KINNITATUD Kultuuriministri käskkirjaga nr 285 „ Kultuuriministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja kinnitamine” KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1. EESMÄRK JA KOHALDAMINE PAGEREF _Toc455523788 \h 4 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS PAGEREF _Toc455523789 \h 4 3. KASUTATAV TARKVARA PAGEREF _Toc455523790 \h 4 4. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE, DOKUMENTIDE KONTROLL JA TEHINGUTE KIRJENDAMINE PAGEREF _Toc455523791 \h 5 5. D OKUMENDIKÄIVE , DOKUMENTIDE GRUPEERIMINE JA SÄILITAMINE PAGEREF _Toc455523792 \h 6 6. RAAMATUPIDAMISREGISTRID PAGEREF _Toc455523793 \h 6 7. K ONTOPLAAN JA KONTOLAIENDID PAGEREF _Toc455523794 \h 6 8. EELARVE JA SELLE TÄITMISE JÄLGIMINE PAGEREF _Toc455523795 \h 7 9. K ONTODE SALDODE KONTROLLIMINE JA PARANDUSKANDED PAGEREF _Toc455523796 \h 8 10. ARVELDUSED PAGEREF _Toc455523797 \h 8 10.1. Ülekanded ja laekumised e-riigikassa vahendusel PAGEREF _Toc455523798 \h 8 10.2. S u l ar a h a k a ss a PAGEREF _Toc455523799 \h 9 10.3. De e b e t - j a k r e d ii t k a a r d i d PAGEREF _Toc455523800 \h 10 10.4. Kontsernivälised kontod PAGEREF _Toc455523801 \h 10 11. TULUDE JA NÕUETE ARVESTUS PAGEREF _Toc455523802 \h 11 11.1. S ii r d ed PAGEREF _Toc455523803 \h 11 11.2. Saadud ja antud t oe t u s ed PAGEREF _Toc455523804 \h 11 11.3. R i i g il õ i v ud PAGEREF _Toc455523805 \h 11 11.4. T r a h v i d PAGEREF _Toc455523806 \h 11 11.5. Hoonestusõiguse seadmise tasu PAGEREF _Toc455523807 \h 12 11 .6. Autoriõiguse tasud PAGEREF _Toc455523808 \h 12 11 .7 . Nõuete laekumise jälgimine PAGEREF _Toc455523809 \h 12 11.8. N õ u e t e h i n d a m i ne e b a t õ e n ä o l i s e l t l a e k u v a k s PAGEREF _Toc455523810 \h 12 11.9. N õ u e t e h i n d a m i ne l o ot u s et u k s PAGEREF _Toc455523811 \h 12 12. KULUDE JA KOHUSTUSTE ARVESTUS PAGEREF _Toc455523812 \h 13 12.1. E t t e m a ks tud t u l e v a s t e p er i o o d i d e ku l ud PAGEREF _Toc455523813 \h 13 12.2. Tegevu sk u l ud PAGEREF _Toc455523814 \h 13 12.3. Töö t a s ud PAGEREF _Toc455523815 \h 13 12.4. E r i s o o d u s t u s ed PAGEREF _Toc455523816 \h 14 12.5. A rv e l d u s ed aru a n d v a t e i s i k u t e g a PAGEREF _Toc455523817 \h 14 12.6. K o h u s tus e d PAGEREF _Toc455523818 \h 14 1 2 .7. E r a l d i s ed PAGEREF _Toc455523819 \h 14 12.8. Laenu maksete tagamise kohustused PAGEREF _Toc455523820 \h 15 13. VARUDE ARVESTUS PAGEREF _Toc455523821 \h 15 14. PÕHIVARADE ARVESTUS PAGEREF _Toc455523822 \h 15 1 4 .1. Üldpõhimõtted PAGEREF _Toc455523823 \h 15 1 4 .2. P õ h i v ara ar v e l e v õt m i ne PAGEREF _Toc455523824 \h 15 1 4 .3. P õ h i v ara a m ort i s ats i o o n i ar v e s tus PAGEREF _Toc455523825 \h 16 1 4 .4. P a r e n d u s e d , r e m o nt j a h o o l d us PAGEREF _Toc455523826 \h 16 1 4 .5. P õ h i v ar a de võõrandamine ja mahakandmine PAGEREF _Toc455523827 \h 16 15. VÄHEVÄÄRTUSLIKU VARA ARVESTUS PAGEREF _Toc455523828 \h 17 16. MAKSUDE ARVESTUS JA DEKLARATSIOONIDE KOOSTAMINE PAGEREF _Toc455523829 \h 17 17. INVENTEERIMINE PAGEREF _Toc455523830 \h 17 17.1. Üldpõhimõtted PAGEREF _Toc455523831 \h 17 17.2. Pangakontode inventuur PAGEREF _Toc455523832 \h 18 17.3. S u l ar a h a k a ss a i n v e n t e e r i m i n e PAGEREF _Toc455523833 \h 18 1 7 .4. P õ h i - j a v ä h e v ä ä r t u s l ik e varade j a var u de i n v e n t e e r i m i n e PAGEREF _Toc455523834 \h 18 1 7 .5. Nõ u ete j a k o h u s tuste i n v e n t e e ri m i ne PAGEREF _Toc455523835 \h 18 18. BILANSIVÄLISED KONTOD PAGEREF _Toc455523836 \h 19 19. A RUANDED PAGEREF _Toc455523837 \h 19 20. SEOTUD ISIKUD PAGEREF _Toc455523838 \h 20 1. EESMÄRK JA KOHALDAMINE 1.1. Kultuuriministeeriumi valitsemisala (edaspidi r iigiraamatupidamiskohus tus lane ) raamatupidamise s i s e - e e s k i rj a (ed a s p i di e e s k i r i ) e es m ä r k on n õ u e t e k e h testa m i ne Kultuuriministeeriumi j a te m a valitsemisala riigi a s ut u s te ra a m at u p i d a m i s e j a f i n a n t s arua n d l u s e k or r a l d a m i s e ks . 1.2. E e s k i r i l ä ht u b ra a m at u p i d a m i s e se a d u s e s t , ri i g i e e l ar v e se a d u s e s t, avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendist (edasp i d i AFAJ ) j a se ll e j u u r d e k u ul u v a t e s t l i s a d e s t ning muudest seotud j u h e n d m a ter j a l i d e s t , Raa m at u p i d a m i s e T o i m k o n na j u h e n d i test, r a h a n d u s m i n i s t r i m ä ä r u s test e e l ar v e l i s t e a s u t u s te e e l ar v e s t a m i s el n i n g r i i g i k a ss a k a s s a li s el t e e n i n d a m i s e l , E ur o o p a L i i du v ä l i s a b i k a s ut a m i s t r e g u l e e ri v a t e s t õ i g u s a k t i d es t , t ö ö t a s u s ta m i s t j a m a k s u s ta m i s t regu l e e r i v at e s t õ i g u s a k t i d e s t n i ng te i s test r a a m atu pi d a m i s t regu l e e ri v a t e s t s e a d u s test, m ä ä r u s test j a m u u d e s t n or m at i i v a k t i d e s t, sa m uti a s ut u s te p õ h i m ä ä r u s test j a m u u d e s t n or m d o k u m e n t i d e s t. 1.3. E e s k i r i t ä i e n d ab r a a m at u p i d a m i s e se a d u s t (edaspidi RPS ) j a AFAJ - it , s e l l e l i s a s i d j a muid seotud j u h e n d m at e rj a l e, e e l d a d es n e n de k a s u t a m i s t k o o s e e s k i r j a g a . 1.4. E e s k i rj a k o h a l d at a k s e m a j a n d u s a a s ta t e k o h ta a l a t es 1 . 0 1 .2 0 1 6 . 2 . RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS 2.1. Riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamist peetakse valitsemisalas olevate asutuste lõikes osaliselt tsentraliseeritult ( e d a s p i di a s u t u s e d ) ja osaliselt detsentraliseeritult (edaspidi r aamatupidamisüksus ) . Seisuga 01.01.2018 peetakse detsentraliseeritult raamatupidamist veel ainult neis riigiasutustes , kus asutust ootab lähiajal reorganiseerimine asutuse baasil uue sihtasutuse moodustamise või tegevuse kohaliku omavalituse alla üleviimise näol. 2.2. Asutustele , kelle arvestus on viidud üle riigi ühtsesse majandustarkvarasse SAP , osutab raamatupidamise teenust vastavalt Kultuuriministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK ) vahelisele tugiteenuste osutamise kokkuleppele RTK finantsarvestuse osakonna Kultuuriministeeriumi valitsemisala talitus (edaspidi k eskus ). Personali- ja palgaarvestuse teenust osutab RTK personali- ja palgaarvestuse osakond (edaspidi PPO ). Raamatupidamisarvestuse pidamiseks vajaliku informatsiooni ja dokumentatsiooni edastamise kord ja tegevuste jaotus a sutuste ja k eskuse vahel esitatakse kokkuleppe lisas 1 „Finantsarvestuse toimemudel“ ning p algaarvestuse tegevuste jaotus a sutuste ja PPO vahel esitatakse kokkuleppe lisas 2 „Personali- ja palgaarvestuse toimemudel“ . Toimemudelid avalikustatakse R TK kodulehel. 2. 3 . Detsentraliseeritud raamatupidamisarvestusega r aamatupidamisüksus on kohustatud koostama oma raamatupidamise sise-eeskirja , mille kinnitab a sutuse tegevjuht. 2. 4 . Riigiraamatupidamiskohustuslase i g a p ä e v a s e r a a m at u p i d a m i s e k or r a l d a m i s e n i ng f i n a ntsaru a n n e te õ i g s u s e j a tä h t a egse k o o s ta m i s e e e s t k o o s k õ l as õ i g u s a k t i d e , a s u t u s te n o r m d o k u m e n t i de j a käesoleva e eskirjaga v a s tu t ab k eskuse Kultuuriministeeriumi valitsemisala talituse juhata ja - pearaamatupidaja (edaspidi p earaamatupidaja ) , kelle kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendi s . Raamatupidamisüksuse raamatupidamist korraldab detsentraliseeritud raamatupidamisarvestusega asutuse pearaamatupidaja või finantsjuht, kelle õigused, kohustused ja vastutus määratakse tema ametijuhendis. 3. KASUTATAV TARKVARA 3. 1 . Asutuste r aa m at u p i d a m i s ar v e s tust p e et a k s e r ii g i ü h t s es m a j a n d u s tar k v aras S A P ( e d a s p i di S AP ) , m i s s i s a l d a b p e a r a a m at u t, o s t u - j a m ü ü g i r e s k o n trot , p õ h i v arade ar v e s tust, p er s o n a li - j a p a l g a a r v e s tust, l ä h et u s te a r v e s tust, o s t u d e j a m ü ü k i de ar v e s tust , projektide ja toetuste arvetust . S A P moodulite k a s ut a m i s el l ä h tu t a k s e RTK k o d u l e h e k ü l j el a v a l d a t u d S A P k a s ut u sj u h e n d i t e s t. 3. 2 . Os tu a rv ete r e g i s tr i t pe et a k s e j a o s tu a r v e i d s ä i l i ta t a k s e RTK poolt riigiasutustele pakutava e-arvete menetlemise infosüsteemis (edaspidi eAK ) , k us to i m ub o s tu a rv ete v a s t u v õ t m i n e , k o n tro ll i m i n e , arvestusobjektide li s a m i n e , k i n ni ta m i ne ( a ll k i rj a s ta m i n e ) j a n e n d e k o h ta r a a m at u p i d a m i s k a n n e te a ut o m a a tne S A P i i m p o r t i m i n e . 3.3. Kassamüügi arvestuses on kasutusel ka raamatupidamistarkvara EEVA ja kassasüsteem BUUM. Kassamüügi arvestus toimub a sutuses kohapeal, andmed kassamüügi kohta sisestatakse k eskuse poolt SAPi kas algdokumentide või koonddokumentide saabumisel käsitsi või kassasüsteemi BUUM puhul SAP liides e kaudu. 3. 4 . A s u t u s te k ä s k k i r j u, l e p i n g u i d j a m itmesuguseid m u i d r a a m at u p i d a m i s e a l g d o k u m e n te s ä i l i ta t a k s e a s ut u s te d o k u m e n d i h a l d u ss ü s te e m i d e s ( e d a s p i d i D H S ) . A s ut u s te p o o l t k o o s ta t u d r a a m at u p i d a m i s e a l g d o k u m e n d i d e d a s ta t a k s e sel juhul k eskusele ja PP Ole e l e k tro o n i li s e l t DHSi kaudu . 3 .5 Ü l e k a n n e te t e g e m i ne j a l a e k u m i s te v a s tu v õt m i ne to i m ub e - R ii g i k a ss a i n f o s ü s t e e m i kaudu . 3. 6 . Põhivarade ja v äheväärtusliku v ara arvestust peetakse Riigitöötaja I seteenindusportaali (edaspidi RTIP ) varade moodulis või väheväärtuslike varade puhul ka Excelis a sutustes kohapeal . 3. 7 . Lähetuste alusdokumentide vormistamiseks ja menetlemiseks ning SAPi sisestamiseks kasutatakse RTIP lähetuste moodulit või registreeritakse lähetused oma DHSi s. 3. 8 . Asutuste puhkuste arvestust peetakse RTIP puhkuste moodulis , kui a sutuse personaliarvestust peetakse SAPis. 3. 9 . M a k s u d e k l arat s i o o n i d e s i ta t a k s e j a sä ili t a ta k s e e - M a k s u a m eti i n f o s ü s te e m i s . 3. 10 . S t at i s t i l i s t a r u a n d l u s t e s i ta t a k s e e - S T A T - i v a h e n d u s e l . 3. 1 1 . A s u tused s a a v ad n e i l e v a j a li k k e arua n d e i d S A P v e e b i p õ h i s e aru a n d l u ss ü s te e m i B u s i n e s s O b j e c t ( edaspidi SAP B O ) k a u d u . 3. 1 2 K o n t o de a n a l ü üt i li s e ar v e s tuse k o h ta l i s a i n f o r m ats i o o n i s a a m i s e k s k o o s ta t a ks e erand j u h ul E xc el ta b e l e i d. Exceli tabeleid säilitatakse k eskuse võrgukettal. 4. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE , DOKUMENTIDE KONTROLL JA TEHINGUTE KIRJENDAMINE 4.1. Tehingute raamatupidamisregistritesse kirjendamise a l u s e k s on m a j a n d u s te h i n g ut t õ e n d a v a l g d o k u m e n t v õ i a l g d o k u m e n t i de a l u s e l k o o s ta t ud k o o n d d o k u m e n t. A s ut u s dokumenteerib majandustehingud . Kui raamatupidamisarvestus toimub RTKs , edastab a sutus m a j a n d u s t e h i n g u i d tõ e n d a v a d a l g d o k u m e n d i d j a k o o n d d o k u m e n d i d k eskuse le või PPOle v a s t a v a l t t o i m e m u d e l i l e. 4. 2 . Raamatupidamiskirjendi aluseks olev algdokumen t pea b sisaldama andme i d vastavalt RPS §7 sätestatu le . 4 . 3 . Asutuste m ajandustehingute dokumenteerimiseks on kasutusel järgmised algdokumendid : arved (müügiarved, ostuarved); saatelehed, aktid; sularahakviitungid, tšekid; riigikassa konto (pangakonto) väljavõtted; lähetus korraldused ja - aruanded koos kulu tegemist tõendavate algdokumentidega; muud majanduskulusid tõendavad dokumendid, sh pangakaardiga tasutud kulude aruanded; palga arvestuse dokumendid (palgalehed); ostu-müügilepingud; rendilepingud, liisinglepingud; muud lepingud; põhivara arvelevõtmise, ümberhindamise ja mahakandmise aktid; inventuurilehed (lugemislehed, inventuuriaktid); teatised ja esildised; raamatupidamise õiendid; mitmesugused muud toimemudelites kajastatud dokumendid . 4. 4 . A s ut u s te p o o l ne d o k u m e n di õ i g s u s e k o n tro l l p e a b t a g a m a, et: d o k u m e n t k a j a s tab m a j a n d u s te h i n g u t õ i g e s t i ; d o k u m e n d i l k a j a s ta t ud k o g u s e d , h i n n a d j a m u u d t i n gi m u s ed v a s t a v ad e e l n e v a l t s õ l m i tud kokkuleppele; te h i ng on s e a d u s p ärane j a v a j a l i k ; te h i ng on k o o s k õ l as riigi e el a r v e ja selle alamaktidega ; te h i n g u t i n gi m u s ed v a s t a v a d p ari m at e l e a n a l o o g s e te t e h i n g u t e t i n g i m u s te l e; k o k k u l e p pe s õ l m i m i s el on l ä h tu t ud k o k k u h o i d l i k k u s e p r i nts i i b i s t; d o k u m e n t o n a s ut u s e p o o l t k o n tro lli t ud j a k i n n i ta t ud v a s ta v a l t a s ut u s es k e h t i v a l e k or r a l e. 4. 5 . A s ut u s e d m ärg iv a d d o k u m e n t i d el e a sutuse fi n a n t s - j a j u h t i m i s ar v e s tuse p i d a m i s e k s v a j a l i k ud t u n n u s ed ( k o n to l a i e n d i d ) ning lisavad v a j a d u s el m u u d i n f o r m ats i o o n i , m i s s e l g i t a b k u l u m a j a n d u sl i k k u s i s u v õi finantseerimisallikate jaotust vms . 4. 6 . Keskuse t ö ö ta j a d või iseseisvat raamatupidamist pidavate a sutuste raamatupidajad k o n tro l li v ad a s u t u s test s a a d ud d o k u m e n te, t a g a d es S A P i s i s e s ta m i s e l , e t: r a a m at u p i d a m i s k o n to d , t e h i n g u p ar t n e r i , te g e v u s a l a, a l l i k a j a rah a v oo k o o d i d o n õ i g e d; e e l ar v e liigi ja objekti , eelarvekonto , e e l a r v e ü k s u s e, k u l u k e s k u s e, tu l u k e s k u s e, ressursi/kulukoha , toetuse, pro j e k t i k o o d i d o n s i s e s ta t ud v a s t a v a l t a s u t u s e p o o l t m ä ä r at u l e; m a ks et ä ht p ä ev on õ i g e; s a a j a re k vi s ii d i d ( p a n g a k o n to n u m b e r , ni m i j a m u u d a n d m e d ) on õ i g e d ; s u m m ad on õ i g e d ; k a n de k u u p ä ev on õ i g e ; k u l ut u s e e e s t ei o l e v arem t a s ut u d. 4. 7 . Keskuse töötaja k o n tro lli b , k as k o n to l a i e n d i d on v a s t a v u s es a s ut u s tes k e h t iv a k or r a g a j a k ü s i b k a h t l u s e k or r al a s ut u s e l t e d a s ta t ud t u n n u s ed ü l e. 4. 8 . Keskuse t ö ö t a j a p o o l t S A P i s i s e s ta t u d a n d m ed l o e ta k s e t e m a p o ol t k o n tro lli tud j a k i n n i ta t u d a n d m et e k s . 5. D OKUMENDIKÄIVE , DOKUMENTIDE GRUPEERIMINE JA SÄILITAMINE 5. 1 . Asutuse dokumendikäibe korraldus peab tagama dokumentide õigeaegse töötluse ja säilitamise. Kui raamatupidamisteenust osutab RTK , on d okumendikäibe tähtajad ja säilitamise kord r e g u l e e r i t u d t o i m e m u d e li tes . 5.2 Raamatupidamisdokumentide gru p e e r i m i s el t o i m i k ut e ss e j a n e n de s ä i l i ta m i s el l ä h t ut a k s e RPS §12 sätestatust, t o i m e m u d e li te st , a s u t u s te ja RTK a sj a a j a m is k o rr a s t. 5. 3 . Kui raamatupidamisteenust osutab RTK, siis o s t u ar v e d re g i s tre e r i ta ks e j a sä il i ta t a k s e e AK i n f o s ü s te e m i s . Lähetuste ja varade dokumendid säilitatakse RTIP is, kui RTIP on kasutusel. M u u d d o k u m e n d i d r e gi s tre e r i ta k s e a s ut u s te D H S - d e s v õ i p õ h i t e g e v u s e i nf o s ü s te e m i d e s . E - R i i g i k a ss a v ä l j a v õt t e d s ä i l i ta t a k s e e - R ii g i k a ss a i n f o s ü s te e m i s . K ui d o k u m e n t o n n õ u e te k o h a s e l t e l e k tro o n i li s e l t s ä i l i t at u d ( k o o s d o k u m e n di k o n tro l li m i s t k i n n i t a v a te a n d m et e g a ) , v õ i b p a b e r d o k u m e n di toimemudelis sätestatud aja pärast hä v itada . 5.4. Asutustest saadetakse dokumendid k eskusele elektrooniliselt eAK , RTIPi või DHSi vahendusel või e-posti teel . E-postiga saadetakse dokumendid otse a sutust teenindava k eskuse või PPO töötaja meiliaadressile või k eskus e üldmeili aadressil e
[email protected]. 6. RAAMATUPIDAMISREGISTRID 6. 1 . R a a m at u p i d a m i sr e gi s tre i d, m i s s i s a l d a v ad k o n to d e s a l d o s i d j a l ii k u m i s i n i ng r a a m at u p i d a m i s k i r j e n d i t e l e lisa t ud in f ormatsiooni pee t akse r aamatupidamisüksuses kasutuses olevas raamatupidamise infosüsteemis või RTK teenindamisel olevate a sutuste korral SAP i s ning n eid ei säili t ata pa b er i l väljatrükina . 6. 2 . S A P i s a v a t a k s e r iigiraamatupidamiskohus tus lasele i s e s e is v a aruandekohuslase (ettevõtte) tunnus. Kultuuriministeerium koos k eskusesse tsentraliseeritud raamatupidamisel olevate a sutustega on koondatud aruandekohuslase tunnuse M000 alla . 6. 3 . SAPi s eristatakse a sutusi segmendi tunnusega. Segmendi tunnus tekitatakse SAPi s igale kandele tuletamise teel tuluüksusest või kuluüksusest automaatselt. 7. K ONTOPLAAN JA KONTOLAIENDID 7.1. K o n to p l a an l ä h t ub A FAJ l i s as nr 1 k e h testa t ud k o n to d e k o o d i d e s t, m ill e l e v õ i b li s a d a a ll k o n tos i d a s ut u s t e l e v a j a l i k u d et ail s e m a m a j a n d u s li k u s i s u ü l e ar v e s t u s e p i d a m i s e ks . SA P i s kasutatakse AFAJ k e h testa t ud kontode koodidest pikema i d 8-kohalisi kontosid. SAPis olev aktuaalne kontoplaan ja muud arvestusobjektid on kättesaadavad SAP aruandest AA002. 7. 2 . T e h i n g u p a r t n eri k o o d ( AFAJ l i s a 2 ) l i s at a k s e k o n to l e n õ u t a v u s e k or r al k ä s i t s i v õ i v õ e t a k s e a ut o m a a t s e l t raamatupidamissüsteemis olevast hanki j ate või klientide re g i s tri s t . 7. 3 . T e g e v u s a l a k o o d ( AFAJ l i s a 3) l i s at a k s e k o n to l e n õ ut a v u s e k or r al , sh SAPis automaatselt a s ut u s e e e l a r v e ü k s u s e ( Fu n d C e n te r ) j ä r g i . 7.4 . Iga a sutus moodustab SAPi s ühe eelarveüksus e . 7.5 . Igale a sutusele määratakse SAPi s üks tuluüksus , mis on seotud a sutuse kulu üksuste ga . Kulu üksused määratakse igale a sutuse administratiivsele üksusele. K u l u üksus s i s e s ta t a k s e k u l u k o n to d e l e, v a k u l u m , m i l l e k or r al s ee t e k i b a u to m a a t s e l t p õ h i v ara k a a r d i l e s i s e s ta t ud k u l u üksuse j ärg i . K ulu üksust kasutatakse ainult tekkepõhis t el kulukontodel. 7. 6 . Eelarve liik ja objekt eelarve täitmise jälgimiseks nõutav k assa- ja tekkepõhine arvestusobjekt, mis määrab eelarve allika ( riigieelarvest , toetustest või omatulust vms ). 7.7 . Eelarve konto (ehk kuluartikkel) on k assa- ja tekkepõhine arvestusobjekt, mis näitab eelarve maja nduslikku sisu ja on automaat selt seotud kontoplaaniga. Eelarve konto m ääratakse SAPi kontoplaanis igale kontole. Tekkepõhiselt on eelarve konto kasutusel enamdetailselt vastavalt valitsemisala otsusele (kuni konto tasandini). E elarve konto e sitatakse ka k assapõhiselt, kuid eelarve kontroll toimub kõrgemal tasemel lähtudes rahandusministri määrusest „Eelarveklassifikaator“ . 7. 8 . A l li k a k o o d ( t egevusvaldkond ) ( AFAJ l i s a 4 ) li s a ta k s e k o n to l e nõutavuse korral k ä s i t s i . 7. 9 . R a h a v o o k o o d ( AFAJ l i s a 5 ) l i s a t a k s e k o n to l e nõutavuse korral k ä s i t s i või on sead i statud SAPis põhivaraga tehtavate tehingute korral lähtudes toimingu koodist . 7. 1 0 . Välist oetus – kasutatakse saadud välis to etuse ning selle kaas- ja omafi n antseerimisel ning välistoetuse arvelt tehtud kulutuste kajastamisel . Iga välistoetuse kohta avatakse toetuse ( g ran t ) kood, mis on k asutusel nii kassa- kui ka tekkepõhise arvestusobjektina. 7.1 1 . Projekt i kood ( WBS- element , p rojekti struktuurelement , PS- element ) – kasutatakse SAPis ainult tekkepõhiselt omavahel seotud kindla tähtaja ja eelarvega tegevuste tähistamiseks – nt saadud kodumaiste projektitoetuste üle arvestuse pidamiseks. Tunnus on kohustuslik materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamise korral. Igale soetatavale varaobjektile luuakse eraldi projekt i kood , vajadusel ka eraldi eelarveliikide lõikes. Projektile on SAPis võimalik sisestada eraldi eelarve. 7.1 2 . Kulukoht ( ressurss ) v õimaldab SAPi s sisestada tekkepõhist eelarvet ja pidada täiendavat tekkepõhist arvestust teatud tegevuste (otsekulud - tähistusega OK, üritus ed - tähistusega UR) või ressurssidega (nt sõiduautod, kinnistud) kaasnevate tulude ja kulude kohta. Kulukohti saab k asut ada ainult tekkepõhiselt tulu- ja kulukontodel. 7.1 3 . Iga koolituse kohta luuakse SAPi s PP O p oolt või RTIP k oolitusmooduli kaudu koolitussündmus ( HR objekt) . Koolitussündmuse numbri abil jõuavad koolitusele tehtud kulutused automaatselt SAP BO koolitusaruannetesse. 7. 1 4 . V a j a d u s e l lisatakse S A P i s kontole m ä ä r a n g lisainformatsiooniga. RTIP lähetuste moodulist lähetuste ekspordil SAP i kantakse lähetuse number automaatselt määrangu väljale. 7. 1 5 . K a n d e l e l i s at a k s e SAP is k ä i b e m a k s u k o o d, m i s j u hi b k ä i b e m a ks u a u to m a a t s et a r v e s tust. 7. 1 6 . K a n d e l e l i s at a k s e SAPi s e t t e m a ks e i n d i k a a tor, millega j u h i ta k s e et t e m a k s ete ar v e l e v õt m i s t t e at u d k i n dl a l e k o n t o l e j a n e n d e h i li s e m a t v ä l j a p a kk u m i s t e tt e m a k s e s u l g e m i s e k s . 7. 1 7 . K a n d e l e l i s at a k s e SAPi s m u i d t u n n u s e i d, k ui n e e d on n õ u t a v a d S A P k a s ut u sj u h e n di a l u s e l . 8. EELARVE JA SELLE TÄITMISE JÄLGIMINE 8.1. Arvestusobjektide süsteemi (eelarveüksused, tulu- ja kulu üksused , eelarve liigid ja objektid , toetused ja muud valitsemisala ja a sutuste juhtimisarvestuseks vajalikud koodid) haldab Kultuuriministeeriumi (edaspidi m inisteerium ) finantsosakond . Keskus organiseerib uute koodide loomise SAPis ja teavitab koodi loomisest m inisteeriumi ja a sutust e-posti teel. 8.2. Eelarve sisestatakse SAP i Rahandusministeeriumi poolt riigieelarves , Vabariigi Valitsuse ja kultuuriministri poolt seatud limiitide jälgimiseks. Kooskõlastatult m inisteeriumi finantsosakonnaga võib a sutus e elarve detailsemalt jaotada . Asutustelt saadud tekkepõhise eelarve ja nende muudatused sisestab SAPi k eskus . 8 . 3 . A s ut u s te j u h i d k i n ni t a v ad v o l i t a tud i s i k u d , k es v a s tu t a v ad e e l ar v e s i h i p ära s e k a s ut a m i s e e e s t n i ng k o n tro ll i v a d j a k i n ni t a v ad a l g d o k u m e n te. Kui a sutust teenindab k eskus , siis saadab a sutus v o l i ta t u d i s i k ute n i m ed k eskusele v i i m a s e n õ u d m i s e l . 8.4 . Eelarve täitmise jälgimiseks kajastab k eskus tehingud SAPi s , lisades konto l aiendid , sh eelarveüksused, eelarve liigid, eelarve kontod, tegevusalad, toetused, projektid ja muud tunnused. Eelarve täitmise ja selle jälgimise eest vastuta vad a sutus ed . Keskuse vastutus on sätestatud toimemudelis . 9 . K ONTODE SALDODE KONTROLLIMINE JA PARANDUSKANDED 9 . 1 . Keskus k o n tro ll i b SAPi s i g a kuu l õ p u s e i s u ga k o n t o d e a n a l ü ü t i l i s te s a l d o de õ i g s u s t. N õ u e t e j a k o h u s tuste k o n to d el s u l e ta k s e ( k lii r i ta k s e ) l a e k u n u d, ü l e k a n tud v õ i tasa a rv e l d a t u d n õ u d e d j a k o h u s tused j o o ks v a l t. Ü l e j ä ä n ud l a ht i s ed a n a l ü üt i li s e d s a l d o d k o n tro l li t a k s e i g a kuu l õ p u s e i s u g a ü l e, et v e e n d u da n e n d e õ i g s u s e s . Aasta lõpu seisuga tehakse inventuur a sutuste lõikes kõigi bilansikontode avatud saldode kohta ja saadetakse inv en tuuri tulemus a sutus t ele teadmiseks. 9 . 2 . Raa m at u p i d a m i s k a n d ei d ei k u s tu t ata e g a te h ta n e i s s e l g i tuste t a e g a v i i d e t eta p a r a n d u s i . SAPi s k a s ut a tak s e p a r a n d a m i s e k s S A P a u t o m a a t s et s tor n e e r i m i s t , m i s a u to m a a t s e l t s e o b e s i a l g s e j a s torne e r i t ud k a n d e . Uu e l e ( p a r a n d a t u d ) k a n d el e s i s e s ta t a k s e s õ n a li n e s e l g i t u s p a r a n d a m i s e k o h ta k o o s p a r a n d a t ud k a n de n u m bri m ä r k i m i s e g a. 9 . 3 . P aran d u s k a n de a l u s d o k u m e n d i k s v õ i b o ll a e s i a l g n e a l u s d o k u m e n t, a s ut u s e e - k i r i p a r a n d a m i s t v a j a v ate a n d m ete k o h ta v õ i k eskuse p o o l t k o o s ta t ud ra a m at u p i d a m i s õ i e n d. 9.4. Saldode ja varade inventuuri üldpõhimõtted ja kord on esitatud käesoleva e eskirja peatükis 17. 10 . ARVELDUSED 10 .1. Ülekanded ja laekumised e-riigikassa vahendusel 10.1.1. Üldjuhul r iigiraamatup i damiskohustuslasel pangakontosid kommertspankades (kontserniväliseid kontosid) ei ole. Arvlemine toimub läbi e-Riigikassa. Pangakontod kommert s pankades on lubatud avada ainult rahandusministri loal , vt ka e eskirja punkt 10.5 . 10 .1 . 2 . E -ri i g i k a ss as a v a t a k s e k o n to d , m ill e k a u du t e e n i n d at a k s e k as r iigiraamatupidamiskohustuslast ( kõiki a sutusi ) te r vi k u n a v õ i t e a t u d a s ut u s t v õ i t e a t u d a s ut us te gru p pi o l e n e v a l t k o n to k a s ut a m i s e j a k o nto l i i k u m i s te j ä l g i m i s e v a j a d u s e s t. 10.1.3 . Maksete tegemiseks on e- R iigikassas avatud üks ühine kulukonto SAPi le üle viidud a sutuste maksete saatmiseks . Eraldi tehakse ülekandeid Kultuuriministeeriumi välisvahendite konto lt ja välisabi riikliku kaasfinantseerimise konto lt . 10.1 . 4 . SAP ile üle viidud a sutuste laekumiste vastuvõtmiseks kasutatakse e-Riigikassas ühist tulukonto t . Eraldi t u l u k o n to a v at a k s e a s ut u s e l e k ui s ee on n õ u t u d E uro o pa L i i du f o n d i d e s t s a a d a v ate t o e tuste j ä l g i m i s e k s j a k a s ut a m i s e k s või see on otstarbekas teatud liiki tulu laekumise jälgimiseks (n t riigilõiv , trahv, tagatised ) v õi k ui k eskusel o leks ü hi s e k o n to k a s ut a m i s e k or r al l a e k u m i s te jaotamine a s ut u s te k a u pa keeruline ja aeganõudev . 10 .1 . 5 . Välis toetuste jaoks eraldi avatud e- R iigikassa kontode (sh välisabi riikliku kaasfinantseerimise vahendite) liikumine kajastatakse k o n to g r u p i s 1 0 05 – välis toetuste kontod . Kultuuriministeeriumi välispanga s avatud konto liikumine kajastatakse kontogrupis 1001 – arvelduskontod pankades . Ülejäänud e - R i i g i k a ss a k o n tod e liikumine k a j a s ta t a k s e SA P i s netofinantseerimisena eelarvest k o n to del 7 0 0 0 00 00 – saadud s i i r d e d eelarvest ( ü l e k a n n e t e l e) j a 7 1 0 0 0 1 00 - antud s ii r d ed eelarvest ( l a e k u m i s te l e). 10 .1 . 6 . Keskus kajastab e- R iigikassa kontode liikumised SAP i s jooksvalt igapäevaselt ning sul g eb kõik avatud kanded hiljemalt järgmise kuu 25 . kuupäevaks . 10 .1. 7 . Ülekannete tegemisel osalevad kaks k eskuse töötajat. Üks ( maksekorralduste k ontrollija ) moodustab SAP i s maksekorraldused automaatselt ja teine ( maksekorralduste saatja ) saadab need SAP ist X-tee liidese kaudu e- R iigikassas se . 10 .1. 8 . Asutuste töötajatel on e- R iigikassa kontodele piiratud juurdepääs. Kasutusõigusi a sutuste töötajatele e-Riigikassa kontode nägemiseks annab m inisteeriumi finantsosakonna finantsnõunik kui e-Riigikassa administraator . Asutuste töötajatele antakse e-Riigikassas õigused piiratult ainult oma a sutuse tulude kontodele. 10.1. 9 . Kui laekumisel ei ole selgelt viidatud laekumise sisule, pöördub k eskus a sutuste poole selgituste saamiseks. 10.1. 1 0 . Selgituseta või a sutustele mittekuuluvad laekumised võetakse SAP is arvele selgitamata laekumistena kontole 203600 10 . Nende edasikandmise või tagasikandmise aluseks võib olla raha maksja või raha saaja sellekohane esildis , a sutuse poolt edastatud menetlus või raamatupidamisõiend. 10.1. 1 1 . Selgitamata laekumised vaadatakse üle hiljemalt iga kuu lõpus. Kui kahe aasta jooksul laekumisest pole midagi selgunud, kantakse laekumine õiendiga tuluks konto grupi 3888 kontol e . Raamatupidamisõiendile märgitakse laekumise kuupäev, summa, muud olemasolevad andmed laekumise kohta, tuluks kandmise põhjendus, õiendi koostaja nimi ja allkiri. 10.1.1 2 . Asutuse e- R iigikassa kontole ekslikult makstud summa ning enammakstud summa (v.a lõivud, tagatised) kuni 1000 eurot võib maksjale tagasi kanda taotluseta, kui on selgelt väljaloetav, et ekslikult kantud summa ei kuulu a sutusele ega teistele a sutustele . 10.1.1 3 . Enammakstud kuni 5-eurose laekumise võib õiendi alusel kanda a sutuse tuluks. Kui maksja soovib enammakstud summat tagasi, siis tehakse tulu vähendamine ning kantakse maksjale summa taotluse alusel tagasi. 10 .2 . S u l ar a h a k a ss a 10 .2 . 1. S u l ar a h a k a ss a l u u a k s e a s ut u s es , k ui s u l araha v a s t u v õt m i s t n õ ut a k s e s e a d u s a n d l u s e ga v õ i alternatiivse d maksevõimalus ed puudu vad . 10.2.2. Sularahakassat omav a sutus koostab sularahakassa eeskirja määrates selles kassa maksimaalse limiidi, e-Riigikassas asuvale pangakontole inkasseerimise korra ning kassa dokumenteerimise, inventeerimise ja turvanõu ded . Kinnita tud sularahaeeskirjad saadetakse ka k eskusele. 10.2.3. Üldjuhul ei tohi sularaha kassa maksimaalne limiit a sutuses olla suurem kui 10 000 eurot . Kui a sutuse sulara ha käibed nädalas ületavad oluliselt antud e eskirja üldise limiidi ja li miidist kinnipidamine eeldaks nädala s korduvaid sularaha inkasseerimisi pangakontole viiakse sularaha panka mitte limiidi 10 000 eurot täitumisel, vaid vähemalt kord nädalas. 10 .2 . 4 . V a s t u v õ e t ud tulud v i i a k s e p a n k a punktis 10.2. 3 . toodud limiidi täitumisel, kuid v ä h e m a l t k o r d k u u s kuu viimasel tööpäeval. Kui a sutus on oma sularahakassa eeskirja s määranud põhjakassad e suurused , siis moodustab pankaviidava summa põhjakassat ü letav summa . A a s ta l õ p us l a e k u n ud s u m m ad viiakse panka 3 1. d etse m br i k s . 10.2. 5 . A s u tuse j u h i k ä s k k i rj a g a või ametijuhendiga m ä ä r at a ks e s u l arah a te h i n g u te e e s t v a s t ut a v i s i k , k es v a s tu t ab s e l l e e e s t e t: k a s s a d o k u m e n t k a j a s tab s u l ar a ha l i i k u m i s t õi g e s t i ; s u l ara h at e h i n g o n k o os k õ l a s s u l ara h a k a ss a e e s k i rj a d e g a j a on se a d u s p ä r a n e ; su l ara h a l i i k u m i s t k a j a s tav t e h i ng r e g i s tre e r i ta k s e k r o n o l o o g i li s es j är j e k or r as k o h e s e l t s e ll e to i m u m i s el s u l ara h at e h i n g u te j a k a ss a j ä ä gi ar v e s ta m i s e k s p e et a v as r e gi s tr i s ( i n f o s ü s te e m i s) ehk kassa päevaraamatus ; s u l ara h a j ä ä k re gi s tr i s on s a m a, m i s t e g eli k j ä ä k s u l araha k a ssas; k e h testa t ud s u l ara h a j ä ä g i l i m ii ti p ä e v a l õ p us ei o l e ü l e t at u d. 10.2. 6 . S u l ar a ha h o i ta k s e s e i f i s . S e i f i v õt m ed j a a v a m is k o o d i d on s u l ara h at e h i n g u i d te g e v a v o li t at u d i s i k u v a l d u s e s , k es ei to h i n e i d a n da k o l m a n d a te i s i k ute v a l d u ss e v õ i j ät t a j är e l v a l v eta k o h ta, k u s t n a d v õ i k s s at t u d a k o l m a n d a te i s i k ute v a l d u s e ss e. V o li t a t ud i s i k k o h u s tub v i i v i ta m at ul t t e at a m a a s ut u s e j u hi l e v õ t m ete v õi a v a m is k o o d i de s at t u m i s e s t k o l m a n d a te i s i k ute v a l d u s e ss e j a h ü v i ta m a p u u d u v a s u m m a, k ui s ee on tek k i n u d v õt m ete v õ i a v a m i s k o o d i d e s at t u m i s e s t k o l m a n d a te i s i k ute v a l d u s e ss e te m a sü ül . 10.2.6. Sularaha vastuvõtmisel vormistatakse sissetulekuorder ja väljaandmisel väljaminekuorder . Orderile märgitakse asutuse nimi, asutuse registreerimisnumber, orderi järjekorranumber, tehingu kuupäev, tehingu sisu ja summa . 10. 2.7 . Üldjuhul a sutused sularahakassast väljamakseid ei teosta. 10.2. 8 . Sularaha viib panka a sutuse juhi poolt selleks volitatud isik või vastavalt lepingule inkassatsiooni teostav firma. Panka viidud sularaha kohta lisatakse sularaha väljaminekuorderile sularaha panka sissemakse kviitung. 10.2. 9 . S u l ar a ha j ä ä k i v õ r d l e b v o l i t a tud i s i k i ga p ä e v a l õ p u l kassa päevaraamatuga (registriga) . K a ss a p i d a j a trü k i b i g a p ä e v a k o h ta, m ill al k a ss as to i m u s l i i k u m i s i , kassa päevaraamatu ( k o o s l i i k u m i s te j a s u l ar a ha s a l do g a ) v ä l j a n i ng t e eb s e ll e l e m ä r k e k o n tro ll i t e o s ta m i s e k o h ta k o o s k u u p ä e v a j a a l l k i rj a m ä r k i m i s e g a. 10.2.1 0 . Kui sularaha käibed on väga väikesed, trükitakse kassa päevaraamat paberkandjal välja vähemalt 31.detsembri seisuga ja muul ajal vastavalt vajadusele. Päevaraamatu kontrollib ja kinnitab allkirjaga a sutuse finantstöötaja . Kassa sissetuleku- või väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha parandusi. 10.2 .11 . S A Ps k a j a s ta t a k s e su l ar a h a k a ss a l i i k u m i s ed kuu k o o n d k a n n e te n a i g a k uu l õ pu k u u p ä e v a g a , va juhul kui kanded imporditakse igapäevaselt SAPi kassasüsteemist liidese abil. 10 .3 . De e b e t - j a k r e d ii t k a a r d i d 10 .3 . 1. A s ut u s ed otsu s t a v ad v a j a d u s e l d e e b e t - j a k r e dii t k a a r t i de v ä l j a a n d m i s e o m a tö ö ta j a t e l e a s ut u s e ü l e s a n n e te g a s e ot u d k u l u t u s te e e s t tas u m i s e k s m ä ä r at u d li m ii d i p ii r es n i ng v a s t ut a v ad k a a r t i de t a g a s ta m i s e e e s t t ö ö ta j a t e t ö ö l t l a h k u m i s e l . Riigikassa kontsernikonto koosseisus oleva arvelduskontoga seotud deebet- või krediitkaartide saamiseks esitavad a sutused nõuetekohase taotluse koos dokumentide koopiatega Kultuuriministeeriumile , kes edastab a sutuste taotlused ettenähtud vormil R ahandusministeeriumile . 10.3.2. Kaart väljastatakse kaardivaldajale , kes vastutab selle säilimise ja sihipärase kasutamise eest. Kaarti võib kasutada ainult teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajalike tehingute tegemiseks. Kaardivaldaja on kohustatud hüvitama kaardi mittesihipärase kasutamisega vm viisil riigile tekitatud kahju. Kui kaardivaldaja teenistus- või töösuhe lõpeb, on ta kohustatud koheselt tagastama kaardi a sutusele. Asutus informeerib koheselt Kultuuriministeeriumi kaardi sulgemise vajadusest. 10 .3 . 3 . D e e b e t - j a k r e di i t k a a r te k a s ut a ta k s e v ä li sl ä h e t u s es v õ i s i s e r ii k li k u l t s el j u h u l , k ui k u l u t u s e e e s t p u u d u b v õ i m a l us t a s u da t a v a p ä r a s e ü l e k a n de t e el e -ri i g i k a ss a k a u d u . 10 .3 . 4 Põhjendatud vajadusel võib d eebetkaarte kasutada ka avansi väljavõtmiseks või sularaha väljavõtuks kassasse . 10 .3 . 5 . Kultuuriministeeriumi k ultuuriesindajad esitavad pangakaardiga tehtud kulutuste kohta selgitused koos kuludokumentidega m inisteeriumi finantsosakonnale elektroonselt. 10 .3 . 6 . Keskus k a j a s tab panga k a a r t i d e ga t o i m u n ud te h i n g u i d kuludes ja kohustuste kontol 20329000 aruandvate isikute (kaardiomanike) lõikes , võttes aluseks a sutuse poolt k eskusele e dastatud aruanded . Aruandele lisatakse kulu tõendavad dokumendid (kulu tšekid ). Dokumentide koostamine, kinnitamine ja esitamine toimub vastavalt t oimemudelile . 10 .3 . 7 . Kuludokumendi puudumisel jäävad kulud kajastamisele konto 103690 00 “Muud nõuded” deebetis kuni kuludokumendi esitamiseni või ühe kuu möödumiseni nõude arvelevõtmisest . Kuludokumendi mitteesitamisel teeb a sutuse juht otsuse, kuidas puuduva alusdokumendita aruandva isiku tehtud kulutuse puhul toimida. 10 . 4 . Kontsernivälised kontod 10 . 4 .1 Kultuuriministeeriumil on iseseisev pangakonto Fortis Banque’s Brüsselis, mida kasutab Brüsseli kultuuriesindaja . Brüsseli kultuuriesindaja pangakontole kantakse majanduskulude eelarvest tema kohapealseks tegevuseks vajalik majandusavanss . Teistel a sutustel iseseisvaid kontsernikonto väliseid pangakontosid kommertspankades ei ole. 10. 4 .2. Krediidi- või finantseerimisasutustes i seseisva pangakonto omamiseks antakse iga-aastaselt eraldi luba riigieelarve seaduse § 64 lõike 2 alusel kassalise teenindamise valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. Luba kontsernikontode väliste pangakontode kohta kommertspankades antakse üheks aastaks . Uue t aotluse a rvelduskonto kasutamise tähtaja pikendamise kohta järgnevaks aastaks esitab Rahandusministeeriumile m inisteerium tähtaja lõppemise eelarveaasta 15. novembril. 1 1 . TULUDE JA NÕUETE ARVESTUS 1 1 . 1 . S ii r d ed 11.1. 1 . Riigiraamatupidamiskohustuslaste vahelist ( sh a sutuste omavahelist ) varade üleandmist kajastatakse mitterahalise siirdena kontol 70001000 – saadud mitterahalised siirded ja kontol 71001000 - antud mitterahalised siirded. Vara või kohustus antakse üle koos lähtudes bilansi lisest (jääk)väärtusest . Vastuvõtja peab võtma arvele samasugused saldod samadel bilansikontod el , mis olid enne üleandmist arvel üleandja bilansis . 11.1. 2 . Asutuste tekkepõhiste siirete kanded tulemi üleandmiseks Rahandusministeeriumile tehakse tulemiaruande baasil tuluüksuste lõikes. 1 1 . 2 . Saadud ja antud t oe t u s ed 11.2.1. Toetuste liigid ja kajastamise üldpõhimõtted on sätestatud AFAJ § 24 ja 25. Toetuste kajastamist reguleerib ka “ Juhend toetuste kajastamiseks kasumi teenimise eesmärki mitteomavatele üksustele ” . J uhend on kättesaadav Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel www.rtk.ee. 1 1 . 2 . 2 . Projektit o e tuse s a a m i s e l a v a b k eskus a sutusele vajadusel toetuse ja /või era l d i pro j e k ti k o o d i (d ) ( WBS element , p rojekti struktuurelement , PS- element ) . 11. 2 . 3 . Välistoetuse saamisel avatakse a sutusele välis toetuse kood (g rant) . S a m a k o o di k a s ut a k s e v a s ta v a l e t o e t u s e l e k a a s f i n a ntse e r i m i s e s a a m i s e j a k a s ut a m i s e n i ng o m a f i n a n t s e e r i m i s e k or r as te h tud k u l ut u s t e puhul . 1 1 . 2 . 4 . O s a li s e l t v õi t ä i e l i k u l t to e t u s e v õi s e l l e l e li s a tud k a as f i n a ntse e r i m i s e ar v e l t finantseeritud kulutustega paralleelselt te h a k s e kohe ka to e tuse s a a m i s e tu l u k a n d e d l e pi n g u g a e t te n ä h tud pr o p o r t si o o n i d e a l u s e l . A s u tused t a g a v ad s e l l e k s v a j a li k u i n f or m ats i o o ni k u l ut u s t e a l u s d o k u m e n t i de (nt o s tu a r v e t e) k o n tro lli m i s el j a k i n n i ta m i s e l . 11 . 2. 5 . Tegevuskulude katteks antud sihtfinantseerimine (tegevustoetus) kajastatakse toetuse ülekandmisel koheselt kuluna. 1 1 . 2. 6 . Projekti sihtfinantseerimine (projektitoetus), mis on väiksem kui põhivara kapitaliseerimise alampiir , kantakse raamatupidamisarvestuse lihtsustamise eesmärgil koheselt kuluks. Üle kapitaliseerimise alampiiri olevad sihtfinantseerimise ülekanded kajastatakse esmalt ettemakstud toetusena kontogrupis 1038. 1 1 . 2 . 7 . Ettemakstud toetused kantakse kuludesse sel hetkel, kui toetuse kasutamise aruanne on aktsepteeritud. Enne aruande esitamist aktsepteeritakse toetuse kuludes se kandmise alusena ka vastaspoole esitatud teatist/õiendit toetuse kasutamise kohta. Teatise/õiendi võib esitada nii posti kui ka e-posti teel. 11.2.7.1. Asutus hindab iga aasta lõpu seisuga või seisuga kuni kaks kuud enne aasta lõppu toetuste ettemakseid , mille kohta toetuse kasutamise aruanne ei ole õigeks ajaks laekunud või aruande esitamise tähtaeg ei ole saabunud . Kui a sutus hindab , et toetus on tõenäoliselt täielikult ära kasutatud , kuid aruanne on esitamata , koostab ta selliste ettemaksete kohta k eskusele akti , mille alusel k eskus kannab vastavad toetused kuluks . Asutus tugineb hinnangu andmisel ettemakse tegemise kuupäevale ja toetuse eesmärgile . Näiteks , kui üritus , mille tarbeks toetust anti, on ajaliselt toimunud või kui ettemakse tehti mitu aastat tagasi , on tõenäoline , et raha on ära kasutatud . k eskusele esitatav akt kinnitatakse a sutuse juhi või juhi poolt määratud isiku poolt . 11.2.7.2. Asutus jätkab arvestuse pidamist ja aruannete nõudmist selliste toetuste kohta , mis on akti alusel kuluks kantud , kuid mille kohta aruanne on saamata , kuni aruande laekumiseni või raha tagasisaamiseni . Raha laekumisel saadab a sutus k eskusele info kulu vähendamiseks . 1 1 . 3 . R i i g il õ i v ud 11. 3 .1. Asutus kontrollib enne riigilõivudega maksustatud toimingute tegemist, kas riigilõiv on laekunud. S A P i s k a j a s t a tak s e r i i g i l õ i v e k a ss a p õ hi s e l t tuluna igakuiste lt k o o n d k a n n e te n a e-riigikassa väljavõtte alusel. 11. 3 .2. Valesti laekunud või enammakstud riigilõivu tagastamiseks maksjale esitab a sutus k eskusele avalduse. 1 1 . 4 . T r a h v i d 11. 4 .1 Kultuuriministeeriumi valitsemisalas kogub trahv e ja sunniraha Muinsuskaitseamet lähtudes muinsuskaitseseadusest . Trahvide ja sunniraha määramise aluseks olevad ettekirjutused kantakse kultuurimälestiste registrisse. Trahvide ja sunniraha üle peetakse arvestust a sutuses. S A P i s k a j a s t a tak s e trahv e k a ss a p õ hi s e l t tuluna trahvi laekumisel . 1 1 . 5 . Hoonestusõiguse seadmise tasu 11. 5 .1. Kultuuriministeerium kogub tulu hoonestusõiguse seadmisest. Tasusid hoonestusõiguse seadmise eest kajastatakse kontol 323700 00 “Hoonestusõiguse seadmise tasu”. Jooksva kalendriaasta h oonestusõiguse seadmise tasu kajastatakse tulu de s samal aastal arve koostamise kuus. 1 1 . 6 . Autoriõiguse tasud 1 1 . 6 .1. Vastavalt autoriõiguste seadusele teostab Kultuuriministeerium riigile pärimise teel üle läinud autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi, sealhulgas autoritasude kogumist. Autoriõiguste kasutajaga sõlmitakse litsentsileping. Litsentsilepingu alusel koostab ja esitab k eskus arve . Kultuuriministeerium kajastab autoriõigustega kaasnevate õiguste teostamisest saadud tulu tuluna majandustegevusest . Saadud tulu kasutab Kultuuriministeerium stipendiumite maksmiseks. 1 1 . 7 . Nõuete laekumise jälgimine 1 1 . 7 . 1. N õ u e t e t ä ht a e g s et l a e k u m i s t j ä l g i b a sutus koostöös k eskusega l ä h t u d es t o i m e m u d e li st. 1 1 . 7 . 2. Asutus jälgib nõuete laekumist. Vajadusel te avi t a b k eskuse tööt aja maksetähtaja ületanud nõudest a sutust , kes võtab võlgnik u ga ise ühendust. a s u tus v õt a b t a s u m ata n õ u e te i n f ot te a d m i s e k s o s t j a l e j ärg m i s te te e n u s te o s ut a m i s el j a üldjuhul k e el d u b t e e n u s t o s ut a m a s t, k ui o s t j al on m a k s m ata ar v e i d. Keskus saadab juhul, kui nõue ei laekunud maksetähtajaks, hiljemalt 30 päeva pärast maksetähtaega või järgmise arvega, kui see väljastatakse enne eelmise arve maksetähtajast 30 päeva möödumist, maksjale meeldetuletuskirja , kui a sutusega on nende saatmine kokku lepitud . Vastasel juhul saadab meeldetuletuskirju a sutus ise. 1 1 . 7 . 3. Kui k eskus saadab meeldetuletuskirju, siis saadab ta juhul, kui k li e n t e i o l e p e a l e e s i m e s e m e el d e tu l et u s k i rj a s a a tm i s t n õ u e t tas u n u d, te i s e m e el d et u l et u s k i rj a 60 p ä e v a p e a l e m a k s et ä ht a e g a. T e i s e m e el d et u l e t u sk i rj a k a a s at a k s e k õ i k m e el d e tu l et u s k i rj a sa a t m is e k u u p ä e v a k s k o g u n e n ud n õ u d e d. 1 1 . 7 . 4 . M e e l d e tu l et u s k i r j a ei s a a d e t a, k ui n õ u d e s u m m a on a l l a 5 e u r o , k u n a n õ u de s i ss e n õ u d m i s t l o e t a k s e sel j u h ul m a j a n d us li k u l t e b a o t s tar b e k a k s . 1 1 . 7 . 5 . M e e l d et u l e t u s k i rj al ar v e s ta t a k s e vii v i s t, k ui vi ivi s o l i l e p i n g u s et t e n ä h t u d. V i i v i s e n õ u et ei v õ e ta b i l a n s i s a r v e l e, k u i v õrd s e da l o e ta k s e j u b a te kk i m i s e h e t k el s a m uti e b a t õ e n ä o l is e l t l a e k u v a k s . 1 1 . 8 . N õ u e t e h i n d a m i ne e b a t õ e n ä o l i s e l t l a e k u v a k s 1 1 . 8 . 1 . Nõ u ete l a e k u m is e tõ e n ä o s u s t h i n n a ta k s e v ä h e m a l t i ga k v art a l i l õ p u s e i s u ga i n di vi d u a a l s e l t . Nõuete allahindlus toimub vastavalt e eskirjas ja t oimemudelis sätestatule. 1 1 . 8 . 2 . A sj a o l u d , m il l e a l u s el h i n n at a k s e n õ u e te l a e k u m i n e e b a tõ e n ä o li s eks , o n : k ui v õ l g n i k u l e on sa a detud k ordu v a l t m e el d et ul et u s k i rj u j a n e i l e e i o l e v a s t at u d; k ui v õ l g n i k u l e on s a a detud m e el d e t u l e t u s k i r j u n i n g v a at a m ata k ordu v at el e m e el d e tu l et u s t e l e ei o l e võ l g ni k n õ u e t t a s u n u d; k ui v õ l a u s a l d a j a on e s i ta n u d o s t j a või a s ut u s e va s tu h a g i a v a l d u s e; k ui ost j a l e o n v ä l j a k u ul u ta t ud p a n k r ot v õ i l i k vi d e eri m i n e . 11. 8 .3. Kui nõuete laekumise tõenäosust ei ole võimalik või otstarbekas individuaalselt hinnata, kasutatakse ligikaudset meetodit, mille korral hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud: 90-180 päeva võrra, alla 50% ulatuses; üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses. 11. 8 . 4 . K ui e b a t õ e n ä o l i s e k s tu n n i s ta t ud j a k u l u d e ss e k a n tud n õ ue l a e k u b , k a j a s ta t a k s e s ee l a e k u m i s e k u u l e b a tõ e n ä o l is e l t l a e k u v a k s ar v a m i s e s t t e k k i n u d k u l u v ä h e n d u s e n a . 1 1 . 9 . N õ u e t e h i n d a m i ne l o ot u s et u k s 1 1 . 9 . 1 . L o o tus e tu t e k s n õ u e t e k s l o e ta k s e e b at õ e n ä o li s e l t l a e k u v at e k s tu n n i s ta t ud ar v e d , k ui p u u d u v ad i g a s u g u s e d võ i m a l u s e d n õ u d e t a g a s i n õ u d m i s e ks , s h: a s ut u s e l e i o l e v õ i m a li k o m a n õ u d e õ i g u s t k a i t s ta v õ l g n i k u p a n k r oti v õ i li k vi d e e r i m i s e k or r a l ; v õ l g n i k k u e i l e i t a ; s u n dt ä i t m i s e l e sa a t a e i o l e v õ i m a li k v õi s u n dt ä i t m i ne ei a n n a t u l e m u s i ; v õ l a s i ss e n õ u d m i s e k s ei s aa v õi ei o l e m a j a n d u s li k u l t k a s u li k m e e t m e i d ra k e n d a d a . 1 1 . 9 . 2 . Keskus s a a d a b v ä h e m a l t ü k s k o r d a a s tas a s ut u s e l e ettepaneku nõuete lootusetuks kandmise kohta. A s u tus kinnitab nõuete lootusetuks kandmise ettepaneku lähtudes t oimemudelist ja saadab kinnitatud ettepaneku k eskusele . 1 1 . 9 . 3 . E b a t õ e n ä o li s e n õ u d e l o o tus e tu k s tu n n i s ta m i s el k a n n a b k eskus n õ u d e j a s e ll e a l l a h i n d l u s e k o n tr a k o n tol b i l a n s i s t v ä l j a. 1 1 . 9 . 4 . L o ot u s e t u n õ u d e l a e k u m i s e k o r r al v õ e ta k s e s ee ar v e l e t u l u n a. 1 2 . K ULUDE JA KOHUSTUSTE ARVESTUS 1 2 .1. E t t e m a ks tud t u l e v a s t e p er i o o d i d e ku l ud 1 2 .1 . 1. Ü l d j u h ul et t e m a ks e i d e i t e h ta. E tt e m a k s et k a s u ta t a k s e, k ui s e d a e i o l e v õ i m a l i k v ä l t i d a. Esitatud, kuid maksmata ettemaksuarvet ei kajastata raamatupidamises. Raamatupidamises kajastatakse ettemaks tasumise hetkel. 1 2 .1 . 2. E tt e m a ks tud tu l e v a s te p e ri o o d i d e k u l ud k a n t a ks e ar v e e e s t tasu m i s e k u us k o h e k u l u k s j u h u l , k ui ar v e su m m a i l m a k ä i b e m a ks uta on v ä i k s e m k ui põhivara kapitaliseerimise alampiir. 1 2 .1 . 3 . P õ h i v ara s o e ta m i s e g a k a a s n e v k ä i b e m a k s u et t e m a k s k a j a s ta t a k s e et t e m a k s u te g e m is e k u u p ä e v a l k o n to l e 6 0 1 0 02 - k ä i b e m a k s p õ h i v ara s o et us e l t või võetakse arvele sisendkäibemaksu kontol 103701 . 1 2 .1 . 4 . T e e n u s te j a k a u p a de (v a p õ h i v ara) s o et a m i s e g a k a a s n e v k ä i b e m a k s u et t e m a k s k a j a s ta t a k s e et t e m a k s u t e g e m i s e kuupäeval perioodi kuluna kontol 601000 või võetakse arvele sisendkäibemaksu kontol 103701 . 1 2 .1 . 5 . E t t e m a k s ete k o n to d el te eb k eskus igakuiselt ü l e v a a t us e s u l g e m ata e t t e m a k s ete k o hta ( SA P a v a t ud k i rj e d ) . 1 2 .1 . 6 . P i k e m at a e ga s u l g e m ata et t e m a ks ete k o r r al, m ill e p u h u l k eskuse le ei o l e t e a d a p õ h j u s , t e h a k s e j äre l e p ä r i m i ne a s ut u s e l e . 1 2 .2. Tegevu sk u l ud 1 2 .2 . 1. K u l ud k a j a s ta t a k s e üldjuhul s e ll e a s ut u s e ( s egmendi ) koodiga , k e ll e t e g e v u s e k s k u l u k a s ut a t i . 1 2 .2 . 2. Õ p p e l a e n u de h ü vi ta m i s e s t t e k k iv at er i s o o d us tuste k u l u ( k o o s m a k s u k u l u g a ) k a j a s ta t a ks e m inisteeriumi kuluna ega jaotata teistele a sutustele. 1 2 .2 . 3. K u i a s ut u s m a ks ab m i t m e a s ut u s e t e g e v u s k u l u d e e e s t, s ii s k a j a s ta t a k s e k u l ud s e l l e a s u t u s e kuludes , kes vastavad kulu d finantseeris. 1 2 .3. Töö t a s ud 1 2 .3 . 1. T ö ö tasu ar v u ta t a k s e i ga k uu k o h ta j a k a n tak s e tö ö ta j ate p a n g a k o n to d e l e ar v e s tus k uu v i i m a s el tö ö p ä e v al ( p a l g a p ä e v a l ) kui a sutuse sisekorrareeglites ei ole sätestatud teisiti . 1 2 .3 . 2 . T ö ö tas u de v ä l j a m a k s m i s e a l u s e k s on p a l g a l e ht , mis saadetakse peale arvestuse teostamist a sutusele infoks. 12.3 .3 . T ö ö ta j at e l e v ä l j a s t at a k s e SA P i s t tööt a j a e- p o s t i a a dre ssi l v ä lj a v õte (palgateatis) a r v e s ta t ud j a k i n ni p e e tud s u m m a d e j a p a n k a ül e k a n d m i s e l e sa a d et u d su m m a k o h ta. 1 2 .3 . 4 . P u h k u s et a s u j a s e l l e l t a r v e s ta t ud m a ks ud k a n ta k s e selle kuu kulusse, millise kuu arvestuses need kajastati. 1 2 .3. 5 . Puhkuse eest arvestatakse tasu vastavalt Vabariigi Valitsuse määruses sätestatule. 1 2 .3. 6 . Puhkuste avaldus esitatakse RTIP puhkuste moodulis . Avalduses märgib töötaja lisaks , kas ta soovib puhkusetasu maksmist eelviimasel tööpäeval enne puhkusele jäämist või koos palgaga palgapäeval. Info väljamakse kohta jõuab SAPi RTIP puhkuste moodulist automaatselt. RTIP puhkuste mooduli kaudu varem esitatud soov i puhkusetasu välja maksmise päeva kohta on vajadusel võimalik töötaja kirjaliku avalduse alusel muuta. 1 2 .3 . 7 . K a s ut a m ata p u h k u s e p ä e v a d e j a v ä l j a m a k s m ata p u h k u s et a s u d e k o h u s t u s t h i n n a t a k s e ü m b e r ü k s k o r d a a s tas a a s ta a r u a n d e l õ pu s e i s u g a lähtudes t oimemudelist. P uh k u s et a s u j a s e ll e g a s e o t ud m a k s u k o h u s tuse k or r i g e eri m i ne k a j a s ta t a k s e k o n t o l 2 0 2 0 1 0 – p u h k u s et a s u d e k o h u s tus n i ng t ö ö j õ u k u l u d e k o n to d e l . V ä l j a m a k s m ata p u h k u s et a s u d e k o h u s tuse a r v e s tuse a l u s e k s on S A P i aru an ne et t e s a a d u d v õ i s a a m ata p u h k u s e p ä e v a d e k o h ta. 1 2 .4. E r i s o o d u s t u s ed 1 2 .4 . 1. E r i s o o d u s t u s e k u l u j a s e ll e l t ar v e s ta t ud m a k s ud k a j a s ta t a ks e s a m as p e r i o o d i s . 1 2 .4 . 2 . E r i s o o d u s tuse a l u s d o k u m e n d i l k a j a s ta t ud k ä i b e m a k s k u ul ub s a m uti m a k s u s t a m is e l e k ui eriso o d u s tus. K ui ar v e e s i ta j a on a v a li k u s e k tori ü k s u s , k a j a s ta t a k s e k ä i b e m a k s u o s a T P k o o d i g a 8 0 0 6 9 9 . 12.4.3. Erisoodustustelt maksude arvestamise ja kande koostamise aluseks on raamatupidamisõiend . Keskus kasutab õiendi koostamiseks SAP BO aruannet. 1 2 .5. A rv e l d u s ed aru a n d v a t e i s i k u t e g a 12.5.1 Asutuse juht kinnitab töötajate nimekirja, kellel on õigus saada majandusavanssi või kui avansisaajaid ei ole eelnevalt kinnitatud, kinnitab a sutuse juht igakordse avansitaotluse. Avanss kantakse üldjuhul töötaja pangakontole. Majandusavansside maksmise üle peetakse aruandvate isikute lõikes analüütilist arvestust. 12.5.2. Avansi kasutamise kohta esitab aruandev isik aruande. Avansi kasutamise aruanne kontrollitakse ja esitatakse k eskusele vastavalt t oimemudelis sätestatule. Isikutele, kellel on võlgnevus või kes ei ole eelmist avansi kasutamise aruannet esitanud, ei ole üldjuhul lubatud uut avanssi üle kanda. 12.5. 3 . Kultuuriministeeriumi kultuuriesindajad esitavad aruande koos kuludokumentide koopiatega elektroonselt m inisteeriumi finantsosakonnale hiljemalt aruandeperioodile (kuule) järgneva kuu 10-ndaks kuupäevaks. 12.5. 4 . Lähetuskulude avanssi makstakse töötajatele lähetuskäskkirja või -korralduse alusel, millel on näidatud sõidu eesmärk, täpne sihtkoht, kuhu sõidetakse, lähetuse aeg, erinevate finantseerimise allikate puhul vastav allikas ja eeldatavad kulud. Käskkirja kinnitab a sutuse juht või a sutuse juhi poolt selleks volita tu d isik. Asutuste direktorite ja ministeeriumi l ähetused kinnitab kantsler. Lähetuskorraldus ed ja kuluaruan ded menetletakse vastavalt t oimemudelis sätestatule. 1 2 .5 . 5 . A r u a n d v a t e l e i s i k ut el e t e ht u d e t te m a k s ed k a j a s ta t a k s e k o n tol 1 0 3 9 20 00 – m a j a n d u s k u l u d e et t e m a k s ed t ö öt a j a t e l e j a võ l a d k o n tol 2 0 2 0 5 0 00 - v õ l a d m a j a n d u s k u l u d e e e s t. 1 2 .5 . 6 . T ö ö ta j at e l e, k e ll e l on l ä h e tusa r u a n ne e s i t a m ata v õ i tek k i n u d v õ l g n e v u s , väljastatakse uus lähetuse ettemaks a sutuse juhi loal. 1 2 .5 . 7 . L ä h e tusa r u a n d e l e lis at a k s e k u l u s i d tõ e n d a v ad d o k u m e n d i d. K u l u d o k u m e n d i d o n ar v e d, t š e k i d, k vii tu n g i d , p il e t i d , p a r d a k a a r d i d j m s d o k u m e n d i d. 1 2 .5 . 8 . I s i k li k u s õ i d u a u to t e e ni s tu s - , tö ö - j a a m et i s õ i t u d e k s k a s ut a m i s e k u l ud h ü v i ta t a k s e a s ut u s e j u h i p o o l t s ät e s t at u d k or r a s . 1 2 .5 . 9 . A s u tuse j u h i k ä s k k i r j a g a v õ i b k e h tes t a d a t e l e f o ni d e j a m o biil t e l e f o n i d e te e n u s e k a s ut u s li m ii d i d. T ö ö ta j a h ü v i t ab i s i k li k ud k õ n e d v a s t a v a l t a s ut u s es k e h testa t u d k or r a l e. 1 2 .5. 1 0 . Muid tööülesannete täitmisega seotud kulusid kompenseeritakse v a s t a v a l t a s ut u s es k e h testa t u d k or r a l e. Töötaja esitab selleks avalduse, lisades kuludokumendi (d) . 12.5.11. Tervise edendamisega seotud kulusid hüvitatakse töötajale vastavalt a sutuses kehtestatud korrale. Asutus seab sisse limiitide arvestamise süsteemi, et tagada õige maksuarvestus ja õige info INF14le. 1 2 .6. K o h u s tus e d 1 2 .6 . 1 . Kohustuste kajastamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustused kajastatakse aruandeperioodi bilansis. 12.6. 2. K u i ar u a n d e k o o s ta m i s e a j a k s p u u d u b a r v e, k a j a s ta t a k s e s ee b il an s i s v i i t v õ l a n a kontol 20329000 . K ui s u m m a ei o l e t ä p s e l t t ea d a , v õ e ta k s e vi i t v õ l g n e v us ar v e l e l i g il ä h e d a s e l t , k a s ut a d e s e e l n e v a p e r i o o d i t e g e li kk u k u l u v õ i l e p i n g us et t e n ä h t ud s u m m at. 1 2 .7. E r a l d i s ed 1 2 .7 . 1. P e n si o n i er a l d i s te a r v e s tus t k a j a s ta t a k s e Kultuuriministeeriumis ja Muinsuskaitseametis. 1 2 .7 . 2. Al g a n d m ed ar v e s t u s e pi d a m i s e k s s a a d a k s e PPOlt . PPO kajastab pensionieraldiste arvutuste tabelis info töötajate vanuse, soo, staaži, sünniaasta ja voolavuse kohta SAP BO aruannete alusel, salvestab väljavõtte infosüsteemist osakonna ühiskettale ning edastab tabeli k eskusele . 12.7.3. Pensionieraldiste arvestamiseks hinnatakse eraldi järgmisi gruppe: a) aruandeperioodi lõpuks pensionile jäänud töötajad; b) aruandeperioodi lõpuks pensioni saamise õiguse osaliselt või täielikult välja teeninud endised töötajad, kes pole veel pensionile jäänud, kui suudetakse hinnata, et nad tõenäoliselt ei jätka sama liiki pensionistaaži väljatöötamist mõnes muus riigiasutuses, kuid tõenäoliselt saavad tulevikus vastavat liiki pensioni; vastasel juhul nende osas arvestust ei peeta, kui usaldusväärset hinnangut ei ole võimalik anda; c) aruandeperioodi lõpu seisuga teenistuses olevad töötajad, kellel on pensioni teenimise periood pooleli või lõppenud, kuid kes pole veel pensionile jäänud. 1 2 .8. Laenu maksete tagamise kohustused 1 2 .8.1. Ministeerium finantseeri b ministeeriumi valitsemisel olevate sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt võetud laenude tagasimaksmist. Võetud laenu tagasimaksmise finantseerimise kohu s tust kajastatakse lühiajalise kohustusena (periood kuni 1 aasta) kontol 203550 00 ja pikaajalise kohustusena (üle 1 aasta) kontol 253550 10 . 1 2 .8.2. Vähemalt kord kvartalis esitavad sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud i nfo võetud laenude ja laenu arvelt tehtud kulude kohta. Saadud teatise alusel teeb k eskus kande kohustuste vähenemise kohta . 1 3 . VARUDE ARVESTUS 1 3 .1. V ar u de ü l e r a a m at u p i d a m i s ar v e s tust SAPis ei p e e t a. M i t m e s u g u s ed i ga p ä e v a s e töö tarbe k s s o e ta t u d v arud, s h k o n t o r i tarb e d, t ö öri i d e d j a k li e nt i d e v aru s tus, tr a n s p o r d i v a h e n d i te v aruo s a d , r e m o n d i - j a h o o l d u s e m at e rj a li d k a j a s ta t a k s e so e ta m is e k u u p ä e v al t e g e v u s k u l u d e s . 1 3 .2 . Kui a sutused peavad vajalikuks hoiukohtades olevate varude koguselist ja rahalist arvestamist, kasutavad nad selleks a sutuse põhitegevuse infosüsteem e või E xcelit. 14. PÕHIVARADE ARVESTUS 1 4 .1. Üldpõhimõtted 14.1.1. Põhivarade ar v e s t us to i m ub v a s t a v a l t Kultuuriministeeriumi valitsemisel oleva riigivara üleandmise, kasutamiseks andmise, võõrandamise ning kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korrale. 14.1.2. Põhivara kajastatakse selle a sutuse bilansis, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kasutab vara oma majandustegevuses) ja kannab põhilisi vara kasutamisega seotud riske. Vara kasutamisel mitme a sutuse poolt otsustatakse iga vara puhul eraldi, kelle bilansi s vara kajastatakse . Asutuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. Selliste varade olemasolu kajastatakse bilansivälistel kontodel. 14.1. 3 . Põhi v ara arvestust peetakse SAPi s ja RTIP varade moodulis . 14.1. 4 . SAPi s kajastab põhivaraga seotud tehingud k eskus ning RTIP varade moodulis a sutus. 14.1.5. Põhivara kapitaliseeritakse lähtudes RPSs , RTJs ja AFAJ s sätestatud reeglitest. 1 4 .2 . P õ h i v ara ar v e l e v õt m i ne 1 4 .2 . 1. P õ h i v ar a d grup e er i ta k s e k l a ss i d e ss e lähtudes SAPi s ja RTIP varade moodulis olevatest riigi ühtsetest põhivara klassidest. P õ h i v ara k l a s s m ä ä r a b , m illi s te l e k o n t o d e l e t e h a k s e p õ h i v ar a ga s e o t ud k a n d e d . I g a l e k l a ss il e on m ä ä r at u d k a s u li k e l u i g a , m i da on v õ i m a l i k v ara k a a r di l o o m i s el m u u ta. 14.2.2 . Iga uue põhivara soet ami sel avatakse uus projekti struktuurelemendi kood ( WBS- element) , mille kaudu kantakse vara soet ami sel tehtud kulutused varakaardile. Vara soetus kajastatakse esmalt vastavat varaklassi tähistava kontogrupi kontol algusega 5529 . K ontole lisatakse kandes projekti struktuurelemendi kood. 14.2.3. Iga kuu lõpus viiakse vara soetusmaksumused kontogrupi st 5529 üle põhivara kontodele algusega 15 koos põhivara soetuseks tehtud kulutuste varakaartidele kandmisega. 14.2. 2 . Põhivara kohta SAPi sisestatud põhiandmed kanduvad automaatselt RTIP varade moodulisse . 1 4 . 2 . 3 . P õ h iv arade r e g i s tr e eri m i s e m u u d e s r e gi s tr i tes ( k i n ni sv ara r e g i s ter, h o o n ere g i s ter, a ut o r e g i s ter j m ) k or r a l d a b a sutuse v ar a de a r v e s t u s e e e s t v a s tu t av i s i k , kes v a s tu t ab k a v a j a li k e m u u d a tuste te g e m i s te e e s t n e n d es re g i s tr i tes. 1 4 . 2 . 4 . L õ p et a m ata e h i t u s tö i d k a j a s ta t a k s e p o o l e l i o l e v a p õ h i v a r a k l a ss i s era l d i k a a r t i d e l . 1 4 . 3 . P õ h i v ara a m ort i s ats i o o n i ar v e s tus 1 4 . 3 . 1 . Uute varade kasuliku eluea määramisel lähtutakse järgmisest kasulikust elueast, mida a sutuse vara tundev spetsialist etteantud vahemiku korral täpsustab ning spetsiifiliste või kasutatud varade korral muudab: Põhivara liik Eeldatav kasulik eluiga aastates Amortisatsiooni norm protsentides Hooned 50 a 2% Rajatised (teed, trassid, piirdeaiad jms) 20 a 5% Masinad ja seadmed (v.a transpordivahendid) 5 –10 a 10 - 20 % Transpordivahendid 5 a 2 0% Inventar (sh mööbel, bürooseadmed, muu inventar) 5– 10 a 10 -20% I nfo ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed (sh serverid, andmeside seadmed , videokonverentsi seadmed ) 3 - 5 a 20 - 33 ,33 % Immateriaalne põhivara 5- 10 a 10-20% 1 4 . 3 . 2 . Järelejäänud k asulikku e l u i ga h i n n at a k s e p a r e n d u s te a r v e l e v õt m i s el j a i n v e n t u uri d e k ä i g u s . K ui il m n e b, et v ara j äre l e j ä ä n ud h i n n a n g u li n e e l u i g a o n o l u li s e l t er i n e v e s i a l gu h i n n a t u s t, m u u d e ta k s e a m ort i s ats i o o ni p e r i o o d i . 14.3.3. Maad ja kultuuriväärtusega asju (sh kunstiväärtusi), mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Sisustus- ja kujunduseesmärgil soetatud asju, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumi abikogusse arvatud asju, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul. 1 4 . 4 . P a r e n d u s e d , r e m o nt j a h o o l d us 1 4 . 4 . 1. Parendused lisatakse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele . 1 4 . 4 . 2. J o o k s v a h o o l d u s e ja r e m o n di i s e l oo m u g a kulutused kajastatakse p eri o o d i k u l u d e s . 1 4 . 4 . 3. P aren d u s te l i s a m is el p õ h i v ara s o e tus m a k s u m u s e l e hindab a sutus v ara j äre l e j ä ä n u d e l u i g a j a edastab k eskusele info, kas parendus pikendab vara eluiga või jääb see samaks. 1 4 . 4 . 4. K u i p a r e n d u s e k ä i g u s v a h e t ati v ä l j a o l u l i ne o s a p õ h i v ara s t, k a n ta k s e v ä l j a v a h e t at u d o s a s o e tus m a k s u m u s j a k u l um p õ h i v ara m a k s u m u s e s t m a h a . 1 4 . 5 . P õ h i v ar a de võõrandamine ja mahakandmine 1 4 . 5 .1. Põhiv arade võõrandamisel ja mahakandmisel lähtutakse AFAJ §44 põhinõuetest ning Kultuuriministeeriumi valitsemisel oleva riigivara üleandmise, kasutamiseks andmise, võõrandamise ja kõlbmatuks tunnistamise, mahakand mis e ja hävitamise korrast. 1 4 . 5 .2 . Põhiv arade võõrandamise ja mahakandmise eest vastutab a sutus . V õõrandamise ja mahakandmise ga seotud dokumendid esitatakse k esku sele elektroonselt ja k eskus kannab saadud dokumentide põhjal põhivara bilansist välja . 1 5 . VÄHEVÄÄRTUSLIKU VARA ARVESTUS 1 5 .1. Asutus võtab alla põhivara kapitaliseerimise alampiiri v ä h e v ä ä r tu s li k u v a r a n a ar v e l e v ara o b j e k t i d, k ui ta p e a b konkreetse v ara o l e m a s o l u j a p a i k n e m i s e j ä l g i m i s t ol u l is e ks . 1 5 . 2 . V ä h e v ä ärtu s li k v ara k a n ta k s e m a h a a s u t u s e juhi otsuse a l u s e l . 1 6 . M AKSUDE ARVESTUS JA DEKLARATSIOONIDE KOOSTAMINE 1 6 .1. Asutuste kohta esitatakse M a k s u - j a T o lli a m et i l e j ä r g n e v a k uu 10 - n d a k s k u u p ä e v a k s e l e k tro o n i l i s e l t üks ühine Maksudeklaratsioon. TSD lisa 1 e s i t ab P P O , TSD lisa 4 Erisoodustused esitab k eskus. 1 6 . 2 . M a k s u d e t a s u m is el k a s ut a ta k s e et t e m a k s u k o n to d e j ä ä k i de v a h e k o n tot 1 0 3 7 9 9 0 0 – et t e m a k s u k o n to d e j ä ä g i d. 1 6 . 3. M a a m a k s u k a j a s ta t a k s e k u l u d es m a ks ut ä ht a j a s a a b u m i s el (v a s t a v a l t M a k s u - j a T o lli a m e ti m a ks ut e a d e t e l e). 16.4. Käibedeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile käibemaksukohuslaste lõikes eraldi. Selleks annavad asutused k eskuse töötajale e-Maksuametis volitused. 1 7 . I NVENTEERIMINE 17. 1 . Ü ldpõhimõtted 17.1.1. Inventuurid on korralised ja erakorralised. 17.1.2. Inventuuri läbiviimise aeg a sutustes kinnitatakse a sutuse juhi otsusega . Materiaalsete ja immateriaalsete varade, sularahakassa ja varude i nventuuri läbiviimiseks moodustatakse komisjon, mis koosneb vähemalt 2 liikmest. Inventeeritavate varade eest materiaalselt vastutav isik komisjoni kuuluda ei tohi, vaid osaleb komisjoni töös selgituste andjana. Inventuuri aktid allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik. 17.1.3. Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi a sutuse varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuri käigus inventeeritakse kõik varade ja kohustuste saldod. Aastainventuuri läbiviimist tõendavaid dokumente (saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid vm dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust) säilitatakse kui majandustehingute algdokumentatsiooni. Inventuuride läbiviimise eest jaotub vastutus asutuse ja k eskuse vahel vastavalt t oimemudelile. 17.1. 4 . Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad vähemalt iga kvartali lõpu seisuga kõiki omavahelisi saldosid. Võrdlemine toimub saldoandmike infosüsteemi päringute alusel. Vajadusel võrreldakse saldosid e-posti teel. Kui saldodes on erinevusi, selgitatakse need välja ja parandatakse. Konsolideerimisgrupi siseselt (tehingupartneri kood 011 0 ) saldodes vahesid jääda ei tohi. Väljaspool konsolideerimisgruppi on üldjuhul lubatud vahed kuni 100 eurot, aga võimalusel tuleb need siiski likvideerida. 17.1.5. Museaale inventeeritakse vastavalt kultuuriministri 08.07.2013.a. määrusele nr 31 “ Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord”. Museaale ja raamatuid (sealhulgas põhivarasse kuuluvaid museaale ja raamatuid) on lubatud inventeerida kord viie aasta jooksul. Sealjuures ei pea lähtuma ajalisest piirangust - museaale ja raamatuid ei pea inventeerima aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. 17.1.6. E r a k or r a li s i i n v e n tu ure v i i a k s e vajadusel l ä b i v a r a d e e e s t v a s t u t a v ate v õi m at e r i a a l s e l t v a s t u t a v ate i s i k ute v a h et u m i s e k or r al ü l e a n d m i s e - v a s tu v õt m i s e p ä e v a s e i s u g a. V a r g u s e, r ö ö vi m i s e, o m a s t a m i s e j a k uri t ar vi tuse, s a m uti v ä ärt u s te r i k n e m i s e ( u j ut u s , p õl e ng j m s ) k i n dl a k s te g e m i s el v i i a k s e i n v e nt u ur l ä b i v i i v i ta m at ul t n i m et a tud f a k t i de s e l g u m i s e j äre l . 17. 2 . Pangakontode inventuur 17. 2 .1. Pangakontode olemasolu korral võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. 17. 3 . S u l ar a h a k a ss a i n v e n t e e r i m i n e 1 7 . 3 . 1. S u l ara h a k a ss a i n v e n t u uri v i i b l ä bi a s u t u s e j u hi k ä s k k i rj a g a a s ut u s e t öö ta j at e s t m o o d u s ta t u d k a h e lii k m e li ne k o m i sj o n . I nv e n tu u r i j u u r es os a l eb k a s s a o p e r ats i o o n i de e e s t v a s t u tav i s i k . 1 7 . 3 . 2. I n v e n t u uri t u l e m u s t e k o h ta k o o s ta t a k s e i n v e n t u u r i a k t, m illes kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: inventuuri läbiviimise kuupäev; komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; sularaha jääk numbrite ja sõnadega; rahatähtede arv ja summa; sularaha jääk raamatupidamise andmetel ja hälbed, kui neid on; komisjoniliikmete allkirjad. 17. 3 .3. Sularaha inventuuri aktide koopiad saadetakse k eskusele , kus kontrollitakse sul araha vastavust saldoga raamatupidamises. Puudujääk kajastatakse kuni hüvitamiseni kontol 103690 “Muud nõuded”. Ülejäägid kantakse kontole 388890 “Muud (ebatavalised) tulud”. 17. 3 . 4 . Asutus viib sularahakassa korralise inventuuri läbi aasta lõpu seisuga ning ootamatu inventuuri vähemalt kahel korral aastas. 1 7 . 4 . P õ h i - j a v ä h e v ä ä r t u s l ik e varade j a var u de i n v e n t e e r i m i n e 1 7 . 4 . 1 . P õ h i- j a v ä h e v ä ärt u s li k e v ara d e j a v aru d e i n v e nt u uri l ä b iv ii m i s e k s m o o d u s ta t a k s e a s ut u s e j u h i korralduse või k ä s k k i rj a g a k o m i sj on j a m ä ä r at a k s e i n v e n t u u r i l ä b i v ii m i s e e e s t v a s tu t av i s i k . In v e nt u u r i k o m i sj on k o o s n e b v ä h e m a l t k a h e s t l i i k m e s t, k es ei o l e i n v e nt e e r i t a v a t e vara d e e e s t v a s t ut a v a d . 1 7 . 4 . 2 . Varasid ja varusid inventeeritakse nende asukoha ja varade eest vastutatavate isikute kaupa. Varade eest vastutav isik osaleb inventeerimiskomisjoni töös selgituse andjana. 1 7 . 4 . 3 . I n v e nt e e r i m is k o m is j on v a s tu t ab i n v e n t u u r i õ i g e a e g s u s e j a l ä b i v i i m i s e k or r a s t k i n ni p i d a m i s e e e s t, i n v e n t e e r i t a v ate v ä är t u s te t e g e l i k e k o g u s t e lugemislehtedele k a n d m i s e e e s t. 1 7 . 4 . 4 . I n v e nt u uri t u l e m u s ed v or m i s ta t a ks e a k t i g a , m ill e kinnitavad k õ i k k o m is j o n i l i i k m ed j a v ara d e e e s t v a s tu t a v i s i k . A k t i s t u u a k s e e r a l di v ä l j a: k a s ut a m is k õ l b m atu ( n i i f ü ü s i l i s e l t k ui m oraa l s e l t a m ort i s e e r u n u d) n i ng k a s ut u s es m i tt e o l e v v ara ; v ara h i n n a n g u l i ne j är e l e j ä ä n u d e l u i g a , k ui s ee on o l u l i s e l t er i n e v ar v e s tus l i k u s t j äre l e j ä ä n ud e l u ea s t. 1 7 . 4 . 5 . I n v e n t u u ri a k ti p õ h j al k o o s ta t a k s e v arade m a h a k a n d m i s e, a ll a h i n d l u s e j a j äre l e j ä ä n ud e l u e a m u u t m i s e d o k u m e n d i d, m il l e p õ h j al k o o s tab k eskus p õ h i v ara k or r i g e eri m i s k a n d e d . 1 7 . 4 . 6 . Ü l e- v õ i p u u d u j ä ä g i k or r al k i rj ut a b m at e r i a al s e l t v a s tu t av i s i k s e l et u s k i rj a. V a h e d e k or r a l : v ara d e ü l e j ä ä k v õ et a k s e a r v e l e; v ara d e p u u d u j ä ä gi k or r al s e l g i ta t a k s e v ä l j a s ü ü d l a n e j a n õ ut a k s e p u u d u j ä äk t e m a l t s i ss e; k ui s ü ü d l a s t p o l e v õ i m a li k t uv a s ta d a, k a n ta k s e v ara m a h a k u l u ks ; k uri t ar vi tuse s t t i n g i t u d k a h j u k i n dl a k s te g e m i s el e s i ta t a ks e m at e rj a li d v i i e p ä e v a j o o k s ul p ä r a s t f a k ti t u v a s ta m i s t u uri m i s organ i t e l e. 1 7 . 5 . Nõ u ete , ettemaksete j a k o h u s tuste i n v e n t e e ri m i ne 1 7 .5 .1 . Asutuste n õuete , ettemaksete ja kohustuste inventuuri viib läbi k eskus . Inventuuri tulemuste kohta vormistatakse aktid vastavalt RTK f inantsarvestuse toimingute korrale. 17. 5 . 2 . Nõuete , ettemaksete ja kohustuste inventeerimisel viiakse läbi: nõuete , ettemaksete ja kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste (välja arvatud ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel; nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine, vt ka e eskirja punkt 11.8. nõuete , ettemaksete ja kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; intressikandvate nõuete ja kohustuste tekkepõhine intressiarvestus; maksukohustuste võrdlemine Maksuameti väljavõtetega. 1 7 . 5 . 3 . Nõ u ete , ettemaksete j a k o h u s t u s te i n v e n t eerimisel k o o s tab n i ng s a a d ab k eskus olulistele d e e b i tor i d e l e j a k r e e d i tor i d e l e s a l d o k i n n i tus k i rj a d . A v a li k u s e k tori ü k s u s te l e s a l d o k i n ni t u s k i r j u üldjuhul ei s a a d et a , k u n a n e n d e ga v õr r e l d a k s e s a l d o s i d s a l d o a n d m i k e i n f o s ü s te e m i s . P u h k u s e k o h u s tuse j ä ä gi arvestust ja inventuuri teostab PP O . 1 7 .5 . 4 . S a l d o k i n n i tus k i rj ad k o o s ta t a ks e k a s ut a d e s S A P s t a n d ar d v o r m e . 1 7 . 5 . 5 . Keskus grupeerib inventuuridokumendid a s ut u s t e k a u pa ja saadab iga a sutust puudutava dokumentatsiooni a s u tuse l e t e a d m i s e ks . 1 8 . BILANSIVÄLISED KONTOD 18.1. Bilansivälised kontod (kontoliik 9) esitatakse täiendava informatsioonina aasta lõpu seisuga detsembrikuu saldoandmikes. See on oluline info ministeeriumi kui riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande esitamiseks. Bilansiväliste kontode kajastamist selgitab “Juhend bilansiväliste kontode esitamiseks saldoandmikes” . J uhend on kättesaadav Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel www.rtk.ee . 1 8 . 2 . K o nt o r ü h m as 9 0 0 k a j a s ta t a k s e t ö ö ta j a t e k e s k m i ne a r v t ö öt a j a t e g r u p p i de l õ i k e s . 1 8 . 3 . K o n t ol 9 1 1 0 3 0 v õ e t u d r e n d i k o h u s tused – k a j a s ta t a ks e m i tt e k a t k e s ta t a v ate v õi t e at u d et t e t e a ta m i s tä h ta j a ga k at k e s ta t a v ate v õ i t e at u d l e p p e tr a h v i d e m a k s m i s e g a k a t k e s ta t avate k a s ut u sr e n d il e p i n g u t e k o h a s e l t tas u m i s e l e k u ul u v ad k o h u s tus e d , mida tasumata pole võimalik lepingut lõpetada . V a s t a v a n õ u d e t ä i t m i s e k s k o g ub k eskus a s ut u s te l t a n d m e d . 1 8 .3. K o nt o l 9 1 2 0 30 n õ u d ed r e n d il e a n t ud v ar a d e l t – k a j a s ta t a k s e m i tt e k at k e s ta t a v ate k a s ut u sr e n d il e p i n g u t e k o h a s ed n õ u d e d r e nt n i k e l e. V a s t a v a n õ u d e t ä i t m i s e k s k o g ub k eskus a s ut u s te l t a n d m e d . 1 8 .4. K o n tol 9 1 1 0 2 0 m u u d s õ l m i tud h a n k e l e p i n g u d – k a j a s ta t a k s e oluliste e hi tu s - j a r e k o n s tru e eri m i s tö ö d e , s a m uti m uu p õ h i v ara s oe ta m i s e k s s õ l m i tud l e p i n g u l i s ed k o h u s tuse d , m i da e i o l e b i l a n s i s ar v e l e v õ e tu d . V a s t a v a n õ u d e t ä i t m i s e k s k o g ub k eskus a s ut u s te l t a n d m e d . 1 8 .5. K o nt o l 9 1 2 0 10 to e t u s te s a a m i s e n õ u d e d – k a j a s ta t a k s e olulised to e tu s te s a a m i s e k s ( v õi e d a si v a h e n d a m i s e ks ) s õ l m i tud l e p i n g u li s ed n õ u d ed, m i da ei o l e v e el b i l a n si s k a j a s ta t u d . V a s t a v a n õ u d e t ä i t m i s e k s k o g ub k eskus a s ut u s te l t a n d m e d . 1 8 .6. K o n t ol 9 1 1 0 1 0 to e t u s te a n d m i s e k o h u s tused – k a j a s ta t a k s e to e t u s te a n d m i s e k s ( v õi e d a si v a h e n d a m i s e ks ) s õ l m i tud olulised l e p i n g u l i s ed k o h u s tus ed , m i da ei o l e v e el b i l a n si s k a j a s ta t u d . V a s t a v a nõu d e t ä i t m i s e k s k o g ub k eskus a s ut u s te l t a n d m e d . 1 8 .7. K o nt o l 9 1 1 0 8 0 – Kohtuasjadega seotud k o h u s tused - k a j a s ta t a k s e kohtuasjadega seotud tingimuslikud kohustused, mis a sutuse hinnangul tõenäoliselt ei realiseeru . V a s tava n õ u de t ä i t m i s e k s k o g ub k eskus a s ut u s t e l t a n d m e d . 18.8. K o nt o l 9 1 1 0 90 – m u u d v õ e t u d k o h u s tused k a j a s ta t a k s e m u i d t i n gi m u s li k k e k o h u s tus i . V a s tava n õ u de t ä i t m i s e k s k o g ub k eskus a s ut u s t e l t a n d m e d . 1 9 . A RUANDED 1 9 .1. Keskus es i tab i g a k uu k o h ta s a l d o a n d m i k e i n f o s ü s te e m i ühe koond s a l d o a n d m i k u tsentraliseeritult üle kõigi a sutuste ko odiga 011001 . Raamatupidamisüksused esitavad iseseisvad saldoandmikud koodiga tehingupartneri grupis alg usega 011 0 . 1 9 . 2 . K ui k uu k o h ta e si ta t ud s a l d o a n d m i k on l o e t ud l õ p li k u k s , te h a k s e e el m is te p e r i o o d i de k o h ta k a n d ei d e s i m e s es a v at u d p eri o o d i s . 1 9 . 3 . K ord k v art a li s , k v arta l i l õ p u s e i s u g a , v õr r e l d a k s e s a l d o a n d m i k e i n f o s ü s te e m i s s a l d o si d te i s t e a v a li k u s e k tori ü k s u s te g a. V a h ed k u n i 1 0 0 e u r ot o n l u b a t u d j ät t a p a r a n d a m at a , v a a sutuste vahelised saldod . 1 9 . 4 . Statistikaametile esitatavad aruanded esitatakse a sutuste lõikes eraldi. Statistikaameti infosüsteemi aruannete sisestamise eest vastutab PPO töötaja vastavalt ametijuhendile. 19.5. Aruannetes seisuga 31.12. bilansivälise info esitamiseks saadab p earaamatupidaja a sutustele igal aastal täidetava bilansivälise info vormi E xcelis . Täidetud aruanne tagastatakse p earaamatupidajale hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 15. märtsiks. 19. 6 . Riigiraamatupidamiskohustusla ne koosta b ja kinnitab AFAJi s määratud tähtaja ks valitsemisala bilansi ja tulemiaruande. 19. 7 . Valitsemisala bilansi ja tulemiaruande juurde kuuluva tegevuskava täitmise aruande koostamise ja tähtaegse esitamise eest vastutab m inisteerium . 20 . SEOTUD ISIKUD 20.1. Riigi raamatupidamise AFAJ 49 1 lg 1 p-s 1 nimetatud kõrgema juhtkonna liikmeks loetakse minister ning tegevjuhtkonna liikmeteks ministeeriumi kantsler ja asekantslerid ning a sutuste juhid . Seotud isikuteks loetakse lisaks eespool nimetatud isikute abikaasa d, elukaaslased ja lapsed ning kõigi eelpool nimetatute valitseva või olulise mõju all (üksi või koos lähedaste pereliikmetega) olevad äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud. 20.2. Kui a sutuse poolt teostatud tehingu osapooled on seotud isikud ja tehing ei vasta õigusaktidele, a sutuses seatud üldistele nõuetele või ei ole sõlmitud turutingimustel, esitavad a sutused k eskusele algdokumendid koos vastavate kommentaaridega. Keskus kajastab tehingud vastavalt AFAJ s kehtestatud nõuetele.