Ministeeriumid Meie 21.12.2017 nr 1.2-2/147-1
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 27. märtsi
2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmise
käskkirja eelnõu.
Muudetakse perioodi 2014-2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“
meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.2.1 „Eakatele,
erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist
toetavad hoolekandeteenused“ raames koostatud toetuse andmise tingimusi „Tööturul
osalemist toetavad hoolekandeteenused“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
Sotsiaalkaitseminister
Lisad:
KK eelnõu
Lisa 1 vorm A
Lisa 1 vorm B
TAT hoolekandeteenused eelarve sk
TAT hoolekandeteenused_mitteametlik terviktekst
Hoolekande TATmuutmine_sk
Lisaadressaadid:
Innove SA
Ingrid Mangulson 6269 208
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
20.12.2017
MINISTRI KÄSKKIRI
Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a
käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas
sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ja
haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused:
§ 1. Teen sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist
toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes järgmised
muudatused:
1. Lisan partnerina Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse.
2. Muudan punkti 1.2.4 ja sõnastan järgmiselt:
Summa Osakaal
1 ESF toetus 9 025 114 85%
2 Riiklik struktuuritoetus 1 592 667 15%
3 Omafinantseering 0 0
4 Eelarve kokku 10 617 782 100%
3. Muudan punkte 2.1.2–2.1.4 ja sõnastan järgmiselt:
„2.1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine
Sotsiaalkindlustusamet osutab (alates 01.10.2017) elu- ja töökeskkonna kohandamise
nõustamisteenust. Keskkonna kohandamise alase nõustamisega tegelevate kohaliku
omavalitsuse spetsialistide töö tulemuslikumaks muutmiseks korraldatakse neile koolitusi ja
koostatakse asjakohane juhendmaterjal.
Sotsiaalkindlustusamet pakub (alates 01.02.2017) abivahendialast nõustamist, mille raames
kaasatakse keerulisemate juhtumite puhul vajaduse korral oma ala eksperte, et saada
hinnang abivahendi vajaduse ja sobivuse kohta. Abivahendialase teavitus- ja
nõustamistegevuse raames toetatakse uue abivahendisüsteemi rakendumist. Aidatakse
abivahendiettevõtteid abivahendite sisestamisel meditsiiniseadmete ja abivahendite
andmekogusse (MSA), kontrollides sisestatud andmete õigsust. Nõustatakse ja koolitatakse
ettevõtteid ning asjaomaseid osapooli andmete sisestamisel. Tehakse MSA jätkuarendust
(IT-arenduse viib ellu Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus), et toetada andmekogu
2
efektiivsemat toimimist ja lihtsustada andmekogusse abivahendite sisestamist ning
andmekogu muudetakse abivahendi vajajatele kasutajasõbralikumaks ja
funktsionaalsemaks. Korraldatakse koolitusi abivahendeid väljastavate ettevõtete
klienditeenindajatele ning abivahendite hindamis- ja nõustamisteenust pakkuvatele
abivahendispetsialistidele.
2.1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning
koolituste pakkumine
Eesmärk on arendada ja katsetada tõenduspõhiseid hindamismetoodikaid rehabilitatsioonis,
rakendada tõendus- ja vajaduspõhiseid sekkumisi, toetada koolituste ja juhendmaterjalide
väljatöötamise kaudu sotsiaal- ja tööturuteenuste osutajate võimekust riikliku poliitika
ellurakendamisel ja tulemuslikumal teenuseosutamisel. Pakutavad tegevused on olulised
eelkõige töövõimereformi tulemuslikuks käivitamiseks, erivajadustega inimeste tööellu
integreerimiseks ning erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete elukvaliteedi
parandamiseks.
Perioodil 2015–2020 viiakse ellu järgmisi tegevusi:
1) rehabilitatsiooniprogrammide arendamine ja rakendamine erivajadustega lastele ja
eakatele (sh suure hooldusvajadusega) ning vähenenud töövõimega isikutele;
2) erivajadustega inimestele suunatud töö- ja tegevusvõime hindamis- ja
sekkumismetoodikate arendamine (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja
tervise klassifikatsioon (RFK); Hamet (tegevused lõppevad 2017. aastaga); toetatud
töölerakendamine (TTR); rehabilitatsioonivajaduse hindamine Sotsiaalkindlustusametis;
nägemispuudega inimeste tegevus- ja töövõime (tegevused lõppevad 2017. aastaga);
3) rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamisalaste koolituste korraldamine;
4) rehabilitatsiooniteenuse korraldajate, teenuseosutajate jt partnerite nõustamine, info- ja
juhendmaterjalide koostamine ja levitamine.
2.1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu
Erihoolekande arengukava üldeesmärk on tagada psüühiliste erivajadustega täisealistele
inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks ning kvaliteetsed ja
deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivad erihoolekandeteenused. Jätkusuutliku
deinstitutsionaliseerimise eelduseks on praegusest suuremas mahus, paindlikumate,
isikukesksemate ja teiste süsteemidega sobituvate kogukonnateenuste olemasolu.
Erihoolekandeteenuste isikukesksuse all peetakse silmas teenuseid, mis on kujundatud
psüühiliste erivajadustega täisealise ja tema perekonna vajadustest lähtuvalt ning
võimaldavad maksimaalselt saavutada teenusekasutaja potentsiaali, tema võimalikult
iseseisvat toimetulekut ning osalemist tööturul ja ühiskonnaelus. Praegune
erihoolekandeteenuste süsteem sellist lähenemist ei toeta, olemasolevad teenused ei kata
kõikide teenust saama õigustatud isikute vajadusi, teenustel on konkreetsed sisutegevused
ja kriteeriumid, kuid inimesele ei pruugi sellise sisuga teenus sobida. Olemasolevate
teenuste sees olevaid tegevusi ei ole võimalik omavahel isiku vajadustest lähtuvalt
kombineerida.
Eesmärk on arendada ja ümber kujundada erihoolekandeteenused ja -teenuste süsteem,
lähtudes psüühiliste erivajadustega täisealiste inimeste ja nende lähedaste vajadustest ning
korraldada teenuseosutamist efektiivsemalt ja paindlikumalt. Teenusedisaini metoodikat
kasutades töötatakse välja isikukesksed, paindlikud ja teiste sidussüsteemidega sobituvad
lahendused erihoolekandeteenuste kogukonnakeskseks ja efektiivsemaks osutamiseks, et
toetada psüühiliste erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete osalemist ühiskonnas ning
võimaldada ennetada isikute vajadust institutsionaalsete teenusevormide järele.
Teenusedisaini käigus välja töötatud uued lahendused võimaldavad pakkuda psüühiliste
erivajadustega täisealistele inimestele ja nende lähedastele paindlikumat tuge ja kõrvalabi
kui praegused kaheksa olemasolevat erihoolekandeteenust. Teenusedisaini raames
3
määratakse kindlaks teenust saama õigustatud isikute vajadused ning nendest vajadustest
lähtuvalt teenuste sisuelemendid ja selleks vajalikud ressursid. Määratakse kindlaks
sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud erihoolekandeteenuste (igapäevaelu toetamise
teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus,
ööpäevaringne erihooldusteenus, sh sügava liitpuudega isikutele, ebastabiilse remissiooniga
isikutele ja kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse paigutatud isikutele) sisuelemendid (nt
eneseteenindusoskuste õpetamine, juhendamine asjaajamises, igapäevaelutoimingute
õpetamine või juhendamine igapäevaelutoimingute tegemisel, töötamise toetamine avatud
tööturul, majandusliku toimetuleku õpetamine, ööpäevaringne majutus, hooldustoimingud,
järelevalve turvalisuse tagamiseks jne) ja selleks vajalikud ressursid. Sisuelemente on
võimalik paindlikult elemendipõhiselt kombineerida, et kujundada isikule teenus tema
vajadustest lähtuvalt. Praegu seaduses sätestatud teenustel on väga konkreetsed nõuded ja
kriteeriumid ning inimesele ei pruugi teenus sobida.
Teenusedisaini käigus välja töötatud lahendusi piloteeritakse1 ja piloteerimise käigus kogutud
tagasiside põhjal täiendatakse disainitud teenuseid ning vormistatakse lõplikult uute teenuste
ja teenuseosutamise süsteemi kirjeldus. Teenusedisaini lahendustele ja ettepanekutele
tuginedes töötatakse välja olemasoleva teenuste süsteemi muutmiseks vajalikud
tegevusprotsesside kirjeldused ja koostatakse uutele teenuseosutamise põhimõtetele
ülemineku kava. Sotsiaalkindlustusamet annab Sotsiaalministeeriumile info õigusaktide
muutmise vajaduse kohta. Sotsiaalkindlustusamet korraldab infopäevi ja koolitusseminare,
kus seotud huvi- ja sidusrühmadele tutvustatakse väljatöötatud uut isikukeskset,
teenusekomponentidel põhinevat teenusemudelit, teenusemudeli sisukomponente ning
terviksüsteemi toimimise protsesse.“.
4. Muudan punkti 2.1.1.3 ja sõnastan järgmiselt:
„2.1.1.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalministeerium (2.1.1, 2.1.4)
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.1.2, 2.1.3)
Sotsiaalkindlustusamet (2.1.2, 2.1.4)
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (2.1.2, 2.1.3)“.
5. Muudan punkte 2.3.1 ja 2.3.3 ning sõnastan järgmiselt:
„2.3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja
täienduskoolitus
Korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate (sh kohaliku omavalitsuse
sotsiaaltöötajate) supervisioone ning pädevust suurendavaid koolitusi (sh koolitused
töötamaks erivajadustega inimestega).
Koolituste ja supervisioonide toel suureneb kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate ja teiste
sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevus teenuste arendamisel ja pakkumisel ning seeläbi
paraneb osutatavate teenuste kvaliteet.
2.3.3. Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste,
konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise
kaudu
1
Rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse suurendamine ja töötamise
soodustamine“
4
Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediüksuse eestvedamisel toimuvad sotsiaaltöö kvaliteedi
juhtimisega seotud tegevused.
Tegevuse eesmärk on suurendada hoolekandeteenuse osutajate (sh kohalikud
omavalitsused) ja teiste seotud huvigruppide kvaliteedialast teadlikkust Euroopa vabatahtliku
sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku senisest laialdasema rakendamise kaudu. Eesmärgi
täitmiseks kaasatakse ja koolitatakse nii teenusepakkujaid kui kvaliteedihindajaid, sh
järelevalvespetsialiste. Samuti tehakse erinevate sotsiaalvaldkonna
kvaliteedijuhtimissüsteemide (sh EQUASS) võrdlev analüüs, mis hindab
kvaliteedijuhtimissüsteemide kulukust ja mõjusust. Teenuseosutajate seas rakendatakse
kvaliteedijuhtimissüsteemi, koolitatakse konsultante ja audiitoreid.
Järelevalve tõhustamisega parandatakse nii Sotsiaalkindlustusameti kui kohalike
omavalitsuste korraldatavate ja osutatavate teenuste kvaliteeti. Sotsiaalkindlustusametil on
pikaajaline riikliku järelevalve kogemus, tehes järelevalvet erihoolekande- ja
rehabilitatsiooniteenuste osutajate üle. Kuivõrd käimasoleva maavalitsuste reformi raames
sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega pannakse seni maavalitsustel lasunud kohustus
teha järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi üle
Sotsiaalkindlustusametile, saab amet oma olemasolevat kogemust rakendada ka muude
(lisanduvate) teenuste ja teenuseosutajate üle järelevalve tegemisel ning ühtlustada
sotsiaalteenuste järelevalve põhimõtteid ja metoodikat.
Riikliku järelevalve ülesanne on hinnata teenuseosutajate tegevuse vastavust seaduses
kehtestatud nõuetele. Uuringus „Sotsiaalteenuste kvaliteedi analüüs ja ettepanekud tervikliku
kvaliteedisüsteemi tagamise juurutamiseks“ tehti ettepanek tõhustada kontrolli- ja
järelevalvesüsteeme nõustamise pakkumisega järelevalves. Ka teenuseosutajatelt saadud
tagasiside põhjal on neil ootused saada järelevalve käigus ja tulemusena nõustamist ning
ettepanekuid, kuidas teenust paremini osutada ja tuvastatud puuduseid kõrvaldada. See
tähendab, et vajadus on suuremas mahus nõustamise ja sisuliste ettepanekute järele.
Sellest tulenevalt vajab arendamist ja ühtlustamist nii riiklike kui kohalike omavalitsuste
sotsiaalteenuste järelevalve praktika, kus nõustamise senine maht oluliselt suureneks ning
annaks järelevalvele ka täiendava panuse teenuste kvaliteedi parandamisel.
Nõustav järelevalve ei ole eraldi järelevalve liik, vaid riikliku järelevalve üks kohustuslik osis,
mida tuleb järelevalve käigus ja järelevalve tulemusena teha. Nõustava järelevalve raames
teavitatakse teenuseosutajaid teenuse osutamist puudutavatest õigusmuudatustest,
nõustatakse õigusaktide rakendamisel, pakutakse välja võimalikke lahendusi jne. Lisaks üks
ühele nõustamistele võib korraldada teenuseosutajate kohtumisi kogemuste vahetamiseks,
lahenduste leidmiseks ja võrgustiku arendamiseks.
Oluline on näha järelevalvet mitte ainult karistava, vaid ka toetava meetmena – järelevalve
tulemused, nende kohta tagasiside andmine ja nõustamine, koolitused nii
järelevalveametnikele kui teenuseosutajatele ning teenuseosutajate kogemuskohtumised
aitavad teenuseosutajatel teenuste kvaliteeti parandada.“.
6. Muudan punkte 2.4 ja 2.4.2 ning sõnastan järgmiselt:
„2.4 Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine
sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks
Kohalike omavalitsuste, riigi- ja erasektori omavahelise koostöö parem korraldamine
võimaldab toetada Eesti arenguvajadusi, mis on seotud poliitikakujundamise kehva
kvaliteediga nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste tasandil, riigivalitsemise
killustatusega, strateegilise planeerimise ja riigieelarve nõrga seostatusega, avalike teenuste
ebatõhusa osutamisega, avalike teenistujate ebapiisava kompetentsusega ning piirkondliku
5
tasandi arendusvõimekusega. Kirjeldatud sekkumistega panustatakse ka riigipõhise
soovituse nr 5 täitmisse: „Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile
pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kohaliku
tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine.“
Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamiseks ning sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja
kvaliteedi parandamiseks keskendutakse kohalike omavalitsuste pakutava
sotsiaaltransporditeenuse arendamisele ning kohalike omavalitsuste teavitamisele
vabatahtlike kaasamise võimalustest sotsiaalvaldkonnas.
2.4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine
Maakondlike arenduskeskuste tehtud sotsiaalteenuste maakondlikest kaardistustest ning
analüüsidest sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse kohta ilmnes vajadus
üleriigilise/ühtse sotsiaaltransporditeenuse lahenduse järele. Sotsiaalhoolekande seaduse
kohaselt on sotsiaaltransporditeenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav
sotsiaalteenus. Miinimumnõuded teenusele on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-
des 38–40.2 Sotsiaaltransporditeenuse sisu ja eesmärk on teenuse osutamine neile puudega
inimestele, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist. Sotsiaaltransporditeenuse
kasutamine võimaldab puudega isikul kasutada vastavalt tema vajadustele
transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
Üheks tingimuseks teenuse arendamisel ja osutamisel on kohalike omavalitsuste koostöö.
See tähendab, et sotsiaaltransporditeenust arendatakse ja osutatakse mitme kohaliku
omavalitsuse koostöös ehk toimepiirkonnas, mis tagab teenuse osutamise jätkamise ka
välisvahendite lõppemisel. Seoses maavalitsuste reformiga moodustatakse alates
1. jaanuarist 2018 ühistranspordikeskused. Tegemist on MTÜ-dega, kellele kohalikud
omavalitsused annavad ülesande tegeleda maakonnaliinide hankimisega. Üks võimalus,
kuidas kohalikud omavalitsused sotsiaaltransporditeenust koostöös korraldama hakkavad,
on teha seda ühistranspordikeskuste kaudu. Praegu neile seda ülesannet antud ei ole.
Kaalumisel on võimalused kuidas seda TAT raames TAT vahendite abil katsetada.
Selleks, et tagada sotsiaaltranspordi parem kättesaadavus üle Eesti, on eesmärk luua
kohalikele omavalitsustele võimalused (sh infotehnoloogilisi lahendusi kasutades) hinnata
sihtrühma teenusevajadust, korraldada teenust saama suunamist ja aruandlust teenuse
kasutamise kohta. Infotehnoloogilise lahenduse eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele
võimalus korraldada sotsiaaltransporditeenust oma vajadustest lähtuvalt võimalikult lihtsalt
ning tagada teenuse kättesaadavus vajajatele. IT-lahenduse hankimisega tegeleb
Sotsiaalministeeriumi allasutusena Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
Sotsiaaltransporditeenus on üks üheteistkümnest kohaliku omavalitsuse osutatavast
sotsiaalteenusest, mille korraldamine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Koos
sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamisega vajab väljaselgitamist kohalike
omavalitsuste korraldatavate teenuste arendusvajadus terviklikult. Jätkusuutliku
teenusekorralduse toetamiseks korraldatakse kohalike omavalitsustega mitmeid
koostöökohtumisi, kus keskendutakse kohalike omavalitsuste pakutavate sotsiaalteenuste,
sh sotsiaaltransporditeenuse arenguvajadustele. Koostöökohtumistel täpsustatakse, millist
tuge vajaksid kohalikud omavalitsused omavahelise koostöö arendamisel, teenuseosutamise
suutlikkuse ja teenuste sisulisel arendamisel. Arutletakse, kuidas muuta kohalike
omavalitsuste osutatavate teenuste (sh sotsiaaltransporditeenuse) korraldamine
efektiivsemaks ning eelkõige kohalike inimeste vajadustest lähtuvaks, mitte üksnes olla
sõltuvuses kohaliku omavalitsuse võimalustest.“.
2
Leitav arvutivõrgust https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005
6
7. Lisan punkti 2.4.3 järgmises sõnastuses:
„2.4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö
arendamine
2013. aastal tehtud uuringu „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“ tulemuste kohaselt
tegelevad Eesti vabatahtlikud enim keskkonnakaitse, loodushoiu ja säästva arenguga ning
löövad kaasa külaliikumises ja kohaliku elu edendamises. Sotsiaalvaldkonnas tegutseb vaid
16% vabatahtlikest. Võib öelda, et Eestis on olemas toimiv vabatahtlike võrgustik ja
tugisüsteem vabaühendustele, aga osalus sotsiaalvaldkonnas on siiski vähene. Koostöö
kohalike omavalitsustega on olnud ühesuunaline ja toiminud projektitoetuse saanud
vabaühenduste initsiatiivil. Kohalikud omavalitsused on olnud passiivsemas rollis võrreldes
sotsiaalteenuse osutajate või eraettevõtetega. Selle üheks põhjuseks on kohalike
omavalitsuste vähene teadlikkus vabatahtlike potentsiaali rakendamisest.
Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamiseks
kuulutatakse välja riigihange, mille raames oodatakse pakkumusi Eesti neljas piirkonnas
vabatahtliku töö arendamiseks sotsiaalvaldkonnas.“.
8. Muudan punkti 2.4.1.3 ja sõnastan järgmiselt:
„2.4.1.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalministeerium (2.4.1, 2.4.2, 2.4.3)
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (2.4.2).“.
9. Muudan punkti 3 ja sõnastan järgmiselt:
Näitaja Näitaja Algtase Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus (2013) (2018) (2023)
Rakenduskava Hoolekande 0 2885 4575 Rakenduskavas 2018.
väljundnäitajad teenuste aastaks 6600 ja 2023.
saajate arv aastaks 10 100
TAT- Tegevus 1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul
spetsiifilised osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine
väljundnäitajad
Hoolekande 0 1709 2175 Teenusesaajate arv eri
teenuste teenuste kaupa kokku.
saajate arv Panustab
rakenduskava
väljundnäitajasse
unikaalsete inimeste
kaupa.
Hoolekande- 0 1486 1853 Koolitusel osalejate arv
valdkonna eri koolituste kaupa
koolitustel kokku. Panustab
osalenud kaudselt rakenduskava
inimeste arv väljundnäitajasse.
Tegevus 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes
inimestele
Hoolekande 0 1800 1800 Teenusesaajate arv eri
teenuste teenuste kaupa kokku.
7
saajate arv Panustab
rakenduskava
väljundnäitajasse
unikaalsete inimeste
lõikes.
Tegevus 3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine
hoolekandeteenuste osutamiseks
Hoolekandev 0 900 1604 Koolitusel osalejate arv
aldkonna eri koolituste kaupa
koolitustel ja kokku. Panustab
supervisiooni kaudselt rakenduskava
s osalenud väljundnäitajasse
inimeste arv
Tegevus 4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö
toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks
Hoolekandev 0 189 250
aldkonna
koolitustel
osalenud
inimeste arv
Hoolekande 0 0 1000
teenuste
saajate arv
Rakenduskava Osalejad, kes 29% 30% 30%
tulemusnäitajad 6 kuud pärast
teenuse
saamise
algust on
tööturul3
Osalejate 5% 15% 15% Baastaseme
suhtarv, kes kujunemisel on võetud
said aasta arvesse
jooksul erihoolekandeteenuste
ESFist ning täiskasvanute
toetatud hooldamisteenuste
hoolekandete (hoolekandeasutustes)
enuseid ning sihtrühma liikumist
kelle 2013. aastal
toimetulek institutsionaalsetelt
seeläbi teenustelt
paranes või mitteinstitutsionaalsetel
kelle puhul e teenustele
välditi
ööpäevarings
ele
institutsionaal
sele
teenusele
suundumist
3
Kuna võrreldavaid andmeid ei ole kogutud ja mõõdetud (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis
täpsustatakse alg- ja sihttasemed hiljemalt 2016. a lõpuks.
8
§ 2. Asendan Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist
toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste lisad:
1. Asendan toetuse andmise tingimuste lisa 1 vormi A „TAT tegevuste detailne kirjeldus
perioodil 01.01.2017–31.12.2018“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga A „Toetuse andmise
tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2017–31.12.2018“.
2. Asendan toetuse andmise tingimuste lisa 1 vormi B „TAT eelarve kulukohtade lõikes“
käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade lõikes“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
Sotsiaalkaitseminister
Sotsiaalkaitseministri .......... 2017 käskkiri nr...
„Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmine“
Lisa 1
Vorm A
Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2017–31.12.2018
1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate
hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine
1.1. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevate
hoolekandeteenuste arendamine
Jätkatakse 2016. aastal alustatud innovaatiliste hoolekandeteenuste arendamisega, mille
raames korraldatakse kaks ideekonkurssi, kus Eesti ettevõtted (sh idufirmad, sotsiaalsed
ettevõtted) ja kolmas sektor arendavad uuenduslikke ideid (sh info- ja
kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid hoolekandeteenuste osutamise lahendusi) ja töötavad
välja teenuste osutamise prototüüpe. 2016. aastal valmistati ette esimese ideekonkursi
hankedokument, mille alusel korraldati 2017. aastal ideekonkurss, viiakse ellu hankega tellitud
tegevused ja valmistatakse ette hoolekandemeetme innovatsiooni avatud taotlusvoor. 2018.
aasta alguses, enne avatud taotlusvooru avamist, korraldatakse uuenduslike ideede leidmiseks
hoolekandevaldkonnas uus ideekonkurss.
Tabel 1
Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus-
(näidatakse periood, ja lõppkuupäev
mille jooksul nimetatud kirjeldatud
tegevust programmi ajal perioodil
ellu viia planeeritakse)
1. Kaks ideekonkurssi uuenduslikel 2016–2018 01.01.2017–
ideedel (sh IKT-l) põhinevate 31.02.2018
hoolekandeteenuste arendamiseks
1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine
2018. aastal toimuvad elukeskkonna kohanduste alast nõustamist osutavate KOV-i töötajate
koolitused. Selleks koostatakse KOV-i töötajatele juhendmaterjal, korraldatakse vastavasisulised
koolitused ning edaspidi nõustab Sotsiaalkindlustusamet eluaseme kohandusi tegevaid KOV-i
spetsialiste vastavalt vajadusele.
Samuti pakutakse abivahendialast nõustamist, mille raames kaasatakse keerulisemate juhtumite
puhul vajaduse korral oma ala eksperte, et saada hinnang abivahendi vajaduse ja sobivuse
kohta. Abivahendialase teavitus- ja nõustamistegevuse raames toetatakse uue
abivahendisüsteemi rakendumist. Jätkuvalt nõustatakse ja koolitatakse ka 2017. aastal
abivahendeid müüvaid ettevõtteid sotsiaalhoolekande seaduse § 55 lõikes 4 sätestatud
kohustuse täitmisel, mille kohaselt peavad ettevõtted sisestama müüdavate abivahendite
andmed meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse (MSA). Kontrollitakse
andmekogusse abivahendite andmete sisestamise õigsust. Samuti tehakse MSA jätkuarendus,
et toetada andmekogu efektiivsemat toimimist ja lihtsustada andmekogusse abivahendite
sisestamist, et muuta see abivahendi vajajatele kasutajasõbralikumaks ja funktsionaalsemaks.
MSA IT-arenduse hangib TAT partnerina Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK).
Toimuvad koolitused abivahendeid väljastavate ettevõtete klienditeenindajatele, luues seeläbi
ettevõtetele võimaluse täita sotsiaalhoolekande seaduse § 55 lõikes 2 sätestatud kohustust.1
Jätkatakse abivahendialase ning elu- ja töökeskkonna kohandamise alase nõustamisteenuse
osutamisega, mille parendamist alustati 2016. aastal teenusedisaini metoodikat kasutades.
Teavitus- ja nõustamistegevusega toetatakse 2016. aastal jõustunud abivahendisüsteemi
toimimist.
Abivahendialast nõustamist ja koolitusi korraldab alates 01.02.2017 ning elu- ja töökeskkonna
kohandamise alast nõustamist ja koolitusi alates 01.10.2017 Sotsiaalkindlustusamet.
Tabel 2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialase nõustamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, lõppkuupäev
mille jooksul nimetatud kirjeldatud perioodil
tegevust programmi ajal
ellu viia planeeritakse)
1. Vajaduspõhise abivahendi 2016–2020 01.01.2017–
hindamise instrumendi 31.12.2018
väljatöötamine koostöös RAKK-ga.
Instrumendi prototüübi
katsetamises osalemine
abivahendi vajaduse hindamisel
koostöös
rehabilitatsioonimeeskondade ja -
spetsialistidega; katsetamise
tulemusel instrumendi prototüübi
täiendamiseks ja põhiinstrumendi
väljatöötamiseks andmete andmine
(SKA)
2. Abivahendite ja keskkonna (töö- ja 2016–2020 01.01.2017–
elukeskkond) kohandamise alane 31.12.2018
nõustamine (SKA)
3. Abivahendispetsialistide 2016–2018
koolitamine (SKA)
3.1. Koolituskavade väljatöötamine 2016–2017 01.01.2017–
(SKA) 01.05.2017
3.2. Koolituste läbiviimine (SKA) 2016–2018 01.02.2017–
31.12.2018
4. Ettevõtete poolt MSA-sse 2016–2017 01.01.2017–
sisestatava info kontrollimine ja 30.04.2017
ettevõtete koolitamine (SKA)
5. Teavitus-, arendus- ja 2016–2020 01.01.2017–
1
Abivahendi müüja või üürija peab tagama ettevõtte igas müügipunktis vähemalt ühe spetsialisti olemasolu, kellel on kutseseaduse
alusel välja antud abivahendispetsialisti kutse.
2
nõustamistegevus uue 31.12.2018
abivahendisüsteemi toimimiseks
(SKA)
6. Abivahendisüsteemi jätkuarendus 2016–2018 01.01.2017–
(sh kliendikeskse 31.12.2018
abivahendisüsteemi aluste
loomine) (SKA)
7. Erivajadustega inimeste 2017–2018 01.01.2017–
elukeskkonna kohandamise alase 31.12.2018
nõustamisega tegelevate KOV-i
töötajate koolitused meetme 2.5
tegevuse 2.5.1 elluviimise
toetamiseks (SKA)
7.1. Juhendmaterjali koostamine (SKA) 2017–2018 01.10.2017–
31.12.2018
7.2. Koolituste läbiviimine 2017–2018 01.01.2018–
erivajadusega inimeste 31.12.2018
elukeskkonna kohandamise alase
nõustamisega tegelevatele KOV-i
töötajatele (SKA)
8. MSA IT-arendus (TEHIK) 2017–2018 2017.10.2017–
31.12.2018
Tabel 3. Keskkonna kohandamise ja abivahendialase nõustamisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja 2017 2018 Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus kumula- kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
Väljund Abivahendiala 183 127 473 670 Sh 2015.–2016. a
- näitaja st nõustamist näitaja 163, 2017.–
saanud 2018. a näitaja 310
inimeste arv
Väljund Keskkonnako 60 60 186 290 Sh 2015.–2016. a
- näitaja handuste näitaja 66, 2017.–
alast 2018. a näitaja 120
nõustamist
saanud
inimeste arv
Tulemu Osalejad, kes 30% 30% 30% 30% Täidetakse nii
s- 6 kuud pärast abivahendi- kui
näitaja teenuse keskkonnakohandu
saamise ste alast
algust on nõustamist saanud
tööturul inimeste
osakaaluna
Tulemu Osalejate 15% 15% 15% 15% Täidetakse nii
s- suhtarv, kes abivahendi- kui
näitaja said aasta keskkonnakohandu
jooksul ESFist ste alast
toetatud nõustamist saanud
3
hoolekandete inimeste
enuseid ning osakaaluna
kelle
toimetulek
seeläbi
paranes või
kelle puhul
välditi
ööpäevarings
ele
institutsionaal
se teenusele
suundumist
Väljund Koolitustel 137 233 370 370 Sh 2015.–2016. a
-näitaja osalenud näitaja 2 ja 2017.–
inimeste arv 2018. a näitaja 208
1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning
koolituste pakkumine
Jätkatakse rehabilitatsiooniprogrammide arendamist: 1) erivajadusega lastele ja noortele
(vanuses 3–16 aastat), 2) vähenenud töövõimega tööealistele (vanuses 16–63 aastat) ning 3)
erivajadusega eakatele (60 aastat ja vanemad). Täiendavalt selgitatakse välja
rehabilitatsiooniprogrammide vajadus, kaasates sihtrühma esindajaid, valdkonna eksperte ja
koostööpartnereid. Kõik toetuse andmise tingimuste raames väljatöötatud programmid on
avalikud (info programmide kohta on kättesaadav Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja
Sotsiaalkindlustusameti kodulehtedelt ja majandustegevuse registrist) ning peale vastavasisulise
koolituse läbimist saavad teenuseosutajad nende alusel teenuseid pakkuda. Kokku arendatakse
perioodil 2017–2018 kuni 15 avalikku rehabilitatsiooniprogrammi.
Jätkatakse erivajadusega inimestele suunatud hindamis- ja sekkumismetoodikate
arendustegevustega. Alategevuse „RFK kasutamine rehabilitatsioonis ja abivahendi vajaduse
hindamisel“ eesmärk on piloteerida rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise
klassifikatsioonil (RFK) tuginevat elektroonset hindamiskeskkonda, mis võimaldab
dokumenteerida rehabilitatsiooniprotsessi osapoolte kogutavat informatsiooni isiku kohta
meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis, hinnata inimese
funktsioneerimisvõimet ja abivahendi vajadust, dokumenteerida vajalikud sekkumised ning
hinnata rehabilitatsioonitsükli tulemuslikkust. Tegevus hõlmab koostöös ekspertide ja eri
partneritega elektroonse hindamisvahendi arendamist, rehabilitatsioonispetsialistide koolitusi
ning hindamisvahendi piloteerimist koostöös rehabilitatsiooniteenuse osutajatega Eesti eri
piirkondades. Piloteerivate partnerasutuste leidmiseks korraldatakse hange. Piloteerimise
eesmärk on muu hulgas hinnata, kuivõrd RFK kasutamine parandab teenusosutajate
teineteisemõistmist ja infovahetust ning toetab inimeste liikumist erinevate teenuseosutajate
vahel. Projekti järel esitatakse ettepanekud rehabilitatsioonisüsteemi korrastamiseks.
2017. aastal lõppevad arendustegevused seoses hindamismetoodika Hamet ning
nägemispuudega inimestele sobiliku tegevus- ja töövõime hindamise vahendi arendamisega.
Viiakse lõpule Hameti täiendavate moodulite koolitused uutele ja endistele koostööpartneritele
(kokku 18 asutust Eestis – koolitused eesti ja vene keeles), toimuvad klientide hindamised ning
4
töövõime arendamine töötubades, et suunata inimene temale sobivale töökohale avatud või
kaitstud töökohal. Piloteeritakse ja esitatakse SKA-le kinnitamiseks Hameti hindamist integreeriv
rehabilitatsiooniprogramm (sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis). Samuti töötatakse välja
hindamisteenuse kirjeldus koos hinnaga, et hõlbustada hindamismetoodikat Hamet kasutavate
hindamiste jätkusuutlikku pakkumist edaspidi. Ka nägemispuudega inimestele sobiva
hindamismetoodika arendamisel jätkatakse tegevusi seoses hindamisteenuse kirjelduse ja hinna
kujundamise ning hindamise integreerimisega sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni konteksti,
teavitades sellest koostööpartnereid ja sihtrühma.
Toetatud töölerakendamise metoodika arendustegevused jätkuvad koolitustega Eesti eri
piirkondades, et toetada erivajadusega inimeste töölesuunamisega tegelevaid spetsialiste (nt
sotsiaal- ja tööturuteenuste osutajad, kutseõppeasutused jt) rahvusvaheliselt tunnustatud
metoodika kasutamisel igapäevatöös klientidega.
Jätkuvad täienduskoolitused rehabilitatsiooni ja kogemusnõustamise teemal, et parandada
rehabilitatsioonispetsialistide pädevust. Kogemusnõustamise puhul on tegemist uue teenusega
(jõustus 2016. aastal) ja koolitatud kogemusnõustajate kasutamine
rehabilitatsioonimeeskondades nõuab aega. Seetõttu tuleb jätkata nii kogemusnõustamise
baaskoolitust kui pakkuda kogemusnõustamise jätkukoolitust. Jätkatakse
rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitusega, uute rehabilitatsioonimeeskondade koolitusega,
rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamisega ning avalike rehabilitatsiooniprogrammide
rakendamise koolituste ja vajaduspõhiste koolitustega. Vajaduspõhised koolitused selguvad
Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse
spetsialistide igapäevatöös kokkupuutes rehabilitatsiooniteenuse osutajatega (sh tuginedes
väiksemahuliste analüüside, nt rehabilitatsiooniplaanide koostamise analüüs, SKA
juhtumikorraldajate hindamisankeetide analüüs, tulemustele).
Ka 2017.–2018. aastal on olulisel kohal nõustamine ja teavitustegevus teenuseosutajate,
sihtrühma ja koostööpartnerite vahel, milleks planeeritakse muu hulgas kompetentsikeskuse
kodulehe täiendamist ajakohase informatsiooniga ja teavitusseminaride korraldamist. Toimub
tihe koostöö rehabilitatsiooniteenuseid korraldavate riigiasutustega (Sotsiaalkindlustusamet ja
Eesti Töötukassa) vajaduspõhiste teenuste arendamiseks.
Tabel 4. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning
koolituste pakkumise tegevuse ajakava
Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
üldajaraam lõppkuupäev
(näidatakse periood, kirjeldatud perioodil
mille jooksul
nimetatud tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020
arendamine ja rakendamine
erivajadusega lastele ja eakatele ning
vähenenud töövõimega tööealistele
1.1. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020
arendamine erivajadusega lastele
vanuses 3–17 aastat ja nende
peredele
5
1.1.1. Ettevalmistavad tegevused 2015–2020 01.03.2017 –
(võtmepartnerite ja ekspertide 30.06.2017
kaasamine, laste rehabilitatsiooni
vajaduse väljaselgitamine ja programmi
kirjeldamine, hankedokumentide
ettevalmistamine jm)
1.1.2. Hankemenetluste korraldamine ja 2015–2020 01.07.2017–
rehabilitatsiooniprogrammi rakendajate 30.08.2017
valik, lepingute sõlmimine
1.1.3. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020 01.09.2017–
piloteerimine, programmirakendajate 30.09.2018
koolitamine ja toetamine,
kogemuskohtumised
1.1.4. Rakendatud 2015–2020 01.09.2017–
rehabilitatsiooniprogrammide kohta 31.12.2018
tagasiside kogumine, programmide
täiendamine ja kinnitamiseks esitamine,
jätkutegevused
1.2. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020
arendamine erivajadusega
eakatele vanuses 60+ ja nende
peredele
1.2.1. Ettevalmistavad tegevused 2015–2020 01.09.2017–
(võtmepartnerite ja ekspertide 30.11.2017
kaasamine, eakate rehabilitatsiooni
vajaduse väljaselgitamine ja programmi
kirjeldamine, hankedokumentide
ettevalmistamine jm)
1.2.2. Hankemenetluste korraldamine ja 2015–2020 30.11.2017–
rehabilitatsiooniprogrammi rakendajate 28.02.2018
valik, lepingute sõlmimine
1.2.3. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020 01.03.2018–
piloteerimine, programmirakendajate 30.11.2018
koolitamine ja toetamine,
kogemuskohtumised
1.2.4. Rakendatud 2015–2020 01.09.2017–
rehabilitatsiooniprogrammide kohta 30.12.2018
tagasiside kogumine, programmide
täiendamine ja kinnitamiseks esitamine,
jätkutegevused
1.3. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020
arendamine vähenenud
töövõimega tööealistele (sh
toetatud töölerakendamise
põhimõtted, töökohapõhine
rehabilitatsioon jm)
1.3.1. Ettevalmistavad tegevused (ekspertide 2015–2020 02.05.2017–
ja võtmepartnerite kaasamine, 31.12.2017
tööealiste isikute rehabilitatsiooni
vajaduse väljaselgitamine ja programmi
6
kirjeldamine, hankedokumentide
ettevalmistamine jm)
1.3.2. Hankemenetluste korraldamine ja 2015–2020 01.10.2017–
rehabilitatsiooniprogrammi rakendajate 31.01.2018
valik, lepingute sõlmimine
1.3.3. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020 01.01.2018–
piltoteerimine, programmirakendajate 31.12.2018
koolitamine ja toetamine,
kogemuskohtumised
1.3.4. Rakendatud 2015–2020 01.09.2018–
rehabilitatsiooniprogrammide kohta 31.12.2018
tagasiside kogumine, programmide
täiendamine ja kinnitamiseks esitamine,
jätkutegevused
1.4. Rehabilitatsiooniprogrammi 2015–2020
arendamine haridusliku
erivajadusega õppijate
kutsehariduse omandamise ja
tööturule mineku toetamiseks
1.4.1. Ettevalmistavad tegevused (ekspertide 2015–2020 01.09.2017–
ja võtmepartnerite kaasamine, 28.02.2018
kutseõpet toetava rehabilitatsiooni
vajaduse väljaselgitamine ja programmi
kirjeldamine, hankedokumentide
ettevalmistamine jm)
1.4.2. Hankemenetluste korraldamine ja 2015–2020 01.03.2018–
rehabilitatsiooniprogrammi rakendajate 30.04.2018
valik, lepingute sõlmimine
1.4.3. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020 01.05.2018–
piloteerimine, programmirakendajate 31.12.2018
koolitamine ja toetamine,
kogemuskohtumised
1.5. Rehabilitatsiooniprogrammi 2017–2018
arendamine „Valikute aasta“
õppijatele
1.5.1. Ettevalmistavad tegevused 2017–2018 01.05.2017–
(võtmepartnerite kaasamine, valikute 30.09.2017
aastat toetava rehabilitatsiooni vajaduse
väljaselgitamine ja programmi
kirjeldamine)
1.5.2. Programmi piloteerimine koostöös 2017–2018 01.10.2017–
kutseõppeasutusega (koolitused, 30.05.2018
kogemuskohtumised)
1.5.3. Rakendatud rehabilitatsiooniprogrammi 2018 01.06.2018–
kohta tagasiside kogumine, programmi 31.12.2018
täiendamine, jätkutegevused
1.6. Rehabilitatsiooniprogrammide 2017
arendamine, kasutades
hindamismetoodikat HAMET
1.6.1. Ettevalmistavad tegevused 2017 02.01.2017–
7
(programmide kirjeldamine vähenenud 31.01.2017
töövõimega inimeste töötamisvõimaluse
väljaselgitamiseks ja haridusliku
erivajadusega noorte erialavaliku
toetamiseks põhikoolist kutseõppesse
siirdumisel, hankedokumentide
ettevalmistamine ja hanke
korraldamine)
1.6.2. Programmirakendajate koolitamine ja 2017 - 2018 01.02.2017–
toetamine, programmide rakendamine, 30.06.2018
kogemuskohtumised
1.6.3. Rakendatud 2017 - 2018 01.07.2017–
rehabilitatsiooniprogrammide kohta 31.12.2018
tagasiside kogumine, programmide
täiendamine ja kinnitamiseks esitamine
2. Erivajadusega inimestele suunatud 2015–2020
töö- ja tegevusvõime hindamis- ja
sekkumismetoodikate arendamine
2.1. Rahvusvahelisel 2015–2020
funktsioneerimisvõime, vaeguste
ja tervise klassifikatsioonil (RFK)
põhinevate hindamismetoodikate
arendamine
2.1.1. RFK-põhise elektroonsete hindamis- ja 2015–2017 01.01.2017–
rehabilitatsioonitsüklit toetavate 29.12.2017
dokumendivormide piloteerimise
protsessi ettevalmistamine, prototüübi
loomine, partnerite kaasamiseks
hankemenetluse ettevalmistamine ja
korraldamine
2.1.2. Rehabilitatsiooniteenuse osutajate jt 2015–2018
partnerite koolituse ettevalmistamine ja 01.09.2017–
koolituse läbiviimine 31.01.2018
2.1.3. RFK-põhise rehabilitatsiooniprotsessi ja 2018 05.02.2018–
prototüübi piloteerimine 05.12.2018
rehabilitatsioonis, seire ja partnerite
kogemuskohtumised
2.1.4. Piloteerimise vahetulemuste kokkuvõte 2018 03.09.2018–
ja analüüs 15.10.2018
2.2. Toetatud töölerakendamise (TTR) 2015–2018
metoodika arendamine
2.2.1. Ettevalmistavad tegevused TTR 2015–2018 01.01.2017–
koolituste läbiviimiseks (õppekava ja 30.08.2018
koolitusmaterjalide täiendamine,
lähtudes eelnevatest koolitustest;
teavitustegevus, koolitusgruppide
komplekteerimine jm)
2.2.2. Koolituste läbiviimine (ca 6 gruppi) 2015–2018 01.04.2017–
30.10.2018
2.2.3. Konsultatsioon töölesuunamisega 2015–2018 01.01.2017–
8
tegelevatele spetsialistidele 31.12.2018
2.2.4. TTR metoodika alane teavitustegevus, 2015–2018 01.01.2017–
arutelud metoodika rakendamisest ja 31.12.2018
tõlkematerjalide väljaandmine
2.3. Töövõime hindamise metoodika 2015–2017
Hamet jätkuarendamine
2.3.1. Koolituste ettevalmistamine ja 2015–2017 01.01.2017–
läbiviimine uutele partneritele (moodulid 30.12.2017
2 ja 3) ning endistele partneritele
(moodul 1 ja Hamet E, koolitused eesti
ja vene keeles)
2.3.2. Hindamismetoodika Hamet ja 2015–2017 01.01.2017–
lisamoodulite kasutamine klientide 31.12.2017
töövõime hindamiseks (Astangu ja
partnerid), hindamisprotsessi ja hinna
kirjeldamine
2.3.3. Hindamismetoodika Hamet ja 2015–2017 01.01.2017–
lisamoodulite kasutamine klientide 31.12.2017
töövõime arendamiseks, et suunata
klient sobivale töötamise vormile avatud
või kaitstud tööl (töövõime arendamise
töötoad)
2.4. Nägemispuudega inimestele 2015–2017
sobiliku tegevus- ja töövõime
hindamise metoodika arendamine
2.4.1. Hindamismetoodika edasise 2017 01.01.2017–
rakendamise võimaluste analüüs koos 31.12.2017
ekspertide ja partneritega
2.4.1. Teavitustegevus (SKA, TK, 2017 01.01.2017–
juhtumikorraldajad, 31.12.2017
rehabilitatsiooniteenuse osutajad,
sihtrühm)
2.5. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise 2016–2017
metoodika arendamine
2.5.1. Sotsiaalkindlustusameti toetamine 2016–2017 01.01.2017–
metoodika ellurakendamisel, sh 31.12.2017
metoodika kasutamise analüüsimisel ja
jätkuarendamisel
2.5.2. Sotsiaalkindlustusameti 2016–2017 01.01.2017–
juhtumikorraldajate koolitamine 31.12.2017
hindamisküsimustiku kasutamisel
3. Rehabilitatsiooni- ja 2015–2020
kogemusnõustamisalaste koolituste
korraldamine
3.1. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020
alased koolitused (programmide
väljatöötamine ja avalike
rehabilitatsiooniprogrammide
rakendamine)
3.1.1. Ettevalmistavad tegevused (õppekavad, 2015–2020 01.01.2017–
9
materjalid, teavitus, registreerimine jm) 31.12.2018
3.1.2. Koolituste läbiviimine 2015–2020 01.03.2017–
31.12.2018
3.1.3. Koolituste tagasiside analüüs, 2015–2020 01.03.2017–
täiendamine 31.12.2018
3.2. Rehabilitatsioonimeeskondade 2015–2020
koolitused (uute
rehabilitatsioonimeeskondade
koolitus,
rehabilitatsioonispetsialistide
baaskoolitus)
3.2.1. Ettevalmistavad tegevused (õppekavad, 2015–2020 01.01.2017–
materjalid, teavitus, registreerimine jm) 31.12.2018
3.2.2. Koolituste läbiviimine 2015–2020 01.01.2017–
31.12.2018
3.2.3. Koolituste tagasiside analüüs, 2015–2020 01.01.2017–
täiendamine 31.12.2018
3.3. Rehabilitatsioonispetsialistide 2015–2020
vajaduspõhised koolitused (sh
SKA juhtumikorraldajad,
rehabilitatsioonispetsialistid jm)
3.3.1. Ettevalmistavad tegevused (õppekavad, 2015–2020 01.01.2017–
materjalid, teavitus, registreerimine jm) 31.12.2018
3.3.2. Koolituste läbiviimine 2015–2020 01.03.2017–
31.12.2018
3.3.3. Koolituste tagasiside analüüs, 2015–2020 01.03.2017–
täiendamine 31.12.2018
3.4. Kogemusnõustajate koolituste ja 2015–2018
jätkukoolituste läbiviimine
3.4.1. Ettevalmistavad tegevused, 2015–2018 01.01.2017–
hankedokumentide ettevalmistamine 31.12.2018
3.4.2. Hangete korraldamine ja 2015–2018 01.01.2017–
kogemusnõustajate koolituse pakkujate 31.12.2018
valik (eri pakkujad sõltuvalt koolitusgrupi
spetsiifikast)
3.4.3. Koolituste läbiviimine 2015–2018 01.01.2017–
31.12.2018
3.4.4. Koolituse tagasiside analüüs, 2015–2018 01.01.2017–
täiendusettepanekud ja jätkutegevused 31.12.2018
kogemusnõustamisteenuse
rakendamiseks
4. Analüüsid, nõustamine, info- ja 2015–2020
juhendmaterjalide koostamine
4.1. Teavitustegevus 2015–2020 01.01.2017–
(regionaalseminarid, RAKK 31.12.2018
koduleht jm teavitus)
4.2. Rehabilitatsioonivaldkonna 2017–2020 01.01.2017–
analüüsid ja uuringud 31.12.2018
4.2.1. Rehabilitatsiooniteenuse ja 2017–2020 01.01.2017–
rehabilitatsiooniprogrammide mõju 31.12.2018
10
hindamise metoodika väljatöötamine
ja mõjuanalüüsi tegemine
4.2.2. Mõju hindamise metoodika 2017–2020 01.01.2017–
väljatöötamine 31.12.2018
rehabilitatsioonivajaduse
hindamiseks ja mõjuanalüüsi
tegemine
4.3. Koostöö teenuse korraldajate 2015–2020 01.01.2017–
(Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti 31.12.2018
Töötukassa) ja
teenuseosutajatega (programmide
väljatöötamine, metoodikate (TTR
ja Hamet) kasutamine jms)
4.4. Juhend- ja infomaterjalide 2015–2020 01.01.2017–
koostamine 31.12.2018
Tabel 5. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning
koolituste pakkumisega seotud näitajad
Näitaj Näitaja 2017 2018 Sihttase Sihttase Selgitus
a nimetus kumulatiiv
ne (2018) kumulatiivn
e
(2023)
Väljun Hoolekande- 242 273 1050 1215 Sh 2015.–2016. a
d- teenust näitaja 535 ja 2017.–
näitaja saanud 2018. a näitaja 515
inimeste arv inimest
Tulem Osalejad, kes 30% 30% 30% 30%
us- 6 kuud pärast
näitaja teenuse
saamise
algust on
tööturul
Tulem Osalejate 15% 15% 15% 15%
us- suhtarv, kes
näitaja said aasta
jooksul
ESFist
toetatud
hoolekandete
enuseid ning
kelle
toimetulek
seeläbi
paranes või
kelle puhul
välditi
ööpäevarings
ele
institutsionaal
11
sele
teenusele
suundumist
Väljun Koolitusel 278 372 1117 1483 Sh 2015.–2016. a
d- osalenud näitaja 467, 2017.–
näitaja inimeste arv 2018. a näitaja 650
inimest
1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenuse disaini kaudu
Teenusedisaini metoodikat kasutades jätkatakse 2016. aastal alustatud erihoolekandeteenuste
ja teenusesüsteemi arendamist ning ümberkujundamist psüühilise erivajadusega inimeste ja
nende lähedaste vajadustest lähtuvalt ning eesmärgiga korraldada teenusesüsteemi
efektiivsemalt ja paindlikumalt. 2016. aasta riigihanke võitjaga jätkub 2017. aastal uue
erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi mudeli väljatöötamine. Toetudes 2016. aasta
teenusedisaini tööprotsessi esimestes etappides väljatöötatud uutele lahendustele jätkuvad
2017. aastal järgmised teenusedisaini tööprotsessi tegevused:
1. Kirjeldatakse ja visualiseeritakse uusi lahendusi ning kirjeldatakse detailselt muutunud
teenusekorralduse protsesse.
2. Uusi lahendusi piloteeritakse toetuse andmise tingimuste „Töövõimereformi sihtrühma
töövõimelisuse suurendamine ja töötamise soodustamine“ raames, mille käigus kogutakse
tagasisidet, analüüsitakse kasutajakogemust ning koostatakse kasutajakogemusel põhinev
mõjuanalüüs ning lahendusi illustreerivad ja visualiseerivad materjalid (kokkupuutepunktide
skeemid, keeruliste ja innovaatiliste lahenduste joonised, kirjeldust illustreerivad materjalid).
3.1. Teenusedisaini lõppraportis esitatud materjalidele tuginedes kirjeldatakse
erihoolekandeteenuste osutamise uue kontseptsiooni põhimõttelisi lähtealuseid (sihtrühm,
teenuse ja teenusekomponentide eesmärgid ja tulemused).
3.2. Teenusedisaini töötulemites välja toodud vajaduspõhiste teenusekomponentide
ressurssidele tuginedes tehakse teenusekomponentide ja teenusesüsteemi hinna kujunemisele
tuginev kuluanalüüs.
3.3. Teenusedisaini lahendustele ja ettepanekutele tuginedes töötatakse välja olemasoleva
teenusesüsteemi muutmiseks vajalikud tegevusprotsesside kirjeldused ja koostatakse uutele
teenuseosutamise põhimõtetele ülemineku kava.
4. Sotsiaalministeeriumile antakse infot õigusaktide muutmise vajaduse kohta ja vajaduse korral
koostatakse lähteülesanne uute lahenduste elluviimist toetavate andmebaaside muutmiseks.
5. Tutvustatakse väljatöötatud uusi isikukeskseid, paindlikke ja teiste sidussüsteemidega
sobituvaid teenuseid, teenuse sisukomponente ning terviksüsteemi toimimise protsesse seotud
huvi- ja sidusrühmadele, teenusekasutajatele ja omavalitsustele infopäevadel. Valmistatakse
ette ja koolitatakse teenuseosutajaid teenuste osutamiseks uue süsteemi kohaselt.
5.1. Infopäevadel tutvustatakse väljatöötatud uut isikukeskset, teenusekomponentidel põhinevat
teenusemudelit, teenusemudeli sisukomponente ja terviksüsteemi toimimise protsesse seotud
huvi- ja sidusrühmadele, et suurendada nende teadlikkust uuest teenusesüsteemist ja
parandada nende oskusi uue teenusesüsteemi kohaselt abimeetmeid taotleda ja kasutada.
5.2. Viiakse läbi koolitusseminarid Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajatele,
teenuseosutajatele ja kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatele uue isikukeskse,
teenusekomponentidel põhineva teenusemudeli, teenusemudeli sisukomponentide ja
terviksüsteemi toimimise protsesside selgitamiseks ning praktiliseks rakendamiseks vajalike
oskuste omandamiseks.
12
Tabel 6. Teenusedisaini ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil
programmi ajal ellu viia
planeeritakse)
1. Erihoolekandeteenuste 2016–2018 01.01.2017.–31.12.2018
ja -süsteemi disainimine
(SOM, SKA)
2. Teavitus-, arendus- ja 2017–2018 31.06.–31.12.2018
nõustamistegevus uue
erihoolekandesüsteemi
rakendumiseks (SKA)
2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele
Üle Eesti jätkavad Sotsiaalkindlustusametis tööd viis piirkondlikku koordinaatorit, kes
korraldavad toimetulekuraskustes inimeste suunamist teenuseid saama, toetavad KOV-ides
võrgustikutöö jm koostöö korraldamist.
Hange teenusepakkujate leidmiseks maakondades toimus 2016. aastal. Vajaduse korral
otsitakse juurde uusi eksperte.
Et jagada kogemusi ja suurendada KOV-i sotsiaaltöötajate professionaalsust teatud kitsamatel
teemadel, jätkatakse koordinaatorite eestvedamisel ümarlaudade ja seminaride korraldamist
KOV-i sotsiaaltöötajatele. Koordinaatorid selgitavad 2017. aastal välja ka piirkonna ressursid
juhtumipõhise võrgustikutöö tegemiseks (mis teenused, mis sihtrühmale, kes osutab, mis
projektid jm) ning koostavad selle põhjal piirkonna juhtumikorraldusliku võimekuse ülevaate.
Tabel 7. Toimetulekuraskustes inimestele integreeritud teenuste osutamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus-
nr (näidatakse periood, mille ja lõppkuupäev
jooksul nimetatud tegevust kirjeldatud
programmi ajal ellu viia perioodil
planeeritakse)
1. Integreeritud hoolekandeteenuste 2016–2018 01.01.2017–
pakkumine 31.12.2018
2. Piirkondade juhtumikorraldusliku 2016–2017 01.01.–31.12.2017
võimekuse analüüside koostamine
Tabel 8. Toimetulekuraskustes inimestele integreeritud teenuste osutamisega seotud
näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2017 2018 Sihttase Sihttase Selgitus
kumula- kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
Väljun Integreeritud 581 580 1800 1800 Sh 2015.–
d- hoolekandeteenusei 2016. a näitaja
13
näitaja d saanud inimeste 639 ja 2017.–
arv 2018. a näitaja
1161 inimest
Tulem Osalejad, kes 6 30% 30% 30% 30%
us- kuud pärast teenuse
näitaja saamise algust on
tööturul
14
3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks
3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täiendkoolitus
Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osutatavatele isikutele korraldatakse nende
pädevust suurendavaid täienduskoolitusi (sh töötamaks erivajadustega inimestega, k.a
psüühikahäiretega inimesed ja dementsuse diagnoosiga inimesed) ja pakutakse
supervisiooniteenust. Dementsussündroomi teemaliste koolituste raames on planeeritud
koolitada esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes oleksid edaspidi oma asutuse töötajate
koolitajateks. Sisekoolitused võimaldavad paremini kaasata suurema osa asutuse personalist.
Koostöös eri partneritega töötatakse välja koolitusmaterjalid.
Supervisiooniteenuse korraldamiseks tehakse jätkuhange ning supervisiooniteenuse pakkumise
käigus jätkatakse sobilike teenuseosutajate väljaselgitamisega. Eesmärk on luua optimaalne
mudel tööalase toetuse pakkumiseks sotsiaalvaldkonna spetsialistidele (kovisioon, valdkondlik
tööalane juhendamine, supervisioon).
3.2. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud
uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus
2017.–2018. aastal toimuvad järgmised uuringud:
jätkub pikaajalise hoolduse teemaline uuring;
puudega täiskasvanute ja nende pereliikmete uuring (PIU 2018) – ametliku puude
raskusastmega 15-aastaste ja vanemate inimeste sihtrühma uuring, mille tulemused
annavad ülevaate puudega inimestele suunatud poliitikameetmete rakendamise mõjust ja
tulemuslikkusest eelkõige puudega inimeste ja nende pereliikmete tööhõivele,
elukvaliteedile, toimetulekule ning ühiskonnaelus osalemisele. Uuringu tulemused aitavad
kujundada puudega inimeste poliitikat edaspidi;
jätkub puudega laste ja nende perede uuring (PLU 2016). Hange kuulutati välja 2016. aastal
ning hanke tegevusi viiakse ellu 2017. aastal.
Tabel 9. Tegevuste 3.1 ja 3.2 ajakava
Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse
(näidatakse periood, algus- ja
mille jooksul nimetatud lõppkuupäev
tegevust programmi kirjeldatud
ajal ellu viia perioodil
planeeritakse)
1. Pikaajalise hoolduse teemaline 2015–2017 01.01.–
uuring (SOM) 31.08.2017
2. Puudega laste ja nende perede 2016–2017 01.01.–
uuring (PLU 2016) (SOM) 31.12.2017
Puudega täiskasvanute ja nende 2018–2019 01.03.–
pereliikmete uuring (PIU 2018) 31.12.2018
(SOM)
3. Supervisiooniteenuse osutamine 2016–2020 01.01.2017–
(SOM) 31.12.2018
4. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja 2015–2020 01.01.2017–
teenusepakkujate pädevust 31.12.2020
suurendavad koolitused (SOM;
15
TAI)
Tabel 10. Tegevustega 3.1 ja 3.2 seotud näitajad
Näitaja Näitaja 2017 2018 Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus kumula- kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
Väljund Supervisioonis 100 220 320 420 Sh 2015.–2016. a näitaja
-näitaja osalenud 0, 2017.–2018. a näitaja
inimeste arv 320 ja 2019.–2020. a
näitaja 100
Väljund Koolitusel 33 96 400 675 Sh 2015.–2016. a näitaja
-näitaja osalenud 271, 2017.– 2018. a
inimeste arv näitaja 129
16
3.3. Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste,
konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu
Alates 01.02.2017 hakkab kvaliteedi edendamise alast tegevust korraldama
Sotsiaalkindlustusamet. 2017.–2018. aastal jätkavad kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS
juurutamisega 2016. aastal alustanud teenusepakkujad, muu hulgas jätkatakse neile EQUASSi
puudutava nõustamise pakkumist. EQUASSi konsultante ja audiitoreid koolitatakse EQUASS
Assurance 2018 uue metoodika kasutamiseks. Otsus EQUASSi rakendama hakkavate uute
asutuste kohta tehakse koostöös Sotsiaalministeeriumiga peale sotsiaalvaldkonna
kvaliteedijuhtimissüsteemide võrdleva analüüsi valmimist.
Sotsiaalteenuste kvaliteedipoliitika rakendamiseks jätkatakse üldise kvaliteedijuhise
täiendamisega ning teenusepõhiste kvaliteedijuhiste väljatöötamise, arendamise ja
täiendamisega, mis on tulevikus aluseks järelevalve tegemisel. Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiste
paremaks mõistmiseks tutvustatakse seminaridel juhiseid kasutajatele ja teistele huvirühmadele
ning toetatakse (nt nõustatakse, selgitatakse, juhendatakse) teenusepakkujaid juhiste
rakendamisel. Sotsiaalteenuste kvaliteeti puudutava teadlikkuse suurendamiseks ja
kvaliteedikultuuri arendamiseks jätkatakse teenusepakkujatele ja muudele sidusrühmadele
kogemuskohtumiste ja koolituste korraldamist.
Seoses sotsiaalteenuste üle korraldatava järelevalve kavandatava üleviimisega maavalitsustest
Sotsiaalkindlustusametisse, luuakse terviklik sotsiaalteenuste järelevalve süsteem. Muu hulgas:
ühtlustatakse sotsiaalteenuste järelevalve põhimõtted ja metoodika;
viiakse järelevalvesüsteem kooskõlla väljatöötatavate sotsiaalteenuste kvaliteedijuhistega
ning kvaliteedijuhiseid arvesse võttes töötatakse välja järelevalve juhendmaterjal;
jätkatakse 2016. aastal alanud järelevalvespetsialistide koolituste läbiviimist;
töötatakse välja ekspertide järelevalvesse kaasamise põhimõtted. Selleks hinnatakse
täiendavate ekspertide järelevalvetoimingutesse kaasamise vajadust, katsetatakse
kaasamise metoodikat ning hinnatakse ekspertide kaasamise mõju;
töötatakse välja teenuseosutajate kogemuskohtumiste süsteem, katsetatakse ja hinnatakse
seda;
hinnatakse elluviidud tegevuste mõju, esitatakse ettepanekud tööprotsessi optimeerimiseks,
tehakse ressursside vajaduse analüüs ning vajaduse korral esitatakse ettepanekud
õigusaktide täiendamiseks;
monitooritakse ja arendatakse järelevalvesüsteemi, sh luuakse tagasisidesüsteem
teenuseosutajatele ning eriala- ja kutseliitudele, samuti hinnatakse järelevalvemetoodikate
tõhusust.
17
Tabel 11. Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamise ja kvaliteedi hindamise
programmide rakendamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse
nr üldajaraam algus- ja
(näidatakse lõppkuupäev
periood, mille kirjeldatud
jooksul nimetatud perioodil
tegevust programmi
ajal ellu viia
planeeritakse)
1. Kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS 2015–2019 01.01.2017–
rakendamine (KOV ja riiklikud teenuseosutajad) 31.12.2018
2016. aastal alustanud asutustele
2. Kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS 2015–2019 01.11.2017–
konsultantide koolitamine 31.12.2018
3. Kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS audiitorite 2015–2019 01.01.2018–
koolitamine 31.12.2018
4. Sotsiaalvaldkonna kvaliteedijuhtimissüsteemide 2017 01.02.2017–
(sh EQUASS) võrdlev analüüs (kulukus ja 31.12.2017
mõjusus)
5. Sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamiseks 2015–2019 01.01.2017–
teenusepakkujatele ja muudele sidusrühmadele 31.12.2018
koolituste ja kogemuskohtumiste korraldamine
6. Järelevalvespetsialistide koolitamine 2015–2018 01.04.2018–
31.12.2018
7. Järelevalve juhendmaterjalide koostamine 2017 01.04.2017–
31.12.2017
8. Ekspertide järelevalvesse kaasamise põhimõtete 2015–2019 01.01.2017–
väljatöötamine, kaasamise metoodika 31.12.2018
katsetamine
9. Teenuseosutajate kogemuskohtumiste süsteemi 2015–2020 01.01.2017–
väljatöötamine ja katsetamine 31.12.2018
10. Järelevalvesüsteemi monitoorimine ja 2015–2020 01.01.2017–
arendamine, sh teenuseosutajate tagasiside 31.12.2018
süsteemi loomine
11. Üldise kvaliteedijuhise täiendamine ning 2017–2018 01.01.2017–
teenusepõhiste kvaliteedijuhiste väljatöötamine, 31.12.2018
arendamine ja täiendamine
12. Seminaride ja infopäevade korraldamine 2017–2019 01.01.2018–
kvaliteedijuhiste tutvustamiseks 31.12.2018
13. Sotsiaalteenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja 2018 01.01.2018-
jätkusuutlikkuse tagamise eesmärgil 31.05.2018
sotsiaalvaldkonna erialade ja töötajate
väärtustamine
18
Tabel 12. Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamise ja kvaliteedi hindamise
programmide rakendamisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja 2017 2018 Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus kumula- Kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
Väljund- Koolitusel 15 91 277 351 2015.–2016. a näitaja 171 ja
näitaja osalenud 2017.–2018. a näitaja 106
inimeste arv
Tulemus- Kvaliteedi- 0 0 29 95 2015.–2016. a näitaja 29 ja
näitaja juhtimis- asutust 2017.–2018. a näitaja 0,
süsteemi jätkavad rakendamisega
rakendajad 2016. a alustanud asutused.
2017. aastal tehakse
kvaliteedijuhtimissüsteemide
analüüs ja selle põhjal
otsustatakse, kas ja mis
mahus saavad uued
asutused hakata
kvaliteedijuhtimissüsteemi
rakendama.
19
4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks
4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused
Jätkatakse kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste korraldamist, mis on Sotsiaalministeeriumi
eestvedamisel toimuv iga-aastane koolitus. Koolitus annab põhjalikud teadmised
sotsiaalkaitsepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning olemasolevatest ja
tulevikulahendustest. Kõrgem sotsiaalkaitse koolitus korraldatakse mõlemal tegevusaastal.
Korraldatava kolmepäevase koolituse eesmärk on parandada sotsiaalvaldkonna eesmärkide
elluviimise tõhusust, mõjusust ja kvaliteeti. Koolituse sihtrühm on kohalike omavalitsuste, riigi- ja
erasektori juhid. Koolitajad on peamiselt valdkonna juhtivad teadlased ja eksperdid, samuti
poliitikud, ettevõtjad ja arvamusliidrid.
Tabel 13. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste rakendamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud lõppkuupäev kirjeldatud
tegevust programmi ajal ellu viia
planeeritakse) perioodil
1. Kursuse toimumine 2016–2020 01.01.2017–31.12.2018
Tabel 14. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursustega seotud näitajad
Näitaj Näitaja 2017 2018 Sihttase Sihttas Selgitus
a nimetus kumulatii e
vne (201
8) kumul
atiivne
(2023)
Väljun Kursusel 70 50 189 250 2016. a osales 69 ja
d- osalenud 2017.–2018. a osaleb
näitaj inimeste 81 inimest. Kursus
a arv toimub igal aastal
4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine
Maakondlike arenduskeskuste poolt 2016. aastal koostatud sotsiaalteenuste maakondlikest
kaardistustest ja analüüsidest sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse kohta ilmnes
vajadus üleriigilise/ühtse sotsiaaltransporditeenuse lahenduse järele. Sotsiaalhoolekande
seaduse kohaselt on sotsiaaltransporditeenus kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatav
sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2
lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist,
kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või
avalike teenuste kasutamiseks. Miinimumnõuded teenusele on kehtestatud sotsiaalhoolekande
seaduse §-des 38–40.
Üheks tingimuseks teenuse arendamisel ja osutamisel on KOV-ide koostöö ehk
sotsiaaltransporditeenuse arendamine ja osutamine toimub KOV-ide koostöös, mis tagab
teenuse osutamise jätkamise ka välisvahendite lõppemisel. Seoses maavalitsuste reformiga
moodustatakse alates 1. jaanuarist 2018 ühistranspordikeskused. Tegemist on MTÜ-dega,
20
kellele kohalikud omavalitsused annavad ülesande tegeleda maakonnaliinide hankimisega. Üks
võimalus, kuidas KOV-id sotsiaaltransporditeenust koostöös korraldama hakkavad, on teha
seda ühistranspordikeskuste kaudu. Praegu neile seda ülesannet antud ei ole. Kaalumisel on
võimalused kuidas seda TAT raames TAT vahendite abil katsetada.
Sotsiaaltransporditeenus on üks üheteistkümnest kohaliku omavalitsuse osutatavast
sotsiaalteenusest, mille korraldamine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Koos
sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamisega vajab väljaselgitamist kohalike
omavalitsuste korraldatavate teenuste arendusvajadus terviklikult. Jätkusuutliku
teenusekorralduse toetamiseks korraldatakse kohalike omavalitsustega mitmeid
koostöökohtumisi, kus keskendutakse kohalike omavalitsuste pakutavate sotisaalteenuste, sh
sotsiaaltransporditeenuse arenguvajadustele. Koostöökohtumistel täpsustatakse, millist tuge
vajaksid kohalikud omavalitsused omavahelise koostöö arendamisel, teenuseosutamise
suutlikkuse ja teenuste sisulisel arendamisel. Arutletakse, kuidas muuta kohalike omavalitsuste
osutatavate teenuste (sh sotsiaaltransporditeenuse) korraldamine efektiivsemaks ning eelkõige
kohalike inimeste vajadustest lähtuvaks, mitte üksnes olla sõltuvuses kohaliku omavalitsuse
võimalustest.
Tabel 16. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus-
nr üldajaraam ja lõppkuupäev
(näidatakse periood, mille kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust
programmi ajal ellu viia perioodil
planeeritakse)
1. Sotsiaalteenuste (sh 2017–2018 20.01.–31.12.2018
sotsiaaltransporditeenuse) arendamisega
seotud arutelu/kaasamisürituste
korraldamine (SOM)
2. Sotsiaalteenuste korralduse arendamiseks 2017–2019 01.01.2017–
lahenduste (sh infotehnoloogiliste) 31.12.2018
hankimine (TEHIK, SOM)
2.1. Kohalike omavalitsuste töölaua ja 2018–2019 01.01.2018–
iseteeninduskeskuse loomine 31.12.2018
sotsiaaltransporditeenuse korraldamiseks
(IT-lahendus) (TEHIK)
2.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse 2017–2020 01.01.2017–
hankimine (SOM) 31.12.2018
4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö
arendamine
Sotsiaalvaldkonna vabatahtliku töö arendamiseks on vajadus arendada koostööd kohalike
omavalitsuste, sotsiaalteenuse osutajate ja vabatahtlikke kaasavate-vahendavate
vabaühenduste vahel. Samuti tuleb leida lahendused jätkusuutlikule finantseerimisele.
Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamise
toetamiseks kuulutatakse välja riigihange, mille raames oodatakse pakkumusi Eesti neljas
piirkonnas vabatahtliku töö arendamiseks sotsiaalvaldkonnas. Nimetatud tegevuse raames
luuakse toimiv kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja sotsiaalteenuse osutajate vabatahtliku
koostöö võrgustik, mis aitab kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedi
paranemisele. Tegevuse tulemusena tekib süsteemne koostöö vabatahtlike ja abivajajate
21
vahendamisel sotsiaalvaldkonnas. Kohalikud omavalitsused on valmis toimiva koostöö ja sellest
saadava kasu korral edasisi tegevusi KOV-i eelarvest rahastama või leidma kaasrahastust
erasektorist.
Tabel 17. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö
arendamine
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus-
nr üldajaraam ja lõppkuupäev
(näidatakse periood, mille kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust
programmi ajal ellu viia perioodil
planeeritakse)
1. Hange „Vabaühenduste, kohalike 2017–2018 20.11.2017–
omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate 01.04.2018
koostöö arendamine“ neljas Eesti
piirkonnas
2. Vabatahtliku töö katsetamine 2017–2020 01.04.2018–
sotsiaalvaldkonnas 31.12.2018
Tabel 18. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö
arendamisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2017 2018 Sihttase Sihttase Selgitus
kumulatiivne kumulatiivne
(2018) (2023)
Väljund Teenust saanud 0 0 1000
-näitaja inimeste arv
Tulemu Osalejate suhtarv, kes 15% 15%
snäitaja said aasta jooksul
ESFist toetatud
hoolekandeteenuseid
ning kelle toimetulek
seeläbi paranes või
kelle puhul välditi
ööpäevaringsele
institutsionaalsele
teenusele suundumist
22
TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ perioodi 2017–2018
tegevuskava eelarve seletuskiri
Käesolev seletuskiri kirjeldab TAT tegevuste eelarvestamist aastateks 2017–2018.
Seletuskiri moodustab terviku tegevuste 2-aastaste tegevuskavadega. Seletuskirja
numeratsioon on kooskõlas eelarve numeratsiooniga.
1. TAT otsesed kulud
TAT otseste kulude kogusumma perioodil 2017–2018 on 5 048 027 eurot. See hõlmab TAT
juhtimiskulusid ning järgmiste sisutegevuste elluviimisega seotud kulusid:
2.1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate
hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ kulud;
2.2 „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ kulus;
2.3 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks“
kulud ning tegevuse
2.4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamine ning koostöö toetamine
sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ kulud.
1.1 TAT juhtimiskulud
Kulurida TAT juhi 2017 2 018 Selgitus
töötasu
1.1. TAT 38 267 38 267 Projekti juhtimise tööjõukulu
juhtimiskulu
1.2. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist
toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine kulud
Personalikuludena on arvestatud TAT elluviimiseks vajalike töötajate personalikulud
järgmiselt:
Sotsiaalministeeriumi alategevuste raames: rehabilitatsiooni ja kvaliteedi projektijuht 0,5
koormusega; KOV-i teemade projektijuht 0,25 koormusega; teenusedisaini projektijuht 1,0
koormusega.
Sotsiaalkindlustusameti alategevuste raames on abivahendialane nõustamine alates
veebruarist 2017 Sotsiaalkindlustusametis ning sisaldab järgmisi tööjõukulusid: 3
abivahendispetsialisti; spetsialist (MSA). Keskkonna kohandamise nõustamine alates 1.
oktoobrist 2017 Sotsiaalkindlustusametis: valdkonna juht 0,2 koormusega; 1 juhtivspetsialist;
2 nõustamisspetsialisti.
Astangu Kutserehabilitatsiooni keskuse alategevuste raames: rehabilitatsioonialaste
hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine: 1
rehabilitatsiooniteenuse kompetentsikeskuse juht, 4 arendusspetsialisti, 1 töövõime
hindamise ja arendamise projektijuht, 4 töövõime hindamise ja arendamise spetsialisti, 1
koolitusspetsialist, 1 analüütik, 1 RFK projektijuht, programmide katsetamisel kaasatavad
1
rehabilitatsioonispetsialistid vastavalt klientide vajadustele, jälgides vahendite olemasolu
eelarves.
Kulu- 2017 2 018 Selgitus
rida
1.2.1 Sisutegevuste personalikulu 544 975 476 039 SOM + Astangu +
kokku SKA
Tööjõukulud on
arvestatud koos
tööjõumaksudega
SOM kokku 28 389 22 743 SOMi tööjõukulud
Erihoolekandesüsteemi 2141 14 454 SKA kokku
arendamine teenusedisaini
kaudu
Keskkonna kohandamise ja 134 329 166 725 Astangu + SKA
abivahendialase nõustamise kokku
kulu
Keskkonna kohandamise ja 40 000 0 Astangu eelarve
abivahendialase nõustamise
kulu
Keskkonna kohandamise ja 94 329 166 725 SKA eelarve
abivahendialase nõustamise
kulu
Rehabilitatsiooniteenuse 380 116 272 117 Astangu eelarve
kompetentsikeskuse loomine
(Astangu RAKK töötajate
palgakulu + Astangu
spetsialistide töötasu)
Astangu RAKK töötajad kokku 330 322 249 070
RFK metoodika katsetamine 21 254 9668
Hamet-hindamist integreerivad 9980 9955
rehabilitatsiooniprogrammid
HEV noortele (2017. a); HEV
õppija töölesuundumise
programm (2018. a)
Hamet-hindamist integreeriv 10 000 0
rehabilitatsiooniprogramm
tööealistele inimesele
Autismispektrihäirega tööealiste 8560 424
inimeste kohanemisprogramm
2
Sisulised kulud jagunevad nelja töösuuna vahel.
1.2.2 Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevate
hoolekandeteenuste arendamine. 2017. ja 2018. aastal jätkatakse ideekonkursiga IKT
lahenduste kasutamiseks hoolekandevaldkonnas. Uudsete lahenduste pakkujatel on
võimalus oma ideede teostamiseks ja prototüüpide väljatöötamiseks, mis võivad sobivuse
korral saada rahastuse hoolekandemeetme avatud taotlusvooru kaudu. Tegevusi viib ellu
Sotsiaalministeerium.
1.2.3 Keskkonna kohandamise (alates 01.10.2017 SKA tegevus) ja abivahendialane
nõustamine (alates 01.02.2017 SKA tegevus). 2017. aastal jätkab Sotsiaalkindlustusamet
meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse (MSA) andmete sisestamise
kontrollimisega ning koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega (edaspidi
TEHIK) alustatakse MSA arendamist nii abivahendeid sisestavatele asutustele kui ka
abivahendi vajajale kasutajasõbralikumaks. Koolitatakse abivahendispetsialiste, nõustatakse
erivajadusega inimesi abivahendit puudutavas ning nõustamistegevuse raames toetatakse
uue abivahendisüsteemi rakendumist. SKA nõustab inimesi ka keskkonna kohandamise
teemal ning tegeleb vastava valdkonna spetsialistide koolitamisega. Kulud on koolitusteks,
infosündmusteks, infomaterjalide väljaandmiseks ning abivahendiettevõtete toetamiseks
abivahendite sisestamisel meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse. Tegevust
viivad ellu Sotsiaalkindlustusamet ja TEHIK (IT arendus).
1.2.4 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste
pakkumine. Tegevus hõlmab rehabilitatsiooniprogrammide arendamist (sh katsetamist)
erivajadusega ja vähenenud töövõimega inimestele, hindamis- ja sekkumismetoodikate
arendamist (sh RFK-põhise IT hindamisinstrumendi arendamine), rehabilitatsiooni- ja
kogemusnõustamise alaseid koolitusi ning koostööd eri partneritega (rehabilitatsiooniteenuse
korraldajad ja osutajad). Tegevust viivad ellu Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ja
TEHIK (RFK IT arendus). Selle punkti alt töötab osaliselt Sotsiaalministeeriumi
rehabilitatsiooni ja kvaliteedi projektijuht.
1.2.5 Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu. Kujundatakse ümber senine
erihoolekandeteenuste ülesehitus. Muudetakse paindlikumaks teenuste kasutamine ja
teenuste korraldus. Teenusedisaini rakendamise kaudu muudetakse teenused konkreetse
sihtrühma vajadustele vastavaks, teenuseid võimaldatakse omavahel paindlikult
kombineerida ja teenustele töötatakse välja kulupõhine hind. Tegevust viivad ellu
Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet.
Kulu- 2017 2 018 Selgitus
rida
Kokku SOM + Astangu +
SKA + TEHIK
1.2.2 Innovaatiliste, sh info- 82 000 32 000 SOM eelarve
ja kommunikatsiooni-
tehnoloogial (IKT)
põhinevate
hoolekandeteenuste
arendamine
1.2.3 Keskkonna 74 334 80 040 Astangu, SKA ja
kohandamise ja TEHIK eelarve kokku
abivahendialase
nõustamise kulu
3
Keskkonna kohandamise 3794 0 Astangu eelarve
ja abivahendialase (tegevused alates
nõustamise kulu 01.10.2017 SKAsse)
Keskkonna kohandamise 0 38 580 TEHIK eelarve
ja abivahendialase
nõustamise kulu (MSA
arendus)
Keskkonna kohandamise 70 540 41 460 SKA eelarve
ja abivahendialase
nõustamise kulu
1.2.4 Rehabilitatsioonialaste 399 103 409 403 SOM + Astangu +
hindamis- ja TEHIK kokku
sekkumismetoodikate
arendamise ning
koolituste pakkumise
kulud
Rehabilitatsioonialaste 1000 1000 SOM
hindamis- ja
sekkumismetoodikate
arendamise ning
koolituste pakkumise
kulud
Rehabilitatsioonialaste 386 103 380 963 Astangu eelarve
hindamis- ja
sekkumismetoodikate
arendamise ning
koolituste pakkumise
kulud
Rehabilitatsioonialaste 12 000 27 440 TEHIK eelarve
hindamis- ja
sekkumismetoodikate
arendamise ning
koolituste pakkumise
kulud
1.2.5 Erihoolekandesüsteemi 73 884 28 798 SOM+SKA kokku
arendamine
teenusedisaini kaudu
Erihoolekandesüsteemi 73 884 0 SOM eelarve
arendamine
teenusedisaini kaudu
Erihoolekandesüsteemi 0 28 798 SKA eelarve
arendamine
teenusedisaini kaudu
4
1.3 Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele kulud
1.3.1 Sisutegevuste personalikulu:
Personalikulude all on arvestatud TAT elluviimiseks vajalike töötajate personalikulu
Sotsiaalkindlustusametis (projektijuht 1, koordinaatorid 5) ja Sotsiaalministeeriumis
(integreeritud teenuste projektijuht 0,3).
Kulurida sisutegevuste 2017 2018 Selgitus
personalikulu
1.3.1 Kokku 137 303 141 121 SOM + SKA (kulud arvestatud
koos tööjõumaksudega)
Sotsiaalministeerium 10 019 10 019 SOM eelarve
kokku
Sotsiaalkindlustusamet 127 284 131 102 SKA eelarve
kokku
1.3.2 Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele
Tegevus algas 1. jaanuaril 2016. Sotsiaal- ja ekspertnõustamise teenuseid osutatakse
aastatel 2017–2018 ca 1200 inimesele üle kogu Eesti: Tallinn (Harjumaa, Raplamaa,
Järvamaa, Hiiumaa); Pärnu (Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa, Viljandimaa); Jõhvi (Ida-
Virumaa, Lääne-Virumaa); Tartu (Tartumaa, Jõgevamaa); Võru (Põlvamaa, Võrumaa,
Valgamaa). Tegevust viib ellu Sotsiaalkindlustusamet. Selle punkti alt töötab
Sotsiaalministeeriumi integreeritud teenuste projektijuht.
Kulurida 2017 2018 Selgitus
1.3.2 Integreeritud teenuste 375 221 375 221 SKA + SOM
osutamise kulud kokku
Integreeritud teenuste 374 221 374 221 SKA eelarve
osutamise kulud
SOM töötajate muud 1000 1000 SOM eelarve
ametikoha kulud (sh
lähetuskulud)
1.4 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste
osutamiseks kulud
Personalikulude all on arvestatud TAT elluviimiseks vajalike töötajate otsene personalikulu
Sotsiaalministeeriumis – TAT teemajuhid rehabilitatsiooni ja kvaliteedi projektijuht antud
punktist 0,5; KOV teemajuht 1. Sotsiaalkindlustusametis – järelevalve koordinaator 1,
spetsialistid 2; Tervise Arengu Instituudis koolitusspetsialist 1. Astangu Kutserehabilitatsiooni
Keskuses kuni veebruar 2017 – valdkonna juht 1, arendusspetsialist 1, ekspert-koolitaja 1.
5
Kulurida sisutegevuste 2017 2018 Selgitus
personalikulu
1.4.1 Kokku 83 582 164 351 SOM + SKA + Astangu
+ TAI (kulud arvestatud
koos
tööjõumaksudega)
Sotsiaalministeerium 14 349 37 966 SOM eelarve
kokku
Tervise Arengu 9398 10 220 TAI eelarve
Instituut kokku
Sotsiaalteenuste 4777 0 Astangu eelarve
kvaliteedi edendamine
Sotsiaalteenuste 55 058 116 165 SKA eelarve
kvaliteedi edendamine
Sisulised kulud jagunevad kolme töösuuna vahel.
1.4.2 Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus.
Eelarve hõlmab sotsiaalvaldkonna spetsialistide erinevaid koolitusti ja supervisiooni.
Supervisiooniteenuse pakkumiseks on korraldatud 2016. a Sotsiaalministeeriumis hange.
2018. a alguses korraldatakse kordushange. Koolitusi viivad ellu Sotsiaalministeerium ja
Tervise Arengu Instituut.
1.4.3 Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud
uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus. 2017. aastal viiakse lõpuni
Sotsiaalministeeriumis hange „Puuetega laste ja nende perede uuring (PLU 2016–2017) ning
rahastatakse koostöös Riigikantseleiga Maailmapanga tehtavat pikaajalise hoolduse
uuringut. 2018. a alustatakse PIU hankega.
1.4.4 Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste,
konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu.
Tegevus hõlmab analüüside ja konsultatsioonide väljatöötamist ning ostu, kvaliteedisüsteemi
rakendamise ning auditeerimisega seotud kulusid, seminaride ja koolituste korraldamist,
tõlketöid ning info- ja reklaammaterjalide väljaandmist. Teenuste kvaliteedi parandamine
järelevalve parandamise abil. Järelevalvesüsteemi loomine ja täiendamine ning sellega
seotud koolitused, ekspertide kaasamine. Tegevust viib ellu jaanuaris 2017 Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskus ja alates veebruarist Sotsiaalkindlustusamet.
Kulurida 2017 2018 Selgitus
1.4.2 Sotsiaalvaldkonna töötajate 74 000 128 000 TAI + SOM
ja teenusepakkujate
supervisioon ja
täienduskoolitus kokku (TAI
+ SOM)
6
1.4.3 Varem välja arendatud ja 170 020 0 SOM eelarve
rakendatud teenuste
levimuse, mõju ja arenguga
seotud uuringud edasiseks
teenuste korralduseks ja
arendustegevus kokku
(SOM)
1.4.4 Eesti hoolekandeteenuste 43 356 204 742 SOM + SKA +
kvaliteedi edendamine Astangu
kvaliteediteemaliste
koolituste, konsultatsioonide
ja
kvaliteedijuhtimissüsteemide
tutvustamise ning
rakendamise kaudu kokku
Eesti hoolekandeteenuste 18 534 0 Astangu eelarve
kvaliteedi edendamine
kvaliteediteemaliste koolituste,
konsultatsioonide ja
kvaliteedijuhtimissüsteemide
tutvustamise ning rakendamise
kaudu kokku (Astangu)
Eesti hoolekandeteenuste 1000 20 000 SOM eelarve
kvaliteedi edendamine
kvaliteediteemaliste koolituste,
konsultatsioonide ja
kvaliteedijuhtimissüsteemide
tutvustamise ning rakendamise
kaudu kokku
Eesti hoolekandeteenuste 23 822 184 742 SKA eelarve
kvaliteedi edendamine
kvaliteediteemaliste koolituste,
konsultatsioonide ja
kvaliteedijuhtimissüsteemide
tutvustamise ning rakendamise
kaudu kokku
1.5. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine
sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks.
1.5.2 Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste läbiviimine hõlmab erinevaid kulusid. Koolituse
läbiviimiseks renditakse ruumid, tagatakse majutus ja toitlustus, kaetakse koolitajate kulud,
meened osalejatele ja esinejatele, kaetakse koolitatavatele teenuseosutaja juurde väljasõidu
kulud (nn tutvumine praktiliste näidetega).
1.5.3 Sotsiaaltransporditeenuse (STT) korralduse arendamisel luuakse kohalikele
omavalitsustele võimalused (sh infotehnoloogilisi lahendusi kasutades) hinnata sihtrühma
teenusevajadust, korraldada ja toetada teenust saama suunamist ja aruandlust teenuse
7
kasutamise kohta. Toimuvad kohtumised KOVidega sotsialateenuste (sh
sotsiaaltransporditeenuse) arenguvajaduse väljaselgitamiseks. Tegevusi viib ellu
Sotsiaalministeerium ja IT arendusi TEHIK.
1.5.4 Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö
arendamiseks korraldatakse riigihange, mille raames toimub vabatahtliku töö arendamine
sotsiaalvaldkonnas.
Kulurida 2017 2018 Selgitus
Kokku 36 000 838 000 SOM + TEHIK
eelarve kokku
1.5.2 Kõrgemad sotsiaalkaitse 32 000 32 000 SOM eelarve
kursused
1.5.3 Sotsiaaltransporditeenus 606 000 SOM + TEHIK eelarve
4000
1.5.4 Vabaühenduste, kohalike 200 000 SOM eelarve
omavalitsuste ja
sotsiaalteenuse osutajate
koostöö arendamisega
seotud näitajad
2. Kaudsed kulud
Kaudsed kulud TAT elluviimisel moodustavad 15% otsestest personalikuludest.
3. Otsesed personalikulud kokku
Otsesed personalikulud 2017. – 2018. a on 1 623 905 eurot.
Kokku (rida 1 + rida 2)
Kogu TAT kulu 2017–2018 on 5 291 613 eurot, sh kaudsed kulud 2017–2018 on 243 586
eurot. TAT kogueelarve on 10 617 782 eurot.
4. Eelarve 2019–2020
Lähtudes TAT kogueelarvest 10 617 782 eurot on pärast 2015.–2018. a eelarve planeeritud
kavandamist tegevuste kogueelarve perioodiks 2019-2020 3 073 342 eurot.
8
Mitteametlik terviktekst
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri 27.03.2015
käskkirjaga nr 58
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri 03.12.2015
käskkirjaga nr 181
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri 07.10.2016
käskkirjaga nr 99
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri 30.03.2017
käskkirjaga nr 43
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri ……… 2018
käskkirjaga nr …….
Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused
Abikõlblikkuse periood
01.01.2015–31.12.2020
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
SA Innove
Toetuse saaja
Sotsiaalministeerium
Partnerid
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
Sotsiaalkindlustusamet
Tervise Arengu Instituut
SA Järvamaa Arenduskeskus
SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus
SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus
SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
SA Läänemaa Arenduskeskus
SA Lääne-Viru Arenduskeskus
SA Põlvamaa Arenduskeskus
SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus
SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
SA Saaremaa Arenduskeskus
SA Tuuru
SA Tartu Ärinõuandla
SA Valgamaa Arenguagentuur
SA Viljandimaa Arenduskeskus
SA Võrumaa Arenguagentuur
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide keskus
1
SISUKORD
MÕISTED........................................................................................................................................................................................... 3
1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS ..................................................................................................................... 4
1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ........................................................................................................................................................ 4
1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ............................................................................................................................................................ 4
1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK .......................................................................................................................................... 4
1.1.3. MEETME NIMETUS ................................................................................................................................................................ 4
1.1.4. MEETME EESMÄRK................................................................................................................................................................ 4
1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED .............................................................................................................................................. 4
1.2.1. EESMÄRK ............................................................................................................................................................................ 4
1.2.2. TULEMUS ............................................................................................................................................................................ 4
1.2.3. VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ....................................................................................................................................................... 4
1.2.4. EELARVE ............................................................................................................................................................................. 6
1.2.5. SIHTRÜHMAD ....................................................................................................................................................................... 6
2. TEGEVUSE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ........................................................................................................ 7
2.1. ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE NING NENDE PERELIIKMETELE TÖÖTURUL OSALEMIST TOETAVATE HOOLEKANDETEENUSTE ARENDAMINE JA
OSUTAMINE ....................................................................................................................................................................................... 7
2.2 INTEGREERITUD TEENUSTE OSUTAMINE TOIMETULEKURASKUSTES INIMESTELE ........................................................................................ 9
2.3 SOTSIAALVALDKONNA SPETSIALISTIDE PÄDEVUSE TOETAMINE HOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMISEKS ........................................................ 11
2.4. KOHALIKE OMAVALITSUSTE VÕIMEKUSE TÕSTMINE JA KOOSTÖÖ TOETAMINE SOTSIAALTEENUSTE KÄTTESAADAVUSE JA KVALITEEDI
PARANDAMISEKS ............................................................................................................................................................................. 13
3. NÄITAJAD ........................................................................................................................................................................ 15
4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ................................................................................... 17
6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ...................................................................................................................... 20
7. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE RAKENDAMINE............................................................................................................ 21
7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused ............................................................................................................................... 21
7.2. Kulude abikõlblikkus ......................................................................................................................................................... 21
7.3. Toetuse maksmine ............................................................................................................................................................ 22
7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine ........................................................................................................................... 23
7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine .................................................................................. 24
7.6. Finantskorrektsioonid ................................................................................................................................................ 25
9. LISAD .................................................................................................................................................................................... 26
2
Mõisted
Eakas – vanaduspensioniealine inimene.
Erivajadustega inimene – isik, kellel on füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle ning kelle iseseisev
toimetulekuvõime ei ole piisav, sh puude või puude riskiga inimesed.
Heitunu – mittetöötav isik, kes soovib töötada ja on valmis kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd,
sest on kaotanud lootuse seda leida.
Hoolduskoormusega isik – inimene, kes hooldab pereliiget, kes haiguse, puude või erivajaduse tõttu vajab
abi oma igapäevaelu toimingutes.
Perekond – pereliikmeks loetakse:
• abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevaid isikud (sh kooselulepingu sõlminud isikud);
• alanejaid, ülenejaid ja külgjoones sugulasi (sh poolõde, poolvend).
Toimetulek – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla.
Toimetulekuraskus – isiku või perekonna toimetulekut raskendav ajutine või püsiv asjaolu, mille tulemusena
igapäevaelu vajaduste rahuldamine, õiguste realiseerimine ja kohustuste täitmine konkreetses
elukeskkonnas ei ole isikule jõukohane.
Institutsionaalne teenus – teenus, mida saab hoolekandeasutuses ööpäevaringsel hooldamisel isik, kes
kõrvalabi- ja hooldusvajaduse tõttu ei ole suuteline iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole võimalik
tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.
Telehooldusteenus – hoolekandeteenuse osutamine info- ja kommunikatsioonivahendite vahendusel.
3
Toetuse andmise tingimused on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1
alusel.
1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus
1.1. Seos rakenduskavaga
1.1.1. Prioriteetne suund
Sotsiaalse kaasatuse suurendamine
1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk
Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste
osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud.
Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust
tulemusnäitajad on tööturul1
Osalejate suhtarv, kes said aasta jooksul ESFist toetatud
hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või
kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele
suundumist
1.1.3. Meetme nimetus
Meede 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“.
Meetme tegevus 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende
pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“.
1.1.4. Meetme eesmärk
Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste
osalemine tööturul on suurenenud.
1.2. Toetuse andmise tingimused
1.2.1. Eesmärk
Kvaliteetsemate ja integreeritud hoolekandeteenuste pakkumise tulemusena on suurenenud
erivajadustega, hoolduskoormusega või toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul.
1.2.2. Tulemus
Erivajadustega, hoolduskoormusega või toimetulekuraskustes inimesed on saanud hoolekandeteenuseid,
mille tulemusena nemad või nende hooldajad on tööturul või nende toimetulek on paranenud.
1.2.3. Vajalikkuse põhjendus
Tööelus osalemist võivad takistada erivajadused, puue, hoolduskoormus (sh puudega või eaka pereliikme
eest hoolitsemise vajadus) või mitme probleemi (nt sõltuvus, terviseprobleemid, võlad jne) üheaegsest
esinemisest ja pikaaegsest tööturult eemal olekust tekkinud toimetulekuraskused.
1
Kuna võrreldavaid andmeid ei ole kogutud ega mõõdetud (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis täpsustatakse alg- ja
sihttasemed hiljemalt 2016. a lõpuks.
4
Eestis on probleemiks erivajadustega inimeste madal tööhõivemäär. 2014. aastal oli Eestis hinnanguliselt
57 700 kehtiva puude raskusastmega inimest vanuses 15–64, kellest töötas ca 14 200. Puudega inimeste
tööhõive määr oli seega 24,6% (Statistikaameti tööjõu-uuringu andmed). 2013. aasta andmetel oli 15–64-
aastaste puudega isikute tööhõivemäär 3,2 korda madalam kui samaealiste puudeta inimeste hulgas
(puudega inimeste tööhõivemäär 23,5%, puudeta inimestel 75,7%).2 2009. aasta puuetega inimeste ja
nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringust (PIU2) selgus, et tööealistest puudega inimestest 15%
töötas nii palju kui soovis; 2% töötas, kuid soovis rohkem töötada; 29% ei töötanud, kuid soovis töötada;
51% ei töötanud ja ei soovinud töötada. Võrreldes meestega on töötavate puudega naiste osakaal veidi
suurem (vastavalt 13% ja 23%), samuti on suurem nooremate osakaal (16–29 aasta vanustest 17%
töötab).3
Eestis on probleemiks pikaajaliste töötute suur osakaal ning loobumine tööotsingutest. Pikaajaliste (aasta
või kauem tööd otsinud) töötute arv on viimastel aastatel püsinud stabiilsena. Pikaajalise töötuse määr oli
2014. aastal 3,3% ning pikaajalisi töötuid oli hinnanguliselt 23 000 (aasta varem 26 100), sh kaks aastat või
kauem tööd otsinuid oli 12 000.4 2015. aastal vähenes pikaajaline töötus veelgi ning esimese kolme kvartali
keskmisena oli pikaajalise töötuse määr 2,5% ja pikaajaliste töötute arv 17 000. Kaks aastat või kauem
tööd otsinuid oli 9700 (Statistikaameti tööjõu-uuringu andmed). Pikaajaline töötus on suurem meeste,
vanemaealiste ja mitte-eestlaste seas. Pikaajalise töötusega kaasnevad paljudel juhtudel ka muud
toimetulekuraskused (sõltuvus- ja suhteprobleemid, võlad jne), mistõttu vajab inimene juhtumipõhiselt
pakutavaid toetavaid hoolekandeteenuseid tööturuteenust saama suundumiseks või tööle naasmiseks.
Eestis on oluliseks probleemiks tööturult kõrvalejäämine hoolduskohustuse tõttu. 2014. aastal ei töötanud
2400 meest ja 15 000 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või pereliikmete eest. 2015. aasta esimese
kolme kvartali keskmisena olid vastavad numbrid 3500 meest ja 14 700 naist. Seega on sageli naised
need, kes lapse või eaka lähedase hooldamise tõttu tööleasumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad
või tööturult lahkuvad. Ca 14% 2014. aastal ja 9% 2015. aastal (kolme kvartali keskmisena)
hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivsetest meestest ja naistest ei otsinud tööd, kuna puudus sobiv
hooldusteenus või see oli liiga kallis.5 2009. aasta puuetega inimeste ja nende pereliikmete
hoolduskoormuse uuringu (PIU2)6 andmetel on puudega pereliikme abistamine või hooldamine mõjutanud
hooldajate töötamist või õppimist. 6% hooldajatest on pidanud töötamisest täielikult loobuma ja 75%
töökoormust vähendama. Rohkem kui pooltel hooldajatest on suur hoolduskoormus: 59% hooldajatest
osutab puudega inimesele abi üle 20 tunni nädalas. Uuringu kohaselt leiab 37% puudega inimeste
hooldajatest, et neil oleks vaja täiendavat abi.
Hoolduskohustusega kaasneb suurem vaesusrisk, mis peegeldub puudega inimeste suuremas vaesuse
määras. Kui üks leibkonnaliige on vaene, on vaesusriskis kogu leibkond. Allpool absoluutse vaesuse piiri
(205 eurot) elas 2013. aastal 5,6% kõigist puudega inimestest.
Seega on praegu tööturult hoolduskoormusega kõrvale jäänud inimeste endi hinnangul üheks oluliseks
tööhõivevalmidust toetavaks teguriks täiskasvanud puudega inimestele ja eakatele suunatud kvaliteetsete
hooldusteenuste olemasolu.
Hoolekandeteenuste kättesaadavus ja kvaliteet on omavalitsustes äärmiselt erinev ning
toimetulekuraskustega inimeste abistamine sageli toetustekeskne. Suuremates omavalitsustes osutatakse
pea kõiki sotsiaalhoolekande seadusega reguleeritud kohaliku omavalitsuse hoolekandeteenuseid, kuid on
ka omavalitsusi, kus osutatakse vaid üksikuid hoolekandeteenuseid või ei osutata neid üldse. Kohalike
omavalitsuste hoolekandestatistikast selgub, et teenuseid osutavate kohalike omavalitsuste osakaal
varieerus 2013. aastal sõltuvalt teenusest 23–96%. Olemasolevate teenuste arendamine ja uute teenuste
väljatöötamine käib paljudele omavalitsustele üle jõu rahaliste vahendite või pädevuse nappuse tõttu.
2
Statistikaameti andmebaas http://www.stat.ee/
3
Sotsiaalministeerium. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009. Teostajad Saar Poll OÜ ja Tartu Ülikool.
http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4030/1/PIU%202009.pdf lk 50–51. Uuemad andmed puuduvad, jätku-uuring on kavas 2015. aastal.
4
Statistikaameti pressiteade 13.02.2015 „Mullu tööpuudus vähenes ja hõive kasvas“ http://www.stat.ee/90542
5
Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu (Labour Force Survey) 2010. aasta mooduli „Töö ja pereelu kokkusobitamine“ andmed. Hoolduskohustusega
isikute hulka on arvestatud need, kes hooldavad regulaarselt eakat, haiget või puudega 15-aastast või vanemat sugulast või lähedast. Järgmine
andmekogumisring selles moodulis on 2018. aastal; 2. Eesti tööjõu-uuringu 2013. aasta andmed.
6
Sotsiaalministeerium. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009. Teostajad Saar Poll OÜ ja Tartu Ülikool.
http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4030/1/PIU%202009.pdf Uuemad andmed puuduvad, jätku-uuring on kavas 2015. aastal.
5
Sageli jäävad osutamata spetsiifilisemad ja kallimad teenused, nagu isikliku abistaja teenus,
võlanõustamine, tugiisikuteenus, sotsiaaltransport või neid pakutakse minimaalsel tasemel.
Sotsiaalsektori asutustelt oodatakse head kompetentsi ja kvaliteeti, kuid praktikas on probleemiks osutunud
teenuste ebaühtlane kvaliteet, juhtide ja töötajate vähene teadlikkus kvaliteedipõhimõtetest ja
kvaliteedijuhtimisest. Kvaliteedijuhtimissüsteemide rakendamise tulemusena oodatakse sotsiaalteenuseid
pakkuvatelt asutustelt teenuste osutamise kvaliteedi täiustumist ning kvaliteedialase teadlikkuse ja
pädevuse suurenemist.
Läbivalt peetakse silmas deinstitutsionaliseerimise põhimõtet ehk sellise teenusepaketi väljakujundamist
riiklikul ja kohalikul tasandil, et eakas või erivajadustega inimene ei peaks asuma elama
hoolekandeasutusse, et saada vajalikku hooldust või vabastada oma lähedane hoolduskoormusest, vaid tal
oleks võimalik jätkata võimalikult kaua elu pere keskel ja kogukonnas. Toimetulekuraskustes inimeste
tööturule tagasipöördumist toetavate teenuste kujundamisel arvestatakse, et pakutavate
hoolekandeteenuste eesmärk on aidata inimesel lahendada tööturule asumist takistavad probleemid
(võlad, pingelised peresuhted vm), mis võivad olla pikema aja jooksul kuhjunud.
Võimaluse korral kaasatakse teenuste ümberkorraldamisse ja uute teenuste planeerimisse teenuste
sihtrühma liikmeid ja nende esindusorganisatsioone.
1.2.4. Eelarve
Summa Osakaal
1 ESF toetus 9 025 114 85%
2 Riiklik struktuuritoetus 1 592 667 15%
3 Omafinantseering 0 0
4 Eelarve kokku 10 617 782 100%
1.2.5. Sihtrühmad
Erivajadustega inimesed
Toimetulekuraskustes inimesed
Hoolduskoormusega inimesed
Hoolekandevaldkonna spetsialistid (sh sotsiaaltöötajad, rehabilitatsiooniteenuse pakkujad) ning asutused
kohalikul ja regionaalsel tasandil
Avaliku ja erasektori esindajad
6
2. Tegevuse kirjeldus tulemuste saavutamiseks
2.1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate
hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine
Tegevuse eesmärk on suurendada erivajadustega inimeste ja nende hoolduskoormusega pereliikmete
osalemist tööturul. Selleks parandatakse hoolduskoormust vähendavate teenuste kättesaadavust ning
suurendatakse erivajadustega inimeste iseseisva(ma)t toimetulekut.
Kavandatud on osutada nõustamisteenust elukeskkonna kohandamisel ja abivahendite valimisel ning luua
rehabilitatsiooniteenuse kompetentsikeskus.
2.1.1. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate hoolekandeteenuste
arendamine
Eesti ettevõtetele (sh idufirmad, sotsiaalsed ettevõtted) ja kolmandale sektorile antakse võimalus välja
töötada ideid ja arendada uuenduslikke, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid
hoolekandeteenuste osutamise lahendusi. Selleks korraldatakse ideekonkursse innovaatiliste lahenduste
leidmiseks hoolekandevaldkonnas ning antakse võimalus korraldatud ürituse raames välja töötada teenuse
osutamise prototüüpe, mis saavad sobivuse korral rahastuse meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ raames korraldatava avatud taotlusvooru kaudu.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate seadmete ja teenuste kasutamine on valdkonna kiire
arengu tõttu muutumas ka eakate ja erivajadustega inimeste elu loomulikuks osaks. Üheks võimalikuks
uueks hoolekandeteenuse mudeliks on kaughooldusteenused, mis võimaldavad hoolekandeteenuseid
pakkuda vastava seadme või arvuti abil. Keskendutakse nii kliendi vajadustele kui ka uuel tehnoloogial
põhineva toote või teenuse kasutajasõbralikkusele ja kättesaadavusele. Eesmärgiks ei tohiks olla vaid hästi
toimivate tehniliste lahenduste väljatöötamine, sihtrühm peab olema võimeline neid kasutama ja tajuma
soovitud kasutegurit.
Telehooldus on interaktiivne sotsiaalhoolekandeteenus ja osa koduhoolduse tervikpaketist, et tagada
inimese võimalikult pikaajaline, turvaline ja iseseisev toimetulek oma kodus. Tegevuse käigus koostati
teenuse osutamise soovituslik juhis. Hinnati telehoolduse laiema rakendamise vajadusi, võimalusi ja
eeldusi Eestis. Vaadati senist telehoolduse rakendamise kogemust siin ja välismaal ning tuvastati
peamised võimalikud barjäärid telehoolduse levikul. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste
kasutamine distantsilt hoolekandeteenuste osutamisel vähendab hoolekandetöötajate külastusi ja
lähedaste hoolduskoormust.
2.1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine
Sotsiaalkindlustusamet osutatab (alates 01.10.2017) elu- ja töökeskkonna kohandamise nõustamisteenust.
Toimuvad koolitused elukeskkonna kohandamise alast nõustamist tegevate KOV spetsialistidele ning
koostatakse juhendmaterjal vastavatele spetsialistidele oma töö tulemuslikumaks läbiviimiseks.
Sotsiaalkindlustusamet pakub (alates 01.02.2017) abivahendialast nõustamist, mille raames kaasatakse
keerulisemate juhtumite korral vajadusel oma ala eksperte, et saada hinnang abivahendi vajaduse ja
sobivuse kohta. Abivahendialase teavitus- ja nõustamistegevuse raames toetatakse uue
abivahendisüsteemi rakendumist. Aidatakse abivahendiettevõtteid abivahendite sisestamisel
meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse (MSA), kontrollides sisestatud andmete õigsust.
Nõustatakse ja koolitatakse ettevõtteid ning asjaomaseid osapooli andmete sisestamisel. Teostatakse MSA
jätkuarendust (IT arendust viib ellu TEHIK), et toetada andmekogu efektiivsemat toimimist ja lihtsustada
andmekogusse abivahendite sisestamist ning muudetakse see abivahendi vajajatele
kasutajasõbralikumaks ja funktsionaalsemaks. Korraldatakse koolitusi abivahendeid väljastavate ettevõtete
klienditeenindajatele ning abivahendite hindamis- ja nõustamisteenust pakkuvatele
abivahendispetsialistidele.
2.1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste
pakkumine
7
Eesmärk on arendada ja katsetada tõenduspõhiseid hindamismetoodikaid rehabilitatsioonis, rakendada
tõendus- ja vajaduspõhiseid sekkumisi, toetada koolituste ja juhendmaterjalide väljatöötamise kaudu
sotsiaal- ja tööturuteenuste osutajate võimekust riikliku poliitika ellurakendamisel ja tulemuslikumal
teenuseosutamisel. Pakutavad tegevused on olulised eelkõige töövõimereformi tulemuslikuks
käivitamiseks, erivajadustega inimeste tööellu integreerimiseks ning erivajadustega inimeste ja nende
pereliikmete elukvaliteedi parandamiseks.
Perioodil 2015–2020 viiakse ellu järgmisi tegevusi:
1) rehabilitatsiooniprogrammide arendamine ja rakendamine erivajadustega lastele ja eakatele (sh suure
hooldusvajadusega) ning vähenenud töövõimega isikutele;
2) erivajadustega inimestele suunatud töö- ja tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine
(rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (RFK); HAMET; toetatud
töölerakendamine (TTR); rehabilitatsioonivajaduse hindamine Sotsiaalkindlustusametis; nägemispuudega
inimeste tegevus- ja töövõime (tegevused lõppevad 2017. aastaga);
3) rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamisalaste koolituste korraldamine;
4) rehabilitatsiooniteenuse korraldajate, teenuseosutajate jt partnerite nõustamine, info- ja
juhendmaterjalide koostamine ja levitamine.
2.1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu
Erihoolekande arengukava üldeesmärk on tagada psüühiliste erivajadustega täisealistele inimestele
võrdsed võimalused eneseteostuseks ning kvaliteetsed ja deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivad
erihoolekandeteenused. Jätkusuutliku deinstitutsionaliseerimise eelduseks on tänasest suuremas mahus,
paindlikumate, isikukesksemate ja teiste süsteemidega sobituvate kogukonnateenuste olemasolu.
Erihoolekandeteenuste isikukesksuse all peetakse silmas teenuseid, mis on kujundatud psüühiliste
erivajadustega täisealise ja tema perekonna vajadustest lähtuvalt ning võimaldab maksimaalselt saavutada
teenusekasutaja potentsiaali, tema võimalikult iseseisvat toimetulekut ning osalemist tööturul ja
ühiskonnaelus. Praegune erihoolekandeteenuste süsteem sellist lähenemist ei toeta, olemasolevad
teenused ei kata kõikide teenust saama õigustatud isikute vajadusi, teenustel on konkreetsed
sisutegevused ja kriteeriumid, kuid inimesele ei pruugi sellise sisuga teenus sobida. Olemasolevate
teenuste sees olevaid tegevusi ei ole võimalik omavahel isiku vajadustest lähtuvalt kombineerida.
Eesmärk on arendada ja ümber kujundada erihoolekandeteenused ja -teenuste süsteem, lähtudes
psüühiliste erivajadustega täisealiste inimeste ja nende lähedaste vajadustest ning korraldada
teenuseosutamist efektiivsemalt ja paindlikumalt. Teenusedisaini metoodikat kasutades töötatakse välja
isikukesksed, paindlikud ja teiste sidussüsteemidega sobituvad lahendused erihoolekandeteenuste
kogukonnakeskseks ja efektiivsemaks osutamiseks, et toetada psüühiliste erivajadustega inimeste ja
nende pereliikmete osalemist ühiskonnas ning võimaldada ennetada isikute vajadust institutsionaalsete
teenusevormide järele. Teenusedisaini käigus välja töötatud uued lahendused võimaldavad pakkuda
psüühiliste erivajadustega täisealistele inimestele ja nende lähedastele paindlikumat tuge ja kõrvalabi kui
praegused kaheksa olemasolevat erihoolekandeteenust. Teenusedisaini raames määratakse kindlaks
teenust saama õigustatud isikute vajadused ning nendest vajadustest lähtuvalt teenuste sisuelemendid ja
selleks vajalikud ressursid. Määratakse kindlaks sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud
erihoolekandeteenuste (igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise
teenus, kogukonnas elamise teenus, ööpäevaringne erihooldusteenus, sh sügava liitpuudega isikutele,
ebastabiilse remissiooniga isikutele ja kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse paigutatud isikutele)
sisuelemendid (nt eneseteenindusoskuste õpetamine, juhendamine asjaajamises, igapäevaelutoimingute
õpetamine või juhendamine igapäevaelutoimingute tegemisel, töötamise toetamine avatud tööturul,
majandusliku toimetuleku õpetamine, ööpäevaringne majutus, hooldustoimingud, järelevalve turvalisuse
tagamiseks jne) ja selleks vajalikud ressursid. Sisuelemente on võimalik paindlikult elemendipõhiselt
kombineerida, et kujundada isikule teenus tema vajadustest lähtuvalt. Praegu seaduses sätestatud
teenustel on väga konkreetsed nõuded ja kriteeriumid ning inimesele ei pruugi teenus sobida.
8
Teenusedisaini käigus välja töötatuid lahendusi piloteeritakse7 ja piloteerimisel kogutud tagasiside põhjal
täiendatakse disainitud teenuseid ning vormistatakse lõplikult uute teenuste ja teenuseosutamise süsteemi
kirjeldus. Teenuse disaini lahendustele ja ettepanekutele tuginedes töötatakse välja olemasoleva teenuste
süsteemi muutmiseks vajalikud tegevusprotsesside kirjeldused ja koostatakse uuele teenuseosutamise
põhimõtetele üleminekuks üleminekukava. Sotsiaalkindlustusamet annab Sotsiaalministeeriumile sisendi
õigusaktide muutmise vajaduse osas. Sotsiaalkindlustusamet korraldab infopäevi ja koolitusseminare, kus
seotud huvi- ja sidusrühmadele tutvustatakse väljatöötatud uut isikukeskset, teenuskomponentidel
põhinevat teenusmudelit, teenusmudeli sisukomponente ning terviksüsteemi toimimise protsesse.
2.1.1.1. Sihtrühm
Erivajadustega inimesed
Rehabilitatsiooniteenuse pakkujad
Hoolduskoormusega pereliikmed
Eesti ettevõtted (sh idufirmad, sotsiaalsed ettevõtted), kolmas sektor, kohalikud omavalitsused
2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2015–31.12.2020
2.1.1.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalministeerium (2.1.1, 2.1.4)
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.1.2, 2.1.3)
Sotsiaalkindlustusamet (2.1.2, 2.1.4)
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide keskus (2.1.2, 2.1.3)
2.2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele
Tegevuse elluviimisel pakutakse hoolekandeteenust inimestele, kellel on takistused tööle minemisel või töö
säilitamisel (nt heitunud, pikaajalised töötud, võlaprobleemidega inimesed).
Tegevuse elluviimisel arendatakse edasi projekti „Multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste
pakkumine juhtumipõhise võrgustikutöö piloteerimise kaudu“ piirkondlike koordinaatorite tegevust, mille
raames saavad kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad tuge keerukamate juhtumite lahendamisel ning
abivajajad suunatakse saama teenuseid, mida kohalik omavalitsus ise pakkuda ei suuda. Võrreldes
varasemaga eeldab elluviidav tegevus kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate suuremat aktiivsust – tema
täidab juhtumiplaani ning on kliendijuhtumitega tegelemisel ja võrgustikutöös algatajaks.
Viie koordinaatori ülesanne on suunata inimene haldusüksuste piire ületavaid spetsiifilisi teenuseid saama.
Toimetulekuraskustega inimestel on võimalik saada sotsiaalnõustamisteenuseid (psühholoogiline
nõustamine, perenõustamine, võlanõustamine, tugiisikuteenus, spetsialiseerunud sotsiaaltöötaja, nt haigla
sotsiaaltöötaja nõustamine) ning spetsiifilist eksperdinõustamist (juriidiline nõustamine, kliinilise
psühholoogi nõustamine, psühhiaatriline abi, sotsiaalpedagoogi nõustamine). Koordineeritavad piirkonnad
on Tallinn (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa), Pärnu (Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa,
Viljandimaa), Jõhvi (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa), Tartu (Tartumaa, Jõgevamaa) ja Võru (Põlvamaa,
Võrumaa, Valgamaa).
Kliendijuhtumitega tegelemine toimub võrgustikutöö meetodit rakendades. Eespool viidatud varasema
samalaadse üleriigilise tegevuse edasiarendusena hinnatakse teenuse osutamist mitmes etapis ja
vahehinnatakse teenuse osutamise tõhusust. Kui kliendijuhtumite lahendamine nõuab eriteadmisi
spetsiifilisematel teemadel, kaasatakse võrgustikutöösse sotsiaaltöö puutevaldkondade eksperte.
7
Rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse suurendamine ja töötamise
soodustamine“
9
Kliendijuhtumiga tegelemisel toimub teenuseosutamise dubleerimise vältimiseks tihe koostöö Töötukassa
kohaliku osakonna või bürooga, kus osutatakse kliendile sobivaid tööturuteenuseid.
Tegevustega pakutakse toimetulekuraskustega pikaajalistele töötutele tööle naasmiseks vajalikku tuge,
mille tulemusena on inimene saanud kindlust, et suunduda tööturule.
2.2.1. Sihtrühm
Toimetulekuraskustes tööealised inimesed
2.2.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2016–31.12.2018
2.2.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalkindlustusamet
10
2.3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks
Tegevuse eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajate suutlikkust pakkuda
kvaliteetseid hoolekandeteenuseid, mis aitavad inimestel minna tööturule.
Tegevuse käigus kaasatakse ja koolitatakse nii teenusepakkujaid kui kvaliteedihindajaid. Samuti tehakse
Sotsiaalkindlustusameti korraldatavate ja osutatavate teenuste kvaliteedi parandamiseks teenuseosutajate
üle nõustavat järelevalvet.
2.3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus
Korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate)
supervisioonid ning pädevust suurendavaid koolitusi (sh koolitused töötamaks erivajadustega inimestega).
Koolituste ja supervisioonide toel suureneb kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate ja teiste
sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevus teenuste arendamisel ja pakkumisel ning seeläbi paraneb
osutatavate teenuste kvaliteet.
2.3.2. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud
edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus
Toimuvad sotsiaalvaldkonna mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja
arendustegevuste elluviimiseks.
Tehtavate uuringute eesmärk on teha kindlaks olemasolev olukord, selgitada välja eri meetmete tõhusus
erivajadustega ja hoolduskoormusega inimeste toimetuleku parandamisel ning uurida toetavate teenuste
kättesaadavust ja piisavust.
2.3.3. Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste,
konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu
Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediüksuse eestvedamisel toimuvad sotsiaaltöö kvaliteedi juhtimisega seotud
tegevused.
Tegevuse eesmärk on suurendada hoolekandeteenuse osutajate (sh kohalikud omavalitsused) ja teiste
seotud huvigruppide kvaliteedialast teadlikkust ning teenuste Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste
kvaliteediraamistiku senisest laialdasema rakendamise kaudu. Eesmärgi täitmiseks kaasatakse ja
koolitatakse nii teenusepakkujaid kui kvaliteedihindajaid, sh järelevalvespetsialiste. Samuti viiakse läbi
erinevate sotsiaalvaldkonna kvaliteedijuhtimissüsteemide (sh EQUASS) võrdlev analüüs, mis hindab
kvaliteedijuhtimissüsteemide kulukust ning mõjusust. Rakendatakse teenuseosutajate seas
kvaliteedijuhtimissüsteemi, koolitatakse konsultante ja audiitoreid.
Järelevalve tõhustamisega parandatakse nii Sotsiaalkindlustusameti kui kohalike omavalitsuste
korraldatavate ja osutatavate teenuste kvaliteeti. Sotsiaalkindlustusametil on pikaajaline riikliku järelevalve
kogemus, tehes järelevalvet erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste osutajate üle. Kuivõrd käimasoleva
maavalitsuste reformi raames sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega pannakse seni maavalitsustel
lasunud kohustus teha järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi üle
Sotsiaalkindlustusametile, saab amet oma olemasolevat kogemust rakendada ka muude (lisanduvate)
teenuste ja teenuseosutajate üle järelevalve tegemisel ning ühtlustada sotsiaalteenuste järelevalve
põhimõtteid ja metoodikat.
Riikliku järelevalve ülesanne on hinnata teenuseosutajate tegevuse vastavust seaduses kehtestatud
nõuetele. Uuringus „Sotsiaalteenuste kvaliteedi analüüs ja ettepanekud tervikliku kvaliteedisüsteemi
tagamise juurutamiseks“ tehti ettepanek tõhustada kontrolli- ja järelevalvesüsteeme nõustamise
pakkumisega järelevalves. Ka teenuseosutajatelt saadud tagasiside põhjal on neil ootused saada
järelevalve käigus ja tulemusena nõustamist ning ettepanekuid, kuidas teenust paremini osutada ja
tuvastatud puuduseid kõrvaldada. See tähendab, et vajadus on suuremas mahus nõustamise ja sisuliste
ettepanekute järele. Sellest tulenevalt vajab arendamist ja ühtlustamist nii riiklike kui kohalike omavalitsuste
11
sotsiaalteenuste järelevalve praktika, kus nõustamise senine maht oluliselt suureneks ning annaks
järelevalvele ka täiendava panuse teenuste kvaliteedi parandamisel.
Nõustav järelevalve ei ole eraldi järelevalve liik, vaid riikliku järelevalve üks kohustuslik osis, mida tuleb
järelevalve käigus ja järelevalve tulemusena teha. Nõustava järelevalve raames teavitatakse
teenuseosutajaid teenuse osutamist puudutavatest õigusmuudatustest, nõustatakse õigusaktide
rakendamisel, pakutakse välja võimalikke lahendusi jne. Lisaks üks ühele nõustamistele võib korraldada
teenuseosutajate kohtumisi kogemuste vahetamiseks, lahenduste leidmiseks ja võrgustiku arendamiseks.
Oluline on näha järelevalvet mitte ainult karistava, vaid ka toetava meetmena – järelevalve tulemused,
nende kohta tagasiside andmine ja nõustamine, koolitused nii järelevalveametnikele kui teenuseosutajatele
ning teenuseosutajate kogemuskohtumised aitavad teenuseosutajatel teenuste kvaliteeti parandada.
2.3.4. Eelanalüüside koostamine maakondade lõikes ning kohalike omavalitsuste ja
omavalitsusliitude toetamine avatud taotlusvooru projektide koostamisel (tegevus lõppenud seisuga
31.12.2016)
Meetme raames korraldatava avatud taotlusvooru elluviimisele kaasaaitamiseks, eesmärgipäraste
projektitaotluste esitamiseks Sihtasutusele Innove ning kohalike omavalitsuste koostöö soodustamiseks on
planeeritud partnerina kaasata üle Eesti tegutsevaid maakondlikke arenduskeskusi, kes selgitavad
maakondade kaupa välja sotsiaalteenuste osutamise hetkeolukorra ning sotsiaalteenuste osutamise ja
arendamise vajaduse perioodil 2016–2020. Analüüsis esitatakse avatud taotlusvooru jaoks ettepanekud,
milliseid teenuseid ja millises piirkonnas on vaja arendada ja osutada, millised kohalikud omavalitsused
võiksid koos taotlema tulla (koostööpiirkonnad), millised on rahalised vajadused. Maakondlikud
arenduskeskused korraldavad kohalikele omavalitsustele ja omavalitsuste liitudele koostöö paremaks
toimimiseks arendusseminare ning osutavad konsultatsiooniteenust avatud taotlusvooru projektide
kirjutamisel.
Maakondlike arenduskeskuste koostatud analüüside ning korraldatud arendusseminaride käigus ilmnes
vajadus ühtse üleriigilise sotsiaaltranspordi korraldamise lahenduse järele. Praegu ei ole enamik kohalikke
omavalitsusi suutelised sotsiaaltransporti efektiivselt korraldama. Seoses sellega töötab
Sotsiaalministeerium välja sotsiaaltranspordi kontseptsiooni, milles esitatakse sotsiaaltranspordi
korraldamise lahendused, mis arvestavad nii hajaasustusega piirkondade kui ka tihedalt asustatud
aladega. Kontseptsiooni koostab Sotsiaalministeerium, kuid maakondlike arenduskeskuste ülesanne on
teha aktiivselt koostööd kohalike omavalitsustega ja välja pakkuda 1–2 stsenaariumi sotsiaaltranspordi
korralduse kohta. Sotsiaalministeerium tutvub eri osapoolte (peale maakondlike arenduskeskuste töötavad
oma alternatiivi välja ka Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) esitatud
sotsiaaltranspordi korraldamise alternatiividega ning esitatud alternatiivide põhjal leitakse parim lahendus,
mis võetakse aluseks sotsiaaltransporditeenuse rahastamisel hoolekandemeetmest.
2.3.4.1. Sihtrühm
Sotsiaalvaldkonna spetsialistid ja poliitikakujundajad
Kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste ametnikud
Hoolekandeteenuste osutajad
Kohalikud omavalitsused ja omavalitsuste liidud
2.3.4.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2015–31.12.2020
2.3.4.3. Tegevuse elluviija
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.3.3)
Tervise Arengu Instituut (2.3.1)
Sotsiaalkindlustusamet (2.3.2, 2.3.3)
Sotsiaalministeerium (2.3.1, 2.3.2,2.3.3, 2.3.4)
SA Järvamaa Arenduskeskus (2.3.4)
SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (2.3.4)
12
SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (2.3.4)
SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (2.3.4)
SA Läänemaa Arenduskeskus (2.3.4)
SA Lääne-Viru Arenduskeskus (2.3.4)
SA Põlvamaa Arenduskeskus (2.3.4)
SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (2.3.4)
SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (2.3.4)
SA Saaremaa Arenduskeskus (2.3.4)
SA Tuuru (2.3.4)
SA Tartu Ärinõuandla (2.3.4)
SA Valgamaa Arenguagentuur (2.3.4)
SA Viljandimaa Arenduskeskus (2.3.4)
SA Võrumaa Arenguagentuur (2.3.4)
2.4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks
Kohalike omavalitsuste, riigi- ja erasektori omavahelise koostöö parem korraldamine võimaldab toetada
Eesti arenguvajadusi, mis on seotud poliitikakujundamise kehva kvaliteediga nii keskvalitsuse kui ka
kohalike omavalitsuste tasandil, riigivalitsemise killustatusega, strateegilise planeerimise ja riigieelarve
nõrga seostatusega, avalike teenuste ebatõhusa osutamisega, avalike teenistujate ebapiisava
kompetentsusega ning piirkondliku tasandi arendusvõimekusega. Kirjeldatud sekkumistega panustatakse
ka riigipõhise soovituse nr 5 täitmisse: „Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile
pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike
teenuste kvaliteetne pakkumine.“
Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmiseks ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi
parandamiseks keskendutakse kohalike omavalitsuste poolt pakutava sotsiaaltransporditeenuse
arendamisele ning kohalike omavalitsuste teavitamisele vabatahtlike kaasamise võimalustest
sotsiaalvaldkonnas.
2.4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused
Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel korraldatav kursus, mis annab
põhjalikud teadmised sotsiaalkaitsepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning
olemasolevatest ja tulevikulahendustest.
Korraldatava kursuse eesmärk on parandada eri valdkondade koostööd ning seeläbi suurendada
teadlikkust sotsiaalvaldkonna eesmärkidest.
Kursus soodustab hoolekande-, tööhõive- ja tervishoiuteenuste osutamist integreeritult (sh uuenduslike
lahenduste väljatöötamist ja rakendamist) ning mitme valdkonna koostöös. Süsteemsemad
hoolekandemeetmed leevendavad eaka või erivajadustega pereliikme hooldamisest tingitud
hoolduskoormust ning hooldaja võimalusi tööhõives osalemiseks. Samuti paranevad teenuste osutamisega
erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalased võimalused.
2.4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine
Maakondlike arenduskeskuste tehtud sotsiaalteenuste maakondlikest kaardistustest ning analüüsidest
sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse kohta ilmnes vajadus üleriigilise/ühtse
sotsiaaltransporditeenuse lahenduse järele. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on
sotsiaaltransporditeenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus. Miinimumnõuded
teenusele on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-des 38–40.8 Sotsiaaltransporditeenuse sisu ja
eesmärk on teenuse osutamine neile puudega inimestele, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki
8
Leitav arvutivõrgust https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005
13
kasutamist. Sotsiaaltransporditeenuse kasutamine võimaldab puudega isikul kasutada vastavalt tema
vajadustele transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
Üheks tingimuseks teenuse arendamisel ja osutamisel on kohalike omavalitsuste koostöö. See tähendab,
et sotsiaaltransporditeenust arendatakse ja osutatakse mitme kohaliku omavalitsuse koostöös ehk
toimepiirkonnas, mis tagab teenuse osutamise jätkamise ka välisvahendite lõppemisel. Seoses
maavalitsuste reformiga moodustatakse alates 01. jaanuarist 2018 ühistranspordikeskused (edaspidi ÜTK-
d). Tegemist on MTÜ-dega, kellele kohalikud omavalitsused annavad ülesandeks tegeleda
maakonnaliinide hankimisega. Üks võimalus, kuidas KOVid sotsiaaltransporditeenust koostöös korraldama
hakkavad, on teha seda läbi ÜTK-de. Täna neile seda ülesannet antud ei ole ja TAT raames kaalume
võimalusi seda läbi TAT vahendite piloteerida.
Selleks, et tagada sotsiaaltranspordi parem kättesaadavus üle Eesti, on eesmärk luua kohalikele
omavalitsustele võimalused (sh infotehnoloogilisi lahendusi kasutades) hinnata sihtrühma teenusevajadust,
korraldada teenustele suunamist ja aruandlust teenuse kasutamise kohta. Infotehnoloogilise lahenduse
eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele võimalus korraldada sotsiaaltransporditeenust oma
vajadustest lähtuvalt võimalikult lihtsalt ning tagada teenuse kättesaadavus vajajatele. IT lahenduse
hankimisega tegeleb SOM allasutusena TEHIK.
Sotsiaaltransporditeenus on üks üheteistkümnest kohaliku omavalitsuse osutatavast sotsiaalteenusest,
mille korraldamine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Koos sotsiaaltransporditeenuse
korralduse arendamisega vajab väljaselgitamist kohalike omavalitsuste korraldatavate teenuste
arendusvajadus terviklikult. Jätkusuutliku teenusekorralduse toetamiseks korraldatakse kohalike
omavalitsustega mitmeid koostöökohtumisi, kus keskendutakse kohalike omavalitsuste pakutavate
sotsiaalteenuste, sh sotsiaaltransporditeenuse arenguvajadustele. Koostöökohtumistel täpsustatakse,
millist tuge vajaksid kohalikud omavalitsused omavahelise koostöö arendamisel, teenuseosutamise
suutlikkuse ja teenuste sisulisel arendamisel. Arutletakse, kuidas muuta kohalike omavalitsuste osutatavate
teenuste (sh sotsiaaltransporditeenuse) korraldamine efektiivsemaks ning eelkõige kohalike inimeste
vajadustest lähtuvaks, mitte üksnes olla sõltuvuses kohaliku omavalitsuse võimalustest.
2.4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine
2013. aastal läbi viidud uuringu „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“ tulemuste kohaselt tegelevad
Eesti vabatahtlikud enim keskkonnakaitse, loodushoiu ja säästva arenguga ning löövad kaasa
külaliikumises ja kohaliku elu edendamises. Sotsiaalvaldkonnas tegutseb vaid 16 % vabatahtlikest. Võib
öelda, et Eestis on olemas toimiv vabatahtlike võrgustik, tugisüsteem vabaühendustele, aga osalus
sotsiaalvaldkonnas siiski vähene. Koostöö kohalike omavalitsustega on olnud ühesuunaline ja toiminud
projektitoetuse saanud vabaühenduste initsiatiivil. Kohalikud omavalitsused on olnud passiivsemas rollis
võrreldes sotsiaalteenuse osutajate või eraettevõtetega. Selle üheks põhjuseks on kohalike omavalitsuste
vähene teadlikkus vabatahtlike potentsiaali rakendamisest.
Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuste osutajate koostöö arendamiseks kuulutatakse
välja riigihange, mille raames oodatakse pakkumusi Eesti neljas erinevas piirkonnas vabatahtliku töö
arendamiseks sotsiaalvaldkonnas.
2.4.1.1. Sihtrühm
Avaliku ja erasektori esindajad
2.4.1.2. Tegevuse üldajaraam
01.06.2016–31.12.2020
2.4.1.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalministeerium (2.4.1, 2.4.2, 2.4.3)
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (2.4.2)
14
3. Näitajad
Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitus
(2013) (2018) (2023)
Rakenduskava Hoolekande teenuste saajate arv 0 2885 4575 Rakenduskavas 2018. aastaks 6600
väljundnäitajad ja 2023. aastaks 10 100
TAT-spetsiifilised Tegevus 1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate
väljundnäitajad hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine
Hoolekande teenuste saajate arv 0 1709 2175
Teenusesaajate arv eri teenuste
kaupa kokku. Panustab
rakenduskava väljundnäitajasse
unikaalsete inimeste kaupa.
Hoolekandevaldkonna koolitustel 0 1486 1853 Koolitusel osalejate arv eri koolituste
osalenud inimeste arv kaupa kokku. Panustab kaudselt
rakenduskava väljundnäitajasse.
Tegevus 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele
Hoolekande teenuste saajate arv 0 1800 1800
Teenusesaajate arv eri teenuste
kaupa kokku. Panustab
rakenduskava väljundnäitajasse
unikaalsete inimeste lõikes.
Tegevus 3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks
Hoolekandevaldkonna koolitustel ja 0 900 1604
Koolitusel osalejate arv eri koolituste
supervisioonis osalenud inimeste arv kaupa kokku. Panustab kaudselt
rakenduskava väljundnäitajasse
Tegevus 4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja
kvaliteedi parandamiseks
Hoolekandevaldkonna koolitustel 0 189 250
osalenud inimeste arv
Hoolekande teenuste saajate arv 0 0 1000
Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast teenuse 29% 30% 30%
tulemusnäitajad saamise algust on tööturul9
9
Kuna võrreldavaid andmeid ei ole kogutud ja mõõdetud (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis täpsustatakse alg- ja sihttasemed hiljemalt 2016. a lõpuks.
15
Osalejate suhtarv, kes said aasta 5% 15% 15% Baastaseme kujunemisel on võetud
jooksul ESFist toetatud arvesse erihoolekandeteenuste ning
hoolekandeteenuseid ning kelle täiskasvanute hooldamisteenuste
toimetulek seeläbi paranes või kelle (hoolekandeasutustes) sihtrühma
puhul välditi ööpäevaringsele liikumist 2013. aastal
institutsionaalsele teenusele institutsionaalsetelt teenustelt
suundumist mitteinstitutsionaalsetele teenustele
16
4. Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele
Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad:
Regionaalareng jah ei
TAT tegevused omavad mõõdukat mõju regionaalarengule, toetades kõigi Eesti piirkondade
kestlikku ja ühtlast arengut. TAT edukas elluviimine tasakaalustab tööturul osalemist toetavate
hoolekandeteenuste levimust eri piirkondades. See on eelduseks kõigi piirkondade arengueelduste
maksimaalseks ärakasutamiseks ja ühtlaseks regionaalarenguks, kus inimestel on igas
toimepiirkonnas kättesaadavad head teenused ja töökohad ning mitmekesiseid tegevusi võimaldav
elukeskkond.
Erivajadustega inimeste töövõimekuse ja kutsesobivuse hindamise metoodika kasutamise
kompetentsi laiendatakse igasse Eesti piirkonda. TAT tegevusena jätkatakse toimetulekuraskustes
klientide nõustamist viies piirkonnas (Tallinn (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa), Pärnu
(Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa, Viljandimaa), Jõhvi (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa), Tartu
(Tartumaa, Jõgevamaa) ja Võru (Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa)), kus koordinaatori ülesanne on
suunata abivajajaid haldusüksuste piire ületavaid spetsiifilisi teenuseid saama. TAT elluviimine
mõjutab kohaliku ja piirkondliku arendusvõimekuse tugevnemist, kuna on suunatud kohalike
omavalitsuste võimekuse suurendamiseks saada paremini hakkama piirkonna
hoolekandeprobleemide lahendamisega. Nõustatakse kohalikke omavalitsusi, et kirjutada paremaid
taotlusi avatud taotlusvoorudesse ning suunatakse neid tegema omavahel koostööd.
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima
eesmärgile.10 Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise
partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruandel.
Infoühiskond jah ei
TAT toetab mitme tegevusega (telehooldus, abivahendi vajaduse hindamise veebirakendus)
infotehnoloogia potentsiaali nutikat kasutamist hoolekandevaldkonnas ja selle kaudu Eesti
strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Ka Eesti infoühiskonna arengukava 2020 näeb võimaliku
tulevikusuunana erinevaid kaugteenuseid.
Riigivalitsemine jah ei
TAT edendab terviklikku ja tõhusat riigivalitsemist, toetades teenuse kvaliteedi ühtlustumist kogu
riigis. Kavandatud teenuseuuringud aitavad edendada avalike teenuste kasutajasõbralikku
osutamist
Võrdsed võimalused11
Sooline võrdsus jah ei
TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse
edendamisse
jah ei
10
Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruanne
11
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja
mittediskrimineerimine.
17
TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimise
kaudu12 TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse
jah ei
Naiste ja meeste tööelus osalemise suurendamiseks tegevuste kavandamisel on lähtutud olukorra
soolisest analüüsist. Hoolekandeteenuste kavandamisel ja osutamisel arvestatakse naiste ja
meeste erineva olukorra, võimaluste ja vajadustega.
Võrdne kohtlemine
jah ei
TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas, toetades
seega sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused on suunatud tööturul
vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates eri soost ja rahvusest
ning eri vanuses ja terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus täisväärtusliku
osalemise võimaluste võrdsustamist teiste ühiskonnaliikmetega.
12
TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju
naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada
ebavõrdsus.
18
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud
taotlusvoorudega
Seos sama meetme teiste TAT-dega
Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevused võimaldavad integreeritud
teenuse pakkumise näol saada teenuseid mõlema samasse meetmesse kuuluva TAT –
„Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ ja „Tugiteenus vanglast vabanenutele“ – sihtrühmal.
TAT toetab sama meetme raames planeeritud avatud taotlusvoorude läbiviimist. TAT partnerid
nõustavad üle Eesti avatud vooru taotlust esitada soovivaid kohalikke omavalitsusi ja kohaliku
omavalitsuse üksusi. Seeläbi soovitakse luua paremad ja ühtsed võimalused esitada taotlejatel
vajadusele vastavaid projekte.
Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tulemuslikkus saavutatakse käesoleva
TAT ja meetmega seotud avatud voorude võrdväärselt edukal rakendamisel.
Seos teiste meetmete TAT-dega
Meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste
vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ TAT raames
luuakse keskkond, kus hakatakse osutama käesoleva TAT tegevuse 2.1.4 raames kujundatud
teenuseid. Meetme 2.5 tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“
raames kinnitatud TAT-s „Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ alusel
hakkavad tööle käesoleva TAT tegevuse 2.1.2 raames koolitatud keskkonna kohandamise
konsultandid.
TAT taotleb lähedasi eesmärke meetmete „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste
arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“, „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste
tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ ja „Hoolekande taristu
arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ TAT-de ja avatud
taotlusvoorudega. Prioriteetse suuna tulemuslikkus saavutatakse eri meetmete raames teostatavate
tegevuste elluviimisega.
19
6. Seos valdkondlike arengukavadega
„Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020“ sätestab tegevused tervishoiu- ja
hoolekandeteenuste arendamiseks ning kättesaadavuse parandamiseks, samuti omastehoolduse
toetamiseks.13
„Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ sõnastab Justiitsministeeriumi ja
Sotsiaalministeeriumi ühise eesmärgi: „Kinnipeetavate vabanemisjärgse toimetuleku
soodustamiseks tuleb Justiitsministeeriumil koostöös Sotsiaalministeeriumi, kohalike omavalitsuste
ning mittetulundusühendustega luua üle-eestiline tugiisikusüsteem vanglast vabanenute iseseisva
toimetuleku toetamiseks.‟ Kuritegevuse vähendamine, toimetuleku soodustamine ja tööhõive
suurendamine on otseselt seotud tegevused.14
„Konkurentsivõime kava Eesti 2020“ kaks keskset eesmärki on tootlikkuse ja tööhõive
suurendamine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal rõhuasetusega
pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. Suurimas
vaesusriskis on läbi aastate olnud töötud ja üksi elavad üle 65-aastased inimesed. Käesolev TAT on
suunatud tööhõive suurendamisele ning näeb spetsiifiliste sihtrühmadena pikaajalisi töötuid ja
eakaid. Eesti eesmärk on 2015. aastaks vähendada pikaajaliste töötute määr 7,7%-ni ja
2020. aastaks 2,5%-ni.15
„Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ näeb võimaliku tulevikusuunana kaugteenuseid.16
„Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2014–2017“ näeb ette tegeleda
hoolekandeteenuste ja sotsiaaltoetuste vajaduspõhise kättesaadavuse, hoolekandeteenuste
kvaliteedi ja klientide parema teadlikkuse tagamise ning hoolekandeteenuste jätkusuutlikkuse ja
efektiivsusega.17
13
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Hoolekandestatistika/Aktiivsena_vananemise_arengukava_2013–
2020/Aktiivsena_vananemise_arengukava_2013–2020.pdf
14
http://www.just.ee/arengusuunad2018
15
http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020
16
https://www.riigiteataja.ee/akt/319112013014
17
http://www.sm.ee/meie/eesmargid-ja-nende-taitmine/ministeeriumi-arengukava.html
20
7. Toetuse andmise tingimuste rakendamine
7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused
7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse
seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse
saaja kohustatud:
7.1.1.1. esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te)
tegevuste detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa
(lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.1.1.2. esitama punktis 7.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva
jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ);
7.1.1.3. esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.1.1.4. rakendama TAT vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
7.1.1.5. esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu
kohta RA poolt väljatöötatud vormil;
7.1.1.6. esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või
10 tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist. Esimese eelarveaasta
väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.1.1.7. esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3
nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.6 esitatud prognoosist;
7.1.1.8. pidama arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning
esitama nimetatud arvestuse RÜ-le üks kord aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta
kohta või muul ajal RÜ nõudmisel.
7.1.2. TAT partnerile kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. Ühtlasi on partner kohustatud:
7.1.2.1. esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni
dokumendid;
7.1.2.2. esitama toetuse saajale partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse
kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks;
7.1.2.3. esitama toetuse saaja poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude
planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või
muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja ja/või partneri vajadusest;
7.1.2.4. esitama toetuse saajale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga
kuu 10. kuupäevaks või vastavalt toetuse saaja nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis
märgitud toetuse saaja maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le;
7.1.2.5. esitama toetuse saajale eelarve täitmise aruande hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks;
7.1.2.6. esitama toetuse saajale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi
RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid,
memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi;
7.1.2.7. esitama toetuse saajale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja
1. juuniks ning lõpparuande toetuse saaja antud tähtajaks.
7.2. Kulude abikõlblikkus
7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri
2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa
Liidu ja Eesti õigusega.
7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele.
21
7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud:
7.2.3.1. TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike
1 punktidele 1–4 ja lõikele 4;
7.2.3.2. TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest
personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud
TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud.
7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised
kulud:
7.2.4.1. päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates
õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
7.2.4.2. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
7.2.4.3. ühtse määra alusel hüvitatud kaudsed kulud enne käesoleva TAT kinnitamist;
7.2.4.4.väliskoolitus- ja -lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike.
7.2.5. Projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra vastavalt ühendmääruse § 5
lõikele 6.
7.3. Toetuse maksmine
7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu
tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita.
7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.
7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
7.3.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT
kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.3.3.2. koopia riigihangete tegemise korrast asutuses;
7.3.3.3. lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja
kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste
korral vastavad volituste koopiad.
7.3.4. Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei tule esitada, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de
rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud.
Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.
7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige tihedamini üks kord kuus.
Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, siis
esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva.
7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud
maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registriväliselt. Maksetaotluse vormi
kinnitab RÜ.
7.3.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest
personalikuludest.
7.3.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest
ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa.
7.3.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui:
7.3.9.1. maksetaotluses esineb puudusi;
22
7.3.9.2. toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
7.3.9.3. kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
7.3.9.4. ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud
ajaks TAT-d ellu või saavutada kavandatud tulemust;
7.3.9.5. maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse
§ 48 lõike 2 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel
väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
7.3.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses
nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik
kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, siis võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning
puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse
määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on
täidetud.
7.3.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks
lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d
peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud
juhtudel.
7.3.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik.
Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud
juhtudel.
7.3.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse
tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt.
7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine
7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevuste, tulemuste, eelarve, näitajate või TAT abikõlblikkuse
perioodi muutmiseks, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse.
7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt
edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.4.3. Puuduste esinemisel annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse
menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.4.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on
õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse
RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT
seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on
vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks.
7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul,
kui on olemas RA ja RÜ nõusolek.
7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks
elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui
TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus
vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
23
7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva
rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna
meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest.
7.4.9. TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta:
7.4.9.1. punktis 7.1.2 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele
vastava eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist;
7.4.9.2. lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutmist aastate kaupa
tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
7.4.10. RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste
mitteesinemisel esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA
tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks.
7.4.11. Puuduste esinemisel tegevuste kirjelduses ja/või eelarves annab RA toetuse saajale tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse ja/või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada
puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.4.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta/aastate
vastavale tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja
osakaal finantsallikates ei muutu, kui:
7.4.12.1. kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt
rohkem kui 15% ja
7.4.12.2. muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot.
7.4.13. Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja 5 tööpäeva
jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le.
7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
7.5.1. TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega
struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15.
juuniks. Kui registri vahendusel ei ole võimalik vahearuannet esitada, siis esitatakse vahearuanne
elektroonselt digiallkirjastatult. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise
tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
7.5.2. TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT lõpparuande registri vahendusel 45
päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui registri vahendusel ei ole
võimalik lõpparuannet esitada, siis esitatakse lõpparuanne elektroonselt digiallkirjastatult.
7.5.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne)
laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
7.5.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
7.5.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab 5 tööpäeva
jooksul RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatult, siis edastab RÜ
lõpparuande 5 tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks.
24
7.5.7. Puuduste esinemisel vahearuandes annab RÜ toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste
kõrvaldamist.
7.5.8. Puuduste esinemisel lõpparuandes annab RÜ TAT elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks ning teavitab 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-d. RA teavitab
lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui
lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatult, siis edastab RÜ lõpparuande 5 tööpäeva
jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks.
7.5.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine
lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.5.8.
7.5.10. TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
7.5.10.1. andmed TAT kohta (nimetus, tunnusnumber, toetuse saaja ja partneri(te) nimed,
abikõlblikkuse periood jne);
7.5.10.2. ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt);
7.5.10.3. näitajate täitmine (kumulatiivselt);
7.5.10.4. hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
7.5.10.5.TAT mõju läbivatele teemadele;
7.5.10.6. toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste
elluviimisse on kaasatud partner).
7.6. Finantskorrektsioonid
7.6.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47.
7.6.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49.
25
8. Riskide hindamine
Risk Tegevus riskide maandamiseks
Uuringutes ei ole Hangete lähteülesannetes nähakse ette sihipärane tegevus valimisse
vastanute arv piisav sattunute vastamiseks kättesaamiseks (nt küsitleja korduvkülastus) ja
kogu sihtrühma kohta selleks vajalikud finantsvahendid
käivate üldistuste
tegemiseks
9. Lisad
Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A
Toetuse andmise tingimuste finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B
26
Sotsiaalkaitseministri 27.03.2015 käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ (muudetud 03.12.2015 käskkirjaga nr 181, 07.10.2016
käskkirjaga nr 99, 30.03.2017 käskkirjaga nr 43) muutmise seletuskiri
I. Sissejuhatus
Eelnõuga tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 58 „Tööturul
osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud ning 03.12.2015 käskkirjaga nr 181,
07.10.2016 käskkirjaga nr 99 ja 30.03.2017 käskkirjaga nr 43 muudetud toetuse andmise
tingimustes (edaspidi TAT).
Eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 626
9748
[email protected]), Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Häli Tarum (tel
626 9176
[email protected]), Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna
peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208,
[email protected]) ja
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Kristiina Tuisk (tel 626 9218,
[email protected]).
II. TAT muudatuste sisu
Seoses vajadusega hankida infotehnoloogilisi töid, on vaja kaasata uus partner – Tervise ja
Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK). TEHIK on Sotsiaalministeeriumi hallatav
riigiasutus, kelle tegevusvaldkond on ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamine, haldamine ja pakkumine.
Seetõttu täiendatakse TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevuste
2.1.2 „Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine“, 2.1.3
„Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste
pakkumine“ ja 2.4.2 „Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine“ elluviijaid. TEHIK
hangib alategevuse 2.1.2 raames meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu (MSA)
arenduse, alategevuse 2.1.3 raames RFK prototüübi arenduse ja alategevuse 2.4.2 raames
IT-lahenduse sotsiaaltransporditeenuse korraldamiseks kohalikele omavalitsustele ja
teenusekasutajatele.
Muudetud on TAT alategevuse 2.1.2 „Keskkonna kohandamise ja abivahendialane
nõustamine“ tegevuste elluviijat. Alates 2017. aasta 1. oktoobrist Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi Astangu) enam neid tegevusi ellu ei vii. Tegevusi
hakkab ellu viima Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). IT hanke viib ellu TEHIK.
Pikendatakse alategevuse 2.1.4 „Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu“
ajaraami ja elluviijana lisandub SKA.
Lisaks tehakse väiksemaid muudatusi ka teistes TAT tegevustes (enamik muudatusi
kajastub ainult TAT lisa 1 vormil A), mida on alljärgnevalt täpsemalt kirjeldatud.
1. peatükk „TAT kirjeldus“
Vähendatud on TAT kogueelarve summat rakendusüksuse esitatud finantskorrektsioonide
otsuste (03.03.2017 otsus nr 3-3.1/61 ja 22.05.2017 otsus nr 3-3.1/153) ja 2016. aastal
teenitud puhastulu ulatuses. Vähendamise summa on kokku 19 336,68 eurot (2015. a
eelarve 956,32 ja 2016. a eelarve 18 380), sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 16 436,18 eurot
ja riiklik kaasfinantseering 2900,50 eurot.
2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“
Väljundi 1.2 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist
toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ muudatused
Alategevuse 2.1.1 „Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate
hoolekandeteenuste arendamine“ elluviimisel on tekkinud vajadus korraldada lisaks
2017. aasta 8.–9. septembril toimunud ideekonkursile veel üks ideekonkurss innovaatiliste
lahenduste leidmiseks hoolekandevaldkonnas. Konkurss kuulutatakse välja 2018. aasta
alguses, keskendudes sotsiaalvaldkonnas tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisele.
Väljatöötatud prototüübid saavad sobivuse korral rahastuse meetme „Tööturul osalemist
toetavad hoolekandeteenused“ raames korraldatava avatud taotlusvooru kaudu. Vastav
muudatus kajastub TAT lisa 1 vormil A.
Muudetud on alategevuse 2.1.2 „Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine“
tegevuste elluviijat. Seoses Sotsiaalministeeriumi allasutuste (SKA ja Astangu) ülesannete
ümberkujundamisega viiakse ka keskkonna kohandamise alane nõustamine alates
01.10.2017 SKA-sse (eelmise muudatusega viidi SKA-sse abivahendialane nõustamine).
Olemasolevatele tegevustele lisandub KOV-ide elukeskkonna kohandamise alase
juhendmaterjali koostamine ja selle põhjal KOV-i töötajate (160 inimest) koolitamine ning
vastavalt vajadusele KOV-ide nõustamine eluruumide kohanduste elluviimisel. Lisandunud
tegevused aitavad kaasa meetme „Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline
kohandamine“ elluviimisele. Rahandusministeerium kuulutab 2018. aastal välja avatud
taotlusvooru KOV-idele erivajadustega inimeste kodude füüsiliseks kohandamiseks.
Alategevusele on lisandunud elluviijana ka TEHIK, kes hakkab arendama MSA-d nii
abivahendeid sisestavatele asutustele kui ka abivahendi vajajatele kasutajasõbralikumaks.
Ühtse andmekogu olemasolul on abivahendi vajajal mugav otsida temale sobivaid ja tema
vajadustele vastavaid abivahendeid ühest keskkonnast ilma ettevõtete kodulehtede
läbitöötamiseta ja ettevõtete külastuseta. Sobiva abivahendi leidmine võimaldab abivahendi
kasutajal suurendada iseseisvust ja parandada toimetulekut ning vähendada pereliikmete
hoolduskoormust, toetades seeläbi osalemist tööturul. MSA arendus panustab otseselt ESF-i
investeerimisprioriteeti – juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja
kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele.
Lisaks on TAT lisa 1 vormil A välja toodud, et vajaduse korral kasutatakse keerukamate
juhtumite puhul abivahendialaseks nõustamiseks ka eksperte. Näitajate tabelis on
suurendatud koolitusel osalenute arvu 160 inimese võrra (KOV-i töötajate elukeskkonna
kohandamise alase nõustamise koolitus).
Tekstist (sh lisa 1 vormist A) on välja võetud lõik, mis puudutab RFK (rahvusvaheline
funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni) raamistikul põhineva
abivahendite vajaduse hindamise instrumendi väljatöötamist. Kuna RFK arendus on
peamiselt seotud alategevusega 2.1.3, jääb kogu RFK arendus, sh eelarve, Astangule (IT-
lahenduse arendamisega tegeleb TEHIK) ning SKA annab infot selle kohta, mis on seotud
abivahendivajaduse hindamise instrumendi väljatöötamisega.
Kuna alategevuse 2.1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate
arendamine ning koolituste pakkumine“ raames on vaja ellu viia IT hange, kaasatakse TAT
partnerina TEHIK, kes tegeleb RFK elektroonse hindamiskeskkonna arendamisega.
Eesmärk on katsetada RFK-l tuginevat elektroonset hindamiskeskkonda (edaspidi prototüüp)
meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis. Prototüübi on välja töötanud
Astangu, kuid see vajab enne katsetamise alustamist täiendavaid infotehnoloogilisi
arendustöid, mille tegemine on vajalik, lähtudes prototüübile tellitud turvaanalüüsist.
Lisaks on tehtud lisa 1 vormil A alategevuse 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja
sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ tabelis nr 4
„Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste
pakkumise tegevuse ajakava“ järgmised muudatused:
2
Punkt 1.1 „Rehabilitatsiooniprogrammide arendamine erivajadusega lastele vanuses 3–17
aastat ja nende peredele“ – korrigeeritud on alapunktide tähtaegasid, lõpptähtaega ei ole
muudetud.
Punkt 1.3 „Rehabilitatsiooniprogrammide arendamine vähenenud töövõimega tööealistele“ –
korrigeeritud on tegevuste tähtaegasid ja muudetud lõpptähtaega. Tööealistele suunatud
rehabilitatsiooniprogrammide arendamisega seotud tegevused on viibinud, kuna 2017. aasta
I ja II kvartalis toimus intensiivne tegevus 2015.–2016. aastal katsetatud programmi
korrigeerimise ja kinnitamisega ning teenuseosutajate koolitamisega. Samuti toimus samal
ajal tööealistele erivajadusega inimestele suunatud rehabilitatsiooniprogrammide vajaduse
väljaselgitamine, mille tulemused selgusid 2017. a III kvartalis. Pärast seda hakkavad nii
Astangu kui teenuseosutajad programme välja töötama. Eksperdid ja teenuseosutajad
kaasatakse hanke teel. Katsetamise periood on jaanuar – detsember 2018. Programmid
esitatakse SKA-le kinnitamiseks eeldatavasti 2019. aasta I kvartalis. Seetõttu on kustutatud
lahter 1.3.4, mille kohaselt pidi programmide esitamine SKA-le toimuma 2018. aasta IV
kvartalis.
Punkt 1.4 „Rehabilitatsiooniprogrammi arendamine haridusliku erivajadusega õppijate
kutsehariduse omandamise ja tööturule mineku toetamiseks“ – korrigeeritud on tegevuste
tähtaegasid ja muudetud lõpptähtaega. Haridusliku erivajadusega õppijatele suunatud
rehabilitatsiooniprogrammi väljatöötamine algas septembris 2017. Vajadus on pikendada
programmi väljatöötamise perioodi, et kaasata sellesse protsessi SA Innove, Haridus- ja
Teadusministeeriumi, kutseõppeasutuste ja teiste oluliste partnerite esindajad ning koguda
koostööpartnerite antavat infot. Peale programmi väljatöötamist korraldatakse
hankemenetlus teenuseosutajate hulgas, et kaasata partnerid, kes asuksid uut programmi
katsetama. Eeldatavasti saab SKA programmi kinnitada 2019. aasta I kvartalis. Vastavalt on
korrigeeritud tabelit nr 4 (kustutatud on lahter 1.4.4).
Lisatud on uus punkt 1.5 „Rehabilitatsiooniprogrammi arendamine „Valikute aasta“
õppijatele“ – tegemist on programmiga, mille katsetamise vajadus selgus 2017. aastal
koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, SA Innove ja kutseõppeasutustega. Kooskõlas
Sotsiaalministeeriumi ootustega arendab Astangu rehabilitatsiooni ja kutseõppeasutuste
integreeritud koostööd haridusliku erivajadusega õppijate toetamisel kutseõppesse
suundumisel, sobiva eriala valikul ning kutseõppes püsimisel. Nimetatud programmi
katsetamine toimub koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga meetme „Valikute aasta“
raames.
Punkt 1.6 „Rehabilitatsiooniprogrammide arendamine, kasutades hindamismetoodikat
HAMET“ (varem punkt 1.5) – tegevust on pikendatud aasta võrra. Alapunktis 1.6 katsetati
2017. aastal kahte rehabilitatsiooniprogrammi. Üks nendest keskendus haridusliku
erivajadusega noorte erialavaliku täpsustamisele (kasutades hindamismetoodikat HAMET –
Handwerklich-Motorischer Eignungstest – käelise motoorika katsetamine) ning teine
tööealiste erivajadusega inimeste eneseteostusvõimaluste väljaselgitamisele (kasutades
hindamismetoodikat HAMET). Esimese programmi katsetamine Eesti eri piirkondades oli
edukas ning see programm on esitatud SKA-le kinnitamiseks. Teise programmi katsetamine
ebaõnnestus, kuna programmi ei suudetud erinevatel põhjustel kaasata piisavalt tööealisi
erivajadusega kliente ja üks kaasatud teenuseosutajatest katkestas lepingu. Seetõttu on
vajadus tööealistele suunatud programmi tegevusi korrigeerida, täpsustada sihtrühma ja teha
korduskatsetamine. Seega on alapunkti 1.6 tegevusi pikendatud kuni 2018. aasta lõpuni.
Rahastatakse vaid rehabilitatsiooniprogrammi katsetamisega seotud tegevusi (hinnatakse
hindamismetoodika HAMET alusel, mitte ei arendata hindamismetoodikat HAMET).
Punkti 2.1 „Rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil
(RFK) põhinevate hindamismetoodikate arendamine“ sõnastust on korrigeeritud – ei kasutata
väljendit „elektroonne hindamisvorm“, vaid räägitakse rehabilitatsiooniprotsessi ja prototüübi
katsetamisest. Samuti on korrigeeritud vahetähtaegasid. Muudetud on punkti 2.1.4
sõnastust, kuna 2018. aastal koostatakse katsetamise vahetulemuste põhjal kokkuvõte ning
3
katsetamisjärgse tagasiside analüüs ja kokkuvõttega seotud tegevused jäävad 2019.
aastasse. Lahtrid 2.1.5 ja 2.1.6 on kustutatud, kuna nende tegevuste elluviimine nihkub
2019. aastasse.
Viivitused alaprojektis on tingitud vajadusest teha RFK prototüübile turvaanalüüs, et tagada
katsetamise perioodil projektis osalevate isikute delikaatsete andmete kaitse. Projekti
vahetähtajad on nihkunud, lõpptähtaeg sõltub IT arendustegevuste elluviimise edukusest ja
reaalsest katsetamise algusajast. Tegevuse elluviimiseks on TAT partnerina lisandunud
TEHIK, kes viib ellu prototüübi IT arendushanke.
Punkt 2.2.4 „Toetatud töölerakendamise (TTR) metoodika arendamine“ – sõna
„juhendmaterjal“ on asendatud sõnaga „tõlkematerjal“, sest sõna „juhendmaterjal“ on
tekitanud segadust ja Astangu on TTR metoodika kasutamisel silmas pidanud tõlkematerjali.
Seoses teenusedisaini katsetamise (viiakse ellu TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma
töövõimelisuse suurendamine ja töötamise soodustamine“) alguse edasilükkumisega on
pikendatud alategevuse 2.1.4 „Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu“
kestust ühe aasta võrra ehk tegevused kestavad 2018. aasta lõpuni. Tegevuste elluviijana on
lisandunud SKA.
Kuna Sotsiaalministeeriumi eesmärk on viia järk-järgult erihoolekande arendusettepanekute
tegemine üle SKA-sse, võetakse selle alategevuse raames 2017. aasta novembrist SKA-sse
tööle poole kohaga spetsialist, kelle ülesandeks jääb ellu viia TAT-s nimetatud tegevusi, mis
on TAT muudatusega detailsemalt lahti kirjutatud alategevuste lisamisega lisa 1 vormis A.
TAT põhiteksti on täiendatud SKA korraldatavate teavitusürituste ja koolitusseminaridega.
Samuti on tekstis välja toodud, et teenusedisaini protsessist tulnud uusi lahendusi
katsetatakse TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse suurendamine ja töötamise
soodustamine“ raames, mille käigus kogutud tagasiside põhjal täiendatakse käesoleva TAT
raames disainitud teenuseid ning vormistatakse lõplikult uute teenuste ja teenuseosutamise
süsteemi kirjeldus.
Kuna TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse suurendamine ja töötamise
soodustamine“ raames toimub analüüsist välja tulnud lahenduste katsetamine kuni
2018. aasta lõpuni, on vajalik pikendada ka selle alategevuse ajaraami, et SKA-s töötav
spetsialist saaks kasutada katsetamisest tulenevat infot erihoolekandesüsteemi puudutavate
(sh õigusaktidesse tehtavate) arendusettepanekute tegemiseks Sotsiaalministeeriumile.
Väljundi 2.3 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine
hoolekandeteenuste osutamiseks“ muudatused
On laiendatud alategevuse 2.3.1 „Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate
supervisioon ja täienduskoolitus” raames korraldatavate koolituste (pädevust suurendavad
koolitused) teemasid. Eesmärk on koolitada KOV-i sotsiaaltöötajaid (vähemalt kaks inimest
igast KOV-ist – 158 inimest) teenuste planeerimise, arendamise ja disaini teemal ning
deinstitutsionaliseerimise põhimõtete rakendamisel sotsiaalteenuste pakkumisel, vajaduse
korral ka teistel teemadel, mis toetavad sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevust
hoolekandeteenuste korraldamisel ja vahetul osutamisel. Lisaks psüühikahäiretega
klientidega töötavatele spetsialistidele mõeldud koolitustele on välja toodud ka dementsuse
diagnoosiga inimestega töötavate spetsialistide koolitused. Kaks eraldi välja toodud
sihtrühma on koondatud erivajadustega inimeste mõiste alla. Koolitusi korraldades selgus
koolitatute tagasisidest vajadus pöörata erilist tähelepanu dementsuse diagnoosiga
klientidega töötavate spetsialistide teadmiste arendamisele ning järgnevatel aastatel on
planeeritud koolitused just selle sihtrühmaga töötavatele spetsialistidele. Dementsuse
diagnoosiga inimestega töötavate spetsialistide koolitused viiakse ellu koostöös 2018. aastal
loodava dementsuse kompetentsikeskusega, mis hakkab koondama dementsuse
valdkonnas tõenduspõhiseid metoodikaid ning pakkuma sellealast nõustamist ja vajaduse
korral koolitust.
4
2018. aastaks planeeritud supervisiooni läbinud ja koolitatud inimeste näitajate arvu täitmise
tähtaega on pikendatud 2020. aastani. Koolituste tähtaja pikendamise põhjuseks on eesmärk
teha dementsuse diagnoosiga inimestega töötavate spetsialistide koolitusvajaduse kohta
detailsem alusanalüüs, mille raames alustatakse koolitusmaterjalide ja hankedokumentide
koostamist ning 2018. aasta teises kvartalis koolituste korraldamist. Alusanalüüsis tuuakse
välja puudused hooldustöötajate, asutuse juhtide ja muu personali tööpraktikas, konkreetsed
oodatavad muutused nende käitumises ja selleks vajaminevad oskused, teadmised ja
hoiakud. Kuna töötajad vahetuvad selles valdkonnas väga kiiresti, on eesmärk selgitada
välja otsesed barjäärid tööalase käitumise muutmiseks ja otsida neile lahendusi. Vastavad
muudatused on kajastatud ka lisa 1 vormis A ning vähendatud on 2017. ja 2018. aasta
eelarvet, mille võrra on eelarve planeeritud 2019. ja 2020. aastasse.
Muudetud on alategevuse 2.3.3 „Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine
kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide
tutvustamise ning rakendamise kaudu“ sisutegevuste sõnastust. Tekstis on välja toodud, et
tehakse sotsiaalvaldkonna kvaliteedijuhtimissüsteemide (sh EQUASS) võrdlev analüüs, mis
hindab kvaliteedijuhtimissüsteemide kulukust ja mõjusust. Eraldi EQUASS-i mõjuanalüüsi ei
tehta. Tellitakse kvaliteedijuhtimissüsteemide võrdlev analüüs, milles käsitletakse ühe
süsteemina ka EQUASS-i. Sotsiaalhoolekande seadusest läheb välja sertifitseeritava
kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise nõue rehabilitatsiooniteenuse pakkujatele ning selle
asemel sätestatakse seadusega kvaliteedipõhimõtted, mida kõik sotsiaalteenuse osutajad
peavad sotsiaalteenust osutades järgima. Seega ei ole otstarbekas kulutada ressursse ainult
ühe kvaliteedisüsteemi (EQUASS) mõju uurimiseks. Oluline on saada informatsiooni
erinevate kvaliteedijuhtimissüsteemide kohta ning hinnata nende sobivust Eesti kontekstis.
Võrdleva analüüsi tulemused annavad sotsiaalteenuste pakkujatele teadmised
valikuvõimalustest, kui neil on huvi rakendada mingit kvaliteedijuhtimissüsteemi
kvaliteedijuhistes kehtestatud põhimõtete järgimiseks. Kvaliteedisertifikaadi taotlemine jääb
vabatahtlikuks ning võimaldab jätkuvalt tõendada nõutavate kvaliteedipõhimõtete
rakendamist.
Tegevuste elluviijana on lisandunud SoM, kelle ülesanne on teenuste kvaliteedi parandamise
eesmärgil väärtustada teenuseid vahetult osutavate inimeste erialast tööd.
Lisa 1 vormis A on muudetud tegevuste loetelu. Kuna SKA töötab välja üldise
kvaliteedijuhise ja teenusepõhised kvaliteedijuhised, mille aluseks on nii Euroopa vabatahtlik
kui ka üldhuvi sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik, ei ole otstarbekas koolitada eraldi
konsultante vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku teemadel, mistõttu on
kustutatud koolitused Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku teemal.
Teavitustegevused on koondatud ühe alategevuse alla. SKA on sõlminud EQUASS-i Eesti
esindajaga lepingu, mille kohaselt ta on kohustustatud koolitama EQUASS-i konsultante ja
audiitoreid EQUASS Assurance 2018 uue metoodika (metoodikat uuendatakse iga kolme
aasta tagant) rakendamisel. Otsus EQUASS-i rakendama hakkavate uute asutuste kohta
tehakse pärast sotsiaalvaldkonna kvaliteedijuhtimissüsteemide võrdleva analüüsi valmimist.
Väljundi 2.4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine
sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ muudatused
Alategevuse 2.4.2 „Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine“ elluviijaks on peale
Sotsiaalministeeriumi ka TEHIK, kes korraldab hanke, millega luuakse kohalikele
omavalitsustele ja sotsiaaltransporditeenuse klientidele töölaud, mis võimaldab sisestada
kogu teenuse taotlemiseks vajaliku info ning omavalitsusel hinnata ja menetleda klientide
taotlusi (IT-lahendus).
Luuakse uus alategevus 2.4.3 „Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse
osutajate koostöö arendamine“, mille raames on eesmärk arendada KOV-ide ja
vabaühenduste koostööd ning seeläbi parandada sotsiaalvaldkonna teenuste kättesaadavust
erivajadustega inimestele. 2013. aastal tehtud uuringu „Vabatahtlikus tegevuses osalemine
5
Eestis“ tulemuste kohaselt tegelevad Eesti vabatahtlikud enim keskkonnakaitse, loodushoiu
ja säästva arenguga ning löövad kaasa külaliikumises ja kohaliku elu edendamises.
Sotsiaalvaldkonnas tegutseb vaid 16% vabatahtlikest. Võib öelda, et Eestis on olemas toimiv
vabatahtlike võrgustik ja tugisüsteem vabaühendustele, aga osalus sotsiaalvaldkonnas on
siiski vähene. Koostöö kohalike omavalitsustega on olnud ühesuunaline ja toiminud
projektitoetuse saanud vabaühenduste initsiatiivil. Kohalikud omavalitsused on olnud
passiivsemas rollis võrreldes sotsiaalteenuse osutajate või eraettevõtetega. Selle üheks
põhjuseks on kohalike omavalitsuste vähene teadlikkus vabatahtlike potentsiaali
rakendamisest. Vabaühenduste hinnangul on sotsiaalvaldkonna vabatahtliku töö
arendamiseks vaja eelkõige arendada koostööd kohalike omavalitsuste, sotsiaalteenuse
osutajate ja vabatahtlikke kaasavate-vahendavate vabaühenduste vahel. Samuti tuleb leida
lahendused jätkusuutlikule finantseerimisele. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja
sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamise toetamiseks kuulutatakse välja riigihange,
mille raames vähemalt kolmes Eesti maakonnas katsetatakse vabatahtlike kaasamist
sotsiaalvaldkonnas ja tegevuse raames osutatakse teenust 1000 abivajajale. Hanke
tulemusel valmib Eestis rakendatav koostöömudel vabatahtlike kaasamiseks
hoolekandeteenuste osutamisel.
Nimetatud tegevus panustab hoolduskoormuse rakkerühma esitatud poliitikasuuniste
elluviimisesse.
Punkti 3 „Näitajad“ on täiendatud järgmiselt:
Suurendatud on tegevuse 1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul
osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ TAT-spetsiifilise
väljundnäitaja „hoolekandeteenuste saajate arv“ 2018. a sihttaset 624 inimese võrra ja 2023.
a sihttaset on suurendatud 100 võrra.
Suurendatud on tegevuse 1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul
osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ TAT-spetsiifilise
väljundnäitaja „hoolekandevaldkonna koolitustel osalenud inimeste arv“ 2018. a sihttaset 892
inimese võrra ja 2023. a sihttaset 160 inimese võrra.
Suurendatud on tegevuse 3 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine
hoolekandeteenuste osutamiseks“ TAT-spetsiifilise väljundnäitaja „hoolekandevaldkonna
koolitustel ja supervisioonis osalenud inimeste arv“ 2023. a sihttaset 158 inimese võrra.
Lisatud on tegevuse 4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamine ning koostöö
toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ TAT-spetsiifiline
väljundnäitaja „hoolekandeteenuste saajate arv“ 1000 inimest (2023. a sihttase) ja näitaja
„hoolekandevaldkonna koolitustele osalenud inimeste arv“ 2018. a sihttaset on suurendatud
39 inimese võrra.
Rakenduskava väljundnäitaja 2023. a sihttaset on suurendatud 700 inimese võrra. Kokku
suureneb 2023. a sihttase TAT-spetsiifiliste näitajate põhjal 1100 teenusesaaja võrra, aga
kuna TAT-spetsiifiliste näitajate puhul ei ole tegemist unikaalsete inimestega ja on teada, et
inimesed TAT tegevustes osaliselt kattuvad, suurendati rakenduskava näitajat 700 inimese
võrra.
III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
6
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu
Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis
käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ)
nr 1081/2006.
IV. TAT muudatuste mõjud
TAT muudatused on suunatud suurema tulemuslikkuse saavutamisele tegevuste elluviimisel.
Infotehnoloogilise lahenduse väljatöötamine sotsiaaltransporditeenuse administratiivseks
korraldamiseks võimaldab teenust korraldada üle Eesti ühtsetel alustel ja väiksemate
kuludega. Antud lahendus toetab meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ avatud taotlusvoorude paremat elluviimist.
V. TAT muudatuste kinnitamine
TAT muudatused kinnitab sotsiaalkaitseminister oma käskkirjaga tagasiulatuvalt alates
01.10.2017.
VI. TAT muudatuste kooskõlastamine
TAT muudatuste eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks korraldusasutusele ja läbivate
teemade eest vastutavatele juhtministeeriumitele.
Eelarve muudatuste selgitused:
Korrigeeritud on 2017. a eelarvet vastavalt tegelikule täitmisele.
Vähendati alategevuse 2.1.3 otseste personalikulude eelarvet 910,46 euro võrra (2015. a
718,96 ja 2016. a 191,5). Vähenesid ka kaudsed kulud (2015. a 107,85 ja 2016. a 28,73).
Kokku oli mitteabikõlblik kulu finantskorrektsioonide otsuste järgi 1047,03 eurot.
Alategevuse 2.3.3 „Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste
koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise
kaudu“ eelarvet vähendati finantskorrektsiooni otsusega kokku 129,52 eurot (2015. a), millest
otsene personalikulu oli 115,73 ja kaudne kulu 13,79.
Kuna alategevuse 2.1.3 raames teeniti 2016. aastal puhastulu (18 160,13 eurot), siis
vähendati TAT kogueelarvet kokku (finantskorrektsioon 1176,55 ja teenitud puhastulu
18 160,13) 19 336,68 euro võrra, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 16 436,18 eurot ja riiklik
kaasfinantseering 2900,50 eurot.
Kokku on TAT otseseid kulusid 2017. aastal vähendatud 1 571 839 eurot ja 2018. aastal
suurendatud 611 965 euro võrra. Sh otseseid personalikulusid on 2017. aastal
vähendatud 114 908 euro ja 2018. aastal suurendatud 27 969 euro võrra.
7