dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 27. detsember 2017
Viit
1-12/573-1
Registreeritud
27. detsember 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2017 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merju Künnapuu
Lahendamise tähtaeg
18. jaanuar 2018

Failid

  • 📎Keskkonnaministri 09.07.2015 käskkirja nr 672 muutmine.bdoc1795 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium 27.12.2017 nr 1-4/17/8463-2 Keskkonnaministri 09.07.2015 käskkirja nr 672 muutmine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Keskkonnaministri 9.07.2015 käskkirja nr 672 Keskkonnaministri 09.07.2015 käskkirja nr 672 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevuseks prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „ Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuse 4.3.3 „Energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine“ raames“ muutmise käskkirja eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Lisad: 1) käskkirja eelnõu koos lisadega, 2) käskkirja eelnõu seletuskiri. Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium Rene Lauk 626 2948, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 3.12.2017 KÄSKKIRI <reg_kpv> nr <regist_nr> Keskkonnaministri 09.07.2015 käskkirja nr 672 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevuseks prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „ Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuse 4.3.3 „Energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine“ raames“ muutmine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse §16 lõike 1 alusel: Keskkonnaministri 09.07.2015 käskkirja nr 672 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevuseks prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „ Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuse 4.3.3 „Energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine“ raames“ tehakse järgmised muudatused: 1. Käskkirja lisa 1 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga 1; 2. Käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga 2. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest esitades vaide Keskkonnaministeeriumile haldusmenetluse seaduses kehtestatud korras, arvestades perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 51. (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Saata: SA keskkonnainvesteeringute Keskus; Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakond. Lisa 1 keskkonnaministri dd.mm.yyyy käskkirjale nr xx Lisa 1 keskkonnaministri 9.07.2015 käskkirjale nr 672 Toetuse andmise tingimused ja kord 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuse 4.3.3 „Energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 2. Toetuse andmise eesmärk Toetust antakse prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi, milleks on „Innovaatilised lahendused suurendavad ettevõtete ressursitootlikkust“ tulemusnäitaja, milleks on „Ressursitootlikkus“ saavutamiseks. 3. Toetatavad tegevused Ettevõtjate energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine. Tegevuste käigus jagatakse ettevõtjatele infot ressursitõhususest – koolituste, konverentside, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamise kaudu, sh personaalsed kohtumised ettevõtetes ressursikasutuse analüüsimise spetsialistiga (peamised teemad: auditid ja nende vajalikkus, mõõtmisandmete ja seire vajalikkus, innovaatilised lahendused, üldised säästuvõimalused ja -potentsiaalid, ressursitõhususega saavutatav kasu, jäätmed, energia- ja ressursijuhtimissüsteemid). Tegevused võimaldavad tõsta ettevõtjate teadlikkust ressursitõhususe alal. Tegevuse ulatus on üleriigiline (korraldatakse erinevates linnades) ja üritusi on plaanis korraldada 2020. aasta lõpuni. 4. Tulemused 4.1 Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemuseks on teadlikud ettevõtjad ressursitõhususe valdkonnas, kes otsivad võimalusi oma tootmise efektiivsuse tõstmiseks ja seeläbi konkurentsivõimelisemaks ja jätkusuutlikumaks muutmiseks ning Eesti ressursitootlikkuse kasvu panustamiseks. Ettevõtjad on teadlikud oma ettevõtte ressursside kasutusest ja kuludest ning saavad aru ressursiauditi olemusest ja selle võimalikust kasust. 4.2 Punktis 3 nimetatud tegevuste väljundi- ja tulemusnäitaja, meetme väljundi- ja tulemusnäitaja ning nende sihttasemed on: Näitaja Algtase Sihttase mõõtühik 2012 2020 Ettevõtete energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine Punktis 3 nimetatud tegevuste väljundinäitaja tk 0 25 Ürituste arv Punktis 3 nimetatud tegevuste väljundinäitaja tk 0 100 Ettevõtetega tehtud personaalsete kohtumiste arv Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusnäitaja/meetme väljundinäitaja inimest 0 700 Ressursitõhususe valdkonnas koolitatute arv Meetme tulemusnäitaja €/kg 0,34 0,38 Ressursitootlikkus 5. Sihtgrupp Sihtgrupiks on kõik ettevõtjad, fookusega väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ning töötleva tööstuse ettevõtete ettevõtjad . 6. Tegevuste elluviimise korraldajad 6.1 Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium. 6.2 Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 6.3 Toetuse saaja on Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakond. Toetuse saaja ja rakendusasutuse tegevused on lahutatud ametnike tasandil. 6.4 Tegevuste elluviimise koordineerimiseks moodustab toetuse saaja juhtrühma, mis koosneb toetuse saaja ja Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus esindajatest. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algas 1. aprillil 2015 ning lõpeb hiljemalt 2020. aasta 31. detsembril. 8. Tegevuste eelarve ja ajakava 8.1 Toetust makstakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist. 8.2 Toetuse maksimaalne osakaal on 70% abikõlblikest kuludest. 8.3 Tegevuste kogueelarve on 199 800 eurot. Tegevuste eelarve ja tegevuste ajakava on lisas 2. 8.4 Tegevuste detailse aastaeelarve ja tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 31. detsembriks. 9. Kulude abikõlblikkus 9.1 Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2 Abikõlblikud on järgmised kulud: 9.2.1 kulud, mis tehakse punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel meetme eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks; 9.2.2 personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõikes 1; 9.2.3 koolituste, konverentside, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamise kulud; 9.2.4 toetuse kasutamise avalikustamisega seotud kulud; 9.2.5 metoodiliste juhendite, juhiste ja koolitusmaterjalide väljatöötamise kulud; 9.2.6 konsultatsiooni kulud; 9.2.7 trükiste kulud; 9.2.8 suulise ja kirjaliku tõlketeenuse kulud. 9.3 Abikõlblikud ei ole ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1 Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks. 10.2 Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lg 1 punktis 1 nimetatud korras. 10.3 Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil ja lisab sellele vähemalt järgmised dokumendid: 10.3.1 hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu eeldatav hind ilma käibemaksuta on 5000 eurot või suurem ja dokumente ei ole eelnevalt rakendusüksusele esitatud; 10.3.2 leping, mille alusel on kohustus võetud. Lepingut ei lisata juhul, kui leping on eelnevalt rakendusüksusele esitatud ja lepingut ei ole muudetud ning juhul, kui hange on läbi viidud riigihangete registris; 10.3.3 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral; 10.3.4 arve või muu raamatupidamisdokument; 10.3.5 asjade või teenuste üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 10.3.6 raamatupidamises tegevuste kulude kajastamist tõendav dokument. 10.4 Rakendusüksus võib vajadusel küsida täiendavaid dokumente lisaks eelmises punktis toodud loetelule. 10.5 Juhul kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris, esitatakse rakendusüksusele hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui tehingu eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne 5000 euroga või sellest suurem ning hankeleping viivitamata pärast hankelepingu sõlmimist, aga mitte hiljem kui koos vastava hanke kulusid sisaldava esimese maksetaotlusega. 10.6 Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected]. 10.7 Maksetaotlus esitatakse vähemalt kord kvartalis koos hankeplaaniga vastavalt punktile 11.2, kui see ületa 40 000 eurot käibemaksuta. 10.8 Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks. 10.9 Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul. 10.10 Viimane maksetaotlus esitatakse koos tegevuste lõpparuandega või pärast lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud tegevused ellu viiduks ning nende jaoks seatud eesmärgid, tulemused ja väljundid saavutatuks. 11. Toetuse saaja kohustused 11.1 Toetuse saajale kohalduvad kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ning selle alusel kehtestatud õigusaktides ja käesolevas käskkirjas sätestatud kohustused. 11.2 Toetuse saaja esitab rakendusüksuse poolt nõutud vormikohase tegevuste elluviimiseks läbiviidavate hangete plaani (sh toetuse väljamaksete prognoosi) hiljemalt ühe kuu jooksul käskkirja kinnitamisest ja ajakohastab seda igal aastal hiljemalt 10. jaanuaril, 10. aprillil, 10. juulil ja 10. oktoobril. 11.3 Toetuse saaja kohustub 30 000 eurot (ilma käibemaksuta) ületavate hangete korral viima hankeid läbi elektrooniliselt riigihangete registris. 11.4 Toetuse saaja esitab rakendusüksusele enne hanke väljakuulutamist hankedokumentide eelnõud üle vaatamiseks, kui hanke eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne 30 000 euroga või sellest suurem ning enne esimese hanke väljakuulutamist. 11.5 Toetuse saaja esitab rakendusüksusele hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris. 11.6 Toetuse saaja esitab rakendusüksusele hankelepingu viivitamata pärast hankelepingu sõlmimist, kui leping ei ole nähtav riigihangete registris. 11.7 Toetuse saaja tähistab, viitab ja teavitab avalikkust toetusest rahastamisest vastavalt teavitamise määruses kehtestatud nõuetele. 11.8 Toetuse saaja esitab rakendusüksusele eelnevaks kooskõlastamiseks esimese avalikustamisega seotud plakati, stendi või tahvli kavandi. 12. Tegevuste elluviimise seire 12.1 Toetuse saaja esitab rakendusüksusele tegevuste kohta vahe- ja lõpparuande käesolevas käskkirja lisas sätestatud tähtpäevadel E-toetuse vormil koos nõutud lisadega. 12.2 Vahearuanne sisaldab vähemalt tegevuste ülevaadet aruandlusperioodil, teavet edusammude kohta tegevuste eesmärgi, väljundite ja tulemuste saavutamisel ning hinnangut eesmärgi, väljundinäitajate ning tulemuste saavutamise võimalikkuse kohta lõpuks. 12.3 Toetuse saaja esitab vahearuande iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 15. jaanuaril. 12.4 Tegevuste lõpparuanne sisaldab kõigi tegevuste ülevaadet, teavet nende eesmärgi, tulemuste ja väljundite saavutamise kohta. 12.5 Toetuse saaja esitab lõpparuande hiljemalt kahe kuu jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada. 13. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine Kui toetuse saaja soovib teha tegevustes sisulisi muudatusi, mis vähendavad oluliselt kavandatud tulemusi või väljundinäitajaid siis esitakse rakendusasutusele põhjendatud taotlus. Toetuse saaja teavitab rakendusüksust tegevuse muutmise taotluse esitamisest ning selle põhjustest. Rakendusasutus hindab muudatuse põhjendatust ning teeb vajalikud käesoleva käskkirja muudatused. Lisa 2 keskkonnaministri dd.mm.yyyy käskkirjale nr xx Lisa 2 keskkonnaministri 9.07.2015 käskkirjale nr 672 Meetme „ Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuse 4.3.3 „Energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine“ tegevuste loetelu, ajakava ja eelarve aastateks 2015-2020 Tegevuse lõpp Oma- Tegevuse algus (kuu,aasta) Regionaalarengufond Tegevused Ühik finantseering Kokku (eurot) (kuu,aasta) (lõpparuande (eurot) (eurot) kinnitamine) Ressursitõhususe Ettevõtete teadlikkuse valdkonnas tõstmine koolitatute arv (tk) Koolituste, konverentside, seminaride, infopäevade, Hackathoni ja koosolekute sh 700 01.04.2015 31.12.2020 118 810 50 990 169 800 personaalsete kohtumise korraldamine Muud kulud Personalikulu 01.04.2015 31.12.2020 20 990 9 010 30 000 KÕIK KOKKU (allikate 139 800 60 000 199 800 kaupa) SELETUSKIRI keskkonnaministri käskkirjale „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevuseks prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „ Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuse 4.3.3 „Energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine“ raames“ muutmine“ 1. Sissejuhatus Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel. Käesoleva käskkirjaga reguleeritakse toetuse andmist meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuse 4.3.3 „Energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine“ elluviimiseks. Käskkirja ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Mihkel Krusberg (e-post: [email protected], tel: 626 0752), välisfinantseerimise osakonna struktuurivahendite büroo juhataja Liina Laastik (e-post: [email protected], tel: 626 2985) ja välisfinantseerimise osakonna struktuurivahendite büroo jurist Rene Lauk (e-post: [email protected], tel: 626 2948). 2. Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs Käskkiri koosneb kahest punktist. Esimese punktiga asendatakse toetuse andmise tingimused ja kord (käskkirja lisa 1) ning teise punktiga asendatakse meetme tegevuste tegevuskava ja eelarve (käskkirja lisa 2). Õigusselguse tagamiseks esitatakse muudetavad lisad uue terviktekstina. Järgnevalt kajastatakse käskkirja lisas 1 tehtavaid muudatusi. 1) Punkti 3 täiendatakse täpsustusega ürituste korraldamist, koolitusteks võivad olla ka ettevõttes toimuvad individuaalsed personaalsed kohtumised koos ressursikasutuse analüüsimise spetsialistiga. Tegevuse käigus on selgunud, et infopäevade vastu on huvi nendel, kes juba teevad ressursitõhususe alaseid tegevusi. Sama kinnitavad ka siiani taotletud ressursiauditid, kuna ülevaatliku ressursiauditit on hetkel väga vähe taotletud. Meetme üheks eesmärgiks on ka ettevõtete seas laiemalt ressursitõhusust edendada ning selleks on täpsustatud tegevuste nimekirja ja muudetud ka tulemusnäitajaid. Seega antud tegevus aitaks tuua meetmesse neid ettevõtteid, kes ei tea eriti ressursitõhususest ja oleksid potentsiaalsed ülevaatliku ressursiauditi sihtgrupp. Ettevõtted valitakse koostöös Keskkonnaministeeriumi ja teenuse pakkuja vahel. Personaalsete kohtumiste kohta teeb Keskkonnaministeerium teavitustööd ressursitõhususe infokirja ning erialaliitude kaudu. Lisaks võetakse potentsiaalselt konsultatsioonist huvitatud ettevõtetega personaalselt ühendust. Kasutusele on võetud sõna ettevõtja sõna ettevõte asemel, kuna teavitustöö on isikuline, eesmärgiga viia sõnum otse ettevõttes otsuste tegijani ehk ettevõtjani. 2) Punkti 4.1 sõnastust lihtsustatakse ning samuti kasutatakse sõna „ettevõtja“ sõna „ ettevõtte“ asemel. Lisaks on täpsustatud sõnastust punkti paremaks mõistmiseks. 3) Punkti 4.2 väljundi- ja tulemusnäitajate tabelis asendatakse termin „Näitaja nimetus“ väljendiga „Näitaja mõõtühik“, kuna mõõdetakse sihttasemeid konkreetse mõõtühikuga 1 ning teiseks ressursitõhususe valdkonnas koolitatute arvu näitaja „tk“ asendatakse näitajaga „inimest“, kuna loetletakse inimesi, mitte tükke. Samuti täiendatakse ettevõtetega tehtud personaalsete kohtumiste arvu tulemusnäitajaga, see on 100 ettevõtet aastaks 2020. Sellest tulenevalt vähendatakse korraldatavate ürituste arvu 35- lt 25-le. Senine kogemus on näidanud, et personaalsed kohtumised on tulemuslikumad. Tulemusnäitaja 100 ettevõtet saadi analüüsi tulemusel, kus võeti arvesse nii ressursiauditite eesmärk ja praegune huvi ressursiauditite vastu kui ka reaalne ettevõtete arv, kellega jõuaks ja tasuks personaalseid kohtumisi teha huvi äratamiseks ressursside efektiivsema kasutamise vastu. Kuna meetme eesmärk on toetada eesrindlikumaid ettevõtteid, on 100 piisav teistele ettevõtetele eeskuju näitamiseks, et ressursiaudit toob ettevõttele kasu. 4) Punktis 5 jätkatakse sõna ettevõtja kui otsuse tegija kasutamist ettevõtte asemel 5) Punktides 6, 6.4, 8.3, 8.4, 9.2.1, 10.3.6, 10.10, 11.2, 12.2, 12.3, 12.4, 12.5, 13 muudetakse sõna „projekt“ kasutust sihtotstarbepärasemaks, sõna „projekt“ on kas eemaldatud või asendatud sõnaga „tegevused“, kuna kirjeldatavad tegevused kokku moodustavadki projekti. 6) Punkti 7 muudatusega sätestatakse, et abikõlblikkuse periood on juba alanud 1. aprillil 2015 (varasemas versioonis oli algab). 7) Punkti 8.2 muudatusega sätestatakse projekti abikõlblike kulude maksimaalseks osakaaluks 70% (enne oli 100%). Muudatus on tingitud sellest, et tegevuseks oli vaja rohkem vahendeid ja seetõttu kaasati ka omafinantseering 60 000 € ulatuses. 8) Punkti 8.3 muudatusega sätestatakse projekti kogueelarveks 199 800 eurot (enne oli 79 800 eurot). Muudatus on tingitud sellest, et meetme rakendamisel on selgunud vajadus suunata rohkem vahendeid teavitustegevuseks. 9) Punkti 8.4 muudatusega sätestatakse projekti tegevuste detailse aastaeelarve ja tegevuskava kinnitamine iga aasta 31. detsembriks (seni 30. jaanuariks). Muudatus on tingitud rakendusüksuse vajadusest saada aruandeid varem kui määratud on ning nad saaksid kasutada neid enda aruandluses. Lisaks täpsustatakse tegevuste maksumust. Lisaks ühe ürituse maksumusele (1000-2000 eurot) arvestatakse personaalsete kohtumiste kulu ettevõtte kohta (100-200 eurot olenevalt asukohast ja detailsusest). Hinnanguliselt tehakse ca 25 üritust ja kuni 100 ettevõtte külastust kogu tegevuse käigus. Seega kokku kuluks neile tegevustele ca 52 500 eurot (keskmine kulu ühele üritusele ca 1500 eurot ja keskmine kulu ühele kohtumisele ca 150 eurot). 10) Punkti 9.2.4 on täpsustatud, et avalikustamisega seotud kulud peavad olema seotud toetuse kasutamisega. 11) Punktis 10.3.5 on kustutatud ehitustööd, kuna neid pole antud käskkirjas plaanis teha 12) Punkti 10.7 muudatuse kohaselt esitab toetuse saaja maksetaotlused kord kvartalis (seni kord kuus) juhul kui maksetaotlus ei ületa 40 000 eurot käibemaksuta, millega vähendatakse toetuse saaja ja rakendusüksuse halduskoormust. Kuna teavitustöötegevused nagu infopäevad, seminarid, koolitused toimuvad periooditi aga 2 projektijuht teeb tööd pidevalt, on mõnede maksetaotluste summad väga väikesed ning tekitavad tarbetult halduskoormust. 13) Punktides 11.3 ja 11.4 tõsteti hangete piirmäära 30 000 eurole (oli 10 000 eurot), millest alates peab tegema hanget riigihangete registris ja esitama hankedokumendid enne hanget rakendusüksusule, seoses uue riigihanke seadusega, mis võimaldab vähendada halduskoormust. 14) Punktis 12.1 muudetakse vahe- ja lõpparuannete esitamise korda seoses struktuuritoetuste registri kasutamisega. Toetuse saaja sisestab ja esitab aruanded Struktuuritoetuse registri E- toetuse moodulis (http://etoetus.struktuurifondid.ee) toodud vormil. Erandjuhul edastatakse aruanne [email protected] aadressile. Muudatus on tingitud vastava registri toimima hakkamisega. 15) Punktis 12.3 muudetakse vahearuande esitamise tähtajaks 15. jaanuar (seni 01. veebruar). Tähtaja varasemaks muutmise vajadus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 112. Järgnevalt kajastatakse käskkirja lisas 2 tehtavaid muudatusi: 1) Täpsustatud on tegevuse „Ettevõtete teadlikkuse tõstmine“ eelarvet tegelike kuludega. 2) Personalikulu on suurendatud seoses eelarve suurenemise ning tegelike kuludega. 3. Käskkirja vastavus EL õigusele Käskkirja koostamisel on järgitud järgmisi EL-i määruseid:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr. nr 1301/2013, milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006. 4. Käskkirja mõju Käskkirjaga reguleeritava meetme tegevuse tulemused aitavad kaasa ettevõtete jätkusuutlikkuse kasvule, kuna nende teadmised efektiivsema ressursikasutuse kohta kasvavad ning ressursitõhususe meetme eesmärkide saavutamisele (tegevused 4.3.1, 4.3.2, 4.3.4). Käesoleva käskkirja koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse mõõdikutele seatud sihttase. 5. Käskkirja kooskõlastamine 3 Eelnõu koos seletuskirjaga esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja läbivate teemade eest vastutavatele ministeeriumitele. Samuti esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondlikku komisjoni. 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/17-1521 - Keskkonnaministri 09.07.2015 käskkirja nr 672 muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.01.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/663ef801-fe91-43a1-8e60-e87e00de9a0b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/663ef801-fe91-43a1-8e60-e87e00de9a0b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel