dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 20. detsember 2017
Viit
4-10/548-1
Registreeritud
20. detsember 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4 Teabe-ja infohalduse korraldamine
Sari
4-10 Kirjavahetus infotehnoloogia küsimustes
Toimik
4-10/2017 Kirjavahetus infotehnoloogia küsimustes
Vastutaja
Indrek Reimand
Lahendamise tähtaeg
10. jaanuar 2018

Failid

  • 📎26-417-047317-10529 20.12.2017 Protokoll.bdoc486 KB

Sisu (failidest)

AVALIKE TEENUSTE NÕUKOGU 1. KOOSOLEK Helena Lepp Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, infoühiskonna teenuste arendamise osakond 13.12.2017 PÄEVAKAVA 13:00-13:15 Side ja riigi infosüsteemide asekantsleri Siim Sikkuti avasõnad 13:15-13:45 Avalike teenuste nõukogust ja TKTA rakendamisest, Helena Lepp 13:45-14:00 Kohvipaus 14:00-15:00 Otseste avalike teenuste kvaliteedinäitajate esitamise juhise arutelu 15:00-15:30 Muud teemad. Küsimused. Järgmine koosolek TÖÖKORD • Koosolek kutsutakse kokku vastavalt kokkulepitud ajakavale või vajadusele. • Koosolekutest võib kutsuda osa võtma valdkondade eksperte ja teisi asjaomaseid isikuid. • Otsuseid tehakse avalikul hääletusel vähemalt 2/3 häälteenamusega. • Koosoleku protokoll ja muud koosoleku materjalid avaldatakse MKM-i veebilehel. • Kui teabe edastamiseks või jooksvate küsimuste lahendamiseks pole koosoleku kokkukutsumine vajalik, vahetatakse teavet ATN-i meililisti kaudu. • ATN-i liige korraldab ja tagab, et tema esindatavate asutuste asjaomased ametnikud ja töötajad: • saavad teavet ATN-i koosolekute, otsuste ja seisukohtade kohta ning ATN-ile edastatud muud olulist teavet; • on kaasatud tema seisukohtade ja ettepanekute kujundamisse. AVALIKE TEENUSTE NÕUKOGU ÜLESANDED 1) otseste avalike teenuste korraldamise arengu põhisuundade ja arengut toetavate tegevuste kavandamine ja ellu viimine; 2) valdkonna hea praktika ja kitsaskohtade koondamine ning nende põhjal valdkonna arengut puudutavate ettepanekute tegemine; 3) valdkonna juhiste ja soovituste andmise vajaduste ja kavandite läbi arutamine; 4) valdkonda oluliselt mõjutavate õigusaktide muutmise vajaduse ja eelnõude läbi arutamine ning ettepanekute tegemine; 5) kavandatud tegevuste elluviimise ning juhiste rakendamise jälgimine; 6) koostöö teiste TKTA alusel loodud nõukogudega. TKTA ASUTUSTE ÜLENE KOORDINEERIMISMUDEL Koostöö, (ühised) juhised, ühised teabepäevad, … ettepanekud, hea praktika Tagasiside, probleemid, Info, juhised, soovitused MKM AKI RIA MKM ATN nõukogu nõukogu DHN asutused asutused asutused asutused TKTA – OLULISI TÄHTAEGU 1.10.2017 1.01.2018 1.7.2018 1.1.2019 1.7.2019 • TKTAd Otseste • Terviklik • Juhendid ja Once-only rakendatakse avalike ülevaade korrad (valitsus- • Vastutajad põhiprot- kehtivad teenuste sessidest, asutus) määratud • @eesti.ee (valitsus- kvaliteedi- teenustest kui isiku asutus) näitajate ja teabest ühine esitamise olemas kontakt juhis välja • Juhendid ja korrad töötatud uuendatud MUUD KÜSIMUSED HALDUSMENETLUSE SEADUS – KÄTTETOIMETAMINE • Riigikogu võttis haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 7.12.2017 vastu. Eelnõust jäeti pärast II lugemist välja ettepanek muuta HMSi § 14 lg 3 p 4, mille kohasel oleks kirjalik taotlus pidanud sisaldama: „4) haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamiseks vajalikke kontaktandmeid;“ HMSis on jätkuvalt säte: „Kirjalik taotlus peab sisaldama haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitavat viisi ning selleks vajalikke kontaktandmeid.“ HALDUSMENETLUSE SEADUS – MUUD OLULISED MUUDATUSED • Digitaalne allkirjastamine: • „Digitaalallkirja ja e-templit ei pea lisama, kui taotlus on esitatud elektroonilise kanali kaudu ning haldusorgan on taotluse esitaja turvalisel viisil tuvastanud.“ (§ 14 lg 4 teine lause) • Kirjalikus vormis haldusakti võib anda elektrooniliselt ja seda ei pea digitaalselt allkirjastama, kui allkirjastaja on turvalisel viisil tuvastatav. (§ 55 lg 3 ja 4) • Elektrooniline kättetoimetamine: • „Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil.“ (§ 27) • Enam ei ole vaja isiku nõusolekut dokumendi elektrooniliseks kättetoimetamiseks.  Sisuliselt ei muuda aga palju, kuna isik peab alati taotluses märkima kättetoimetamise soovitava viisi. Mängib rolli üksnes asutuse enda poolt algatatud teenuste, menetluste puhul (asutus võib sel juhul ise valida kättetoimetamise viisi). eGOV BENCHMARK REPORT 2017 • Hinnatakse avalike teenuste kvaliteeti läbi äri- ja elusündmuste vaatepunkti • Mystery shopper metoodika • Äri- ja elusündmused: • Paaris aastad: • Ettevõtlusega alustamine ja varajased ettevõtlustoimingud (business start-up and early trading operations) • Töökaotus ja töö otsimine (losing and finding a job) • Õppimine (studying) • Peresündmused (family life) • Paaritud aastad: • Ettevõtlusega seotud igapäevased toimingud (regular business operations) • Kolimine (moving) • Sõiduki omamine ja juhtimine (owning and driving a car) • „Väikeste tsiviilhagide“ esitamine(starting a small claims procedure) Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll (13.12.2017) 20.12.2017 nr 26-4/17-0473/17-10529 Tallinn Algus: 13.00 Lõpp: 15.30 Juhatas: Helena Lepp – MKM ITAO Protokollis: Alar Teras – MKM ITAO Võtsid osa: Olga Kuvatova – RaM esindaja Merilin Olo – RaM esindaja Helena Kõrge – MKM esindaja Urve Pastarus – RIA esindaja Karmeli Kütt – MeM esindaja Sirli Kalbuse asendaja Ülle Johanson – SiM esindaja (lahkus kell 14.45) Hille Oidema – VäM esindaja Kätlin Mandel – KeM esindaja Indrek Reimand – KuM esindaja Marit Karjus – JuM esindaja Enely Prei – KaM esindaja Puudusid: Kadri Kilp – Riigikantselei esindaja Raido Roop – RaM esindaja Liisa Haabpiht – HTM esindaja Kutsutud: Siim Sikkut – MKM side ja riigi infosüsteemide asekantsler (lahkus peale avasõnu) Janek Rozov – MKM ITAO Katrin Hänni – MKM ITAO Liivi Karpištšenko – MKM ITAO 2 Airi Reidi – MKM ITAO Päevakord: 1. Side ja riigi infosüsteemide asekantsleri Siim Sikkuti avasõnad 2. Avalike teenuste nõukogust ja TKTA rakendamisest 3. Otseste avalike teenuste kvaliteedinäitajate esitamise juhise arutelu 4. Muud teemad. Küsimused. Järgmine koosolek 1. Side ja riigi infosüsteemide asekantsleri Siim Sikkuti avasõnad Siim Sikkut tervitas osalejaid ja tegi ettepaneku teha tutvustusring. Siim Sikkut: Meie vaates on TKTA määrus märgiline samm edasi. Teil on see märgiline roll, et määrus ära juhtuks. Miks alustasime määruse koostamist? Teenuste kvaliteet on olnud ebaühtlane. Meie fookus on eelkõige digikanalites. Aga vaatame ka laiemalt. Üks variant on teenuste koordineerimisel minna läbi nõuete. Teine läbi kogemuste ja võrgustiku. Kodanikud ja ettevõtjad ei ole seni olnud teenuste arendamise keskmes. Seni on teenuste arendamisega paljuski tehtud avaliku sektori tööd lihtsamaks. Eesmärk on koos teiega saada teenused paremaks kasutajavaatest. Määrus on stardikoht. Teenuste nõukogu oleks otsustamise koht. Otsuseid saame võimendada läbi valitsuskabineti. Tahame ka üle valitsemisalade teenuseid lihtsustada. Kuidas elu- ja ärisündmuste ümber komplekte tekitada. Nähtamatud teenused - sõltumata sellest, kui palju teenuse taga asutusi on. Loodan head koostööd! Janek Rozov: Avalike teenuste nõukogu laiendab määruse mõtet. Paralleelsed võrgustikud toimivad ka praegu. Kliendivaade on seni puudu. Seda on vaja tuua vastukaaluks andmekaitse, IKT jms arengutele. Kas me peame olema killustunud? Inimeste jaoks on elamine lihtsam kui asjad juhtuvad ise. Tahame minna sünkroonis TERE (tegevuspõhisele riigieelarvele ülemineku projekt) tegevustega, et mitte teha asju topelt. Saaks ühe korraga kaks asja tehtud. Püüdleme siin nõukogus konsensuse poole. 2. Avalike teenuste nõukogust ja TKTA rakendamisest Helena Lepp tegi ettekande. Ettekande slaidid on lisatud protokollile. Selgitas, et nõukogu moodustamise käskkiri on nõukogu liikmetele saadetud. MKM-l ja RaM-l on mitu esindajat. MKMi esindajad ITAOst (nõukogu koordineerija) ja MKMi teenuste koordinaator. RaM-ist on esindatud RaMi teenuste koordinaator, riigieelarve osakonnast TERE projekti esindaja ja esindaja RaM RIHATOst. SoM esindajat hetkel pole, kuna ametikoht on täitmata. Tutvustas lühidalt nõukogu ülesandeid ja TKTAst tulenevaid kohustusi ja nende täitmise tähtaegu. Arutelu. Janek Rozov: RaM RIHATO kanda on riigimajade projekt. See on otseselt seotud ka teenuste arendamisega. Urve Pastarus: Kuidas toimub koostöö nõukogude vahel? Neid on päris palju. Janek Rozov: RIA-s on seni koos käinud riigi infosüsteemi kesksete komponentide nõukogu ja arhitektuurinõukogu. Lisaks sellele käivad koos IT juhid. See ei ole olnud seni ametlik vorm. Ülle Johanson: Kes ja kus haldab erinevates nõukogudes tehtud otsuseid? 3 Helena Lepp: TKTA-s nimetatud nelja nõukogu koordinaatorid käivad koos. Seal räägime teemad läbi ja jagame infot. Liivi Karpištšenko: Koordinaatoritega on kokkulepe, et jagame nõukogude päevakordi ja teised saavad soovi korral külalistena osaleda. Urve Pastarus: Kas dokumendihaldusnõukogu kaudu saab ka laiemalt teabehaldusele ülemineku konsultatsiooni? Teabehalduse kohta on majades hetkel kõige rohkem küsimusi. Liivi Karpištšenko: Seal arutame ka traditsioonilisi ja praktilisi teemasid. Aga kindlasti arutab dokumendihaldusnõukogu ka teabehaldusele ülemineku teemasid. Enely Prei: Kas MKM-l on ka rahastusvoor teabehaldusele ülemineku toetamiseks? Näiteks teabehalduse keskkonna loomiseks. Liivi Karpištšenko: Teabehalduse keskkonda ei ole asutustes üldjuhul eraldi. Tuleks täpsustada idee ja siis vaadata kas seda on võimalik rahastada struktuurifondidest teenuste arendamise voorust. Dokumendihaldussüsteemi ja teabehaldussüsteemi vahele ei saa panna võrdusmärki. Janek Rozov: Teenuste arendamise voorude tingimusi tuleb järgida. Sealt on võimalik taotleda toetust. Enely Prei: Kas välis- ja siseveebides teabe haldamise eest vastutajaid võib olla mitu? Helena Lepp: Jah. Peamine on, et rollid oleks kaetud. Ülle Johanson: TKTA § 8 lg 2 nimetatud juhis peab ka 1.01.2018 olema valmis. Helena Lepp: See juhis on olemas ja tuleb tõsta ümber MKM veebi Github´ist. Ettepanekuid võib esitada ka selle juhise kohta. Urve Pastarus: Peaasi et need juhised poleks vastuolus TERE kirjeldustega. Olga Kuvatova: TERE nimekiri on ikkagi pikem. Otsene teenus on TERE teenuste sees üldjuhul. Janek Rozov: Toon SoM näite. Algul kirjeldasid nad teenuste kataloogi, siis tuli TERE kirjeldamine ja peale seda korrastati teenuste kataloogis otsesed teenused. Olga Kuvatova: Esmalt on vaja saada strateegiline planeerimine korda, kirjeldada teenused ja siis tuleb kulumudel. Ministeeriumidel oma ajakavad TERE projektis. Lõplik eesmärk on, et 2018.a lõpuks oleksid kulumudelid paigas, kuna 2019.a märtsis peavad ministeeriumid esitama tegevuspõhise eelarve taotluse. Helena Lepp: Esmalt tulekski TERE raames teenused kirjeldada. Merilin Olo: Vaatame TERE raames laiemalt, et mis meil teenuste kataloogi on pandud. Kas praegu pole mitte kõige õigemad teenused üleval ja siis peale TERE rakendamist teeks lõpliku nimekirja teenuste kataloogi? Välised tugiteenused on seal kirjas. Janek Rozov: Jah. Kindlasti tekib olukord, kus IT arenduse käigus (teenuste arendamise voorust raha taotlemisel) tuleb ikkagi teenus kirjeldada teenuste kataloogis ka enne TERE teenuste kirjeldamist. Välised tugiteenused võivad ka olla teenuste kataloogis. 3. Otseste avalike teenuste kvaliteedinäitajate esitamise juhise arutelu 4 Arutelu aluseks on nõukogu liikmetele saadetud juhise kavand, milles on RaM kommentaarid. Helena Lepp: Räägin paar teemat üle, mida tahame kindlasti juhises muuta. Halduskulu. Praegu tõstaksime juhisest välja suurema osa halduskulu lõigust, kuna kulumudelid on alles vaja välja töötada. Juhis oleks 3 näitajaga. Janek Rozov: Aga selle juurde tuleme tagasi, kui jõuame kulumudelitega valmis. Helena Lepp: Välja tahaksime võtta ka järelevalve teenuse osa. Oleme selle küll määruse selgitavas juhises välja toonud, kuid siin tekitab hetkel segadust. Olga Kuvatova: Järelevalve puhul on otsest kasusaajat raske tuvastada sõltumata sellest, et kas isik seda ise tellib. Liivi Karpištšenko: Maanteeamet ja PMA on seda rakendanud ja võivad sellega edasi minna. Urve Pastarus: Maja peab ikka ise otsustama mis teenus on oluline. RIA kommentaari saadan eraldi. Üldine ohumärk on see kuidas üks või teine maja teenuseid kirjeldab ja hindamine on riskantne haldusalade üleselt. Need ei pruugi võrreldavad. Juhis ei suuna hetkel asutust ennast pidevalt teenuseid hindama. Helena Lepp: Ettepanek muuta ka pealkirja. See võiks olla metoodika kuidas esitada teenuste kataloogi. Enely Prei: Rahulolu mõõtmine. Kui küsime tagasisidet ainult teenuse osa kohta (koolitus, arstiabi), siis ei ole see proportsionaalne. Urve Pastarus: Kriitiliselt vaadata üle, mis on teenus. Helena Lepp: Rõhutaksin teenuse olulisust. Kindlasti tuleb seda hinnata ja mõõta asutuse jaoks olulisi teenuseid Janek Rozov: Ei pea küsima tagasisidet ja rahulolu ainult teenuse osa kohta. Ülle Johanson: Võiksime edasi minna nii, et järgmistel kohtumistel räägime, mis kellelgi on olulised teenused ja mis on hindamise kriteeriumid. (Nõukogu liikmed olid ettepanekuga nõus). Merilin Olo: Pealkiri – hindamine. Need ei ole kvaliteedi näitajad. Maksumus on tõhusus. Osutamiste arv on kvantiteet. Liivi Karpištšenko: TKTA eelnõus olid näitajad, mis tuleb esitada teenuste kataloogi. Kooskõlastamisel tulid ettepanekud. Eesmärk on olnud bürokraatia vähendamine ja teenuste lihtsustamine. Urve Pastarus: Need on kvaliteedi juhtimiseks vajalikud mõõdikud. Ülle Johanson: Vaja leppida kokku viis, kuidas me rahulolu esitame. Urve Pastarus: Erasektor kasutab soovitamiseks brändi. Avalikus sektoris on soovitus kaheldav kasutamiseks. Merilin Olo: Ei saa kasutada ainult ühte metoodikat. Soovitusindeksile hinnang on subjektiivne. Peame kokku leppima skaala. Oluline ei mitte rõhutada soovitusindeksi paremust, vaid pigem teatud meetodite (nt iga-aastased rahulolu-uuringud) sobimatust. Janek Rozov: Nõus, et peame kokku leppima skaala. 5 Ülle Johanson: Sissejuhatuses märgitud, et hindame iga kanali lõikes. Meie praegu ei küsi kanali lõikes. Urve Pastarus: Pigem eelistada vahetult peale teenuse kasutamist rahulolu küsimist. Selle puhul peab kanalit teadma. Merilin Olo: Otsene ajakulu. Teeninduse kontakt. Kust tuleb digitaalselt esitatava taotluse ajakulu? Näiteks SF taotluste sisestamisel SFOSi, kas ainult see aeg, mis kulus süsteemis sisestamisele või sisse arvestada ka see aeg, mil taotluse sisestamise ja esitamise vahel süsteemis taotlusega midagi ei tehtud? Helena Lepp: See aeg, mis kulus ainult süsteemis sisestamisele. Pause sisse ei arvestata (siis ei tegeletud taotlusega). Janek Rozov: Oluline on teenuse hindamiseks erinevate näitajate komplekt. Enely Prei: Näen probleemi selles, et rahulolu tuleb mõõta ka tervikuna. Juhis ei tohiks suunata ainult otsese teenuse mõõtmiseks, vaid tuleb suunata suurema väärtuse hindamisele. Asutus peab defineerima teenuse. Urve Pastarus: Näited TKTA rakendamise juhises ei ole ammendavad. Nendes ei tohiks kinni olla. TKTA ei kirjuta ette detailsuse taset. Olga Kuvatova: Seda räägime TERE projekti raames. Praegu TERE juhendis mõiste TKTA-st üle võetud ja kasutatakse ka laiemalt. Liivi Karpištšenko: Lähtume TKTA eelnõu kooskõlastamisel kokkulepitud mõistest. Merilin Olo: KaM murest saan aru. TKTA jätab paljuski asutustele võimaluse valida, mida ta mõõdab ja hindab. Nimetame TERE teenuse tegevust teenuseks TKTA-s. Enely Prei: TKTA suunab käsitlema tükkidena teenust. Süvendame killustatud vaadet. Janek Rozov: Kliendivaates ongi hetkel teenused killustatud tükkidena kirjeldatud. Olga Kutova: Kas me saame üles panna nõukogu dokumendid ühisesse keskkonda? Helena Lepp: Esialgu paneme Google Docs keskkonda üles. Jõuludeks ootame juhisele ettepanekuid. OTSUSTATI: Ettepanekud juhise kohta esitada MKM-le 22.12.2017.a. 4. Muud teemad. Küsimused. Järgmine koosolek Helena Lepp tutvustas haldusmenetluse seaduses tehtud muudatusi, mis võeti Riigikogus vastu 6.12.2107. Kokkuvõte slaididel, mis on lisatud protokollile. Helena Lepp tutvustas lühidalt Euroopa Komisjoni poolt veetava iga-aastase uuringu eGoverment Benchmark Report 2017 tulemusi. Kokkuvõte slaididel, mis on lisatud protokollile. Katrin Hänni rääkis, et järgmisel koosolekul teeb ta ülevaate juurdepääsetavuse direktiivi rakendamisest. OTSUSTATI: Järgmine koosolek toimub 10. jaanuaril 2018.a kell 13.00 MKM-s. Esialgne päevakord: 6  Tegevuspõhise eelarve ja TKTA teenuste seosed (RM ja MKM)  Juhise muudatuste arutelu  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) nr 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust, tutvustus (Katrin Hänni, MKM ITAO) (allkirjastatud digitaalselt) Helena Lepp Alar Teras Juhataja Protokollija Lisa: Helena Lepp ettekande slaidid
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel