EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/17-1517 - „Eesti keelevaldkonna arengukava 2018-2027 „Keel loob väärtust“” heakskiitmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 17.01.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/89236261-9f0e-44ef-907c-91c218b779a2
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/89236261-9f0e-44ef-907c-91c218b779a2?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Ministeeriumid 27.12.2017 nr 8-2/17/5639
Riigikantselei
Eesti Keelenõukogu
Eesti keelevaldkonna arengukava 2018-2027 „Keel loob
väärtust“ eelnõu esitamine kooskõlastamiseks esitamine
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eesti keelevaldkonna arengukava
2018-2027 „Keel loob väärtust“ eelnõu. Arengukava ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda
eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu.pdf
2. Arengukava.pdf
3. Arengukava seletuskiri.pdf
Kadri Sõrmus
735 4021
Kadri.Sõ
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
VABARIIGI VALITSUSE
KORRALDUS
Tallinn, Stenbocki maja 2017 nr
„Eesti keelevaldkonna arengukava 2018-2027 „Keel loob väärtust“” heakskiitmine
Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a
määrusega nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise,
hindamise ja aruandluse kord“:
1. Kiita heaks „Eesti keelevaldkonna arengukava 2018-2027 „Keel loob väärtust““.
2. Haridus- ja Teadusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi
veebilehel.
Jüri Ratas
peaminister Heiki Loot
riigisekretär
Haridus- ja Teadusministeerium
Arengukava
Eesti keelevaldkonna arengukava 2018–2027
(eelnõu)
Eesti keelevaldkonna arengukava 2018–2027. Keel loob väärtust.
1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 2
1.1. Rahvastikuprotsessid ....................................................................................................... 3
2. Eesti keelevaldkond ............................................................................................................ 5
2.1. Staatuse korraldus ............................................................................................................ 5
2.2. Keeletaristu arendamine .................................................................................................. 7
2.3. Keeleõpe .......................................................................................................................... 9
2.4. Ministeeriumide koostöö keelevaldkonna arendamisel ................................................. 13
3. Visioon .............................................................................................................................. 14
4. Eesmärgid ......................................................................................................................... 14
4.1. Üldeesmärk ................................................................................................................ 14
4.2. Strateegilised eesmärgid ................................................................................................ 15
4.2.1. Strateegiline eesmärk 1: Eesti elanikud hoiavad ning väärtustavad eesti keelt. ..... 15
4.2.2. Strateegiline eesmärk 2: Eesti keeletaristu on hästi välja arendatud ning
kasutajasõbralik ................................................................................................................. 16
4.2.3. Strateegiline eesmärk 3: Kättesaadav ja tõhus õpe toetab eesti keele kasutamist nii
Eestis kui ka väljaspool Eestit. Eesti elanikud valdavad võõrkeeli. ................................. 18
5. Mõõdikud .......................................................................................................................... 20
5.1. Mõjumõõdik .............................................................................................................. 20
5.2. Strateegiliste eesmärkide tulemusmõõdikud ............................................................. 21
6. Seosed teiste valdkondlike poliitikadokumentide ja olulisemate Euroopa Liidu
dokumentidega ......................................................................................................................... 22
7. Arengukava koordineerimine, rakendamine, seire ja rahastamine ................................... 25
1
1. Sissejuhatus
„Keelevaldkonna arengukava 2018–2027. „Keel loob väärtust““ sõnastab eesti keele
kasutamise, arendamise, hoidmise eesmärgid ning eesti keele, eesti keele kui teise keele ja
võõrkeelte oskuse ning õppe eesmärgid Eesti riigis ja hargmaises Eestis1 aastateks 2018–2027.
Keelevaldkonna arengukava on arengudokument, mis hõlmab riigi eelarvestrateegia
tulemusvaldkonda 1.2. „Eesti keel ja eestlus“.
„Eesti keelevaldkonna arengukava 2018–2027. „Keel loob väärtust““ lähtub dokumentidest
„Eesti keele arendamise strateegia 2004–2010“, „Eesti keele arengukava 2011−2017“ ja selle
programmid, „Eesti võõrkeelte strateegia 2009–2017“ ning on seotud Vabariigi Valitsuse
kinnitatud „Rahvuskaaslaste programmiga 2014–2020“.
Arengukava koostamisel on lähtutud „„Eesti keele arengukava 2011–2017“ elluviimise
vahearuandes“2 (2015), „Eesti keelseisundi uuringus“3 (2017), „Keelehoiakute uuringus“4
(2017), „Eesti võõrkeelte strateegia 2009–2017 täitmise lõpparuandes“5, „Eesti ühiskonna
integratsiooni monitooringus“6 (2017) ning paljudes teistes dokumendis viidatud allikates
esitatud hinnangutest, järeldustest, soovitustest ning keelevaldkonna ekspertide ettepanekutest.
Arengukava struktureerimisel on kasutatud keelepoliitika planeerimise mudelit, mis eristab
keele staatuse korraldust, keeletaristu7 arendamist ning keeleõpet. Arengukavas käsitletakse
staatuse korralduse all õigusruumi, rahvuslikku identiteeti toetavat eesti keele mainet ja
eestikeele kasutamist kogu ühiskonnas, sh õppekeelena; keeletaristu arendamise all eesti keele
omapära hoidvat keelekorraldust, kasutajasõbraliku keeletehnoloogia arendamist, oskuskeele-
ja sõnaraamatutööd ning keele uurimist; keeleõppe all tõhusat ja mitmekesist keeleõpet, mis
toetab eesti keele õpetamist emakeele ja võõrkeelena ning loob soodsad tingimused
mitmekeelsuse arendamiseks ja kultuuride mõistmiseks.
Keelepoliitika planeerimine, elluviimine ja seiramine on Haridus- ja Teadusministeeriumi
põhimääruslik ülesanne8. Kuna keel hõlmab kõiki eluvaldkondi ning on vahend erinevate
eesmärkide saavutamiseks, panustab keele arendamisse ja kasutamisse teenuste, keeleõppe
pakkumise ja terminiloomega nii riigi avalik, era- kui ka kolmas sektor. Eesti riigis tuleb eesti
keelt väärtustada kõikide valdkonnapoliitikate kujundamisel ja elluviimisel.
Arengukava pealkiri „Keel loob väärtust“ avab arengukava keelekasutaja vaatepunktist. Iga
keel on väärtus, mille oskamine ja tundmine loob keelekasutaja jaoks väärtust näiteks keelelise
kuuluvustunde looja, tugevdaja ja hoidjana, rahvusliku ja ajaloolise mõtte talletajana,
1
Eesti inimarengu aruandes (2017) kasutusele võetud mõiste. Hargmaine Eesti – tänapäeva Eesti on hargmaine:
omavahel tihedas suhtluses olevad kogukonnad, ettevõtted ja inimesed asuvad nii Eestis kui ka välismaal.
2
Eesti keele arengukava 2011–2017“ elluviimise vahearuanne (2015) http://ekn.hm.ee/system/files/Eesti
+keele+arengukava+2011-2017+elluviimise_vahearuanne_2013-2014.pdf
3
Eesti keeleseisund (2017) https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne_2017.pdf
4
Keelehoiakute uuring (2017) https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne.pdf
5
„Eesti võõrkeelte strateegia 2009–2017 täitmise lõpparuanne“,
https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_voorkeelte_strateegia_2009-2017_lopparuanne.pdf
6
Kaldur, K jt (2017) “Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017. Uuringu aruanne”,
https://wwwkul.rik.ee/sites/kulminn/files/eim2017.pdf
7
Keeletaristu on keele arenguks ja heaoluks vajalik süsteem: keelekorraldus, keele normimine (nt õigekeel-
sussõnaraamat, ortograafiareeglistik, normatiivne grammatika, oskussõnavara, nimekorraldus, keele moderni-
seerimine/keeleuuendus), suulise keele kodifitseerimine, keeletehnoloogiline tugi, keelehooldesüsteem,
oskuskeele ja sõnaraamatute arendamine, keeleõppematerjalid, keelerakendused, keelekorpused jm.
8
Vabariigi Valitsuse seadus § 58 lg 1.
2
kultuurielamuste pakkujana, töö- või suhtlemisvahendina oma eesmärkide saavutamisel kas
Eestis või välismaal. Eesti keel loob väärtust ka osana maailma keelelisest kultuuripärandist.
Rahvusvaheliselt mõõdetakse keelte elujõudu enamasti ohustatud keelte kontekstis. UNESCO
soovitab9 sealjuures juhinduda üheksast näitajast:
- keele edasi andmine järgmisele põlvkonnale;
- keele kõnelejate koguarv;
- keele kõnelejate osakaal elanike koguarvust;
- keelekasutusvaldkondade püsimine;
- keele kohandumine uute valdkondade ja meediaga;
- võimalused keelealase hariduse ja kirjaoskuse arendamiseks;
- riigiasutuste ja institutsioonide toetavad hoiakud ja poliitika, sh keele ametlik staatus ja
kasutus;
- kogukonna liikmete suhtumine oma keelesse;
- keelekasutuse vormid ja kvaliteet.
Eesti keel ei ole loetletud näitajate poolest ohustatud keel. Eesti keel kuulub kõnelejate arvult
maailma 400 suurima keele hulka10, on 200 riigikeele seas, 50 kõrghariduskeele seas, 30
keeletehnoloogiaga keele seas ja 24 Euroopa Liidu ametliku keele seas. Ometi on üleilmastuvas
maailmas õigustatud mure eesti keele kestmise pärast.
Eesti keele elujõu hoidmisel on kõige suurem mõju emakeelena kõnelejate motivatsioonil eesti
keelt hoida ja seda oma lastele edasi anda. Emakeelena kõnelejad loovad oma keele staatuse ja
maine ise – keelt kasutades ja arendades, rahvuslikku identiteeti edendades ning kultuurimälu
talletades. Eesti keele elujõudu mõjutavad ka eesti keelt kodukeelena mitte rääkivate elanike
soov ja võimalused eesti keelt õppida ja kasutada ning Eestis elavate ja Eestisse elama asuvate
teisest kultuuriruumist pärit inimeste motivatsioon eesti keelt õppida ja kasutada.
1.1. Rahvastikuprotsessid
Eesti sõltub maailmas toimuvatest demograafilistest, keskkonnaalastest, majanduslikest,
tehnoloogilistest ja geopoliitilistest muutustest, Euroopa Liidus tehtavatest valikutest ning
kolmandate riikide mõjust. Eestit ning laiemalt kogu Euroopat iseloomustab rahvastiku
vananemine, vähenemine11 ja ränne, mis on praegu mõjukam kui eales varem lähiajaloos12.
2015. aasta lõpus elas Eestis 1,3 miljonit inimest13. Eesti rahvastikust 69% on eesti rahvusest,
25% vene rahvusest ja 5% muudest rahvustest (peamiselt ukrainlased, valgevenelased,
soomlased).14 2011. aasta rahvaloenduse andmetel räägiti Eestis emakeelena 157 keelt.
9
UNESCO Ad Hoc Expert Group on Endangered Languages (2003) Language Vitality and Endangerment
http://unesdoc.unesco.org/images/0018/001836/183699E.pdf, lk 7.
10
Ethnologue (2017), https://www.ethnologue.com/language/est
11
Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA, http://oska.kutsekoda.ee/wp-
content/uploads/2016/04/Tulevikutrendid-1.pdf
12
Puur, A, Ränne ja rahvastikumuutused Eestis ning Euroopas (2017), https://inimareng.ee/ranne-ja-rahvastiku-
muutused-eestis-ning-euroopas/
13
Kumer-Haukanõmm, K, Telve, K. (2017) Eestlased maailmas. Eesti inimarengu aruanne.
https://inimareng.ee/static_assets/pdf/EIA%202016%E2%80%9317%202.1.%20Eestlased%20maailmas.pdf
14
Tammur, A (2017) Statistikaamet. Kui palju räägitakse Eestis eesti keelt? https://blog.stat.ee/2017/03/13/kui-
palju-raagitakse-eestis-eesti-keelt/
3
Eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elas 2016. aasta alguses Eestis 883 707, mis
moodustab 68% kõigist Eesti elanikest, kelle emakeel on teada.15 Vanuse järgi räägib eesti keelt
emakeelena keskmisest rohkem kuni 30-aastaste põlvkond. Kõige rohkem ehk üle kolmandiku
on vene emakeelega inimesi 50–70-aastaste hulgas.16
2016. aastal elas eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi arvuliselt enim Harjumaal, kuid
nende osakaal oli 59% kogu maakonna rahvastikust. Ida-Virumaal rääkis eesti keelt emakeelena
16% rahvastikust. Ülejäänud Eesti maakondades on eesti keelt emakeelena kõnelejad enamuses
ning muu emakeelega inimesi alla viiendiku. Linnades on eesti keelt emakeelena rääkijate
osatähtsus väiksem, maapiirkondades suurem17. Maapiirkondades kasutatakse ka eesti keele
piirkondlikke erikujusid.
Eesti keele erikujud ehk murded rikastavad eesti keelt ja kuuluvad Eesti kultuuripärandisse.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel väitis end mõnda murret oskavat 15,4% eesti keelt
emakeelena kõnelejatest.
Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju. 2011.
aasta rahvaloenduse andmetel on emakeelena viiplejaid Eestis 147, kurte eesti viipekeele
kasutajaid on umbes 150018.
Lisaks kodumaal elavatele eestlastele elab maailmas veel hinnanguliselt 150 000–200 000
eestlast19. Eestis sündinuid elab arvuliselt enim Soomes, Rootsis, Saksamaal ja
Suurbritannias20. Viimase kümnendi jooksul on välismaale siirdunute seas palju noori ja lapsi,
mistõttu suureneb vajadus eesti keele ja eestikeelse õppe järele väljaspool Eestit.
Tagasiränne Eestisse on viimastel aastatel toimunud peamiselt Soomest, Iirimaalt,
Suurbritanniast, Venemaalt ja teistest SRÜ riikidest. Eesti kui üks viimase 25 aasta suurima
heaolu kasvuga riike Euroopas on atraktiivsemaks muutumas ka sisserändajatele21.
Sisseränderiikidest olulisemad on Soome ja Venemaa, neile järgneb Ukraina22. Venekeelsed
sisserändajad lõimuvad kergemini kohaliku venekeelse kogukonnaga. 2016/17. õppeaastal 4.–
9. klassidesse õppima asunud uusimmigrandid moodustasid 0,35% kõigist 4.–9.-klasside
õpilastest.23 Neist 50% asus õppima eesti keeles, 29% vene keeles, 18% inglise keeles ning
ülejäänud soome keeles. Sisseränne toob Eesti üldhariduskoolidesse üha mitmekesisema ja
mitmekeelsema õpilaskonna, kellel ei pruugi olla varasemat keeleõppe kogemust või võib
puududa teistega ühine keel.24 Nii sisserände kui ka tagasipöördumise puhul tuleb soosida
kaasamist Eesti ühiskonda ja haridussüsteemi, ühiste sotsiaalvõrgustike, meedia- ja
aruteluväljade tekkimist ning sujuvat sisenemist tööturule.
15
Tammur, A (2017) Statistikaamet. Kui palju räägitakse Eestis eesti keelt? https://blog.stat.ee/2017/03/13/kui-
palju-raagitakse-eestis-eesti-keelt/
16
Tammur, A (2017) Statistikaamet. Kui palju räägitakse Eestis eesti keelt? https://blog.stat.ee/2017/03/13/kui-
palju-raagitakse-eestis-eesti-keelt/
17
samas
18
Vt Hollmann, L (2010) „Basic color terms in Estonian Sign Language“, doktoritöö,
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/14769/hollman_liivi.pdf?sequence=1&isAllowed=y
19
Kumer-Haukanõmm, K, Telve, K (2017) Eestlased maailmas. Eesti inimarengu aruanne.
https://inimareng.ee/static_assets/pdf/EIA%202016%E2%80%9317%202.1.%20Eestlased%20maailmas.pdf
20
Tõnurist, Anu (2015) Eesti kodakondsuse ja päritoluga inimesed Euroopas.
https://blog.stat.ee/2015/02/18/eesti-kodakondsuse-ja-paritoluga-inimesed-euroopas/
21
Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. Eesti rändeajastul (2017) http://www.inimareng.ee/.
22
Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuring (2015) https://www.hm.ee/sites/default/files/rkp_moju-
uuring_lopparuanne.pdf
23
Haridus- ja Teadusministeerium. Statistika
24
https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/keeleseisundi_uuringuaruanne_loplik.pdf, lk 105.
4
Eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste arv väheneb. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi
perioodil, alates 1990. aastatest on sündimus Eestis järsult vähenenud, olles viimased 20 aastat
keskmiselt umbes kahe kolmandiku tasemel nii II maailmasõja eelse Eesti Vabariigi kui
Nõukogude okupatsiooni aegsest sündimusest. Eestlaste arv on 1990. aastaga võrreldes
kahanenud 6,3% ning sündimuse järsust langusest lähtuvalt on oluliselt vähenenud laste ja
noorte arv – alla 10-aastaseid eestlasi on 2017. aastal veerandi jagu ehk 38 000 vähem kui 1990.
aastal. 10–19-aastaseid lapsi ja noori on kolmandiku võrra ehk 48 000 vähem kui 1990. aastal.
Prognooside järgi kahaneb Eestis tööealiste inimeste arv 2025. aastaks umbes 100 000 inimese
võrra25. Statistikaameti andmetel ei ole 0–29-aastase elanikkonna koguarv 1923. aastast alates26
olnud nii väike kui 2017. aastal. Eesti keelt emakeelena kõnelejate arvu vähenemisega muutub
eesti keele elujõu hoidmisel aina olulisemaks iga emakeelse kõneleja teadlik toetav suhtumine
eesti keele edasikandmisesse, eesti keele õpetamine teise keele ja võõrkeelena ning teiste
kultuuride esindajate toetav suhtumine eesti keelde ja kultuuri.
2. Eesti keelevaldkond
Peatükis antakse ülevaade eesti keele staatuse, maine ja kasutamise, keeletaristu ning keeleõppe
hetkeolukorrast. Peatüki lõpus esitatakse üldine ülevaade Eesti keelevaldkonnast, tuuakse välja
erinevates ministeeriumides ja asutustes tehtavad keelealased tegevused.
2.1. Staatuse korraldus
Staatuse korralduse alapeatükis käsitletakse eesti keele staatust, mainet ja kasutamist. Keele
staatuse all peetakse silmas keele ametlikku, seadustega määratud positsiooni. Maine all
peetakse silmas nii väärtust, mille keelekasutaja keelele annab, väärtustades seda näiteks
sümboli või vahendina kui ka keele kasutamist eri kasutusvaldkondades. Keele maine on
suhteline ja alati vaadeldav võrdluses teiste keeltega.
Eesti keele staatus. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti Vabariigi riigikeel on eesti
keel (§ 6), igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust (§ 37), suhelda riigiasutuste ja kohalike
omavalitsustega eesti keeles (§ 51) ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel
on eesti keel (§ 52). Põhiseaduse kohaselt on Eesti riigi ülesanne tagada eesti rahvuse, keele ja
kultuuri säilimine läbi aegade.
Peamine keelt puudutav õigusakt Eestis on keeleseadus koos selle alusel vastu võetud
määrustega. Keeleseadus reguleerib eesti keele kui riigikeele kasutust, eesti keele oskuse
nõudeid teatud valdkondades ja olukordi, kus võib kasutada riigikeelest erinevaid keeli.
Keeleseaduses esitatud üldiseid keelekasutuspõhimõtteid täpsustatakse eri valdkondade
seadustes.
Euroopa Liidu õigusest tulenevalt on eesti keel Euroopa Liidu ametlik keel ning selle
institutsioonide töökeel, mis annab õiguse kasutada eesti keelt Euroopa Liidu institutsioonidega
suhtlemisel ning neis institutsioonides töötamisel.
Haridusasutuste õppekeel on sätestatud Eesti Vabariigi haridusseaduses, koolieelse lasteasutuse
seaduses, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, ülikooliseaduses, rakenduskõrgkooli seaduses ja
25
Lepik, K (2016) Eesti kaotab 100 000 inimest, https://medium.com/@kristjan.lepik/eesti-kaotab-100-000-
inimest-647cbcabd58d#.qgtzf9kzx ja Tammur, A, Tiit, E-M, Vähi, M, Tammaru, T, Leetmaa, K (2014)
Rahvastikuprognoos aastani 2040. https://www.slideshare.net/Statistikaamet/alis-tammur-rahvastikuprognoos-
aastani-2040.
26
Varasematest aastatest ei ole vanusgruppide lõikes infot.
5
kutseõppeasutuse seaduses. Haridusasutuste õppekeel on üks keelekorralduse tõhusamaid
vahendeid ning eesti keele kasutamise mõjutajaid.
Alus- ja üldhariduses õppis 2017. aastal kokku 216 736 last, neist eesti õppekeelega
õppeasutuses 172 051 õpilast. 20% alus- kui põhihariduses õppureist õppis eesti keelest erineva
õppekeelega õppeasutustes. Põhihariduse 29 800 õpilasest 6150 (21%) osaleb keelekümbluses,
2600 (9%) õpib eesti ja üks kolmandik ehk 21 000 (70%) vene õppekeeles27. Aastatel 2005–
2017 on kahekordistunud keelekümblusprogrammis osalejate arv ja kahanenud eesti
õppekeelega koolis õppivate eesti keelest erineva emakeelega laste arv. Eesti keele kui teise
keele õpe põhikoolis ei ole olnud piisavalt tulemuslik, sest u 40 %28 vene emakeelega lastest ei
saavuta õppekavas nõutud B1 keeleoskuse taset.
Kutsekeskhariduse vene õppekeelega rühmades toimub suur osa õpet siiani vene keeles
(üleminek eestikeelsele õppele tuleb tagada hiljemalt 1. septembriks 2020. aastal). 2017/18.
õppeaastal kutsekeskharidusse vene õppekeelega rühmadesse sisseastujatel peab 40% õppest
toimuma eesti keeles. Kõik õppeasutused ei ole selle vahe-eesmärgi saavutamisel ühtviisi
edukad, raskusi üleminekul eestikeelsele õppele on Ida-Virumaa ja Tallinna kutsekoolides29.
Edukamad eesti õppekeelele üleminekul on koolid, kus rakendatakse komplekssemaid
meetmeid õpilaste eesti keele oskuse parandamiseks, nt püütakse õpilasi lähetada praktikale
ettevõtteisse, kus keelekeskkond toetab eesti keele õpet, rakendatakse tugiõpilasi ja pakutakse
täiendavat eesti keele õpet.
Eestis kõrgkoolides õpib enamik eesti keeles gümnaasiumihariduse omandanutest eesti keeles.
2016/17. õppeaastal sisse astunud esimese astme tudengitest, kes on Eestis keskhariduse
omandanud, õppis EHISe andmetel 2016/17. õppeaastal 96,2% eesti keeles. Magistriõppesse
sisse astunud tudengitest, kes on Eestis keskhariduse omandanud, õppis eesti keeles 88%.
Kokku asus 94,3% sisse astunud tudengitest õppima eesti keeles (sh on eesti keeles õppimisena
arvestatud doktoriõppe kakskeelsed õppekavad)30. Võõrkeelsete õppekavade hulk ülikoolides
on aasta-aastalt kasvanud ning see on olnud oluline kõrghariduse rahvusvahelistumise
seisukohalt. Eesti keele jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb kõrgkoolides eestikeelse õppe
osakaalu pidevalt hinnata ning vajadusel reguleerida, et säiliks mõistlik tasakaal eestikeelse ja
võõrkeelse õppe vahel.
Eesti keele maine. Eesti keel on eestlaste jaoks rahvusidentiteedi keskne tunnus. Keele edasi
kandmine eeldab keele kasutamist nii avalikus suhtluses, kõikidel haridustasemetel, elukestvas
õppes ja huvitegevuses, meedias, poliitikas, ettevõtluses ja majanduses, kultuuri- ja
loometegevuses kui ka avalikus ruumis ja igapäevaelus. Eesti keele maine on valdavalt kõrge
kõikides peamistes keelekasutusvaldkondades31. Eesti emakeelega elanikest peab küsitluse
põhjal eesti keelt oluliseks 85,4% ja muu kodukeelega elanikest 22%32. Eesti keele maine on
nõrgem pealinnas Tallinnas ja Ida-Virumaal, kus puudub keelt õppima ja kasutama motiveeriv
27
HTM (EHIS 2017)
28
Põhikooli B1-keeleoskustaseme eesti keele kui teise keele eksam, sihttase 90%
29
Kutsekeskharidusõppesse astuvad vene õppekeelega põhikoolidest õpilased, kelle kõigi ainete keskmine hinne
põhikooli lõpetades on viimastel aastatel 3,6. Samas eesti keele teise keelena keskmine hinne on neil õpilastel
isegi madalam – 3,3 (EHIS 2017).
30
35% lõpetajatest piirdub keskharidusega (sh 25% gümnaasiumi lõpetajatest) ja 15% lõpetajate kohta andmed
puuduvad, st nad ei ole ei tööturul ega õpi Eestis (4-5 a peale keskhariduse omandamist). Pärast gümnaasiumi
lõpetamist samal aastal kõrghariduses jätkajate arv on väiksem kui 10 aastat tagasi. Praegu ei ole selget ülevaadet,
kas Eesti andekad noored eelistavad eestikeelset kodumaist õpet, õpivad Eestis inglise keeles või suunduvad pigem
välismaale.
31
Keelehoiakute uuring (2017) https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne.pdf
32
Keelehoiakute uuring (2017) https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne.pdf
6
keelekeskkond33 ning paljude avaliku sektori töötajate keeleoskus ei vasta seadusega
kehtestatud nõuetele34.
Eesti keele staatuse kindlustamine ja maine hoidmine on kogu riigi ja selle elanike vastutus, et
kindlustada eesti keele säilimine läbi aegade.
Võõrkeeled. Võõrkeel on eestimaalaste jaoks oluline teistest rahvustest inimestega suhtlemise
vahend nii kodu- kui ka välismaal. Tänane Eesti on mitmekeelne ühiskonna tasandil, kuid
üksikisikute tasandil ei täida me Euroopa Liidu soovituslikku eesmärki, mille kohaselt peaksid
inimesed oskama lisaks emakeelele veel kahte võõrkeelt. Elanikkonna erinevad vanusegrupid
valdavad ja kasutavad peamiselt kas vene keelt (vanemad elanikud) või inglise keelt (nooremad
elanikud). Uuringu „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017“35 kohaselt oskavad veidi
vähem kui pooled eestlased vene keelt aktiivselt, umbes sama paljud passiivselt ning 5% üldse
mitte. Inglise keel on eesti ja vene keele kõrval Eestis kasutatavuselt kolmandal kohal:
aktiivseid oskajaid on eestlaste seas 37% ja mitteoskajaid ligikaudu veerand; teistest rahvustest
elanike inglise keele oskus on väiksem. Eesti rahvusvähemustele on loodud võimalused oma
emakeele hoidmiseks.
Inglise keelel kui peamisel rahvusvahelise suhtluse keelel on Eestis kõrge maine ning
rahvusvahelistumisest tingituna on suurenenud inglise keele kasutamise maht teatud
valdkondades nagu ärindus, infotehnoloogia, sotsiaalmeedia, meelelahutus ja kõrgharidus.
Ehkki inglise keele hea valdamine panustab inimeste konkurentsivõimesse, tuleb silmas pidada,
et ükskõik millise valdkonna kaotus ohustab tõsiselt eesti keele elujõudu. Keelehoiakute
uuringu36 põhjal on Eesti elanike seisukoht, et lisaks inglise keelele peaks õppima ka muid
keeli. Eestis on jätkuvalt vajadus saksa, prantsuse ja teiste Euroopa keelte, sh skandinaavia
keelte oskajate järele, kasvab ka huvi seni vähem õpitud keelte (nt hiina keel) vastu.
2.2. Keeletaristu arendamine
Alapeatükis antakse ülevaade Eesti keeletaristust: keelekorraldusest ja keelehooldesüsteemist,
keeletehnoloogiast, oskuskeele arendamisest, sõnaraamatutööst ning eesti keele uurimisest.
Eesti kui avatud demokraatliku ühiskonna keelekorraldus (sh nimekorraldus) ja hoole on
olemuselt kirjeldav, soovitav, nõuandev ja keelekasutajat kaasav ning annab inimestele
võimaluse oma keelekasutust teadlikult korrastada ja rikastada. Eesti kirjakeelel on kehtestatud
keelenorm ehk õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste
süsteem, mis aitab tagada ametliku keelekasutuse ühtlust ja selgust ning soodustab
keelekasutuse hea tava rakendamist avalikus keelekasutuses. Kirjakeele norm on määratud
Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga37, Emakeele Seltsi keeletoimkonna
otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu
ja grammatikaga. Keelekasutuse hea tava vajab sõnastamist.
Sotsiaalvõrgustikes levinud reeglivaba keelekasutus mõjutab eneseväljendust ka normkeele
kasutamist eeldavates olukordades, mistõttu on eriti oluliseks muutunud situatsioonile kohase
33
Eesti keeleseisund (2017) https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne_2017.pdf
34
Keeleinspektsiooni ettekirjutused http://www.keeleinsp.ee/?menu=30
35
Kaldur, K jt (2017) “Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017. Uuringu aruanne”,
https://wwwkul.rik.ee/sites/kulminn/files/eim2017.pdf
36
Keelehoiakute uuring. Küsitlus 15–74-aastaste elanike seas (2017)
https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne.pdf
37
Uusim õigekeelsussõnaraamat on ilmunud 2013. aastal, järgmine ilmub 2018. aastal.
7
eneseväljendusoskuse pidev arendamine. Keelekorraldusallikad, keelenõuanne ja
keelehooldekoolitused pakuvad abi tekstide koostamisel, toimetamisel ja tõlkimisel. Eesti keele
alal antakse tasuta keelenõu nii veebikeskkonnas kui ka telefoni teel38.
Keelekorraldusega tegeletakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsusalas, kohanimeseaduse
alusel tehakse kohanimekorralduse valdkonnas koostööd Rahandusministeeriumiga.
Keeletehnoloogia olemasolu peetakse arenenud keele tunnuseks ja kirjakeele säilitamise
põhieelduseks. Keeletehnoloogia koosneb keeleressurssidest, tehnoloogilistest lahendustest ja
rakendustest, mis teenivad ühiskonda tavakasutajast tippspetsialistini. Keelerakenduste
funktsionaalsusel ja kasutusmugavusel on tugev mõju erinevas eas ja erineva haridus- ning
kultuuritaustaga keelekasutajate keelelisele käitumisele. Keeletehnoloogia on üheks vajalikuks
komponendiks IT-süsteemides, mis vajavad järjest enam loomuliku keele töötlust. Praegust
Eesti keeletehnoloogia taset peavad heaks nii Eesti keeleseisundi uuring kui ka META-NETi
raport „Eesti keel digiajastul“39. Eesti keeletehnoloogia peamised väljakutsed on seotud
kõnetuvastuse, masintõlke ning kõnesünteesi arendamisega. On oluline, et riik võtaks
eestvedaja rolli keeletehnoloogia tulemuste kasutamise propageerimisel kõikides
eluvaldkondades. Rakenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu raskendavad väike turg ja kõrge
hind.
Keeletehnoloogia arendamisse ja rakenduste kasutusele võtmiseks vajalike tingimuste
loomisesse panustavad enim Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
Tänapäevane omakeelne oskussõnavara on oluline igas valdkonnas, kuid erakordselt tähtis
eesti akadeemilise keele arendamiseks ja püsimiseks. Oskussõnavara läbimõeldud
kohandamine on tegelik võimalus keelemuutusi juhtida, ilma et teatud erialad ja valdkonnad
täielikult ingliskeelestuksid40. Oma valdkonna eestikeelseid termineid vajavad kõik
ministeeriumid ning nende hallatavad valdkonnad, k.a veebipõhine suhtlus,
teaduspublikatsioonid ja eestikeelne e-riik. Välja on arendatud keskne riiklikult oluline
mitmekeelne terminibaas Esterm, mis koondab tõlketööks ja tekstide koostamiseks vajalikke
termineid enam kui 50 valdkonnast, kuid Estermi keskkond vajab moderniseerimist ja sisu
järjepidevat ajakohastamist. Kaitseministeeriumiga koostöös on arendatud sõjanduse ning
julgeoleku- ja kaitsepoliitika terminoloogiat hõlmavat terminibaasi Militerm, Euroopa Liidu
institutsioonides korrastatakse ja täiendatakse tõlkepõhist terminibaasi IATE41. Terminitööga
on Eestis tegelenud mitukümmend vabatahtlikku töörühma, kelle koostatud väikesed
terminibaasid on avalikult ja tasuta kättesaadavad42. Paljudest eraldiseisvatest andmebaasidest
on termineid keeruline leida, mistõttu tuleb koondada terminid ühtsesse andmebaasi. Vaja on
luua ka ühtne terminihalduskeskkond ning selle juurde kutsuda erialaeksperdid, kaasata
erinevad ministeeriumid ja Euroopa Liidu institutsioonide töötajad, koostada tänapäevase
terminitöö aluseks olevad erialakeelekorpused. Terminitöörühmad vajavad senisest enam
koolitusi ja juhendamist. Lahendamata on keelekorpuste ja terminibaaside õiguslikud
küsimused.
38
e-keelenõu. http://kn.eki.ee/
39
Liin, Krista jt, Eesti keel digiajastul, http://www.meta-net.eu/whitepapers/e-book/estonian.pdf
40
https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/keeleseisundi_uuringuaruanne_loplik.pdf, lk 104.
41
Inter-Active Terminology for Europe;
http://iate.europa.eu/SearchByQueryLoad.do;jsessionid=4VbD5aieEW4X-
dZHdVyulopRQK8KIZeZzL5FzBGXaCgNEWBJcgK5!1953531442?method=load
42
Eestikeelse terminoloogia programmi 2013-2017 kodulehelt www.terminoloogia.ee
8
Terminitöösse on enim panustanud Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning vähesemal määral ka teised ministeeriumid
oma haldusala terminite korrastamisega.
Sõnaraamatutöö põhineb sõnavara ja sõnade tähendusvõrgustiku uurimisel ning tööl suurte
tekstimassiividega. Kõik valminud sõnaraamatud ja andmebaasid, sõnastikusüsteem ning
kasutajaliidesed nõuavad pidevat uuendamist ja arendamist, vaja on ühtset sõnaraamatu
tegemise platvormi ja tööriista. Tõlkesõnaraamatute tegemist raskendab erinevate keelte
paralleelsete keelekorpuste vähesus või puudumine, erilist tähelepanu tuleb pöörata kaasaegsete
digitaalsete sõnaraamatute (keskkondade) loomisele. Sõnaraamatutöö toimub tihedas koostöös
Euroopa e-leksikograafidega.
Keel muutub ja areneb, keelekasutus mitmekesistub ja avaldub üha uutes vormides, eriti
virtuaalses keskkonnas, mistõttu on eesti keele uurimisel ja teaduslikul kirjeldatusel eesti
keele maine hoidmisel ja keele arengu suunamisel oluline roll. Eesti keel on valmivas
tervikkäsitluste sarjas ning nende alusel koostatavas eesti keele grammatikas põhjalikult
kirjeldatud ning rahvusvahelises võrdluses kõrgel tasemel. Eesti keele uurimises on toimunud
paradigma muutus: suurenenud on andmepõhisus, keeletehnoloogia ning digitaalsete
keeleressursside kasutamine ja loomine. Lahendamist vajavad andmekaitse ja avatud andmete
kasutamisega seotud küsimused.
Eesti keele uurimist toetab Haridus- ja Teadusministeerium teaduse rahastamise
põhiinstrumentide ja rahvusteaduste lisarahastusega.
2.3. Keeleõpe
Alapeatükis antakse keeleõppe ülevaade neljas alamvaldkonnas: eesti keel emakeelena, eesti
keel teise keelena, eesti keel välismaal ja võõrkeeled Eestis. Erinevate sihtgruppide keeleõpe
toimub eri ministeeriumide haldusalas.
Keelte õpetamise puhul on Eestis ühiseks probleemiks keeleõpetajate kvaliteet ja kasin
juurdekasv43, mis on loonud surve võtta tööle erialase kvalifikatsioonita inimesi või alles kutset
omandavaid üliõpilasi. Eestis ei ole veel levinud arusaam, et iga õpetaja, kes õpetab eesti keeles,
on keeleõpetaja, sõltumata õpetatavast ainest. Suhtluspädevuse44 kui üldpädevuse rakendamine
vajab arendamist. Täiendamist vajavad ka õpetajate oskused erinevas vanuses, erineva kultuuri-
ja haridustaustaga õpilaste õpetamiseks. Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC
toob välja äsja õpetajakoolituse lõpetanute nõrga funktsionaalse lugemisoskuse nii võrdluses
43
Eesti õpetajaskonna vananemisele on mh viidatud TALIS 2013 uuringus
(https://www.hm.ee/sites/default/files/talis2013_eesti_raport.pdf). Noorte vähesele huvile õpetajaameti vastu
viidatakse nt „Eesti keele arengukava 2011−2017 elluviimise vahearuandes“
(https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_keele_arengukava_2011-2017_elluviimise_vahearuanne_2013-
2014.pdf, vt lk 31) ja uuringus „Eesti keeleseisund“ (https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne_2017.pdf),
kus osutatakse ka puudustele õpetajate ettevalmistuses. „Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüs 2017“
(https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/htmaastaanaluus2017_kokkuvote.pdf) toob välja, et konkurss
õpetajakoolituse õppekavadele on liiga madal ning õpetajaamet ei ole piisavalt atraktiivne. Õpetajate vanuselise
koosseisu muutmise ning suurema konkursi õpetajakoolituse õppekohtadele on sihiks seadnud ka „Eesti
elukestva õppe strateegia 2020“ programm „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid 2015–
2018“
(https://www.hm.ee/sites/default/files/ministri_kaskkiri_padevad_ja_motiveeritud_opetajad_ning_haridusasutust
e_juhid.pdf).
44
Suhtluspädevus – oskus kasutada keeleteadmisi (hääldus, grammatika, sõnavara) eesmärgipäraselt nii
suuliste ja kirjalike tekstide mõistmiseks (kuulamis, ja lugemisoskus) kui ka koostamiseks (rääkimis- ja
kirjutamisoskus) võttes arvesse konteksti ja suhtluspartnereid. Keeleoskuse mõõtmine Hausenberg jt 2004, lk 8
9
teiste riikide kui ka teiste valdkondade lõpetanutega. OECD riikide võrdluses on Eesti õpetajate
funktsionaalne lugemisoskus keskmine45.
Eesti keel kui emakeel. Üldharidussüsteemis reguleerivad keeleõpet alus- ja põhihariduse ning
gümnaasiumi riiklikud õppekavad. Eestis elavad lapsed õpivad ühtse riikliku õppekava alusel.
Haridusasutuste õppekeeleks on seadustega46 kinnitatud eesti keel, erandina võib õppkeeleks
olla ka mõni muu keel. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava järgi algab eesti keele kui
emakeele õpe kolmandast eluaastast ja peab andma lapsele oskused igapäevases suhtlemises
toimetulekuks. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade järgi on eesti keel põhikoolis ja
gümnaasiumis (ka kutsekeskhariduse tasemel) kohustuslik õppeaine.
PISA 2015 uuring paigutas Eesti õpilaste funktsionaalse lugemisoskuse Euroopa riikide seas
Soome ja Iirimaa järel 3. kohale, maailmas 6. kohale, ehkki osutas lugemisoskuse taseme
erinevustele soo (tüdrukute tulemused olid paremad kui poistel) ja piirkonna (linnas elavate
õpilaste tulemused olid paremad kui maal elavatel õpilastel) põhjal47.
Eesti keele kui emakeele õppe maht, sisu ja väljundid kutsekeskhariduses on määratud
kutseõppe riiklike õppekavade üldõpingute mooduliga „Keel ja kirjandus“, lisaks on samas
mahus eesti keele ja kirjanduse õpinguid lõimitud eriala põhiõpingute moodulitesse. Vabariigi
Valitsuse tegevuskava (2015–2019) kohaselt laiendab Haridus-ja Teadusministeerium e-õppe
võimalusi keskhariduse tasemel, sh keele ja kirjanduse valdkonnas.
Kõrghariduses on üliõpilaste arvu vähenedes viimase 10 aastaga eestikeelsetel õppekavadel
õppijate osakaal tõusnud 77%-st 82%-ni48. Magistritasemel õppis Eestis 2016. aastal 18%
kõigist üliõpilastest ingliskeelsetel õppekavadel, neist omakorda 65% moodustasid
välisüliõpilased. 10 aasta jooksul on ingliskeelsetel õppekavadel õppijate (sh välisüliõpilaste)
osakaal tervikuna tõusnud 1%-lt 10%-ni. Doktoriõpe on 2016/2017. õppeaastal valdavalt
registreeritud eesti- ja ingliskeelsena. Eesti kõrgkoolides pakutavas õppes ei ole kehtestatud
ingliskeelse õppe optimaalse osakaalu piiri.49
Eesti keele õpetamiseks on aastate vältel välja antud hulgaliselt õppevara, kuid süsteemset e-
õppevara eesti keele kui emakeele õpetamiseks pole loodud. Teiste ainete eestikeelse õppevara
analüüsi tulemused on toonud välja õppetekstide keelelise keerukuse, mis raskendab
mõistmist50. Kõrgkoolide jaoks eestikeelse õppevara koostamist on riiklike programmide abil
süstemaatiliselt toetatud.
Keeleoskust tõstvaid täienduskoolitusi ning korrektse eesti emakeele õpet ametnikele,
haridustöötajatele ning avalikule sektorile toetatakse riiklikult, kuid valdavalt tegelevad selle
koolitusharuga erasektor ning kõrgkoolid.
Eesti keele õppe kvaliteeti hariduses ning haridustöötajate eesti keele oskuse arendamist suunab
Haridus- ja Teadusministeerium.
45
Valk, A, Silm, G (2015) Haridus ja oskused, Haridus- ja Teadusministeerium.
https://www.hm.ee/sites/default/files/piaac6aruanne_haridus_oskused_0.pdf
46
Eesti Vabariigi haridusseadus, koolieelse lasteasutuse seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus,
kutseõppeasutuse seadus, ülikooliseadus, rakenduskõrgkooli seadus.
47
PISA 2015 Eesti tulemused, https://www.hm.ee/sites/default/files/pisa_2015_final_veebivaatamiseks_0.pdf
48
Samas õppis 2007/08 õppeaastal umbes 10% kõrghariduse üliõpilastest õppekavadel, mille õppekeelt ei
olnud märgitud (HTM).
49
Eesti keeleseisund (2017) https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne_2017.pdf
50
Lepajõe, K, Tepp, L ja Talsi, K (2012) Loodusteaduste õpikute keelest. Emakeele Seltsi aastaraamat 58, lk
126-147. http://kirj.ee/public/ESA/2012/esa_58-2012-126-147.indd.pdf
10
Eesti keel teise keelena. Eesti inimarengu aruanne 2016/201751 osutab erinevustele eesti ja
vene õppekeelega koolide õpiedukuses. Aruande üks põhisõnumeid on, et ühtne Eesti lasteaed
ja kool on lõimumise käivitajad ja tööturg selle elluviija52. Eesti keele kui teise keele õppe
tulemuslikkusega on probleeme nii alus- kui ka põhihariduses53. Kuigi vanematel võib olla
valmisolek oma lapse suunamiseks eestikeelsesse õppeasutusse, ei ole kõikides Eesti
piirkondades seda võimalik teha. Arvestatav hulk õpilasi ei saavuta õppekavas ja eesti keele
arengukavas 2011–2017 eesmärgiks seatud eesti keele kui teise keele oskuse taset: kõigist eesti
keelest erineva emakeelega põhikoolilõpetajatest saavutab vähemalt B1-keeleoskustaseme
68,7%, kuid vene õppekeelega lõpetajatest54 vaid 61%, B2-keeleoskustaseme saavutamist seni
riiklikult mõõdetud ei ole. Kutseõppeasutuse õppekaval, kus on eesti keelest erinev õppekeel,
on eesti keele õpe kohustuslik kooli õppekavas sätestatud mahus, mis peab tagama eesti keele
oskuse tasemel, mis on vajalik omandatud erialal töötamiseks.
Vene õppekeelega põhikooli ja kutsekeskhariduse lõpetajate eesti keele oskus vajab
parandamist, et õpilastel oleks võimalik edukalt õpinguid jätkata, tööturule suunduda ning
ühiskonnaelus osaleda. Samasugused eeldused ühiskonnas edukaks toimimiseks tuleb tagada
ka uussisserändajatele. Takistuseks võib osutada kohase õppevara nappus – eestikeelse kooli
õppematerjalid jäävad eesti keelt teise keelena õppijatele liialt keeruliseks, kuid seni pole sellele
sihtrühmale loodud õppematerjale piisavalt55. Õppematerjalide puudust leevendab digipöörde
programmi raames planeeritud õppevara loomine, mille tulemusena võetakse üld- ja
kutsehariduses kasutusele kaasaegne ja uuenduslik digitaalne õppevara ja e-teenused56.
Laiemalt mõjutavad muu ema- või kodukeelega laste kohanemist ja eesti keele omandamist
ümbritsev keelekeskkond, keeleõppemotivatsioon ja -metoodika, suhtumine riigikeelde ja selle
kõnelejatesse. Madal keeleoskustase aga piirab edasiõppimisvõimalusi ja töökoha valikut ning
on üks oluline põhjus, miks muu kodu- ja emakeelega inimeste keskmine sissetulek jääb Eesti
keskmisest madalamaks.
Eesti keele kui teise keele või võõrkeele õppe põhimõtteid haridusasutustes suunab Haridus- ja
Teadusministeerium.
Väljaspool haridussüsteemi toimuv eesti keele õpe on toeks neile, kes pole omandanud
eestikeelset haridust ning peavad seetõttu teatud ametikohtadele kandideerides täitma
keeleseaduse nõudeid. Endiselt on Eestis suur hulk täiskasvanuid, kes hoolimata keelekursuse
läbimisest ei ole suutelised või pole motiveeritud tasemeeksamit nõutud tasemel sooritama.
Täiskasvanute iseseisva keeleõppe toetamiseks on välja arendatud eesti keele kui teise keele
või võõrkeele õppe keskkond Keeleklikk57 (keeleoskustasemetel 0–A2), mis on keeleõppijatele
veebipõhiselt tasuta kättesaadav.
Täiskasvanutele loovad sihtgrupipõhiselt riigikeeleõppe võimalusi mitmed ministeeriumid, kus
keeleõpe on üks paljudest tegevustest, mille abil soovitakse saavutada valdkonnas püsititatud
51
Põder, K, Lauri, T ja Rahnu, L (2017) Eesti koolisüsteemi väljakutsed: õpiedukuse erinevus erikeelsetes
koolides ja sisserändajate koolivalikud, https://www.inimareng.ee/sisseranne-ja-loimumine/eesti-koolisusteemi-
valjakutsed/
52
Tammeraru, T, Kallas, K ja Eamets, R (2017) https://www.inimareng.ee/pohisonumid-eesti-randeajastul/
53
Eesti keeleseisund (2017) https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne_2017.pdf
54
Põhikooli B1-keeleoskustaseme eesti keele kui teise keele eksam, sihttase 90%.
55
Metslang, H jt (2013) Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis. Uuringu lõpparuanne,
https://www.hm.ee/sites/default/files/lisa_2_uuring_kakskeelne_ope_vene_oppekeelega_koolis_0.pdf
56
„Digipöörde programm 2017–2020“, https://www.hm.ee/sites/default/files/2_digipoorde_programmi_2017-
2020_eelnou_1.pdf
57
https://www.keeleklikk.ee/et/welcome
11
laiemaid eesmärke. Nii pakub Kultuuriministeerium kultuurikümbluse osana keeleõpet Eesti
vähelõimunud püsielanikele, Siseministeerium viib kohanemisprogrammi raames läbi
algtaseme keeleõpet ja uussisserändajate keeleõpet, Sotsiaalministeerium pakub Töötukassa
kaudu keeleõpet töötutele ja tõrjutusriskis inimestele, Justiitsministeeriumi haldusalas on
kinnipeetavate riigikeele õpe. Täiskasvanute riigikeele õppe teemasid arutatakse ühises
riigisiseses koostöövõrgustikus58, mida juhib Haridus- ja Teadusministeerium.
Eesti keel välismaal. Viimase kümnendi jooksul aset leidnud väljarände käigus on välismaale
elama asunud hulgaliselt Eestist pärit inimesi, kelle seas on ka palju noori ja lapsi. Kuna
Eestisse tagasipöördumine on viimastel aastatel suurenenud59, on oluline tagada välismaal
elavatele rahvuskaaslastele ja nende järeltulijatele mitmekesised võimalused eesti keele õppeks,
sest emakeeleoskus on üks võtme-eeldusi Eestisse tagasipöördumisel, õpingute jätkamisel Eesti
haridussüsteemis ning eesti kultuuriruumis tegutsemisel. Rahvuskaaslastele suunatud õppe
peamisteks probleemideks on eesti keele õpetajate leidmine välismaal, õppele ligipääsetavus
(enamjaolt asuvad õpetuskohad keskustes) ja eesti keele õppe madal väärtustamine.60 Eesti
keele õppimine välismaal oleku ajal muudab lapse suhtumist Eestisse positiivselt ning annab
tulevikus võimaluse Eestisse õppima, töötama või elama minna.
Väliskõrgkoolides toimuv eesti keele õppe eesmärk on levitada eesti keelt ja kultuuri väljaspool
Eestit ning panustada ka Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise eesmärkidesse. On oluline, et
suurem hulk välismaal eesti keelt õppivatest üliõpilastest valiks oma edasiõppimis- ja
eneseteostuskohaks Eesti.
Väliskõrgkoolides toimuva õppe peamiseks probleemiks on viimastel aastatel olnud mitmete
õpetuskohtade otsus vähendada toetust väiksema kõnelejaskonnaga keelte õpetamisele, mis on
mõnes kõrgkoolis kaasa toonud eesti keele õppe mahu vähenemise või õppe sulgemise. Kuna
tänapäeva keeleõppimise otsused põhinevad järjest rohkem praktilistel kaalutlustel, on oluline
jätkata eesti keele õpetamist riikides, kellel on Eestiga tihedad kultuuri- ja majandussuhted.
Väljaspool Eestit korraldatud eesti keele õppe eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium,
partneritena on kaasatud Kultuuriministeerium ning Välisministeerium.
Võõrkeelte õpe Eestis. Võõrkeelte, sh eesti keele kui teise keele õpetamisel lähtutakse Euroopa
Nõukogu ühtsetest keeleoskustasemetest61. Samuti vastab võõrkeelte õpetamine üldhariduses
Euroopa soovitusele62 pakkuda õpilastele lisaks emakeelele vähemalt kahte võõrkeelt, ehkki
Euroopa soovitusega võrreldes alustavad lapsed Eestis võõrkeeleõppega liiga hilja.
Alushariduses ei ole võõrkeelte õpe kohustuslik, mistõttu puudub sellest 2017. aastal selge
ülevaade ning ka õpetajaid ei valmistata süsteemselt ette alushariduse tasemel võõrkeeli
õpetama. Põhihariduses pakuvad koolid A-võõrkeelena inglise, prantsuse, saksa või vene keelt,
B-keele valik on jäetud vabaks63. Lisaks võivad õpilased valida täiendavaid võõrkeeli kas C-
või D-võõrkeelena või valikainetena. Nende valik on määratletud kooli õppekava tasandil ning
58
2017. aastal on koostöövõrgustikus esindatud Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium,
Justiitsministeerium, Töötukassa, Integratsiooni Sihtasutus, SA Innove, Keeleinspektsioon ja Riigikogu.
59
https://www.stat.ee/dokumendid/586015
60
„Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuring“ (2015)
https://www.hm.ee/sites/default/files/rkp_moju-uuring_lopparuanne.pdf , lk 76, 79, 82, 86.
61
„Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine” (2007)
https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf
62
Nn Barcelona eesmärk (2002)
http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/71025.pdf
63
Põhikooli riiklik õppekava, https://www.riigiteataja.ee/akt/120092011009?leiaKehtiv
12
põhineb koolide võimalustel ning õpilaste ja lapsevanemate huvidel. Sellisel alusel õpitakse
Eestis koolides mitmeid võõrkeeli, sh hispaania, soome ja rootsi keelt. Eesti elanike
võõrkeeleoskuse mitmekesistamiseks ja parandamiseks on vaja toetada võõrkeelte tõhusat õpet
ning B-võõrkeelena valitavate keelte rohkust, et gümnaasiumi lõpuks jõuaks õpilased iseseisva
keelekasutaja tasemele erinevate Eestile vajalike võõrkeeltega. Gümnaasiumi lõpuks peaks
õpilane olema omandanud vähemalt ühe võõrkeele B2-keeleoskustasemeni ning teise vähemalt
B1-keeleoskustasemeni64. Siiski ei saavuta osa õpilasi gümnaasiumiastme lõpuks õppekavas
seatud eesmärke65 ja tööandjate silmis ei ole kutseharidusega töötajate võõrkeelteoskus piisav66.
Kutsekeskhariduses taotletakse võõrkeeleõppega, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles
argisuhtluses nii kõnes kui ka kirjas iseseisva keelekasutajana (B1-keeleoskustasemel). Teistes
õppeliikides tulenevad võõrkeele oskuse nõuded kutsestandardeist, milles küll pole
võõrkeeleoskuse nõuded alati konkreetsete kutsete vajadustest lähtuvalt sõnastatud, piirdudes
sageli taseme või keele määratlemisega. Seda puudujääki on osaliselt korvanud
kutsestandardite võõrkeele oskuse nõuete täpsustamisega tegelenud projekt.67
Keelte õppimise vaba valiku võimalus on muutnud õpitavate keelte proportsioone inglise keele
kasuks, kuid endiselt püsib Eestis vajadus teiste Euroopa Liidu enim kõneldavate keelte järele
ning samal ajal suureneb huvi seni vähe õpitud, kuid kasvava tähtsusega keelte (nt hiina keel)
õppimise vastu. Inglise keel on oluline rahvusvahelise suhtluse vahend ning selle valdamine
tagab Eesti elanike konkurentsivõime ja eduka toimimise avatud tööturul.
2.4. Ministeeriumide koostöö keelevaldkonna arendamisel
Keel on arengukavades valdkondade ülene horisontaalne teema ja keelepoliitiliste otsuste
tagajärjed ulatuvad kõikjale. Need mõjutavad keele elujõudu ja arendamist, võivad kas
süvendada sotsiaalseid probleeme (nt vähene keeleoskus võib viia koolist väljalangevuse või
töötuseni68)69 või lahendada neid (nt võrdsed võimalused hariduses ja tööturul). Keeletegevused
on lõimitud Haridus- ja Teadusministeeriumi arengukavadesse ja programmidesse ning ka
teiste ministeeriumide valdkondlikesse arengukavadesse. Kuigi teistes arengukavades ja
programmides on keeletegevused ja ressursid planeeritud ning suunatud eelkõige laiemate
eesmärkide (lõimumine, kohanemine vms) saavutamisele, on need olulised ka keelevaldkonna
arengu seisukohast. Teiste arengukavade kaudu elluviidavad keeletegevused, mis panustavad
Eesti keelevaldkonna arengukavas sõnastatud eesmärkide saavutamisse, hõlmavad peamiselt
hariduse, teaduse, innovatsiooni, lõimumise, noorsootöö, tööturu ja täiskasvanute keeleõppe
valdkondi, kuid sisalduvad teatud mahus pea kõikides arengukavades. Sõltuvalt ministeeriumi
vastutusvaldkonnast ja arengukava prioriteedist on keelega seotud tegevustel suurem või
väiksem kaal.
64
Gümnaasiumi riiklik õppekava, https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021?leiaKehtiv
65
Riigieksamite statistika, SA Innove, http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-
statistika/riigieksamite-statistika-2016
66
Nestor, M, Nurmela, K (2013) Kutseharidus ja muutuv tööturg. Tööandjate uuringu lõpparuanne,
http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2013-Kutseharidus-ja-muutuv-tooturg.pdf
67
Võõrkeelte oskuse kirjelduste parendamine kutsestandardites,
https://www.kutsekoda.ee/et/kutsekoda/projektid/Keeleprojekt
68
http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2017/01/4_tooturg.pdf
69
https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/keeleseisundi_uuringuaruanne_loplik.pdf, lk 103.
13
Haridus- ja Teadusministeeriumil on keelepoliitika osas suunanäitaja roll70, kuid kindlasti on
vaja jätkata ministeeriumideülest koostööd ja koordineerimist, mis vähendaks killustatust71
ning suurendaks kõikide osapoolte vastutus- ja omanikutunnet keeleteemade suhtes.
3. Visioon
Eesti keel on põhiseaduslik väärtus ja Eesti mitmekeelse elanikkonna peamine
suhtluskeel.
Eesti keel on arenenud ja elujõuline, eesti keelt kasutatakse kõikides
eluvaldkondades.
Hea keelteoskus on Eesti elanike võtmepädevus, mis tagab Eesti riigi keelelise
võimekuse.
Aastal 2027 on eesti keel kui Eesti põhiseadusega määratud riigikeel seadustega kaitstud ja
elujõuline ning pidevalt areneva keeletoekeskkonnaga varustatud. Eesti elanikud kasutavad
uhkusega eesti keelt, suhtuvad tolerantselt teiste keelte kõnelejatesse, õpivad võõrkeeli. Eesti
keel hoiab oma positsiooni ja mainet kõigis vanusegruppides ja eluvaldkondades; on Eesti
peamine õppe-, asjaajamis-, teabe- ja töökeel ning põhiline rahvuste vaheline suhtluskeel Eesti
territooriumil. Eestis on ühtne keele-, kultuuri-, haridus- ja teaberuum, milles on oma koht ka
rahvusvähemuste keeltel ja kultuuridel. Elukestvas õppes on tagatud kvaliteetne eesti keele õpe
kõikidele soovijatele. Laienenud on eesti keele kasutamine Euroopa Liidu ametliku keelena;
säilinud on välismaal kasvava noore põlvkonna eesti keele oskus. Eesti keel on paindlikult
kohanenud teaduse ja tehnoloogia kiire arenguga. Laienenud on erinevate võõrkeelte õpetamine
ja oskus.
4. Eesmärgid
Arengukava eesmärkide peatükis nimetatakse arengukava üldeesmärk ning tuuakse välja
staatuse korralduse, keeletaristu arendamise ning keeleõppe strateegilised eesmärgid koos
olulisemate meetmete lühiülevaatega.
4.1. Üldeesmärk
Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja
valdab võõrkeeli.
2011.–2017. aastatel oli eesti keele arengukava eesmärk tagada eesti keele kui riigikeele
toimimine kõikides eluvaldkondades, eesti keele õpetamine, uurimine, arendamine ja kaitse
ning sellega eesti keele säilimine läbi aegade. „Arengukava ellurakendamise tulemusena peab
eesti keele seisund 2017. aastal olema niisugune, mis rahuldab kõiki Eesti riigi ja ühiskonna
keelekasutusvajadusi, eesti keel peab olema arenguvõimeline ja tunnustatud Eesti elanike ühise
suhtluskeelena.“ 2009.–2017. aastatel oli Eesti võõrkeelte strateegia eesmärk tõsta Eesti elanike
motivatsiooni õppida erinevaid keeli, mitmekesistada võõrkeelte õppimise võimalusi õpiviiside,
õpikohtade ja keelte valiku osas, parandada keeleõppe kvaliteeti nii formaalses kui ka
mitteformaalses hariduses, kindlustada keeleõpetajate koolituse kvaliteeti ja parandada
70
Keelepoliitikat kavandab ning vastavate õigusaktide eelnõusid koostab Vabariigi Valitsuse seaduse § 58 lg 1
kohaselt Haridus- ja Teadusministeerium.
71
https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/keeleseisundi_uuringuaruanne_loplik.pdf, lk 103.
14
ühiskonnas keeleõpetajate mainet, luua võimalused keeleoskuse hindamiseks enesehinnangu ja
institutsionaalsel tasandil. Keelevaldkonna arengukava üldeesmärk aastateks 2018–2027
jätkab sisuliselt „Eesti keele arengukavas 2011–2017“ ja „Eesti võõrkeelte strateegias 2009–
2017“ seatud üldeesmärkide täitmist, kuid on sõnastatud keelekasutaja vaatepunktist.
4.2. Strateegilised eesmärgid
Peatükis tuuakse välja kolm strateegilist eesmärki aastateks 2018–2027. Strateegilised
eesmärgid on lahti kirjutatud meetmete kaupa, et tuua esile kõige olulisemad tegevussuunad.
Konkreetsed tegevused ja nende eest vastutajad määratakse programmides.
4.2.1. Strateegiline eesmärk 1: Eesti elanikud hoiavad ning väärtustavad eesti keelt.
Strateegiline eesmärk seab sihiks, et Eesti elanik peab eesti keelt oluliseks ja tahab seda
kasutada. Kasutamise soov võib tuleneda näiteks sellest, et kasutaja peab eesti keelt omaette
väärtuseks, identiteeti ja kuuluvust määravaks tunnuseks või vahendiks oma eesmärgi
saavutamisel. Eesti keele kasutamise soov on seotud keele mainega rahvusvahelistuvas
maailmas ning Eesti mitmerahvuselise elanikkonna seas. Keele staatust, mainet ja kasutamist
saab mõjutada erinevates vastutusvaldkondades tehtavate poliitiliste otsustega. Hariduse keelel
on keele kui väärtuse kujundamisel ning keele elujõu hoidmisel määrav tähtsus. Eesti keele
õpetamiseks, õppimiseks ja kasutamiseks tuleb riigil seadustega luua vajadus ning tagada
motiveerivad võimalused nii Eesti mitmerahvuselisele elanikkonnale, sisserändajatele kui ka
väljaspool Eestit elavatele eestlastele ja estofiilidele. Riik saab keele väärtustamisel,
arendamisel ja kasutamisel näidata eeskuju sellega, et kõik ministeeriumid panustavad eesmärgi
saavutamisse oma valdkondlike arengukavade ja programmidega, pidades silmas ühiskonnas
toimuvat dünaamikat, mitmekeelsust ja mitmekultuurilisust. On oluline rõhutada, et ka
keeletaristu ja õppega seotud strateegilised eesmärgid aitavad keele mainet hoida ja keelt
kasutada, luues selleks vahendeid ja võimalusi.
Meede 1.1. Riik väärtustab eesti keele ja võõrkeelte oskust ning kasutamist
Riigil on juhtiv roll eesti keele kui põhiseaduse väärtuse hoidmisel ja seetõttu on oluline, et
keele mainele, keeletaristule ning keelteoskusele pöörataks tähelepanu teistes valdkondlikes
arengukavades. Rahvastiku vähenemine ja rände kasv muudab Eesti riigi ülesande eesti
rahvuse, keele ja kultuuri arenguvõimaluste tagamisel järjest keerukamaks ja
vastutusrikkamaks. Eesti riik peab kaitsma eesti keelt, hoides seadustega riigikeelele staatust ja
täites põhiseadusega võetud kohustust. Eesti keele positsiooni hoidmisse peavad panustama
kõik inimesed ja institutsioonid, eriti riiklikud institutsioonid. Siht on, et iga ministeerium seaks
oma vastutusvaldkonnas eesti keele hoidmise ja kasutamise eesmärgid, mis aitavad tõsta eesti
keele mainet, väärtustada oma haldusalas eesti keelt kui riigikeelt. Avalikkusega suhtlemisel ja
dokumentide koostamisel tuleb kasutada normikohast ja selget keelt. Ministeeriumide tuge
vajavad terminivõrgustikud, kus korrastatakse ja töötatakse välja valdkonna termineid, et
erialateemadel oleks võimalik täpselt ja ühemõtteliselt väljenduda. Ministeeriumidel tuleb
toetada oma haldusala ametnike ja teenistujate eesti keele ja võõrkeeleoskuse arendamist,
soodustades ja toetades keelekoolitustel ja -kursustel osalemist.
Meede 1.2. Haridusasutuste eestikeelse õppega antakse edasi eesti keelt ja kultuuri ning
toetatakse eesti keele kasutamist kõikides eluvaldkondades
Eesmärk on toetada ja tähtsustada eesti keele jätkusuutlikkuse aluseks olevat eestikeelset õpet
nii alus-, üld-, kutse- kui ka kõrghariduses. Haridusasutused peavad mitmekeelsete ja -
kultuuriliste õpikeskkondadena aitama muu emakeelega õppijatel toime tulla Eesti ühiskonnas.
15
Suhtluspädevuse kui üldpädevuse arendamine peab olema iga eesti keeles õpetava õpetaja
ülesanne. Eestikeelsete õppevahendite, sh e-õppevahendite keelekasutus peab järgima selge
keele põhimõtteid72 ja arvestama õppijaga.
Kuna kõrghariduses domineeriv keel mõjutab omakorda madalamatel haridusastmetel õppijate
suhtumist ja valikuid, toetatakse kõrgkoolides järgmisel kümnendil rahvusvahelistumissuuna
kõrval teadlikult eestikeelse kõrghariduse arendamist. Eestikeelse kõrgharidusega
väärtustatakse keelt ja soodustatakse eesti keele kasutamist kõikides eluvaldkondades.
Eesmärgiks on leida eestikeelse ja ingliskeelse õppe tasakaal kõrghariduses ja hoida seda.
Kõrgkoolid peavad tagama kõrghariduse esimesel ja teisel astmel eestikeelse kõrgharidusõppe
vähemalt oma vastutusvaldkondades kõigis õppekavarühmades, kus õppekavad on õppimiseks
avatud. Võõrkeelsetele doktoritöödele tuleb lisada valdkonna teadusartikli mahus eestikeelne
resümee. Kõrgkoolides tuleb luua eestikeelset õppevara, juurutada eesti oskuskeelt.
Meede 1.3. Eesti keele väärtustamisega tõstetakse eesti keele mainet
Eesmärk on tõsta eesti keele mainet erinevates tegevusvaldkondades, sihtrühmades ja
piirkondades, teadvustades eesti keele kasutamise, arendamise ja õpetamise olulist mõju keele
elujõu hoidmisele. Eesti keele nähtavuse tõstmiseks peavad olema ajakohastatud andmed eesti
keele kohta kättesaadavad ka rahvusvahelistes andmebaasides, (seire)keskkondades. Ülesanne
on kujundada keelehoiakuid, suurendada keeleteadlikkust, populariseerida hea keele
kasutamist, teha Eestis tehtav teadus Eesti ühiskonna liikmetele eesti keeles paremini
kättesaadavaks ja nähtavaks. Toetatakse keelega seotud algatusi, tegevusi, keele mainet
hoidvaid ja tõstvaid ettevõtmisi, positiivset kaasamist ja koostööd keelevaldkonnas. Eraldi
tähelepanu vajavate sihtgruppidena võib esile tuua näiteks õpilased ja noored kui eesti keele ja
kultuuriruumi edasikandjad ning Eesti vähelõimunud elanikud. Eesmärgi täitmiseks luuakse
võimalused maine- ja tunnustusürituste korraldamiseks, juurutatakse selge keele põhimõtteid
avalikus ruumis.
Meede 1.4. Õigusaktide analüüsimise, korrastamise ning keeleseaduse järelevalvega
tugevdatakse eesti keele staatust
Eesmärk on tagada eesti keele arengut ja eesti keele kasutamist toetav õigusruum. Jätkatakse
regulaarset järelevalvet kehtestatud nõuete täitmise üle kõikides olulistes keeleseadusega
hõlmatud keelekasutusvaldkondades, sõnastatakse keelekasutuse hea tava, analüüsitakse
õigusakte, tõhustatakse asutuste ja isikute nõustamist keeleseaduse ning teiste keeleoskust ja
keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmiseks, parandatakse inimeste teadlikkust
keeleõigustest ning tagatakse nende õiguste rakendamine.
4.2.2. Strateegiline eesmärk 2: Eesti keeletaristu on hästi välja arendatud ning
kasutajasõbralik
Strateegiline eesmärk seab sihiks, et Eesti elanikele on loodud võimalused kasutada eesti keelt.
Tagatakse keelekorraldustöö ja keelenorm, keelehooldeallikate ja keelenõu kättesaadavus,
jätkatakse tänapäevaste ja kasutajasõbralike vahendite ja võimaluste loomist keele (sh eesti
viipekeele) kasutamiseks, eesti keele keeletehnoloogia arendamist, oskuskeele ja
sõnaraamaturakenduste arendamist, tekstikorpuste loomist ja keele uurimist. Keeletaristu
arendamise märksõnadeks on uuenduslikkus, kvaliteet, riigisisene ja rahvusvaheline koostöö,
kättesaadavus ja kasutusmugavus, et eesti keelel säiliks võime paindlikult kohaneda teaduse ja
tehnoloogia kiire arenguga, uute tegevusvaldkondade ja suhtluskanalite esiletõusuga ning
muutustega elanikkonna koosseisus. Eesti kui tunnustatud e-riik panustab Eesti keeletaristu
72
http://selgesonum.ee/
16
arendamisse erinevate valdkondlike arengukavade ja programmide kaudu, et tagada eesti keele
jätkusuutlikkus digiajastul ning arendada eri valdkondade oskuskeelt.
Meede 2.1. Tagatakse tõhus keelekorraldus ning arendatakse keelehooldesüsteemi, et
keeleteavitus oleks tõhus, mitmekülgne ja kasutajasõbralik
Eesmärk on hoida eesti riigikeelt arendatud, ühtlustatud, normingute ja soovitustega hõlmatuna,
eesti keelelist omapära hoidva, kuid samas keelemuutustega arvestava ning stiililist varieerimist
võimaldavana. Eesmärk on muuta keelehooldesüsteem paremini kättesaadavaks,
funktsionaalsemaks, erinevates nutiseadmetes kasutatavaks. Keelehooldesüsteem peab
võimaldama keeleküsimustele kiiresti vastused leida, olema hästi toimiv ning arvestama
peamisi keele avaldumisvorme73. Tagada tuleb senine tasuta keelenõuanne, jätkata
keelehooldekoolituste korraldamist, edendada selge keele kasutamist, jätkata ametikeele- ja
eurokeelehoolde tegevustega, arendada tõlkenõuannet, edendada nimekorraldust.
Meede 2.2. Arendatakse keeletehnoloogiat kasutajasõbralike rakenduste loomiseks
Eesmärk on tõsta olemasolevate tuumiktehnoloogiate kvaliteeti ning võtta neid kasutusele
võimalikult paljudes valdkondades nii era- kui ka avalikus sektoris. Eesti keele
keeletehnoloogia põhikomponentide tase peab võimaldama luua lõpptarbija (sh erivajadustega
inimeste) jaoks rakendusi, eesti keeletehnoloogia kasutamine peab levima. Eesmärgi täitmiseks
tuleb luua ja arendada tuumiktehnoloogiaid ja keeleressursse, võtta keeletehnoloogia kasutusele
lahendustes ja keelerakendustes, osaleda rahvusvahelises keeletehnoloogia töös (CLARIN,
ELRC jt). Keeletugi peab olema hästi kättesaadav ning vastama kasutaja vajadustele.
Meede 2.3. Korrastatakse, luuakse ja juurutatakse eesti oskuskeelt keele jätkusuutlikkuse
tagamiseks
Eesmärk on tänapäevase terminitöö tegemiseks luua terminoloogiavõrgustik ja arendada välja
ühtne terminihalduskeskkond, mis hõlbustab professionaalset terminitööd, terminoloogide,
ekspertide ja terminikomisjonide koostööd, päringute esitamist ja neile vastamist. Arengukava
perioodi jooksul ühendatakse väikesed terminikogud riigi keskse terminibaasiga Esterm.
Luuakse terminiarenduseks vajalikud erialakeelekorpused, teadvustatakse laiemalt oskuskeele
arendamise olulisust, siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö tähtsust, parandatakse terminitöö
kvaliteeti ja terminivara kättesaadavust. Oskuskeelt arendavate töörühmade tegevus peab olema
riigi tasandil koordineeritud. Terminite levitamist ja juurutamist tuleb jätkata keskse
terminibaasi, eestikeelse õppevara, veebientsüklopeedia(te) ning eestikeelsete
populaarteaduslike ja teaduslike artiklite kaudu.
Meede 2.4. Arendatakse ja koostatakse sõnaraamatuid
Eesmärk on sõnaraamatud ajakohastada, muuta käepäraseks ja hästi kättesaadavaks. Eesmärgi
täitmiseks arendatakse moodsaid sõnaraamatuid, sh e-sõnaraamatuid, mis infotehnoloogilise
tööriistana aitavad kasutajatel otsida eri infot, lahendada eri ülesandeid. Koostatakse uusi
ükskeelseid üld-, õppe- ja erisõnaraamatuid, tõlkesõnaraamatuid ning eriilmelisi
valdkonnasõnaraamatuid, täiendatakse olemasolevaid, täiendatakse kasutajaliideste
funktsionaalsust ning luuakse tänapäevaseid sõnastikukeskkondi. Arendatakse ühtsel
semantilisel andmemudelil põhinevat sõnastikusüsteemi, mis hõlbustab andmete edasiarendusi,
andmevahetust ja andmete taaskasutust. Jälgitakse ja registreeritakse perioodiliselt
uuendatavate tekstikorpuste põhjal eesti keele sõnavara muutusi.
Meede 2.5. Eesti keele uurimisega luuakse alus arendustele ja õppele
73
Nt normikeel ehk standardkeel, sotsiaalsete rühmade keel, virtuaalsete keskkondade keel.
17
Eesti keele uurimine on ühiskonna keeleliste protsesside mõistmise, suunamise ning
keeletehnoloogiliste vahendite loomise aluseks. Eesmärk on hoida eesti keele uurimise taset,
jätkata eesti keele erikujude, viipekeele ja hõimurahvaste keelte ning nende kasutuse uurimist,
et keeleteadus suudaks kindlustada rahvusvaheliselt kõrget positsiooni. Keeleteaduslike ja
keelekorralduslike uurimuste kõrval on oluline uurida ka ühiskonna keelekäitumist,
keelekasutust ja muutusi neis. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse interdistsiplinaarsust,
rakenduslikkust, tõenduspõhisust, tulemuste kasutamist edasistes uuringutes ning seiratakse
keelt järjepidevalt. Tähtis on keelekorpuste ajakohastamine, rahvusvaheliste valdkondlike
printsiipide ja uute põhimõtete levik: digitaalsete andmekogude ja tehnoloogiate laiem
kasutuselevõtt, keeletehnoloogia vahendite kasutamine keeleuurimises, uute
keelekasutusvaldkondade uurimine (sh digitaalne keel), eksperimentaalsus, korpuspõhisus,
erinevad meediumid, andmekaitsega seotud küsimuste lahendamine.
4.2.3. Strateegiline eesmärk 3: Kättesaadav ja tõhus õpe toetab eesti keele kasutamist nii Eestis
kui ka väljaspool Eestit. Eesti elanikud valdavad võõrkeeli.
Strateegiline eesmärk seab sihiks, et Eesti elanik oskab kasutada eesti keelt ja valdab võõrkeeli.
Keeleõppevõimalused kõigil haridustasemetel ja elukestvas õppes peavad muutma
mitmekesisemaks, laiemaks ja kättesaadavamaks, arendada tuleb õppekavasid ja õppija arengut
toetavat hindamissüsteemi, koostada sihtrühmale kohast heakeelset õppevara. Kvaliteetse ja
järjepideva keeleõppe võimalus tuleb tagada sõltumata õppija elukohast, vanusest või
haridustasemest.
Alus- ja üld-, kutse- ja kõrghariduses tuleb toetada mitmekeelsuse arendamist ning tagada, et
õppijad omandaksid funktsionaalse keeleoskuse nii eesti keeles kui ka õpitavates võõrkeeltes
kõikides osaoskustes, keelerakenduste kasutamise oskused ja tõlkimisoskuse. Nii eesti keele
kui ka võõrkeelte õpe peab võimaldama õppijatel (sh HEV-õpilastel ja väljaspool Eestit elavatel
lastel) jätkata edukalt haridusteed, olla konkurentsivõimelised tööturul ning edukad ühiskonnas.
Eesmärgi saavutamiseks tuleb arendada keeleõpetajate taseme- ja täiendusõppe süsteemi,
suurendada õpetajate järelkasvu ning tagada õppematerjalide kättesaadavus. Oluline on
edendada tänapäevaste õpetamismeetodite kasutamist, sh keeleliste erivajadustega ja
mitmekeelsete õpilaste õpetamiseks, laiendada õpetajate tasemeõppe järgse erialase
enesetäiendamise võimalusi, tõsta teadlikkust keeleoskuse hindamisest, soodustada
kollegiaalset koostööd. Tuleb juurutada hoiakut, mille kohaselt iga õpetaja on keeleõpetaja.
Meede 3.1. Toetatakse eesti keele kui emakeele õpet
Eesti keele õpetuse peamiseks eesmärgiks kõikidel haridustasemetel on kujundada teadlikke
keelekasutajaid, tagada eesti keele õppe ja kasutamise järjepidevus ning eesti keele oskus Eesti
kultuuriruumis toimimiseks. Eesmärgi täitmiseks tagatakse õpetamiseks vajaliku tugisüsteemi
olemasolu (õpetajate põhiõpe ja täienduskoolitus, õppematerjalide kättesaadavus), arendatakse
ja koostatakse eesti keele õpetamise metoodilisi vahendeid ning eesti keele õppevara
erinevatele sihtrühmadele (nt õpilastele, noortele, ametnikele).
Alus- ja üldhariduses peab eesti keele õpetus olema eesmärgipärane, selle saavutamist toetav
õppesisu ajakohane ning toetama keele ja kirjanduspädevuse kujunemist alates õigekirjaoskuse
omandamisest kuni isikliku arvamuse kujundamise ja väljendamiseni ning kirjandusteose kui
kunstiteose tajumiseni. Eesmärgi saavutamiseks arendatakse ainekavasid, õpetuses
arvestatakse õppija eripäraga, kasutatakse metoodiliselt mitmekesiseid ja õppimist toetavaid
ning kõiki keelelisi osaoskusi järjepidevalt arendavaid õpetamisstrateegiaid.
Üld- ja kutsehariduses töötatakse välja tänapäevase hariduse nõuetele ja riiklikele õppekavadele
vastavad digiõppevara komplektid ehk digikogumikud, mida õpetajad saavad kasutada
18
õppematerjalina (sh e-kursuse läbiviimisel). Õppevara komplekte peavad õpetajad saama soovi
korral mugandada või arendada ja õpilased kasutada iseseisva õppe toena või õpitu
kordamiseks.
Kõrgkoolide õppekavade akadeemilise eesti keele kursused peavad toetama suulise ja kirjaliku
eneseväljendusoskuse arengut, kõrgkoolides tuleb arendada ja juurutada oskuskeelt.
Meede 3.2. Toetatakse eesti keele kui teise keele ja võõrkeele õpet
Eesmärk on eesti keele õppe, eesti keeles õppimise ja mitmekeelsususe toetamise kaudu
kujundada eestikeelset kultuuriruumi väärtustav hoiak. Alushariduse tasemel tuleb tulemusliku
keeleõppe saavutamiseks alustada eesti keele kui teise keele õppega võimalikult vara, avada
senisest rohkem kakskeelseid ja keelekümblusrühmi. Varajane, järjepidev ja tõhus eesti keele
kui teise keele õpe peab toetama mitmekeelsuse kujunemist, kodu- või emakeele hoidmist ja
eesti keele aktiivset kasutamist. Eesmärk on, et muu ema- või kodukeelega õpilaste eesti keele
oskuse tase oleks edasiõppimise võimaluste tagamiseks põhikooli lõpus keeleoskustasemel B2
ja gümnaasiumi lõpus keeleoskustasemel C1.
Kutsehariduses on eesmärgiks üldpädevuste, sh keeleoskuse tulemuslikum omandamine ning
kutseõppesse astujate toetamine, jätkatakse õppekeelest erineva koduse keelega õpilaste
täiendava eesti keele õppe toetamist. Kutsehariduses peab pakutav ja täiskasvanutele suunatud
eesti keele õpe toetama tööülesannete täitmiseks vajaliku keeleoskuse saavutamist.
Eestis elavatel, töötavatel ja õppivatel välismaalastel on õigus ja kohustus õppida eesti keelt.
Selleks et kaasata enam välisüliõpilastest kõrgkoolilõpetajaid Eesti tööturule on vaja arendada
eesti keele kui teise keele õpet kõrgkoolides74. Uussisserändajad peavad läbima keeleõppe ja
omandama eesti keele vähemalt tasemel, mis võimaldab igapäevatoimingute ja töökohustustega
hakkama saada.
Eesmärgi täitmiseks tuleb mitmekesistada õpetamismeetodeid, laiendada eestikeelse aineõppe
kasutamist ja eestikeelse huvihariduse pakkumist, juurutada töökohapõhist eesti keele õpet,
soosida kultuurikümblust rahvusvähemustest Eesti elanikele, kes soovivad parandada oma eesti
keele oskust ja tunnevad huvi eesti kultuuri vastu. Arendada tuleb eesti keele e-õppevara
tänapäevaste ja paindlike keeleõppevõimaluste pakkumiseks, tagada eesti keele kui teise keele
õppimise võimalused vaba juurdepääsuga veebipõhistes õppekeskkondades A1–C1-
keeleoskustasemel, tänapäevastada õpetajate põhi- ja täiendusõpet.
Meede 3.3: Toetatakse eesti keele õpet välismaal
Eesmärk on jätkata eesti keele õppe laiendamist ja mitmekesistamist (sh Eestist lähetatud
õppejõud, e-õpe, keelelaagrid, noortevahetused jm) väljaspool Eestit. Lapsevanemate ja
õpilaste seas on oluline teadvustada eesti keele õppe olulisust välismaal nii alalise kui ajutise
elamise ajal. Välismaal eesti keelt õppivate laste ja noorte keeleoskuse toetamiseks tuleb luua
eestikeelseid õppematerjale ja eesti keele õpetajatele metoodilisi vahendeid.
Välisülikoolide kaudu pakutakse erinevaid võimalusi eesti keele õppimiseks (nt lühiajalised
intensiivkursused, sihtriigist leitud külalislektorite kursused, e-õppe võimalused, suvekoolid
Eestis jm), et toetada välismaal eesti keelt õppivate üliõpilaste motivatsiooni valida õppimis- ja
eneseteostuskohaks Eesti.
74
Täna jääb Eestisse tööle ca 20% välisüliõpilastest kõrgkooli lõpetanutest. Tööturule siirdumise osas näevad
välistudengid peamise takistusena vähest eesti keele oskust (v.a infotehnoloogia valdkonnas), mistõttu nähti
vajadust õppekavasisese eesti keele õppe laiendamiseks. EY (2017). Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste
uuring. https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/vil2015_aruanne.pdf
19
Meede 3.4: Toetatakse võõrkeelte õpet mitmekeelsuse soodustamiseks
Eesmärk on luua Eesti elanikele võimalusi erinevate võõrkeelte õppimiseks ja võõrkeeleoskuse
taseme tõstmiseks. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse ja soodustatakse varajast võõrkeeleõpet,
et Eesti elanikel oleks võimalus edukalt omandada vähemalt kahe võõrkeele oskus, tehakse
laiemat teavitustööd lapsevanemate seas, edendatakse varajase võõrkeele õpetamise
metoodikat, arendatakse õppematerjale.
Laiendatakse võõrkeelte õppimise võimalusi, et õpilastel oleks koolides mitmekesised
keelevalikud ning Eestile oleks tagatud vajalik hulk erinevaid keeli oskavaid inimesi. Selleks
juurutatakse A- ja B-võõrkeelte tasandil enam erinevate keelte valimist inglise ja vene keele
kõrval. Võõrkeelte õpe peab olema järjekindel, et õpilased saaksid varajases eas tehtud
valikutega jätkata ka haridustasemete vahel liikudes. Eesmärk on tagada
gümnaasiumilõpetajate jõudmine B-keeleoskustasemele (ühes võõrkeeles vähemalt B2-
keeleoskustasemele ning teises võõrkeeles vähemalt B1-keeleoskustasemele75) ning
kutseõppes osalejate kutsestandardites seatud võõrkeeleoskuse saavutamine. Haridusasutused
peavad mitmekeelsete ja -kultuuriliste õpikeskkondadena aitama kaasa võõrkeelte
kasutamisvõimaluste laiendamisele.
Tõhusa keeleõppe nurgakiviks on head keeleõpetajad. Seetõttu seab arengukava üheks
eesmärgiks pakkuda võõrkeeleõpetajatele võimalusi erialaseks enesetäiendamiseks ning
kollegiaalse koostöö edendamiseks. Tõstetakse õpetajate teadlikkust Euroopa keeleõppe
raamdokumendi põhimõtetest ja võõrkeelsest aineõppest. Tunnustatakse mitmekeelsust ning
erinevate ettevõtmiste kaudu pööratakse avalikkuse tähelepanu keeleoskuse olulisusele.
5. Mõõdikud
Üldeesmärgi hindamisel analüüsitakse keelevaldkonna meetmete mõju arengukava perioodi
jooksul. Alaeesmärkide puhul hinnatakse meetmetega saavutatud tulemust.
5.1. Mõjumõõdik
„Eesti keelevaldkonna arengukava 2018–2027. Keel loob väärtust“ üldeesmärk:
Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab
võõrkeeli.
MÕJUMÕÕDIK ALLIKAS ALGTASE SIHTTASE 2027
16–65-aastaste täiskasvanute PIAAC 57,5% Vähemalt sama
funktsionaalne lugemisoskus eesti
keeles76. Algtase 2011/2012
Aktiivse eesti keele oskusega teisest Integratsiooni 41% 53%
rahvusest 15-aastaste ja vanemate monitooring
Eesti elanike osakaal kõigist teisest
rahvusest Eesti elanikest
(enesehinnang). Algtase 2017
Enesehinnanguline võõrkeeleoskus – Statistikaamet, 22,277 30%
kolme või enamat kodusest keelest Tööjõu-uuring
75
Gümnaasiumi riiklik õppekava, https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021?leiaKehtiv
76
Rahvusvahelises täiskasvanute oskuste uuringus PIAAC (The Programme for the International Assessment of
Adult Competencies) funktsionaalses lugemisoskuses vähemalt 3. tasemel olevate 16-65-aastaste täiskasvanute
osakaal nende hulgas, kes lahendasid ülesandeid eesti keeles.
77
Selle dünaamika: 2012. aastani osakaal kasvas, siis oli selleks 23,4, 2013. aastal 22,7, 2014. aastal 22,8 ning
sealt alates on kaks aastat jätkuvalt natukehaaval vähenenud: 2015. aastal 22,5 ning 2016. aastal 22,2. Muutus on
marginaalne – 1% piires.
20
erinevat keelt oskavate 15–74-
aastaste osakaal (%). Algtase 2016
5.2. Strateegiliste eesmärkide tulemusmõõdikud
Strateegiline eesmärk 1: Eesti elanikud hoiavad ning väärtustavad eesti keelt.
TULEMUSMÕÕDIK ALLIKAS ALGTASE SIHTTASE 2021 SIHTTASE
2027
Eesti keele kõrge maine
(2017)78
eesti emakeelega elanike küsitlus 87,9% Vähemalt sama Vähemalt
hulgas sama
muu kodukeelega elanike küsitlus 22,0% Kasvab Kasvab
hulgas
Strateegiline eesmärk 2: Eesti keeletaristu on hästi välja arendatud ning
kasutajasõbralik.
TULEMUSMÕÕDIK ALLIKAS ALGTASE SIHTTASE SIHTTASE
2017 2021 2027
Keeletehnoloogiliste ETIS80 Puudub Kasvab Kasvab
lõpprakenduste EKI81
79
kasutajate koguarv
Keelenõu kasutajate EKI 8000 Kasvab Kasvab
koguarv otsepöördumist;
24 000 e-
keelenõu
päringut aastas
Strateegiline eesmärk 3: Kättesaadav ja tõhus õpe toetab eesti keele kasutamist nii Eestis
kui ka väljaspool Eestit. Eesti elanikud oskavad võõrkeeli.
TULEMUSMÕÕDIK ALLIKAS ALGTASE SIHTTASE SIHTTASE
2016 2021 2025
Eesti 15-aastaste noorte lugemisoskus. PISA 12,55% Vähemalt Vähemalt
Algtase 201582 sama sama
Eesti keelest erineva emakeelega EHIS + EIS 18,2 30%
gümnaasiumilõpetajate osakaal, kes
oskavad eesti keelt vähemalt C1-
keeleoskustasemel (%)
78
Koond mainega seotud ning korreleeritud küsimustest „Keelehoiakute uuringu“ põhjal – (7 küsimuse hulgast
vähemalt neljale vastanud 10-palli skaalal 7 või rohkem).
79
Arengukava perioodi jooksul loodud uute rakenduste kasutajate koguarv.
80
Eesti Teadusinfosüsteem
81
Eesti Keele Instituut
82
Funktsionaalses lugemisoskuses vähemalt 5. tasemel olevate noorte osakaal (eesti keeles ülesandeid lahendanud)
21
Võõrkeele riigieksami sooritanud EHIS + EIS 48,9 56%
noorte osakaal (%), kes on saavutanud
vähemalt B2-keeleoskustaseme
6. Seosed teiste valdkondlike poliitikadokumentide ja olulisemate Euroopa Liidu
dokumentidega
6.1. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ (https://riigikantselei.ee
/sites/default/files/content-editors/Failid/saastev_eesti_21.pdf) esmane eesmärk on tagada Eesti
kultuuriruumi elujõulisus. Eesti keele ja kultuuri püsimise tagavad rahvuskeelne haridus,
rahvuskeelel põhinev kultuuriloome (sh teadus), rahvuskeelse suhtlemise ning rahvuslike
kultuuriväärtuste ja käitumismallide funktsionaalsus igapäevases elukorralduses ja kõigis
eluvaldkondades. Oluliseks peetakse eesti keele ja kultuuri tehnilist tõlkimisvõimelisust ja
tõlgitavust üleilmastuvas mitmekultuurilises keskkonnas.
6.2. Eesti keele ja võõrkeelte oskusega seostub „Eesti 2020“ (https://riigikantselei
.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti2020_tekstiosa_2017–2020_istungile_27.04.
17.pdf) eesmärk arendada õpilaste võtmepädevusi (sh keeleoskus) tõsta lasteaedades,
põhikoolides, gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes eesti keele õppe kvaliteeti, et parandada
eesti keelest erineva emakeelega laste ja noorte konkurentsivõimet, laiendada muu emakeelega
elanike konkurentsivõime tugevdamiseks ja töövõimaluste suurendamiseks eesti keele õppe
kättesaadavust, parandada formaalsete ja veebipõhiste keelekursuste kättesaadavust, arendada
mitteformaalseid eesti keele õppe võimalusi, toetada eesti keele õpetajate järelkasvu. Eesmärke
aitab saavutada keeltemajade avamine Narvas ja Tallinnas. Konkurentsivõime kava peab
oluliseks lihtsat, arusaadavat ja mugavat andmevahetuse ja teenuste osutamist.
6.3. „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ (http://www.kul.ee/sites/
kulminn/files/kultuur2020.pdf) seab eesmärgiks hoida ja edendada eesti rahvuslikku identiteeti,
uurida, talletada ja edasi kanda kultuurimälu, luua soodsad tingimused elujõulise, avatud ning
mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks, aidata kaasa Eestist eemal
elavate eestlaste rahvusliku identiteedi säilimisele, soodustada väliseestlaste kultuurikontakte
kodumaaga. Eesti keelt peetakse eesti kultuuri nurgakiviks.
6.4. „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ (https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-
2020) ja selle programmid (üldharidus-, kutseharidus-, kõrgharidus-, täiskasvanuhariduse,
digipöörde, pädevate ja motiveeritud õpetajate ja haridusasutuste juhtide programm ning õppe
ja tööturu tihedama seostamise programm) on seadnud eesmärgiks toetada eesti riigikeele ja
kultuuri jätkusuutlikkust ja võtmepädevuste, sh eesti keele, eesti keele kui teise keele ja
võõrkeelte omandamist kõikidel haridustasemel, elukestvas õppes, gümnaasiumis ja
kutsehariduses õppimise jätkamiseks vajalikul tasemel; eesti keele ja võõrkeele oskuse tagamist
põhikooli lõpuks kõrghariduses ning tööturul toimetulekuks vajalikul tasemel, eesti keele
oskuse omandamist gümnaasiumi ja kutsehariduse lõpetamisel, täiendava eesti keele õppe ja
praktikavõimaluste pakkumist eestikeelses keskkonnas, eestikeelse e-õppevara kättesaadavust
ning keeleõpetajate põhi- ja täienduskoolitust.
6.5. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia „Teadmistepõhine Eesti
2014–2020“ (https://www.hm.ee/sites/default/files/59705_teadmistepohine_eesti_est.pdf)
seab eesmärgiks arendada Eesti keele ja kultuuri alast teadus- ja arendustegevust, soodustab
humanitaarteaduste valdkonnaülesust. Tagada tuleb eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrge
teadusliku tasemega uuringute toetamine, keeletehnoloogiliste lahenduste arendamine ja nende
võimalikult laialdane rakendamine.
22
6.6. Valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ (http://www.kul.ee/sites/
kulminn/files/le2020_arengukava_uuendatud_2016.pdf) eesmärk on tagada sotsiaalselt sidus
Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt
ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi. Arengukava tegevused toetavad mitte-
eestikeelse taustaga vähelõimunud Eesti elanike ühiskondliku aktiivsuse suurendamist,
lõimimist, laste ja noorte mitteformaalset keeleõpet, kinnipeetavatele eesti keele õppimise
võimaldamist. Arengukava meetmed kujundatavad eesti keelt väärtustavaid hoiakuid.
6.7. „Riigikaitse arengukava 2017–2026“ (https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/arengukavad/rkak_2017_2026_avalik_osa.pdf) elluviimise üheks eelduseks on, et riik
saab Eesti-vastase vaenutegevuse korral edastada elanikele ennetavalt sõnumeid. Võimalikust
vaenulikust mõjutustegevusest hoolimata tuleb tagada avalikkuse objektiivne informeeritus,
mille põhjal Eesti elanikud saaksid ka kriisiolukorras suveräänselt teostada oma poliitilisi
õigusi. Rahvusvaheline tegevus eeldab välispartneriga ühise suhtluskeele valdamist.
Strateegilist kommunikatsiooni käsitleva tegevussuuna puhul saab tuua esile, et valdkonnas on
ühtlustatud terminoloogiat ning alustatud ametkondadeülese strateegilise kommunikatsiooni
toimepidevuse mudeli väljatöötamisega.
6.8. „Eesti ekspordipoliitika põhialused“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/73260) viitab
sellele, et Eesti ekspordi toetamine ja ekspordi konkurentsivõime parandamine on lisaks
otseselt ekspordi edendamisele suunatud meetmetele tihedalt seotud ka hariduse ja koolitusega.
Eesti elanike hea võõrkeeleoskus, eriti peamiste eksportriikide keele oskus (Soome, Rootsi,
Venemaa, Saksamaa jt) võimaldab kujundada soodsat siseriiklikku majanduskeskkonda,
sõlmida välislepinguid ja esindada Eesti huve välisriikides.
6.9. „Eesti julgeolekupoliitika alused“ (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/
395XIII_RK_o_Lisa.pdf#) Elluviimisele aitab kaasa ühtlane regionaalne areng, võrdne ligipääs
kvaliteetsele haridusele, riigikeeleõppe soodustamine, tugiteenuste pakkumine,
uussisserändajate kohanemise toetamine.
6.10. „Laste ja perede arengukava 2012–2020“ (https://www.valitsus.ee/sites/default/
files/content-editors/arengukavad/lpa_2012-2020_taiendatud_2013.pdf) seab eesmärgiks
võimaldada kõigile Eesti riigi pinnal elavatele lastele ja peredele (sõltumata soost, rahvusest,
rassist, keelest, religioonist, maailmavaatest, sotsiaalsest päritolust, varanduslikust seisundist,
elukohast ja perevormist) elu turvalises ning inimsõbralikus elukeskkonnas
6.11. „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ (https://www.valitsus.ee/sites/default/files/
content-editors/arengukavad/eesti_infouhiskonna_ arengukava_2020_0.pdf) seab eesmärgiks,
et eesti keel oleks digitaalses maailmas elus, jätkusuutlik ja arenev ning infoühiskonna
arendamisel tagataks eesti keele ja kultuuri järjepidevus. Kuna eesti keele tugi on uute
tehnoloogiate kasutuselevõtu eeldus, siis jätkatakse eesti keeletehnoloogia tarkvara
väljatöötamist, kättesaadavaks tegemist ja avalikus sektoris kasutuselevõtmist. Eesti avalikud
teenused muudetakse teistest riikidest pärit kasutajatele kättesaadavaks mitmekeelsust toetavate
IKT- lahenduste arendamise ja kasutuselevõtuga.
6.12. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ (https://www.siseministeerium.ee/
sites/default/files/dokumendid/eesti_regionaalarengu_strateegia_2014-2020.pdf) rõhutab, et
ühiskonna sidususe kasvatamisel on tekkinud kõrgendatud vajadus eesti ja vene kogukondade
parema sidustamise järele nii ühiskonnaelus kui ka tööturul. Selle üheks aluseks on keeleoskus.
6.13. „Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020“ (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa
/3191/1201/3015/lisa.pdf#) seab eesmärgiks parandada sihtturukeelsete infokandjate
kättesaadavust Eestit külastavate turistide tarbeks.
23
6.14. „Eesti merenduspoliitika 2012–2020“ (https://www.valitsus.ee/sites/default/files/
content-editors/arengukavad/eesti_merendus poliitika_2012-2020.pdf) pöörab tähelepanu
eestikeelse merendusterminoloogia arengule.
6.15. „Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020“ (https://www.mkm.ee/sites/default
/files/taastuvenergia_tegevuskava.pdf) toob välja biomassi ja bioenergia alase rahvusvahelise
koostöö olulisuse. Uuringute koostamine, ürituste korraldamine ning võimalikud ühisprojektid
viitavad erinevate keelte oskuse vajadusele.
6.16. „Heaolu arengukava 2016–2023“ (https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016–
2023) pöörab tähelepanu sellele, et keeleoskus vähendab töötusriski ning toetab ametialast
mobiilsust. Struktuursete muutuste saavutamiseks tuleb luua ennetavaid täiend- ja
ümberõppevõimalusi eelkõige riskirühmadele, sh muu emakeelega Eesti elanikele.
6.17. „Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020“ (https://www.valitsus.ee/sites/
default/files/content-editors/arengukavad/vagivalla_ennetamise_strateegia_2015-2020_
kodulehele.pdf) rõhutab, et vägivalla ennetamise tegevusi kavandades peab pidevalt tähelepanu
pöörama muukeelsetele inimestele, et teave või teenus jõuaks sihtgrupini. Vajadusel tuleb
tagada lisateenused mh tõlge.
6.18. „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ (https://www.siseministeerium.ee/
sites/default/files/dokumendid/Arengukavad/kodanikuuhiskonna_arengukava_2015-
2020_0.pdf) rõhutab ühise keele olulisust ühiskonnas või kogukonnas kitsaskohtadega
tegelemisel.
6.19. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ (https://www.siseministeerium.ee/sites
/default/files/dokumendid/Arengukavad/siseturvalisuse_arengukava_2015-2020_kodulehele
.pdf) üldeesmärk on tagada, et inimesed tunneksid ennast turvaliselt olenemata soost, keelest,
rassist, vanusest, puudest vm. Kodakondsuspoliitika peab soodustama kodakondsuse taotlemist
ning selle väärtustamist nii regulatiivsete kui ka pehmete meetmetega (tunnustamine, keeleõpe,
kodanikuharidus). Keeleõpe toetab uussisserändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate
kohanemist ja osalemist igapäevaelus.
6.20. Euroopa Liidu leping, Euroopa Liidu toimimise leping, Euroopa Liidu põhiõiguste
harta: (http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:C:2008:115:FULL&
from=ET, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX: 12012P/TXT&
from=ET) EL lepingu artikkel 3 kohaselt austab liit oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist
mitmekesisust. EL tegevusega püütakse arendada Euroopa mõõdet hariduses, iseäranis
liikmesriikide keelte õpetamise ja levitamise kaudu. EL põhiõiguste harta artikli 22 järgi austab
liit kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust.
6.21. Resolutsioon keelte õppimise ja õpetamise kohta EL liikmesriikides (http://eur-
lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:31995Y0812(01)&from=ET):
Soovitatakse edendada mitmekeelsust kõigil haridustasemetel ja väljaspool haridussüsteemi, et
tagada liikmesriikide elanikele vajalikud suhtluspädevused. Kõik õpilased peaksid saama
õppida vähemalt kahte nende emakeelest erinevat EL keelt.
6.22. Resolutsioon EL keelte õpetamise kohta varases eas (http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:31998Y0103(01)&from=ET): Resolutsioon kutsub üles
edendama varajast ja arendama kestvat keeleõpet, koolitama õpetajaid ja soodustama
riidevahelist koostööd varajase keeleõppe vallas, laiendama teavitustööd.
6.23. Euroopa Nõukogu dokument „Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine,
õpetamine ja hindamine“ (https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe
24
_raamdokument.pdf): Euroopa keeleõppe raamdokument pakub ühtse aluse keeleõppe
planeerimiseks ning õppe tulemuste hindamiseks. Eestis on keeleõppe ja -oskuse mõõtmine
seotud raamdokumendi tasemekirjeldustega (nt riiklikes õppekavades).
6.24. Noortevaldkonna arengukava 2014–2020 (https://www.hm.ee/sites/default/files
/nak_est.pdf) läbivateks põhimõteteks on püüelda erinevate valdkondade ja teadmiste kaudu
suurima ühise mõju saavutamise poole, vaadelda noore inimese eluolu ja seda mõjutavaid
tegureid asutuste ja valdkondade üleselt, lähtuda meetmete ja tegevuste kavandamisel ning
elluviimisel noorte tegelikest oludest ja vajadustest, arvestades muuhulgas tema rahvuslike,
keeleliste ja kultuuriliste erisustega, suurendada Eesti ühiskonna lõimitust, aidata noorel
saavutada enesekindlus ja võimekus tulla toime õpingutes, tööturul, peresuhetes jt olulistes
eluvaldkondades.
7. Arengukava koordineerimine, rakendamine, seire ja rahastamine
Eesti keelevaldkonna arengukava kooskõlastatakse kõikide ministeeriumidega. „Eesti
keelevaldkonna arengukava 2018–2027. Keel loob väärtust“ kiidab heaks Vabariigi Valitsus.
Arengukava rakendamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium.
Eesti keelevaldkonna arengukava rakendatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi programmide
ja teiste ministeeriumide programmide kaudu.
2023. aastal esitab Haridus- ja Teadusministeerium Vabariigi Valitsusele ülevaate
keelevaldkonna arengukava täitmisest ning vajadusel teeb ettepaneku arengukava muutmiseks.
Koonduuring arengukava mõju hindamiseks tehakse arengukava lõpufaasis.
„Eesti keelevaldkonna arengukava 2018–2027. Keel loob väärtust“ tegevusi rahastatakse
riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi ja teiste ministeeriumide programmide kaudu.
25
SELETUSKIRI
„Keelevaldkonna arengukava 2018–2027 „Keel loob väärtust““
eelnõu juurde
I Sissejuhatus
Käesolev eelnõu lähtub Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. aasta määrusest nr 302
„Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise
ja aruandluse kord“ ja Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2017. aasta korraldusest nr 34 „Eesti
keelestrateegia 2018–2027“ koostamise ettepaneku heakskiitmine. Arengukava koostamise
eest vastutavaks ministeeriumiks määrati Haridus- ja Teadusministeerium ning arengukava
väljatöötamises osalevateks ministeeriumideks kõik teised ministeeriumid ja Riigikantselei.
Eelnõu valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner
(tel 735 0221,
[email protected]), eesti keele nõunik Kadri Sõrmus (tel 735 4021,
[email protected]), välisõppe nõunik Andero Adamson (tel 735 0225,
[email protected]), võõrkeelte peaekspert Pille Põiklik (tel 735 0223,
[email protected]) ja eesti keele kui teise keele peaekspert Riina Koolmeister (tel 735 0224,
[email protected]) koostöös väljatöötamises osalenud partneritega (vt peatükk XI
„Eelnõu väljatöötamisprotsess“).
II Sisu
Riigi tasandil algas keskne keelevaldkonna arengu planeerimine 1996. aastal. Keelepoliitika
elluviimisel on juhindutud järgmistest dokumentidest: „Muukeelse elanikkonna
keeleõppestrateegia 1998“, „Eesti keele arendamise strateegia 2004–2010“, „Eesti keele
arengukava 2011−2017“ (edaspidi EKA11–17) ja selle programmidest, „Eesti võõrkeelte
strateegia 2009–2017“ (edaspidi VKS).
„Keelevaldkonna arengukava 2018–2027. „Keel loob väärtust““ (edaspidi EKA18–27)
sõnastab eesti keele kasutamise, arendamise ja hoidmise eesmärgid ning eesti keele, eesti keele
kui teise keele ja võõrkeelte oskuse ning õppe eesmärgid ja meetmed koos mõju- ja
tulemusindikaatoritega perioodiks 2018–2027 Eesti riigis ja hargmaises Eestis1.
Keelevaldkonna arengukava on arengudokument, mis hõlmab riigi eelarvestrateegia
tulemusvaldkonda 1.2. „Eesti keel ja eestlus“.
III Struktuur
Arengukava struktureerimisel on kasutatud keelepoliitika planeerimise mudelit, mis eristab
keele staatuse korraldust, keeletaristu2 arendamist ning keeleõpet. Arengukavas käsitletakse
staatuse korralduse all õigusruumi, rahvuslikku identiteeti toetavat eesti keele mainet ja eesti
keele kasutamist kogu ühiskonnas, sh õppekeelena; keeletaristu arendamise all eesti keele
1
Eesti inimarengu aruandes (2017) kasutusele võetud mõiste. Hargmaine Eesti – tänapäeva Eesti on hargmaine:
omavahel tihedas suhtluses olevad kogukonnad, ettevõtted ja inimesed asuvad nii Eestis kui ka välismaal.
2
Keeletaristu on keele arenguks ja heaoluks vajalik süsteem: keelekorraldus, keele normimine (nt
õigekeelsussõnaraamat, ortograafiareeglistik, normatiivne grammatika, oskussõnavara, nimekorraldus, keele
moderniseerimine/keeleuuendus), suulise keele kodifitseerimine, keeletehnoloogiline tugi, keelehooldesüsteem,
oskuskeele ja sõnaraamatute arendamine, keeleõppematerjalid, keelerakendused, keelekorpused jm.
1
omapära hoidvat keelekorraldust, kasutajasõbraliku keeletehnoloogia arendamist, oskuskeele-
ja sõnaraamatutööd ning keele uurimist; keeleõppe all tõhusat ja mitmekesist keeleõpet, mis
toetab eesti keele õpetamist emakeele ja võõrkeelena ning loob soodsad tingimused
mitmekeelsuse arendamiseks ja kultuuride mõistmiseks.
Arengukava koosneb seitsmest osast:
1. Sissejuhatus
2. Eesti keelevaldkond
3. Arengukava visioon
4. Arengukava eesmärgid
5. Mõõdikud
6. Seosed teiste strateegiate, arengukavade ja olulisemate Euroopa Liidu dokumentidega
7. Arengukava koordineerimine, rakendamine, seire ja rahastamine
Sissejuhatuses loetletakse arengukava aluseks olevaid dokumente, avatakse arengukava
pealkiri keelekasutaja jaoks ning kirjeldatakse Eestis toimuvaid demograafilisi muutusi, mis
mõjutavad otseselt eesti keele elujõudu.
Teises peatükis antakse ülevaade keelevaldkonna hetkeolukorrast, tuues uuringute, statistika,
aruannete jm põhjal esile valdkonna olulisemad probleemid.
Kolmandas peatükis esitatakse EKA18–27 visioon aastaks 2027.
Neljandas peatükis sõnastatakse arengukava üldeesmärk ja strateegilised eesmärgid, kirjeldades
lühidalt ka kavandatavaid poliitikainstrumente.
Viiendas peatükis esitatakse arengukava seiramise aluseks olevad mõõdikud. Esmalt tuuakse
välja mõjumõõdik, mis koosneb kolmest komponendist ning seejärel strateegilisi eesmärke
mõõtvad tulemusmõõdikud.
Kuuendas peatükis tuuakse välja arengukava seosed teiste strateegiate, arengukavade ja
olulisemate Euroopa Liidu dokumentidega.
Seitsmendas peatükis kirjeldatakse arengukava koordineerimist, rakendamist, seiret ja
rahastamist.
IV Keelevaldkonna hetkeolukorra ülevaade
Arengukava hetkeülevaate koostamisel lähtuti „Eesti keele arengukava 2011–2017“ elluviimise
vahearuandes (2015)3, „Eesti keelseisundi uuringus 2017“4, „Keelehoiakute uuringus 2017“5,
„Eesti võõrkeelte strateegia 2009–2017 täitmise lõpparuandes“6, „Eesti ühiskonna
integratsiooni monitooringus 2017“7 ning paljudes teistes dokumendis viidatud allikates
3
„Eesti keele arengukava 2011–2017 elluviimise vahearuanne (2013–2014)“,
https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_keele_arengukava_2011-2017_elluviimise_vahearuanne_2013-
2014.pdf
4
„Eesti keeleseisund“, https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/keeleseisundi_uuringuaruanne_loplik.pdf
5
„Keelehoiakute uuring. Küsitlus 15-74aastaste elanike seas“, https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne.pdf
6
„Eesti võõrkeelte strateegia 2009–2017 täitmise lõpparuanne“,
https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_voorkeelte_strateegia_2009-2017_lopparuanne.pdf
7
Kaldur, K jt (2017) “Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017. Uuringu aruanne”,
https://wwwkul.rik.ee/sites/kulminn/files/eim2017.pdf
2
esitatud hinnangutest, järeldustest ja soovitustest ning keelevaldkonna ekspertide
ettepanekutest.
Ülevaate taustaks on sissejuhatavas peatükis paiknev rahvastikuprotsesside kirjeldus, mis
kajastab Eesti rahvastiku vananemise, vähenemise8, sisse- ja väljarände ning eesti keele
kasutamisega seotud probleeme. Rahvastikuprotsesside peatükis leitakse, et kui eesti keelt
emakeelena kõnelejate arv Eesti kogurahvastikus samas tempos väheneb, muutub eesti keele
elujõu hoidmisel aina olulisemaks iga emakeelse kõneleja teadlik toetav suhtumine eesti keele
edasikandmisesse, eesti keele õpetamine emakeele, teise keele ja võõrkeelena ning teiste
kultuuride esindajate toetav suhtumine eesti keelde ja kultuuri.
Keelevaldkonna ülevaates esitatakse eesti keele staatuse, keelekorpuse ja keeleõppe, sh
võõrkeeleõppe olukord ning tuuakse esile olulisemad probleemid. Peatüki lõpus esitatakse
üldine ülevaade Eesti keelevaldkonnast, tuuakse välja erinevates ministeeriumides ja asutustes
tehtavad keelealased tegevused.
V Visioon
Arengukava visioon on sõnastatud kolmeosalisena ning toob esile eesti keele staatuse ja maine,
keeletaristu arendamise ja eesti keele ning võõrkeelte õppe juures kõige olulisema, milleni
soovitakse arengukavaga jõuda 2027. aastaks.
Eesti keel on põhiseaduslik väärtus ja Eesti mitmekeelse elanikkonna peamine
suhtluskeel.
Eesti keel on arenenud ja elujõuline, eesti keelt kasutatakse kõikides
keelekasutusvaldkondades.
Hea keelteoskus on Eesti elanike võtmepädevus, mis tagab Eesti riigi keelelise
võimekuse.
VI Üldeesmärk
EKA18–27 jätkab varasemates arengukavades sõnastatud eesmärkide täitmist. EKA11–17
sõnastas üldeesmärgi järgmiselt: tagada eesti keele kui riigikeele toimimine kõikides
eluvaldkondades, eesti keele õpetamine, uurimine, arendamine ja kaitse ning sellega eesti keele
säilimine läbi aegade. „Arengukava ellurakendamise tulemusena peab eesti keele seisund
2017. aastal olema niisugune, mis rahuldab kõiki Eesti riigi ja ühiskonna keelekasutusvajadusi,
eesti keel peab olema arenguvõimeline ja tunnustatud Eesti elanike ühise suhtluskeelena.“
VKSi üldeesmärk oli: tõsta Eesti elanike motivatsiooni õppida erinevaid keeli, mitmekesistada
võõrkeelte õppimise võimalusi õpiviiside, õpikohtade ja keelte valiku osas, parandada
keeleõppe kvaliteeti nii formaalses kui ka mitteformaalses hariduses, kindlustada
keeleõpetajate koolituse kvaliteeti ja parandada ühiskonnas keeleõpetajate mainet, luua
võimalused keeleoskuse hindamiseks enesehinnangu ja institutsionaalsel tasandil.
EKA18–27 üldistab varasemad üldeesmärgid ja sõnastab need keelekasutaja vaatepunktist:
„Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt ja valdab võõrkeeli.“
8
Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA, http://oska.kutsekoda.ee/wp-
content/uploads/2016/04/Tulevikutrendid-1.pdf (7.09.2017)
3
VII Strateegilised eesmärgid:
Üldeesmärgi kõrval sõnastab arengukava kolm strateegilist eesmärki, mis seonduvad
staatuskorralduse, korpuskorralduse ja keeleõppe korraldusega. Kolmene jaotus erineb senise
EKA11–17 jaotusest, kuid eelmise arengukava teemad on kaetud ka uues struktuuris. Järgmises
tabelis tuuakse välja EKA18–27 seosed EKA11–17 meetmetega EKA11–17 elluviimise
vahearuande (2013–2014) põhjal.
EKA11–17 Meede 1: kirjakeele ühtsuse, EKA18–27
üldarusaadavuse, asja- ja ajakohasuse Kogu strateegiline eesmärk 2. Eesti
tagamine. keeletaristu on hästi välja arendatud ja
Strateegiline eesmärk: Põhijoontes stabiilne kasutajasõbralik
(ühtlustatud, normingute ja soovitustega Eriti
hõlmatud), ajakohane (muutuvate olude
vajadusi silmaspidav) ja rikas (stiililist Meede 2.1. Tagatakse tõhus keelekorraldus
varieerimist võimaldav) kirjakeel; ajakohane ning arendatakse keelehooldesüsteemi, et
eesti oskuskeel ning eri valdkondi keeleteavitus oleks tõhus, mitmekülgne ja
võimalikult ühtselt kattev oskussõnavara; kasutajasõbralik.ja
nimed on suhtluses ühemõttelised ja täpsed. Meede 2.3. Korrastatakse ja luuakse eesti
oskuskeelt keele jätkusuutlikkuse tagamiseks
EKA11–17 Meede 2: eesti keele uurimine EKA18–27
ja keelekogude arendamine Meede 2.5. Eesti keele uurimisega luuakse
Strateegiline eesmärk: Eesti keele uurituse ja alus arendustele ja õppele
keeleressursside tase on piisav muutuva Meede 2.2. Arendatakse keeletehnoloogiat
ühiskonna keeleliste protsesside kasutajasõbralike rakenduste loomiseks
mõistmiseks, tõhusaks suunamiseks ja
keelekasutajatele vajalike vahendite
loomiseks.
EKA11–17 Meede 3: eesti keele EKA18–27
keeletehnoloogilise toe arendamine Meede 2.2. Arendatakse keeletehnoloogiat
Strateegiline eesmärk: Eesti keele kasutajasõbralike rakenduste loomiseks
keeletehnoloogiline tugi on võrdsel tasemel
arenenud keeletehnoloogiaga riikide (nt
Põhjamaad) keeltega suundades, mida
nõuavad eesti keelele orienteeritud tarkvara
arendused ja rakendused.
EKA11–17 Meede 4: eesti keele valdamise EKA18–27
tagamine, eesti keelt väärtustavate Meede 1.2. Haridusasutuste eestikeelse
hoiakute kujundamine ning eesti keele õppega antakse edasi eesti keelt ja kultuuri
kasutamiseks võimaluste loomine ning toetatakse eesti keele kasutamist
eestikeelses üldhariduses kõikides eluvaldkondades
Strateegiline eesmärk: Kõigi õpilaste eesti
keelt ja eestikeelset kultuuriruumi väärtustav
4
hoiak ning tänapäeva nõuetele vastav kõikide Meede 1.3. Eesti keele väärtustamisega
eesti keele osaoskuste valdamine, tõstetakse eesti keele mainet
võimalused eesti keele aktiivseks ja Meede 3.1. Toetatakse eesti keele kui
passiivseks kasutamiseks. emakeele õpet
Meede 3.2. Toetatakse eesti keele kui teise
keele ja võõrkeele õpet
Kogu strateegiline eesmärk 2. Eesti
keeletaristu on hästi välja arendatud ja
kasutajasõbralik
EKA11–17 Meede 5: eesti keele oskuse EKA18–27
tagamine ning eesti keelt väärtustavate Meede 1.2. Haridusasutuste eestikeelse
hoiakute kujundamine muukeelses õppega antakse edasi eesti keelt ja kultuuri
üldhariduses ning toetatakse eesti keele kasutamist
Strateegiline eesmärk: Muukeelse põhikooli kõikides eluvaldkondades
lõpetajate eesti keele oskus on tasemel B2 ja Meede 1.3. Eesti keele väärtustamisega
gümnaasiumilõpetajatel tasemel C1. tõstetakse eesti keele mainet
Meede 3.2. Toetatakse eesti keele kui teise
keele ja võõrkeele õpet
Kogu strateegiline eesmärk 2. Eesti
keeletaristu on hästi välja arendatud ja
kasutajasõbralik
EKA11–17 Meede 6: kutsehariduse EKA18–27
õpilaste eesti keele oskuse tagamine Meede 1.2. Haridusasutuste eestikeelse
Strateegiline eesmärk: Kutseõppeasutuste õppega antakse edasi eesti keelt ja kultuuri
keeleõpe annab õppekavale vastavad ning toetatakse eesti keele kasutamist
tulemused. kõikides eluvaldkondades
Meede 1.3. Eesti keele väärtustamisega
tõstetakse eesti keele mainet
Meede 2.3. Korrastatakse, luuakse ja
juurutatakse eesti oskuskeelt keele
jätkusuutlikkuse tagamiseks
Meede 3.1. Toetatakse eesti keele kui
emakeele õpet
Meede 3.2. Toetatakse eesti keele kui teise
keele ja võõrkeele õpet
Meede 3.4: Toetatakse võõrkeelte õpet
mitmekeelsuse soodustamiseks
Kogu strateegiline eesmärk 2. Eesti
keeletaristu on hästi välja arendatud ja
kasutajasõbralik
5
EKA11–17 Meede 7: eesti keele oskuse ja EKA18–27
väärtustamise arendamine ning Meede 1.2. Haridusasutuste eestikeelse
eestikeelsuse säilitamine kõrghariduses ja õppega antakse edasi eesti keelt ja kultuuri
teadustegevuses ning toetatakse eesti keele kasutamist
Strateegilised eesmärgid: kõikides eluvaldkondades
Kõrgkoolilõpetajate eesti keele oskuse kõrget Meede 1.3. Eesti keele väärtustamisega
taset tagav eestikeelne kõrgharidus on tõstetakse eesti keele mainet
olemas kõigil õppeastmetel kõigis Meede 3.1. Toetatakse eesti keele kui
õppekavarühmades, kusjuures toetatakse ka emakeele õpet
võõrkeelse õppe võimalusi. Tähtsamad
teadustulemused avaldatakse ka eesti keeles, Meede 3.2. Toetatakse eesti keele kui teise
säilitades ja arendades eesti teaduskeelt, keele ja võõrkeele õpet
vältides mis tahes teadusala täielikku Kogu strateegiline eesmärk 2. Eesti
võõrkeelestumist. keeletaristu on hästi välja arendatud ja
kasutajasõbralik
EKA11–17 Meede 8: eesti keele EKA18–27 Meede 2.5. Eesti keele
piirkondlike erikujude arendamine Eestis uurimisega luuakse alus arendustele ja
Strateegiline eesmärk: Eesti keele õppele
piirkondlikud erikujud toimivad Meede 2.4. Arendatakse ja koostatakse
kultuuriväärtuse ning igapäevaelu osana, sõnaraamatuid
eesti kirjakeele arendamise ühe allikana ja Identiteeditegevused Kultuuriministeeriumi
kohaliku eesti identiteedi kandjana. programmides.
EKA11–17 Meede 9: väliseestlaste eesti EKA18–27
keele oskuse säilimise toetamine Meede 3.3: Toetatakse eesti keele õpet
Strateegiline eesmärk: Välismaal olevatel välismaal
eestlastel on säilinud eesti keele oskus. Meede 3.1. Toetatakse eesti keele kui
emakeele õpet
Kogu strateegiline eesmärk 2. Eesti
keeletaristu on hästi välja arendatud ja
kasutajasõbralik
EKA11–17 Meede 10: viipekeele ja EKA18–27
keeleliste erivajadustega inimeste Meede 2.2. Arendatakse keeletehnoloogiat
keelekasutuse toetamine kasutajasõbralike rakenduste loomiseks
Strateegiline eesmärk: Määrata kindlaks Meede 2.5. Eesti keele uurimisega luuakse
keeleliste erivajadustega inimrühmad, alus arendustele ja õppele
arendada välja süsteemne viipekeele õpe ja
uurimine ning tagada vajalikud Tõlketeenuseid pakub Sotsiaalministeerium
tõlketeenused. vastavate tegevuste kaudu.
EKA11–17 Meede 11: eesti keele EKA18–27
arendamine võõrkeelte kontekstis ning Meede 1.3. Eesti keele väärtustamisega
eesti keele rahvusvahelise esindatuse tõstetakse eesti keele mainet
tagamine
6
Strateegiline eesmärk: Eesti keele ja kultuuri Strateegiline eesmärk 2: Eesti keeletaristu on
tuntus teistes riikides ning teiste keelte ja hästi välja arendatud ja kasutajasõbralik
kultuuride tuntus Eestis on suurenenud.
EKA11–17 Meede 12: keeleseaduse EKA18–27
täitmise järelevalve Meede 1.4. Õigusaktide analüüsimise,
Strateegiline eesmärk: Tõhus järelevalve korrastamise ning keeleseaduse
kehtestatud nõuete täitmise üle kõikides järelevalvega tugevdatakse eesti keele
olulistes keeleseadusega hõlmatud staatust.
keelekasutusvaldkondades
EKA11–17 Meede 13: keeleteavitus EKA18–27
Strateegiline eesmärk: Tõhus, mitmekülgne Meede 2.1. Tagatakse tõhus keelekorraldus
ja kaasav keeleteavitus ning arendatakse keelehooldesüsteemi, et
keeleteavitus oleks tõhus, mitmekülgne ja
kasutajasõbralik.
Meede 1.1. Riik väärtustab eesti keele ja
võõrkeeleoskust ning kasutamist.
VIII Mõjumõõdikud
Üldeesmärgi hindamisel analüüsitakse keelevaldkonna meetmete mõju arengukava perioodi
jooksul. Strateegiliste eesmärkide puhul hinnatakse meetmetega saavutatud tulemust.
Üldeesmärgi mõjumõõdikuid on kolm. Kahe mõõdiku abil seiratakse eesti keele kasutamist
sihtgrupi lõikes: täiskasvanud Eesti elanike funktsionaalne lugemisoskus, enam kui 15-aastaste
eesti keele kui teise keele kõnelejate aktiivne enesehinnanguline eesti keele oskus. Kolmanda
mõjumõõdiku abil seiratakse 15–74-aastaste Eesti elanike enesehinnangulist võõrkeeleoskust.
Üldeesmärk: Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides
eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli.
MÕJUMÕÕDIK ALLIKAS ALGTASE SIHTTASE 2027
16–65-aastaste täiskasvanute PIAAC 57,5% Vähemalt sama
funktsionaalne lugemisoskus eesti
keeles.9 Algtase 2011/12
Aktiivse eesti keele oskusega teisest Integratsiooni 41% 53%
rahvusest 15-aastaste ja vanemate monitooring
Eesti elanike osakaal kõigist teisest
9
Rahvusvahelises täiskasvanute oskuste uuringus PIAAC (The Programme for the International Assessment of
Adult Competencies) funktsionaalses lugemisoskuses vähemalt 3. tasemel olevate 16–65-aastaste täiskasvanute
osakaal nende hulgas, kes lahendasid ülesandeid eesti keeles.
7
rahvusest Eesti elanikest
(enesehinnang). Algtase 2017
Enesehinnanguline võõrkeeleoskus – Statistikaamet, 22,210 30%
kolme või enamat kodusest keelest Tööjõu-uuring
erinevat keelt oskavate 15–74-
aastaste osakaal (%). Algtase 2016
Mõjumõõdik 1 seirab täiskasvanud Eesti elanike funktsionaalse lugemise oskust eesti keeles.
MÕJUMÕÕDIK ALLIKAS ALGTASE SIHTTASE 2027
16–65-aastaste täiskasvanute PIAAC 57,5% Vähemalt sama
funktsionaalne lugemisoskus eesti
keeles.11 Algtase 2011/12
Mõjumõõdiku 1 metoodika
Rahvusvahelises täiskasvanute oskuste uuringus PIAAC (The Programme for the International
Assessment of Adult Competencies) funktsionaalses lugemisoskuses vähemalt 3. tasemel
olevate 16–65-aastaste täiskasvanute osakaal nende hulgas, kes lahendasid ülesandeid eesti
keeles. Sama näitaja 18–26-aastaste hulgas (eesti keeles) on 69,9%.
Mõjumõõdik 2 seirab enam kui 15-aastaste eesti keele kui teise keele kõnelejate aktiivse
enesehinnangulise eesti keele oskust.
MÕJUMÕÕDIK ALLIKAS ALGTASE SIHTTASE 2027
Aktiivse eesti keele oskusega teisest Integratsiooni 41% 53%
rahvusest 15-aastaste ja vanemate monitooring
Eesti elanike osakaal kõigist teisest
rahvusest Eesti elanikest
(enesehinnang). Algtase 2017
Mõjumõõdiku 2 metoodika
Integratsiooni monitooring12 on Kultuuriministeeriumi tellitav lõimumisvaldkonna sõltumatu
süvauuring, mis viiakse läbi iga 2–4 aasta tagant. 2017. aasta uuring on järjekorras seitsmes.
Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu aruanne kajastab Eesti elanike rahvussuhteid ja
10
Selle dünaamika: 2012. aastani osakaal kasvas, siis oli selleks 23,4; 2013. aastal 22,7; 2014. aastal 22,8 ning
sealt alates on kaks aastat jätkuvalt natukehaaval vähenenud: 2015. aastal 22,5 ning 2016. aastal 22,2. Muutus on
marginaalne – 1% piires.
11
Rahvusvahelises täiskasvanute oskuste uuringus PIAAC (The Programme for the International Assessment of
Adult Competencies) funktsionaalses lugemisoskuses vähemalt 3. tasemel olevate 16–65-aastaste täiskasvanute
osakaal nende hulgas, kes lahendasid ülesandeid eesti keeles.
12
Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017, https://wwwkul.rik.ee/sites/kulminn/files/9_kokkuvote.pdf
8
identiteeti, tööturu, hariduse, väärtuste ja poliitilist eelistust, osaluse ja meediatarbimise
valdkondi, aga ka uussisserändajate kohanemist.
Uuringu valim: 1410 üle 15-aastast Eesti Vabariigi alalist elanikku (üle-eestiline juhuvalim
1000 inimest ning täiendavalt 400 teiste rahvuste esindajat).
Mitte-eestlaste eesti keele oskuse muutuse mõõdikuks valiti Integratsiooni monitooringu
raames kogutud info teisest rahvusest13 vastaja eesti keele oskuse kohta. Aktiivne keeleoskus
tähendab, et isik kas valdab vabalt või saab aru, räägib ja kirjutab. Passiivse keeleoskusega
isikud kas saavad aru ja räägivad veidi või saavad veidi aru ja ei räägi.
Eeldades, et muutused aktiivse eesti keele oskusega mitte-eestlaste hulgas on keskmiselt samad
kui 2008., 2011., 2015. ja 2017. aastate monitooringutes (vt joonis 1), võib 10 aasta pärast olla
aktiivse eesti keele oskusega 53% mitte-eestlastest.
60%
50% 49% 50%
48% 48%
40% 41%
36% 37%
32%
30%
20% 19%
16% 15%
10% 10%
0%
2008 2011 2015 2017
üldse ei oska passiivne keeleoskus aktiivne keeleoskus
Joonis 1. Teisest rahvusest 15-aastaste ja vanemate Eesti elanike eesti keele oskus – osakaal
kõigist teisest rahvusest Eesti elanikest (Allikas: vastavate aastate integratsiooni
monitooringud).
Mõjumõõdik 3 seirab 15–74-aastaste Eesti elanike enesehinnangulist võõrkeeleoskust.
MÕJUMÕÕDIK ALLIKAS ALGTASE SIHTTASE 2027
Enesehinnanguline võõrkeeleoskus – Statistikaamet, 22,214 30%
kolme või enamat kodusest keelest Tööjõu-uuring
erinevat keelt oskavate 15–74-
aastaste osakaal (%). Algtase 2016
Mõjumõõdiku 3 metoodika
13
Rahvus – vastaja enda märgitud põhiline rahvuskuuluvus.
14
Selle dünaamika: 2012. aastani osakaal kasvas, siis oli selleks 23,4; 2013. aastal 22,7; 2014. aastal 22,8 ning
sealt alates on kaks aastat jätkuvalt natukehaaval vähenenud: 2015. aastal 22,5 ning 2016. aastal 22,2. Muutus on
marginaalne – 1% piires.
9
Eesti Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringuid 1995. aastast alates. Tööjõu-uuringuga
kogutakse andmeid tööealistelt isikutelt, st 15–74-aastastelt.
Tööjõu-uuringus küsitakse muuhulgas infot nii selle kohta, mis on vastaja kodused keeled, kui
ka selle kohta, milliseid keeli oskab vastaja kodustele keeltele lisaks ning kas ta oskab neis
keeltes rääkida ja kirjutada, igapäevase suhtlemise piires rääkida või saab igapäevase
suhtlemise piires aru. See mõjumõõdik kajastab tööealiste isikute osakaalu kõigist tööealistest
isikutest, kes enda hinnangul saavad vähemalt kolmest kodusest keelest erinevast keelest
igapäevasuhtlemise piires aru. Tööjõu-uuringu läbiviimise aja jooksul toimunud muutusi
võõrkeelte oskuses arvesse võttes ning eeldades, et edasiste muutuste kiirus ei erine oluliselt
senistest, võib 2028. aastal osata vähemalt kolme kodusest keelest erinevat keelt 30%
tööealisest rahvastikust.
IX Tulemusmõõdikud
Strateegiline eesmärk 1: Eesti elanikud hoiavad ning väärtustavad eesti keelt.
Tulemusmõõdik 1.1. Eesti keele kõrge maine
TULEMUSMÕÕDIK ALLIKAS ALGTASE SIHTTASE 2021 SIHTTASE
2027
Eesti keele kõrge maine
(2017)15
eesti emakeelega elanike küsitlus 85,4% vähemalt sama vähemalt
hulgas sama
muu kodukeelega elanike küsitlus 17,4% kasvab kasvab
hulgas
Indikaatori 1.1. metoodika
2017. aasta algul valmis „Keelehoiakute uuring“16, mille üheks küsimuseks oli: Palun hinnake,
kuivõrd Te nõustute allpool esitatud väidetega 10-pallisel skaalal, kus 1 tähistab, et Te ei ole
antud väitega üldse nõus, ja 10, et olete antud väitega täiesti nõus.
1. Eestis peab asjaajamiskeeleks olema ainult eesti keel.
2. Ma märkan valet või halba eesti keele kasutust igapäevases suhtluses, meedias, poliitikas,
internetis vms kohtades.
3. Minu meelest tegeletakse eesti keele arendamisega liiga palju, keel peaks ise vabalt toimima
ja arenema.
4. Ma olen valmis panustama oma aega ja energiat selleks, et eesti keel, milles suhtlen, oleks
korrektne ja hea.
15
Koond mainega seotud ning korreleeritud küsimustest „Keelehoiakute uuringu“ põhjal (7 küsimuse hulgast
vähemalt neljale vastanud 10-palli skaalal 7 või rohkem).
16
Keelehoiakute uuring – küsitlus 15–74-aastaste elanike seas, Turu-uuringute AS, 2017,
https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne.pdf
10
5. (ümber pööratud skaalaga) Eelistan sageli eesti keelele teisi keeli (meedias, igapäevases
suhtluses).
6. Ma leian, et erinevaid tehnikaseadmeid (nagu arvuti, telefon, kodumasinad jms) peab olema
võimalik kasutada eesti keeles.
7. Võimalusel kasutan erinevaid tehnikaseadmeid (arvuti, telefon, kodumasinad) eesti keeles.
8. Ametlik suhtlus Eestis (õigusaktid, avalik teave, ametnike suhtlemine inimestega) on selges
eesti keeles ja hästi arusaadav.
9. Eestis elavad lapsed peavad õppima eesti keelt ka siis, kui nende kodukeel ei ole eesti keel.
10. Kui võimalik, suhtlen alati eesti keeles.
11. Eesti elanikud peavad õppima ka teisi võõrkeeli peale inglise keele.
12. Lapsed peaksid juba lasteaias hakkama võõrkeeli, st saksa, inglise, prantsuse keelt õppima.
13. Võõrkeelsetele sõnadele tuleb luua eestikeelsed vasted, et Eestis oleks kõigest võimalik
kirjutada ja rääkida eesti keeles.
Korrelatsioonanalüüsile tuginedes ning sisulistel kaalutlustel jäeti indikaatori koostamisest
välja küsimused 3, 8 ning 11. Allesjäänud küsimuste vastuste põhjal koostati eesti keele maine
hindamise mõõdik (vt tabel 2), milles on info selle kohta, kui paljud vastasid rohkem kui
pooltele küsimustele 10 punkti skaalal vähemalt 7 punkti.
Tabel 2. Indikaatoris sisalduvatele küsimustele antud vastuste koond
Isikute arv ja osakaal, kes 9 küsimuse hulgast vähemalt 5
Valim küsimusele vastasid 7 või rohkem
kokku 1022 686
67,1%
eestlased 700 615
87,9%
mitte-eestlased 322 71
22,0%
Strateegiline eesmärk 2: Eesti keeletaristu on hästi välja arendatud ja kasutajasõbralik.
Tulemusmõõdik 2.1. Keeletehnoloogiliste lõpprakenduste kasutajate koguarv
TULEMUSMÕÕDIK ALLIKAS ALGTASE SIHTTASE SIHTTASE
2017 2021 2027
Keeletehnoloogiliste ETIS18 Puudub
lõpprakenduste
kasutajate koguarv17
17
Arengukava perioodi jooksul loodud uute rakenduste kasutajate koguarv.
18
Eesti Teadusinfosüsteem
11
Indikaatori 2.1. metoodika
Alates 2017. aastast hakatakse mõõtma keeletehnoloogia programmi toel rahastatud
keeletehnoloogia projektide rakendatavust. Iga projekti esitaja peab ETISes taotlust esitades
välja tooma, milline on projekti rakendatavus (sh kasutajate arv) ning kuidas ja mille kaudu
kavatseb rakenduse looja kasutajaid või kasutamiste arvu tuvastada.
Seni ei ole keeletehnoloogiliste lõpprakenduste kasutajate koguarvu selge, ühistele alustele
viidava ja usaldusväärse metoodikaga hinnatud. Tagasiulatuvalt ei ole kavas kasutamisi mõõta.
Keeletehnoloogiliste rakenduste kasutajate arv on keeletaristu funktsionaalsuse ja
kasutusmugavuse oluline näitaja, kuid sihttaseme määramine algtasemeta ning kiiresti
muutuvas keeletehnoloogia valdkonnas ei ole realistlik.
Tulemusmõõdik 2.2. Keelenõu kasutajate koguarv (aastas)
TULEMUSMÕÕDIK ALLIKAS ALGTASE SIHTTASE SIHTTASE
2017 2021 2027
Keelenõu kasutajate EKI 8000 Kasvab Kasvab
koguarv (aastas) otsepöördumist;
24 000 e-
keelenõu
päringut aastas,
Indikaatori 2.2. metoodika
Otsepöördumiste ja e-keelenõu kaudu saabunud päringute arv aastas.
Algtase: 8000 isiklikku pöördumist aastas (meilitsi, telefonitsi).
ÕSi päringute arv kuus on 20000–22000, millest e-keelenõu kaudu tulnud päringud
moodustavad u 10% (hinnanguline) ehk 2000 päringut kuus s.o 24 000 päringut aastas.
2017. aasta lähtepositsioon on 8000 otsepöördumist ja 24 000 e-keelenõu päringut aastas.
Eesmärk on suurendada kasutamist, kuigi ka taseme hoidmine kahaneva rahvaarvuga on
piisavalt ambitsioonikas.
Strateegiline eesmärk 3: Kättesaadav ja tõhus õpe toetab eesti keele kasutamist nii Eestis
kui ka väljaspool Eestit. Eesti elanikud oskavad võõrkeeli.
Tulemusmõõdik 3.1. Eesti 15-aastaste noorte lugemisoskus
TULEMUSMÕÕDIK ALLIKAS ALGTASE SIHTTASE SIHTTASE
2016 2021 2027
Eesti 15-aastaste noorte lugemisoskus. PISA 12,55%
Algtase 201519
19
Funktsionaalses lugemisoskuses vähemalt 5. tasemel olevate noorte osakaal (eesti keeles ülesandeid
lahendanud).
12
Indikaatori 3.1. metoodika
Mõõdikuna kasutatakse infot selle kohta, kui suur osa PISA testis eesti keeles ülesandeid
lahendanud lastest on funktsionaalses lugemisoskuses tipptasemel, see tähendab vähemalt 5.
tasemel. Funktsionaalses lugemises selgitatakse õpilase oskust teavet hankida, hinnata,
diagramme lugeda, leida seoseid tekstis, tõlgendada, järeldada jne. PISA ehk rahvusvaheline
õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm (Program for International Student Assessment)
on ülemaailmne uurimus, mille käigus hinnatakse 15-aastaste õpilaste õpitulemuslikkust
lugemise, matemaatika ja loodusteaduste valdkonnas. Esmakordselt viidi PISA testimine läbi
2000. aastal ja pärast seda on seda korratud iga kolme aasta tagant. PISA peamine eesmärk on
hinnata õpilaste kompetentsust, mis aitab neid koolile järgnevas elus aktiivselt osaleda. PISA
hindab õpilaste suutlikkust rakendada oma oskusi ja teadmisi elulistes situatsioonides, nii
isiklikes, sotsiaalsetes kui ka globaalsetes olukordades.
Tulemusmõõdik 3.2. Eesti keelest erineva emakeelega gümnaasiumilõpetajate osakaal, kes
oskavad eesti keelt vähemalt C1-keeleoskustasemel (%)
TULEMUSMÕÕDIK ALLIKAS ALGTASE SIHTTASE SIHTTASE
2016 2021 2027
Eesti keelest erineva emakeelega EHIS + EIS 18,2% 30% Täpsustamisel
gümnaasiumilõpetajate osakaal, kes
oskavad eesti keelt vähemalt C1-
keeleoskustasemel (%)
Indikaatori 3.2. metoodika
Indikaatoris arvutatakse, kui suure osakaalu moodustavad kõigist eesti keelest erineva
emakeelega gümnaasiumilõpetajatest need, kes on kas sooritanud eesti keele emakeelena
riigieksami või esitanud eesti keele oskuse kohta C1-keeleoskustaseme tunnistuse. Lisaks
mainitutele (st neile, kel oli emakeeleks märgitud eesti keelest erinev keel, kuid kes sooritasid
eesti keele emakeelena riigieksami ja eesti keeles C1 tasemetunnistuse esitanutele) sisalduvad
kõigi eesti keelest erineva emakeelega gümnaasiumi lõpetajate hulgas ka eesti keele teise
keelena riigieksami sooritanud gümnaasiumilõpetajad sõltumata sellest, mis EHISes nende
emakeeleks märgitud on. Eksami sooritamise ning keeletaseme andmete allikaks on Innove
(EIS) ning gümnaasiumi lõpetamise andmete allikaks Haridus- ja Teadusministeerium (EHIS).
Tulemusmõõdik 3.3. Võõrkeele riigieksami sooritanud noorte osakaal (%), kes on saavutanud
vähemalt B2-keeleoskustaseme
TULEMUSMÕÕDIK ALLIKAS ALGTASE SIHTTASE SIHTTASE
2016 2021 2027
Võõrkeele riigieksami sooritanud EHIS + EIS 48,9% 56% Täpsustamisel
noorte osakaal (%), kes on
saavutanud vähemalt B2-
keeleoskustaseme
13
Indikaatori 3.3. metoodika:
2014. aastal oli esimest korda võimalik võõrkeele riigieksamil omandada keeleoskustase.
Indikaatoris arvutatakse, kui suure osakaalu võõrkeelt lõpetamisele eelnenud õppeaastal
vähemalt B2 tasemel õppinutest ning võõrkeele riigieksamit teinutest saavutasid selles
vähemalt B2-keeleoskustaseme. Võõrkeeles vähemalt B2-keeleoskustaseme saavutanute hulka
arvestatakse ka need, kes ei teinud riigieksamit, kuid on toonud vähemalt B2-keeleoskustaset
tõendava tunnistuse. Saavutatud keeleoskustaseme kohta käivate andmete allikaks on Innove
(EIS), võõrkeele õppimise taseme andmete eksami tegemisele eelneval õppeaastal kohta on
allikaks Haridus- ja Teadusministeerium (EHIS).
VII Tulemusraamistik
„Eesti keelevaldkonna arengukava 2018–2027. „Keel loob väärtust““ tulemusraamistik
esitatakse ühise tabelina, et ülevaatlikult avada üldeesmärgi, strateegiliste eesmärkide ja
meetmete vahelised seosed.
Üldeesmärk: Eesti elanik tahab,
saab ja oskab kasutada eesti keelt
kõikides eluvaldkondades ja
valdab võõrkeeli.
Strateegiline eesmärk 1: Eesti
elanikud hoiavad ning väärtustavad
eesti keelt.
Meede 1.1. Riik väärtustab eesti keele ja
võõrkeeleoskust ning kasutamist.
Meede 1.2. Haridusasutuste eestikeelse õppega
antakse edasi eesti keelt ja kultuuri ning toetatakse
eesti keele kasutamist kõikides eluvaldkondades.
Meede 1.3. Eesti keele väärtustamisega tõstetakse
eesti keele mainet.
Meede 1.4. Õigusaktide analüüsimise, korrastamise
ning keeleseaduse järelevalvega tugevdatakse eesti
keele staatust.
Strateegiline eesmärk 2: Eesti
keeletaristu on hästi välja arendatud
ning kasutajasõbralik.
Meede 2.1. Tagatakse tõhus keelekorraldus ning
arendatakse keelehooldesüsteemi, et keeleteavitus
oleks tõhus, mitmekülgne ja kasutajasõbralik.
Meede 2.2. Arendatakse keeletehnoloogiat
kasutajasõbralike rakenduste loomiseks.
Meede 2.3. Korrastatakse, luuakse ja juurutatakse
eesti oskuskeelt keele jätkusuutlikkuse tagamiseks
14
Meede 2.4. Arendatakse ja koostatakse
sõnaraamatuid.
Meede 2.5. Eesti keele uurimisega luuakse alus
arendustele ja õppele.
Strateegiline eesmärk 3:
Kättesaadav ja tõhus õpe toetab eesti
keele kasutamist nii Eestis kui ka
väljaspool Eestit. Eesti elanikud
oskavad võõrkeeli.
Meede 3.1. Toetatakse eesti keele kui emakeele õpet.
Meede 3.2. Toetatakse eesti keele kui teise keele ja
võõrkeele õpet.
Meede 3.3. Toetatakse eesti keele õpet välismaal.
Meede 3.4: Toetatakse võõrkeelte õpet mitmekeelsuse
soodustamiseks.
VIII Koostöö keelevaldkonnas
Eesti riik panustab keelevaldkonna arendamisse, keelekasutuse väärtustamisse ja keeleoskuse
tõstmisesse ning laiendamisse erinevate valitsusasutuste haldusalas olevate tegevustega.
Peatükis tuuakse esile arengukavad, mis otseselt panustavad keelevaldkonna arengukava
eesmärkide täitmisesse ning milleta ei ole võimalik arengukavas seatud eesmärke täita.
1. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsusala
Hariduse valdkondlik arengukava
Haridus- ja Teadusministeeriumi hariduse valdkonna arengukava „Elukestva õppe strateegia“
(EÕS) eesmärgid ja tegevused mõjutavad väga olulisel määral EKA18–27 strateegilist
eesmärki 3 „Kättesaadav ja tõhus õpe toetab eesti keele kasutamist nii Eestis kui ka väljaspool
Eestit. Eesti elanikud oskavad võõrkeeli“ ning strateegilist eesmärki 1, eriti meetme 1.2.
„Haridusasutuste eestikeelse õppega antakse edasi eesti keelt ja kultuuri ning toetatakse eesti
keele kasutamist kõikides eluvaldkondades“ kaudu. Kuna EKA18–27 strateegiline eesmärk 3
mõjutab üldist suhtumist ja hoiakuid keele kui väärtuse ja vahendi kasutamisse ning õppimisse,
on „Elukestva õppe strateegia“ dokumendiga sõnastatud eesmärkidel ja mõõdikutel tugev mõju
ka strateegilisele eesmärgile nr 1 „Eesti elanikud hoiavad ning väärtustavad eesti keelt“.
Haridus- ja teadusministeeriumi hariduse valdkonna arengukava „Elukestva õppe strateegia“
seab oma üldeesmärgiks kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate
õpivõimaluste loomise kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärikad eneseteostuse
võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus. Elukestva õppe süsteemi loomisel on toodud
muuhulgas olulise põhimõttena välja ka eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkuse tagamine.
Elukestva õppe strateegia rakendamiseks käivitatud programmides on kavandatud mitmeid
tegevusi, mis toetavad keelevaldkonna arengukava eesmärkide saavutamist.
15
EÕSi üldhariduse programmi üheks oluliseks sihiks on toetada vene õppekeelega koole nii
õppeprotsessi kaasajastamises kui ka eesti keele õppe tõhustamises. Laiendatakse eesti keelest
erineva õppekeelega koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide ja gümnaasiumide eesti keele ja
eestikeelse õppe võimalusi nii keelekümblusmetoodika kasutamise kui ka erinevate teiste
mudelite väljatöötamise ja rakendamise kaudu, töötatakse välja kaasaegne õppevara.
Suurendatakse toetust eesti õppekeelega koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele, kus õpivad
eesti keelest erineva emakeelega õpilased – vajadusel tagatakse nõustamine, individuaalse
keeleõppe toetus ning muud olulised tugisüsteemid. Soodustatakse eesti ja eesti keelest erineva
emakeelega õpilaste koos tegutsemist ja õppimist ning erinevates mitteformaalõppe vormides
osalemist. Kõikide nende tegevuste peamine eesmärk tagada eesti keelest erineva emakeelega
lastele ja noortele võrdsed võimalused nii elukestvas õppes kui tööturul osalemiseks.
EÕSi programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ tegevused
seavad eesmärgiks sidustada ülikoolides toimuv esmaõpe täiendusõppega ning luua võimalused
täiendava aine õpetamise, pedagoogilise, lõimitud aine- ja keeleõppe või muu sarnase pädevuse
omandamiseks, toetada üleminekut eestikeelsele õppele keeleõppe jätkamisega, arendada
õpetajate didaktikaalast pädevust ning tõsta erinevate tegevuste abil õpetajaameti mainet.
EÕSi kõrghariduse programmi raames toetatakse eesti keelest erineva emakeelega üliõpilaste
eesti keele omandamist.
EÕSi kutsehariduse programmi kaudu toetatakse erinevate tegevuste abil kutsehariduse
eestikeelsele õppele üleminekut.
EÕSi täiskasvanuhariduse programmi tegevuste raames pakutakse täienduskursusi
võtmepädevuste (sh riigikeele- ja võõrkeelteoskuse) parandamiseks. Riigikeelt mittevaldavate
täiskasvanute täienduskoolitust kombineeritakse riigikeeleõppega.
EÕSi programmi „Tööturu ja õppe tihedama seostamise programm“ raames on kavandatud
keeleõppe tegevused, mille üldisem eesmärk on tõsta Eesti elanike teadlikkust mitmekeelsuse
eelistest ja luua võimalused erinevate keelte omandamiseks. Tegevused on suunatud
mitmekesiste ja paindlike võimaluste loomisele eesti keele omandamiseks eesti keelest erineva
ema- või kodukeelega inimestele ja võõrkeelte omandamiseks.
EÕSi dgipöörde programmi raames kindlustatakse digitaalse õppevara kättesaadavus ja
toetatakse digitaalse õppevara loomist keeleõppe toetamiseks.
Teaduse valdkondlik arengukava
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti” seab
üheks eesmärgiks tagada eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringute
toetamine, keeletehnoloogiliste lahenduste arendamine ja soodustada nende laialdast
rakendamist.
Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduse valdkonna arengukava „Teadmistepõhine Eesti“
eesmärgid ja tegevused mõjutavad väga olulisel määral EKA18–27 strateegilist eesmärki 2
„Eesti keeletaristu on hästi välja arendatud ja kasutajasõbralik“. Arengukava programmide
„Eesti keel ja kultuurimälu“ ning „Eesti keeletehnoloogia“ tulemuslikkusel on otsene seos
keelevaldkonna arengukava eesmärgi täitmisega.
Kuna EKA18–27 strateegiline eesmärk 2 mõjutab eesti keele kasutamisvõimaluste loomise ja
arendamise kaudu üldist suhtumist ja hoiakuid eesti keelde ning võõrkeelteoskusesse, on
dokumendis „Teadmistepõhine Eesti“ sõnastatud eesmärkidel ja mõõdikutel tugev mõju ka
strateegilisele eesmärgile nr 1 „Eesti elanikud hoiavad ning väärtustavad eesti keelt“.
16
2. Kultuuriministeeriumi valitsusala
Kultuuripoliitika põhialused
Kultuuripoliitika põhialustes sõnastatud eesmärgid on tihedalt seotud EKA18–27 strateegilise
eesmärgiga 1 „Eesti elanikud hoiavad ning väärtustavad eesti keelt“, sõnastades Eesti riigi
ülesanded eesti kultuuri, sh eesti keele kui Eesti identiteedi kandja hoidmise, kasutamise,
arendamise ja õpetamise vajaduse.
Riiklik kultuuripoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse,
keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Riiklik kultuuripoliitika käsitab seda sihti kooskõlana
kultuuri hoidmise ja järjepidevuse tagamise ning kultuurile omase uuenduslikkuse ja avatuse
vahel.
Kultuuripoliitika põhialustes rõhutatakse, et eesti kirjanduse rahvusvahelise tuntuse seisukohalt
on tähtis tõlkimise ja tõlkijate koolitamise riiklik toetamine, sh eesti keelest võõrkeeltesse
tõlkimiseks.
Rahvusringhääling soodustab oma tegevusega eesti keele ja kultuuri arengut, kultuurilise
mitmekesisuse säilimist ning aitab kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri jäädvustamisele ja hoidmisele.
Riik toetab eesti keelele ja kultuurile olulise väärtkirjanduse ja kultuuriajakirjanduse soetamist
rahvaraamatukogudele.
Eesti keele piirkondlike erikujude õpetamist ja edendamist toetavad Kultuuriministeeriumi
kultuuriprogrammid. HTMi ametnikud on kultuuriprogrammide nõukogude liikmed.
Lõimumise valdkondlik arengukava
Lõimumise valdkondliku arengukava eesmärgid ja tegevused mõjutavad väga olulisel määral
EKA18–27 strateegilist eesmärki 3 „Kättesaadav ja tõhus õpe toetab eesti keele kasutamist nii
Eestis kui ka väljaspool Eestit. Eesti elanikud oskavad võõrkeeli“ ja eriti selle meedet 3.2.
„Toetatakse eesti keele kui teise keele või võõrkeele õpet“.
Lõimumispoliitika on horisontaalse iseloomuga ning hõlmab riigi eelarvestrateegias mitut
poliitikavaldkonda, aidates saavutada nende eesmärke, sealhulgas säilitada eesti keelt ja
kultuuri, kindlustada Eesti riigi julgeolekut ning suurendada majanduse konkurentsivõimet.
Riik panustab märkimisväärsemalt täiskasvanute eesti keele õppesse, mis on korraldatud
sihtgrupipõhiselt ja toimub erinevate ministeeriumide valitsemisalades „Lõimumiskava“
tegevuste kaudu. Näiteks korraldavad erinevatele sihtgruppidele eesti keele õpet lisaks Haridus-
ja Teadusministeeriumile (haridustöötajad) ka Kultuuriministeerium (vähelõimunud
püsielanikud), Siseministeerium (uussisserändajad), Sotsiaalministeerium (töötud ja
töötusriskis olevad inimesed) ja Justiitsministeerium (kinnipeetavad) ning nende haldusala
asutused. HTMi ametnikud on Lõimumiskava juhtrühma liikmed.
3. Sotsiaalministeeriumi valitsusala
Sotsiaalministeeriumi valitsusalas on puutepunktiks keeleliste erivajadustega inimestele
teenuste pakkumine. “Heaolu arengukava 2016–2023“ seab eesmärgiks arendada ja pakkuda
viipekeeletõlgi teenust, et tagada kuulmispuudega inimestele teiste inimestega võrdsetel alustel
juurdepääs teabele ja suhtlemisvõimalustele. Keelevaldkonna arengukavas on seatud
eesmärgiks keeletaristu arendamine, mis hõlmab ka viipekeele sõnastike loomise toetamist.
Kõrg- ja kutsehariduseprogrammide kaudu rahastatakse viipekeele tõlketeenuseid õppuritele ja
üldharidusprogrammi kaudu HEV õpilaste haridust.
17
4. Siseministeeriumi valitsusala
Siseministeeriumi valitsusalas on keelekoostöö seotud eelkõige rände- ja kodakondsuspoliitika
elluviimisega, rahvastikutoimingute valdkonnas ka isikunimede korraldamisega nimeseaduse
alusel. SA Innove arendab ja korraldab nii eesti keele kui teise keele tasemeeksameid kui ka
kodakondsuseksameid ning hüvitab keeleõppekulusid eksami edukalt sooritanuile.
IX Arengukava rakendamisega kaasnevate mõjude esialgne hinnang
Keelevaldkond seob kogu ühiskonda, selle erinevaid sektoreid ning huvigruppe.
Keelestrateegia mõju ulatus on esitatud hindamiskriteeriumide põhjal keskmine, sest senine
toimimine strateegia käivitamisel märkimisväärselt ei muutu, kuid kindlasti võib strateegia
kaasa tuua muudatusi sihtrühma käitumises. Mõju avaldumise sagedus on suur, sest sihtrühmad
puutuvad muudatuste tagajärgedega kokku iga päev. Sihtrühm on suur, kuna sellesse kuuluvad
kõik Eesti kodanikud ja Eestis elavad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud,
välismaal elavad Eesti juurtega inimesed ja estofiilid.
Keelestrateegia mõjutab kõiki valdkondi, kuna eesti keel on Eesti riigikeel, Eestis toimub
suhtlus ja ametkondlik asjaajamine kõikides valdkondades eesti keeles. Võõrkeelteoskus
mõjutab aga nii riigisisest kui ka rahvusvahelist konkurentsivõimet ja kultuuridevahelise
suhtluse pädevust.
Keelestrateegia rakendamisega ei kaasne negatiivset mõju ühelegi sihtrühmale.
X Arengukava koordineerimine, rakendamine, seire ja rahastamine
„Eesti keelevaldkonna arengukava 2018–2027. „Keel loob väärtust““ elluviimist koordineerib
Haridus- ja Teadusministeerium. Arengukava tegevusi rahastatakse riigieelarvest Haridus- ja
Teadusministeeriumi keeleprogrammi ja EÕSi programmide ning teiste ministeeriumide
arengukavade kaudu.
Eesti keelevaldkonna arengukava kooskõlastatakse kõikide ministeeriumidega, Riigikantselei
ja Eesti Keelenõukoguga. „Eesti keelevaldkonna arengukava 2018–2027. „Keel loob väärtust““
kiidab heaks Vabariigi Valitsus. Arengukava rakendamise eest vastutab Haridus- ja
Teadusministeerium.
2023. aastal esitab Haridus- ja Teadusministeerium Vabariigi Valitsusele ülevaate
keelevaldkonna arengukava täitmisest ning teeb vajadusel ettepaneku arengukava muutmiseks.
Koonduuring arengukava mõju hindamiseks tehakse arengukava lõpufaasis.
XI Arengukava väljatöötamise protsess
1. 2016. aastal alustati arengukava väljatöötamiskavatsuse koostamisega.
2. 2016. aasta juunis korraldati Eesti keeleseisundi uuringu läbiviimiseks avalik hange.
3. 2017. aasta veebruaris kinnitas Vabariigi Valitsus arengukava väljatöötamise kavatsuse.
Eesti keelevaldkonna arengukava eelnõu koostamise aluseks on „Eesti keele
arengukava 2011–2017“ elluviimise vahearuanded (2011–2012 ja 2013–2014) ja „Eesti
võõrkeelte strateegia 2009–2017 täitmise lõpparuanne“, „Eesti keeleseisundi uuring“
(2017)ning „Keelehoiakute uuring“ (2017).
18
4. 2017. aasta juunis tutvustati Keeleseisundi uuringut avalikkusele.
5. 2016. ja 2017. aastal toimus kolm Invicta strateegilise planeerimise koolitust (koolitaja
Urmo Vallner) keeleosakonna, keelevaldkonnaga tegelevate HTMi tugistruktuuride,
ning Keeleinspektsiooni ja Eesti Keele Instituudi juhtidele.
6. 2017. aasta juunis loodi 3 töörühma, kes koostasid 3 strateegilise eesmärgi põhjal
esialgse teksti kolme valdkonna (staatus ja maine, taristu, keeleoskus) kohta. Tekst
sisaldas olukorra kirjeldust, edusamme selles valdkonnas, kitsaskohti ja meetmeid.
7. Sellele järgnes I konsultatsiooniring ekspertidega (kokku osales tagasisidestamisel 33
eksperti, sh Eesti keelenõukogu liikmed).
8. 2017. aasta septembris toimus esimene HTMi sisene kooskõlastusring.
9. 2017. aasta oktoobris kohtus haridusminister Eesti keelenõukoguga. EKN tegi
ettepaneku koostada laiem arengukava. Arengukava muudeti laiemaks.
10. 2017. aasta oktoobris ja novembris toimus teine HTMi sisene kooskõlastusring ning ka
teine konsultatsiooniring ekspertidega.
Koostöös keelevaldkonna partnerite (ülikoolid, keeleinstitutsioonid jt) ja keelevaldkonna
arvamusliidritega valminud eelnõu on erinevate ühingute ja asutuste esindajatega läbi arutatud
ning saadud märkustega on arvestatud.
Arengukava eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks infosüsteemi EIS kaudu kõikidele
ministeeriumidele, Riigikantseleile ja Eesti keelenõukogule. Eelnõu on kooskõlastamisega
paralleelselt avalikul konsultatsioonil Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.
19