Kultuuriministeerium · 20. detsember 2017
Sisu (failidest)
AVALIKE TEENUSTE NÕUKOGU 1. KOOSOLEK
Helena Lepp
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, infoühiskonna teenuste arendamise
osakond
13.12.2017
PÄEVAKAVA
13:00-13:15 Side ja riigi infosüsteemide asekantsleri Siim Sikkuti
avasõnad
13:15-13:45 Avalike teenuste nõukogust ja TKTA rakendamisest,
Helena Lepp
13:45-14:00 Kohvipaus
14:00-15:00 Otseste avalike teenuste kvaliteedinäitajate esitamise
juhise arutelu
15:00-15:30 Muud teemad. Küsimused. Järgmine koosolek
TÖÖKORD
• Koosolek kutsutakse kokku vastavalt kokkulepitud ajakavale või vajadusele.
• Koosolekutest võib kutsuda osa võtma valdkondade eksperte ja teisi asjaomaseid
isikuid.
• Otsuseid tehakse avalikul hääletusel vähemalt 2/3 häälteenamusega.
• Koosoleku protokoll ja muud koosoleku materjalid avaldatakse MKM-i veebilehel.
• Kui teabe edastamiseks või jooksvate küsimuste lahendamiseks pole koosoleku
kokkukutsumine vajalik, vahetatakse teavet ATN-i meililisti kaudu.
• ATN-i liige korraldab ja tagab, et tema esindatavate asutuste asjaomased ametnikud
ja töötajad:
• saavad teavet ATN-i koosolekute, otsuste ja seisukohtade kohta ning ATN-ile edastatud muud olulist
teavet;
• on kaasatud tema seisukohtade ja ettepanekute kujundamisse.
AVALIKE TEENUSTE NÕUKOGU ÜLESANDED
1) otseste avalike teenuste korraldamise arengu põhisuundade ja arengut toetavate
tegevuste kavandamine ja ellu viimine;
2) valdkonna hea praktika ja kitsaskohtade koondamine ning nende põhjal valdkonna
arengut puudutavate ettepanekute tegemine;
3) valdkonna juhiste ja soovituste andmise vajaduste ja kavandite läbi arutamine;
4) valdkonda oluliselt mõjutavate õigusaktide muutmise vajaduse ja eelnõude läbi
arutamine ning ettepanekute tegemine;
5) kavandatud tegevuste elluviimise ning juhiste rakendamise jälgimine;
6) koostöö teiste TKTA alusel loodud nõukogudega.
TKTA ASUTUSTE ÜLENE KOORDINEERIMISMUDEL
Koostöö, (ühised) juhised, ühised teabepäevad, …
ettepanekud, hea praktika
Tagasiside, probleemid,
Info, juhised, soovitused
MKM AKI RIA MKM
ATN nõukogu nõukogu DHN
asutused asutused asutused asutused
TKTA – OLULISI TÄHTAEGU
1.10.2017 1.01.2018 1.7.2018 1.1.2019 1.7.2019
• TKTAd Otseste • Terviklik • Juhendid ja Once-only
rakendatakse avalike ülevaade korrad (valitsus-
• Vastutajad põhiprot- kehtivad
teenuste sessidest, asutus)
määratud • @eesti.ee
(valitsus- kvaliteedi- teenustest kui isiku
asutus) näitajate ja teabest ühine
esitamise olemas kontakt
juhis välja • Juhendid ja
korrad
töötatud uuendatud
MUUD KÜSIMUSED
HALDUSMENETLUSE SEADUS – KÄTTETOIMETAMINE
• Riigikogu võttis haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
7.12.2017 vastu. Eelnõust jäeti pärast II lugemist välja ettepanek muuta HMSi § 14
lg 3 p 4, mille kohasel oleks kirjalik taotlus pidanud sisaldama:
„4) haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamiseks vajalikke
kontaktandmeid;“
HMSis on jätkuvalt säte:
„Kirjalik taotlus peab sisaldama haldusakti või muu dokumendi
kättetoimetamise soovitavat viisi ning selleks vajalikke kontaktandmeid.“
HALDUSMENETLUSE SEADUS – MUUD OLULISED MUUDATUSED
• Digitaalne allkirjastamine:
• „Digitaalallkirja ja e-templit ei pea lisama, kui taotlus on esitatud elektroonilise kanali kaudu ning
haldusorgan on taotluse esitaja turvalisel viisil tuvastanud.“ (§ 14 lg 4 teine lause)
• Kirjalikus vormis haldusakti võib anda elektrooniliselt ja seda ei pea digitaalselt allkirjastama, kui
allkirjastaja on turvalisel viisil tuvastatav. (§ 55 lg 3 ja 4)
• Elektrooniline kättetoimetamine:
• „Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases
infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil.“ (§
27)
• Enam ei ole vaja isiku nõusolekut dokumendi elektrooniliseks kättetoimetamiseks.
Sisuliselt ei muuda aga palju, kuna isik peab alati taotluses märkima kättetoimetamise soovitava
viisi. Mängib rolli üksnes asutuse enda poolt algatatud teenuste, menetluste puhul (asutus võib sel
juhul ise valida kättetoimetamise viisi).
eGOV BENCHMARK REPORT 2017
• Hinnatakse avalike teenuste kvaliteeti läbi äri- ja elusündmuste vaatepunkti
• Mystery shopper metoodika
• Äri- ja elusündmused:
• Paaris aastad:
• Ettevõtlusega alustamine ja varajased ettevõtlustoimingud (business start-up and early trading operations)
• Töökaotus ja töö otsimine (losing and finding a job)
• Õppimine (studying)
• Peresündmused (family life)
• Paaritud aastad:
• Ettevõtlusega seotud igapäevased toimingud (regular business operations)
• Kolimine (moving)
• Sõiduki omamine ja juhtimine (owning and driving a car)
• „Väikeste tsiviilhagide“ esitamine(starting a small claims procedure)
Avalike teenuste nõukogu koosoleku
protokoll (13.12.2017)
20.12.2017 nr 26-4/17-0473/17-10529
Tallinn
Algus: 13.00 Lõpp: 15.30
Juhatas: Helena Lepp – MKM ITAO
Protokollis: Alar Teras – MKM ITAO
Võtsid osa: Olga Kuvatova – RaM esindaja
Merilin Olo – RaM esindaja
Helena Kõrge – MKM esindaja
Urve Pastarus – RIA esindaja
Karmeli Kütt – MeM esindaja Sirli Kalbuse asendaja
Ülle Johanson – SiM esindaja (lahkus kell 14.45)
Hille Oidema – VäM esindaja
Kätlin Mandel – KeM esindaja
Indrek Reimand – KuM esindaja
Marit Karjus – JuM esindaja
Enely Prei – KaM esindaja
Puudusid: Kadri Kilp – Riigikantselei esindaja
Raido Roop – RaM esindaja
Liisa Haabpiht – HTM esindaja
Kutsutud: Siim Sikkut – MKM side ja riigi infosüsteemide asekantsler (lahkus peale
avasõnu)
Janek Rozov – MKM ITAO
Katrin Hänni – MKM ITAO
Liivi Karpištšenko – MKM ITAO
2
Airi Reidi – MKM ITAO
Päevakord:
1. Side ja riigi infosüsteemide asekantsleri Siim Sikkuti avasõnad
2. Avalike teenuste nõukogust ja TKTA rakendamisest
3. Otseste avalike teenuste kvaliteedinäitajate esitamise juhise arutelu
4. Muud teemad. Küsimused. Järgmine koosolek
1. Side ja riigi infosüsteemide asekantsleri Siim Sikkuti avasõnad
Siim Sikkut tervitas osalejaid ja tegi ettepaneku teha tutvustusring.
Siim Sikkut: Meie vaates on TKTA määrus märgiline samm edasi. Teil on see märgiline roll, et
määrus ära juhtuks. Miks alustasime määruse koostamist? Teenuste kvaliteet on olnud
ebaühtlane. Meie fookus on eelkõige digikanalites. Aga vaatame ka laiemalt. Üks variant on
teenuste koordineerimisel minna läbi nõuete. Teine läbi kogemuste ja võrgustiku. Kodanikud ja
ettevõtjad ei ole seni olnud teenuste arendamise keskmes. Seni on teenuste arendamisega
paljuski tehtud avaliku sektori tööd lihtsamaks. Eesmärk on koos teiega saada teenused paremaks
kasutajavaatest. Määrus on stardikoht. Teenuste nõukogu oleks otsustamise koht. Otsuseid saame
võimendada läbi valitsuskabineti. Tahame ka üle valitsemisalade teenuseid lihtsustada. Kuidas
elu- ja ärisündmuste ümber komplekte tekitada. Nähtamatud teenused - sõltumata sellest, kui
palju teenuse taga asutusi on. Loodan head koostööd!
Janek Rozov: Avalike teenuste nõukogu laiendab määruse mõtet. Paralleelsed võrgustikud
toimivad ka praegu. Kliendivaade on seni puudu. Seda on vaja tuua vastukaaluks andmekaitse,
IKT jms arengutele. Kas me peame olema killustunud? Inimeste jaoks on elamine lihtsam kui
asjad juhtuvad ise. Tahame minna sünkroonis TERE (tegevuspõhisele riigieelarvele ülemineku
projekt) tegevustega, et mitte teha asju topelt. Saaks ühe korraga kaks asja tehtud. Püüdleme siin
nõukogus konsensuse poole.
2. Avalike teenuste nõukogust ja TKTA rakendamisest
Helena Lepp tegi ettekande. Ettekande slaidid on lisatud protokollile. Selgitas, et nõukogu
moodustamise käskkiri on nõukogu liikmetele saadetud. MKM-l ja RaM-l on mitu esindajat.
MKMi esindajad ITAOst (nõukogu koordineerija) ja MKMi teenuste koordinaator. RaM-ist on
esindatud RaMi teenuste koordinaator, riigieelarve osakonnast TERE projekti esindaja ja
esindaja RaM RIHATOst. SoM esindajat hetkel pole, kuna ametikoht on täitmata. Tutvustas
lühidalt nõukogu ülesandeid ja TKTAst tulenevaid kohustusi ja nende täitmise tähtaegu.
Arutelu.
Janek Rozov: RaM RIHATO kanda on riigimajade projekt. See on otseselt seotud ka teenuste
arendamisega.
Urve Pastarus: Kuidas toimub koostöö nõukogude vahel? Neid on päris palju.
Janek Rozov: RIA-s on seni koos käinud riigi infosüsteemi kesksete komponentide nõukogu ja
arhitektuurinõukogu. Lisaks sellele käivad koos IT juhid. See ei ole olnud seni ametlik vorm.
Ülle Johanson: Kes ja kus haldab erinevates nõukogudes tehtud otsuseid?
3
Helena Lepp: TKTA-s nimetatud nelja nõukogu koordinaatorid käivad koos. Seal räägime
teemad läbi ja jagame infot.
Liivi Karpištšenko: Koordinaatoritega on kokkulepe, et jagame nõukogude päevakordi ja teised
saavad soovi korral külalistena osaleda.
Urve Pastarus: Kas dokumendihaldusnõukogu kaudu saab ka laiemalt teabehaldusele ülemineku
konsultatsiooni? Teabehalduse kohta on majades hetkel kõige rohkem küsimusi.
Liivi Karpištšenko: Seal arutame ka traditsioonilisi ja praktilisi teemasid. Aga kindlasti arutab
dokumendihaldusnõukogu ka teabehaldusele ülemineku teemasid.
Enely Prei: Kas MKM-l on ka rahastusvoor teabehaldusele ülemineku toetamiseks? Näiteks
teabehalduse keskkonna loomiseks.
Liivi Karpištšenko: Teabehalduse keskkonda ei ole asutustes üldjuhul eraldi. Tuleks täpsustada
idee ja siis vaadata kas seda on võimalik rahastada struktuurifondidest teenuste arendamise
voorust. Dokumendihaldussüsteemi ja teabehaldussüsteemi vahele ei saa panna võrdusmärki.
Janek Rozov: Teenuste arendamise voorude tingimusi tuleb järgida. Sealt on võimalik taotleda
toetust.
Enely Prei: Kas välis- ja siseveebides teabe haldamise eest vastutajaid võib olla mitu?
Helena Lepp: Jah. Peamine on, et rollid oleks kaetud.
Ülle Johanson: TKTA § 8 lg 2 nimetatud juhis peab ka 1.01.2018 olema valmis.
Helena Lepp: See juhis on olemas ja tuleb tõsta ümber MKM veebi Github´ist. Ettepanekuid
võib esitada ka selle juhise kohta.
Urve Pastarus: Peaasi et need juhised poleks vastuolus TERE kirjeldustega.
Olga Kuvatova: TERE nimekiri on ikkagi pikem. Otsene teenus on TERE teenuste sees üldjuhul.
Janek Rozov: Toon SoM näite. Algul kirjeldasid nad teenuste kataloogi, siis tuli TERE
kirjeldamine ja peale seda korrastati teenuste kataloogis otsesed teenused.
Olga Kuvatova: Esmalt on vaja saada strateegiline planeerimine korda, kirjeldada teenused ja siis
tuleb kulumudel. Ministeeriumidel oma ajakavad TERE projektis. Lõplik eesmärk on, et 2018.a
lõpuks oleksid kulumudelid paigas, kuna 2019.a märtsis peavad ministeeriumid esitama
tegevuspõhise eelarve taotluse.
Helena Lepp: Esmalt tulekski TERE raames teenused kirjeldada.
Merilin Olo: Vaatame TERE raames laiemalt, et mis meil teenuste kataloogi on pandud. Kas
praegu pole mitte kõige õigemad teenused üleval ja siis peale TERE rakendamist teeks lõpliku
nimekirja teenuste kataloogi? Välised tugiteenused on seal kirjas.
Janek Rozov: Jah. Kindlasti tekib olukord, kus IT arenduse käigus (teenuste arendamise voorust
raha taotlemisel) tuleb ikkagi teenus kirjeldada teenuste kataloogis ka enne TERE teenuste
kirjeldamist. Välised tugiteenused võivad ka olla teenuste kataloogis.
3. Otseste avalike teenuste kvaliteedinäitajate esitamise juhise arutelu
4
Arutelu aluseks on nõukogu liikmetele saadetud juhise kavand, milles on RaM kommentaarid.
Helena Lepp: Räägin paar teemat üle, mida tahame kindlasti juhises muuta. Halduskulu. Praegu
tõstaksime juhisest välja suurema osa halduskulu lõigust, kuna kulumudelid on alles vaja välja
töötada. Juhis oleks 3 näitajaga.
Janek Rozov: Aga selle juurde tuleme tagasi, kui jõuame kulumudelitega valmis.
Helena Lepp: Välja tahaksime võtta ka järelevalve teenuse osa. Oleme selle küll määruse
selgitavas juhises välja toonud, kuid siin tekitab hetkel segadust.
Olga Kuvatova: Järelevalve puhul on otsest kasusaajat raske tuvastada sõltumata sellest, et kas
isik seda ise tellib.
Liivi Karpištšenko: Maanteeamet ja PMA on seda rakendanud ja võivad sellega edasi minna.
Urve Pastarus: Maja peab ikka ise otsustama mis teenus on oluline. RIA kommentaari saadan
eraldi. Üldine ohumärk on see kuidas üks või teine maja teenuseid kirjeldab ja hindamine on
riskantne haldusalade üleselt. Need ei pruugi võrreldavad. Juhis ei suuna hetkel asutust ennast
pidevalt teenuseid hindama.
Helena Lepp: Ettepanek muuta ka pealkirja. See võiks olla metoodika kuidas esitada teenuste
kataloogi.
Enely Prei: Rahulolu mõõtmine. Kui küsime tagasisidet ainult teenuse osa kohta (koolitus,
arstiabi), siis ei ole see proportsionaalne.
Urve Pastarus: Kriitiliselt vaadata üle, mis on teenus.
Helena Lepp: Rõhutaksin teenuse olulisust. Kindlasti tuleb seda hinnata ja mõõta asutuse jaoks
olulisi teenuseid
Janek Rozov: Ei pea küsima tagasisidet ja rahulolu ainult teenuse osa kohta.
Ülle Johanson: Võiksime edasi minna nii, et järgmistel kohtumistel räägime, mis kellelgi on
olulised teenused ja mis on hindamise kriteeriumid. (Nõukogu liikmed olid ettepanekuga nõus).
Merilin Olo: Pealkiri – hindamine. Need ei ole kvaliteedi näitajad. Maksumus on tõhusus.
Osutamiste arv on kvantiteet.
Liivi Karpištšenko: TKTA eelnõus olid näitajad, mis tuleb esitada teenuste kataloogi.
Kooskõlastamisel tulid ettepanekud. Eesmärk on olnud bürokraatia vähendamine ja teenuste
lihtsustamine.
Urve Pastarus: Need on kvaliteedi juhtimiseks vajalikud mõõdikud.
Ülle Johanson: Vaja leppida kokku viis, kuidas me rahulolu esitame.
Urve Pastarus: Erasektor kasutab soovitamiseks brändi. Avalikus sektoris on soovitus kaheldav
kasutamiseks.
Merilin Olo: Ei saa kasutada ainult ühte metoodikat. Soovitusindeksile hinnang on subjektiivne.
Peame kokku leppima skaala. Oluline ei mitte rõhutada soovitusindeksi paremust, vaid pigem
teatud meetodite (nt iga-aastased rahulolu-uuringud) sobimatust.
Janek Rozov: Nõus, et peame kokku leppima skaala.
5
Ülle Johanson: Sissejuhatuses märgitud, et hindame iga kanali lõikes. Meie praegu ei küsi kanali
lõikes.
Urve Pastarus: Pigem eelistada vahetult peale teenuse kasutamist rahulolu küsimist. Selle puhul
peab kanalit teadma.
Merilin Olo: Otsene ajakulu. Teeninduse kontakt. Kust tuleb digitaalselt esitatava taotluse
ajakulu? Näiteks SF taotluste sisestamisel SFOSi, kas ainult see aeg, mis kulus süsteemis
sisestamisele või sisse arvestada ka see aeg, mil taotluse sisestamise ja esitamise vahel süsteemis
taotlusega midagi ei tehtud?
Helena Lepp: See aeg, mis kulus ainult süsteemis sisestamisele. Pause sisse ei arvestata (siis ei
tegeletud taotlusega).
Janek Rozov: Oluline on teenuse hindamiseks erinevate näitajate komplekt.
Enely Prei: Näen probleemi selles, et rahulolu tuleb mõõta ka tervikuna. Juhis ei tohiks suunata
ainult otsese teenuse mõõtmiseks, vaid tuleb suunata suurema väärtuse hindamisele. Asutus peab
defineerima teenuse.
Urve Pastarus: Näited TKTA rakendamise juhises ei ole ammendavad. Nendes ei tohiks kinni
olla. TKTA ei kirjuta ette detailsuse taset.
Olga Kuvatova: Seda räägime TERE projekti raames. Praegu TERE juhendis mõiste TKTA-st
üle võetud ja kasutatakse ka laiemalt.
Liivi Karpištšenko: Lähtume TKTA eelnõu kooskõlastamisel kokkulepitud mõistest.
Merilin Olo: KaM murest saan aru. TKTA jätab paljuski asutustele võimaluse valida, mida ta
mõõdab ja hindab. Nimetame TERE teenuse tegevust teenuseks TKTA-s.
Enely Prei: TKTA suunab käsitlema tükkidena teenust. Süvendame killustatud vaadet.
Janek Rozov: Kliendivaates ongi hetkel teenused killustatud tükkidena kirjeldatud.
Olga Kutova: Kas me saame üles panna nõukogu dokumendid ühisesse keskkonda?
Helena Lepp: Esialgu paneme Google Docs keskkonda üles. Jõuludeks ootame juhisele
ettepanekuid.
OTSUSTATI: Ettepanekud juhise kohta esitada MKM-le 22.12.2017.a.
4. Muud teemad. Küsimused. Järgmine koosolek
Helena Lepp tutvustas haldusmenetluse seaduses tehtud muudatusi, mis võeti Riigikogus vastu
6.12.2107. Kokkuvõte slaididel, mis on lisatud protokollile.
Helena Lepp tutvustas lühidalt Euroopa Komisjoni poolt veetava iga-aastase uuringu
eGoverment Benchmark Report 2017 tulemusi. Kokkuvõte slaididel, mis on lisatud protokollile.
Katrin Hänni rääkis, et järgmisel koosolekul teeb ta ülevaate juurdepääsetavuse direktiivi
rakendamisest.
OTSUSTATI: Järgmine koosolek toimub 10. jaanuaril 2018.a kell 13.00 MKM-s. Esialgne
päevakord:
6
Tegevuspõhise eelarve ja TKTA teenuste seosed (RM ja MKM)
Juhise muudatuste arutelu
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) nr 2016/2102, mis käsitleb avaliku
sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust, tutvustus
(Katrin Hänni, MKM ITAO)
(allkirjastatud digitaalselt)
Helena Lepp Alar Teras
Juhataja Protokollija
Lisa: Helena Lepp ettekande slaidid