Ministeeriumid Meie 21.12.2017 nr 1.2-2/150-1
Eelnõu kooskõlastamine
Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töölepingu seaduse muutmise
seaduse eelnõu. Palume tagasisidet eelnõude infosüsteemis määratud tähtajaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister
Lisa:
Eelnõu
Seletuskiri
Lisaadressaadid:
Eesti Ametiühingute Keskliit
Eesti Tööandjate Keskliit
Sotsiaalkindlustusamet
Eesti Puuetega Inimeste Koda
MTÜ Eesti Omastehooldus
Eesti Hooldajate Liit
Eesti Linnade Liit
Eesti Maaomavalitsuste Liit
Tööinspektsioon
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Monika Koks 6269 199
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
21.12.2017
Töölepingu seaduse muutmise seadus
§ 1. Töölepingu seaduse muutmine
Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 54 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-des 60, 63 ja 64“ tekstiosaga „§-des 60, 63,
64 ja 651“;
2) seadust täiendatakse §-ga 651 järgmises sõnastuses:
„§ 651. Puhkus täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks
(1) Täisealisel töötajal on õigus saada kuni viis tööpäeva kalendriaastas puhkust täisealise
sügava puudega isiku hooldamiseks (hoolduspuhkus), kui ta on täisealise sügava puudega
isiku:
1) otse- või külgjoones sugulane;
2) abikaasa või registreeritud elukaaslane;
3) eestkostja.
(2) Hoolduspuhkuse õigus on ka töötajal, kes on määratud täisealise sügava puudega isiku
hooldust teostama sotsiaalhoolekande seaduse § 26 alusel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud puhkuse õigust omavatel isikutel on kokku
õigus saada hoolduspuhkust viis tööpäeva kalendriaastas. Hoolduspuhkust on õigus korraga
kasutada ühel isikul.
(4) Hoolduspuhkuse eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel.
(5) Hoolduspuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes.
Kasutamata puhkust ei hüvitata rahas.“;
3) paragrahvi 66 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „hüvitatakse“ tekstiosaga „kuni seitsme
kalendripäeva ulatuses“;
4) paragrahvi 66 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-des 60 ja 63“ tekstiosaga „§-des 60, 63 ja
651“.
§ 2. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. juulil.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, „.....“....................2018. a
Algatab Vabariigi Valitsus
„.....“.......................2018. a
1
Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu annab täisealise sügava puudega isiku (edaspidi sügava puudega isiku) sugulastele,
abikaasale või registreeritud elukaaslasele ning eestkostjale (edaspidi lähedastele) ja
sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 26 alusel kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi
KOV) määratud hooldust teostavale isikule (edaspidi määratud hooldajale) õiguse saada
kalendriaastas viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust (edaspidi ka hoolduspuhkust), et tegeleda
sügava puudega isiku erivajadustega. Kehtiv töölepingu seadus (edaspidi TLS) võimaldab puudega
lapse vanemal, eestkostjal või hooldajal saada lisapuhkepäevi selleks, et tegeleda lapse
erivajadustega. Sügava puudega lähedast hooldavatel töötavatel isikutel sarnane puhkuse saamise
õigus seni puudub.
Hoolduspuhkuse eesmärk on julgustada hoolduskoormuse jagamist isikute vahel, kes panustavad
sügava puudega isiku hooldamisse. Hoolduspuhkus soodustab hoolduskoormusega isiku tööelus
püsimist ja julgustab tema sisenemist tööturule. Eesmärgi saavutamiseks nähakse eelnõuga ette
töötajale tööst täiendav vaba aja andmine sügava puudega isiku hooldamiseks või hooldamise
korraldamiseks. Täiendav puhkus annab töötajale võimaluse käia vajadusel sügava puudega
isikuga arsti juures, planeerida hooldamise korraldamist, veeta aega sügava puudega isikuga või
võimaldada igapäevasele hooldajale vaba aega.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Monika
Koks (
[email protected], 626 9199). Eelnõu ja seletuskirja koostamises on osalenud
sotsiaalkindlustuse osakonna hüvitiste ja toetuste poliitika juht Anu Irval (
[email protected], 626
9238), hoolekande osakonna peaspetsialist Ketri Kupper (
[email protected], 626 9193),
analüüsi ja statistika osakonna analüütikud Marion Rummo (
[email protected], 626 9712)
ning Liina Kaldmäe (
[email protected], 626 9726) ja Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste
osakonna nõunik Piret Meemann (
[email protected], 744 8303).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals
(
[email protected], 626 9333).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi1 punktiga 11.8, mis näeb ette tegevused
omastehooldajate hoolduskoormuse vähendamiseks. 14.09.2017 otsustas valitsus
hoolduskoormuse vähendamise esmaste abinõude raames kiita heaks tasustatud hoolduspuhkuse
kehtestamise sügava puudega isiku töötavale lähedasele. Eeltoodud põhjusel ei ole töötatud välja
ka TLS-i muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust.
Eelnõuga muudetakse TLS-i 01.01.2018 jõustuvat redaktsiooni (RT I, 28.11.2017, 30).
1
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2016-
2019.xlsx
1
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Hoolduspuhkuse eesmärk on julgustada hoolduskoormuse jagamist isikute vahel, kes panustavad
sügava puudega isiku hooldamisse. Hoolduspuhkus soodustab hoolduskoormusega isiku tööelus
püsimist, takistades seeläbi tema väljalangemist tööturult, ning julgustab sisenemist tööturule.
Selleks näeb eelnõu ette töötajale tööst täiendava vaba aja andmise sügava puudega isiku
hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks.
Sügava puudega isikud on haavatav ja suures mahus hooldust vajav isikute grupp. Isikule
määratakse puude raskusastmena sügav puue, kui tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus
osalemine on täielikult takistatud (näiteks sügava intellektipuudega isikud, pimekurdid).
Hooldusvajadus põhjustab kõrge hoolduskoormuse eelkõige sügava puudega isiku lähedastele.
Hoolduskoormusega toimetulekuks annab täiendav puhkus töötajale võimaluse käia vajadusel
sügava puudega isikuga arsti juures, planeerida hooldamise korraldamist, veeta aega sügava
puudega isikuga või võimaldada igapäevasele hooldajale vaba aega.
TLS-i alusel kehtestatakse kuni viie tööpäeva pikkune tasustatud hoolduspuhkus töötajale, kelle
täisealisel otse- või külgjoones sugulasel, abikaasal, registreeritud elukaaslasel või eestkostetaval
on tuvastatud sügav puue ning töötajale, kes on SHS § 26 alusel määratud sügava puudega isiku
hooldajaks. Hoolduspuhkuse kasutamise võimalus annab töötajale kindluse, et vajadusel on tal
õigus saada tasustatud vaba aega, et tegeleda sügava puudega isiku erivajadustega. Hoolduspuhkus
võimaldab sügava puudega isiku töötavatel lähedastel ja määratud hooldajal sügava puudega isiku
hooldamisse panustades saada leevendust töökoormusest ning aitab kaasa töötaja töösuhtes
püsimisele, tööturule sisenemisele kui ka töö- ja pereelu ühildamisele.
Puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Kehtiva õiguse alusel on lähedastel lisaks
oma põhipuhkusele alternatiivne võimalus kokkuleppel tööandjaga kasutada tasustamata puhkust,
mille korral kaotab töötaja aga sissetuleku. Seetõttu ei toeta tasustamata puhkus hoolduskoormuse
jagamist ega tööturul püsimist. Tasustatud hoolduspuhkuse kasutamisel säilib lähedase või
määratud hooldaja igapäevane sissetulek ning see toetab puhkuse väljavõtmist. Tasustatud
hoolduspuhkuse korral võib sõltuvalt töötasu suurusest ligapäevane sissetulek küll väheneda kuni
töötasu alammäärani, kuid ka suureneda, kui osalise koormusega töötaja teenib töötasu
alammäärast vähem.
Hoolduspuhkus kombineerituna sügava puudega isikule mõeldud teenustega aitab leevendada
lähedaste hoolduskoormust ja töösuhtes oleva määratud hooldaja töökoormust. Sellisteks
teenusteks on kavandatud erihoolekande päeva- ja nädalahoiu teenuse võimaldamine sügava ja
raske intellektipuudega isikutele ja teenusekohtade kohandamine dementsetele klientidele.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist – esimene sätestab seaduse muudatused ja teine sätestab
seaduse jõustumise aja.
Eelnõu §-ga 1 nähakse ette TLS-i muutmine.
2
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TLS § 54 lõiget 2. Muudatusega lisatakse hoolduspuhkus
puhkuseliikide hulka, mida antakse töötaja tööpäeval. Töötaja tööpäevaks on iga päev, millal
töötaja täidab tööülesandeid, sõltumata selle pikkusest. Kuna töötajad võivad töötada väga erineva
tööajakava alusel, võib ühe töötaja tööpäev olla kaheksatunnine, teisel aga 12-tunnine.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TLS-i uue §-ga 651, mis koosneb viiest lõikest.
Lõige 1 sätestab töötaja õiguse saada kuni viis tööpäeva tasustatud puhkust kalendriaastas
täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks.
Sügava puudega isikuks loetakse isikut, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel
tuvastatud sügav puude raskusaste. Puude raskusastme tuvastamise ekspertiise teeb
Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA).
Töötajal on õigus hoolduspuhkusele, kui ta on täisealise sügava puudega isiku otse- või külgjoones
sugulane, abikaasa perekonnaseaduse tähenduses, registreeritud elukaaslane kooseluseaduse
tähenduses või eestkostja. Otse- või külgjoones sugulane on perekonnaseaduse kohaselt vanem,
vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Isikute ringi valikul on lähtutud perekonnaseaduses ja
kooseluseaduses ettenähtud abikaasade ja registreeritud elukaaslaste ülalpidamiskohustusest.
Samuti perekonnaseaduses põlvnemisest tulenevast ülalpidamiskohustusest ja eestkostjal kui
eestkostetava seaduslikul esindajal lasuvatest kohustustest. Kuigi seadus ei reguleeri õdede ja
vendade vahelist ülalpidamiskohustust, on siiski tegemist piisavalt lähedaste sugulastega, kelle
suhtes on õigustatud rakendada analoogset õigust ülalpidamiskohustustega isikutele.
Lõige 2 sätestab, et hoolduspuhkusele on õigus ka töötajal, kes on SHS § 26 alusel KOV-i poolt
määratud täisealise sügava puudega isiku hooldust teostama. Hoolduspuhkusele on õigus isikul ka
siis, kui ta ei ole hooldatavaga otse- või külgjoones suguluses, abielus või registreeritud kooselus
ega eestkostja, kuid ta on määratud sügava puudega isiku hooldajaks. KOV määratud hooldajatena
on hoolduspuhkuse õigus seega ka näiteks vabaabielus elaval elukaaslasel, hooldust teostaval
kaugemal sugulasel, tuttaval või naabril.
Lõige 3 sätestab, et täisealise puudega isiku lähedased ja määratud hooldaja saavad kasutada
hoolduspuhkust kokku kuni viis tööpäeva kalendriaastas. Seega peetakse hoolduspuhkuse
arvestust sügava puudega isiku kohta. Näiteks kui aasta alguses on sügava puudega isiku ema
võtnud kaks puhkusepäeva välja ning kaks päeva kasutab hiljem ära isa, siis on kalendriaastas
kasutada veel üks päev hoolduspuhkust. Korraga on hoolduspuhkuse kasutamise õigus ühel isikul
ehk eelnõuga välistatakse olukord, kus näiteks viis erinevat isikut kasutavad hoolduspuhkust samal
päeval. Piirangu eesmärk on hajutada ajaliselt hoolduspuhkuse kasutamist, tagades sellega sügava
puudega isikule rohkematel päevadel hoolitsuse ja toetuse olemasolu.
Viie tööpäeva pikkust hoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või ositi kalendriaasta jooksul.
Töötaja tööpäevaks on iga päev, millal töötaja tööülesandeid täidab, sõltumata selle pikkusest.
Regulatsiooni eesmärk on anda töötajatele vaba aega sügava puudega isiku hooldamiseks.
Hoolduspuhkuse kasutamine töötaja puhkepäeval ei ole lubatud, kuna see ei ole kooskõlas
hoolduspuhkuse eesmärgiga.
Lõige 4 sätestab, et hoolduspuhkust tasustatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu
alammäära (kehtestatud TLS § 29 lõike 5 alusel) alusel ja see hüvitatakse riigieelarve vahenditest.
Riigieelarvest puhkusetasu hüvitamine on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 28.11.2016 määrusega
3
nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise
taotluse andmete loetelu“.
Hoolduspuhkuse taotlemisele, selle arvutamisele, maksmisele ja hüvitamisele kohaldatakse
sarnaseid põhimõtteid tasustatud lapsepuhkuse taotlemise, arvutamise, maksmise ning
hüvitamisega.
Töötaja taotleb hoolduspuhkust tööandjalt. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab
ja maksab töötajale välja tööandja. Tööandja peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks
esitama taotluse SKA-le.
Riigieelarvest hoolduspuhkuse tasu hüvitamiseks kontrollib SKA andmete vastavust taotlusel
esitatule. SKA kontrollib:
1) sotsiaalkaitse infosüsteemist, kas isik, kelle hooldamiseks on puhkust antud, on täisealine ja
kas tal on kehtiv sügava puude raskusastme tuvastamise otsus;
2) rahvastikuregistrist, kas töötaja, kellele puhkust anti, on sügava puudega isiku lähedane
käesoleva eelnõu tähenduses;
3) notariaalset kooselulepingut, kui puhkust saanud töötaja on sügava puudega isiku registreeritud
elukaaslane;
4) KOV haldusakti, kui puhkust saanud töötaja on määratud sügava puudega isiku hooldajaks;
5) tööandja andmeid (näiteks, kas taotleja näol on tegemist selle isiku tööandjaga, kes
hoolduspuhkust on kasutanud);
6) puhkuse kasutamise aega (näiteks, kas töötaja kasutas hoolduspuhkust oma tööpäeval).
Isikuandmete kaitse seaduse § 10 lõikest 1 tulenevalt ei saa tööandjalt hoolduspuhkuse taotlemisel
töötaja esitada tööandjale ekspertiisiotsust ega KOV-i haldusakti hoolduse teostamise määramiseks
ilma andmesubjekti nõusolekuta. Ekspertiisiotsus ja KOV haldusakt sisaldavad terviseandmeid, st
delikaatseid isikuandmeid, mida tohib kolmandatele isikutele avaldada üksnes isiku kirjalikul
nõusolekul või kui vastav õigus on sügava puudega isiku eestkostjal. Kui sügava puudega isik
nõusolekut andnud ei ole ning eestkostjal vastav õigus puudub, ei saa ka puhkust taotlev lähedane
või määratud hooldaja neid andmeid tööandjale avaldada. Andmed suguluse, abielu, registreeritud
kooselu ja eestkoste kohta ei ole delikaatsed isikuandmed, kuid nende avaldamine kolmandatele
isikutele saab siiski toimuda isiku nõusolekul või õigustatud huvi korral rahvastikuregistri päringu
teel. Seega on vastutus puhkusetaotlusel olevate andmete õigsuse eest töötajal, kuivõrd tööandjal
puudub andmete kontrollimiseks ligipääs SKA ekspertiisiotsustele, KOV haldusaktile ja samuti
teabele registreeritud kooselu kohta. Lisaks vastutab töötaja hoolduspuhkuse fondi olemasolu eest,
s.t et viis tööpäeva puhkust ei ole samal kalendriaastal juba hüvitatud teis(t)ele tööandja(t)le.
Hoolduspuhkuse fondi olemasolu kinnitamiseks on tööandja nõudmisel töötajal kohustus anda
talle vastav kinnitus. Töötaja kohustus anda tööandja nõudmisel vastav kirjalik kinnitus suurendab
töötaja usaldusväärsust ja distsiplineerib tema käitumist. Lisaks on nii töötajal endal kui ka
tööandjal õigus esitada päring SKA-le, et saada infot, kas töötajal on õigus hoolduspuhkusele.
Kui SKA keeldub puhkusetasu tööandjale hüvitamast põhjusel, et taotlusel märgitud hooldataval
isikul ei ole kehtivat otsust sügava puude tuvastamise kohta, hoolduspuhkust taotlenud töötaja ei
ole hooldatava lähedane ega määratud hooldaja või sügava puudega isiku kohta on SKA vastavas
kalendriaastas juba hoolduspuhkust viie tööpäeva ulatuses hüvitanud teisele tööandjale, on
tööandjal õigus väljamakstud puhkusetasu töötajalt tagasi nõuda.
Lõige 5 sätestab, et hoolduspuhkust saab kasutada kalendriaasta jooksul ja kasutamata puhkust
järgmisesse kalendriaastasse üle ei kanta. Samuti ei hüvitata kasutamata hoolduspuhkust rahas.
4
Üheaastase aegumistähtaja eesmärk on motiveerida töötajaid võtma välja hoolduspuhkust igal
aastal, et kasutada hoolduspuhkust eesmärgipäraselt.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse õigusselguse huvides TLS § 66 lõiget 1. Muudatusega
täpsustatakse, et riigieelarvest ei hüvitata tööandjale alaealise ja osalise või puuduva töövõimega
töötaja 28 kalendripäevast põhipuhkust ületava osa eest tasutud puhkusehüvitist rohkem kui
seitsme kalendripäeva ulatuses. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis ei muuda kehtivat
praktikat.
Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse TLS § 66 lõiget 2. Muudatusega lisatakse hoolduspuhkus
puhkuseliikide hulka, mille puhkusetasu hüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi
valitsemisala eelarve kaudu. Puhkusetasu hüvitamiseks peab tööandja esitama taotluse SKA-le
kolme kuu jooksul arvates isiku hoolduspuhkuse kasutamise kuust.
Eelnõu §-ga 2 sätestatakse seaduse jõustumise aeg. Eelnõu jõustub seadusena 01.07.2018.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu toob uue terminina sisse hoolduspuhkuse mõiste, mis tähistab uut puhkuseliiki, mida on
õigus kasutada täisealise sügava puudega isiku lähedasel ja määratud hooldajal puudega isiku
hooldamiseks.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Eelnõu näeb ette tasustatud hoolduspuhkuse võtmise õiguse täisealise sügava puudega isiku
töötavale lähedasele ja määratud hooldajale. Täiendavalt näeb eelnõu ette tehnilise muudatuse,
millega täpsustatakse, et riigieelarvest ei hüvitata tööandjale alaealise ja osalise või puuduva
töövõimega töötaja 28 kalendripäevast põhipuhkust ületava osa eest tasutud puhkusehüvitist
rohkem kui seitsme kalendripäeva ulatuses.
Muudatuse mõju analüüsimise eesmärk on hinnata mõju tasustatud hoolduspuhkuse saajatele,
tööandjatele ning riigile. Peamised uurimisküsimused on: kas ja millisel määral mõjutab muudatus
hoolduskoormusega lähedaste ja määratud hooldaja tööhõivet, toimetulekut, töö- ja eraelu
ühildamise võimalusi ning sügava puudega isiku tervist ja sotsiaalset kaasatust. Samuti, millist
eeldatavat mõju omab muudatus tööandjatele ja SKA töökoormusele. Mõjude analüüsis ei käsitleta
tehnilist muudatust, millega täpsustatakse, et riigieelarvest ei hüvitata tööandjale alaealise ja
osalise või puuduva töövõimega töötaja 28 kalendripäevast põhipuhkust ületava osa eest tasutud
puhkusehüvitist rohkem kui seitsme kalendripäeva ulatuses, sest tegu on muudatusega, mis ei
muuda kehtivat praktikat. Eelnõus esitatud muudatuste mõju hindamiseks kasutatakse
kvantitatiivseid analüüsimeetodeid.
Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi, SKA ja Statistikaameti andmeid.
Eelnõus esitatud muudatuse rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas: mõju
majandusele, sotsiaalne, sh demograafiline mõju ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste
korraldusele. Eelnõu mõju olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi
5
alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitava mõju
kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatus ei mõjuta regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda
ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.
Mõju majandusele
Hoolduskoormusega töötaja
Mõju ulatus
Praegu on sügava puudega isikutele mõeldud teenuste puudumise ja kättesaadavuse kõrval
probleemiks hooldamisega seotud puhkuse võtmise võimaluse puudumine sügava puudega isikut
hooldavatele töötajatele. Muudatuse tulemusel luuakse hoolduspuhkus, mille eesmärk on muuta
puhkus sügava puudega isikut hooldavale lähedasele ja määratud hooldajale paremini
kättesaadavaks. Selleks kehtestatakse kuni 5-päevane tasustatud hoolduspuhkus töötajale, kes
hooldab sügava puudega täisealist isikut või kelle täisealine sügava puudega lähedane on
hooldusel mõnes institutsioonis2. Hoolduspuhkus soodustab hoolduskoormuse jagamist ning aitab
kaasa hoolduskoormusega inimeste aktiivsemale osalusele tööturul.
Sotsiaalministeeriumi 2009. aastal läbi viidud puuetega isikute ja nende pereliikmete
hoolduskoormuse uuringu (PIU 2009) kohaselt on õppivatest või töötavatest 16-64-aastastest
hooldajatest 18% pidanud puudega pereliikme abistamiseks või hooldamiseks vähendama
koormust või loobuma töötamisest/õppimisest. Seejuures on hoolduskoormus enam mõjutanud just
suure hoolduskoormusega hooldajatel hariduse omandamist või töötamist. Umbes 27% suure
hoolduskoormusega hooldajatest on pidanud vähendama koormust või loobuma
töötamisest/õppimisest. Kõige enam on pidanud muudatusi õppimises või töötamises tegema
sügava puudega isikute hooldajad (35%) ning liitpuudega isikute hooldajad (25%). Valdavalt on
muudatused tähendanud töökoormuse vähendamist, väiksemal määral on hoolduskoormuse tõttu
olnud vaja töökohta vahetada, vähendada õppekoormust või loobuda tööl käimisest või õppimisest.
Kehtestatava hoolduspuhkuse eesmärk on anda töötajale vaba aega, et tegeleda sügava puudega
isiku erivajadustega, käia temaga arsti juures, planeerida hooldamise korraldamist, veeta aega
sügava puudega isikuga ilma, et töötaja kaotaks täielikult oma sissetuleku.
Hoolduspuhkuse kasutamise õigus on ka neil töötajatel, kes on samal ajal määratud KOV-i poolt
sügava puudega isiku hooldajaks. Sotsiaalteenuse ja –toetuste andmeregistri STAR andmetel oli
2016. a lõpus 3507 täisealise sügava puudega isiku hooldajat, kellele KOV maksis puudega
inimese hooldamise eest toetust. Määratud hooldajatest 2079 olid 18-64-aastased ja 1428 65-
aastased ja vanemad. 27% määratud hooldajate sotsiaalseks seisundiks oli märgitud STAR-i
andmetel „töötav“, s.o 930 inimest (sh 886 18-64-aastast ning 44 pensioniealist).
Kui arvestada, et 2017. aasta II kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1242 eurot3 ja töötasu
alammäär 470 eurot, siis võimaldab see säilitada puhkuse võtmise ajal vähemalt osa töötasust.
Praegu on sügava puudega isiku hooldamiseks võimalik alternatiivina kokkuleppel tööandjaga
võtta tasustamata puhkust, mille korral kaob osa töötaja sissetulekust Täiendava positiivse mõjuna
võib välja tuua, et puhkus hüvitatakse töötasu alammääras töötajale ka siis, kui töötaja töötab
osalise koormusega ning teenib töötasu alla töötasu alammäära. Hinnanguliselt võib öelda, et
2
Ööpäevaringsel erihoolekande teenusel, kogukonnas elamise teenusel või väljaspool kodus osutataval
üldhooldusteenusel hoolekandeasutuses.
3
Statistikaamet, 2017
6
umbes 35%-40% osaajaga töötavatest hoolduskoormusega inimestest töötab väiksema palgaga kui
töötasu alammäär4. Hoolduspuhkuse tasult ei maksta sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset,
mistõttu võib kaasneda väike majanduslik mõju töötaja haigushüvitise või töötuskindlustushüvitise
vähenemisele.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
2017. a on täisealiste sügava puudega isikute arv (k.a need, kes elavad institutsioonides) kokku
umbes 14 400 isikut5. Kui arvestada, et igal sügava puudega isikul on vähemalt 1 määratud
hooldaja või lähedane (abikaasa, vend, õde, laps, lapselaps, vanem vm), kes töötab ja võiks olla
huvitatud puhkuse väljavõtmisest ning kokku saab 5 päeva puhkust ära kasutada maksimaalselt 5
inimest 1 sügava puudega isiku kohta, siis on puhkust kasutavate töötajate sihtrühma suurus
minimaalselt 14 400 inimest ning maksimaalselt 14 400* 5 =72 000 inimest. Hoolduspuhkuse
potentsiaalsete kasutajatena on arvestatud umbes 40%6 maksimaalsest sihtrühmast, mis tähendab,
et puhkust kasutaks hinnanguliselt 5 760-28 800 inimest. Kõigist Eestis tööga hõivatutest
inimestest (2016. aastal 644,6 tuhat7 inimest) moodustab hinnanguline sihtgrupp umbes 1-4%.
Tabel 1. Hinnanguline hoolduspuhkuse kasutajate arv, kui arvestada sügava puudega isikute
arvu ja hooldajate arvu hooldatava kohta, kes on õigustatud 5-päevast puhkust kasutama.
Hoolduspuhkuse Hoolduspuhkuse
kasutajate arv kasutajate arv
Hooldajat 1 sügava puudega isiku kokku, kui kokku, kui
kohta kasutaks 100% kasutaks 40%
1 14 400 5 760
2 28 800 11 520
3 43 200 17 280
4 57 600 23 040
5 72 000 28 800
Eelnõuga võimaldatakse iga sügava puudega täisealise isiku kohta võtta hoolduspuhkust kokku
viis tööpäeva aastas. Kui arvestada, et sügava puudega isiku hooldamine võib võtta oluliselt
suurema osa töötaja vabast ajast ning sõltub suurel määral sügava puudega isikule suunatud
4
Eesti Tööjõu-uuringu 2014., 2015. ja 2016. aasta andmed
5
Sotsiaalkindlustusameti registriandmed (Sotsiaalministeeriumi arvutused), Sotsiaalministeeriumi
hoolekandestatistika aruanded, 2017.
6
40% saamisel on arvestatud täna kehtiva puudega lapse vanema lapsepuhkuse analoogiga. SKA andmetel oli
puudega 0-17-aastaseid lapsi 01.01.17 seisuga 12 896. 2016. aasta jooksul võttis puudega lapse eest puhkust välja
4 335 isikut, mis moodustab 34% kõigist puudega lastest. Puhkuse võtjate osakaal on aastate lõikes kasvanud, 2012.
aastal oli see näiteks 21%. Puudega lapse vanema lapsepuhkuse ja eelnõuga kehtestatava hoolduspuhkuse võimalikku
kasutajate arvu võrreldes tuleks arvestada järgmiste tingimustega: 1) 0-3-aastaste lapsega on üldjuhul üks vanematest
igal juhul kodus, mis vähendab puhkuse võtmist selles vanuses laste eest; 2) Lapsepuhkust saavad võtta vaid töötavad
lapsevanemad, st 1-2 isikut 1 lapse kohta. Hoolduspuhkust saavad tulevikus võtta kuni viis lähedast. 3) Puudega lapse
lapsepuhkust saab võtta kuni üks päeva kuus ning selle tasu arvestatakse töötaja viimase kuue kuu keskmise töötasu
alusel, hoolduspuhkust on võimalik võtta kokku viis päeva aastas ning see tasustatakse töötasu alammääras. Võib
eeldada, et lapsepuhkuse võtmine on töötajale kasulikum kui hoolduspuhkuse võtmine. Samas hoolduspuhkust
hüvitatakse töötasu alammäära alusel ka osakoormusega töötavatel ja alla miinimumpalga teenivatel töötajatel. Võttes
arvesse võimalikke võrdlustegureid on tänase eelarve juures arvestatud, et puhkust võiks võtta hinnanguliselt 40%
täisealiste sügava puudega isikute lähedastest.
7
Statistikaamet, 2017. Hõivatud tegevusala järgi. Kättesaadav (06.11.17): http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/Saveshow.asp
7
teenuste olemasolust ja kättesaadavusest, siis ei ole tegemist sihtgrupi jaoks sagedase
muudatusega.
Ebasoovitava mõju risk
Eelnõu võimaldab hoolduspuhkust saada ka neil lähedastel või määratud hooldajal, kes vaatamata
sugulussidemetele sügava puudega isikuga või seatud hooldusele ei oma temaga lähedast sidet ega
hoolda teda iga päev. Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise isiku
lähedane: vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps või kui töötaja on sügava puudega
isiku abikaasa, registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või määratud
hooldaja. Loetletud isik ei pea aga elama hooldatavaga ühel elupinnal ega kuuluma temaga ühte
leibkonda. Samuti võib sügava puudega isik elada puhkuse võtmise perioodil üldhooldekodus või
erihoolekandeasutuses, mistõttu ei pruugi tal olla lähedast kokkupuudet ühegi eespool nimetatud
isikuga. Sellest tulenevalt võib tekkida olukord, kus isiku tegelikuks hooldamiseks puhkust
soovival töötajal ei ole võimalik puhkust saada või tuleb puhkusetasu tööandjale hiljem hüvitada,
sest selgub, et sügava puudega isiku kohta viis tööpäeva puhkust kalendriaastas on juba teise
lähedase poolt ära kasutatud.
Samas on paindlik lahendus loodud just selleks, et lähedastel ja määratud hooldajal oleks võimalus
hooldamisega seotud kohustusi omavahel jagada. Hoolduspuhkuse võimaldamine institutsioonis
elava sügava puudega isiku lähedastele võimaldab neil sügava puudega isikut tihedamini külastada
ning näiteks lühemaks ajaks koju tuua.
Ebasoovitav mõju võib olla ka hoolduskoormusega isikute diskrimineerimine värbamisel. Praxise
2015. aastal läbiviidud soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamise uuringu kohaselt uurib 3%
tööandjatest alati ning 7% mõnikord värbamise käigus kandidaadilt, kas tal on kohustus hoolitseda
vanemate või teiste lähedaste eest. Lisapuhkuse andmise kohustus võib tõsta nende tööandjate
arvu, kes töötajate värbamisel nende hoolduskoormusele tähelepanu pööravad. Kuna
hoolduspuhkust on võimalik kasutada mitmel sügava puudega inimese lähedasel, ei saa aga
tööandja eeldada, et hoolduskoormusega töölesoovija on see, kes hoolduspuhkuse välja võtaks või
teeks seda täies ulatuses. Samuti ei ole töölesoovija kohustatud tööandjale avaldama infot, mis ei
ole seotud tema sobivusega töökohale ning mille vastu tööandjal puudub õigustatud huvi.
Ebasoovitava mõjuna võib veel välja tuua, et kuivõrd hooldajaks määramise reeglid on KOV-ide
lõikes erinevad, näiteks ei määrata osades KOV-ides hooldajateks töötavaid inimesi või
pereliikmeid, kes elavad hooldatavaga samas leibkonnas, siis ei pruugi hoolduspuhkusele tekkida
õigus kõigil seda vajavatel isikutel. Samal ajal võib hoolduspuhkuse õiguse laiendamine määratud
hooldajatele tõsta määratud hooldajaks registreerimist nendes KOV-ides, kus määratud hooldajaks
saavad olla ka töötavad inimesed. See võimaldab saada hoolduspuhkust ka neil, kes ei ole oma
hooldatava sugulased, abikaasad, registreeritud elukaaslased või eestkostjad.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatust, mõju sagedust ja mõjutatud sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks, ebasoovitava
mõju risk on keskmine, mistõttu ei ole tegemist olulise majandusliku mõjuga.
Tööandja
Mõju ulatus
8
Hoolduspuhkuse saamiseks esitab töötaja tööandjale taotluse. Tööandja peab hoolduspuhkuse tasu
riigieelarvest hüvitamiseks esitama taotluse SKA-le. Kui SKA keeldub puhkusetasu tööandjale
hüvitamast põhjusel, et taotlusel märgitud hooldataval isikul ei ole kehtivat otsust sügava puude
raskusastme tuvastamise kohta, hoolduspuhkust taotlenud töötaja ei ole sügava puudega isiku
lähedane või määratud hooldaja, on tööandjal õigus väljamakstud puhkusetasu töötajalt tagasi
nõuda.
Seega suureneb tööandja koormus seoses töötaja hoolduspuhkuse taotluse läbivaatamise,
puhkusetasu suuruse arvutamise ja väljamaksmise ning SKA-le puhkusetasu hüvitamise taotluse
esitamise ja võimaliku tagasinõudega. Tööandja töökoormus suureneb ka selle võrra, et töötaja
hoolduspuhkuse ajaks tuleb tööandjal tööd ümber organiseerida (leida hoolduspuhkuse ajaks
töötajale asendaja). Muudatusel võib olla ka majanduslik mõju tööandja jaoks, kui hoolduspuhkuse
tõttu töötamata jäänud töötundide tõttu langeb ettevõtte tootlikkus.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Eelnõuga võimaldatakse iga sügava puudega isiku kohta võtta kokku viis päeva hoolduspuhkust.
Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega isiku lähedane või määratud hooldaja. Viie
tööpäeva pikkust hoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või ositi. Korraga on hoolduspuhkuse
kasutamise õigus ühel isikul.
Statistikameti andmetel oli Eestis 2016. aastal kokku 154 781 majanduslikult aktiivset üksust8.
Eeldusel, et iga puhkust võttev töötaja (5 760-28 800 isikut) töötab eraldi tööandja juures, on
muudatusest mõjutatud tööandjaid samuti 5 760-28 800, olenevalt sellest, mitu sügava puudega
isiku lähedast hoolduspuhkust võtab (1-5 isikut). Kõigist tööandjatest moodustab sihtrühm sel
juhul 5%-24%.
Arvestades, et võimalik hoolduspuhkuse kasutajate arv on väike ning hoolduspuhkust on võimalik
kasutada kuni viis tööpäeva aastas, ei ole tegemist tööandjate jaoks regulaarse halduskoormuse
kasvuga.
Ebasoovitava mõju risk
Ebasoovitava mõjuna võib kasvada tööandjate töökoormus puhkusetasu tagasi nõudmisel. Kui
SKA kaudu selgub, et töötajal ei olnudki õigust hoolduspuhkusele jääda, kuna tema lähedasel või
määratud hooldataval, keda ta hooldab, ei ole tuvastatud sügavat puuet, töötaja ei ole sügava
puudega isiku lähedane või määratud hooldaja või kui viis tööpäeva kalendriaastas on juba teiste
isikute poolt ära kasutatud, siis on tööandjal õigus puhkuse eest makstud tasu töötajalt tagasi
nõuda.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, mõju ulatus ja mõju sagedus ning
ebasoovitava mõju avaldumise risk on väikesed, mistõttu ei ole tegemist olulise majandusliku
mõjuga.
Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
8
Majanduslikud aktiivsed üksused on äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, riiklikud ja kohaliku
omavalitsuse üksused ja füüsilisest isikust ettevõtjad.
9
Sügava puudega täisealine isik, kelle lähedane või määratud hooldaja on õigustatud puhkust
kasutama
Mõju ulatus
Hoolduspuhkuse kehtestamine võimaldab hoolduskoormusega lähedastel ja määratud hooldajatel
ilma sissetulekut täielikult kaotamata tegeleda sügava puudega isiku erivajadusega, käia arsti
juures, planeerida hooldamise korraldamist ning veeta aega sügava puudega isikuga, mis mõjutab
kaudselt nii sügava puudega isikute tervist kui sotsiaalset kaasatust. Näiteks saab muidu
institutsioonis elav isik asutusest mõneks ajaks koju, suhelda seejuures naabrite või sõpradega,
kellega ta asutuses olles pole nii sageli kohtunud või kasutab lähedane puhkust, et võtta sügava
puudega isik kaasa teatrisse, kontserdile või reisile.
PIU 2009 andmetest nähtub selgelt, et erinevad vaba aja veetmise võimalused on kõige sagedamini
piiratud just sügava puudega isikute seas:
• erinevaid kultuuriüritusi ei külasta kõigist puuetega inimestest kõige sagedamini just
sügava puudega isikud;
• isikuid, kelle puue takistab reisimist, on 20%, suurim on selliste isikute osakaal sügava
puudega isikute hulgas (43%);
• puue takistab teiste sarnaste hobide või huvidega inimestega kohtumist 11% puuetega
isikute seas ning selliste isikute osakaal on suurim sügava puudega isikute hulgas (40%);
• puue takistab seltskondlikel üritustel käimist 15% puuetega isikutel, kuid osakaal on
oluliselt suurem sügava puudega (35%) isikute seas;
• teistega võrreldes on ka tubaste hobidega tegelemine rohkem piiratud sügava puudega
isikute hulgas.
Ka on sügava puudega isikud võrreldes teiste puude raskusastmetega isikutega tihemini kogenud
masendust. Uuringust selgub, et kõige rohkem tundsid püsivat masendust või vähenenud huvi
psüühikahäire ning sügava puudega isikud (49%).
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Eestis oli 01.01.2017 seisuga umbes 14 400 täisealist sügava puudega isikut, sh institutsioonides
elavad isikud. Kuna arvestatud on, et hoolduspuhkuse võtmine võiks puudutada umbes 40%
sügava puudega inimesi, siis moodustab hinnanguline sihtgrupp umbes 4% puudega isikutest
(2017. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis kokku 149 904 kehtiva puudeastmega isikut).
Arvestades, et hoolduspuhkust on võimalik kasutada kuni viis päeva aastas, ei ole tegemist
regulaarse muudatusega sügava puudega isiku jaoks.
Ebasoovitava mõju risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus, mõju sagedus ja mõju ulatus on väikesed ning
ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud, mistõttu ei ole tegemist olulise sotsiaalse mõjuga.
Mõju avalikule sektorile
10
Sotsiaalkindlustusamet
Mõju ulatus
Hoolduspuhkuse tasu hüvitamiseks riigieelarvest esitab tööandja taotluse SKA-le. SKA kontrollib,
kas isikul, kellega seoses puhkust taotleti, on olemas kehtiv ekspertiisiotsus sügava puude
raskusastme tuvastamise kohta. Samuti kontrollib SKA rahvastikuregistrist taotleja sugulust
hooldatava isikuga, vajadusel eestkoste või notariaalselt sõlmitud kooselulepingu olemasolu ning
KOV-i haldusakti, kui puhkust saanud töötaja on sügava puudega isiku määratud hooldaja.
Eelnimetatud andmete põhjal teeb SKA puhkusetasu tööandjale hüvitamise või mittehüvitamise
otsuse.
SKA-le toob hoolduspuhkuse tasu hüvitamise taotluste menetlemine kaasa töökoormuse kasvu.
Ühelt poolt suureneb tööandja halduskoormus SKA-le andmete esitamise näol, teiselt poolt tõstab
tööandja taotlus menetlejate töökoormust. Täiendavat tööjõudu selleks planeeritud ei ole, kuna
puhkusetaotluse menetlemise lihtsustamiseks luuakse vastav IT-lahendus sarnaselt täna toimivate
lahendustega, mis lihtsustab menetlusprotsessi.
SKA teostab ka praegu sarnaseid menetlusi, mille käigus kontrollib isiku ekspertiisitaotlusel
olevaid andmeid ning määrab selle tulemusena isiku teenusele või maksab talle toetust. Tasustatud
lapsepuhkuse eest tööandja poolt makstud tasu hüvitamise taotlemisel kontrollib SKA andmeid
rahvastikuregistrist ning teeb taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse. Seega saab öelda,
et olemuslikult ei ole tegemist SKA jaoks uue menetlusprotsessiga.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Mõjutatud sihtrühm on SKA.
Lähtudes potentsiaalsest töötajate arvust, kes võiksid hoolduspuhkust taotleda, puutub SKA kokku
täiendavate puhkusetasu hüvitamise taotlustega tööandjatelt kuid tõenäoliselt mitte iga päev.
Ebasoovitava mõju risk
Ebasoovitavat mõju ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatust ja sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks, mõju sagedus on keskmine ning
ebasoovitav mõju puudub, mistõttu ei ole tegemist olulise mõjuga.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Riigieelarvest hoolduspuhkuse eest makstud tasu hüvitamise taotluste menetlemiseks on SKA
infosüsteemis vajalik välja töötada ja arendada vastav IT-lahendus sarnaselt täna toimivate
lahendustega. Arendamine on planeeritud perioodi märts-juuli 2018.
Riigikogu 2018. aasta eelarves on töötasu alammäära piires tasustatud viie puhkusepäeva
hüvitamiseks sügava puudega isiku töötavale lähedastele eraldatud 0,7 miljonit eurot. Kokku
11
eraldatakse perioodiks 2018-2021 sügava puudega isiku lähedastele ja määratud hooldajatele
riigieelarvest hoolduspuhkuse võimaldamiseks üle 3,2 miljoni euro.
Riigieelarve vahendite prognoosimisel võeti arvutamise aluseks Rahandusministeeriumi 2017.
aasta kevadises majandusprognoosis toodud töötasu alammäära prognoositavad muudatused. 2018.
aastal prognoositi töötasu alammääraks 494 eurot9, 2019. aastal 520 eurot, 2020. aastal 548 eurot
ning 2021. aastal 575 eurot. Sügava puudega isikuid hooldavate lähedaste ja määratud hooldajate
hinnangulist arvu ning tööhõivemäära aluseks võttes on arvestatud hoolduspuhkuse
väljamaksmiseks vajalikeks vahenditeks 670 000 eurot 2018. aastal, 705 000 eurot 2019. aastal,
745 000 eurot 2020. aastal ja 780 000 eurot 2021. aastal. Sellele lisanduvad tugisüsteemide
loomise ja administreerimise kulu hinnanguliselt 120 000 eurot 2018. ja 2019. aastal ning edaspidi
10 000 eurot aastas süsteemi administreerimiskuludeks.
Tabel 2. Hoolduspuhkuse hüvitamisega seotud kulude jaotus, 2017.
Kululiik 2018 2019 2020 2021
Puhkusepäevade hüvitamine töötasu alammäära
ulatuses 670 000 705 000 745 000 780 000
Tugisüsteemide loomise ja administreerimise
kulud 120 000 120 000 10 000 10 000
Kokku 790 000 825 000 755 000 790 000
8. Rakendusaktid
Seaduse vastuvõtmisel on vaja muuta Vabariigi Valitsuse 28.11.2016 määrust nr 62
„Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse
andmete loetelu“ (RT I, 29.11.2016, 14) ning täiendada määrust sügava puudega isiku
hoolduspuhkusega.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2018. aasta 1. juulil. Seaduse jõustumise aja valikul on arvestatud muudatuse
elluviimist toetava IT arenduse väljatöötamise ajakulu, tööandjate kohanemisvajadust ja asjaolu, et
2018. aasta riigieelarves on hoolduspuhkusetasu hüvitamiseks vajalikud vahendid juba eraldatud.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja
arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule,
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale,
Tööinspektsioonile, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Linnade
Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, MTÜ-le Eesti Omastehooldus ja Eesti Hooldajate Liidule.
9
26.10.2017 leppisid sotsiaalpartnerid 2018. aasta alammäärana kokku 500 eurot
12
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2018. a.
13
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/17-1502 - Töölepingu seaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 16.01.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fdf77663-a95a-4f20-b6ba-acbd2b8ccd2c
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fdf77663-a95a-4f20-b6ba-acbd2b8ccd2c?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main