkumuses esitatud ning hankijale avalikes
andmekogudes kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate
avalike andmete põhjal tasuta kättesaadav, kohustub pakkuja hankija nõudmisel vajadusel
esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid/dokumentide koopia(d). Hankijal on
õigus andmete kontrollimiseks pöörduda kolmanda osapoole poole.
Küsimused ettevõtjale:
1. Meeskonnaliikme CV (Vabas vormis dokument)
PROOVITÖÖ ARTIKKEL
Pakkuja esitab proovitöö artikli teemal "Ettevõtja 2030: vähem halduskoormust, rohkem
personaalseid teenuseid", maksimaalselt kolmel A4 leheküljel.
Esitatud proovitöö artikkel on aluseks pakkumuse hindamiseks vastavalt vormil
hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad toodule.
Küsimused ettevõtjale:
1. Proovitöö artikkel (Vabas vormis dokument)
ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI
Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud
toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele
ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"". (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
ÄRISALADUS
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
määramist ärisaladuseks.
Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse
seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida:
1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;
2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise
kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid;
3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste
hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46.1).
Küsimused ettevõtjale:
1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või
märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
ETTEVÕTTE VOLITATUD ISIKUD
Kõrvaldamise aluste kontrolli (RHS § 95 lg 1 p 1-3) teostamiseks peab pakkuja esitama
ettevõtja muud isikud, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või
teda kontrollida ning kes ei ole hankijale nähtavad äriregistrist.
Pakkuja peab kontrolli teostamiseks esitama volitatud isiku(te) nime(d) ja isikukoodi(d) või
kinnituse, et selliseid isikud puuduvad.
Küsimused ettevõtjale:
Pakkuja peab kontrolli teotamiseks esitama ettevõtte volitatud isiku(te) nime(d) ja
isikukoodi(d) või kinnituse, et ettevõttel sellised isikud puuduvad. (Sisestusväli (max pikkus
250 tähemärki))
PAKKUMUSE ESITAMINE
Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste
ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.
Küsimused ettevõtjale:
1) Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud
tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Riigihanke „Kommunikatsioonitegevused reaalajamajanduse (RTE) ja Eesti.ee ettevõtjale
digivärava (EDV) valdkonnas“ (viitenumber 306370) alusdokumentide üldosa
1. ALUSDOKUMENDID
Riigihanke alusdokumentideks (edaspidi RHAD) loetakse hanketeadet, käesolevat RHAD
üldosa, kõiki riigihangete registris (edaspidi RHR) avaldatud käesoleva riigihankega seotud
andmeid ja dokumente ning RHAD sisu kohta hankija poolt RHR-i vahendusel ettevõtjatele
antud selgitusi, mis kõik täiendavad üksteist ja moodustavad tervikliku aluse pakkumuse
koostamiseks.
2. ÜLDSÄTTED
2.1 Hankija ei jaga riigihanget osadeks ja sõlmib teenuse osutamiseks raamlepingu (edaspidi
leping) ühe pakkujaga. Hankija ei jaga riigihanget osadeks, sest hankeesemeks olev teenus
koosneb erinevatest omavahel seotud etappidest. Tervikliku teenuse tagamiseks on oluline,
et hanke objektiks oleva töö viiks ellu üks pakkuja. Lisaks hoiab hanke osadeks jaotamata
jätmine hankija halduskoormust optimaalsena.
2.2 Edukas pakkuja kohustub talle edastatud lepingu allkirjastama ning tagastama allkirjastatud
lepingu 3 tööpäeva jooksul lepingu edastamisest arvates.
2.3 Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS § 88 lõikes 2
nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms)
kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see
on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke
alusdokumentides RHS-i § 88 lõikes 6 viidatud ostuallikale, protsessile, kaubamärgile,
patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud
märkega „või sellega samaväärne“.
2.4 Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus
Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma
Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis).
2.5 Pakkuja, kellel esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja RHS § 95 lõike 4
punktides 2–11 nimetatud kõrvaldamise alustest, võib riigihankes esitada tõendid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad
olla näiteks süüteoga põhjustatud kahju hüvitamine või vastava kohustuse võtmine,
uurimisasutustega aktiivse koostöö tegemine ja teo asjaolude põhjalik selgitamine või
tehnilised ning organisatsiooni ja töötajatega seotud meetmed, mis võimaldavad edasisi
süütegusid ära hoida. Hankija hindab esitatud tõendeid ja kui ta leiab, et nimetatud tõendid
on piisavad pakkuja usaldusväärsuse tõendamiseks, ei kõrvalda hankija pakkujat sellekohase
põhjendatud kirjaliku otsusega hankemenetlusest ja võib sõlmida lepingu pakkujaga,
vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule. Hankija kohaldab heastamise korral RHS §-is 97
sätestatut.
2.6 Hankijal on õigus nõuda pakkujalt dokumentide esitamist, mis võimaldavad kontrollida
RHS § 95 lg 1 p 5 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Kuna puudub andmebaas,
kust oleks Eesti hankijal võimalik kontrollida Vene Föderatsiooni kodanikke või seal
asutatud ettevõtjaid nimeliselt on hankijal õigus nõuda pakkujalt vähemalt järgmiste
tõendite esitamist:
2.6.1 kui tegemist on füüsilise isikuga, isikut tõendava dokumendi koopia, millelt
nähtub isiku kodakondsus;
2.6.2 kui tegemist on juriidilise isikuga, väljavõte või tõend tema asukohamaa
äriregistrist või muult pädevalt asutuselt.
3. Pakkumuse esitamine
3.1 Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama
nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed
peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust
riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele.
3.2 Pakkumuses esitatud ühe (1) töötunni maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki
kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on
vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Negatiivse väärtusega ühe (1) töötunni
maksumusi ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus lugeda
mittevastavaks ning tagasi lükata.
Hankija ei hüvita lepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee
täiendavaid makseid.
3.3 Hankija lükkab pakkumuse tagasi, mille alusel sõlmitav leping oleks rahvusvahelise
sanktsiooni seaduse (RSanS) § 7 lg 1 alusel tühine. 9. aprillil 2022 jõustus Euroopa Liidu
Nõukogu sanktsioon (Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 2022/576), mille kohaselt on
hankijal keelatud riigihankelepingute sõlmimine ja täitmine Vene Föderatsiooni kodanike
või seal asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku, asutuse või muu
üksusega.
4. Kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused ja hankemenetluse kehtetuks
tunnistamine
4.1 Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal
ajal enne lepingu sõlmimist lisaks RHS §-s 116 lg 1 punktis 1 sätestatule ka juhul, kui
hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis
välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke
alusdokumentides sätestatud tingimustel. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb
hankija sellekohase põhjendatud otsuse.
4.2 Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks
tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:
4.2.1 kui tekib vajadus lepingu eset olulisel määral muuta;
4.2.2 kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja
seetõttu osutub lepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;
4.2.3 kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega
hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.
5. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine
5.1 Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab hankija 100-väärtuspunkti süsteemis. Edukaks
tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus hindamiskriteeriumide alusel vastavalt
RHRis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kirjeldatule.