Ministeeriumid Meie 23.12.2017 nr 1.2-2/151-1
Tervise- ja tööministri määruse „Töölesaamist
toetavad teenused“ eelnõu esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruse
„Töölesaamist toetavad teenused“ eelnõu. Eelnõu hõlmab perioodi 2014–2020 prioriteetse
suuna „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ meedet
„Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“.
Eelkõige näeme puutumust Rahandusministeeriumiga ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister
Lisad:
1. määruse eelnõu;
2. määruse lisa 1 – ekspertide hindamislehe vorm;
3. määruse lisa 2, vorm A – projekti tegevustes osalejad;
4. määruse lisa 2, vorm B – projekti tegevustes osalejad;
5. määruse lisa 3 – tööpraktika läbimise tunnistuse vorm;
6. eelnõu seletuskiri.
Sama: Riigikantselei
SA Innove
Jüri Lõssenko 626 9186
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
MINISTRI MÄÄRUS
.....2017 nr
Töölesaamist toetavad teenused
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“
prioriteetse suuna „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise
ennetamine“ meetme „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“
tegevuse „Tööturuteenuste laiendamine uutele sihtrühmadele ja uute tööturuteenuste
pakkumine“ toetuse andmise tingimused ja kord.
§ 2. Mõisted
(1) Noortegarantii tugisüsteem on juhtumikorralduse mudel, milles on kindlaks määratud
tegevuste kogum ja järjestus, millest juhtumikorraldaja lähtub abivajavate noorte leidmisel,
nendega kontakteerumisel ja neile abi osutamisel. Sotsiaalteenuste ja -toetuste
andmeregistri (STAR) IT-lahendus on noortegarantii tugisüsteemi vahetu osa.
(2) Juhtumikorraldus on kliendi individuaalsetest vajadustest lähtuv teenuste koordineerimise
protsess, mis tagab igale kliendile juurdepääsu õigeaegsele ja piisavale abile.
(3) Juhtumikorraldaja on juhtumi koordineerimise eest vastutav spetsialist, kes hindab kliendi
vajadusi ja võimalusi, planeerib kliendis muutuste esile kutsumiseks vajalikke tegevusi ning
vahendab teenuseid ja muud abi.
(4) Mentorteenus on praktikas saadud kogemuste edasiandmine ja -kandumine tööalaselt
enamkogenult vähemkogenule, mille eesmärk on juhendatava professionaalsete oskuste,
töökohal vajalike võtmeoskuste ja suhtlemisvilumuse parandamine.
(5) Mitteaktiivne noor on 16–26-aastane inimene, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele:
1) ei tööta;
2) ei ole töötuna arvele võetud;
3) ei ole puuduva töövõimega või tal ei ole tuvastatud töövõime kaotus rohkem kui 80
protsenti;
4) ei saa töötamise toetamise teenust;
2
5) ei tegele ettevõtlusega;
6) ei saa hüvitist alla kolmeaastase lapse kasvatamise eest;
7) ei õpi;
8) ei kanna vangistust või eelvangistust ega aresti;
9) ei viibi asendus- või kaitseväeteenistuses.
(6) Mitteaktiivne inimene on isik, kes ei tööta ega otsi tööd või ei ole võimeline töötama.
(7) Ebasoodsamas olukorras olev noor on 16–26-aastane inimene, kes vastab ühele
järgmistest tingimustest:
1) vähenenud töövõimega;
2) vähemalt kuus kuud töötu;
3) lõpetamata esimese või teise taseme haridusega;
4) ebapiisava eesti keele oskusega, mis takistab töö leidmist;
5) üksikvanem.
(8) Haridussüsteemi lõimimine on 16–26-aastastele mitteaktiivsetele noortele
juhtumikorralduse ja toetavate tegevuste pakkumine, mille tulemusel jõuab sihtrühm
tasemeõppesse.
(9) Digipädevus on suutlikkus:
1) kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii
õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes;
2) leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja
usaldusväärsust;
3) osaleda digitaalses sisuloomes;
4) kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid;
5) olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja
digitaalset identiteeti;
6) järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
(10) Valdkonna põhikutseala on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud
koordinatsioonikogu poolt tellitud tööjõuvajaduse uuringutes või analüüsides tuvastatud
kasvava tööjõuvajadusega kutseala, mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
Toetuse andmise eesmärk on soodustada väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööle
asumist ja tööturul püsimist. Toetatakse teenuste osutamist lähtuvalt sihtrühma tööle asumise
takistustest. Toetuse andmise tulemusel on kuue kuu jooksul tööle rakendunud vähemalt
30% projektis osalenutest.
§ 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus
Meetme rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme
rakendusüksuse ülesandeid täidab Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).
§ 5. Vaiete menetleja
Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 6. Toetatavad tegevused
3
(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud
tulemuse saavutamisse ja mille raames viiakse ellu mittetöötavale ja mitteõppivale:
1) 16–26-aastasele noorele tegevusi konkurentsivõime suurendamiseks ja tööle aitamiseks;
2) ebasoodsamas olukorras olevale 16–26-aastasele noorele tegevusi rahvusvahelise
tööpraktika pakkumiseks;
3) vähemalt kuus kuud töötuna või mitteaktiivsena olnud inimesele tegevusi
konkurentsivõime, sealhulgas digipädevuse suurendamiseks ja tööle aitamiseks;
4) inimesele tegevusi kutseharidus-, rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes
osalemise toetamiseks, kui inimene asub õppima õppekava alusel, mis valmistab ette
töötamist valdkonna põhikutsealal. Kutseala valiku piirang ei kehti inimesele, kes tervise tõttu
ei saa oma senist tööd jätkata ning seetõttu asub õppima õppekaval, mis toetab tema edasist
töötamist;
5) inimesele, kelle peamine suhtluskeel ei ole eesti keel, eestikeelses töökeskkonnas
tööpraktikat koos mentorteenusega ning toetavaid tegevusi töökoha leidmiseks ja tööl
püsimiseks;
6) projekti abikõlblikkuse perioodi algusest alates kuni üks aasta tagasi vanglast vabanenule
ja hiljemalt ühe aasta jooksul vanglast vabanevale inimesele tegevusi konkurentsivõime
suurendamiseks ja tööle aitamiseks;
7) vanemale, kes on vähemalt 18 kuud mitte töötanud ning kuni 7-aastase lapsega kodus
viibinud, tegevusi konkurentsivõime suurendamiseks ja tööle aitamiseks.
(2) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud
tulemuse saavutamisse ja mille raames osutatakse noortegarantii tugisüsteemi abil
tuvastatud 16–26-aastasele mitteaktiivsele noorele juhtumikorraldust ja toetavaid tegevusi
tema tööle aitamiseks või haridussüsteemi lõimimiseks.
§ 7. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1.
septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate
kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning §-dele 6 ja 7, makstakse
vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
(2) Toetuse määramisel arvestab rakendusüksus abikõlblikest kuludest maha puhastulu
vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut.
(3) Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste
elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas määruses
sätestatud tingimustele.
(4) Kulud, mis on tekkinud kuni kaks kuud enne käesoleva määruse § 14 lõikele 1 vastavat
tähtaega, on abikõlblikud, kui need vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
tingimustele ja ei moodusta rohkem kui 5% projekti abikõlblikest kogukuludest, kuid kõige
rohkem 2000 eurot.
(5) Kui projekti raames pakutakse rahvusvahelist tööpraktikat, on abikõlblikud need kulud,
mis on tekkinud kuni üheksa kuud enne käesoleva määruse § 14 lõikele 1 vastavat tähtaega,
kui need vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustele ja ei moodusta
rohkem kui 3000 eurot.
(6) Projekti tegevuste elluviimisega seotud kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra alusel
arvestatuna projekti tegevuste elluviimisega seotud otsestest personalikuludest. Lubatud
ühtne määr on 15%. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5
nimetatud projekti üldkulud ja lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad kulud.
4
(7) Käeoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud määra arvestuse aluseks on projekti tegevuste
elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele
1–4 ja lõikele 4.
(8) Kui projekti tegevuste raames on vajalik rentida või liisida mootorsõidukit, on selle
liisimine ja rentimine abikõlblik hilisema väljaostukohustusega liisingu- või rendilepingu
korral. Kui mootorsõidukit kasutatakse ka muudeks sõitudeks kui projekti tegevused, on
abikõlblik ainult proportsionaalselt projekti rakendamiseks tehtud osa rendi- või
liisinguesemele tehtud kulutustest. Proportsiooni arvestuse põhimõtted tuleb eelnevalt
rakendusüksusega kooskõlastada. Maksimaalne hüvitatav rendi- või liisingueseme rendi- või
liisingumakse kokku on 300 eurot (koos käibemaksuga) kalendrikuus.
(9) Isikliku sõiduauto kulude hüvitamine toimub tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2
alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades. Abikõlblik on hüvitis
vastavalt tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või
vastavalt asutuses kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja kulule
kilomeetri kohta, kuid kõige rohkem maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses.
(10) Kui projekti raames pakutakse tööpraktikat Eestis, on see abikõlblik järgmistel
tingimustel:
1) projektis osaleja tööpraktika kestab ühe või mitme tööandja juures kokku kuni 42
praktikapäeva kolme järjestikuse kuu jooksul;
2) projektis osaleja osaleb tööpraktikal vähemalt kolm tundi päevas, kuid kõige rohkem
kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas. 16–17-aastane isik osaleb tööpraktikal vähemalt
kolm tundi päevas, kuid kõige rohkem seitse tundi päevas ja 35 tundi nädalas.
(11) Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamistasu isiku tööpraktikal osaletud iga päeva
eest ühe tööandja juures tööpraktika esimesel 21 praktikapäeval 100% ja järgneva
21 praktikapäeva eest 75% juhendamistasu päevamäärast. Juhendamistasu päevamäär on
kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud
töötasu alammäär tunnis. Ühe tööpraktika juhendaja kohta võib olla kuni neli juhendatavat.
(12) Tööpraktikal osaleja vabatahtliku ravikindlustuse kulu Eestis on abikõlblik juhul, kui
osalejal puudub kehtiv kindlustus ravikindlustuse seaduse alusel või kehtiv kindlustus lõppeb
tööpraktikal osalemise ajal.
(13) Kui projektis pakutakse rahvusvahelist tööpraktikat, on see abikõlblik järgmistel
tingimustel:
1) projektis osaleja rahvusvahelise tööpraktika periood ühe või mitme tööandja juures kestab
järjest 2–6 kuud;
2) projektis osalejaga sõlmitakse vastuvõtja riigi õigusraamistikuga kooskõlas olev kirjalik
praktikaleping, mida rakendatakse eesmärgiga omandada tööalase konkurentsivõime
parandamiseks praktilisi ja tööalaseid kogemusi ning lihtsustada üleminekut tööellu.
Lepingus sätestatakse praktika minimaalne ja maksimaalne kestus päevas ning kinnitatakse
töötingimuste vastavuse tagamise kohustus riigisisestele ja Euroopa Liidu õigusaktidele;
3) tegevust on võimalik ellu viia ainult Euroopa Liidu liikmesriigis.
(14) Kui projekti raames viiakse ellu tööklubi tegevusi, peab tööklubi toimuma kuni kolme
järjestikuse kuu jooksul kokku vähemalt 20 tundi.
(15) Kui projekti raames pakutakse lapsehoiuteenust, on see abikõlblik juhul, kui teenust
osutab vastavat kvalifikatsiooni ja tegevusluba omav isik sotsiaalhoolekande seaduse
tähenduses. Lapsehoiuteenuse pakkumine on abikõlblik ainult juhul, kui teenust vajav
sihtrühma liige osaleb lapsehoiuteenuse osutamise ajal projekti tegevustes.
5
(16) Kui projekti raames pakutakse võla-, psühholoogilist või karjäärinõustamist, õpiabi,
tugiisiku või sotsiaalpedagoogi teenust, peavad nõustajad ja teenuseosutajad vastama
vähemalt järgmistele tingimustele:
1) võlanõustajal peab olema kutseseaduse alusel väljastatud võlanõustaja kutsetunnistus või
tal peab olema kõrgharidus ja läbitud 160-tunnine võlanõustaja täienduskoolitus;
2) psühholoogilisel nõustajal peab olema kõrgharidus psühholoogias ja vähemalt üheaastane
individuaalse psühholoogilise nõustamise kogemus viimase viie aasta jooksul;
3) karjäärinõustajal peab olema kõrgharidus soovitavalt kasvatus- või sotsiaalteaduse erialal
ja vähemalt üheaastane töökogemus karjäärinõustajana viimase viie aasta jooksul;
4) õpiabiõpetajal peab olema eripedagoogikaalane kõrgharidus või muu pedagoogiline
kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastase pedagoogilise töö staaž ning läbitud 160-tunnine
eripedagoogika kursus;
5) sotsiaalpedagoogil peab olema erialane kõrgharidus või sotsiaalpedagoogi kutse;
6) tugiisik peab olema läbinud erialase tugiisiku koolituse ning omandanud tugiisiku tööks
vastavad teadmised ja oskused.
(17) Kui projektis on ette nähtud rahvusvahelise koostöö tegevused, on abikõlblikud
järgmised kulud:
1) välisekspertide kaasamise kulud, sealhulgas välisekspertidele makstav tasu, reisikulud;
2) teabeüritustel osalemise kulud;
3) teabeürituste korraldamise kulud Eestis.
(18) Kui projekti raames pakutakse rahvusvahelist tööpraktikat, on abikõlblikud järgmised
kulud:
1) projekti ettevalmistamisega seotud kulud, sealhulgas potentsiaalsete välispartnerite
külastamisega seotud sõidu- ja majutuskulud, projektitaotluse ettevalmistamisega seotud
kulud ja vajaliku dokumentatsiooni tõlkimiskulud;
2) projekti sihtrühma rahvusvaheliseks tööpraktikaks ettevalmistamisega seotud kulud,
sealhulgas koolitus- ja nõustamiskulud;
3) projekti sihtrühma lähetusega kaasnevad kulud, sealhulgas sõidu- ja majutuskulu ning
kohapealne transpordikulu;
4) projekti sihtrühma lähetuses viibimise päevaraha vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. juuni
2009. a määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse
päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 7 lõikes 3 sätestatud piirmääradele;
5) projekti sihtrühma kuuluva inimese tugiisiku sõidu- ja majutuskulu ning kohapealne
transpordikulu maksimaalselt 30 päeva jooksul lähetuse algusest;
6) projekti sihtrühma kuuluvale üksikvanemale vajaduse korral lapsehoiuteenuse pakkumine
käesoleva paragrahvi lõikes 15 sätestatud tingimustel;
7) vastuvõtva organisatsiooni lähetatu vastuvõtmisega seotud kulud, kuid kõige rohkem 25
eurot päevas ühe lähetatu kohta. Iga järgneva lähetatuga tõuseb piirmäär 10% võrra.
(19) Kutseharidus-, rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppes osalemise toetamine on
abikõlblik järgmistel tingimustel:
1) projektis osaleja õpingute lõpetamisest või katkestamisest on möödunud vähemalt kaks
aastat;
2) toetatakse projektis osaleja ühe kutse- või kõrghariduse omandamist;
3) asjaolu, et isiku terviseseisund ei võimalda senisel töö- või ametikohal töötamist jätkata,
tõendab terviseseisundiga seonduvat töötervishoiuarsti või muu arsti otsus, töövõime
hindamise otsus, töölepingu ülesütlemise teade töösuhte ülesütlemise kohta töölepingu
seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku
teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel.
(20) Kui projektis on ette nähtud kutseharidus-, rakenduskõrgharidus- või
bakalaureuseõppes osalemise toetamine, on abikõlblikud järgmised kulud:
1) omafinantseeringuna tasemeõppe riigieelarvest rahastatud koolituskoha maksumus;
2) tugiisiku ja õpiabiõpetaja tööjõukulu vähemalt kuus kuud töötu olnud inimese õppimise
toetamiseks. Töötasu makstakse proportsionaalselt töötatud aja eest;
6
3) psühholoogilise ja sotsiaalpedagoogilise nõustamise pakkumine.
(21) Kui projekti raames pakutakse mentorteenust, on see abikõlblik järgmistel tingimustel:
1) projektis osalejale pakutav mentorteenus kestab ühe või mitme tööandja juures kokku kuni
90 päeva nelja järjestikuse kuu jooksul;
2) projektis osaleja saab mentorteenust vähemalt üks tund päevas. Mentorteenuse saamise
tunnid fikseeritakse osavõtulehel;
3) tööandjale makstakse mentorteenuse pakkumisel mentoritasu isiku mentorteenuse
saamise iga päeva eest ühe tööandja juures esimesel 21 päeval 100%, järgneva 21 päeva
eest 75% ja sellele järgneva 48 päeva eest 50% juhendamistasu päevamäärast, mis on
sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 11. Ühe mentori kohta võib olla kuni neli
juhendatavat, sealhulgas juhul, kui mentor on projekti raames tööpraktika juhendaja.
(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 17 nimetatud rahvusvahelise koostöö tegevuste kulud
võivad moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude eelarvest.
(23) Rahvusvaheline koostöö on koostööleppe alusel tehtavad tegevused partneritega
Euroopa Liidu liikmesriikidest.
(24) Projekti sihtrühmal on õigus saada stipendiumi koolitusel ja Eesti-sisesel tööpraktikal
osalemise ajal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 29 nimetatud isikul, kui ta on tööle
asunud. Stipendiumi makstakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 alusel kehtestatud
määras. Stipendiumi maksmise aluseks on osavõtugraafik.
(25) Projekti sihtrühmale makstakse Eestis sõidu- ja majutustoetust tööturuteenuste ja -
toetuste seaduse alusel kehtestatud määras järgmiselt:
1) ühe kilomeetri kohta ja kõige rohkem kehtestatud päeva ülemmääras vastavalt
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 lõikele 5;
2) sõidu- ja majutustoetust arvestatakse isiku elukoha ja projektis ettenähtud tegevuse
toimumise koha lühima kahekordse vahemaa alusel;
3) sõidu- ja majutustoetuse maksmisel võetakse aluseks täiskilomeetrid. Täiskilomeetritest
erinevad vahemaad ümardatakse täiskilomeetriteks. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata
ning 500 meetrit ja üle selle ümardatakse kilomeetrini.
(26) Sõidu- ja majutustoetust ei maksta käesoleva paragrahvi lõikes 29 nimetatud isikule, kui
ta on tööle asunud või kui tegevustes osalejatele on tagatud tasuta transport.
(27) Kui projekti raames täiendatakse olemasolevat veebipõhist kodulehte otseselt projektiga
seotud tegevuste tarbeks, võivad need kulud kokku moodustada kuni 1000 eurot.
(28) Teenuse ostmisel ja transpordiliigi valimisel tuleb järgida kulude mõistlikkuse printsiipi.
Rakendusüksusel on õigus arvata kulu mitteabikõlblikuks, kui kulu ei olnud sihtotstarbeline
või oli põhjendamatult suur.
(29) Projektis osaleja, kes on asunud tööle projekti raames koolitusel osalemise ajal, on
õigus jätkata koolitusel osalemist kuni selle lõppemiseni.
(30) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on määruse raames
mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1) projekti üldkulud ja projekti administreerimisega seotud kulud kuludokumentide alusel;
2) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 mõistes erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt,
makstav maks;
3) mootorsõiduki ja kinnisasja ost ning väljaostukohustuseta liisimine;
4) mootorsõiduki remondi- ja tarvikute kulu, välja arvatud liising- või rendilepingust tulenevad
korralised hooldustööd;
5) sihtrühmale makstavad riiklikud ning kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad;
7
6) projekti sihtrühmale ühistranspordi, isikliku sõiduauto ja majutuskulude hüvitamine
kuludokumentide alusel;
7) uuringud, sealhulgas analüüsid ja kaardistused, välja arvatud projekti sihtrühma kaardistus
enne projekti sihtrühmale suunatud tegevuste algust;
8) veebipõhiste lahenduste loomine, sealhulgas koduleht, e-õppematerjalid, e-käsiraamatud,
välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 27 nimetatud olemasoleva veebipõhise kodulehe
täiendamisega seotud kulud;
9) alkoholisõltuvusega seotud raviteenuste osutamine;
10) ettevõtluse alustamise toetuse andmine;
11) palgatoetusega tööle rakendumine;
12) tööandja investeeringute hüvitamine, sealhulgas tööruumide ja -vahendite kohandamine;
13) tööharjutusteenuse osutamine;
14) kulud, mis on tekkinud varem kui kaks kuud ja rahvusvahelise tööpraktika pakkumisel
varem kui üheksa kuud enne käesoleva määruse § 14 lõikele 1 vastavat tähtaega;
15) rahvusvahelise koostöö tegevuste kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 17
ja 18 nimetatud kulud.
§ 8. Abikõlblikkuse periood
(1) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on 01.06.2015–31.12.2023.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
ajavahemik, millal algavad ja lõpevad projekti tegevused ning tekivad projekti elluviimiseks
vajalikud kulud.
(3) Abikõlblikkuse periood võib alata kuni kaks kuud, rahvusvahelise tööpraktika pakkumisel
kuni üheksa kuud enne käesoleva määruse § 14 lõikele 1 vastavat taotluse esitamise
tähtpäeva.
(4) Projekti tegevused peavad algama hiljemalt kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse
§ 14 lõikele 1 vastavast taotluse esitamise tähtpäevast.
(5) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus võib olla järjestikku kuni 24 kuud, käesoleva
määruse § 6 lõike 1 punkti 4 tegevuste puhul kuni 48 kuud.
§ 9. Toetuse osakaal ja piirsumma
(1) Toetuse vähim summa on 50 100 eurot ja suurim summa 400 000 eurot projekti kohta.
(2) Toetuse maksimaalne osakaal on kuni 85% abikõlblike kulude maksumusest.
3. peatükk
Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Taotleja ja partner võib olla:
1) juriidiline isik;
2) valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus, välja arvatud asutus, mis on käesoleva
määruse §-s 1 nimetatud prioriteetse suuna raames saanud toetust ministri käskkirja alusel;
3) kohaliku omavalitsuse üksus.
(2) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr
133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja
tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste
menetlemise määrus) § 2 punktidele 1, 2 ja 5 ning taotleja peab olema alates 2012. aastast
8
vähemalt kuus kuud tegelenud tööturule suundumist ja töötamist toetavate meetmete
arendamise või rakendamisega (välja arvatud oma töötajatele suunatud meetmed).
(3) Kui projekti raames viiakse ellu käesoleva määruse §-s 6 lõikes 2 nimetatud tegevusi,
peab projekti partnerina olema kaasatud kohalik omavalitsus, mille elanikuna mitteaktiivne
noor rahvastikuregistri andmetel on registreeritud.
§ 11. Taotleja kohustused
Taotlejale kohalduvad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
struktuuritoetuse seadus) § 21 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kohustused.
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama
järgmistele nõuetele:
1) toetust taotletakse selliste kulude tegemiseks, mis vastavalt ühendmääruses ja
käesolevas määruses sätestatule on abikõlblikud;
2) kui projekt teenib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65
lõike 8 kohaselt puhastulu, mis on hinnatav taotluse esitamise ajal, on abikõlblikke kulusid
vähendatud puhastulu võrra;
3) tegevuste elluviimise koht on Eesti Vabariik, välja arvatud käesoleva määruse § 7 lõike 17
punktis 2 ja lõikes 18 nimetatud kulu;
4) projekti tegevused algavad hiljemalt kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse § 14
lõikele 1 vastavast taotluse esitamise tähtpäevast;
5) toetust ei taotleta kulule, millele on juba eraldatud toetust teisest meetmest või
riigisisestest või muudest välisabi vahenditest;
6) sihtrühma tööle rakendumise määraks on kavandatud vähemalt 30%;
7) taotluse on allkirjastanud allkirjaõigust omav isik.
(2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud
kinnitustele ka volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
(3) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal
mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest,
peab taotleja esitama sellekohase teabe.
4. peatükk
Toetuse taotlemine
§ 13. Taotlusvooru avamine
(1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve ning
taotlusvormil, seirearuande vormil ja partneri kinnituskirjas kajastatavad andmed. Kui
taotlusvoor kuulutatakse välja konkreetse tegevuse või piirkonna kohta, peab taotlusvooru
väljakuulutamise teade sisaldama ka vastavat teavet.
(2) Taotlusvoor võib olla tähtajaline (edaspidi vooruline taotlemine) või jooksev (edaspidi
jooksev taotlemine).
(3) Rakendusüksus teavitab voorulise taotlemise tähtajast või jooksva taotlemise algusajast
ja taotlusvooru eelarvest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel
www.innove.ee vähemalt 20 tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(4) Rakendusüksus korraldab mitu taotlusvooru, kui rakendusasutus on vastavalt käesoleva
paragrahvi lõikele 1 nii otsustanud.
9
§ 14. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis
(1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt voorulise
taotlemise väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks või jooksva taotlemise korral
jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve vabade vahendite lõppemiseni, kuid hiljemalt
väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks struktuuritoetuse e-keskkonna vahendusel.
(2) Kui struktuuritoetuse e-keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse
tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea
likvideerimist.
5. peatükk
Taotluste menetlemine
§ 15. Taotluse menetlemine
(1) Kui taotlust ei esitata tähtajaks, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu
võtmata struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel.
(2) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva
jooksul taotluse esitamisest arvates.
(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamise tähtpäevast
rakendusüksusele voorulisel taotlemisel või taotluse esitamisest rakendusüksusele jooksval
taotlemisel. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada käesoleva
paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva.
(4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta
leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Seejuures näitab
rakendusüksus, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või
lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
(5) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse osutatud puuduste
kõrvaldamiseks.
(6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja
projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene,
välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks.
§ 16. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva
määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.
(2) Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 12
sätestatud nõuetele 30 tööpäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud
tähtpäevast voorulisel taotlemisel või taotluse esitamisest rakendusüksusele jooksval
taotlemisel.
(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest
asjaoludest:
1) taotlus ei vasta kõigile käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole
taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
2) taotlust on muudetud käesoleva määruse § 15 lõikes 5 nimetatud osas, millele
rakendusüksus ei osutanud puuduste kõrvaldamisel;
10
3) taotleja ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli
raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.
(4) Kui taotleja või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, teeb rakendusüksus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
§ 17. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord
(1) Taotluste hindamist korraldab rakendusüksus.
(2) Iga nõuetele vastavat taotlust hindavad kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset
eksperti. Ekspert ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud
ametialases süüteos või karistusseadustiku §-de 209, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning
kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud.
Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab
rakendusasutus.
(3) Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti
hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui
ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse
taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamata teavitama rakendusüksust huvide
konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral
valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.
(4) Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid käesoleva määruse lisas 1 esitatud
hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite järgi:
1) projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 5 punkti;
2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 14 punkti;
3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 9 punkti;
4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 2 punkti;
5) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 2 punkti;
6) maakonna töötuse määr – maksimaalselt 4 punkti.
(5) Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded taotlusele konsensuslikult.
(6) Eksperdid esitavad täidetud ja mõlema eksperdi digitaalselt allkirjastatud hindamislehe
rakendusüksusele hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest.
(7) Kui eksperdid ei jõua konsensusele, teavitavad nad sellest rakendusüksust esimesel
võimalusel, aga hiljemalt kolm tööpäeva enne tähtaja saabumist. Rakendusüksus kaasab
hindamisse kolmanda eksperdi. Kui kolm eksperti jõuavad konsensusele, allkirjastavad nad
hindamislehe. Kui konsensust ei saavutata, hindab iga ekspert taotlust eraldi ning
rakendusüksus arvutab kõigi kolme hindamislehe alusel projekti keskmise
hindamistulemuse.
(8) Nende taotluste kohta, mille hindamistulemus on alla 22 punkti, teeb rakendusüksus
taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(9) Rakendusüksus koostab taotluste lõpliku paremusjärjestuse käesoleva paragrahvi lõike 4
alusel arvutatud punktisummast, kus esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud
taotlus.
(10) Kui taotluse maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk,
eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral taotlust, mille maakonna või maakondade
töötuse määr oli kõrgem.
11
(11) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud tingimustel ei ole eelistatavat taotlust
võimalik tuvastada, eelistatakse taotlust, mille punktisumma käesoleva paragrahvi lõike 4
punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi puhul on suurem.
(12) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 nimetatud näitajad on võrdsed, eelistatakse
taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud.
(13) Jooksval taotlemisel lähtutakse projektide hindamisel käesoleva paragrahvi lõigetest 1–
8.
§ 18. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine
(1) Voorulisel taotlemisel kuuluvad rahuldamisele paremusjärjestuses suurima punktisumma
saanud taotlused, mille hindamistulemus on vähemalt 22 punkti ning mille rahastamise
summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud
taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(2) Jooksval taotlemisel kuuluvad rahuldamisele taotlused, mille hindamistulemus on
vähemalt 22 punkti ja mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja
kuulutatud rahastamise eelarvet. Kui taotluste maht, mille hindamistulemus on vähemalt 22
punkti, on suurem kui eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse ajaliselt varem esitatud
taotlusi. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning
kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8
lõikes 4 sätestatule:
1) puhastuluga seotud andmete esitamise kord, kui projekt teenib Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 8 kohaselt puhastulu ja seda ei ole
taotluse esitamise ajal võimalik hinnata;
2) projektis osalejate andmete kogumise kord ja ulatus, lähtudes Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktist e ning riigisisesest andmete
kogumise korrast.
(4) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8
lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses
võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse
otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.
(5) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 ning
käesolevas määruses nimetatud juhtudel.
(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetele 1 ja 2 võib rakendusüksus jätta taotluse
rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis
hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.
(7) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste
rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise
määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse
§ 8 lõike 2 punkti 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(8) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kuue
tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
§ 19. Taotluse osaline rahuldamine
(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1
12
sätestatule ja juhul, kui:
1) toetust on osaliselt taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või
projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud;
2) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas mahus, kui on
taotletud.
(2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada
tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat
vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse
ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
6. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja
sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11
sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta
ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 10 protsenti võrreldes
taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht
ja toetuse osakaal ei muutu. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(3) Kui taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolud
taotluse rahuldamise otsuses muutuvad, kontrollib rakendusüksus enne otsuse tegemist
muudatuste asjakohasust ja vajalikkust.
(4) Rakendusüksusel on õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda, kui
soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti
tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul
pärast vastavasisulise avalduse saamist.
§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt
struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või sama seaduse § 47 lõikele 3.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõike 1 otsuse
kohaselt.
7. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
§ 22. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande
struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu vähemalt üks kord aastas vastavalt toetuse taotluse
rahuldamise otsusele. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema
aruande esitamise korra.
13
(2) Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi seirearuanne) peab olema kajastatud vähemalt
järgmine teave:
1) toetuse taotlemise otsuses sätestatud projekti andmed;
2) projekti aruandlusperiood kumulatiivselt;
3) ülevaade projekti tegevuste elluviimisest kumulatiivselt;
4) väljund- ja tulemusnäitajate täitmine kumulatiivselt;
5) hinnang projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
6) projekti mõju läbivatele teemadele;
7) toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele, kui projekti tegevuste elluviimisesse on
kaasatud partner või koostööpartner.
(3) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest, kas projekti
seirearuanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus kinnitab projekti seirearuande viie
tööpäeva jooksul nõuetekohase aruande esitamisest.
§ 23. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse
§-dest 11–15 ja 18 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(2) Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul
toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Esimese väljamakse taotluse võib
esitada koos väljamaksete prognoosiga. Järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi
esitab toetuse saaja rakendusüksusele jooksva aasta 10. detsembriks.
(3) Toetuse maksmise eelduseks on toetuse taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva
määruse §-le 18 ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste
abikõlblikkus.
(4) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu.
(5) Maksetaotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja makstud ühendmääruse § 14
lõike 1 punkti 1 kohaselt või see on toetuse saaja poolt omafinantseeringu ulatuses makstud
ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 kohaselt, arvestades sama paragrahvi lõigetes 2−5
sätestatut.
(6) Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige tihedamini üks kord
kuus. Kui riigiasutusest toetuse saaja makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke
piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus.
(7) Enne esimest maksetaotlust või koos esimese maksetaotlusega peab toetuse saaja
esitama rakendusüksusele:
1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti
kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest rakendaja kuludest;
2) koopia riigihangete korraldamise korrast asutuses;
3) lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja
kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste
korral vastavad volituste koopiad.
(8) Projekti kaudsed kulud makstakse välja käesoleva määruse § 7 lõikes 6 sätestatud
määras.
(9) Kui maksetaotlus erineb rohkem kui 1/3 võrra esitatud prognoosist, on toetuse saaja
kohustatud esitama korrigeeritud väljamaksete prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta.
14
(10) Toetus makstakse välja vastavalt käeoleva määruse §-s 9 nimetatud toetuse osakaalule
abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa.
(11) Põhjendatud juhtudel võib teha ettemakseid toetuse saajale, kes ei ole riigiasutus ega
äriühing vastavalt ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 sätestatud korrale.
Toetuse saaja tõendab vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 29 lõikele 6 ettemaksena
saadud toetuse kasutamist abikõlblike kulude tasumiseks, juhindudes ühendmääruse § 18
lõigetest 9−12. Ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud ettemaksete tegemisel ei
maksta ettemaksena välja viimast 5 protsenti määratud toetusest.
(12) Rakendusüksus võib maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult peatada
struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.
(13) Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on maksetaotluses nimetatud
kuluga seotud kohustus või nõue täitmata või maksetaotluses esineb puudus, mida on
võimalik kõrvaldada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, võib rakendusüksus määrata
kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus
kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et
maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud.
(14) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja
makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.
8. peatükk
Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused
§ 24. Toetuse saaja ja partneri kohustused
(1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste
täitmise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning:
1) kogub vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e
nimetatud andmeid käesoleva määruse lisas 2 esitatud vormil A või B ja esitab need
rakendusüksusele vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud sagedusele;
2) tagab, et tööandja väljastab pärast käesoleva määruse § 7 lõikes 10 nimetatud Eesti-
sisese tööpraktika läbiviimist tööpraktikal osalenule tööpraktika läbimise tunnistuse
käesoleva määruse lisas 3 esitatud vormil;
3) tagab partneri kohustuste täitmise vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 25.
(2) Partner peab täitma toetuse saaja kohustusi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 25.
§ 25. Toetuse saaja ja partneri õigused
(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid,
mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad struktuuritoetuse seaduse §
23 lõikes 2 sätestatud juhtudel.
§ 26. Rakendusüksuse kohustused
Rakendusüksus on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud
kohustusi.
§ 27. Finantskorrektsioonid
15
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse
seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
(2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse
tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.
(3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma
viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.
Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Lisa 1. Ekspertide hindamislehe vorm
Lisa 2. Projekti tegevustes osalejad, vorm A
Lisa 2. Projekti tegevustes osalejad, vorm B
Lisa 3. Tööpraktika läbimise tunnistuse vorm
Tervise- ja tööministri määruse „Töölesaamist toetavad teenused“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõuga kehtestatakse tervise- ja tööministri 11. septembri 2015. a määruse nr 41
„Töölesaamist toetavad teenused“ (edaspidi määrus nr 41) uus terviktekst.
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga täiendatakse ja täpsustatakse määruse nr 41 sõnastust ja täiendatakse määruse
lisasid. Seletuskirjas kirjeldatakse vaid määruse muutmisega lisanduvaid või muutuvaid
sätteid.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve
osakonna struktuurivahendite juht Merlin Tatrik (
[email protected], tel 626 9184),
strateegia ja eelarve osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (
[email protected], tel 626
9186), tööhõive osakonna tööturupoliitika juht Janar Kriiska (
[email protected], tel 626
9185) ning tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp (
[email protected], tel 626 9722) ja
peaspetsialist Kaisa Lõhmus (
[email protected], tel 626 9197).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals
(
[email protected], tel 626 9333).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu §-s 2 defineeritakse määruses läbivalt kasutusel olevad mõisted. Mõistete avamine
määruses on vajalik, et lihtsustada määruse rakendamist ning tagada selle ühetaoline
kohaldamine. Määruses kasutatavad mõisteid – noortegarantii tugisüsteem,
juhtumikorraldus, juhtumikorraldaja, mentorteenus, mitteaktiivne noor, mitteaktiivne inimene,
ebasoodsamas olukorras olev noor, haridussüsteemi lõimumine, digipädevus ja valdkonna
põhikutseala – on võimalik mitmeti tõlgendada või on sellel mitu tähendust, seega on oluline
määratleda nende tähendus eelnõu raames.
Eelnõu §-s3 sätestatakse tingimus, et 30% projektis osalenutest peavad toetuse andmise
tulemusel olema tööle rakendunud kuue kuu jooksul. Lisaks muudetakse toetuse andmise
eesmärki selliselt, et varasema sihtrühma – „16–29-aastaste noorte või pikka aega tööturult
eemal olnud inimeste“ – asemel on meede suunatud väiksema konkurentsivõimega
sihtrühmadele. Viimase all mõeldakse olukorda, kus sihtgrupil esineb takistusi tööturule
siirdumisel ning seal püsimisel ja kes vajavad oma tööhõivevõime tõstmiseks ja tööturule
sisenemiseks suuremat tuge. Tegemist on väga heterogeense grupiga, kus väiksemat
konkurentsivõimet põhjustavaid tegureid on palju, hõlmates muuhulgas vananenud või
puudulikke teadmisi; madalamat haridustaset; puuduvat töökogemust; vähest keeleoskust
jne.
Eelnõu §-s 6 tuuakse täiendused toetatavate tegevuste nimekirja. Lõike 1 punktis 1
kaotatakse sihtrühma juures piiranguna haridustaseme nõue, st konkurentsivõimet
suurendavaid ja tööle aitavaid tegevusi võib ellu viia kõigile 16–26-aastastele noortele
sõltumata haridustasemest. Noored on tööturul vähem konkurentsivõimeline sihtrühm, kes
vajab tööle saamiseks täiendavat tuge. Sihtrühmal on mitmeid takistusi tööturule
suundumisel, sealhulgas vähene töö- ja praktikakogemus, pooleliolevad õpingud või oskuste
puudumine ning tööõigusliku regulatsiooni piirangud (alaealiste puhul). Tegevuse „Minu
esimene töökoht“ vahehindamisest1 selgus, et mitteaktiivsete noorte seas on arvestataval
1
Tegevuse „Minu esimene töökoht“ vahehindamine, vahehindamise aruanne, Balti Uuringute Instituut, Tartu 2017.
2
hulgal erialase haridusega noori, mistõttu omab erialase hariduse nõude kaotamine olulist
mõju uute pikaaegsete mitteaktiivsete noorte tekke vältimisele. Paragrahvi 6 lõike 1
punktides 1 ja 2 ning lõikes 2 sätestatud vanusevahemiku ülempiir tuleneb noorsootöö
seadusest, mille kohaselt on noor seitsme kuni kahekümne kuue aastane füüsiline isik.
Vanusevahemiku alampiir tuleneb põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, mille kohaselt on
koolikohustuslikud kõik isikud kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
Samuti saab Eesti Töötukassas töötuna arvele võtta isiku, kelle vanus on vähemalt 16
eluaastat.
Lõike 1 punktis 2 sätestatakse uue tegevusena rahvusvahelise tööpraktika pakkumine
ebasoodsamas olukorras olevatele 16–26-aastastele noortele. Lühiajalise rahvusvahelise
tööpraktika pakkumine suurendab tegevuses osalevate noorte konkurentsivõimet, aidates
kaasa noore isiklikule arengule ning parandades enesekindlust ja motivatsiooni.
Samalaadsete tegevuste kogemusele toetudes (Saksamaal, Poolas, Tšehhis) on
rahvusvahelises tööpraktikas osalenud noortest vähemalt 60% jõudnud tööturule.
Ebasoodsamas olukorras olev noor on 16–26-aastane inimene, kes vastab ühele järgmistest
tingimustest:
1) vähenenud töövõimega;
2) vähemalt kuus kuud töötu;
3) lõpetamata esimese või teise taseme haridusega;
4) ebapiisava eesti keele oskusega, mis takistab töö leidmist;
5) üksikvanem.
Vähenenud töövõimega isik on isik, kellel on tuvastatud osaline töövõime või töövõime
puudumine töövõimetoetuse seaduse alusel või kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks
riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas kelle riiklike elatusrahade seaduse
alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või kellel on
määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse alusel. Vähese eesti keele
oskusega on inimene, kes hindab oma eesti keele oskust sobiva töö leidmiseks
ebapiisavaks. Eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele inimestele on töö leidmisel muu
hulgas probleemiks ebapiisav eesti keele oskus. Samuti on mitte-eestlastel võrreldes
eestlastega suurem oht jääda pikaajaliseks töötuks, mis tekitab vaesus- ja tõrjutusriski ning
võib mõjutada töötu enesehinnangut, oskusi ja tööharjumust. Üksikvanemana mõistetakse
käesolevas määruses üksi elavat täiskasvanut, kellel on vähemalt üks ülalpeetav.2 Teise
vanema mitteosalemine lapse elus võib mõjuda halvasti nii lapsele endale kui ka
üksikvanemale, kellel võib osutuda keeruliseks nii töö kui ka abi leidmine. Üksi last kasvatav
vanem on tööturul vähem konkurentsivõimeline sihtrühm, kes vajab tööle saamiseks ja tööl
püsimiseks täiendavat tuge.
Lõike 1 punktis 3 lühendatakse sihtrühma töötuna arveloleku kestust 12 kuult kuuele kuule.
Pikaajalise töötusega võib inimesel tekkida vaesus- ja tõrjutusrisk, madal enesehinnang ning
hääbuvad tööoskused ja tööharjumus. Töötuna arveloleku kestuse nõude lühendamine
võimaldab abivajavatel inimestel kiiremini tööturule (taas)suunduda ning vähendada ka uute
pikaaegsete töötute teket ja inimeste motivatsiooni töö leidmisel.
Tegevused konkurentsivõime, sh digipädevuse suurendamiseks ja tööle aitamiseks annavad
lisandväärtuse töötukassa poolt registreeritud töötutele pakutavatele teenustele.
Lõike 1 punktis 4 võimaldatakse taotleda toetust tegevustele, mis on suunatud sihtrühma
kutseharidus-, rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes osalemise toetamiseks
õppekavadel, mis valmistavad inimesi ette töötamiseks valdkonna põhikutsealal3 ehk
erialadel, kus valdkondliku tööjõuvajaduse uuringute4 (OSKA uuringud) kohaselt on
lähiaastatel kasvav tööjõuvajadus ja tööjõu nõudlus on suurem kui pakkumine. Kitsendus ei
2
Euroopa Komisjoni määrus 651/20142
3
https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/toetatavad_oppekavad_kodulehel_8_valdkonda_13.06.17.xlsx
4
http://oska.kutsekoda.ee/
3
kehti inimestele, kes tervise tõttu ei saa oma senist tööd jätkata ning seetõttu asuvad õppima
õppekaval, mis toetab nende edasist töötamist. Abikõlblikud tegevused on sätestatud
määruse § 7 lõikes 20 ning terviseseisundiga seotud kitsendusi on kirjeldatud määruse § 7
lõike 19 punktis 3. Ehkki tasemeõppest väljalangemist soodustavaid riskitegureid on mitu, on
ühena mõjuvamatest ennetusmeetmetest välja toodud haridusasutuse pakutavate
tugiteenuste olemasolu ning nende kasutamise efektiivsus ja sihipärasus.5 Tegevuse jooksul
pakutav tugi aitab sihtrühmal omandada soovitud eriala ja saada seeläbi püsiv töökoht.
Valdkonna põhikutsealade loetelu on avaldatud töötukassa veebilehel:
https://www.tootukassa.ee/content/tootuse-ennetamine/millistel-oppekavadel-oppimist-
toetatakse. Tegevuste planeerimisel tuleb arvestada, et osalejate õpingute lõpetamisest või
katkestamisest peab olema möödunud vähemalt kaks aastat ning toetatakse tegevusi
osaleja ühe kutse- või kõrghariduse omandamise toetamisel.
Lõike 1 punktis 5 lisatakse uue tegevusena tööpraktika koos mentorteenuse ja toetavate
tegevustega eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele inimestele eestikeelses
töökeskkonnas. Eestikeelse töökeskkonnana mõistetakse keskkonda, kus peamiseks
töökeeleks on eesti keel. Statistikaameti andmetel oli 2017. aasta II kvartalis töötuse määr
eestlaste seas 5% ning mitte-eestlaste seas 11,4%. Eesti keelt emakeelena
mittekõnelevatele inimestele on töö leidmisel muu hulgas probleemiks ebapiisav eesti keele
oskus. Samuti on mitte-eestlastel võrreldes eestlastega suurem oht jääda pikaajaliseks
töötuks, 2015. aastal oli selline risk mitte-eestlaste seas 3,2% ning eestlaste seas 2%.
Pikaajaline töötus tekitab vaesus- ja tõrjutusriski ning võib mõjutada töötu enesehinnangut,
oskusi ja tööharjumust.
Lõike 1 punktiga 6 võimaldatakse uue tegevusena konkurentsivõimet suurendavaid ja
tööturule suundumist aitavaid tegevusi inimestele, kes on vanglast vabanenud ühe aasta
jooksul enne projekti abikõlblikkuse perioodi algusest või vabanevad hiljemalt ühe aasta
jooksul projekti algusest alates. Õigusrikkumise taust piirab inimese juurdepääsu tööturule
ning tööturult eemaloleku ja puuduliku sotsiaalse suhtluse tõttu jääb inimesel saamata
töökogemus, samuti jäävad omandamata väärtused, hoiakud, käitumisreeglid ja isiklikud
kontaktid6. Lisaks on vanglast vabanenute haridustase tervikuna ning sealhulgas end
tööotsijana arvele võtnute haridustase püsivalt olnud tunduvalt madalam kui registreeritud
töötute puhul tervikuna. Seega halvendab vanglast vabanenute madal haridustase oluliselt
nende väljavaateid tööd saada.7 Konkurentsivõimet suurendavate tegevuste pakkumine
vanglast vabanenutele ja peatselt vanglast vabanevatele parandab nende motivatsiooni tööle
asumisel ja tööturul püsimisel.
Lõike 1 punktis 7 võimaldatakse uue tegevusena konkurentsivõimet suurendavaid ja
tööturule suundumist soodustavaid tegevusi vanemale, kes ei ole vähemalt viimased 18
kuud töötanud ja on kuni 7-aastase lapsega kodus viibinud. Suurem osa väikelastega kodus
olevatest vanematest jääb lapsehoolduspuhkusele ka pärast vanemahüvitise lõppemist ning
enamik vanematest naaseb tööle alles siis, kui töökaitsega kaetud lapsehoolduspuhkus (kuni
lapse 3-aastaseks saamiseni) lõpeb. See on tööturu kontekstis väga pikk töökatkestus, mille
tulemusel võib vanemast kujuneda tööturu riskirühm. Siinkohal on oluliseks sihtrühmaks ka
need vanemad, kelle haridustee on seoses lapse saamisega katkenud ning kelle
konkurentsivõime võrreldes samaealiste erialase ettevalmistusega inimestega on väiksem.
Lõikes 2 võimaldatakse taotleda toetust noortegarantii tugisüsteemi abil väljaselgitatud 16–
26-aastastele abivajavatele noortele juhtumikorralduse ja toetavate tegevuste pakkumiseks,
et tuua nad püsivalt tagasi tööturule või haridusse. Noortegarantii tugisüsteemi raames
luuakse KOV-idele võimalus selgitada registripäringute alusel välja mitteaktiivsed noored,
5
„Kutsekoolist väljalangemine ja selle ennetamine“, Liis Leilop, Tartu 2015
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48875/liis_leilop.pdf.
6
Bushway, S., Reuter, R., 1997; Uggen, C., Staff, J., Work as a Turning Point for Criminal Offenders. Corrections
Management Quarterly, 2001, lk 2.
7
Ahven, A., Salla, J., Vahtrus, S. (2010) Retsidiivsus Eestis. Kriminaalpoliitika uuringud nr 11. Tallinn:
Justiitsministeerium. Kriminaalpoliitika osakond.
4
võtta nendega proaktiivselt ühendust ja pakkuda individuaalset tuge tööturule suundumisel
või haridusse naasmisel. Nimetatud isikute väljaselgitamise eesmärgil toimub KOV-i taotluse
alusel andmetöötlus, mille tulemusel moodustub sotsiaalteenuste ja -toetuste
andmeregistrisse (STAR) nimekiri potentsiaalselt abivajavatest noortest. Konkreetsest
noorest teadasaamine võimaldab KOV-il noorega kontakteeruda, tema abivajaduse
tuvastada ning vastavat abi pakkuda. Juhtumikorraldaja vastutab noorega kontaktivõtu ja
juhtumi menetluse (nõustamine, juhtumiplaani koostamine, teenuseid saama suunamine,
tegevuste täitmise jälgimine, andmetöötlus, koostöö teiste spetsialistidega juhtumikorralduse
raames) eest. Tegevus võimaldab süsteemselt jõuda noorteni, kelleni muude olemasolevate
noorsootöö meetodite ning tööturu- ja karjääriteenustega ei jõuta, ning pakkuda neile
individuaalset tuge, et tuua noored püsivalt tagasi tööturule või haridusse. Noortegarantii
tugisüsteemi raames väljaselgitatud abivajavatele noortele toetavate tegevuste pakkumisel
peab projekti ühe partnerina olema kaasatud kohalik omavalitsus, mille elanikuna on teenust
saav inimene rahvastikuregistri andmete põhjal registreeritud.
Eelnõuga täiendatakse §-s 7 abikõlblike kulude loetelu. Kui projekti raames teenitakse tulu,
siis ESF-i tegevustele kohaldub ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1303/2013 artikli 65 lõige 8. Tegevustele, mis tekitavad puhastulu projekti perioodil, tuleb
artikli 65 lõike 8 kohaselt vähendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest
kaasrahastatava tegevuse rahastamiskõlblikke kulusid puhastulu võrra, mida pole tegevuse
heakskiitmise ajal arvesse võetud ja mis saadi otseselt üksnes projekti tegevuse teostamise
käigus kuni toetuse saaja lõpliku maksenõude esitamiseni. Seega, igasugune puhastulu, mis
tekib projekti teostamise ajal ehk projekti abikõlblikkuse perioodil ning mida ei võetud
arvesse tegevuste heakskiitmise ajal ehk toetuse andmise otsuses, tuleb abikõlblikest
kuludest maha arvata hiljemalt pärast tegevuste lõpetamist ehk projekti lõppedes viimase
maksetaotluse menetlemisel.
Näide
Kui koolitatav peab maksma mingil kursusel osalemise eest osalustasu, võib nimetatud tasud
maha arvata toetuse andmise otsuses: abikõlblikud kulud kokku on 100 €, kuid seda
vähendatakse saadava osalustasu 10 € võrra. Vähendatud abikõlblik kulu toetuse andmise
otsuses: 100 € - 10 € = 90 €. Teise variandina võib saadavad osalustasud maha arvata
projekti teostamise ajal, kuid kõige hiljem toetuse saaja esitatud projekti viimase
maksetaotlusega: sel juhul oleks esialgne toetuse andmise otsus 100 €.
Paragrahv 7 lõikes 5 pikendatakse rahvusvahelist tööpraktikat pakkuvate projektide puhul
abikõlblike kulude tekkimise perioodi üheksa kuuni enne taotluse esitamise tähtpäeva või
jooksval taotlemisel taotluse esitamist rakendusüksusele ning suurendatakse kulude
piirmäära 3000 euroni. Muudatus on tingitud antud tegevuse pikemast
ettevalmistusperioodist. Samuti on rahvusvahelise projekti ettevalmistuskulud suuremad,
sest vajalikud on rahvusvaheliste partneritega ettevalmistavad tegevused.
Paragrahv 7 lõikes 8 täpsustatakse vastavalt ühendmääruse § 4 lõikele 101 mootorsõiduki
rendi ja liisimise tingimusi, kus antud tegevus on abikõlblik vaid hilisema
väljaostukohustusega liisingu- või rendilepingu korral.
Paragrahvi 7 lõigetes 13 ja 18 sätestatakse rahvusvahelise tööpraktika pakkumise
abikõlblikkuse tingimused ja kulud. Teiste EL-i riikide varasemast heast praktikast8 tingitult on
abikõlblikud terve projektitsükli raames tehtavad kulud alates projekti ettevalmistamisest kuni
tööpraktika lõpuni. Tegevused hõlmavad nii projekti sihtrühma ettevalmistamist kui ka
lähetuse, tugiisiku ja lapsehoiuteenusega seotud kulusid. Projekti sihtrühma lähetuses
viibimise päevaraha on abikõlblik vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr
110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär,
maksmise tingimused ja kord“ § 7 lõikes 3 sätestatud piirmääradele, milleks on 50 eurot
välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja
8
IdA - Integration through Exchange (http://www.ida.de/ida/EN/Home/home_node.html)
5
32 eurot iga järgneva päeva kohta. Vastuvõtva organisatsiooni kulud seoses lähetatu
vastuvõtmisega hüvitatakse vastavalt lähetatute arvule. Ühe lähetatu kohta on piirmääraks
25 eurot päevas, mis tõuseb 10% võrra algselt määralt arvestatuna iga järgneva lähetatu
lisandumisega.
Näide
3 inimest lähetatakse rahvusvahelisele tööpraktikale 40 päevaks. Esimese lähetatu puhul
hüvitatakse vastuvõtvale organisatsioonile kulud lähetuses olevate päevade arvu ja
päevamäära korrutisena: 40 x 25 € = 1000 €. Iga järgneva lähetatu puhul tõuseb päevamäär
10% võrra, seega teise lähetatu puhul: 40 x (25 € x 1,1) = 1100 € ning kolmanda lähetatu
puhul: 40 x (25 € x 1,2) = 1200 €. Kogu hüvitatav summa käesoleva näite alusel: 1000 € +
1100 € + 1200 € = 3300 €.
Paragrahv 7 lõikesse 16 lisatakse tingimused, millele peavad vastama õpiabiõpetaja,
sotsiaalpedagoog ja tugiisik.
Paragrahv 7 lõigetes 19 ja 20 sätestatakse tasemeõppes osalemise toetamise tingimused ja
abikõlblikud kulud. Tegevuse raames on abikõlblik vähemalt kuus kuud töötu olnud inimese
tugiisiku ja õpiabiõpetaja palgakulu, sihtrühma psühholoogiline ja sotsiaalpedagoogiline
nõustamine ning omafinantseeringuna ka riigieelarvest rahastatud koolituskoha maksumus.
Toetuse eesmärk on vähendada sihtrühma õpingute katkestamist ja soodustada õpingute
lõpetamist nominaalajal.
Paragrahv 7 lõikes 21 sätestatakse mentorteenuse pakkumise abikõlblikkuse tingimused ja
tasu piirmäärad.
Paragrahv 7 lõigetes 24 ja 25 täpsustatakse, et õigus stipendiumile sõidu- ja majutustoetuse
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse sätestatud määras on isikul üksnes Eesti-sisesel
tööpraktikal osalemise ajal.
Paragrahv 7 lõikest 27 eemaldatakse abikõlblike kulude loetelust mööbli soetamine, mis
ühendmääruse § 9 lõike 5 punkt 1 alusel on projekti üldkulu. Lisaks vähendatakse veebilehe
täiendamisega seotud kulude ülempiiri 1000 euroni.
Paragrahv 7 lõikes 30 täiendatakse ja täpsustatakse mitteabikõlblike kulude loetelu. Punktist
1 jäetakse välje viide personalikulule. Punktis 3 on vastavalt ühendmääruse § 4 lõikele 101
mitteabikõlblik mootorsõiduki väljaostukohustuseta liisimine. Punktis 9 on mitteabikõlblik
alkoholisõltuvusega seotud raviteenuste osutamine seoses tegevuse alternatiivsete
rahastamisvõimaluste olemasoluga.
Eelnõuga täpsustatakse § 8 lõikes 3, et abikõlblikkuse periood võib rahvusvahelist
tööpraktikat pakkuvate projektide puhul alata kuni üheksa kuud enne taotluse esitamise
tähtpäeva voorulisel taotlemisel või jooksval taotlemisel taotluse esitamisest
rakendusüksusele.
Sama paragrahvi lõikes 5 täpsustatakse, et määruse § 6 lõike 1 punkti 4 tegevuste
abikõlblikkuse periood on kuni 48 kuud. Eesmärk on tagada tasemeõppe omandamist
toetavate tegevuste pakkumine terve nominaalse õppeperioodi jooksul.
Eelnõu § 10 lõikest 1 eemaldatakse taotleja ja partneri loetelust füüsilisest isikust ettevõtja.
Sama paragrahvi lõikes 3 sätestatakse, et kui projekti raames pakutakse noortegarantii
tugisüsteemi raames tuvastatud mitteaktiivsetele noortele juhtumikorraldust ja toetavaid
tegevusi, siis peab projekti partnerina olema kaasatud kohalik omavalitsus, kelle elanikena
sihtrühma liikmed rahvastikuregistri andmete põhjal on registreeritud.
6
Eelnõu § 13 lõikes 1 lisatakse, et rakendusasutus esitab rakendusüksusele lisaks
taotlusvooru ajakavale ja eelarvele ka projektitaotlusel ja seirearuande vormil kajastatavad
andmed. Kuna taotluste esitamine ja seirearuannete esitamine toimub ainult
struktuuritoetuse e-keskkonnas, puudub vajadus eraldi lisadena kinnitatavate vormide järele.
Eelnõu § 14 lõikes 1 ja § 23 lõikes 4 täpsustatakse, et projekti- ja maksetaotlusi esitatakse
struktuuritoetuse e-keskkonna vahendusel.
Eelnõu § 17 sätestatakse taotluste hindamisega seotud muudatused. Lõikesse 4 lisatakse
kuuenda hindamiskriteeriumina maakonna töötuse määra eest antavad maksimaalsed 4
punkti. Töötuse määra arvestamise aluseks on Eesti Statistikaameti avaldatud Eesti tööjõu-
uuringu ühe aasta andmed taotluse esitamisele eelneva aasta seisuga. Muudatuse eesmärk
on enam toetada taotlusi piirkondadest, kus töötuse määr on kõrgem. Lõikes 8 sätestatakse,
et nende taotluste kohta, mille hindamistulemus on alla 22 punkti, teeb rakendusüksus
taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Muudatusega tuuakse lävend kolme punkti võrra
allapoole, mis on tingitud vajadusest tagada samaväärse hindamistulemuse saanud taotluste
võrdsem kohtlemine.
Eelnõu § 18 lõigetes 1 ja 2 muudetakse hindamistulemuse punktisummat vastavalt
määruse § 17 lõikes 8 sätestatule.
Eelnõu §-i 23 lisatakse lõiked 2 ja 9, mis sätestavad väljamaksete prognoosi esitamise ja
muutmise.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta
ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember, mis käsitleb
Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1081/2006.
4. Määruse mõjud
Määruse nr 41 uue tervikteksti abil laiendatakse toetatavate tegevuste nimekirja ning
avardatakse sihtrühma, kes nimetatud tegevuste kaudu võiksid osutuda potentsiaalseteks
kasusaajateks. Muudatuste tulemusel paraneb veelgi väiksema konkurentsivõimega inimeste
töölerakendumine ning seetõttu ka toimetulek. Väheneb sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus,
sest pööratakse tähelepanu mitteaktiivsetele noortele ja pikaajalistele töötutele ning
hindamissüsteemi abil eelistatakse kõrgema töötuse määraga piirkondadest esitatud
projekte. Lisandunud uued tegevused on suunatud samuti tööturu riskirühmadele nagu
vähese eesti keele oskusega inimesed, hiljuti vanglast vabanenud või peatselt vabanevad
isikud ning pikka aega mittetöötanud alla 7-aastast last kasvatavad lapsevanemad.
Sihtrühmale suunatud investeeringud annavad pikaajalist kasu, vältides kulutusi, mida
põhjustab nende inimeste kõrvalejäämine tööturust, haridusest ja koolitusest. Määruse
tegevused omavad positiivset mõju sihtrühma hõive suurenemise kaudu ning eeldatavalt
vähenevad riigi kulutused rahalistele toetustele ja teenustele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
7
Määruse muudatustega ei kaasne kulusid ega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrust rakendatakse alates 01.01.2018.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumitele ja
arvamuse avaldamiseks Sihtasutusele Innove.
Projekti number SFOSis
ANDMED
TAT nimi:
PROJEKTI
TAT elluviija:
Tegevuse nimi
Aruandeperiood:
Tegevuse järjekorranumber projekti
raames
ANDMED
TEGEVUSE
Tegevuse kestus akadeemilistes
tundides
Projekti tegevustes osalejad
Eesnimi
Perekonnanimi
Isikukood
Isikukood – kontroll
Elukoha omavalitsusüksus
Kodutu / eluasemeturult tõrjutu
E-post
Telefoninumber
OSALEJATE ÜLDANDMED
Tegevuse alustamise kuupäev
Tegevuse lõpetamise, sh
katkestamise kuupäev
Tegevuse katkestaja
Õppimine ja osalemine kursustel
tegevusega liitumisel
TEGEVUSEGA LIITUMISEL
ÕPPIMINE JA OSALEMINE KURSUSTEL
*esitatakse kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks, 30. juuni lõpu seisuga aruande võib edastada nelja nädala jooksul
Õppimine ja osalemine kursustel
tegevusega liitumisel: eeltäidetud
TEGEVUSEGA LIITUMISEL
sihtrühma alusel või küsitud
ÕPPIMINE JA OSALEMINE KURSUSTEL
Tööhõive staatus tegevusega
liitumisel
Tööhõive staatus tegevusega
liitumisel: eeltäidetud sihtrühma
TÖÖHÕIVE STAATUS
alusel või küsitud
TEGEVUSEGA LIITUMISEL
Tegevuses osaleja – otsib tööd
Tegevuses osaleja – otsib tööd:
eeltäidetud sihtrühma alusel või
küsitud
Tegevuses osaleja – osaleb kursusel
4 nädala jooksul pärast tegevust
Tegevuses osaleja – osaleb
VÄLJUMIST
kursustel 4 nädala jooksul pärast
tegevust: eeltäidetud sihtrühma
alusel või küsitud
Tegevuses osaleja – sai
OLUKORD VAHETULT PÄRAST TEGEVUSEST
kvalifikatsiooni
Rida kustutada (kuupäev)
Tervise- ja tööministri ……… 2017. a määrus nr …..
„Töölesaamist toetavad teenused"
lisa 2
vorm A
suga aruande võib edastada nelja nädala jooksul
Tervise- ja tööministri ……………… 2017. a määrus nr …..
„Töölesaamist toetavad teenused“
Lisa 1
Ekspertide hindamisleht
Hindamiskriteeriumid Maksimum-
hinne
1. Projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele 5
1.1. Projekti panus meetme eesmärkidesse 2
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „näitajad“)
Selgitus p 1.1 hinnangute kohta:
1.2 Projekti panus meetme tulemusnäitaja saavutamisse 3
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuste andmeväljad „projekti eesmärk ja
tulemused“ ja „projekti tulemuste jätkusuutlikkus“)
Selgitus p 1.2 hinnangute kohta:
2. Projekti põhjendatus 14
2.1. Projekti põhjendatus probleemi analüüsist ja hetkeolukorra kirjeldusest 4
lähtuvalt
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „olemasolev olukord ja ülevaade
projekti vajalikkusest“)
Selgitus p 2.1 hinnangute kohta:
2.2. Projekti sekkumisloogika 4
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev olukord ja
ülevaade projekti vajalikkusest“, „projekti eesmärk ja tulemused“, „projekti
tulemuste jätkusuutlikkus“, „projekti kasusaajad“, „näitajad“ ja „tegevused“)
Selgitus p 2.2 hinnangute kohta:
2.3. Projekti tegevuskava arusaadavus, teostatavus ja mõistlikkus 4
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „tegevused“)
Selgitus p 2.3 hinnangute kohta:
2.4. Projekti riskianalüüs 1
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „kaasnevad riskid ja nende
maandamine“)
Selgitus p 2.4 hinnangute kohta:
2.5. Partnerite ja/või koostööpartnerite sisuline kaasatus projekti tegevuste 1
elluviimisse.
(E-toetuse taotlusvormi alajaotus „partnerid“ ja „tegevused“)
Selgitus p 2.5 hinnangute kohta:
3. Projekti kuluefektiivsus 9
3.1. Projekti üldine kuluefektiivsus 3
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuste andmeväljad „projekti eesmärk ja
tulemused“, „ näitajad“ ja „eelarve“)
Selgitus p 3.1 hinnangute kohta:
3.2. Konkreetsete kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus ja mõistlikkus 6
projekti rakendamise seisukohast
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev olukord ja
ülevaade projekti vajalikkusest“ ja „projekti eesmärk ja tulemused“ ning alajaotused
„tegevused“ ja „eelarve“)
Selgitus p 3.2 hinnangute kohta:
4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia 2
4.1. Taotleja kogemused projekti tegevustega analoogsete tegevuste elluviimisel 2
(E-toetuse taotlusvormi „Üldandmed“ alajaotused „Käesoleva projektiga seotud
toetused“ ja „Taotleja kogemused taotluses toodud tegevustega analoogsete
tegevuste elluviimisel“)
Selgitus p 4.1 hinnangute kohta:
5. Projekti mõjuulatus 2
5.1. Projekti mõju soolisele võrdsusele 0,75
(E-toetuse taotlusvormi „Näitajad“ alajaotused „Kas projekt on soolist võrdsust
edendava mõjuga“ ja „Tegevuste kirjeldus, mis panustavad otseselt soolise
võrdõiguslikkuse edendamisse“)
Selgitus p 5.1 hinnangute kohta:
5.2. Projekti mõju võrdsele kohtlemisele 0,75
(E-toetuse taotlusvormi „Näitajad“ alajaotused „Kas projekt on võrdseid võimalusi
edendava mõjuga“ ja „Tegevuste kirjeldus, kuidas on projekti ettevalmistamise ja
2
rakendamise ajal tagatud võrdne kohtlemine“)
Selgitus p 5.2 hinnangute kohta:
5.3. Projekti mõju infoühiskonna edendamisele 0,5
(E-toetuse taotlusvormi „Näitajad“ alajaotused „Kas projekt on infoühiskonda
edendava mõjuga“ ja „Tegevuste kirjeldus, kui projekt on infoühiskonda edendava
või mitte edendava mõjuga“)
Selgitus p 5.3 hinnangute kohta:
6. Maakonna töötuse määr 4
1 4
6.1. Maakonna töötuse määrast tulenevad punktid
Selgitus p 6.1 hinnangute kohta:
Maksimaalne üldhinne 36
Ettepanek2:
rahuldada taotlus osalises mahus
Ettepaneku põhjendus:
rahuldada taotlus taotletud mahus
Ekspert 1 Ekspert 2 3
Ekspert 3
Eksperdi nimi
Allkiri
Kuupäev
1
Töötuse määra aluseks on Eesti Statistikaameti avaldatud Eesti tööjõu-uuringu ühe aasta andmed taotluse esitamisele eelneva
aasta seisuga
2
Lahter täidetakse juhul, kui maksimaalne üldhinne on 22 punkti või rohkem
3
Kolmas ekspert kaasatakse juhul, kui kaks eksperti ei jõua konsensusele (käesoleva määruse § 17 lõige 7)
3
Projekti number SFOSis
ANDMED
TAT nimi:
PROJEKTI
TAT elluviija:
Tegevuse nimi
Aruandeperiood:
Tegevuse järjekorranumber projekti
raames
ANDMED
TEGEVUSE
Tegevuse kestus akadeemilistes
tundides
Projekti tegevustes osalejad
Eesnimi
Perekonnanimi
Sünnikuupäev
Elukoha omavalitsusüksus
Kodutu / eluasemeturult tõrjutu
E-post
Telefoninumber
Tegevuse alustamise kuupäev
Tegevuse lõpetamise, sh
OSALEJATE ÜLDANDMED
katkestamise kuupäev
Tegevuse katkestaja
Sugu
Vanusevahemik
Kõrgeim omandatud haridustase
Õppimine ja osalemine kursustel
tegevusega liitumisel
TEGEVUSEGA LIITUMISEL
ÕPPIMINE JA OSALEMINE KURSUSTEL
*esitatakse kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks, 30. juuni lõpu seisuga aruande võib edastada nelja nädala jooksul
Õppimine ja osalemine kursustel
tegevusega liitumisel: eeltäidetud
TEGEVUSEGA LIITUMISEL
sihtrühma alusel või küsitud
ÕPPIMINE JA OSALEMINE KURSUSTEL
Tööhõive staatus tegevusega
liitumisel
Tööhõive staatus tegevusega
liitumisel: eeltäidetud sihtrühma
TÖÖHÕIVE STAATUS
alusel või küsitud
TEGEVUSEGA LIITUMISEL
Tegevuses osaleja – elab koos
mittetöötavate leibkonnaliikmetega
Tegevuses osaleja – elab koos
ülalpeetavate laste ja mittetöötavate
leibkonnaliikmetega
Tegevuses osaleja – elab
ülalpeetavate laste ja ühe
täiskasvanuga leibkonnas
Tegevuses osaleja – sisserändaja,
teise riigi taustaga või
rahvusvähemusse kuuluv
Tegevuses osaleja – puue määratud
Tegevuses osaleja – muu ebasoodne
EBASOODSAS OLUKORRAS OLEVAD OSALEJAD
olukord
Tegevuses osaleja – töötav, sh FIE
Tegevuses osaleja – otsib tööd
VÄLJUMIST
„Töölesaami
OLUKORD VAHETULT PÄRAST TE
Tervise- ja tööministri …………20
ande võib edastada nelja nädala jooksul
Tegevuses osaleja – otsib tööd:
eeltäidetud sihtrühma alusel või
küsitud
Tegevuses osaleja – osaleb kursusel
4 nädala jooksul pärast tegevust
VÄLJUMIST
Tegevuses osaleja – osaleb
kursustel 4 nädala jooksul pärast
tegevust: eeltäidetud sihtrühma
alusel või küsitud
OLUKORD VAHETULT PÄRAST TEGEVUSEST
Tegevuses osaleja – sai
kvalifikatsiooni
Rida kustutada (kuupäev)
Tervise- ja tööministri …………2017. a määrus nr ……
„Töölesaamist toetavad teenused"
vorm B
lisa 2
Tervise- ja tööministri ………….. 2017. a määrus nr …..
„Töölesaamist toetavad teenused“
Lisa 3
Tööpraktika läbimise tunnistus
1. Tööpraktikal osalenu
Ees- ja perekonnanimi
2. Tööandja
Organisatsiooni nimi
Aadress
Telefon/e-post
3. Tööpraktika
Tööpraktika toimumise
aeg (pp.kk.aa–pp.kk.aa)
Tööpraktika toimumise
osakond/üksus
Ametinimetus
4. Tööandja allkirjaõiguslik esindaja
Ees- ja perekonnanimi
Ametinimetus
Allkiri
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/17-1513 - Töölesaamist toetavad teenused
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 11.01.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/90e53b96-7a40-46a5-972b-6889c6dd0de2
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/90e53b96-7a40-46a5-972b-6889c6dd0de2?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main