dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 22. detsember 2017
Viit
1-12/558-1
Registreeritud
22. detsember 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2017 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
16. jaanuar 2018

Failid

  • 📎1.2-2150-1 21.12.2017 TLS en.bdoc647 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Meie 21.12.2017 nr 1.2-2/150-1 Eelnõu kooskõlastamine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume tagasisidet eelnõude infosüsteemis määratud tähtajaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Ossinovski Tervise- ja tööminister Lisa: Eelnõu Seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit Sotsiaalkindlustusamet Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ Eesti Omastehooldus Eesti Hooldajate Liit Eesti Linnade Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit Tööinspektsioon Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Monika Koks 6269 199 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EELNÕU 21.12.2017 Töölepingu seaduse muutmise seadus § 1. Töölepingu seaduse muutmine Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 54 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-des 60, 63 ja 64“ tekstiosaga „§-des 60, 63, 64 ja 651“; 2) seadust täiendatakse §-ga 651 järgmises sõnastuses: „§ 651. Puhkus täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks (1) Täisealisel töötajal on õigus saada kuni viis tööpäeva kalendriaastas puhkust täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks (hoolduspuhkus), kui ta on täisealise sügava puudega isiku: 1) otse- või külgjoones sugulane; 2) abikaasa või registreeritud elukaaslane; 3) eestkostja. (2) Hoolduspuhkuse õigus on ka töötajal, kes on määratud täisealise sügava puudega isiku hooldust teostama sotsiaalhoolekande seaduse § 26 alusel. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud puhkuse õigust omavatel isikutel on kokku õigus saada hoolduspuhkust viis tööpäeva kalendriaastas. Hoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul. (4) Hoolduspuhkuse eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel. (5) Hoolduspuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes. Kasutamata puhkust ei hüvitata rahas.“; 3) paragrahvi 66 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „hüvitatakse“ tekstiosaga „kuni seitsme kalendripäeva ulatuses“; 4) paragrahvi 66 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-des 60 ja 63“ tekstiosaga „§-des 60, 63 ja 651“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. juulil. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2018. a Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2018. a 1 Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu annab täisealise sügava puudega isiku (edaspidi sügava puudega isiku) sugulastele, abikaasale või registreeritud elukaaslasele ning eestkostjale (edaspidi lähedastele) ja sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 26 alusel kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) määratud hooldust teostavale isikule (edaspidi määratud hooldajale) õiguse saada kalendriaastas viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust (edaspidi ka hoolduspuhkust), et tegeleda sügava puudega isiku erivajadustega. Kehtiv töölepingu seadus (edaspidi TLS) võimaldab puudega lapse vanemal, eestkostjal või hooldajal saada lisapuhkepäevi selleks, et tegeleda lapse erivajadustega. Sügava puudega lähedast hooldavatel töötavatel isikutel sarnane puhkuse saamise õigus seni puudub. Hoolduspuhkuse eesmärk on julgustada hoolduskoormuse jagamist isikute vahel, kes panustavad sügava puudega isiku hooldamisse. Hoolduspuhkus soodustab hoolduskoormusega isiku tööelus püsimist ja julgustab tema sisenemist tööturule. Eesmärgi saavutamiseks nähakse eelnõuga ette töötajale tööst täiendav vaba aja andmine sügava puudega isiku hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks. Täiendav puhkus annab töötajale võimaluse käia vajadusel sügava puudega isikuga arsti juures, planeerida hooldamise korraldamist, veeta aega sügava puudega isikuga või võimaldada igapäevasele hooldajale vaba aega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Monika Koks ([email protected], 626 9199). Eelnõu ja seletuskirja koostamises on osalenud sotsiaalkindlustuse osakonna hüvitiste ja toetuste poliitika juht Anu Irval ([email protected], 626 9238), hoolekande osakonna peaspetsialist Ketri Kupper ([email protected], 626 9193), analüüsi ja statistika osakonna analüütikud Marion Rummo ([email protected], 626 9712) ning Liina Kaldmäe ([email protected], 626 9726) ja Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna nõunik Piret Meemann ([email protected], 744 8303). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals ([email protected], 626 9333). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi1 punktiga 11.8, mis näeb ette tegevused omastehooldajate hoolduskoormuse vähendamiseks. 14.09.2017 otsustas valitsus hoolduskoormuse vähendamise esmaste abinõude raames kiita heaks tasustatud hoolduspuhkuse kehtestamise sügava puudega isiku töötavale lähedasele. Eeltoodud põhjusel ei ole töötatud välja ka TLS-i muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust. Eelnõuga muudetakse TLS-i 01.01.2018 jõustuvat redaktsiooni (RT I, 28.11.2017, 30). 1 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2016- 2019.xlsx 1 Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Hoolduspuhkuse eesmärk on julgustada hoolduskoormuse jagamist isikute vahel, kes panustavad sügava puudega isiku hooldamisse. Hoolduspuhkus soodustab hoolduskoormusega isiku tööelus püsimist, takistades seeläbi tema väljalangemist tööturult, ning julgustab sisenemist tööturule. Selleks näeb eelnõu ette töötajale tööst täiendava vaba aja andmise sügava puudega isiku hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks. Sügava puudega isikud on haavatav ja suures mahus hooldust vajav isikute grupp. Isikule määratakse puude raskusastmena sügav puue, kui tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud (näiteks sügava intellektipuudega isikud, pimekurdid). Hooldusvajadus põhjustab kõrge hoolduskoormuse eelkõige sügava puudega isiku lähedastele. Hoolduskoormusega toimetulekuks annab täiendav puhkus töötajale võimaluse käia vajadusel sügava puudega isikuga arsti juures, planeerida hooldamise korraldamist, veeta aega sügava puudega isikuga või võimaldada igapäevasele hooldajale vaba aega. TLS-i alusel kehtestatakse kuni viie tööpäeva pikkune tasustatud hoolduspuhkus töötajale, kelle täisealisel otse- või külgjoones sugulasel, abikaasal, registreeritud elukaaslasel või eestkostetaval on tuvastatud sügav puue ning töötajale, kes on SHS § 26 alusel määratud sügava puudega isiku hooldajaks. Hoolduspuhkuse kasutamise võimalus annab töötajale kindluse, et vajadusel on tal õigus saada tasustatud vaba aega, et tegeleda sügava puudega isiku erivajadustega. Hoolduspuhkus võimaldab sügava puudega isiku töötavatel lähedastel ja määratud hooldajal sügava puudega isiku hooldamisse panustades saada leevendust töökoormusest ning aitab kaasa töötaja töösuhtes püsimisele, tööturule sisenemisele kui ka töö- ja pereelu ühildamisele. Puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Kehtiva õiguse alusel on lähedastel lisaks oma põhipuhkusele alternatiivne võimalus kokkuleppel tööandjaga kasutada tasustamata puhkust, mille korral kaotab töötaja aga sissetuleku. Seetõttu ei toeta tasustamata puhkus hoolduskoormuse jagamist ega tööturul püsimist. Tasustatud hoolduspuhkuse kasutamisel säilib lähedase või määratud hooldaja igapäevane sissetulek ning see toetab puhkuse väljavõtmist. Tasustatud hoolduspuhkuse korral võib sõltuvalt töötasu suurusest ligapäevane sissetulek küll väheneda kuni töötasu alammäärani, kuid ka suureneda, kui osalise koormusega töötaja teenib töötasu alammäärast vähem. Hoolduspuhkus kombineerituna sügava puudega isikule mõeldud teenustega aitab leevendada lähedaste hoolduskoormust ja töösuhtes oleva määratud hooldaja töökoormust. Sellisteks teenusteks on kavandatud erihoolekande päeva- ja nädalahoiu teenuse võimaldamine sügava ja raske intellektipuudega isikutele ja teenusekohtade kohandamine dementsetele klientidele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist – esimene sätestab seaduse muudatused ja teine sätestab seaduse jõustumise aja. Eelnõu §-ga 1 nähakse ette TLS-i muutmine. 2 Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TLS § 54 lõiget 2. Muudatusega lisatakse hoolduspuhkus puhkuseliikide hulka, mida antakse töötaja tööpäeval. Töötaja tööpäevaks on iga päev, millal töötaja täidab tööülesandeid, sõltumata selle pikkusest. Kuna töötajad võivad töötada väga erineva tööajakava alusel, võib ühe töötaja tööpäev olla kaheksatunnine, teisel aga 12-tunnine. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TLS-i uue §-ga 651, mis koosneb viiest lõikest. Lõige 1 sätestab töötaja õiguse saada kuni viis tööpäeva tasustatud puhkust kalendriaastas täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks. Sügava puudega isikuks loetakse isikut, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel tuvastatud sügav puude raskusaste. Puude raskusastme tuvastamise ekspertiise teeb Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). Töötajal on õigus hoolduspuhkusele, kui ta on täisealise sügava puudega isiku otse- või külgjoones sugulane, abikaasa perekonnaseaduse tähenduses, registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses või eestkostja. Otse- või külgjoones sugulane on perekonnaseaduse kohaselt vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Isikute ringi valikul on lähtutud perekonnaseaduses ja kooseluseaduses ettenähtud abikaasade ja registreeritud elukaaslaste ülalpidamiskohustusest. Samuti perekonnaseaduses põlvnemisest tulenevast ülalpidamiskohustusest ja eestkostjal kui eestkostetava seaduslikul esindajal lasuvatest kohustustest. Kuigi seadus ei reguleeri õdede ja vendade vahelist ülalpidamiskohustust, on siiski tegemist piisavalt lähedaste sugulastega, kelle suhtes on õigustatud rakendada analoogset õigust ülalpidamiskohustustega isikutele. Lõige 2 sätestab, et hoolduspuhkusele on õigus ka töötajal, kes on SHS § 26 alusel KOV-i poolt määratud täisealise sügava puudega isiku hooldust teostama. Hoolduspuhkusele on õigus isikul ka siis, kui ta ei ole hooldatavaga otse- või külgjoones suguluses, abielus või registreeritud kooselus ega eestkostja, kuid ta on määratud sügava puudega isiku hooldajaks. KOV määratud hooldajatena on hoolduspuhkuse õigus seega ka näiteks vabaabielus elaval elukaaslasel, hooldust teostaval kaugemal sugulasel, tuttaval või naabril. Lõige 3 sätestab, et täisealise puudega isiku lähedased ja määratud hooldaja saavad kasutada hoolduspuhkust kokku kuni viis tööpäeva kalendriaastas. Seega peetakse hoolduspuhkuse arvestust sügava puudega isiku kohta. Näiteks kui aasta alguses on sügava puudega isiku ema võtnud kaks puhkusepäeva välja ning kaks päeva kasutab hiljem ära isa, siis on kalendriaastas kasutada veel üks päev hoolduspuhkust. Korraga on hoolduspuhkuse kasutamise õigus ühel isikul ehk eelnõuga välistatakse olukord, kus näiteks viis erinevat isikut kasutavad hoolduspuhkust samal päeval. Piirangu eesmärk on hajutada ajaliselt hoolduspuhkuse kasutamist, tagades sellega sügava puudega isikule rohkematel päevadel hoolitsuse ja toetuse olemasolu. Viie tööpäeva pikkust hoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või ositi kalendriaasta jooksul. Töötaja tööpäevaks on iga päev, millal töötaja tööülesandeid täidab, sõltumata selle pikkusest. Regulatsiooni eesmärk on anda töötajatele vaba aega sügava puudega isiku hooldamiseks. Hoolduspuhkuse kasutamine töötaja puhkepäeval ei ole lubatud, kuna see ei ole kooskõlas hoolduspuhkuse eesmärgiga. Lõige 4 sätestab, et hoolduspuhkust tasustatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära (kehtestatud TLS § 29 lõike 5 alusel) alusel ja see hüvitatakse riigieelarve vahenditest. Riigieelarvest puhkusetasu hüvitamine on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 28.11.2016 määrusega 3 nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“. Hoolduspuhkuse taotlemisele, selle arvutamisele, maksmisele ja hüvitamisele kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid tasustatud lapsepuhkuse taotlemise, arvutamise, maksmise ning hüvitamisega. Töötaja taotleb hoolduspuhkust tööandjalt. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja. Tööandja peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse SKA-le. Riigieelarvest hoolduspuhkuse tasu hüvitamiseks kontrollib SKA andmete vastavust taotlusel esitatule. SKA kontrollib: 1) sotsiaalkaitse infosüsteemist, kas isik, kelle hooldamiseks on puhkust antud, on täisealine ja kas tal on kehtiv sügava puude raskusastme tuvastamise otsus; 2) rahvastikuregistrist, kas töötaja, kellele puhkust anti, on sügava puudega isiku lähedane käesoleva eelnõu tähenduses; 3) notariaalset kooselulepingut, kui puhkust saanud töötaja on sügava puudega isiku registreeritud elukaaslane; 4) KOV haldusakti, kui puhkust saanud töötaja on määratud sügava puudega isiku hooldajaks; 5) tööandja andmeid (näiteks, kas taotleja näol on tegemist selle isiku tööandjaga, kes hoolduspuhkust on kasutanud); 6) puhkuse kasutamise aega (näiteks, kas töötaja kasutas hoolduspuhkust oma tööpäeval). Isikuandmete kaitse seaduse § 10 lõikest 1 tulenevalt ei saa tööandjalt hoolduspuhkuse taotlemisel töötaja esitada tööandjale ekspertiisiotsust ega KOV-i haldusakti hoolduse teostamise määramiseks ilma andmesubjekti nõusolekuta. Ekspertiisiotsus ja KOV haldusakt sisaldavad terviseandmeid, st delikaatseid isikuandmeid, mida tohib kolmandatele isikutele avaldada üksnes isiku kirjalikul nõusolekul või kui vastav õigus on sügava puudega isiku eestkostjal. Kui sügava puudega isik nõusolekut andnud ei ole ning eestkostjal vastav õigus puudub, ei saa ka puhkust taotlev lähedane või määratud hooldaja neid andmeid tööandjale avaldada. Andmed suguluse, abielu, registreeritud kooselu ja eestkoste kohta ei ole delikaatsed isikuandmed, kuid nende avaldamine kolmandatele isikutele saab siiski toimuda isiku nõusolekul või õigustatud huvi korral rahvastikuregistri päringu teel. Seega on vastutus puhkusetaotlusel olevate andmete õigsuse eest töötajal, kuivõrd tööandjal puudub andmete kontrollimiseks ligipääs SKA ekspertiisiotsustele, KOV haldusaktile ja samuti teabele registreeritud kooselu kohta. Lisaks vastutab töötaja hoolduspuhkuse fondi olemasolu eest, s.t et viis tööpäeva puhkust ei ole samal kalendriaastal juba hüvitatud teis(t)ele tööandja(t)le. Hoolduspuhkuse fondi olemasolu kinnitamiseks on tööandja nõudmisel töötajal kohustus anda talle vastav kinnitus. Töötaja kohustus anda tööandja nõudmisel vastav kirjalik kinnitus suurendab töötaja usaldusväärsust ja distsiplineerib tema käitumist. Lisaks on nii töötajal endal kui ka tööandjal õigus esitada päring SKA-le, et saada infot, kas töötajal on õigus hoolduspuhkusele. Kui SKA keeldub puhkusetasu tööandjale hüvitamast põhjusel, et taotlusel märgitud hooldataval isikul ei ole kehtivat otsust sügava puude tuvastamise kohta, hoolduspuhkust taotlenud töötaja ei ole hooldatava lähedane ega määratud hooldaja või sügava puudega isiku kohta on SKA vastavas kalendriaastas juba hoolduspuhkust viie tööpäeva ulatuses hüvitanud teisele tööandjale, on tööandjal õigus väljamakstud puhkusetasu töötajalt tagasi nõuda. Lõige 5 sätestab, et hoolduspuhkust saab kasutada kalendriaasta jooksul ja kasutamata puhkust järgmisesse kalendriaastasse üle ei kanta. Samuti ei hüvitata kasutamata hoolduspuhkust rahas. 4 Üheaastase aegumistähtaja eesmärk on motiveerida töötajaid võtma välja hoolduspuhkust igal aastal, et kasutada hoolduspuhkust eesmärgipäraselt. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse õigusselguse huvides TLS § 66 lõiget 1. Muudatusega täpsustatakse, et riigieelarvest ei hüvitata tööandjale alaealise ja osalise või puuduva töövõimega töötaja 28 kalendripäevast põhipuhkust ületava osa eest tasutud puhkusehüvitist rohkem kui seitsme kalendripäeva ulatuses. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis ei muuda kehtivat praktikat. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse TLS § 66 lõiget 2. Muudatusega lisatakse hoolduspuhkus puhkuseliikide hulka, mille puhkusetasu hüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. Puhkusetasu hüvitamiseks peab tööandja esitama taotluse SKA-le kolme kuu jooksul arvates isiku hoolduspuhkuse kasutamise kuust. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse seaduse jõustumise aeg. Eelnõu jõustub seadusena 01.07.2018. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu toob uue terminina sisse hoolduspuhkuse mõiste, mis tähistab uut puhkuseliiki, mida on õigus kasutada täisealise sügava puudega isiku lähedasel ja määratud hooldajal puudega isiku hooldamiseks. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu näeb ette tasustatud hoolduspuhkuse võtmise õiguse täisealise sügava puudega isiku töötavale lähedasele ja määratud hooldajale. Täiendavalt näeb eelnõu ette tehnilise muudatuse, millega täpsustatakse, et riigieelarvest ei hüvitata tööandjale alaealise ja osalise või puuduva töövõimega töötaja 28 kalendripäevast põhipuhkust ületava osa eest tasutud puhkusehüvitist rohkem kui seitsme kalendripäeva ulatuses. Muudatuse mõju analüüsimise eesmärk on hinnata mõju tasustatud hoolduspuhkuse saajatele, tööandjatele ning riigile. Peamised uurimisküsimused on: kas ja millisel määral mõjutab muudatus hoolduskoormusega lähedaste ja määratud hooldaja tööhõivet, toimetulekut, töö- ja eraelu ühildamise võimalusi ning sügava puudega isiku tervist ja sotsiaalset kaasatust. Samuti, millist eeldatavat mõju omab muudatus tööandjatele ja SKA töökoormusele. Mõjude analüüsis ei käsitleta tehnilist muudatust, millega täpsustatakse, et riigieelarvest ei hüvitata tööandjale alaealise ja osalise või puuduva töövõimega töötaja 28 kalendripäevast põhipuhkust ületava osa eest tasutud puhkusehüvitist rohkem kui seitsme kalendripäeva ulatuses, sest tegu on muudatusega, mis ei muuda kehtivat praktikat. Eelnõus esitatud muudatuste mõju hindamiseks kasutatakse kvantitatiivseid analüüsimeetodeid. Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi, SKA ja Statistikaameti andmeid. Eelnõus esitatud muudatuse rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas: mõju majandusele, sotsiaalne, sh demograafiline mõju ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Eelnõu mõju olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi 5 alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitava mõju kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatus ei mõjuta regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Mõju majandusele Hoolduskoormusega töötaja Mõju ulatus Praegu on sügava puudega isikutele mõeldud teenuste puudumise ja kättesaadavuse kõrval probleemiks hooldamisega seotud puhkuse võtmise võimaluse puudumine sügava puudega isikut hooldavatele töötajatele. Muudatuse tulemusel luuakse hoolduspuhkus, mille eesmärk on muuta puhkus sügava puudega isikut hooldavale lähedasele ja määratud hooldajale paremini kättesaadavaks. Selleks kehtestatakse kuni 5-päevane tasustatud hoolduspuhkus töötajale, kes hooldab sügava puudega täisealist isikut või kelle täisealine sügava puudega lähedane on hooldusel mõnes institutsioonis2. Hoolduspuhkus soodustab hoolduskoormuse jagamist ning aitab kaasa hoolduskoormusega inimeste aktiivsemale osalusele tööturul. Sotsiaalministeeriumi 2009. aastal läbi viidud puuetega isikute ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu (PIU 2009) kohaselt on õppivatest või töötavatest 16-64-aastastest hooldajatest 18% pidanud puudega pereliikme abistamiseks või hooldamiseks vähendama koormust või loobuma töötamisest/õppimisest. Seejuures on hoolduskoormus enam mõjutanud just suure hoolduskoormusega hooldajatel hariduse omandamist või töötamist. Umbes 27% suure hoolduskoormusega hooldajatest on pidanud vähendama koormust või loobuma töötamisest/õppimisest. Kõige enam on pidanud muudatusi õppimises või töötamises tegema sügava puudega isikute hooldajad (35%) ning liitpuudega isikute hooldajad (25%). Valdavalt on muudatused tähendanud töökoormuse vähendamist, väiksemal määral on hoolduskoormuse tõttu olnud vaja töökohta vahetada, vähendada õppekoormust või loobuda tööl käimisest või õppimisest. Kehtestatava hoolduspuhkuse eesmärk on anda töötajale vaba aega, et tegeleda sügava puudega isiku erivajadustega, käia temaga arsti juures, planeerida hooldamise korraldamist, veeta aega sügava puudega isikuga ilma, et töötaja kaotaks täielikult oma sissetuleku. Hoolduspuhkuse kasutamise õigus on ka neil töötajatel, kes on samal ajal määratud KOV-i poolt sügava puudega isiku hooldajaks. Sotsiaalteenuse ja –toetuste andmeregistri STAR andmetel oli 2016. a lõpus 3507 täisealise sügava puudega isiku hooldajat, kellele KOV maksis puudega inimese hooldamise eest toetust. Määratud hooldajatest 2079 olid 18-64-aastased ja 1428 65- aastased ja vanemad. 27% määratud hooldajate sotsiaalseks seisundiks oli märgitud STAR-i andmetel „töötav“, s.o 930 inimest (sh 886 18-64-aastast ning 44 pensioniealist). Kui arvestada, et 2017. aasta II kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1242 eurot3 ja töötasu alammäär 470 eurot, siis võimaldab see säilitada puhkuse võtmise ajal vähemalt osa töötasust. Praegu on sügava puudega isiku hooldamiseks võimalik alternatiivina kokkuleppel tööandjaga võtta tasustamata puhkust, mille korral kaob osa töötaja sissetulekust Täiendava positiivse mõjuna võib välja tuua, et puhkus hüvitatakse töötasu alammääras töötajale ka siis, kui töötaja töötab osalise koormusega ning teenib töötasu alla töötasu alammäära. Hinnanguliselt võib öelda, et 2 Ööpäevaringsel erihoolekande teenusel, kogukonnas elamise teenusel või väljaspool kodus osutataval üldhooldusteenusel hoolekandeasutuses. 3 Statistikaamet, 2017 6 umbes 35%-40% osaajaga töötavatest hoolduskoormusega inimestest töötab väiksema palgaga kui töötasu alammäär4. Hoolduspuhkuse tasult ei maksta sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset, mistõttu võib kaasneda väike majanduslik mõju töötaja haigushüvitise või töötuskindlustushüvitise vähenemisele. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus 2017. a on täisealiste sügava puudega isikute arv (k.a need, kes elavad institutsioonides) kokku umbes 14 400 isikut5. Kui arvestada, et igal sügava puudega isikul on vähemalt 1 määratud hooldaja või lähedane (abikaasa, vend, õde, laps, lapselaps, vanem vm), kes töötab ja võiks olla huvitatud puhkuse väljavõtmisest ning kokku saab 5 päeva puhkust ära kasutada maksimaalselt 5 inimest 1 sügava puudega isiku kohta, siis on puhkust kasutavate töötajate sihtrühma suurus minimaalselt 14 400 inimest ning maksimaalselt 14 400* 5 =72 000 inimest. Hoolduspuhkuse potentsiaalsete kasutajatena on arvestatud umbes 40%6 maksimaalsest sihtrühmast, mis tähendab, et puhkust kasutaks hinnanguliselt 5 760-28 800 inimest. Kõigist Eestis tööga hõivatutest inimestest (2016. aastal 644,6 tuhat7 inimest) moodustab hinnanguline sihtgrupp umbes 1-4%. Tabel 1. Hinnanguline hoolduspuhkuse kasutajate arv, kui arvestada sügava puudega isikute arvu ja hooldajate arvu hooldatava kohta, kes on õigustatud 5-päevast puhkust kasutama. Hoolduspuhkuse Hoolduspuhkuse kasutajate arv kasutajate arv Hooldajat 1 sügava puudega isiku kokku, kui kokku, kui kohta kasutaks 100% kasutaks 40% 1 14 400 5 760 2 28 800 11 520 3 43 200 17 280 4 57 600 23 040 5 72 000 28 800 Eelnõuga võimaldatakse iga sügava puudega täisealise isiku kohta võtta hoolduspuhkust kokku viis tööpäeva aastas. Kui arvestada, et sügava puudega isiku hooldamine võib võtta oluliselt suurema osa töötaja vabast ajast ning sõltub suurel määral sügava puudega isikule suunatud 4 Eesti Tööjõu-uuringu 2014., 2015. ja 2016. aasta andmed 5 Sotsiaalkindlustusameti registriandmed (Sotsiaalministeeriumi arvutused), Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika aruanded, 2017. 6 40% saamisel on arvestatud täna kehtiva puudega lapse vanema lapsepuhkuse analoogiga. SKA andmetel oli puudega 0-17-aastaseid lapsi 01.01.17 seisuga 12 896. 2016. aasta jooksul võttis puudega lapse eest puhkust välja 4 335 isikut, mis moodustab 34% kõigist puudega lastest. Puhkuse võtjate osakaal on aastate lõikes kasvanud, 2012. aastal oli see näiteks 21%. Puudega lapse vanema lapsepuhkuse ja eelnõuga kehtestatava hoolduspuhkuse võimalikku kasutajate arvu võrreldes tuleks arvestada järgmiste tingimustega: 1) 0-3-aastaste lapsega on üldjuhul üks vanematest igal juhul kodus, mis vähendab puhkuse võtmist selles vanuses laste eest; 2) Lapsepuhkust saavad võtta vaid töötavad lapsevanemad, st 1-2 isikut 1 lapse kohta. Hoolduspuhkust saavad tulevikus võtta kuni viis lähedast. 3) Puudega lapse lapsepuhkust saab võtta kuni üks päeva kuus ning selle tasu arvestatakse töötaja viimase kuue kuu keskmise töötasu alusel, hoolduspuhkust on võimalik võtta kokku viis päeva aastas ning see tasustatakse töötasu alammääras. Võib eeldada, et lapsepuhkuse võtmine on töötajale kasulikum kui hoolduspuhkuse võtmine. Samas hoolduspuhkust hüvitatakse töötasu alammäära alusel ka osakoormusega töötavatel ja alla miinimumpalga teenivatel töötajatel. Võttes arvesse võimalikke võrdlustegureid on tänase eelarve juures arvestatud, et puhkust võiks võtta hinnanguliselt 40% täisealiste sügava puudega isikute lähedastest. 7 Statistikaamet, 2017. Hõivatud tegevusala järgi. Kättesaadav (06.11.17): http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/Saveshow.asp 7 teenuste olemasolust ja kättesaadavusest, siis ei ole tegemist sihtgrupi jaoks sagedase muudatusega. Ebasoovitava mõju risk Eelnõu võimaldab hoolduspuhkust saada ka neil lähedastel või määratud hooldajal, kes vaatamata sugulussidemetele sügava puudega isikuga või seatud hooldusele ei oma temaga lähedast sidet ega hoolda teda iga päev. Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise isiku lähedane: vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps või kui töötaja on sügava puudega isiku abikaasa, registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või määratud hooldaja. Loetletud isik ei pea aga elama hooldatavaga ühel elupinnal ega kuuluma temaga ühte leibkonda. Samuti võib sügava puudega isik elada puhkuse võtmise perioodil üldhooldekodus või erihoolekandeasutuses, mistõttu ei pruugi tal olla lähedast kokkupuudet ühegi eespool nimetatud isikuga. Sellest tulenevalt võib tekkida olukord, kus isiku tegelikuks hooldamiseks puhkust soovival töötajal ei ole võimalik puhkust saada või tuleb puhkusetasu tööandjale hiljem hüvitada, sest selgub, et sügava puudega isiku kohta viis tööpäeva puhkust kalendriaastas on juba teise lähedase poolt ära kasutatud. Samas on paindlik lahendus loodud just selleks, et lähedastel ja määratud hooldajal oleks võimalus hooldamisega seotud kohustusi omavahel jagada. Hoolduspuhkuse võimaldamine institutsioonis elava sügava puudega isiku lähedastele võimaldab neil sügava puudega isikut tihedamini külastada ning näiteks lühemaks ajaks koju tuua. Ebasoovitav mõju võib olla ka hoolduskoormusega isikute diskrimineerimine värbamisel. Praxise 2015. aastal läbiviidud soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamise uuringu kohaselt uurib 3% tööandjatest alati ning 7% mõnikord värbamise käigus kandidaadilt, kas tal on kohustus hoolitseda vanemate või teiste lähedaste eest. Lisapuhkuse andmise kohustus võib tõsta nende tööandjate arvu, kes töötajate värbamisel nende hoolduskoormusele tähelepanu pööravad. Kuna hoolduspuhkust on võimalik kasutada mitmel sügava puudega inimese lähedasel, ei saa aga tööandja eeldada, et hoolduskoormusega töölesoovija on see, kes hoolduspuhkuse välja võtaks või teeks seda täies ulatuses. Samuti ei ole töölesoovija kohustatud tööandjale avaldama infot, mis ei ole seotud tema sobivusega töökohale ning mille vastu tööandjal puudub õigustatud huvi. Ebasoovitava mõjuna võib veel välja tuua, et kuivõrd hooldajaks määramise reeglid on KOV-ide lõikes erinevad, näiteks ei määrata osades KOV-ides hooldajateks töötavaid inimesi või pereliikmeid, kes elavad hooldatavaga samas leibkonnas, siis ei pruugi hoolduspuhkusele tekkida õigus kõigil seda vajavatel isikutel. Samal ajal võib hoolduspuhkuse õiguse laiendamine määratud hooldajatele tõsta määratud hooldajaks registreerimist nendes KOV-ides, kus määratud hooldajaks saavad olla ka töötavad inimesed. See võimaldab saada hoolduspuhkust ka neil, kes ei ole oma hooldatava sugulased, abikaasad, registreeritud elukaaslased või eestkostjad. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatust, mõju sagedust ja mõjutatud sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks, ebasoovitava mõju risk on keskmine, mistõttu ei ole tegemist olulise majandusliku mõjuga. Tööandja Mõju ulatus 8 Hoolduspuhkuse saamiseks esitab töötaja tööandjale taotluse. Tööandja peab hoolduspuhkuse tasu riigieelarvest hüvitamiseks esitama taotluse SKA-le. Kui SKA keeldub puhkusetasu tööandjale hüvitamast põhjusel, et taotlusel märgitud hooldataval isikul ei ole kehtivat otsust sügava puude raskusastme tuvastamise kohta, hoolduspuhkust taotlenud töötaja ei ole sügava puudega isiku lähedane või määratud hooldaja, on tööandjal õigus väljamakstud puhkusetasu töötajalt tagasi nõuda. Seega suureneb tööandja koormus seoses töötaja hoolduspuhkuse taotluse läbivaatamise, puhkusetasu suuruse arvutamise ja väljamaksmise ning SKA-le puhkusetasu hüvitamise taotluse esitamise ja võimaliku tagasinõudega. Tööandja töökoormus suureneb ka selle võrra, et töötaja hoolduspuhkuse ajaks tuleb tööandjal tööd ümber organiseerida (leida hoolduspuhkuse ajaks töötajale asendaja). Muudatusel võib olla ka majanduslik mõju tööandja jaoks, kui hoolduspuhkuse tõttu töötamata jäänud töötundide tõttu langeb ettevõtte tootlikkus. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Eelnõuga võimaldatakse iga sügava puudega isiku kohta võtta kokku viis päeva hoolduspuhkust. Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega isiku lähedane või määratud hooldaja. Viie tööpäeva pikkust hoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või ositi. Korraga on hoolduspuhkuse kasutamise õigus ühel isikul. Statistikameti andmetel oli Eestis 2016. aastal kokku 154 781 majanduslikult aktiivset üksust8. Eeldusel, et iga puhkust võttev töötaja (5 760-28 800 isikut) töötab eraldi tööandja juures, on muudatusest mõjutatud tööandjaid samuti 5 760-28 800, olenevalt sellest, mitu sügava puudega isiku lähedast hoolduspuhkust võtab (1-5 isikut). Kõigist tööandjatest moodustab sihtrühm sel juhul 5%-24%. Arvestades, et võimalik hoolduspuhkuse kasutajate arv on väike ning hoolduspuhkust on võimalik kasutada kuni viis tööpäeva aastas, ei ole tegemist tööandjate jaoks regulaarse halduskoormuse kasvuga. Ebasoovitava mõju risk Ebasoovitava mõjuna võib kasvada tööandjate töökoormus puhkusetasu tagasi nõudmisel. Kui SKA kaudu selgub, et töötajal ei olnudki õigust hoolduspuhkusele jääda, kuna tema lähedasel või määratud hooldataval, keda ta hooldab, ei ole tuvastatud sügavat puuet, töötaja ei ole sügava puudega isiku lähedane või määratud hooldaja või kui viis tööpäeva kalendriaastas on juba teiste isikute poolt ära kasutatud, siis on tööandjal õigus puhkuse eest makstud tasu töötajalt tagasi nõuda. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, mõju ulatus ja mõju sagedus ning ebasoovitava mõju avaldumise risk on väikesed, mistõttu ei ole tegemist olulise majandusliku mõjuga. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju 8 Majanduslikud aktiivsed üksused on äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, riiklikud ja kohaliku omavalitsuse üksused ja füüsilisest isikust ettevõtjad. 9 Sügava puudega täisealine isik, kelle lähedane või määratud hooldaja on õigustatud puhkust kasutama Mõju ulatus Hoolduspuhkuse kehtestamine võimaldab hoolduskoormusega lähedastel ja määratud hooldajatel ilma sissetulekut täielikult kaotamata tegeleda sügava puudega isiku erivajadusega, käia arsti juures, planeerida hooldamise korraldamist ning veeta aega sügava puudega isikuga, mis mõjutab kaudselt nii sügava puudega isikute tervist kui sotsiaalset kaasatust. Näiteks saab muidu institutsioonis elav isik asutusest mõneks ajaks koju, suhelda seejuures naabrite või sõpradega, kellega ta asutuses olles pole nii sageli kohtunud või kasutab lähedane puhkust, et võtta sügava puudega isik kaasa teatrisse, kontserdile või reisile. PIU 2009 andmetest nähtub selgelt, et erinevad vaba aja veetmise võimalused on kõige sagedamini piiratud just sügava puudega isikute seas: • erinevaid kultuuriüritusi ei külasta kõigist puuetega inimestest kõige sagedamini just sügava puudega isikud; • isikuid, kelle puue takistab reisimist, on 20%, suurim on selliste isikute osakaal sügava puudega isikute hulgas (43%); • puue takistab teiste sarnaste hobide või huvidega inimestega kohtumist 11% puuetega isikute seas ning selliste isikute osakaal on suurim sügava puudega isikute hulgas (40%); • puue takistab seltskondlikel üritustel käimist 15% puuetega isikutel, kuid osakaal on oluliselt suurem sügava puudega (35%) isikute seas; • teistega võrreldes on ka tubaste hobidega tegelemine rohkem piiratud sügava puudega isikute hulgas. Ka on sügava puudega isikud võrreldes teiste puude raskusastmetega isikutega tihemini kogenud masendust. Uuringust selgub, et kõige rohkem tundsid püsivat masendust või vähenenud huvi psüühikahäire ning sügava puudega isikud (49%). Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Eestis oli 01.01.2017 seisuga umbes 14 400 täisealist sügava puudega isikut, sh institutsioonides elavad isikud. Kuna arvestatud on, et hoolduspuhkuse võtmine võiks puudutada umbes 40% sügava puudega inimesi, siis moodustab hinnanguline sihtgrupp umbes 4% puudega isikutest (2017. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis kokku 149 904 kehtiva puudeastmega isikut). Arvestades, et hoolduspuhkust on võimalik kasutada kuni viis päeva aastas, ei ole tegemist regulaarse muudatusega sügava puudega isiku jaoks. Ebasoovitava mõju risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus, mõju sagedus ja mõju ulatus on väikesed ning ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud, mistõttu ei ole tegemist olulise sotsiaalse mõjuga. Mõju avalikule sektorile 10 Sotsiaalkindlustusamet Mõju ulatus Hoolduspuhkuse tasu hüvitamiseks riigieelarvest esitab tööandja taotluse SKA-le. SKA kontrollib, kas isikul, kellega seoses puhkust taotleti, on olemas kehtiv ekspertiisiotsus sügava puude raskusastme tuvastamise kohta. Samuti kontrollib SKA rahvastikuregistrist taotleja sugulust hooldatava isikuga, vajadusel eestkoste või notariaalselt sõlmitud kooselulepingu olemasolu ning KOV-i haldusakti, kui puhkust saanud töötaja on sügava puudega isiku määratud hooldaja. Eelnimetatud andmete põhjal teeb SKA puhkusetasu tööandjale hüvitamise või mittehüvitamise otsuse. SKA-le toob hoolduspuhkuse tasu hüvitamise taotluste menetlemine kaasa töökoormuse kasvu. Ühelt poolt suureneb tööandja halduskoormus SKA-le andmete esitamise näol, teiselt poolt tõstab tööandja taotlus menetlejate töökoormust. Täiendavat tööjõudu selleks planeeritud ei ole, kuna puhkusetaotluse menetlemise lihtsustamiseks luuakse vastav IT-lahendus sarnaselt täna toimivate lahendustega, mis lihtsustab menetlusprotsessi. SKA teostab ka praegu sarnaseid menetlusi, mille käigus kontrollib isiku ekspertiisitaotlusel olevaid andmeid ning määrab selle tulemusena isiku teenusele või maksab talle toetust. Tasustatud lapsepuhkuse eest tööandja poolt makstud tasu hüvitamise taotlemisel kontrollib SKA andmeid rahvastikuregistrist ning teeb taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse. Seega saab öelda, et olemuslikult ei ole tegemist SKA jaoks uue menetlusprotsessiga. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Mõjutatud sihtrühm on SKA. Lähtudes potentsiaalsest töötajate arvust, kes võiksid hoolduspuhkust taotleda, puutub SKA kokku täiendavate puhkusetasu hüvitamise taotlustega tööandjatelt kuid tõenäoliselt mitte iga päev. Ebasoovitava mõju risk Ebasoovitavat mõju ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatust ja sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks, mõju sagedus on keskmine ning ebasoovitav mõju puudub, mistõttu ei ole tegemist olulise mõjuga. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Riigieelarvest hoolduspuhkuse eest makstud tasu hüvitamise taotluste menetlemiseks on SKA infosüsteemis vajalik välja töötada ja arendada vastav IT-lahendus sarnaselt täna toimivate lahendustega. Arendamine on planeeritud perioodi märts-juuli 2018. Riigikogu 2018. aasta eelarves on töötasu alammäära piires tasustatud viie puhkusepäeva hüvitamiseks sügava puudega isiku töötavale lähedastele eraldatud 0,7 miljonit eurot. Kokku 11 eraldatakse perioodiks 2018-2021 sügava puudega isiku lähedastele ja määratud hooldajatele riigieelarvest hoolduspuhkuse võimaldamiseks üle 3,2 miljoni euro. Riigieelarve vahendite prognoosimisel võeti arvutamise aluseks Rahandusministeeriumi 2017. aasta kevadises majandusprognoosis toodud töötasu alammäära prognoositavad muudatused. 2018. aastal prognoositi töötasu alammääraks 494 eurot9, 2019. aastal 520 eurot, 2020. aastal 548 eurot ning 2021. aastal 575 eurot. Sügava puudega isikuid hooldavate lähedaste ja määratud hooldajate hinnangulist arvu ning tööhõivemäära aluseks võttes on arvestatud hoolduspuhkuse väljamaksmiseks vajalikeks vahenditeks 670 000 eurot 2018. aastal, 705 000 eurot 2019. aastal, 745 000 eurot 2020. aastal ja 780 000 eurot 2021. aastal. Sellele lisanduvad tugisüsteemide loomise ja administreerimise kulu hinnanguliselt 120 000 eurot 2018. ja 2019. aastal ning edaspidi 10 000 eurot aastas süsteemi administreerimiskuludeks. Tabel 2. Hoolduspuhkuse hüvitamisega seotud kulude jaotus, 2017. Kululiik 2018 2019 2020 2021 Puhkusepäevade hüvitamine töötasu alammäära ulatuses 670 000 705 000 745 000 780 000 Tugisüsteemide loomise ja administreerimise kulud 120 000 120 000 10 000 10 000 Kokku 790 000 825 000 755 000 790 000 8. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmisel on vaja muuta Vabariigi Valitsuse 28.11.2016 määrust nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ (RT I, 29.11.2016, 14) ning täiendada määrust sügava puudega isiku hoolduspuhkusega. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2018. aasta 1. juulil. Seaduse jõustumise aja valikul on arvestatud muudatuse elluviimist toetava IT arenduse väljatöötamise ajakulu, tööandjate kohanemisvajadust ja asjaolu, et 2018. aasta riigieelarves on hoolduspuhkusetasu hüvitamiseks vajalikud vahendid juba eraldatud. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Tööinspektsioonile, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Linnade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, MTÜ-le Eesti Omastehooldus ja Eesti Hooldajate Liidule. 9 26.10.2017 leppisid sotsiaalpartnerid 2018. aasta alammäärana kokku 500 eurot 12 Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2018. a. 13 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/17-1502 - Töölepingu seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.01.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fdf77663-a95a-4f20-b6ba-acbd2b8ccd2c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fdf77663-a95a-4f20-b6ba-acbd2b8ccd2c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel