dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 21. detsember 2017
Viit
1-12/554-1
Registreeritud
21. detsember 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2017 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Kadri Kilvet
Lahendamise tähtaeg
9. jaanuar 2018

Failid

  • 📎1.2-2147-1 21.12.2017 Õigusakti eelnõu.bdoc2037 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Meie 21.12.2017 nr 1.2-2/147-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmise käskkirja eelnõu. Muudetakse perioodi 2014-2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“ raames koostatud toetuse andmise tingimusi „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Sotsiaalkaitseminister Lisad: KK eelnõu Lisa 1 vorm A Lisa 1 vorm B TAT hoolekandeteenused eelarve sk TAT hoolekandeteenused_mitteametlik terviktekst Hoolekande TATmuutmine_sk Lisaadressaadid: Innove SA Ingrid Mangulson 6269 208 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EELNÕU 20.12.2017 MINISTRI KÄSKKIRI Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: § 1. Teen sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Lisan partnerina Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse. 2. Muudan punkti 1.2.4 ja sõnastan järgmiselt: Summa Osakaal 1 ESF toetus 9 025 114 85% 2 Riiklik struktuuritoetus 1 592 667 15% 3 Omafinantseering 0 0 4 Eelarve kokku 10 617 782 100% 3. Muudan punkte 2.1.2–2.1.4 ja sõnastan järgmiselt: „2.1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine Sotsiaalkindlustusamet osutab (alates 01.10.2017) elu- ja töökeskkonna kohandamise nõustamisteenust. Keskkonna kohandamise alase nõustamisega tegelevate kohaliku omavalitsuse spetsialistide töö tulemuslikumaks muutmiseks korraldatakse neile koolitusi ja koostatakse asjakohane juhendmaterjal. Sotsiaalkindlustusamet pakub (alates 01.02.2017) abivahendialast nõustamist, mille raames kaasatakse keerulisemate juhtumite puhul vajaduse korral oma ala eksperte, et saada hinnang abivahendi vajaduse ja sobivuse kohta. Abivahendialase teavitus- ja nõustamistegevuse raames toetatakse uue abivahendisüsteemi rakendumist. Aidatakse abivahendiettevõtteid abivahendite sisestamisel meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse (MSA), kontrollides sisestatud andmete õigsust. Nõustatakse ja koolitatakse ettevõtteid ning asjaomaseid osapooli andmete sisestamisel. Tehakse MSA jätkuarendust (IT-arenduse viib ellu Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus), et toetada andmekogu 2 efektiivsemat toimimist ja lihtsustada andmekogusse abivahendite sisestamist ning andmekogu muudetakse abivahendi vajajatele kasutajasõbralikumaks ja funktsionaalsemaks. Korraldatakse koolitusi abivahendeid väljastavate ettevõtete klienditeenindajatele ning abivahendite hindamis- ja nõustamisteenust pakkuvatele abivahendispetsialistidele. 2.1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine Eesmärk on arendada ja katsetada tõenduspõhiseid hindamismetoodikaid rehabilitatsioonis, rakendada tõendus- ja vajaduspõhiseid sekkumisi, toetada koolituste ja juhendmaterjalide väljatöötamise kaudu sotsiaal- ja tööturuteenuste osutajate võimekust riikliku poliitika ellurakendamisel ja tulemuslikumal teenuseosutamisel. Pakutavad tegevused on olulised eelkõige töövõimereformi tulemuslikuks käivitamiseks, erivajadustega inimeste tööellu integreerimiseks ning erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete elukvaliteedi parandamiseks. Perioodil 2015–2020 viiakse ellu järgmisi tegevusi: 1) rehabilitatsiooniprogrammide arendamine ja rakendamine erivajadustega lastele ja eakatele (sh suure hooldusvajadusega) ning vähenenud töövõimega isikutele; 2) erivajadustega inimestele suunatud töö- ja tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (RFK); Hamet (tegevused lõppevad 2017. aastaga); toetatud töölerakendamine (TTR); rehabilitatsioonivajaduse hindamine Sotsiaalkindlustusametis; nägemispuudega inimeste tegevus- ja töövõime (tegevused lõppevad 2017. aastaga); 3) rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamisalaste koolituste korraldamine; 4) rehabilitatsiooniteenuse korraldajate, teenuseosutajate jt partnerite nõustamine, info- ja juhendmaterjalide koostamine ja levitamine. 2.1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu Erihoolekande arengukava üldeesmärk on tagada psüühiliste erivajadustega täisealistele inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks ning kvaliteetsed ja deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivad erihoolekandeteenused. Jätkusuutliku deinstitutsionaliseerimise eelduseks on praegusest suuremas mahus, paindlikumate, isikukesksemate ja teiste süsteemidega sobituvate kogukonnateenuste olemasolu. Erihoolekandeteenuste isikukesksuse all peetakse silmas teenuseid, mis on kujundatud psüühiliste erivajadustega täisealise ja tema perekonna vajadustest lähtuvalt ning võimaldavad maksimaalselt saavutada teenusekasutaja potentsiaali, tema võimalikult iseseisvat toimetulekut ning osalemist tööturul ja ühiskonnaelus. Praegune erihoolekandeteenuste süsteem sellist lähenemist ei toeta, olemasolevad teenused ei kata kõikide teenust saama õigustatud isikute vajadusi, teenustel on konkreetsed sisutegevused ja kriteeriumid, kuid inimesele ei pruugi sellise sisuga teenus sobida. Olemasolevate teenuste sees olevaid tegevusi ei ole võimalik omavahel isiku vajadustest lähtuvalt kombineerida. Eesmärk on arendada ja ümber kujundada erihoolekandeteenused ja -teenuste süsteem, lähtudes psüühiliste erivajadustega täisealiste inimeste ja nende lähedaste vajadustest ning korraldada teenuseosutamist efektiivsemalt ja paindlikumalt. Teenusedisaini metoodikat kasutades töötatakse välja isikukesksed, paindlikud ja teiste sidussüsteemidega sobituvad lahendused erihoolekandeteenuste kogukonnakeskseks ja efektiivsemaks osutamiseks, et toetada psüühiliste erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete osalemist ühiskonnas ning võimaldada ennetada isikute vajadust institutsionaalsete teenusevormide järele. Teenusedisaini käigus välja töötatud uued lahendused võimaldavad pakkuda psüühiliste erivajadustega täisealistele inimestele ja nende lähedastele paindlikumat tuge ja kõrvalabi kui praegused kaheksa olemasolevat erihoolekandeteenust. Teenusedisaini raames 3 määratakse kindlaks teenust saama õigustatud isikute vajadused ning nendest vajadustest lähtuvalt teenuste sisuelemendid ja selleks vajalikud ressursid. Määratakse kindlaks sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud erihoolekandeteenuste (igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus, ööpäevaringne erihooldusteenus, sh sügava liitpuudega isikutele, ebastabiilse remissiooniga isikutele ja kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse paigutatud isikutele) sisuelemendid (nt eneseteenindusoskuste õpetamine, juhendamine asjaajamises, igapäevaelutoimingute õpetamine või juhendamine igapäevaelutoimingute tegemisel, töötamise toetamine avatud tööturul, majandusliku toimetuleku õpetamine, ööpäevaringne majutus, hooldustoimingud, järelevalve turvalisuse tagamiseks jne) ja selleks vajalikud ressursid. Sisuelemente on võimalik paindlikult elemendipõhiselt kombineerida, et kujundada isikule teenus tema vajadustest lähtuvalt. Praegu seaduses sätestatud teenustel on väga konkreetsed nõuded ja kriteeriumid ning inimesele ei pruugi teenus sobida. Teenusedisaini käigus välja töötatud lahendusi piloteeritakse1 ja piloteerimise käigus kogutud tagasiside põhjal täiendatakse disainitud teenuseid ning vormistatakse lõplikult uute teenuste ja teenuseosutamise süsteemi kirjeldus. Teenusedisaini lahendustele ja ettepanekutele tuginedes töötatakse välja olemasoleva teenuste süsteemi muutmiseks vajalikud tegevusprotsesside kirjeldused ja koostatakse uutele teenuseosutamise põhimõtetele ülemineku kava. Sotsiaalkindlustusamet annab Sotsiaalministeeriumile info õigusaktide muutmise vajaduse kohta. Sotsiaalkindlustusamet korraldab infopäevi ja koolitusseminare, kus seotud huvi- ja sidusrühmadele tutvustatakse väljatöötatud uut isikukeskset, teenusekomponentidel põhinevat teenusemudelit, teenusemudeli sisukomponente ning terviksüsteemi toimimise protsesse.“. 4. Muudan punkti 2.1.1.3 ja sõnastan järgmiselt: „2.1.1.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium (2.1.1, 2.1.4) Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.1.2, 2.1.3) Sotsiaalkindlustusamet (2.1.2, 2.1.4) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (2.1.2, 2.1.3)“. 5. Muudan punkte 2.3.1 ja 2.3.3 ning sõnastan järgmiselt: „2.3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus Korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate) supervisioone ning pädevust suurendavaid koolitusi (sh koolitused töötamaks erivajadustega inimestega). Koolituste ja supervisioonide toel suureneb kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate ja teiste sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevus teenuste arendamisel ja pakkumisel ning seeläbi paraneb osutatavate teenuste kvaliteet. 2.3.3. Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu 1 Rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse suurendamine ja töötamise soodustamine“ 4 Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediüksuse eestvedamisel toimuvad sotsiaaltöö kvaliteedi juhtimisega seotud tegevused. Tegevuse eesmärk on suurendada hoolekandeteenuse osutajate (sh kohalikud omavalitsused) ja teiste seotud huvigruppide kvaliteedialast teadlikkust Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku senisest laialdasema rakendamise kaudu. Eesmärgi täitmiseks kaasatakse ja koolitatakse nii teenusepakkujaid kui kvaliteedihindajaid, sh järelevalvespetsialiste. Samuti tehakse erinevate sotsiaalvaldkonna kvaliteedijuhtimissüsteemide (sh EQUASS) võrdlev analüüs, mis hindab kvaliteedijuhtimissüsteemide kulukust ja mõjusust. Teenuseosutajate seas rakendatakse kvaliteedijuhtimissüsteemi, koolitatakse konsultante ja audiitoreid. Järelevalve tõhustamisega parandatakse nii Sotsiaalkindlustusameti kui kohalike omavalitsuste korraldatavate ja osutatavate teenuste kvaliteeti. Sotsiaalkindlustusametil on pikaajaline riikliku järelevalve kogemus, tehes järelevalvet erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste osutajate üle. Kuivõrd käimasoleva maavalitsuste reformi raames sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega pannakse seni maavalitsustel lasunud kohustus teha järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi üle Sotsiaalkindlustusametile, saab amet oma olemasolevat kogemust rakendada ka muude (lisanduvate) teenuste ja teenuseosutajate üle järelevalve tegemisel ning ühtlustada sotsiaalteenuste järelevalve põhimõtteid ja metoodikat. Riikliku järelevalve ülesanne on hinnata teenuseosutajate tegevuse vastavust seaduses kehtestatud nõuetele. Uuringus „Sotsiaalteenuste kvaliteedi analüüs ja ettepanekud tervikliku kvaliteedisüsteemi tagamise juurutamiseks“ tehti ettepanek tõhustada kontrolli- ja järelevalvesüsteeme nõustamise pakkumisega järelevalves. Ka teenuseosutajatelt saadud tagasiside põhjal on neil ootused saada järelevalve käigus ja tulemusena nõustamist ning ettepanekuid, kuidas teenust paremini osutada ja tuvastatud puuduseid kõrvaldada. See tähendab, et vajadus on suuremas mahus nõustamise ja sisuliste ettepanekute järele. Sellest tulenevalt vajab arendamist ja ühtlustamist nii riiklike kui kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste järelevalve praktika, kus nõustamise senine maht oluliselt suureneks ning annaks järelevalvele ka täiendava panuse teenuste kvaliteedi parandamisel. Nõustav järelevalve ei ole eraldi järelevalve liik, vaid riikliku järelevalve üks kohustuslik osis, mida tuleb järelevalve käigus ja järelevalve tulemusena teha. Nõustava järelevalve raames teavitatakse teenuseosutajaid teenuse osutamist puudutavatest õigusmuudatustest, nõustatakse õigusaktide rakendamisel, pakutakse välja võimalikke lahendusi jne. Lisaks üks ühele nõustamistele võib korraldada teenuseosutajate kohtumisi kogemuste vahetamiseks, lahenduste leidmiseks ja võrgustiku arendamiseks. Oluline on näha järelevalvet mitte ainult karistava, vaid ka toetava meetmena – järelevalve tulemused, nende kohta tagasiside andmine ja nõustamine, koolitused nii järelevalveametnikele kui teenuseosutajatele ning teenuseosutajate kogemuskohtumised aitavad teenuseosutajatel teenuste kvaliteeti parandada.“. 6. Muudan punkte 2.4 ja 2.4.2 ning sõnastan järgmiselt: „2.4 Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks Kohalike omavalitsuste, riigi- ja erasektori omavahelise koostöö parem korraldamine võimaldab toetada Eesti arenguvajadusi, mis on seotud poliitikakujundamise kehva kvaliteediga nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste tasandil, riigivalitsemise killustatusega, strateegilise planeerimise ja riigieelarve nõrga seostatusega, avalike teenuste ebatõhusa osutamisega, avalike teenistujate ebapiisava kompetentsusega ning piirkondliku 5 tasandi arendusvõimekusega. Kirjeldatud sekkumistega panustatakse ka riigipõhise soovituse nr 5 täitmisse: „Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine.“ Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamiseks ning sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks keskendutakse kohalike omavalitsuste pakutava sotsiaaltransporditeenuse arendamisele ning kohalike omavalitsuste teavitamisele vabatahtlike kaasamise võimalustest sotsiaalvaldkonnas. 2.4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine Maakondlike arenduskeskuste tehtud sotsiaalteenuste maakondlikest kaardistustest ning analüüsidest sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse kohta ilmnes vajadus üleriigilise/ühtse sotsiaaltransporditeenuse lahenduse järele. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on sotsiaaltransporditeenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus. Miinimumnõuded teenusele on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §- des 38–40.2 Sotsiaaltransporditeenuse sisu ja eesmärk on teenuse osutamine neile puudega inimestele, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist. Sotsiaaltransporditeenuse kasutamine võimaldab puudega isikul kasutada vastavalt tema vajadustele transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. Üheks tingimuseks teenuse arendamisel ja osutamisel on kohalike omavalitsuste koostöö. See tähendab, et sotsiaaltransporditeenust arendatakse ja osutatakse mitme kohaliku omavalitsuse koostöös ehk toimepiirkonnas, mis tagab teenuse osutamise jätkamise ka välisvahendite lõppemisel. Seoses maavalitsuste reformiga moodustatakse alates 1. jaanuarist 2018 ühistranspordikeskused. Tegemist on MTÜ-dega, kellele kohalikud omavalitsused annavad ülesande tegeleda maakonnaliinide hankimisega. Üks võimalus, kuidas kohalikud omavalitsused sotsiaaltransporditeenust koostöös korraldama hakkavad, on teha seda ühistranspordikeskuste kaudu. Praegu neile seda ülesannet antud ei ole. Kaalumisel on võimalused kuidas seda TAT raames TAT vahendite abil katsetada. Selleks, et tagada sotsiaaltranspordi parem kättesaadavus üle Eesti, on eesmärk luua kohalikele omavalitsustele võimalused (sh infotehnoloogilisi lahendusi kasutades) hinnata sihtrühma teenusevajadust, korraldada teenust saama suunamist ja aruandlust teenuse kasutamise kohta. Infotehnoloogilise lahenduse eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele võimalus korraldada sotsiaaltransporditeenust oma vajadustest lähtuvalt võimalikult lihtsalt ning tagada teenuse kättesaadavus vajajatele. IT-lahenduse hankimisega tegeleb Sotsiaalministeeriumi allasutusena Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Sotsiaaltransporditeenus on üks üheteistkümnest kohaliku omavalitsuse osutatavast sotsiaalteenusest, mille korraldamine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Koos sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamisega vajab väljaselgitamist kohalike omavalitsuste korraldatavate teenuste arendusvajadus terviklikult. Jätkusuutliku teenusekorralduse toetamiseks korraldatakse kohalike omavalitsustega mitmeid koostöökohtumisi, kus keskendutakse kohalike omavalitsuste pakutavate sotsiaalteenuste, sh sotsiaaltransporditeenuse arenguvajadustele. Koostöökohtumistel täpsustatakse, millist tuge vajaksid kohalikud omavalitsused omavahelise koostöö arendamisel, teenuseosutamise suutlikkuse ja teenuste sisulisel arendamisel. Arutletakse, kuidas muuta kohalike omavalitsuste osutatavate teenuste (sh sotsiaaltransporditeenuse) korraldamine efektiivsemaks ning eelkõige kohalike inimeste vajadustest lähtuvaks, mitte üksnes olla sõltuvuses kohaliku omavalitsuse võimalustest.“. 2 Leitav arvutivõrgust https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005 6 7. Lisan punkti 2.4.3 järgmises sõnastuses: „2.4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine 2013. aastal tehtud uuringu „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“ tulemuste kohaselt tegelevad Eesti vabatahtlikud enim keskkonnakaitse, loodushoiu ja säästva arenguga ning löövad kaasa külaliikumises ja kohaliku elu edendamises. Sotsiaalvaldkonnas tegutseb vaid 16% vabatahtlikest. Võib öelda, et Eestis on olemas toimiv vabatahtlike võrgustik ja tugisüsteem vabaühendustele, aga osalus sotsiaalvaldkonnas on siiski vähene. Koostöö kohalike omavalitsustega on olnud ühesuunaline ja toiminud projektitoetuse saanud vabaühenduste initsiatiivil. Kohalikud omavalitsused on olnud passiivsemas rollis võrreldes sotsiaalteenuse osutajate või eraettevõtetega. Selle üheks põhjuseks on kohalike omavalitsuste vähene teadlikkus vabatahtlike potentsiaali rakendamisest. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamiseks kuulutatakse välja riigihange, mille raames oodatakse pakkumusi Eesti neljas piirkonnas vabatahtliku töö arendamiseks sotsiaalvaldkonnas.“. 8. Muudan punkti 2.4.1.3 ja sõnastan järgmiselt: „2.4.1.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium (2.4.1, 2.4.2, 2.4.3) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (2.4.2).“. 9. Muudan punkti 3 ja sõnastan järgmiselt: Näitaja Näitaja Algtase Sihttase Sihttase Selgitus nimetus (2013) (2018) (2023) Rakenduskava Hoolekande 0 2885 4575 Rakenduskavas 2018. väljundnäitajad teenuste aastaks 6600 ja 2023. saajate arv aastaks 10 100 TAT- Tegevus 1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul spetsiifilised osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine väljundnäitajad Hoolekande 0 1709 2175 Teenusesaajate arv eri teenuste teenuste kaupa kokku. saajate arv Panustab rakenduskava väljundnäitajasse unikaalsete inimeste kaupa. Hoolekande- 0 1486 1853 Koolitusel osalejate arv valdkonna eri koolituste kaupa koolitustel kokku. Panustab osalenud kaudselt rakenduskava inimeste arv väljundnäitajasse. Tegevus 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele Hoolekande 0 1800 1800 Teenusesaajate arv eri teenuste teenuste kaupa kokku. 7 saajate arv Panustab rakenduskava väljundnäitajasse unikaalsete inimeste lõikes. Tegevus 3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks Hoolekandev 0 900 1604 Koolitusel osalejate arv aldkonna eri koolituste kaupa koolitustel ja kokku. Panustab supervisiooni kaudselt rakenduskava s osalenud väljundnäitajasse inimeste arv Tegevus 4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks Hoolekandev 0 189 250 aldkonna koolitustel osalenud inimeste arv Hoolekande 0 0 1000 teenuste saajate arv Rakenduskava Osalejad, kes 29% 30% 30% tulemusnäitajad 6 kuud pärast teenuse saamise algust on tööturul3 Osalejate 5% 15% 15% Baastaseme suhtarv, kes kujunemisel on võetud said aasta arvesse jooksul erihoolekandeteenuste ESFist ning täiskasvanute toetatud hooldamisteenuste hoolekandete (hoolekandeasutustes) enuseid ning sihtrühma liikumist kelle 2013. aastal toimetulek institutsionaalsetelt seeläbi teenustelt paranes või mitteinstitutsionaalsetel kelle puhul e teenustele välditi ööpäevarings ele institutsionaal sele teenusele suundumist 3 Kuna võrreldavaid andmeid ei ole kogutud ja mõõdetud (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis täpsustatakse alg- ja sihttasemed hiljemalt 2016. a lõpuks. 8 § 2. Asendan Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste lisad: 1. Asendan toetuse andmise tingimuste lisa 1 vormi A „TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2017–31.12.2018“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga A „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2017–31.12.2018“. 2. Asendan toetuse andmise tingimuste lisa 1 vormi B „TAT eelarve kulukohtade lõikes“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade lõikes“. (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Sotsiaalkaitseminister Sotsiaalkaitseministri .......... 2017 käskkiri nr... „Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmine“ Lisa 1 Vorm A Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2017–31.12.2018 1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine 1.1. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevate hoolekandeteenuste arendamine Jätkatakse 2016. aastal alustatud innovaatiliste hoolekandeteenuste arendamisega, mille raames korraldatakse kaks ideekonkurssi, kus Eesti ettevõtted (sh idufirmad, sotsiaalsed ettevõtted) ja kolmas sektor arendavad uuenduslikke ideid (sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid hoolekandeteenuste osutamise lahendusi) ja töötavad välja teenuste osutamise prototüüpe. 2016. aastal valmistati ette esimese ideekonkursi hankedokument, mille alusel korraldati 2017. aastal ideekonkurss, viiakse ellu hankega tellitud tegevused ja valmistatakse ette hoolekandemeetme innovatsiooni avatud taotlusvoor. 2018. aasta alguses, enne avatud taotlusvooru avamist, korraldatakse uuenduslike ideede leidmiseks hoolekandevaldkonnas uus ideekonkurss. Tabel 1 Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- (näidatakse periood, ja lõppkuupäev mille jooksul nimetatud kirjeldatud tegevust programmi ajal perioodil ellu viia planeeritakse) 1. Kaks ideekonkurssi uuenduslikel 2016–2018 01.01.2017– ideedel (sh IKT-l) põhinevate 31.02.2018 hoolekandeteenuste arendamiseks 1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine 2018. aastal toimuvad elukeskkonna kohanduste alast nõustamist osutavate KOV-i töötajate koolitused. Selleks koostatakse KOV-i töötajatele juhendmaterjal, korraldatakse vastavasisulised koolitused ning edaspidi nõustab Sotsiaalkindlustusamet eluaseme kohandusi tegevaid KOV-i spetsialiste vastavalt vajadusele. Samuti pakutakse abivahendialast nõustamist, mille raames kaasatakse keerulisemate juhtumite puhul vajaduse korral oma ala eksperte, et saada hinnang abivahendi vajaduse ja sobivuse kohta. Abivahendialase teavitus- ja nõustamistegevuse raames toetatakse uue abivahendisüsteemi rakendumist. Jätkuvalt nõustatakse ja koolitatakse ka 2017. aastal abivahendeid müüvaid ettevõtteid sotsiaalhoolekande seaduse § 55 lõikes 4 sätestatud kohustuse täitmisel, mille kohaselt peavad ettevõtted sisestama müüdavate abivahendite andmed meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse (MSA). Kontrollitakse andmekogusse abivahendite andmete sisestamise õigsust. Samuti tehakse MSA jätkuarendus, et toetada andmekogu efektiivsemat toimimist ja lihtsustada andmekogusse abivahendite sisestamist, et muuta see abivahendi vajajatele kasutajasõbralikumaks ja funktsionaalsemaks. MSA IT-arenduse hangib TAT partnerina Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Toimuvad koolitused abivahendeid väljastavate ettevõtete klienditeenindajatele, luues seeläbi ettevõtetele võimaluse täita sotsiaalhoolekande seaduse § 55 lõikes 2 sätestatud kohustust.1 Jätkatakse abivahendialase ning elu- ja töökeskkonna kohandamise alase nõustamisteenuse osutamisega, mille parendamist alustati 2016. aastal teenusedisaini metoodikat kasutades. Teavitus- ja nõustamistegevusega toetatakse 2016. aastal jõustunud abivahendisüsteemi toimimist. Abivahendialast nõustamist ja koolitusi korraldab alates 01.02.2017 ning elu- ja töökeskkonna kohandamise alast nõustamist ja koolitusi alates 01.10.2017 Sotsiaalkindlustusamet. Tabel 2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialase nõustamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr (näidatakse periood, lõppkuupäev mille jooksul nimetatud kirjeldatud perioodil tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1. Vajaduspõhise abivahendi 2016–2020 01.01.2017– hindamise instrumendi 31.12.2018 väljatöötamine koostöös RAKK-ga. Instrumendi prototüübi katsetamises osalemine abivahendi vajaduse hindamisel koostöös rehabilitatsioonimeeskondade ja - spetsialistidega; katsetamise tulemusel instrumendi prototüübi täiendamiseks ja põhiinstrumendi väljatöötamiseks andmete andmine (SKA) 2. Abivahendite ja keskkonna (töö- ja 2016–2020 01.01.2017– elukeskkond) kohandamise alane 31.12.2018 nõustamine (SKA) 3. Abivahendispetsialistide 2016–2018 koolitamine (SKA) 3.1. Koolituskavade väljatöötamine 2016–2017 01.01.2017– (SKA) 01.05.2017 3.2. Koolituste läbiviimine (SKA) 2016–2018 01.02.2017– 31.12.2018 4. Ettevõtete poolt MSA-sse 2016–2017 01.01.2017– sisestatava info kontrollimine ja 30.04.2017 ettevõtete koolitamine (SKA) 5. Teavitus-, arendus- ja 2016–2020 01.01.2017– 1 Abivahendi müüja või üürija peab tagama ettevõtte igas müügipunktis vähemalt ühe spetsialisti olemasolu, kellel on kutseseaduse alusel välja antud abivahendispetsialisti kutse. 2 nõustamistegevus uue 31.12.2018 abivahendisüsteemi toimimiseks (SKA) 6. Abivahendisüsteemi jätkuarendus 2016–2018 01.01.2017– (sh kliendikeskse 31.12.2018 abivahendisüsteemi aluste loomine) (SKA) 7. Erivajadustega inimeste 2017–2018 01.01.2017– elukeskkonna kohandamise alase 31.12.2018 nõustamisega tegelevate KOV-i töötajate koolitused meetme 2.5 tegevuse 2.5.1 elluviimise toetamiseks (SKA) 7.1. Juhendmaterjali koostamine (SKA) 2017–2018 01.10.2017– 31.12.2018 7.2. Koolituste läbiviimine 2017–2018 01.01.2018– erivajadusega inimeste 31.12.2018 elukeskkonna kohandamise alase nõustamisega tegelevatele KOV-i töötajatele (SKA) 8. MSA IT-arendus (TEHIK) 2017–2018 2017.10.2017– 31.12.2018 Tabel 3. Keskkonna kohandamise ja abivahendialase nõustamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja 2017 2018 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljund Abivahendiala 183 127 473 670 Sh 2015.–2016. a - näitaja st nõustamist näitaja 163, 2017.– saanud 2018. a näitaja 310 inimeste arv Väljund Keskkonnako 60 60 186 290 Sh 2015.–2016. a - näitaja handuste näitaja 66, 2017.– alast 2018. a näitaja 120 nõustamist saanud inimeste arv Tulemu Osalejad, kes 30% 30% 30% 30% Täidetakse nii s- 6 kuud pärast abivahendi- kui näitaja teenuse keskkonnakohandu saamise ste alast algust on nõustamist saanud tööturul inimeste osakaaluna Tulemu Osalejate 15% 15% 15% 15% Täidetakse nii s- suhtarv, kes abivahendi- kui näitaja said aasta keskkonnakohandu jooksul ESFist ste alast toetatud nõustamist saanud 3 hoolekandete inimeste enuseid ning osakaaluna kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevarings ele institutsionaal se teenusele suundumist Väljund Koolitustel 137 233 370 370 Sh 2015.–2016. a -näitaja osalenud näitaja 2 ja 2017.– inimeste arv 2018. a näitaja 208 1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine Jätkatakse rehabilitatsiooniprogrammide arendamist: 1) erivajadusega lastele ja noortele (vanuses 3–16 aastat), 2) vähenenud töövõimega tööealistele (vanuses 16–63 aastat) ning 3) erivajadusega eakatele (60 aastat ja vanemad). Täiendavalt selgitatakse välja rehabilitatsiooniprogrammide vajadus, kaasates sihtrühma esindajaid, valdkonna eksperte ja koostööpartnereid. Kõik toetuse andmise tingimuste raames väljatöötatud programmid on avalikud (info programmide kohta on kättesaadav Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja Sotsiaalkindlustusameti kodulehtedelt ja majandustegevuse registrist) ning peale vastavasisulise koolituse läbimist saavad teenuseosutajad nende alusel teenuseid pakkuda. Kokku arendatakse perioodil 2017–2018 kuni 15 avalikku rehabilitatsiooniprogrammi. Jätkatakse erivajadusega inimestele suunatud hindamis- ja sekkumismetoodikate arendustegevustega. Alategevuse „RFK kasutamine rehabilitatsioonis ja abivahendi vajaduse hindamisel“ eesmärk on piloteerida rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) tuginevat elektroonset hindamiskeskkonda, mis võimaldab dokumenteerida rehabilitatsiooniprotsessi osapoolte kogutavat informatsiooni isiku kohta meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis, hinnata inimese funktsioneerimisvõimet ja abivahendi vajadust, dokumenteerida vajalikud sekkumised ning hinnata rehabilitatsioonitsükli tulemuslikkust. Tegevus hõlmab koostöös ekspertide ja eri partneritega elektroonse hindamisvahendi arendamist, rehabilitatsioonispetsialistide koolitusi ning hindamisvahendi piloteerimist koostöös rehabilitatsiooniteenuse osutajatega Eesti eri piirkondades. Piloteerivate partnerasutuste leidmiseks korraldatakse hange. Piloteerimise eesmärk on muu hulgas hinnata, kuivõrd RFK kasutamine parandab teenusosutajate teineteisemõistmist ja infovahetust ning toetab inimeste liikumist erinevate teenuseosutajate vahel. Projekti järel esitatakse ettepanekud rehabilitatsioonisüsteemi korrastamiseks. 2017. aastal lõppevad arendustegevused seoses hindamismetoodika Hamet ning nägemispuudega inimestele sobiliku tegevus- ja töövõime hindamise vahendi arendamisega. Viiakse lõpule Hameti täiendavate moodulite koolitused uutele ja endistele koostööpartneritele (kokku 18 asutust Eestis – koolitused eesti ja vene keeles), toimuvad klientide hindamised ning 4 töövõime arendamine töötubades, et suunata inimene temale sobivale töökohale avatud või kaitstud töökohal. Piloteeritakse ja esitatakse SKA-le kinnitamiseks Hameti hindamist integreeriv rehabilitatsiooniprogramm (sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis). Samuti töötatakse välja hindamisteenuse kirjeldus koos hinnaga, et hõlbustada hindamismetoodikat Hamet kasutavate hindamiste jätkusuutlikku pakkumist edaspidi. Ka nägemispuudega inimestele sobiva hindamismetoodika arendamisel jätkatakse tegevusi seoses hindamisteenuse kirjelduse ja hinna kujundamise ning hindamise integreerimisega sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni konteksti, teavitades sellest koostööpartnereid ja sihtrühma. Toetatud töölerakendamise metoodika arendustegevused jätkuvad koolitustega Eesti eri piirkondades, et toetada erivajadusega inimeste töölesuunamisega tegelevaid spetsialiste (nt sotsiaal- ja tööturuteenuste osutajad, kutseõppeasutused jt) rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika kasutamisel igapäevatöös klientidega. Jätkuvad täienduskoolitused rehabilitatsiooni ja kogemusnõustamise teemal, et parandada rehabilitatsioonispetsialistide pädevust. Kogemusnõustamise puhul on tegemist uue teenusega (jõustus 2016. aastal) ja koolitatud kogemusnõustajate kasutamine rehabilitatsioonimeeskondades nõuab aega. Seetõttu tuleb jätkata nii kogemusnõustamise baaskoolitust kui pakkuda kogemusnõustamise jätkukoolitust. Jätkatakse rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitusega, uute rehabilitatsioonimeeskondade koolitusega, rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamisega ning avalike rehabilitatsiooniprogrammide rakendamise koolituste ja vajaduspõhiste koolitustega. Vajaduspõhised koolitused selguvad Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse spetsialistide igapäevatöös kokkupuutes rehabilitatsiooniteenuse osutajatega (sh tuginedes väiksemahuliste analüüside, nt rehabilitatsiooniplaanide koostamise analüüs, SKA juhtumikorraldajate hindamisankeetide analüüs, tulemustele). Ka 2017.–2018. aastal on olulisel kohal nõustamine ja teavitustegevus teenuseosutajate, sihtrühma ja koostööpartnerite vahel, milleks planeeritakse muu hulgas kompetentsikeskuse kodulehe täiendamist ajakohase informatsiooniga ja teavitusseminaride korraldamist. Toimub tihe koostöö rehabilitatsiooniteenuseid korraldavate riigiasutustega (Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Töötukassa) vajaduspõhiste teenuste arendamiseks. Tabel 4. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumise tegevuse ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse periood, kirjeldatud perioodil mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020 arendamine ja rakendamine erivajadusega lastele ja eakatele ning vähenenud töövõimega tööealistele 1.1. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020 arendamine erivajadusega lastele vanuses 3–17 aastat ja nende peredele 5 1.1.1. Ettevalmistavad tegevused 2015–2020 01.03.2017 – (võtmepartnerite ja ekspertide 30.06.2017 kaasamine, laste rehabilitatsiooni vajaduse väljaselgitamine ja programmi kirjeldamine, hankedokumentide ettevalmistamine jm) 1.1.2. Hankemenetluste korraldamine ja 2015–2020 01.07.2017– rehabilitatsiooniprogrammi rakendajate 30.08.2017 valik, lepingute sõlmimine 1.1.3. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020 01.09.2017– piloteerimine, programmirakendajate 30.09.2018 koolitamine ja toetamine, kogemuskohtumised 1.1.4. Rakendatud 2015–2020 01.09.2017– rehabilitatsiooniprogrammide kohta 31.12.2018 tagasiside kogumine, programmide täiendamine ja kinnitamiseks esitamine, jätkutegevused 1.2. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020 arendamine erivajadusega eakatele vanuses 60+ ja nende peredele 1.2.1. Ettevalmistavad tegevused 2015–2020 01.09.2017– (võtmepartnerite ja ekspertide 30.11.2017 kaasamine, eakate rehabilitatsiooni vajaduse väljaselgitamine ja programmi kirjeldamine, hankedokumentide ettevalmistamine jm) 1.2.2. Hankemenetluste korraldamine ja 2015–2020 30.11.2017– rehabilitatsiooniprogrammi rakendajate 28.02.2018 valik, lepingute sõlmimine 1.2.3. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020 01.03.2018– piloteerimine, programmirakendajate 30.11.2018 koolitamine ja toetamine, kogemuskohtumised 1.2.4. Rakendatud 2015–2020 01.09.2017– rehabilitatsiooniprogrammide kohta 30.12.2018 tagasiside kogumine, programmide täiendamine ja kinnitamiseks esitamine, jätkutegevused 1.3. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020 arendamine vähenenud töövõimega tööealistele (sh toetatud töölerakendamise põhimõtted, töökohapõhine rehabilitatsioon jm) 1.3.1. Ettevalmistavad tegevused (ekspertide 2015–2020 02.05.2017– ja võtmepartnerite kaasamine, 31.12.2017 tööealiste isikute rehabilitatsiooni vajaduse väljaselgitamine ja programmi 6 kirjeldamine, hankedokumentide ettevalmistamine jm) 1.3.2. Hankemenetluste korraldamine ja 2015–2020 01.10.2017– rehabilitatsiooniprogrammi rakendajate 31.01.2018 valik, lepingute sõlmimine 1.3.3. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020 01.01.2018– piltoteerimine, programmirakendajate 31.12.2018 koolitamine ja toetamine, kogemuskohtumised 1.3.4. Rakendatud 2015–2020 01.09.2018– rehabilitatsiooniprogrammide kohta 31.12.2018 tagasiside kogumine, programmide täiendamine ja kinnitamiseks esitamine, jätkutegevused 1.4. Rehabilitatsiooniprogrammi 2015–2020 arendamine haridusliku erivajadusega õppijate kutsehariduse omandamise ja tööturule mineku toetamiseks 1.4.1. Ettevalmistavad tegevused (ekspertide 2015–2020 01.09.2017– ja võtmepartnerite kaasamine, 28.02.2018 kutseõpet toetava rehabilitatsiooni vajaduse väljaselgitamine ja programmi kirjeldamine, hankedokumentide ettevalmistamine jm) 1.4.2. Hankemenetluste korraldamine ja 2015–2020 01.03.2018– rehabilitatsiooniprogrammi rakendajate 30.04.2018 valik, lepingute sõlmimine 1.4.3. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020 01.05.2018– piloteerimine, programmirakendajate 31.12.2018 koolitamine ja toetamine, kogemuskohtumised 1.5. Rehabilitatsiooniprogrammi 2017–2018 arendamine „Valikute aasta“ õppijatele 1.5.1. Ettevalmistavad tegevused 2017–2018 01.05.2017– (võtmepartnerite kaasamine, valikute 30.09.2017 aastat toetava rehabilitatsiooni vajaduse väljaselgitamine ja programmi kirjeldamine) 1.5.2. Programmi piloteerimine koostöös 2017–2018 01.10.2017– kutseõppeasutusega (koolitused, 30.05.2018 kogemuskohtumised) 1.5.3. Rakendatud rehabilitatsiooniprogrammi 2018 01.06.2018– kohta tagasiside kogumine, programmi 31.12.2018 täiendamine, jätkutegevused 1.6. Rehabilitatsiooniprogrammide 2017 arendamine, kasutades hindamismetoodikat HAMET 1.6.1. Ettevalmistavad tegevused 2017 02.01.2017– 7 (programmide kirjeldamine vähenenud 31.01.2017 töövõimega inimeste töötamisvõimaluse väljaselgitamiseks ja haridusliku erivajadusega noorte erialavaliku toetamiseks põhikoolist kutseõppesse siirdumisel, hankedokumentide ettevalmistamine ja hanke korraldamine) 1.6.2. Programmirakendajate koolitamine ja 2017 - 2018 01.02.2017– toetamine, programmide rakendamine, 30.06.2018 kogemuskohtumised 1.6.3. Rakendatud 2017 - 2018 01.07.2017– rehabilitatsiooniprogrammide kohta 31.12.2018 tagasiside kogumine, programmide täiendamine ja kinnitamiseks esitamine 2. Erivajadusega inimestele suunatud 2015–2020 töö- ja tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine 2.1. Rahvusvahelisel 2015–2020 funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) põhinevate hindamismetoodikate arendamine 2.1.1. RFK-põhise elektroonsete hindamis- ja 2015–2017 01.01.2017– rehabilitatsioonitsüklit toetavate 29.12.2017 dokumendivormide piloteerimise protsessi ettevalmistamine, prototüübi loomine, partnerite kaasamiseks hankemenetluse ettevalmistamine ja korraldamine 2.1.2. Rehabilitatsiooniteenuse osutajate jt 2015–2018 partnerite koolituse ettevalmistamine ja 01.09.2017– koolituse läbiviimine 31.01.2018 2.1.3. RFK-põhise rehabilitatsiooniprotsessi ja 2018 05.02.2018– prototüübi piloteerimine 05.12.2018 rehabilitatsioonis, seire ja partnerite kogemuskohtumised 2.1.4. Piloteerimise vahetulemuste kokkuvõte 2018 03.09.2018– ja analüüs 15.10.2018 2.2. Toetatud töölerakendamise (TTR) 2015–2018 metoodika arendamine 2.2.1. Ettevalmistavad tegevused TTR 2015–2018 01.01.2017– koolituste läbiviimiseks (õppekava ja 30.08.2018 koolitusmaterjalide täiendamine, lähtudes eelnevatest koolitustest; teavitustegevus, koolitusgruppide komplekteerimine jm) 2.2.2. Koolituste läbiviimine (ca 6 gruppi) 2015–2018 01.04.2017– 30.10.2018 2.2.3. Konsultatsioon töölesuunamisega 2015–2018 01.01.2017– 8 tegelevatele spetsialistidele 31.12.2018 2.2.4. TTR metoodika alane teavitustegevus, 2015–2018 01.01.2017– arutelud metoodika rakendamisest ja 31.12.2018 tõlkematerjalide väljaandmine 2.3. Töövõime hindamise metoodika 2015–2017 Hamet jätkuarendamine 2.3.1. Koolituste ettevalmistamine ja 2015–2017 01.01.2017– läbiviimine uutele partneritele (moodulid 30.12.2017 2 ja 3) ning endistele partneritele (moodul 1 ja Hamet E, koolitused eesti ja vene keeles) 2.3.2. Hindamismetoodika Hamet ja 2015–2017 01.01.2017– lisamoodulite kasutamine klientide 31.12.2017 töövõime hindamiseks (Astangu ja partnerid), hindamisprotsessi ja hinna kirjeldamine 2.3.3. Hindamismetoodika Hamet ja 2015–2017 01.01.2017– lisamoodulite kasutamine klientide 31.12.2017 töövõime arendamiseks, et suunata klient sobivale töötamise vormile avatud või kaitstud tööl (töövõime arendamise töötoad) 2.4. Nägemispuudega inimestele 2015–2017 sobiliku tegevus- ja töövõime hindamise metoodika arendamine 2.4.1. Hindamismetoodika edasise 2017 01.01.2017– rakendamise võimaluste analüüs koos 31.12.2017 ekspertide ja partneritega 2.4.1. Teavitustegevus (SKA, TK, 2017 01.01.2017– juhtumikorraldajad, 31.12.2017 rehabilitatsiooniteenuse osutajad, sihtrühm) 2.5. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise 2016–2017 metoodika arendamine 2.5.1. Sotsiaalkindlustusameti toetamine 2016–2017 01.01.2017– metoodika ellurakendamisel, sh 31.12.2017 metoodika kasutamise analüüsimisel ja jätkuarendamisel 2.5.2. Sotsiaalkindlustusameti 2016–2017 01.01.2017– juhtumikorraldajate koolitamine 31.12.2017 hindamisküsimustiku kasutamisel 3. Rehabilitatsiooni- ja 2015–2020 kogemusnõustamisalaste koolituste korraldamine 3.1. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020 alased koolitused (programmide väljatöötamine ja avalike rehabilitatsiooniprogrammide rakendamine) 3.1.1. Ettevalmistavad tegevused (õppekavad, 2015–2020 01.01.2017– 9 materjalid, teavitus, registreerimine jm) 31.12.2018 3.1.2. Koolituste läbiviimine 2015–2020 01.03.2017– 31.12.2018 3.1.3. Koolituste tagasiside analüüs, 2015–2020 01.03.2017– täiendamine 31.12.2018 3.2. Rehabilitatsioonimeeskondade 2015–2020 koolitused (uute rehabilitatsioonimeeskondade koolitus, rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitus) 3.2.1. Ettevalmistavad tegevused (õppekavad, 2015–2020 01.01.2017– materjalid, teavitus, registreerimine jm) 31.12.2018 3.2.2. Koolituste läbiviimine 2015–2020 01.01.2017– 31.12.2018 3.2.3. Koolituste tagasiside analüüs, 2015–2020 01.01.2017– täiendamine 31.12.2018 3.3. Rehabilitatsioonispetsialistide 2015–2020 vajaduspõhised koolitused (sh SKA juhtumikorraldajad, rehabilitatsioonispetsialistid jm) 3.3.1. Ettevalmistavad tegevused (õppekavad, 2015–2020 01.01.2017– materjalid, teavitus, registreerimine jm) 31.12.2018 3.3.2. Koolituste läbiviimine 2015–2020 01.03.2017– 31.12.2018 3.3.3. Koolituste tagasiside analüüs, 2015–2020 01.03.2017– täiendamine 31.12.2018 3.4. Kogemusnõustajate koolituste ja 2015–2018 jätkukoolituste läbiviimine 3.4.1. Ettevalmistavad tegevused, 2015–2018 01.01.2017– hankedokumentide ettevalmistamine 31.12.2018 3.4.2. Hangete korraldamine ja 2015–2018 01.01.2017– kogemusnõustajate koolituse pakkujate 31.12.2018 valik (eri pakkujad sõltuvalt koolitusgrupi spetsiifikast) 3.4.3. Koolituste läbiviimine 2015–2018 01.01.2017– 31.12.2018 3.4.4. Koolituse tagasiside analüüs, 2015–2018 01.01.2017– täiendusettepanekud ja jätkutegevused 31.12.2018 kogemusnõustamisteenuse rakendamiseks 4. Analüüsid, nõustamine, info- ja 2015–2020 juhendmaterjalide koostamine 4.1. Teavitustegevus 2015–2020 01.01.2017– (regionaalseminarid, RAKK 31.12.2018 koduleht jm teavitus) 4.2. Rehabilitatsioonivaldkonna 2017–2020 01.01.2017– analüüsid ja uuringud 31.12.2018 4.2.1. Rehabilitatsiooniteenuse ja 2017–2020 01.01.2017– rehabilitatsiooniprogrammide mõju 31.12.2018 10 hindamise metoodika väljatöötamine ja mõjuanalüüsi tegemine 4.2.2. Mõju hindamise metoodika 2017–2020 01.01.2017– väljatöötamine 31.12.2018 rehabilitatsioonivajaduse hindamiseks ja mõjuanalüüsi tegemine 4.3. Koostöö teenuse korraldajate 2015–2020 01.01.2017– (Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti 31.12.2018 Töötukassa) ja teenuseosutajatega (programmide väljatöötamine, metoodikate (TTR ja Hamet) kasutamine jms) 4.4. Juhend- ja infomaterjalide 2015–2020 01.01.2017– koostamine 31.12.2018 Tabel 5. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumisega seotud näitajad Näitaj Näitaja 2017 2018 Sihttase Sihttase Selgitus a nimetus kumulatiiv ne (2018) kumulatiivn e (2023) Väljun Hoolekande- 242 273 1050 1215 Sh 2015.–2016. a d- teenust näitaja 535 ja 2017.– näitaja saanud 2018. a näitaja 515 inimeste arv inimest Tulem Osalejad, kes 30% 30% 30% 30% us- 6 kuud pärast näitaja teenuse saamise algust on tööturul Tulem Osalejate 15% 15% 15% 15% us- suhtarv, kes näitaja said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandete enuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevarings ele institutsionaal 11 sele teenusele suundumist Väljun Koolitusel 278 372 1117 1483 Sh 2015.–2016. a d- osalenud näitaja 467, 2017.– näitaja inimeste arv 2018. a näitaja 650 inimest 1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenuse disaini kaudu Teenusedisaini metoodikat kasutades jätkatakse 2016. aastal alustatud erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi arendamist ning ümberkujundamist psüühilise erivajadusega inimeste ja nende lähedaste vajadustest lähtuvalt ning eesmärgiga korraldada teenusesüsteemi efektiivsemalt ja paindlikumalt. 2016. aasta riigihanke võitjaga jätkub 2017. aastal uue erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi mudeli väljatöötamine. Toetudes 2016. aasta teenusedisaini tööprotsessi esimestes etappides väljatöötatud uutele lahendustele jätkuvad 2017. aastal järgmised teenusedisaini tööprotsessi tegevused: 1. Kirjeldatakse ja visualiseeritakse uusi lahendusi ning kirjeldatakse detailselt muutunud teenusekorralduse protsesse. 2. Uusi lahendusi piloteeritakse toetuse andmise tingimuste „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse suurendamine ja töötamise soodustamine“ raames, mille käigus kogutakse tagasisidet, analüüsitakse kasutajakogemust ning koostatakse kasutajakogemusel põhinev mõjuanalüüs ning lahendusi illustreerivad ja visualiseerivad materjalid (kokkupuutepunktide skeemid, keeruliste ja innovaatiliste lahenduste joonised, kirjeldust illustreerivad materjalid). 3.1. Teenusedisaini lõppraportis esitatud materjalidele tuginedes kirjeldatakse erihoolekandeteenuste osutamise uue kontseptsiooni põhimõttelisi lähtealuseid (sihtrühm, teenuse ja teenusekomponentide eesmärgid ja tulemused). 3.2. Teenusedisaini töötulemites välja toodud vajaduspõhiste teenusekomponentide ressurssidele tuginedes tehakse teenusekomponentide ja teenusesüsteemi hinna kujunemisele tuginev kuluanalüüs. 3.3. Teenusedisaini lahendustele ja ettepanekutele tuginedes töötatakse välja olemasoleva teenusesüsteemi muutmiseks vajalikud tegevusprotsesside kirjeldused ja koostatakse uutele teenuseosutamise põhimõtetele ülemineku kava. 4. Sotsiaalministeeriumile antakse infot õigusaktide muutmise vajaduse kohta ja vajaduse korral koostatakse lähteülesanne uute lahenduste elluviimist toetavate andmebaaside muutmiseks. 5. Tutvustatakse väljatöötatud uusi isikukeskseid, paindlikke ja teiste sidussüsteemidega sobituvaid teenuseid, teenuse sisukomponente ning terviksüsteemi toimimise protsesse seotud huvi- ja sidusrühmadele, teenusekasutajatele ja omavalitsustele infopäevadel. Valmistatakse ette ja koolitatakse teenuseosutajaid teenuste osutamiseks uue süsteemi kohaselt. 5.1. Infopäevadel tutvustatakse väljatöötatud uut isikukeskset, teenusekomponentidel põhinevat teenusemudelit, teenusemudeli sisukomponente ja terviksüsteemi toimimise protsesse seotud huvi- ja sidusrühmadele, et suurendada nende teadlikkust uuest teenusesüsteemist ja parandada nende oskusi uue teenusesüsteemi kohaselt abimeetmeid taotleda ja kasutada. 5.2. Viiakse läbi koolitusseminarid Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajatele, teenuseosutajatele ja kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatele uue isikukeskse, teenusekomponentidel põhineva teenusemudeli, teenusemudeli sisukomponentide ja terviksüsteemi toimimise protsesside selgitamiseks ning praktiliseks rakendamiseks vajalike oskuste omandamiseks. 12 Tabel 6. Teenusedisaini ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1. Erihoolekandeteenuste 2016–2018 01.01.2017.–31.12.2018 ja -süsteemi disainimine (SOM, SKA) 2. Teavitus-, arendus- ja 2017–2018 31.06.–31.12.2018 nõustamistegevus uue erihoolekandesüsteemi rakendumiseks (SKA) 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele Üle Eesti jätkavad Sotsiaalkindlustusametis tööd viis piirkondlikku koordinaatorit, kes korraldavad toimetulekuraskustes inimeste suunamist teenuseid saama, toetavad KOV-ides võrgustikutöö jm koostöö korraldamist. Hange teenusepakkujate leidmiseks maakondades toimus 2016. aastal. Vajaduse korral otsitakse juurde uusi eksperte. Et jagada kogemusi ja suurendada KOV-i sotsiaaltöötajate professionaalsust teatud kitsamatel teemadel, jätkatakse koordinaatorite eestvedamisel ümarlaudade ja seminaride korraldamist KOV-i sotsiaaltöötajatele. Koordinaatorid selgitavad 2017. aastal välja ka piirkonna ressursid juhtumipõhise võrgustikutöö tegemiseks (mis teenused, mis sihtrühmale, kes osutab, mis projektid jm) ning koostavad selle põhjal piirkonna juhtumikorraldusliku võimekuse ülevaate. Tabel 7. Toimetulekuraskustes inimestele integreeritud teenuste osutamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- nr (näidatakse periood, mille ja lõppkuupäev jooksul nimetatud tegevust kirjeldatud programmi ajal ellu viia perioodil planeeritakse) 1. Integreeritud hoolekandeteenuste 2016–2018 01.01.2017– pakkumine 31.12.2018 2. Piirkondade juhtumikorraldusliku 2016–2017 01.01.–31.12.2017 võimekuse analüüside koostamine Tabel 8. Toimetulekuraskustes inimestele integreeritud teenuste osutamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2017 2018 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljun Integreeritud 581 580 1800 1800 Sh 2015.– d- hoolekandeteenusei 2016. a näitaja 13 näitaja d saanud inimeste 639 ja 2017.– arv 2018. a näitaja 1161 inimest Tulem Osalejad, kes 6 30% 30% 30% 30% us- kuud pärast teenuse näitaja saamise algust on tööturul 14 3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks 3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täiendkoolitus Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osutatavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suurendavaid täienduskoolitusi (sh töötamaks erivajadustega inimestega, k.a psüühikahäiretega inimesed ja dementsuse diagnoosiga inimesed) ja pakutakse supervisiooniteenust. Dementsussündroomi teemaliste koolituste raames on planeeritud koolitada esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes oleksid edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks. Sisekoolitused võimaldavad paremini kaasata suurema osa asutuse personalist. Koostöös eri partneritega töötatakse välja koolitusmaterjalid. Supervisiooniteenuse korraldamiseks tehakse jätkuhange ning supervisiooniteenuse pakkumise käigus jätkatakse sobilike teenuseosutajate väljaselgitamisega. Eesmärk on luua optimaalne mudel tööalase toetuse pakkumiseks sotsiaalvaldkonna spetsialistidele (kovisioon, valdkondlik tööalane juhendamine, supervisioon). 3.2. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus 2017.–2018. aastal toimuvad järgmised uuringud:  jätkub pikaajalise hoolduse teemaline uuring;  puudega täiskasvanute ja nende pereliikmete uuring (PIU 2018) – ametliku puude raskusastmega 15-aastaste ja vanemate inimeste sihtrühma uuring, mille tulemused annavad ülevaate puudega inimestele suunatud poliitikameetmete rakendamise mõjust ja tulemuslikkusest eelkõige puudega inimeste ja nende pereliikmete tööhõivele, elukvaliteedile, toimetulekule ning ühiskonnaelus osalemisele. Uuringu tulemused aitavad kujundada puudega inimeste poliitikat edaspidi;  jätkub puudega laste ja nende perede uuring (PLU 2016). Hange kuulutati välja 2016. aastal ning hanke tegevusi viiakse ellu 2017. aastal. Tabel 9. Tegevuste 3.1 ja 3.2 ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse (näidatakse periood, algus- ja mille jooksul nimetatud lõppkuupäev tegevust programmi kirjeldatud ajal ellu viia perioodil planeeritakse) 1. Pikaajalise hoolduse teemaline 2015–2017 01.01.– uuring (SOM) 31.08.2017 2. Puudega laste ja nende perede 2016–2017 01.01.– uuring (PLU 2016) (SOM) 31.12.2017 Puudega täiskasvanute ja nende 2018–2019 01.03.– pereliikmete uuring (PIU 2018) 31.12.2018 (SOM) 3. Supervisiooniteenuse osutamine 2016–2020 01.01.2017– (SOM) 31.12.2018 4. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja 2015–2020 01.01.2017– teenusepakkujate pädevust 31.12.2020 suurendavad koolitused (SOM; 15 TAI) Tabel 10. Tegevustega 3.1 ja 3.2 seotud näitajad Näitaja Näitaja 2017 2018 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljund Supervisioonis 100 220 320 420 Sh 2015.–2016. a näitaja -näitaja osalenud 0, 2017.–2018. a näitaja inimeste arv 320 ja 2019.–2020. a näitaja 100 Väljund Koolitusel 33 96 400 675 Sh 2015.–2016. a näitaja -näitaja osalenud 271, 2017.– 2018. a inimeste arv näitaja 129 16 3.3. Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu Alates 01.02.2017 hakkab kvaliteedi edendamise alast tegevust korraldama Sotsiaalkindlustusamet. 2017.–2018. aastal jätkavad kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS juurutamisega 2016. aastal alustanud teenusepakkujad, muu hulgas jätkatakse neile EQUASSi puudutava nõustamise pakkumist. EQUASSi konsultante ja audiitoreid koolitatakse EQUASS Assurance 2018 uue metoodika kasutamiseks. Otsus EQUASSi rakendama hakkavate uute asutuste kohta tehakse koostöös Sotsiaalministeeriumiga peale sotsiaalvaldkonna kvaliteedijuhtimissüsteemide võrdleva analüüsi valmimist. Sotsiaalteenuste kvaliteedipoliitika rakendamiseks jätkatakse üldise kvaliteedijuhise täiendamisega ning teenusepõhiste kvaliteedijuhiste väljatöötamise, arendamise ja täiendamisega, mis on tulevikus aluseks järelevalve tegemisel. Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiste paremaks mõistmiseks tutvustatakse seminaridel juhiseid kasutajatele ja teistele huvirühmadele ning toetatakse (nt nõustatakse, selgitatakse, juhendatakse) teenusepakkujaid juhiste rakendamisel. Sotsiaalteenuste kvaliteeti puudutava teadlikkuse suurendamiseks ja kvaliteedikultuuri arendamiseks jätkatakse teenusepakkujatele ja muudele sidusrühmadele kogemuskohtumiste ja koolituste korraldamist. Seoses sotsiaalteenuste üle korraldatava järelevalve kavandatava üleviimisega maavalitsustest Sotsiaalkindlustusametisse, luuakse terviklik sotsiaalteenuste järelevalve süsteem. Muu hulgas:  ühtlustatakse sotsiaalteenuste järelevalve põhimõtted ja metoodika;  viiakse järelevalvesüsteem kooskõlla väljatöötatavate sotsiaalteenuste kvaliteedijuhistega ning kvaliteedijuhiseid arvesse võttes töötatakse välja järelevalve juhendmaterjal;  jätkatakse 2016. aastal alanud järelevalvespetsialistide koolituste läbiviimist;  töötatakse välja ekspertide järelevalvesse kaasamise põhimõtted. Selleks hinnatakse täiendavate ekspertide järelevalvetoimingutesse kaasamise vajadust, katsetatakse kaasamise metoodikat ning hinnatakse ekspertide kaasamise mõju;  töötatakse välja teenuseosutajate kogemuskohtumiste süsteem, katsetatakse ja hinnatakse seda;  hinnatakse elluviidud tegevuste mõju, esitatakse ettepanekud tööprotsessi optimeerimiseks, tehakse ressursside vajaduse analüüs ning vajaduse korral esitatakse ettepanekud õigusaktide täiendamiseks;  monitooritakse ja arendatakse järelevalvesüsteemi, sh luuakse tagasisidesüsteem teenuseosutajatele ning eriala- ja kutseliitudele, samuti hinnatakse järelevalvemetoodikate tõhusust. 17 Tabel 11. Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamise ja kvaliteedi hindamise programmide rakendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse nr üldajaraam algus- ja (näidatakse lõppkuupäev periood, mille kirjeldatud jooksul nimetatud perioodil tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1. Kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS 2015–2019 01.01.2017– rakendamine (KOV ja riiklikud teenuseosutajad) 31.12.2018 2016. aastal alustanud asutustele 2. Kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS 2015–2019 01.11.2017– konsultantide koolitamine 31.12.2018 3. Kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS audiitorite 2015–2019 01.01.2018– koolitamine 31.12.2018 4. Sotsiaalvaldkonna kvaliteedijuhtimissüsteemide 2017 01.02.2017– (sh EQUASS) võrdlev analüüs (kulukus ja 31.12.2017 mõjusus) 5. Sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamiseks 2015–2019 01.01.2017– teenusepakkujatele ja muudele sidusrühmadele 31.12.2018 koolituste ja kogemuskohtumiste korraldamine 6. Järelevalvespetsialistide koolitamine 2015–2018 01.04.2018– 31.12.2018 7. Järelevalve juhendmaterjalide koostamine 2017 01.04.2017– 31.12.2017 8. Ekspertide järelevalvesse kaasamise põhimõtete 2015–2019 01.01.2017– väljatöötamine, kaasamise metoodika 31.12.2018 katsetamine 9. Teenuseosutajate kogemuskohtumiste süsteemi 2015–2020 01.01.2017– väljatöötamine ja katsetamine 31.12.2018 10. Järelevalvesüsteemi monitoorimine ja 2015–2020 01.01.2017– arendamine, sh teenuseosutajate tagasiside 31.12.2018 süsteemi loomine 11. Üldise kvaliteedijuhise täiendamine ning 2017–2018 01.01.2017– teenusepõhiste kvaliteedijuhiste väljatöötamine, 31.12.2018 arendamine ja täiendamine 12. Seminaride ja infopäevade korraldamine 2017–2019 01.01.2018– kvaliteedijuhiste tutvustamiseks 31.12.2018 13. Sotsiaalteenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja 2018 01.01.2018- jätkusuutlikkuse tagamise eesmärgil 31.05.2018 sotsiaalvaldkonna erialade ja töötajate väärtustamine 18 Tabel 12. Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamise ja kvaliteedi hindamise programmide rakendamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja 2017 2018 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- Kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljund- Koolitusel 15 91 277 351 2015.–2016. a näitaja 171 ja näitaja osalenud 2017.–2018. a näitaja 106 inimeste arv Tulemus- Kvaliteedi- 0 0 29 95 2015.–2016. a näitaja 29 ja näitaja juhtimis- asutust 2017.–2018. a näitaja 0, süsteemi jätkavad rakendamisega rakendajad 2016. a alustanud asutused. 2017. aastal tehakse kvaliteedijuhtimissüsteemide analüüs ja selle põhjal otsustatakse, kas ja mis mahus saavad uued asutused hakata kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendama. 19 4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks 4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused Jätkatakse kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste korraldamist, mis on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel toimuv iga-aastane koolitus. Koolitus annab põhjalikud teadmised sotsiaalkaitsepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning olemasolevatest ja tulevikulahendustest. Kõrgem sotsiaalkaitse koolitus korraldatakse mõlemal tegevusaastal. Korraldatava kolmepäevase koolituse eesmärk on parandada sotsiaalvaldkonna eesmärkide elluviimise tõhusust, mõjusust ja kvaliteeti. Koolituse sihtrühm on kohalike omavalitsuste, riigi- ja erasektori juhid. Koolitajad on peamiselt valdkonna juhtivad teadlased ja eksperdid, samuti poliitikud, ettevõtjad ja arvamusliidrid. Tabel 13. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste rakendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud lõppkuupäev kirjeldatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) perioodil 1. Kursuse toimumine 2016–2020 01.01.2017–31.12.2018 Tabel 14. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursustega seotud näitajad Näitaj Näitaja 2017 2018 Sihttase Sihttas Selgitus a nimetus kumulatii e vne (201 8) kumul atiivne (2023) Väljun Kursusel 70 50 189 250 2016. a osales 69 ja d- osalenud 2017.–2018. a osaleb näitaj inimeste 81 inimest. Kursus a arv toimub igal aastal 4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine Maakondlike arenduskeskuste poolt 2016. aastal koostatud sotsiaalteenuste maakondlikest kaardistustest ja analüüsidest sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse kohta ilmnes vajadus üleriigilise/ühtse sotsiaaltransporditeenuse lahenduse järele. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on sotsiaaltransporditeenus kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. Miinimumnõuded teenusele on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-des 38–40. Üheks tingimuseks teenuse arendamisel ja osutamisel on KOV-ide koostöö ehk sotsiaaltransporditeenuse arendamine ja osutamine toimub KOV-ide koostöös, mis tagab teenuse osutamise jätkamise ka välisvahendite lõppemisel. Seoses maavalitsuste reformiga moodustatakse alates 1. jaanuarist 2018 ühistranspordikeskused. Tegemist on MTÜ-dega, 20 kellele kohalikud omavalitsused annavad ülesande tegeleda maakonnaliinide hankimisega. Üks võimalus, kuidas KOV-id sotsiaaltransporditeenust koostöös korraldama hakkavad, on teha seda ühistranspordikeskuste kaudu. Praegu neile seda ülesannet antud ei ole. Kaalumisel on võimalused kuidas seda TAT raames TAT vahendite abil katsetada. Sotsiaaltransporditeenus on üks üheteistkümnest kohaliku omavalitsuse osutatavast sotsiaalteenusest, mille korraldamine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Koos sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamisega vajab väljaselgitamist kohalike omavalitsuste korraldatavate teenuste arendusvajadus terviklikult. Jätkusuutliku teenusekorralduse toetamiseks korraldatakse kohalike omavalitsustega mitmeid koostöökohtumisi, kus keskendutakse kohalike omavalitsuste pakutavate sotisaalteenuste, sh sotsiaaltransporditeenuse arenguvajadustele. Koostöökohtumistel täpsustatakse, millist tuge vajaksid kohalikud omavalitsused omavahelise koostöö arendamisel, teenuseosutamise suutlikkuse ja teenuste sisulisel arendamisel. Arutletakse, kuidas muuta kohalike omavalitsuste osutatavate teenuste (sh sotsiaaltransporditeenuse) korraldamine efektiivsemaks ning eelkõige kohalike inimeste vajadustest lähtuvaks, mitte üksnes olla sõltuvuses kohaliku omavalitsuse võimalustest. Tabel 16. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- nr üldajaraam ja lõppkuupäev (näidatakse periood, mille kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia perioodil planeeritakse) 1. Sotsiaalteenuste (sh 2017–2018 20.01.–31.12.2018 sotsiaaltransporditeenuse) arendamisega seotud arutelu/kaasamisürituste korraldamine (SOM) 2. Sotsiaalteenuste korralduse arendamiseks 2017–2019 01.01.2017– lahenduste (sh infotehnoloogiliste) 31.12.2018 hankimine (TEHIK, SOM) 2.1. Kohalike omavalitsuste töölaua ja 2018–2019 01.01.2018– iseteeninduskeskuse loomine 31.12.2018 sotsiaaltransporditeenuse korraldamiseks (IT-lahendus) (TEHIK) 2.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse 2017–2020 01.01.2017– hankimine (SOM) 31.12.2018 4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine Sotsiaalvaldkonna vabatahtliku töö arendamiseks on vajadus arendada koostööd kohalike omavalitsuste, sotsiaalteenuse osutajate ja vabatahtlikke kaasavate-vahendavate vabaühenduste vahel. Samuti tuleb leida lahendused jätkusuutlikule finantseerimisele. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamise toetamiseks kuulutatakse välja riigihange, mille raames oodatakse pakkumusi Eesti neljas piirkonnas vabatahtliku töö arendamiseks sotsiaalvaldkonnas. Nimetatud tegevuse raames luuakse toimiv kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja sotsiaalteenuse osutajate vabatahtliku koostöö võrgustik, mis aitab kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedi paranemisele. Tegevuse tulemusena tekib süsteemne koostöö vabatahtlike ja abivajajate 21 vahendamisel sotsiaalvaldkonnas. Kohalikud omavalitsused on valmis toimiva koostöö ja sellest saadava kasu korral edasisi tegevusi KOV-i eelarvest rahastama või leidma kaasrahastust erasektorist. Tabel 17. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- nr üldajaraam ja lõppkuupäev (näidatakse periood, mille kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia perioodil planeeritakse) 1. Hange „Vabaühenduste, kohalike 2017–2018 20.11.2017– omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate 01.04.2018 koostöö arendamine“ neljas Eesti piirkonnas 2. Vabatahtliku töö katsetamine 2017–2020 01.04.2018– sotsiaalvaldkonnas 31.12.2018 Tabel 18. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2017 2018 Sihttase Sihttase Selgitus kumulatiivne kumulatiivne (2018) (2023) Väljund Teenust saanud 0 0 1000 -näitaja inimeste arv Tulemu Osalejate suhtarv, kes 15% 15% snäitaja said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist 22 TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ perioodi 2017–2018 tegevuskava eelarve seletuskiri Käesolev seletuskiri kirjeldab TAT tegevuste eelarvestamist aastateks 2017–2018. Seletuskiri moodustab terviku tegevuste 2-aastaste tegevuskavadega. Seletuskirja numeratsioon on kooskõlas eelarve numeratsiooniga. 1. TAT otsesed kulud TAT otseste kulude kogusumma perioodil 2017–2018 on 5 048 027 eurot. See hõlmab TAT juhtimiskulusid ning järgmiste sisutegevuste elluviimisega seotud kulusid: 2.1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ kulud; 2.2 „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ kulus; 2.3 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks“ kulud ning tegevuse 2.4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamine ning koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ kulud. 1.1 TAT juhtimiskulud Kulurida TAT juhi 2017 2 018 Selgitus töötasu 1.1. TAT 38 267 38 267 Projekti juhtimise tööjõukulu juhtimiskulu 1.2. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine kulud Personalikuludena on arvestatud TAT elluviimiseks vajalike töötajate personalikulud järgmiselt: Sotsiaalministeeriumi alategevuste raames: rehabilitatsiooni ja kvaliteedi projektijuht 0,5 koormusega; KOV-i teemade projektijuht 0,25 koormusega; teenusedisaini projektijuht 1,0 koormusega. Sotsiaalkindlustusameti alategevuste raames on abivahendialane nõustamine alates veebruarist 2017 Sotsiaalkindlustusametis ning sisaldab järgmisi tööjõukulusid: 3 abivahendispetsialisti; spetsialist (MSA). Keskkonna kohandamise nõustamine alates 1. oktoobrist 2017 Sotsiaalkindlustusametis: valdkonna juht 0,2 koormusega; 1 juhtivspetsialist; 2 nõustamisspetsialisti. Astangu Kutserehabilitatsiooni keskuse alategevuste raames: rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine: 1 rehabilitatsiooniteenuse kompetentsikeskuse juht, 4 arendusspetsialisti, 1 töövõime hindamise ja arendamise projektijuht, 4 töövõime hindamise ja arendamise spetsialisti, 1 koolitusspetsialist, 1 analüütik, 1 RFK projektijuht, programmide katsetamisel kaasatavad 1 rehabilitatsioonispetsialistid vastavalt klientide vajadustele, jälgides vahendite olemasolu eelarves. Kulu- 2017 2 018 Selgitus rida 1.2.1 Sisutegevuste personalikulu 544 975 476 039 SOM + Astangu + kokku SKA Tööjõukulud on arvestatud koos tööjõumaksudega SOM kokku 28 389 22 743 SOMi tööjõukulud Erihoolekandesüsteemi 2141 14 454 SKA kokku arendamine teenusedisaini kaudu Keskkonna kohandamise ja 134 329 166 725 Astangu + SKA abivahendialase nõustamise kokku kulu Keskkonna kohandamise ja 40 000 0 Astangu eelarve abivahendialase nõustamise kulu Keskkonna kohandamise ja 94 329 166 725 SKA eelarve abivahendialase nõustamise kulu Rehabilitatsiooniteenuse 380 116 272 117 Astangu eelarve kompetentsikeskuse loomine (Astangu RAKK töötajate palgakulu + Astangu spetsialistide töötasu) Astangu RAKK töötajad kokku 330 322 249 070 RFK metoodika katsetamine 21 254 9668 Hamet-hindamist integreerivad 9980 9955 rehabilitatsiooniprogrammid HEV noortele (2017. a); HEV õppija töölesuundumise programm (2018. a) Hamet-hindamist integreeriv 10 000 0 rehabilitatsiooniprogramm tööealistele inimesele Autismispektrihäirega tööealiste 8560 424 inimeste kohanemisprogramm 2 Sisulised kulud jagunevad nelja töösuuna vahel. 1.2.2 Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevate hoolekandeteenuste arendamine. 2017. ja 2018. aastal jätkatakse ideekonkursiga IKT lahenduste kasutamiseks hoolekandevaldkonnas. Uudsete lahenduste pakkujatel on võimalus oma ideede teostamiseks ja prototüüpide väljatöötamiseks, mis võivad sobivuse korral saada rahastuse hoolekandemeetme avatud taotlusvooru kaudu. Tegevusi viib ellu Sotsiaalministeerium. 1.2.3 Keskkonna kohandamise (alates 01.10.2017 SKA tegevus) ja abivahendialane nõustamine (alates 01.02.2017 SKA tegevus). 2017. aastal jätkab Sotsiaalkindlustusamet meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse (MSA) andmete sisestamise kontrollimisega ning koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega (edaspidi TEHIK) alustatakse MSA arendamist nii abivahendeid sisestavatele asutustele kui ka abivahendi vajajale kasutajasõbralikumaks. Koolitatakse abivahendispetsialiste, nõustatakse erivajadusega inimesi abivahendit puudutavas ning nõustamistegevuse raames toetatakse uue abivahendisüsteemi rakendumist. SKA nõustab inimesi ka keskkonna kohandamise teemal ning tegeleb vastava valdkonna spetsialistide koolitamisega. Kulud on koolitusteks, infosündmusteks, infomaterjalide väljaandmiseks ning abivahendiettevõtete toetamiseks abivahendite sisestamisel meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse. Tegevust viivad ellu Sotsiaalkindlustusamet ja TEHIK (IT arendus). 1.2.4 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine. Tegevus hõlmab rehabilitatsiooniprogrammide arendamist (sh katsetamist) erivajadusega ja vähenenud töövõimega inimestele, hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamist (sh RFK-põhise IT hindamisinstrumendi arendamine), rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamise alaseid koolitusi ning koostööd eri partneritega (rehabilitatsiooniteenuse korraldajad ja osutajad). Tegevust viivad ellu Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ja TEHIK (RFK IT arendus). Selle punkti alt töötab osaliselt Sotsiaalministeeriumi rehabilitatsiooni ja kvaliteedi projektijuht. 1.2.5 Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu. Kujundatakse ümber senine erihoolekandeteenuste ülesehitus. Muudetakse paindlikumaks teenuste kasutamine ja teenuste korraldus. Teenusedisaini rakendamise kaudu muudetakse teenused konkreetse sihtrühma vajadustele vastavaks, teenuseid võimaldatakse omavahel paindlikult kombineerida ja teenustele töötatakse välja kulupõhine hind. Tegevust viivad ellu Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet. Kulu- 2017 2 018 Selgitus rida Kokku SOM + Astangu + SKA + TEHIK 1.2.2 Innovaatiliste, sh info- 82 000 32 000 SOM eelarve ja kommunikatsiooni- tehnoloogial (IKT) põhinevate hoolekandeteenuste arendamine 1.2.3 Keskkonna 74 334 80 040 Astangu, SKA ja kohandamise ja TEHIK eelarve kokku abivahendialase nõustamise kulu 3 Keskkonna kohandamise 3794 0 Astangu eelarve ja abivahendialase (tegevused alates nõustamise kulu 01.10.2017 SKAsse) Keskkonna kohandamise 0 38 580 TEHIK eelarve ja abivahendialase nõustamise kulu (MSA arendus) Keskkonna kohandamise 70 540 41 460 SKA eelarve ja abivahendialase nõustamise kulu 1.2.4 Rehabilitatsioonialaste 399 103 409 403 SOM + Astangu + hindamis- ja TEHIK kokku sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumise kulud Rehabilitatsioonialaste 1000 1000 SOM hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumise kulud Rehabilitatsioonialaste 386 103 380 963 Astangu eelarve hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumise kulud Rehabilitatsioonialaste 12 000 27 440 TEHIK eelarve hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumise kulud 1.2.5 Erihoolekandesüsteemi 73 884 28 798 SOM+SKA kokku arendamine teenusedisaini kaudu Erihoolekandesüsteemi 73 884 0 SOM eelarve arendamine teenusedisaini kaudu Erihoolekandesüsteemi 0 28 798 SKA eelarve arendamine teenusedisaini kaudu 4 1.3 Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele kulud 1.3.1 Sisutegevuste personalikulu: Personalikulude all on arvestatud TAT elluviimiseks vajalike töötajate personalikulu Sotsiaalkindlustusametis (projektijuht 1, koordinaatorid 5) ja Sotsiaalministeeriumis (integreeritud teenuste projektijuht 0,3). Kulurida sisutegevuste 2017 2018 Selgitus personalikulu 1.3.1 Kokku 137 303 141 121 SOM + SKA (kulud arvestatud koos tööjõumaksudega) Sotsiaalministeerium 10 019 10 019 SOM eelarve kokku Sotsiaalkindlustusamet 127 284 131 102 SKA eelarve kokku 1.3.2 Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele Tegevus algas 1. jaanuaril 2016. Sotsiaal- ja ekspertnõustamise teenuseid osutatakse aastatel 2017–2018 ca 1200 inimesele üle kogu Eesti: Tallinn (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa); Pärnu (Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa, Viljandimaa); Jõhvi (Ida- Virumaa, Lääne-Virumaa); Tartu (Tartumaa, Jõgevamaa); Võru (Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa). Tegevust viib ellu Sotsiaalkindlustusamet. Selle punkti alt töötab Sotsiaalministeeriumi integreeritud teenuste projektijuht. Kulurida 2017 2018 Selgitus 1.3.2 Integreeritud teenuste 375 221 375 221 SKA + SOM osutamise kulud kokku Integreeritud teenuste 374 221 374 221 SKA eelarve osutamise kulud SOM töötajate muud 1000 1000 SOM eelarve ametikoha kulud (sh lähetuskulud) 1.4 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks kulud Personalikulude all on arvestatud TAT elluviimiseks vajalike töötajate otsene personalikulu Sotsiaalministeeriumis – TAT teemajuhid rehabilitatsiooni ja kvaliteedi projektijuht antud punktist 0,5; KOV teemajuht 1. Sotsiaalkindlustusametis – järelevalve koordinaator 1, spetsialistid 2; Tervise Arengu Instituudis koolitusspetsialist 1. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses kuni veebruar 2017 – valdkonna juht 1, arendusspetsialist 1, ekspert-koolitaja 1. 5 Kulurida sisutegevuste 2017 2018 Selgitus personalikulu 1.4.1 Kokku 83 582 164 351 SOM + SKA + Astangu + TAI (kulud arvestatud koos tööjõumaksudega) Sotsiaalministeerium 14 349 37 966 SOM eelarve kokku Tervise Arengu 9398 10 220 TAI eelarve Instituut kokku Sotsiaalteenuste 4777 0 Astangu eelarve kvaliteedi edendamine Sotsiaalteenuste 55 058 116 165 SKA eelarve kvaliteedi edendamine Sisulised kulud jagunevad kolme töösuuna vahel. 1.4.2 Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus. Eelarve hõlmab sotsiaalvaldkonna spetsialistide erinevaid koolitusti ja supervisiooni. Supervisiooniteenuse pakkumiseks on korraldatud 2016. a Sotsiaalministeeriumis hange. 2018. a alguses korraldatakse kordushange. Koolitusi viivad ellu Sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut. 1.4.3 Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus. 2017. aastal viiakse lõpuni Sotsiaalministeeriumis hange „Puuetega laste ja nende perede uuring (PLU 2016–2017) ning rahastatakse koostöös Riigikantseleiga Maailmapanga tehtavat pikaajalise hoolduse uuringut. 2018. a alustatakse PIU hankega. 1.4.4 Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu. Tegevus hõlmab analüüside ja konsultatsioonide väljatöötamist ning ostu, kvaliteedisüsteemi rakendamise ning auditeerimisega seotud kulusid, seminaride ja koolituste korraldamist, tõlketöid ning info- ja reklaammaterjalide väljaandmist. Teenuste kvaliteedi parandamine järelevalve parandamise abil. Järelevalvesüsteemi loomine ja täiendamine ning sellega seotud koolitused, ekspertide kaasamine. Tegevust viib ellu jaanuaris 2017 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ja alates veebruarist Sotsiaalkindlustusamet. Kulurida 2017 2018 Selgitus 1.4.2 Sotsiaalvaldkonna töötajate 74 000 128 000 TAI + SOM ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus kokku (TAI + SOM) 6 1.4.3 Varem välja arendatud ja 170 020 0 SOM eelarve rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus kokku (SOM) 1.4.4 Eesti hoolekandeteenuste 43 356 204 742 SOM + SKA + kvaliteedi edendamine Astangu kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu kokku Eesti hoolekandeteenuste 18 534 0 Astangu eelarve kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu kokku (Astangu) Eesti hoolekandeteenuste 1000 20 000 SOM eelarve kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu kokku Eesti hoolekandeteenuste 23 822 184 742 SKA eelarve kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu kokku 1.5. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks. 1.5.2 Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste läbiviimine hõlmab erinevaid kulusid. Koolituse läbiviimiseks renditakse ruumid, tagatakse majutus ja toitlustus, kaetakse koolitajate kulud, meened osalejatele ja esinejatele, kaetakse koolitatavatele teenuseosutaja juurde väljasõidu kulud (nn tutvumine praktiliste näidetega). 1.5.3 Sotsiaaltransporditeenuse (STT) korralduse arendamisel luuakse kohalikele omavalitsustele võimalused (sh infotehnoloogilisi lahendusi kasutades) hinnata sihtrühma teenusevajadust, korraldada ja toetada teenust saama suunamist ja aruandlust teenuse 7 kasutamise kohta. Toimuvad kohtumised KOVidega sotsialateenuste (sh sotsiaaltransporditeenuse) arenguvajaduse väljaselgitamiseks. Tegevusi viib ellu Sotsiaalministeerium ja IT arendusi TEHIK. 1.5.4 Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamiseks korraldatakse riigihange, mille raames toimub vabatahtliku töö arendamine sotsiaalvaldkonnas. Kulurida 2017 2018 Selgitus Kokku 36 000 838 000 SOM + TEHIK eelarve kokku 1.5.2 Kõrgemad sotsiaalkaitse 32 000 32 000 SOM eelarve kursused 1.5.3 Sotsiaaltransporditeenus 606 000 SOM + TEHIK eelarve 4000 1.5.4 Vabaühenduste, kohalike 200 000 SOM eelarve omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamisega seotud näitajad 2. Kaudsed kulud Kaudsed kulud TAT elluviimisel moodustavad 15% otsestest personalikuludest. 3. Otsesed personalikulud kokku Otsesed personalikulud 2017. – 2018. a on 1 623 905 eurot. Kokku (rida 1 + rida 2) Kogu TAT kulu 2017–2018 on 5 291 613 eurot, sh kaudsed kulud 2017–2018 on 243 586 eurot. TAT kogueelarve on 10 617 782 eurot. 4. Eelarve 2019–2020 Lähtudes TAT kogueelarvest 10 617 782 eurot on pärast 2015.–2018. a eelarve planeeritud kavandamist tegevuste kogueelarve perioodiks 2019-2020 3 073 342 eurot. 8 Mitteametlik terviktekst KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 58 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri 03.12.2015 käskkirjaga nr 181 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri 07.10.2016 käskkirjaga nr 99 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri 30.03.2017 käskkirjaga nr 43 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri ……… 2018 käskkirjaga nr ……. Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused Abikõlblikkuse periood 01.01.2015–31.12.2020 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus SA Innove Toetuse saaja Sotsiaalministeerium Partnerid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut SA Järvamaa Arenduskeskus SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus SA Läänemaa Arenduskeskus SA Lääne-Viru Arenduskeskus SA Põlvamaa Arenduskeskus SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus SA Saaremaa Arenduskeskus SA Tuuru SA Tartu Ärinõuandla SA Valgamaa Arenguagentuur SA Viljandimaa Arenduskeskus SA Võrumaa Arenguagentuur Tervise ja Heaolu Infosüsteemide keskus 1 SISUKORD MÕISTED........................................................................................................................................................................................... 3 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS ..................................................................................................................... 4 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ........................................................................................................................................................ 4 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ............................................................................................................................................................ 4 1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK .......................................................................................................................................... 4 1.1.3. MEETME NIMETUS ................................................................................................................................................................ 4 1.1.4. MEETME EESMÄRK................................................................................................................................................................ 4 1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED .............................................................................................................................................. 4 1.2.1. EESMÄRK ............................................................................................................................................................................ 4 1.2.2. TULEMUS ............................................................................................................................................................................ 4 1.2.3. VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ....................................................................................................................................................... 4 1.2.4. EELARVE ............................................................................................................................................................................. 6 1.2.5. SIHTRÜHMAD ....................................................................................................................................................................... 6 2. TEGEVUSE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ........................................................................................................ 7 2.1. ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE NING NENDE PERELIIKMETELE TÖÖTURUL OSALEMIST TOETAVATE HOOLEKANDETEENUSTE ARENDAMINE JA OSUTAMINE ....................................................................................................................................................................................... 7 2.2 INTEGREERITUD TEENUSTE OSUTAMINE TOIMETULEKURASKUSTES INIMESTELE ........................................................................................ 9 2.3 SOTSIAALVALDKONNA SPETSIALISTIDE PÄDEVUSE TOETAMINE HOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMISEKS ........................................................ 11 2.4. KOHALIKE OMAVALITSUSTE VÕIMEKUSE TÕSTMINE JA KOOSTÖÖ TOETAMINE SOTSIAALTEENUSTE KÄTTESAADAVUSE JA KVALITEEDI PARANDAMISEKS ............................................................................................................................................................................. 13 3. NÄITAJAD ........................................................................................................................................................................ 15 4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ................................................................................... 17 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ...................................................................................................................... 20 7. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE RAKENDAMINE............................................................................................................ 21 7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused ............................................................................................................................... 21 7.2. Kulude abikõlblikkus ......................................................................................................................................................... 21 7.3. Toetuse maksmine ............................................................................................................................................................ 22 7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine ........................................................................................................................... 23 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine .................................................................................. 24 7.6. Finantskorrektsioonid ................................................................................................................................................ 25 9. LISAD .................................................................................................................................................................................... 26 2 Mõisted Eakas – vanaduspensioniealine inimene. Erivajadustega inimene – isik, kellel on füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle ning kelle iseseisev toimetulekuvõime ei ole piisav, sh puude või puude riskiga inimesed. Heitunu – mittetöötav isik, kes soovib töötada ja on valmis kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida. Hoolduskoormusega isik – inimene, kes hooldab pereliiget, kes haiguse, puude või erivajaduse tõttu vajab abi oma igapäevaelu toimingutes. Perekond – pereliikmeks loetakse: • abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevaid isikud (sh kooselulepingu sõlminud isikud); • alanejaid, ülenejaid ja külgjoones sugulasi (sh poolõde, poolvend). Toimetulek – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla. Toimetulekuraskus – isiku või perekonna toimetulekut raskendav ajutine või püsiv asjaolu, mille tulemusena igapäevaelu vajaduste rahuldamine, õiguste realiseerimine ja kohustuste täitmine konkreetses elukeskkonnas ei ole isikule jõukohane. Institutsionaalne teenus – teenus, mida saab hoolekandeasutuses ööpäevaringsel hooldamisel isik, kes kõrvalabi- ja hooldusvajaduse tõttu ei ole suuteline iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega. Telehooldusteenus – hoolekandeteenuse osutamine info- ja kommunikatsioonivahendite vahendusel. 3 Toetuse andmise tingimused on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. 1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund Sotsiaalse kaasatuse suurendamine 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud. Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust tulemusnäitajad on tööturul1 Osalejate suhtarv, kes said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist 1.1.3. Meetme nimetus Meede 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“. Meetme tegevus 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“. 1.1.4. Meetme eesmärk Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud. 1.2. Toetuse andmise tingimused 1.2.1. Eesmärk Kvaliteetsemate ja integreeritud hoolekandeteenuste pakkumise tulemusena on suurenenud erivajadustega, hoolduskoormusega või toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul. 1.2.2. Tulemus Erivajadustega, hoolduskoormusega või toimetulekuraskustes inimesed on saanud hoolekandeteenuseid, mille tulemusena nemad või nende hooldajad on tööturul või nende toimetulek on paranenud. 1.2.3. Vajalikkuse põhjendus Tööelus osalemist võivad takistada erivajadused, puue, hoolduskoormus (sh puudega või eaka pereliikme eest hoolitsemise vajadus) või mitme probleemi (nt sõltuvus, terviseprobleemid, võlad jne) üheaegsest esinemisest ja pikaaegsest tööturult eemal olekust tekkinud toimetulekuraskused. 1 Kuna võrreldavaid andmeid ei ole kogutud ega mõõdetud (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis täpsustatakse alg- ja sihttasemed hiljemalt 2016. a lõpuks. 4 Eestis on probleemiks erivajadustega inimeste madal tööhõivemäär. 2014. aastal oli Eestis hinnanguliselt 57 700 kehtiva puude raskusastmega inimest vanuses 15–64, kellest töötas ca 14 200. Puudega inimeste tööhõive määr oli seega 24,6% (Statistikaameti tööjõu-uuringu andmed). 2013. aasta andmetel oli 15–64- aastaste puudega isikute tööhõivemäär 3,2 korda madalam kui samaealiste puudeta inimeste hulgas (puudega inimeste tööhõivemäär 23,5%, puudeta inimestel 75,7%).2 2009. aasta puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringust (PIU2) selgus, et tööealistest puudega inimestest 15% töötas nii palju kui soovis; 2% töötas, kuid soovis rohkem töötada; 29% ei töötanud, kuid soovis töötada; 51% ei töötanud ja ei soovinud töötada. Võrreldes meestega on töötavate puudega naiste osakaal veidi suurem (vastavalt 13% ja 23%), samuti on suurem nooremate osakaal (16–29 aasta vanustest 17% töötab).3 Eestis on probleemiks pikaajaliste töötute suur osakaal ning loobumine tööotsingutest. Pikaajaliste (aasta või kauem tööd otsinud) töötute arv on viimastel aastatel püsinud stabiilsena. Pikaajalise töötuse määr oli 2014. aastal 3,3% ning pikaajalisi töötuid oli hinnanguliselt 23 000 (aasta varem 26 100), sh kaks aastat või kauem tööd otsinuid oli 12 000.4 2015. aastal vähenes pikaajaline töötus veelgi ning esimese kolme kvartali keskmisena oli pikaajalise töötuse määr 2,5% ja pikaajaliste töötute arv 17 000. Kaks aastat või kauem tööd otsinuid oli 9700 (Statistikaameti tööjõu-uuringu andmed). Pikaajaline töötus on suurem meeste, vanemaealiste ja mitte-eestlaste seas. Pikaajalise töötusega kaasnevad paljudel juhtudel ka muud toimetulekuraskused (sõltuvus- ja suhteprobleemid, võlad jne), mistõttu vajab inimene juhtumipõhiselt pakutavaid toetavaid hoolekandeteenuseid tööturuteenust saama suundumiseks või tööle naasmiseks. Eestis on oluliseks probleemiks tööturult kõrvalejäämine hoolduskohustuse tõttu. 2014. aastal ei töötanud 2400 meest ja 15 000 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või pereliikmete eest. 2015. aasta esimese kolme kvartali keskmisena olid vastavad numbrid 3500 meest ja 14 700 naist. Seega on sageli naised need, kes lapse või eaka lähedase hooldamise tõttu tööleasumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad või tööturult lahkuvad. Ca 14% 2014. aastal ja 9% 2015. aastal (kolme kvartali keskmisena) hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivsetest meestest ja naistest ei otsinud tööd, kuna puudus sobiv hooldusteenus või see oli liiga kallis.5 2009. aasta puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu (PIU2)6 andmetel on puudega pereliikme abistamine või hooldamine mõjutanud hooldajate töötamist või õppimist. 6% hooldajatest on pidanud töötamisest täielikult loobuma ja 75% töökoormust vähendama. Rohkem kui pooltel hooldajatest on suur hoolduskoormus: 59% hooldajatest osutab puudega inimesele abi üle 20 tunni nädalas. Uuringu kohaselt leiab 37% puudega inimeste hooldajatest, et neil oleks vaja täiendavat abi. Hoolduskohustusega kaasneb suurem vaesusrisk, mis peegeldub puudega inimeste suuremas vaesuse määras. Kui üks leibkonnaliige on vaene, on vaesusriskis kogu leibkond. Allpool absoluutse vaesuse piiri (205 eurot) elas 2013. aastal 5,6% kõigist puudega inimestest. Seega on praegu tööturult hoolduskoormusega kõrvale jäänud inimeste endi hinnangul üheks oluliseks tööhõivevalmidust toetavaks teguriks täiskasvanud puudega inimestele ja eakatele suunatud kvaliteetsete hooldusteenuste olemasolu. Hoolekandeteenuste kättesaadavus ja kvaliteet on omavalitsustes äärmiselt erinev ning toimetulekuraskustega inimeste abistamine sageli toetustekeskne. Suuremates omavalitsustes osutatakse pea kõiki sotsiaalhoolekande seadusega reguleeritud kohaliku omavalitsuse hoolekandeteenuseid, kuid on ka omavalitsusi, kus osutatakse vaid üksikuid hoolekandeteenuseid või ei osutata neid üldse. Kohalike omavalitsuste hoolekandestatistikast selgub, et teenuseid osutavate kohalike omavalitsuste osakaal varieerus 2013. aastal sõltuvalt teenusest 23–96%. Olemasolevate teenuste arendamine ja uute teenuste väljatöötamine käib paljudele omavalitsustele üle jõu rahaliste vahendite või pädevuse nappuse tõttu. 2 Statistikaameti andmebaas http://www.stat.ee/ 3 Sotsiaalministeerium. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009. Teostajad Saar Poll OÜ ja Tartu Ülikool. http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4030/1/PIU%202009.pdf lk 50–51. Uuemad andmed puuduvad, jätku-uuring on kavas 2015. aastal. 4 Statistikaameti pressiteade 13.02.2015 „Mullu tööpuudus vähenes ja hõive kasvas“ http://www.stat.ee/90542 5 Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu (Labour Force Survey) 2010. aasta mooduli „Töö ja pereelu kokkusobitamine“ andmed. Hoolduskohustusega isikute hulka on arvestatud need, kes hooldavad regulaarselt eakat, haiget või puudega 15-aastast või vanemat sugulast või lähedast. Järgmine andmekogumisring selles moodulis on 2018. aastal; 2. Eesti tööjõu-uuringu 2013. aasta andmed. 6 Sotsiaalministeerium. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009. Teostajad Saar Poll OÜ ja Tartu Ülikool. http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4030/1/PIU%202009.pdf Uuemad andmed puuduvad, jätku-uuring on kavas 2015. aastal. 5 Sageli jäävad osutamata spetsiifilisemad ja kallimad teenused, nagu isikliku abistaja teenus, võlanõustamine, tugiisikuteenus, sotsiaaltransport või neid pakutakse minimaalsel tasemel. Sotsiaalsektori asutustelt oodatakse head kompetentsi ja kvaliteeti, kuid praktikas on probleemiks osutunud teenuste ebaühtlane kvaliteet, juhtide ja töötajate vähene teadlikkus kvaliteedipõhimõtetest ja kvaliteedijuhtimisest. Kvaliteedijuhtimissüsteemide rakendamise tulemusena oodatakse sotsiaalteenuseid pakkuvatelt asutustelt teenuste osutamise kvaliteedi täiustumist ning kvaliteedialase teadlikkuse ja pädevuse suurenemist. Läbivalt peetakse silmas deinstitutsionaliseerimise põhimõtet ehk sellise teenusepaketi väljakujundamist riiklikul ja kohalikul tasandil, et eakas või erivajadustega inimene ei peaks asuma elama hoolekandeasutusse, et saada vajalikku hooldust või vabastada oma lähedane hoolduskoormusest, vaid tal oleks võimalik jätkata võimalikult kaua elu pere keskel ja kogukonnas. Toimetulekuraskustes inimeste tööturule tagasipöördumist toetavate teenuste kujundamisel arvestatakse, et pakutavate hoolekandeteenuste eesmärk on aidata inimesel lahendada tööturule asumist takistavad probleemid (võlad, pingelised peresuhted vm), mis võivad olla pikema aja jooksul kuhjunud. Võimaluse korral kaasatakse teenuste ümberkorraldamisse ja uute teenuste planeerimisse teenuste sihtrühma liikmeid ja nende esindusorganisatsioone. 1.2.4. Eelarve Summa Osakaal 1 ESF toetus 9 025 114 85% 2 Riiklik struktuuritoetus 1 592 667 15% 3 Omafinantseering 0 0 4 Eelarve kokku 10 617 782 100% 1.2.5. Sihtrühmad Erivajadustega inimesed Toimetulekuraskustes inimesed Hoolduskoormusega inimesed Hoolekandevaldkonna spetsialistid (sh sotsiaaltöötajad, rehabilitatsiooniteenuse pakkujad) ning asutused kohalikul ja regionaalsel tasandil Avaliku ja erasektori esindajad 6 2. Tegevuse kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine Tegevuse eesmärk on suurendada erivajadustega inimeste ja nende hoolduskoormusega pereliikmete osalemist tööturul. Selleks parandatakse hoolduskoormust vähendavate teenuste kättesaadavust ning suurendatakse erivajadustega inimeste iseseisva(ma)t toimetulekut. Kavandatud on osutada nõustamisteenust elukeskkonna kohandamisel ja abivahendite valimisel ning luua rehabilitatsiooniteenuse kompetentsikeskus. 2.1.1. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate hoolekandeteenuste arendamine Eesti ettevõtetele (sh idufirmad, sotsiaalsed ettevõtted) ja kolmandale sektorile antakse võimalus välja töötada ideid ja arendada uuenduslikke, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid hoolekandeteenuste osutamise lahendusi. Selleks korraldatakse ideekonkursse innovaatiliste lahenduste leidmiseks hoolekandevaldkonnas ning antakse võimalus korraldatud ürituse raames välja töötada teenuse osutamise prototüüpe, mis saavad sobivuse korral rahastuse meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames korraldatava avatud taotlusvooru kaudu. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate seadmete ja teenuste kasutamine on valdkonna kiire arengu tõttu muutumas ka eakate ja erivajadustega inimeste elu loomulikuks osaks. Üheks võimalikuks uueks hoolekandeteenuse mudeliks on kaughooldusteenused, mis võimaldavad hoolekandeteenuseid pakkuda vastava seadme või arvuti abil. Keskendutakse nii kliendi vajadustele kui ka uuel tehnoloogial põhineva toote või teenuse kasutajasõbralikkusele ja kättesaadavusele. Eesmärgiks ei tohiks olla vaid hästi toimivate tehniliste lahenduste väljatöötamine, sihtrühm peab olema võimeline neid kasutama ja tajuma soovitud kasutegurit. Telehooldus on interaktiivne sotsiaalhoolekandeteenus ja osa koduhoolduse tervikpaketist, et tagada inimese võimalikult pikaajaline, turvaline ja iseseisev toimetulek oma kodus. Tegevuse käigus koostati teenuse osutamise soovituslik juhis. Hinnati telehoolduse laiema rakendamise vajadusi, võimalusi ja eeldusi Eestis. Vaadati senist telehoolduse rakendamise kogemust siin ja välismaal ning tuvastati peamised võimalikud barjäärid telehoolduse levikul. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kasutamine distantsilt hoolekandeteenuste osutamisel vähendab hoolekandetöötajate külastusi ja lähedaste hoolduskoormust. 2.1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine Sotsiaalkindlustusamet osutatab (alates 01.10.2017) elu- ja töökeskkonna kohandamise nõustamisteenust. Toimuvad koolitused elukeskkonna kohandamise alast nõustamist tegevate KOV spetsialistidele ning koostatakse juhendmaterjal vastavatele spetsialistidele oma töö tulemuslikumaks läbiviimiseks. Sotsiaalkindlustusamet pakub (alates 01.02.2017) abivahendialast nõustamist, mille raames kaasatakse keerulisemate juhtumite korral vajadusel oma ala eksperte, et saada hinnang abivahendi vajaduse ja sobivuse kohta. Abivahendialase teavitus- ja nõustamistegevuse raames toetatakse uue abivahendisüsteemi rakendumist. Aidatakse abivahendiettevõtteid abivahendite sisestamisel meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse (MSA), kontrollides sisestatud andmete õigsust. Nõustatakse ja koolitatakse ettevõtteid ning asjaomaseid osapooli andmete sisestamisel. Teostatakse MSA jätkuarendust (IT arendust viib ellu TEHIK), et toetada andmekogu efektiivsemat toimimist ja lihtsustada andmekogusse abivahendite sisestamist ning muudetakse see abivahendi vajajatele kasutajasõbralikumaks ja funktsionaalsemaks. Korraldatakse koolitusi abivahendeid väljastavate ettevõtete klienditeenindajatele ning abivahendite hindamis- ja nõustamisteenust pakkuvatele abivahendispetsialistidele. 2.1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine 7 Eesmärk on arendada ja katsetada tõenduspõhiseid hindamismetoodikaid rehabilitatsioonis, rakendada tõendus- ja vajaduspõhiseid sekkumisi, toetada koolituste ja juhendmaterjalide väljatöötamise kaudu sotsiaal- ja tööturuteenuste osutajate võimekust riikliku poliitika ellurakendamisel ja tulemuslikumal teenuseosutamisel. Pakutavad tegevused on olulised eelkõige töövõimereformi tulemuslikuks käivitamiseks, erivajadustega inimeste tööellu integreerimiseks ning erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete elukvaliteedi parandamiseks. Perioodil 2015–2020 viiakse ellu järgmisi tegevusi: 1) rehabilitatsiooniprogrammide arendamine ja rakendamine erivajadustega lastele ja eakatele (sh suure hooldusvajadusega) ning vähenenud töövõimega isikutele; 2) erivajadustega inimestele suunatud töö- ja tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (RFK); HAMET; toetatud töölerakendamine (TTR); rehabilitatsioonivajaduse hindamine Sotsiaalkindlustusametis; nägemispuudega inimeste tegevus- ja töövõime (tegevused lõppevad 2017. aastaga); 3) rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamisalaste koolituste korraldamine; 4) rehabilitatsiooniteenuse korraldajate, teenuseosutajate jt partnerite nõustamine, info- ja juhendmaterjalide koostamine ja levitamine. 2.1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu Erihoolekande arengukava üldeesmärk on tagada psüühiliste erivajadustega täisealistele inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks ning kvaliteetsed ja deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivad erihoolekandeteenused. Jätkusuutliku deinstitutsionaliseerimise eelduseks on tänasest suuremas mahus, paindlikumate, isikukesksemate ja teiste süsteemidega sobituvate kogukonnateenuste olemasolu. Erihoolekandeteenuste isikukesksuse all peetakse silmas teenuseid, mis on kujundatud psüühiliste erivajadustega täisealise ja tema perekonna vajadustest lähtuvalt ning võimaldab maksimaalselt saavutada teenusekasutaja potentsiaali, tema võimalikult iseseisvat toimetulekut ning osalemist tööturul ja ühiskonnaelus. Praegune erihoolekandeteenuste süsteem sellist lähenemist ei toeta, olemasolevad teenused ei kata kõikide teenust saama õigustatud isikute vajadusi, teenustel on konkreetsed sisutegevused ja kriteeriumid, kuid inimesele ei pruugi sellise sisuga teenus sobida. Olemasolevate teenuste sees olevaid tegevusi ei ole võimalik omavahel isiku vajadustest lähtuvalt kombineerida. Eesmärk on arendada ja ümber kujundada erihoolekandeteenused ja -teenuste süsteem, lähtudes psüühiliste erivajadustega täisealiste inimeste ja nende lähedaste vajadustest ning korraldada teenuseosutamist efektiivsemalt ja paindlikumalt. Teenusedisaini metoodikat kasutades töötatakse välja isikukesksed, paindlikud ja teiste sidussüsteemidega sobituvad lahendused erihoolekandeteenuste kogukonnakeskseks ja efektiivsemaks osutamiseks, et toetada psüühiliste erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete osalemist ühiskonnas ning võimaldada ennetada isikute vajadust institutsionaalsete teenusevormide järele. Teenusedisaini käigus välja töötatud uued lahendused võimaldavad pakkuda psüühiliste erivajadustega täisealistele inimestele ja nende lähedastele paindlikumat tuge ja kõrvalabi kui praegused kaheksa olemasolevat erihoolekandeteenust. Teenusedisaini raames määratakse kindlaks teenust saama õigustatud isikute vajadused ning nendest vajadustest lähtuvalt teenuste sisuelemendid ja selleks vajalikud ressursid. Määratakse kindlaks sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud erihoolekandeteenuste (igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus, ööpäevaringne erihooldusteenus, sh sügava liitpuudega isikutele, ebastabiilse remissiooniga isikutele ja kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse paigutatud isikutele) sisuelemendid (nt eneseteenindusoskuste õpetamine, juhendamine asjaajamises, igapäevaelutoimingute õpetamine või juhendamine igapäevaelutoimingute tegemisel, töötamise toetamine avatud tööturul, majandusliku toimetuleku õpetamine, ööpäevaringne majutus, hooldustoimingud, järelevalve turvalisuse tagamiseks jne) ja selleks vajalikud ressursid. Sisuelemente on võimalik paindlikult elemendipõhiselt kombineerida, et kujundada isikule teenus tema vajadustest lähtuvalt. Praegu seaduses sätestatud teenustel on väga konkreetsed nõuded ja kriteeriumid ning inimesele ei pruugi teenus sobida. 8 Teenusedisaini käigus välja töötatuid lahendusi piloteeritakse7 ja piloteerimisel kogutud tagasiside põhjal täiendatakse disainitud teenuseid ning vormistatakse lõplikult uute teenuste ja teenuseosutamise süsteemi kirjeldus. Teenuse disaini lahendustele ja ettepanekutele tuginedes töötatakse välja olemasoleva teenuste süsteemi muutmiseks vajalikud tegevusprotsesside kirjeldused ja koostatakse uuele teenuseosutamise põhimõtetele üleminekuks üleminekukava. Sotsiaalkindlustusamet annab Sotsiaalministeeriumile sisendi õigusaktide muutmise vajaduse osas. Sotsiaalkindlustusamet korraldab infopäevi ja koolitusseminare, kus seotud huvi- ja sidusrühmadele tutvustatakse väljatöötatud uut isikukeskset, teenuskomponentidel põhinevat teenusmudelit, teenusmudeli sisukomponente ning terviksüsteemi toimimise protsesse. 2.1.1.1. Sihtrühm Erivajadustega inimesed Rehabilitatsiooniteenuse pakkujad Hoolduskoormusega pereliikmed Eesti ettevõtted (sh idufirmad, sotsiaalsed ettevõtted), kolmas sektor, kohalikud omavalitsused 2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2015–31.12.2020 2.1.1.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium (2.1.1, 2.1.4) Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.1.2, 2.1.3) Sotsiaalkindlustusamet (2.1.2, 2.1.4) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide keskus (2.1.2, 2.1.3) 2.2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele Tegevuse elluviimisel pakutakse hoolekandeteenust inimestele, kellel on takistused tööle minemisel või töö säilitamisel (nt heitunud, pikaajalised töötud, võlaprobleemidega inimesed). Tegevuse elluviimisel arendatakse edasi projekti „Multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumine juhtumipõhise võrgustikutöö piloteerimise kaudu“ piirkondlike koordinaatorite tegevust, mille raames saavad kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad tuge keerukamate juhtumite lahendamisel ning abivajajad suunatakse saama teenuseid, mida kohalik omavalitsus ise pakkuda ei suuda. Võrreldes varasemaga eeldab elluviidav tegevus kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate suuremat aktiivsust – tema täidab juhtumiplaani ning on kliendijuhtumitega tegelemisel ja võrgustikutöös algatajaks. Viie koordinaatori ülesanne on suunata inimene haldusüksuste piire ületavaid spetsiifilisi teenuseid saama. Toimetulekuraskustega inimestel on võimalik saada sotsiaalnõustamisteenuseid (psühholoogiline nõustamine, perenõustamine, võlanõustamine, tugiisikuteenus, spetsialiseerunud sotsiaaltöötaja, nt haigla sotsiaaltöötaja nõustamine) ning spetsiifilist eksperdinõustamist (juriidiline nõustamine, kliinilise psühholoogi nõustamine, psühhiaatriline abi, sotsiaalpedagoogi nõustamine). Koordineeritavad piirkonnad on Tallinn (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa), Pärnu (Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa, Viljandimaa), Jõhvi (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa), Tartu (Tartumaa, Jõgevamaa) ja Võru (Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa). Kliendijuhtumitega tegelemine toimub võrgustikutöö meetodit rakendades. Eespool viidatud varasema samalaadse üleriigilise tegevuse edasiarendusena hinnatakse teenuse osutamist mitmes etapis ja vahehinnatakse teenuse osutamise tõhusust. Kui kliendijuhtumite lahendamine nõuab eriteadmisi spetsiifilisematel teemadel, kaasatakse võrgustikutöösse sotsiaaltöö puutevaldkondade eksperte. 7 Rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse suurendamine ja töötamise soodustamine“ 9 Kliendijuhtumiga tegelemisel toimub teenuseosutamise dubleerimise vältimiseks tihe koostöö Töötukassa kohaliku osakonna või bürooga, kus osutatakse kliendile sobivaid tööturuteenuseid. Tegevustega pakutakse toimetulekuraskustega pikaajalistele töötutele tööle naasmiseks vajalikku tuge, mille tulemusena on inimene saanud kindlust, et suunduda tööturule. 2.2.1. Sihtrühm Toimetulekuraskustes tööealised inimesed 2.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2016–31.12.2018 2.2.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalkindlustusamet 10 2.3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks Tegevuse eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajate suutlikkust pakkuda kvaliteetseid hoolekandeteenuseid, mis aitavad inimestel minna tööturule. Tegevuse käigus kaasatakse ja koolitatakse nii teenusepakkujaid kui kvaliteedihindajaid. Samuti tehakse Sotsiaalkindlustusameti korraldatavate ja osutatavate teenuste kvaliteedi parandamiseks teenuseosutajate üle nõustavat järelevalvet. 2.3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus Korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate) supervisioonid ning pädevust suurendavaid koolitusi (sh koolitused töötamaks erivajadustega inimestega). Koolituste ja supervisioonide toel suureneb kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate ja teiste sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevus teenuste arendamisel ja pakkumisel ning seeläbi paraneb osutatavate teenuste kvaliteet. 2.3.2. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus Toimuvad sotsiaalvaldkonna mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevuste elluviimiseks. Tehtavate uuringute eesmärk on teha kindlaks olemasolev olukord, selgitada välja eri meetmete tõhusus erivajadustega ja hoolduskoormusega inimeste toimetuleku parandamisel ning uurida toetavate teenuste kättesaadavust ja piisavust. 2.3.3. Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediüksuse eestvedamisel toimuvad sotsiaaltöö kvaliteedi juhtimisega seotud tegevused. Tegevuse eesmärk on suurendada hoolekandeteenuse osutajate (sh kohalikud omavalitsused) ja teiste seotud huvigruppide kvaliteedialast teadlikkust ning teenuste Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku senisest laialdasema rakendamise kaudu. Eesmärgi täitmiseks kaasatakse ja koolitatakse nii teenusepakkujaid kui kvaliteedihindajaid, sh järelevalvespetsialiste. Samuti viiakse läbi erinevate sotsiaalvaldkonna kvaliteedijuhtimissüsteemide (sh EQUASS) võrdlev analüüs, mis hindab kvaliteedijuhtimissüsteemide kulukust ning mõjusust. Rakendatakse teenuseosutajate seas kvaliteedijuhtimissüsteemi, koolitatakse konsultante ja audiitoreid. Järelevalve tõhustamisega parandatakse nii Sotsiaalkindlustusameti kui kohalike omavalitsuste korraldatavate ja osutatavate teenuste kvaliteeti. Sotsiaalkindlustusametil on pikaajaline riikliku järelevalve kogemus, tehes järelevalvet erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste osutajate üle. Kuivõrd käimasoleva maavalitsuste reformi raames sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega pannakse seni maavalitsustel lasunud kohustus teha järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi üle Sotsiaalkindlustusametile, saab amet oma olemasolevat kogemust rakendada ka muude (lisanduvate) teenuste ja teenuseosutajate üle järelevalve tegemisel ning ühtlustada sotsiaalteenuste järelevalve põhimõtteid ja metoodikat. Riikliku järelevalve ülesanne on hinnata teenuseosutajate tegevuse vastavust seaduses kehtestatud nõuetele. Uuringus „Sotsiaalteenuste kvaliteedi analüüs ja ettepanekud tervikliku kvaliteedisüsteemi tagamise juurutamiseks“ tehti ettepanek tõhustada kontrolli- ja järelevalvesüsteeme nõustamise pakkumisega järelevalves. Ka teenuseosutajatelt saadud tagasiside põhjal on neil ootused saada järelevalve käigus ja tulemusena nõustamist ning ettepanekuid, kuidas teenust paremini osutada ja tuvastatud puuduseid kõrvaldada. See tähendab, et vajadus on suuremas mahus nõustamise ja sisuliste ettepanekute järele. Sellest tulenevalt vajab arendamist ja ühtlustamist nii riiklike kui kohalike omavalitsuste 11 sotsiaalteenuste järelevalve praktika, kus nõustamise senine maht oluliselt suureneks ning annaks järelevalvele ka täiendava panuse teenuste kvaliteedi parandamisel. Nõustav järelevalve ei ole eraldi järelevalve liik, vaid riikliku järelevalve üks kohustuslik osis, mida tuleb järelevalve käigus ja järelevalve tulemusena teha. Nõustava järelevalve raames teavitatakse teenuseosutajaid teenuse osutamist puudutavatest õigusmuudatustest, nõustatakse õigusaktide rakendamisel, pakutakse välja võimalikke lahendusi jne. Lisaks üks ühele nõustamistele võib korraldada teenuseosutajate kohtumisi kogemuste vahetamiseks, lahenduste leidmiseks ja võrgustiku arendamiseks. Oluline on näha järelevalvet mitte ainult karistava, vaid ka toetava meetmena – järelevalve tulemused, nende kohta tagasiside andmine ja nõustamine, koolitused nii järelevalveametnikele kui teenuseosutajatele ning teenuseosutajate kogemuskohtumised aitavad teenuseosutajatel teenuste kvaliteeti parandada. 2.3.4. Eelanalüüside koostamine maakondade lõikes ning kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude toetamine avatud taotlusvooru projektide koostamisel (tegevus lõppenud seisuga 31.12.2016) Meetme raames korraldatava avatud taotlusvooru elluviimisele kaasaaitamiseks, eesmärgipäraste projektitaotluste esitamiseks Sihtasutusele Innove ning kohalike omavalitsuste koostöö soodustamiseks on planeeritud partnerina kaasata üle Eesti tegutsevaid maakondlikke arenduskeskusi, kes selgitavad maakondade kaupa välja sotsiaalteenuste osutamise hetkeolukorra ning sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse perioodil 2016–2020. Analüüsis esitatakse avatud taotlusvooru jaoks ettepanekud, milliseid teenuseid ja millises piirkonnas on vaja arendada ja osutada, millised kohalikud omavalitsused võiksid koos taotlema tulla (koostööpiirkonnad), millised on rahalised vajadused. Maakondlikud arenduskeskused korraldavad kohalikele omavalitsustele ja omavalitsuste liitudele koostöö paremaks toimimiseks arendusseminare ning osutavad konsultatsiooniteenust avatud taotlusvooru projektide kirjutamisel. Maakondlike arenduskeskuste koostatud analüüside ning korraldatud arendusseminaride käigus ilmnes vajadus ühtse üleriigilise sotsiaaltranspordi korraldamise lahenduse järele. Praegu ei ole enamik kohalikke omavalitsusi suutelised sotsiaaltransporti efektiivselt korraldama. Seoses sellega töötab Sotsiaalministeerium välja sotsiaaltranspordi kontseptsiooni, milles esitatakse sotsiaaltranspordi korraldamise lahendused, mis arvestavad nii hajaasustusega piirkondade kui ka tihedalt asustatud aladega. Kontseptsiooni koostab Sotsiaalministeerium, kuid maakondlike arenduskeskuste ülesanne on teha aktiivselt koostööd kohalike omavalitsustega ja välja pakkuda 1–2 stsenaariumi sotsiaaltranspordi korralduse kohta. Sotsiaalministeerium tutvub eri osapoolte (peale maakondlike arenduskeskuste töötavad oma alternatiivi välja ka Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) esitatud sotsiaaltranspordi korraldamise alternatiividega ning esitatud alternatiivide põhjal leitakse parim lahendus, mis võetakse aluseks sotsiaaltransporditeenuse rahastamisel hoolekandemeetmest. 2.3.4.1. Sihtrühm Sotsiaalvaldkonna spetsialistid ja poliitikakujundajad Kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste ametnikud Hoolekandeteenuste osutajad Kohalikud omavalitsused ja omavalitsuste liidud 2.3.4.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2015–31.12.2020 2.3.4.3. Tegevuse elluviija Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.3.3) Tervise Arengu Instituut (2.3.1) Sotsiaalkindlustusamet (2.3.2, 2.3.3) Sotsiaalministeerium (2.3.1, 2.3.2,2.3.3, 2.3.4) SA Järvamaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (2.3.4) 12 SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (2.3.4) SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (2.3.4) SA Läänemaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Lääne-Viru Arenduskeskus (2.3.4) SA Põlvamaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (2.3.4) SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (2.3.4) SA Saaremaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Tuuru (2.3.4) SA Tartu Ärinõuandla (2.3.4) SA Valgamaa Arenguagentuur (2.3.4) SA Viljandimaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Võrumaa Arenguagentuur (2.3.4) 2.4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks Kohalike omavalitsuste, riigi- ja erasektori omavahelise koostöö parem korraldamine võimaldab toetada Eesti arenguvajadusi, mis on seotud poliitikakujundamise kehva kvaliteediga nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste tasandil, riigivalitsemise killustatusega, strateegilise planeerimise ja riigieelarve nõrga seostatusega, avalike teenuste ebatõhusa osutamisega, avalike teenistujate ebapiisava kompetentsusega ning piirkondliku tasandi arendusvõimekusega. Kirjeldatud sekkumistega panustatakse ka riigipõhise soovituse nr 5 täitmisse: „Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine.“ Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmiseks ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks keskendutakse kohalike omavalitsuste poolt pakutava sotsiaaltransporditeenuse arendamisele ning kohalike omavalitsuste teavitamisele vabatahtlike kaasamise võimalustest sotsiaalvaldkonnas. 2.4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel korraldatav kursus, mis annab põhjalikud teadmised sotsiaalkaitsepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning olemasolevatest ja tulevikulahendustest. Korraldatava kursuse eesmärk on parandada eri valdkondade koostööd ning seeläbi suurendada teadlikkust sotsiaalvaldkonna eesmärkidest. Kursus soodustab hoolekande-, tööhõive- ja tervishoiuteenuste osutamist integreeritult (sh uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja rakendamist) ning mitme valdkonna koostöös. Süsteemsemad hoolekandemeetmed leevendavad eaka või erivajadustega pereliikme hooldamisest tingitud hoolduskoormust ning hooldaja võimalusi tööhõives osalemiseks. Samuti paranevad teenuste osutamisega erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalased võimalused. 2.4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine Maakondlike arenduskeskuste tehtud sotsiaalteenuste maakondlikest kaardistustest ning analüüsidest sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse kohta ilmnes vajadus üleriigilise/ühtse sotsiaaltransporditeenuse lahenduse järele. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on sotsiaaltransporditeenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus. Miinimumnõuded teenusele on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-des 38–40.8 Sotsiaaltransporditeenuse sisu ja eesmärk on teenuse osutamine neile puudega inimestele, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki 8 Leitav arvutivõrgust https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005 13 kasutamist. Sotsiaaltransporditeenuse kasutamine võimaldab puudega isikul kasutada vastavalt tema vajadustele transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. Üheks tingimuseks teenuse arendamisel ja osutamisel on kohalike omavalitsuste koostöö. See tähendab, et sotsiaaltransporditeenust arendatakse ja osutatakse mitme kohaliku omavalitsuse koostöös ehk toimepiirkonnas, mis tagab teenuse osutamise jätkamise ka välisvahendite lõppemisel. Seoses maavalitsuste reformiga moodustatakse alates 01. jaanuarist 2018 ühistranspordikeskused (edaspidi ÜTK- d). Tegemist on MTÜ-dega, kellele kohalikud omavalitsused annavad ülesandeks tegeleda maakonnaliinide hankimisega. Üks võimalus, kuidas KOVid sotsiaaltransporditeenust koostöös korraldama hakkavad, on teha seda läbi ÜTK-de. Täna neile seda ülesannet antud ei ole ja TAT raames kaalume võimalusi seda läbi TAT vahendite piloteerida. Selleks, et tagada sotsiaaltranspordi parem kättesaadavus üle Eesti, on eesmärk luua kohalikele omavalitsustele võimalused (sh infotehnoloogilisi lahendusi kasutades) hinnata sihtrühma teenusevajadust, korraldada teenustele suunamist ja aruandlust teenuse kasutamise kohta. Infotehnoloogilise lahenduse eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele võimalus korraldada sotsiaaltransporditeenust oma vajadustest lähtuvalt võimalikult lihtsalt ning tagada teenuse kättesaadavus vajajatele. IT lahenduse hankimisega tegeleb SOM allasutusena TEHIK. Sotsiaaltransporditeenus on üks üheteistkümnest kohaliku omavalitsuse osutatavast sotsiaalteenusest, mille korraldamine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Koos sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamisega vajab väljaselgitamist kohalike omavalitsuste korraldatavate teenuste arendusvajadus terviklikult. Jätkusuutliku teenusekorralduse toetamiseks korraldatakse kohalike omavalitsustega mitmeid koostöökohtumisi, kus keskendutakse kohalike omavalitsuste pakutavate sotsiaalteenuste, sh sotsiaaltransporditeenuse arenguvajadustele. Koostöökohtumistel täpsustatakse, millist tuge vajaksid kohalikud omavalitsused omavahelise koostöö arendamisel, teenuseosutamise suutlikkuse ja teenuste sisulisel arendamisel. Arutletakse, kuidas muuta kohalike omavalitsuste osutatavate teenuste (sh sotsiaaltransporditeenuse) korraldamine efektiivsemaks ning eelkõige kohalike inimeste vajadustest lähtuvaks, mitte üksnes olla sõltuvuses kohaliku omavalitsuse võimalustest. 2.4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine 2013. aastal läbi viidud uuringu „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“ tulemuste kohaselt tegelevad Eesti vabatahtlikud enim keskkonnakaitse, loodushoiu ja säästva arenguga ning löövad kaasa külaliikumises ja kohaliku elu edendamises. Sotsiaalvaldkonnas tegutseb vaid 16 % vabatahtlikest. Võib öelda, et Eestis on olemas toimiv vabatahtlike võrgustik, tugisüsteem vabaühendustele, aga osalus sotsiaalvaldkonnas siiski vähene. Koostöö kohalike omavalitsustega on olnud ühesuunaline ja toiminud projektitoetuse saanud vabaühenduste initsiatiivil. Kohalikud omavalitsused on olnud passiivsemas rollis võrreldes sotsiaalteenuse osutajate või eraettevõtetega. Selle üheks põhjuseks on kohalike omavalitsuste vähene teadlikkus vabatahtlike potentsiaali rakendamisest. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuste osutajate koostöö arendamiseks kuulutatakse välja riigihange, mille raames oodatakse pakkumusi Eesti neljas erinevas piirkonnas vabatahtliku töö arendamiseks sotsiaalvaldkonnas. 2.4.1.1. Sihtrühm Avaliku ja erasektori esindajad 2.4.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.06.2016–31.12.2020 2.4.1.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium (2.4.1, 2.4.2, 2.4.3) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (2.4.2) 14 3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitus (2013) (2018) (2023) Rakenduskava Hoolekande teenuste saajate arv 0 2885 4575 Rakenduskavas 2018. aastaks 6600 väljundnäitajad ja 2023. aastaks 10 100 TAT-spetsiifilised Tegevus 1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate väljundnäitajad hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine Hoolekande teenuste saajate arv 0 1709 2175 Teenusesaajate arv eri teenuste kaupa kokku. Panustab rakenduskava väljundnäitajasse unikaalsete inimeste kaupa. Hoolekandevaldkonna koolitustel 0 1486 1853 Koolitusel osalejate arv eri koolituste osalenud inimeste arv kaupa kokku. Panustab kaudselt rakenduskava väljundnäitajasse. Tegevus 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele Hoolekande teenuste saajate arv 0 1800 1800 Teenusesaajate arv eri teenuste kaupa kokku. Panustab rakenduskava väljundnäitajasse unikaalsete inimeste lõikes. Tegevus 3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks Hoolekandevaldkonna koolitustel ja 0 900 1604 Koolitusel osalejate arv eri koolituste supervisioonis osalenud inimeste arv kaupa kokku. Panustab kaudselt rakenduskava väljundnäitajasse Tegevus 4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks Hoolekandevaldkonna koolitustel 0 189 250 osalenud inimeste arv Hoolekande teenuste saajate arv 0 0 1000 Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast teenuse 29% 30% 30% tulemusnäitajad saamise algust on tööturul9 9 Kuna võrreldavaid andmeid ei ole kogutud ja mõõdetud (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis täpsustatakse alg- ja sihttasemed hiljemalt 2016. a lõpuks. 15 Osalejate suhtarv, kes said aasta 5% 15% 15% Baastaseme kujunemisel on võetud jooksul ESFist toetatud arvesse erihoolekandeteenuste ning hoolekandeteenuseid ning kelle täiskasvanute hooldamisteenuste toimetulek seeläbi paranes või kelle (hoolekandeasutustes) sihtrühma puhul välditi ööpäevaringsele liikumist 2013. aastal institutsionaalsele teenusele institutsionaalsetelt teenustelt suundumist mitteinstitutsionaalsetele teenustele 16 4. Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad: Regionaalareng jah ei TAT tegevused omavad mõõdukat mõju regionaalarengule, toetades kõigi Eesti piirkondade kestlikku ja ühtlast arengut. TAT edukas elluviimine tasakaalustab tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste levimust eri piirkondades. See on eelduseks kõigi piirkondade arengueelduste maksimaalseks ärakasutamiseks ja ühtlaseks regionaalarenguks, kus inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad head teenused ja töökohad ning mitmekesiseid tegevusi võimaldav elukeskkond. Erivajadustega inimeste töövõimekuse ja kutsesobivuse hindamise metoodika kasutamise kompetentsi laiendatakse igasse Eesti piirkonda. TAT tegevusena jätkatakse toimetulekuraskustes klientide nõustamist viies piirkonnas (Tallinn (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa), Pärnu (Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa, Viljandimaa), Jõhvi (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa), Tartu (Tartumaa, Jõgevamaa) ja Võru (Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa)), kus koordinaatori ülesanne on suunata abivajajaid haldusüksuste piire ületavaid spetsiifilisi teenuseid saama. TAT elluviimine mõjutab kohaliku ja piirkondliku arendusvõimekuse tugevnemist, kuna on suunatud kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamiseks saada paremini hakkama piirkonna hoolekandeprobleemide lahendamisega. Nõustatakse kohalikke omavalitsusi, et kirjutada paremaid taotlusi avatud taotlusvoorudesse ning suunatakse neid tegema omavahel koostööd. Keskkonnahoid ja kliima jah ei Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile.10 Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandel. Infoühiskond jah ei TAT toetab mitme tegevusega (telehooldus, abivahendi vajaduse hindamise veebirakendus) infotehnoloogia potentsiaali nutikat kasutamist hoolekandevaldkonnas ja selle kaudu Eesti strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Ka Eesti infoühiskonna arengukava 2020 näeb võimaliku tulevikusuunana erinevaid kaugteenuseid. Riigivalitsemine jah ei TAT edendab terviklikku ja tõhusat riigivalitsemist, toetades teenuse kvaliteedi ühtlustumist kogu riigis. Kavandatud teenuseuuringud aitavad edendada avalike teenuste kasutajasõbralikku osutamist Võrdsed võimalused11 Sooline võrdsus jah ei TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei 10 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 17 TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimise kaudu12 TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei Naiste ja meeste tööelus osalemise suurendamiseks tegevuste kavandamisel on lähtutud olukorra soolisest analüüsist. Hoolekandeteenuste kavandamisel ja osutamisel arvestatakse naiste ja meeste erineva olukorra, võimaluste ja vajadustega. Võrdne kohtlemine jah ei TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas, toetades seega sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused on suunatud tööturul vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates eri soost ja rahvusest ning eri vanuses ja terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus täisväärtusliku osalemise võimaluste võrdsustamist teiste ühiskonnaliikmetega. 12 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 18 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud taotlusvoorudega Seos sama meetme teiste TAT-dega Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevused võimaldavad integreeritud teenuse pakkumise näol saada teenuseid mõlema samasse meetmesse kuuluva TAT – „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ ja „Tugiteenus vanglast vabanenutele“ – sihtrühmal. TAT toetab sama meetme raames planeeritud avatud taotlusvoorude läbiviimist. TAT partnerid nõustavad üle Eesti avatud vooru taotlust esitada soovivaid kohalikke omavalitsusi ja kohaliku omavalitsuse üksusi. Seeläbi soovitakse luua paremad ja ühtsed võimalused esitada taotlejatel vajadusele vastavaid projekte. Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tulemuslikkus saavutatakse käesoleva TAT ja meetmega seotud avatud voorude võrdväärselt edukal rakendamisel. Seos teiste meetmete TAT-dega Meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ TAT raames luuakse keskkond, kus hakatakse osutama käesoleva TAT tegevuse 2.1.4 raames kujundatud teenuseid. Meetme 2.5 tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ raames kinnitatud TAT-s „Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ alusel hakkavad tööle käesoleva TAT tegevuse 2.1.2 raames koolitatud keskkonna kohandamise konsultandid. TAT taotleb lähedasi eesmärke meetmete „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“, „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ ja „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ TAT-de ja avatud taotlusvoorudega. Prioriteetse suuna tulemuslikkus saavutatakse eri meetmete raames teostatavate tegevuste elluviimisega. 19 6. Seos valdkondlike arengukavadega „Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020“ sätestab tegevused tervishoiu- ja hoolekandeteenuste arendamiseks ning kättesaadavuse parandamiseks, samuti omastehoolduse toetamiseks.13 „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ sõnastab Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühise eesmärgi: „Kinnipeetavate vabanemisjärgse toimetuleku soodustamiseks tuleb Justiitsministeeriumil koostöös Sotsiaalministeeriumi, kohalike omavalitsuste ning mittetulundusühendustega luua üle-eestiline tugiisikusüsteem vanglast vabanenute iseseisva toimetuleku toetamiseks.‟ Kuritegevuse vähendamine, toimetuleku soodustamine ja tööhõive suurendamine on otseselt seotud tegevused.14 „Konkurentsivõime kava Eesti 2020“ kaks keskset eesmärki on tootlikkuse ja tööhõive suurendamine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. Suurimas vaesusriskis on läbi aastate olnud töötud ja üksi elavad üle 65-aastased inimesed. Käesolev TAT on suunatud tööhõive suurendamisele ning näeb spetsiifiliste sihtrühmadena pikaajalisi töötuid ja eakaid. Eesti eesmärk on 2015. aastaks vähendada pikaajaliste töötute määr 7,7%-ni ja 2020. aastaks 2,5%-ni.15 „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ näeb võimaliku tulevikusuunana kaugteenuseid.16 „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2014–2017“ näeb ette tegeleda hoolekandeteenuste ja sotsiaaltoetuste vajaduspõhise kättesaadavuse, hoolekandeteenuste kvaliteedi ja klientide parema teadlikkuse tagamise ning hoolekandeteenuste jätkusuutlikkuse ja efektiivsusega.17 13 http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Hoolekandestatistika/Aktiivsena_vananemise_arengukava_2013– 2020/Aktiivsena_vananemise_arengukava_2013–2020.pdf 14 http://www.just.ee/arengusuunad2018 15 http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/319112013014 17 http://www.sm.ee/meie/eesmargid-ja-nende-taitmine/ministeeriumi-arengukava.html 20 7. Toetuse andmise tingimuste rakendamine 7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused 7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1.1. esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.1.2. esitama punktis 7.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ); 7.1.1.3. esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.1.4. rakendama TAT vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.1.5. esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.1.1.6. esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või 10 tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.1.7. esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.6 esitatud prognoosist; 7.1.1.8. pidama arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning esitama nimetatud arvestuse RÜ-le üks kord aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta või muul ajal RÜ nõudmisel. 7.1.2. TAT partnerile kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. Ühtlasi on partner kohustatud: 7.1.2.1. esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.1.2.2. esitama toetuse saajale partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 7.1.2.3. esitama toetuse saaja poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja ja/või partneri vajadusest; 7.1.2.4. esitama toetuse saajale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt toetuse saaja nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud toetuse saaja maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 7.1.2.5. esitama toetuse saajale eelarve täitmise aruande hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks; 7.1.2.6. esitama toetuse saajale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 7.1.2.7. esitama toetuse saajale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 1. juuniks ning lõpparuande toetuse saaja antud tähtajaks. 7.2. Kulude abikõlblikkus 7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 21 7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud: 7.2.3.1. TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4; 7.2.3.2. TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud. 7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.2.4.1. päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.2.4.2. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 7.2.4.3. ühtse määra alusel hüvitatud kaudsed kulud enne käesoleva TAT kinnitamist; 7.2.4.4.väliskoolitus- ja -lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike. 7.2.5. Projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6. 7.3. Toetuse maksmine 7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.3.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.3.3.2. koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 7.3.3.3. lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.3.4. Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei tule esitada, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige tihedamini üks kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, siis esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registriväliselt. Maksetaotluse vormi kinnitab RÜ. 7.3.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 7.3.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 7.3.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 7.3.9.1. maksetaotluses esineb puudusi; 22 7.3.9.2. toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.3.9.3. kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.3.9.4. ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT-d ellu või saavutada kavandatud tulemust; 7.3.9.5. maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 2 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.3.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, siis võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.3.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.3.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.3.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine 7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevuste, tulemuste, eelarve, näitajate või TAT abikõlblikkuse perioodi muutmiseks, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.4.3. Puuduste esinemisel annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 23 7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.4.9. TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta: 7.4.9.1. punktis 7.1.2 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist; 7.4.9.2. lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutmist aastate kaupa tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.4.10. RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemisel esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 7.4.11. Puuduste esinemisel tegevuste kirjelduses ja/või eelarves annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse ja/või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta/aastate vastavale tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu, kui: 7.4.12.1. kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.4.12.2. muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.4.13. Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja 5 tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.5.1. TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui registri vahendusel ei ole võimalik vahearuannet esitada, siis esitatakse vahearuanne elektroonselt digiallkirjastatult. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 7.5.2. TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT lõpparuande registri vahendusel 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui registri vahendusel ei ole võimalik lõpparuannet esitada, siis esitatakse lõpparuanne elektroonselt digiallkirjastatult. 7.5.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.5.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.5.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab 5 tööpäeva jooksul RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatult, siis edastab RÜ lõpparuande 5 tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. 24 7.5.7. Puuduste esinemisel vahearuandes annab RÜ toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.5.8. Puuduste esinemisel lõpparuandes annab RÜ TAT elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatult, siis edastab RÜ lõpparuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. 7.5.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.5.8. 7.5.10. TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 7.5.10.1. andmed TAT kohta (nimetus, tunnusnumber, toetuse saaja ja partneri(te) nimed, abikõlblikkuse periood jne); 7.5.10.2. ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt); 7.5.10.3. näitajate täitmine (kumulatiivselt); 7.5.10.4. hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 7.5.10.5.TAT mõju läbivatele teemadele; 7.5.10.6. toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste elluviimisse on kaasatud partner). 7.6. Finantskorrektsioonid 7.6.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.6.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 25 8. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks Uuringutes ei ole Hangete lähteülesannetes nähakse ette sihipärane tegevus valimisse vastanute arv piisav sattunute vastamiseks kättesaamiseks (nt küsitleja korduvkülastus) ja kogu sihtrühma kohta selleks vajalikud finantsvahendid käivate üldistuste tegemiseks 9. Lisad Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A Toetuse andmise tingimuste finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B 26 Sotsiaalkaitseministri 27.03.2015 käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ (muudetud 03.12.2015 käskkirjaga nr 181, 07.10.2016 käskkirjaga nr 99, 30.03.2017 käskkirjaga nr 43) muutmise seletuskiri I. Sissejuhatus Eelnõuga tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud ning 03.12.2015 käskkirjaga nr 181, 07.10.2016 käskkirjaga nr 99 ja 30.03.2017 käskkirjaga nr 43 muudetud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). Eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 626 9748 [email protected]), Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Häli Tarum (tel 626 9176 [email protected]), Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]) ja Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Kristiina Tuisk (tel 626 9218, [email protected]). II. TAT muudatuste sisu Seoses vajadusega hankida infotehnoloogilisi töid, on vaja kaasata uus partner – Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK). TEHIK on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus, kelle tegevusvaldkond on ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamine, haldamine ja pakkumine. Seetõttu täiendatakse TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevuste 2.1.2 „Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine“, 2.1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ ja 2.4.2 „Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine“ elluviijaid. TEHIK hangib alategevuse 2.1.2 raames meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu (MSA) arenduse, alategevuse 2.1.3 raames RFK prototüübi arenduse ja alategevuse 2.4.2 raames IT-lahenduse sotsiaaltransporditeenuse korraldamiseks kohalikele omavalitsustele ja teenusekasutajatele. Muudetud on TAT alategevuse 2.1.2 „Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine“ tegevuste elluviijat. Alates 2017. aasta 1. oktoobrist Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi Astangu) enam neid tegevusi ellu ei vii. Tegevusi hakkab ellu viima Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). IT hanke viib ellu TEHIK. Pikendatakse alategevuse 2.1.4 „Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu“ ajaraami ja elluviijana lisandub SKA. Lisaks tehakse väiksemaid muudatusi ka teistes TAT tegevustes (enamik muudatusi kajastub ainult TAT lisa 1 vormil A), mida on alljärgnevalt täpsemalt kirjeldatud. 1. peatükk „TAT kirjeldus“ Vähendatud on TAT kogueelarve summat rakendusüksuse esitatud finantskorrektsioonide otsuste (03.03.2017 otsus nr 3-3.1/61 ja 22.05.2017 otsus nr 3-3.1/153) ja 2016. aastal teenitud puhastulu ulatuses. Vähendamise summa on kokku 19 336,68 eurot (2015. a eelarve 956,32 ja 2016. a eelarve 18 380), sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 16 436,18 eurot ja riiklik kaasfinantseering 2900,50 eurot. 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“ Väljundi 1.2 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ muudatused Alategevuse 2.1.1 „Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate hoolekandeteenuste arendamine“ elluviimisel on tekkinud vajadus korraldada lisaks 2017. aasta 8.–9. septembril toimunud ideekonkursile veel üks ideekonkurss innovaatiliste lahenduste leidmiseks hoolekandevaldkonnas. Konkurss kuulutatakse välja 2018. aasta alguses, keskendudes sotsiaalvaldkonnas tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisele. Väljatöötatud prototüübid saavad sobivuse korral rahastuse meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames korraldatava avatud taotlusvooru kaudu. Vastav muudatus kajastub TAT lisa 1 vormil A. Muudetud on alategevuse 2.1.2 „Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine“ tegevuste elluviijat. Seoses Sotsiaalministeeriumi allasutuste (SKA ja Astangu) ülesannete ümberkujundamisega viiakse ka keskkonna kohandamise alane nõustamine alates 01.10.2017 SKA-sse (eelmise muudatusega viidi SKA-sse abivahendialane nõustamine). Olemasolevatele tegevustele lisandub KOV-ide elukeskkonna kohandamise alase juhendmaterjali koostamine ja selle põhjal KOV-i töötajate (160 inimest) koolitamine ning vastavalt vajadusele KOV-ide nõustamine eluruumide kohanduste elluviimisel. Lisandunud tegevused aitavad kaasa meetme „Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ elluviimisele. Rahandusministeerium kuulutab 2018. aastal välja avatud taotlusvooru KOV-idele erivajadustega inimeste kodude füüsiliseks kohandamiseks. Alategevusele on lisandunud elluviijana ka TEHIK, kes hakkab arendama MSA-d nii abivahendeid sisestavatele asutustele kui ka abivahendi vajajatele kasutajasõbralikumaks. Ühtse andmekogu olemasolul on abivahendi vajajal mugav otsida temale sobivaid ja tema vajadustele vastavaid abivahendeid ühest keskkonnast ilma ettevõtete kodulehtede läbitöötamiseta ja ettevõtete külastuseta. Sobiva abivahendi leidmine võimaldab abivahendi kasutajal suurendada iseseisvust ja parandada toimetulekut ning vähendada pereliikmete hoolduskoormust, toetades seeläbi osalemist tööturul. MSA arendus panustab otseselt ESF-i investeerimisprioriteeti – juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele. Lisaks on TAT lisa 1 vormil A välja toodud, et vajaduse korral kasutatakse keerukamate juhtumite puhul abivahendialaseks nõustamiseks ka eksperte. Näitajate tabelis on suurendatud koolitusel osalenute arvu 160 inimese võrra (KOV-i töötajate elukeskkonna kohandamise alase nõustamise koolitus). Tekstist (sh lisa 1 vormist A) on välja võetud lõik, mis puudutab RFK (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni) raamistikul põhineva abivahendite vajaduse hindamise instrumendi väljatöötamist. Kuna RFK arendus on peamiselt seotud alategevusega 2.1.3, jääb kogu RFK arendus, sh eelarve, Astangule (IT- lahenduse arendamisega tegeleb TEHIK) ning SKA annab infot selle kohta, mis on seotud abivahendivajaduse hindamise instrumendi väljatöötamisega. Kuna alategevuse 2.1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ raames on vaja ellu viia IT hange, kaasatakse TAT partnerina TEHIK, kes tegeleb RFK elektroonse hindamiskeskkonna arendamisega. Eesmärk on katsetada RFK-l tuginevat elektroonset hindamiskeskkonda (edaspidi prototüüp) meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis. Prototüübi on välja töötanud Astangu, kuid see vajab enne katsetamise alustamist täiendavaid infotehnoloogilisi arendustöid, mille tegemine on vajalik, lähtudes prototüübile tellitud turvaanalüüsist. Lisaks on tehtud lisa 1 vormil A alategevuse 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ tabelis nr 4 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumise tegevuse ajakava“ järgmised muudatused: 2 Punkt 1.1 „Rehabilitatsiooniprogrammide arendamine erivajadusega lastele vanuses 3–17 aastat ja nende peredele“ – korrigeeritud on alapunktide tähtaegasid, lõpptähtaega ei ole muudetud. Punkt 1.3 „Rehabilitatsiooniprogrammide arendamine vähenenud töövõimega tööealistele“ – korrigeeritud on tegevuste tähtaegasid ja muudetud lõpptähtaega. Tööealistele suunatud rehabilitatsiooniprogrammide arendamisega seotud tegevused on viibinud, kuna 2017. aasta I ja II kvartalis toimus intensiivne tegevus 2015.–2016. aastal katsetatud programmi korrigeerimise ja kinnitamisega ning teenuseosutajate koolitamisega. Samuti toimus samal ajal tööealistele erivajadusega inimestele suunatud rehabilitatsiooniprogrammide vajaduse väljaselgitamine, mille tulemused selgusid 2017. a III kvartalis. Pärast seda hakkavad nii Astangu kui teenuseosutajad programme välja töötama. Eksperdid ja teenuseosutajad kaasatakse hanke teel. Katsetamise periood on jaanuar – detsember 2018. Programmid esitatakse SKA-le kinnitamiseks eeldatavasti 2019. aasta I kvartalis. Seetõttu on kustutatud lahter 1.3.4, mille kohaselt pidi programmide esitamine SKA-le toimuma 2018. aasta IV kvartalis. Punkt 1.4 „Rehabilitatsiooniprogrammi arendamine haridusliku erivajadusega õppijate kutsehariduse omandamise ja tööturule mineku toetamiseks“ – korrigeeritud on tegevuste tähtaegasid ja muudetud lõpptähtaega. Haridusliku erivajadusega õppijatele suunatud rehabilitatsiooniprogrammi väljatöötamine algas septembris 2017. Vajadus on pikendada programmi väljatöötamise perioodi, et kaasata sellesse protsessi SA Innove, Haridus- ja Teadusministeeriumi, kutseõppeasutuste ja teiste oluliste partnerite esindajad ning koguda koostööpartnerite antavat infot. Peale programmi väljatöötamist korraldatakse hankemenetlus teenuseosutajate hulgas, et kaasata partnerid, kes asuksid uut programmi katsetama. Eeldatavasti saab SKA programmi kinnitada 2019. aasta I kvartalis. Vastavalt on korrigeeritud tabelit nr 4 (kustutatud on lahter 1.4.4). Lisatud on uus punkt 1.5 „Rehabilitatsiooniprogrammi arendamine „Valikute aasta“ õppijatele“ – tegemist on programmiga, mille katsetamise vajadus selgus 2017. aastal koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, SA Innove ja kutseõppeasutustega. Kooskõlas Sotsiaalministeeriumi ootustega arendab Astangu rehabilitatsiooni ja kutseõppeasutuste integreeritud koostööd haridusliku erivajadusega õppijate toetamisel kutseõppesse suundumisel, sobiva eriala valikul ning kutseõppes püsimisel. Nimetatud programmi katsetamine toimub koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga meetme „Valikute aasta“ raames. Punkt 1.6 „Rehabilitatsiooniprogrammide arendamine, kasutades hindamismetoodikat HAMET“ (varem punkt 1.5) – tegevust on pikendatud aasta võrra. Alapunktis 1.6 katsetati 2017. aastal kahte rehabilitatsiooniprogrammi. Üks nendest keskendus haridusliku erivajadusega noorte erialavaliku täpsustamisele (kasutades hindamismetoodikat HAMET – Handwerklich-Motorischer Eignungstest – käelise motoorika katsetamine) ning teine tööealiste erivajadusega inimeste eneseteostusvõimaluste väljaselgitamisele (kasutades hindamismetoodikat HAMET). Esimese programmi katsetamine Eesti eri piirkondades oli edukas ning see programm on esitatud SKA-le kinnitamiseks. Teise programmi katsetamine ebaõnnestus, kuna programmi ei suudetud erinevatel põhjustel kaasata piisavalt tööealisi erivajadusega kliente ja üks kaasatud teenuseosutajatest katkestas lepingu. Seetõttu on vajadus tööealistele suunatud programmi tegevusi korrigeerida, täpsustada sihtrühma ja teha korduskatsetamine. Seega on alapunkti 1.6 tegevusi pikendatud kuni 2018. aasta lõpuni. Rahastatakse vaid rehabilitatsiooniprogrammi katsetamisega seotud tegevusi (hinnatakse hindamismetoodika HAMET alusel, mitte ei arendata hindamismetoodikat HAMET). Punkti 2.1 „Rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) põhinevate hindamismetoodikate arendamine“ sõnastust on korrigeeritud – ei kasutata väljendit „elektroonne hindamisvorm“, vaid räägitakse rehabilitatsiooniprotsessi ja prototüübi katsetamisest. Samuti on korrigeeritud vahetähtaegasid. Muudetud on punkti 2.1.4 sõnastust, kuna 2018. aastal koostatakse katsetamise vahetulemuste põhjal kokkuvõte ning 3 katsetamisjärgse tagasiside analüüs ja kokkuvõttega seotud tegevused jäävad 2019. aastasse. Lahtrid 2.1.5 ja 2.1.6 on kustutatud, kuna nende tegevuste elluviimine nihkub 2019. aastasse. Viivitused alaprojektis on tingitud vajadusest teha RFK prototüübile turvaanalüüs, et tagada katsetamise perioodil projektis osalevate isikute delikaatsete andmete kaitse. Projekti vahetähtajad on nihkunud, lõpptähtaeg sõltub IT arendustegevuste elluviimise edukusest ja reaalsest katsetamise algusajast. Tegevuse elluviimiseks on TAT partnerina lisandunud TEHIK, kes viib ellu prototüübi IT arendushanke. Punkt 2.2.4 „Toetatud töölerakendamise (TTR) metoodika arendamine“ – sõna „juhendmaterjal“ on asendatud sõnaga „tõlkematerjal“, sest sõna „juhendmaterjal“ on tekitanud segadust ja Astangu on TTR metoodika kasutamisel silmas pidanud tõlkematerjali. Seoses teenusedisaini katsetamise (viiakse ellu TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse suurendamine ja töötamise soodustamine“) alguse edasilükkumisega on pikendatud alategevuse 2.1.4 „Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu“ kestust ühe aasta võrra ehk tegevused kestavad 2018. aasta lõpuni. Tegevuste elluviijana on lisandunud SKA. Kuna Sotsiaalministeeriumi eesmärk on viia järk-järgult erihoolekande arendusettepanekute tegemine üle SKA-sse, võetakse selle alategevuse raames 2017. aasta novembrist SKA-sse tööle poole kohaga spetsialist, kelle ülesandeks jääb ellu viia TAT-s nimetatud tegevusi, mis on TAT muudatusega detailsemalt lahti kirjutatud alategevuste lisamisega lisa 1 vormis A. TAT põhiteksti on täiendatud SKA korraldatavate teavitusürituste ja koolitusseminaridega. Samuti on tekstis välja toodud, et teenusedisaini protsessist tulnud uusi lahendusi katsetatakse TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse suurendamine ja töötamise soodustamine“ raames, mille käigus kogutud tagasiside põhjal täiendatakse käesoleva TAT raames disainitud teenuseid ning vormistatakse lõplikult uute teenuste ja teenuseosutamise süsteemi kirjeldus. Kuna TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse suurendamine ja töötamise soodustamine“ raames toimub analüüsist välja tulnud lahenduste katsetamine kuni 2018. aasta lõpuni, on vajalik pikendada ka selle alategevuse ajaraami, et SKA-s töötav spetsialist saaks kasutada katsetamisest tulenevat infot erihoolekandesüsteemi puudutavate (sh õigusaktidesse tehtavate) arendusettepanekute tegemiseks Sotsiaalministeeriumile. Väljundi 2.3 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks“ muudatused On laiendatud alategevuse 2.3.1 „Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus” raames korraldatavate koolituste (pädevust suurendavad koolitused) teemasid. Eesmärk on koolitada KOV-i sotsiaaltöötajaid (vähemalt kaks inimest igast KOV-ist – 158 inimest) teenuste planeerimise, arendamise ja disaini teemal ning deinstitutsionaliseerimise põhimõtete rakendamisel sotsiaalteenuste pakkumisel, vajaduse korral ka teistel teemadel, mis toetavad sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevust hoolekandeteenuste korraldamisel ja vahetul osutamisel. Lisaks psüühikahäiretega klientidega töötavatele spetsialistidele mõeldud koolitustele on välja toodud ka dementsuse diagnoosiga inimestega töötavate spetsialistide koolitused. Kaks eraldi välja toodud sihtrühma on koondatud erivajadustega inimeste mõiste alla. Koolitusi korraldades selgus koolitatute tagasisidest vajadus pöörata erilist tähelepanu dementsuse diagnoosiga klientidega töötavate spetsialistide teadmiste arendamisele ning järgnevatel aastatel on planeeritud koolitused just selle sihtrühmaga töötavatele spetsialistidele. Dementsuse diagnoosiga inimestega töötavate spetsialistide koolitused viiakse ellu koostöös 2018. aastal loodava dementsuse kompetentsikeskusega, mis hakkab koondama dementsuse valdkonnas tõenduspõhiseid metoodikaid ning pakkuma sellealast nõustamist ja vajaduse korral koolitust. 4 2018. aastaks planeeritud supervisiooni läbinud ja koolitatud inimeste näitajate arvu täitmise tähtaega on pikendatud 2020. aastani. Koolituste tähtaja pikendamise põhjuseks on eesmärk teha dementsuse diagnoosiga inimestega töötavate spetsialistide koolitusvajaduse kohta detailsem alusanalüüs, mille raames alustatakse koolitusmaterjalide ja hankedokumentide koostamist ning 2018. aasta teises kvartalis koolituste korraldamist. Alusanalüüsis tuuakse välja puudused hooldustöötajate, asutuse juhtide ja muu personali tööpraktikas, konkreetsed oodatavad muutused nende käitumises ja selleks vajaminevad oskused, teadmised ja hoiakud. Kuna töötajad vahetuvad selles valdkonnas väga kiiresti, on eesmärk selgitada välja otsesed barjäärid tööalase käitumise muutmiseks ja otsida neile lahendusi. Vastavad muudatused on kajastatud ka lisa 1 vormis A ning vähendatud on 2017. ja 2018. aasta eelarvet, mille võrra on eelarve planeeritud 2019. ja 2020. aastasse. Muudetud on alategevuse 2.3.3 „Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu“ sisutegevuste sõnastust. Tekstis on välja toodud, et tehakse sotsiaalvaldkonna kvaliteedijuhtimissüsteemide (sh EQUASS) võrdlev analüüs, mis hindab kvaliteedijuhtimissüsteemide kulukust ja mõjusust. Eraldi EQUASS-i mõjuanalüüsi ei tehta. Tellitakse kvaliteedijuhtimissüsteemide võrdlev analüüs, milles käsitletakse ühe süsteemina ka EQUASS-i. Sotsiaalhoolekande seadusest läheb välja sertifitseeritava kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise nõue rehabilitatsiooniteenuse pakkujatele ning selle asemel sätestatakse seadusega kvaliteedipõhimõtted, mida kõik sotsiaalteenuse osutajad peavad sotsiaalteenust osutades järgima. Seega ei ole otstarbekas kulutada ressursse ainult ühe kvaliteedisüsteemi (EQUASS) mõju uurimiseks. Oluline on saada informatsiooni erinevate kvaliteedijuhtimissüsteemide kohta ning hinnata nende sobivust Eesti kontekstis. Võrdleva analüüsi tulemused annavad sotsiaalteenuste pakkujatele teadmised valikuvõimalustest, kui neil on huvi rakendada mingit kvaliteedijuhtimissüsteemi kvaliteedijuhistes kehtestatud põhimõtete järgimiseks. Kvaliteedisertifikaadi taotlemine jääb vabatahtlikuks ning võimaldab jätkuvalt tõendada nõutavate kvaliteedipõhimõtete rakendamist. Tegevuste elluviijana on lisandunud SoM, kelle ülesanne on teenuste kvaliteedi parandamise eesmärgil väärtustada teenuseid vahetult osutavate inimeste erialast tööd. Lisa 1 vormis A on muudetud tegevuste loetelu. Kuna SKA töötab välja üldise kvaliteedijuhise ja teenusepõhised kvaliteedijuhised, mille aluseks on nii Euroopa vabatahtlik kui ka üldhuvi sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik, ei ole otstarbekas koolitada eraldi konsultante vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku teemadel, mistõttu on kustutatud koolitused Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku teemal. Teavitustegevused on koondatud ühe alategevuse alla. SKA on sõlminud EQUASS-i Eesti esindajaga lepingu, mille kohaselt ta on kohustustatud koolitama EQUASS-i konsultante ja audiitoreid EQUASS Assurance 2018 uue metoodika (metoodikat uuendatakse iga kolme aasta tagant) rakendamisel. Otsus EQUASS-i rakendama hakkavate uute asutuste kohta tehakse pärast sotsiaalvaldkonna kvaliteedijuhtimissüsteemide võrdleva analüüsi valmimist. Väljundi 2.4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ muudatused Alategevuse 2.4.2 „Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine“ elluviijaks on peale Sotsiaalministeeriumi ka TEHIK, kes korraldab hanke, millega luuakse kohalikele omavalitsustele ja sotsiaaltransporditeenuse klientidele töölaud, mis võimaldab sisestada kogu teenuse taotlemiseks vajaliku info ning omavalitsusel hinnata ja menetleda klientide taotlusi (IT-lahendus). Luuakse uus alategevus 2.4.3 „Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine“, mille raames on eesmärk arendada KOV-ide ja vabaühenduste koostööd ning seeläbi parandada sotsiaalvaldkonna teenuste kättesaadavust erivajadustega inimestele. 2013. aastal tehtud uuringu „Vabatahtlikus tegevuses osalemine 5 Eestis“ tulemuste kohaselt tegelevad Eesti vabatahtlikud enim keskkonnakaitse, loodushoiu ja säästva arenguga ning löövad kaasa külaliikumises ja kohaliku elu edendamises. Sotsiaalvaldkonnas tegutseb vaid 16% vabatahtlikest. Võib öelda, et Eestis on olemas toimiv vabatahtlike võrgustik ja tugisüsteem vabaühendustele, aga osalus sotsiaalvaldkonnas on siiski vähene. Koostöö kohalike omavalitsustega on olnud ühesuunaline ja toiminud projektitoetuse saanud vabaühenduste initsiatiivil. Kohalikud omavalitsused on olnud passiivsemas rollis võrreldes sotsiaalteenuse osutajate või eraettevõtetega. Selle üheks põhjuseks on kohalike omavalitsuste vähene teadlikkus vabatahtlike potentsiaali rakendamisest. Vabaühenduste hinnangul on sotsiaalvaldkonna vabatahtliku töö arendamiseks vaja eelkõige arendada koostööd kohalike omavalitsuste, sotsiaalteenuse osutajate ja vabatahtlikke kaasavate-vahendavate vabaühenduste vahel. Samuti tuleb leida lahendused jätkusuutlikule finantseerimisele. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamise toetamiseks kuulutatakse välja riigihange, mille raames vähemalt kolmes Eesti maakonnas katsetatakse vabatahtlike kaasamist sotsiaalvaldkonnas ja tegevuse raames osutatakse teenust 1000 abivajajale. Hanke tulemusel valmib Eestis rakendatav koostöömudel vabatahtlike kaasamiseks hoolekandeteenuste osutamisel. Nimetatud tegevus panustab hoolduskoormuse rakkerühma esitatud poliitikasuuniste elluviimisesse. Punkti 3 „Näitajad“ on täiendatud järgmiselt: Suurendatud on tegevuse 1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ TAT-spetsiifilise väljundnäitaja „hoolekandeteenuste saajate arv“ 2018. a sihttaset 624 inimese võrra ja 2023. a sihttaset on suurendatud 100 võrra. Suurendatud on tegevuse 1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ TAT-spetsiifilise väljundnäitaja „hoolekandevaldkonna koolitustel osalenud inimeste arv“ 2018. a sihttaset 892 inimese võrra ja 2023. a sihttaset 160 inimese võrra. Suurendatud on tegevuse 3 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks“ TAT-spetsiifilise väljundnäitaja „hoolekandevaldkonna koolitustel ja supervisioonis osalenud inimeste arv“ 2023. a sihttaset 158 inimese võrra. Lisatud on tegevuse 4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamine ning koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ TAT-spetsiifiline väljundnäitaja „hoolekandeteenuste saajate arv“ 1000 inimest (2023. a sihttase) ja näitaja „hoolekandevaldkonna koolitustele osalenud inimeste arv“ 2018. a sihttaset on suurendatud 39 inimese võrra. Rakenduskava väljundnäitaja 2023. a sihttaset on suurendatud 700 inimese võrra. Kokku suureneb 2023. a sihttase TAT-spetsiifiliste näitajate põhjal 1100 teenusesaaja võrra, aga kuna TAT-spetsiifiliste näitajate puhul ei ole tegemist unikaalsete inimestega ja on teada, et inimesed TAT tegevustes osaliselt kattuvad, suurendati rakenduskava näitajat 700 inimese võrra. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa 6 Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV. TAT muudatuste mõjud TAT muudatused on suunatud suurema tulemuslikkuse saavutamisele tegevuste elluviimisel. Infotehnoloogilise lahenduse väljatöötamine sotsiaaltransporditeenuse administratiivseks korraldamiseks võimaldab teenust korraldada üle Eesti ühtsetel alustel ja väiksemate kuludega. Antud lahendus toetab meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ avatud taotlusvoorude paremat elluviimist. V. TAT muudatuste kinnitamine TAT muudatused kinnitab sotsiaalkaitseminister oma käskkirjaga tagasiulatuvalt alates 01.10.2017. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine TAT muudatuste eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks korraldusasutusele ja läbivate teemade eest vastutavatele juhtministeeriumitele. Eelarve muudatuste selgitused: Korrigeeritud on 2017. a eelarvet vastavalt tegelikule täitmisele. Vähendati alategevuse 2.1.3 otseste personalikulude eelarvet 910,46 euro võrra (2015. a 718,96 ja 2016. a 191,5). Vähenesid ka kaudsed kulud (2015. a 107,85 ja 2016. a 28,73). Kokku oli mitteabikõlblik kulu finantskorrektsioonide otsuste järgi 1047,03 eurot. Alategevuse 2.3.3 „Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu“ eelarvet vähendati finantskorrektsiooni otsusega kokku 129,52 eurot (2015. a), millest otsene personalikulu oli 115,73 ja kaudne kulu 13,79. Kuna alategevuse 2.1.3 raames teeniti 2016. aastal puhastulu (18 160,13 eurot), siis vähendati TAT kogueelarvet kokku (finantskorrektsioon 1176,55 ja teenitud puhastulu 18 160,13) 19 336,68 euro võrra, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 16 436,18 eurot ja riiklik kaasfinantseering 2900,50 eurot. Kokku on TAT otseseid kulusid 2017. aastal vähendatud 1 571 839 eurot ja 2018. aastal suurendatud 611 965 euro võrra. Sh otseseid personalikulusid on 2017. aastal vähendatud 114 908 euro ja 2018. aastal suurendatud 27 969 euro võrra. 7
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel