dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 15. detsember 2017
Viit
1-12/528-1
Registreeritud
15. detsember 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2017 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
22. detsember 2017

Failid

  • 📎2-117-068517-9704 23.11.2017 Väljaminev kiri.bdoc489 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Kaitseministeerium Meie 23.11.2017 nr 2-1/17-0685/17-9704 Maaeluministeerium Keskkonnaministeerium Eesti Maaomavalitsuste Liit Eesti Linnade Liit Majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ ja 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ muutmine Austatud ministrid ja liitude juhid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ ja 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urve Palo ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri. Margus Tali 639 7672 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 14.11.2017 ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2017. a nr Majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ ja 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 64 lõike 5 ja § 65 lõike 3 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ § 19 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku kasutuses või omandis oleva sisekliima tagamisega hoone energiatõhususarv ei tohi ületada liginullenergiahoonele kehtestatud piirväärtusi, kui hoone ehitusluba antakse või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2018. aasta 31. detsembrit. (3) Kui sisekliima tagamisega hoone ehitusluba antakse või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2019. aasta 31. detsembrit, siis ei tohi hoone energiatõhususarv ületada liginullenergiahoonele kehtestatud piirväärtust.“. § 2. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ § 6 lõike 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Suurimat soojuseraldust kasutusastmega 1 kasutatakse suvise ruumitemperatuuri ja jahutusvõimsuse arvutuses, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud hoone ja lõikes 11 nimetatud ja viidatud ruumi puhul.“. Urve Palo ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Merike Saks kantsler 14.11.2017 Majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ ja 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 64 lõike 5 ja § 65 lõike 3 alusel. Eelnõuga muudetakse majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määrust nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi määrus nr 55) ja 5. juuni 2015. a määrust nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ (edaspidi määrus nr 58). Eelnõu on koostatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusena, kelle vastutusvaldkondade hulka kuulub vastavalt peaministri 24. novembri 2016. a korraldusele nr 130 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ ka ehitusvaldkond. Eelnõu koostamise tingis vajadus täpsustada määruse nr 55 sätteid, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13–35). Direktiivi artikli 9 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et 31. detsembriks 2020. a on kõik uued hooned liginullenergiahooned ning pärast 31. detsembrit 2018. a on uusehitised, mida kasutavad ja omavad riigiasutused, liginullenergiahooned. Eesti on need direktiivi sätted üle võtnud määrusega nr 55. Määruse kehtiva redaktsiooni kohaselt kohalduvad nn liginullenergiahoone nõuded neile uutele sisekliima tagamisega hoonetele, mille ehitusluba antakse või ehitusteatis esitatakse pärast 2020. a 31. detsembrit (riigiasutuste puhul siis vastavalt pärast 2018. a 31. detsembrit). Seega on liginullenergiahoone kriteeriumitele vastavuse nõue seotud otseselt ehitusloa andmise või ehitusteatise esitamisega. Euroopa Komisjoni soovituse (EL) 2016/1318 suuniste kohta liginullenergiahoonete ja parimate tavade edendamiseks, et 2020. aastaks oleksid kõik uued hooned liginullenergiahooned (ELT L 208, 2.8.2016, lk 46–57) punktis 2.3 antakse nimetatud direktiivi artikli 9 nõuete rakendamise kohta tõlgendus, mille kohaselt kohaldub liginullenergiahoone nõue seoses hoone valmimisega, mitte ehitusloa andmisega. Sisuliselt tähendab see seda, et liginullenergiahoone nõuetele peavad vastama kõik hooned, mis valmivad pärast 31. detsembrit 2020, ehk siis nõuete rakendumine ei ole Euroopa Komisjoni tõlgenduste kohaselt üldjoontes seotud enam mitte ehitusloa, vaid kasutusloa andmisega. Lähtudes Euroopa Komisjoni antud tõlgendusest ja liginullenergiahoone nõude rakendumiseni jäänud ajast ning selleks, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL jätkuv ülevõtmine Eesti õigusesse, muudetakse liginullenergiahoone kriteeriumitele vastavuse nõuet Eesti õiguses selliselt, et üleüldise nõude rakendumise aeg tuuakse ühe aasta võrra lähemale selliselt, et energiatõhususarv ei tohi ületada liginullenergiahoonele kehtestatud piirväärtust pärast 2019. a 31. detsembrit antud ehituslubade või esitatud ehitusteatiste korral. Riigiasutuste puhul nõude rakendumise tähtaega ei muudeta, kuna nõude rakendumiseni on jäänud vähe aega, arvestades ehitusprojektide ette valmistamise protsessi pikkust. Niisamuti on 2018. a jooksul planeeritud täiendada liginullenergiahoone nõudeid põhjendatud eranditega ning täpsustada energiatõhususe arvutusmetoodikat. Küll aga täpsustatakse asutuste koosseisu, millele liginullenergiahoone nõue varem rakendub. 1 Lisaks tehakse eelnõuga normitehniline parandus määruses nr 58. Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamutalituse nõunik Margus Tali (tel: 639 7672, e-post: [email protected]). Eelnõu õigusliku analüüsi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post: [email protected]) ja keeletoimetuse Kristiane Liivoja (tel: 625 6370, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse määruse nr 55 § 19 lõikeid 2 ja 3. Uue sõnastuse kohaselt täpsustatakse direktiivis kasutatud termini „riigiasutused“ tähendust. Määruses nr 55 kasutatud määratlus „riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused“ asendatakse määratlusega „riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku“. Ühtlasi välistatakse nii riigi sihtasutused ja riigi osalusega äriühingud, mis on eraõiguslikud asutused. Lisaks tehakse normitehniline täpsustus, mille kohaselt asendatakse ehitusloa väljastamine ehitusloa andmisega. Asjaõigusseaduse § 68 kohaselt on omand täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Asja kasutamine (ius utendi) seisneb asja kasulike omaduste tarbimises ja asjalt vilja saamises. Tavaliselt on asja kasutamine omaniku enda käes, kuid kasutamise võib ka teisele edasi anda (üür, rent).1 Võlaõigusseaduse (VÕS) 3. osa reguleerib kasutuslepinguid, näiteks VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Määruses peetaksegi silmas lisaks omandile asja kasutamist võlaõigusliku lepingu alusel. Kuigi valdus on asja üle faktilise võimu teostamine ja seega sarnane kasutusele, ei ole tegemist siiski samade mõistetega – erinevuseks on siin võimalus tarbida asja kasulikke omadusi. Teatud ruumi valdus võib olla küll antud lepingu alusel teisele poolele (antud juhul siis riigile, kohalikule omavalitsusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule) üle, kuid asja tegelik kasutamine ehk siis asja kasulike omaduste tarbimine viibib põhjusel, et ruum on vaja viia energiatõhususe (või muude) nõuetega vastavusse. Näites on tegemist piirkondlikult olulise kultuurilise taustaga hoonega, mis vajab nõuetele vastavusse viimiseks investeeringuid. VÕS § 273 ei luba seada eluruumi üürilepingu sõlmimist või jätkamist sõltuvusse üürniku kohustusest üürileandja ees kuid mitteeluruumide (äriruumide) puhul taolist piirangut ei ole. Samuti sätestab VÕS § 277 lõige 2, et kui üürnik asja üleandmisel teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingutingimustele, kuid võttis sellele vaatamata asja vastu, kaotab ta lepingust taganemise õiguse. Seega on õiguslikult võimalik anda mitteeluruumi (äriruumi) valdus üürnikule üle koos kohustusega see ruum korda teha ning määruse tasandil ei saa seda õigust piirata. Seega on määruses sätestatud, et konkreetsed energiatõhususe nõuded rakenduvad üksnes neile hoonetele, mis on kas omandis või aktiivses kasutuses. 1 Priidu Pärna. Asjaõigusseadus, Kirjastus Juura 2004, lk 137-138 2 Määruse nr 55 § 19 lõike 3 uue sõnastuse kohaselt tuuakse liginullenergiahoone nõude rakendumine ühe aasta võrra varasemale ajale. Samas kohaldub nõue ka muudatuste tegemise järel vaid sisekliima tagamisega uutele hoonetele, mille ehitusluba antakse või ehitusteatis esitatakse pärast 31.12.2019. a. Sisekliima tagamisega hoone all on silmas peetud hooneid, mille puhul ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat. See määratlus vastab ehitusseadustiku § 62 lõikes 1 antud määratlusele. Määruse koostamisel lähtutakse eeldusest, et pärast ehitusloa andmist jääks teatud ajavahemik liginullenergiahoone nõuetele mittevastavate ehitiste püstitamiseks. Näiteks, kui ehitusluba on antud liginullenergiahoone tasemest madalama energiatõhususe tasemega hoonele detsembris 2019. a, on ettevõtjal aega selline hoone püstitada kuni 31. detsembrini 2020. a. See aitab tagada, et pärast 31. detsembrit 2020. a valmiksid juba direktiivi nõude kohaselt liginullenergiahoone nõuetele vastavad hooned. Kindlasti peab ettevõtja ka ise olema hoolas ning planeerima oma ehitustegevust, ehk siis projekteerima hoone liginullenergia nõuetele vastavaks juba siis, kui võib eeldada, et ehitis võib valmida pärast 31. detsembrit 2020. a. Enam ei ole võimalik muuta riigiasutuste liginullenergiahoone nõuetele ülemineku tähtaega, kuna nõude rakendumiseni on jäänud väga vähe aega ning liginullenergiahoone nõuet on võimalik täita vaid juhul, kui hoonet hakatakse liginullenergihoone tasemele vastavalt kavandama alates algusest. Liginullenergiahoone nõude varasem kohaldamine riigiasutustele on seotud riigiasutuste eeskuju näitava rolliga. Ka uue sõnastuse alusel kohaldub liginullenergiahoone nõue riigiasutustele erasektorist varem. Seega on täidetud direktiivis sätestatud nõude sisuline eesmärk, mille kohaselt peab avalik sektor näitama eeskuju. Kohalikke omavalitsusi ja Riigi Kinnisvara AS-i (edaspidi RKAS) on teavitatud Euroopa Komisjoni tõlgendusest. Selle teavitustöö tulemusena kinnitas RKAS 2017. a suvel juhendi „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele“2 uued tehnilised nõuded, mille kohaselt peavad RKASi poolt edaspidi püstitatavad hooned vastama liginullenergiahoone tasemel, hoolimata sellest, et direktiivi nõude kohaldumiseni on veel aega. Seega on riigiasutused asunud liginullenergiahoone nõuet täitma. Eelnõu §-ga 2 täpsustatakse viiteid, mis on esitatud määruse nr 58 § 6 lõike 2 teises lauses. Uue sõnastuse kohaselt viidatakse edaspidi § 6 lõigetele 10 ja 11. Tegu on vea parandusega, sest kehtivas määruse redaktsioonis esitatud viited on ebatäpsed. Vastav viga tehti, määruse kehtiva redaktsiooni välja töötamisel. Siis sõnastati ehitusseaduse volitusnormi alusel sätestatud määruse redaktsiooni § 6 lõike 5 nõuded mitme lõikena, kuid lõikes 2 antud viiteid ei täpsustatud. Parandusega taastatakse olukord, kus esitatud viited sätestavad suvise ruumitemperatuuri ja jahutusvõimsuse arvutuse nõuded sama paragrahvi lõikes 10 nimetatud hoone ja lõikes 11 nimetatud ja viidatud ruumi puhul. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Muudatused on tehtud, et Eesti õigus vastaks täpsemini Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13–35) 2 http://rkas.ee/parim-praktika/tehnilised-nouded-mitteeluhoonetele 3 nõuetele lähtudes Euroopa Komisjoni soovitusest (EL) 2016/1318 suuniste kohta liginullenergiahoonete ja parimate tavade edendamiseks, et 2020. aastaks oleksid kõik uued hooned liginullenergiahooned (ELT L 208, 2.8.2016, lk 46–57). 4. Määruse mõjud Käesoleva muudatusega ei kehtestata uusi sisulisi nõudeid. Liginullenergiahoone nõudele üleminek on Eesti õiguses sätestatud alates 2014. a-st, Vabariigi Valitsuse 22. jaanuaril 2014. a määrusega nr 11 „Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a määruse nr 68 „Energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine“, lähtudes eeldusest, et 2020. a järel on liginullenergiahoone tase vastav kulutõhusale tasemele. Kulutõhus energiatõhususe tase tagab parimad kogukulud (arvestades hoone püstitamise, käitamise ja hoolduskuludega) kogu hoone elukaareks, ette nähtud kasutusea jooksul (elamute puhul 30 aastat, mitte-eluhoonete puhul 20 aastat). Kulutõhususe printsiip on hoonete energiatõhususe direktiivi kohaselt energiatõhususe miinimumnõuete määramise aluseks ja põhjenduseks. Kulutõhususe arvutused viiakse läbi juhindudes Euroopa Liidu Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 244/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja kehtestatakse võrdlusmeetodite raamistik hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamiseks (ELT L 81, 21.3.2012, lk 18—36) kirjeldatud metoodikast, mis sätestab muuhulgas hoone tüüpidele ette nähtud kasutusead. Määruses sätestatud muudatustega täpsustatakse, et see üleminek toimub seni sätestatud nõudega võrreldes ühe aasta võrra varem. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avaliku hankena tellitud ja Tallinna Tehnikaülikooli liginullenergiahoonete uurimisrühma poolt 30. august 2016 − 31. oktoober 2017. a läbi viidud uuring „Hoonete kulutõhusate energiatõhususe miinimumtasemete uuring“, mis tehakse 2017. a jooksul MKMi koduleheküljel avalikult kättesaadavaks, on tuvastanud, et kulutõhusate energiatõhususe miinimumnõuete piir on 2013. a möödunud aja jooksul tõusnud liginullenergiahoone tasemele juba 2018. a alguseks. See muutus on prognoositust kiiremini toimunud eelkõige uudsete tehnoloogiliste lahenduste (s.h lokaalsete taastuvenergia tootmise lahenduste) ja materjalide hinna oodatust kiirema languse tõttu. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Käesoleva eelnõu rakendamisega ei kaasne kulusid ega tulusid kohaliku omavalitsuse üksusele ega riigile. Kohaliku omavalitsuse üksused peavad hakkama ehituslubasid andes ja ehitusteatiseid üle vaadates ning ehitusjärelevalvet tehes senisest aasta varem jälgima liginullenergiahoonete nõuete üleüldist täitmist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 4 Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis EIS Rahandusministeeriumiga, Sotsiaalministeeriumiga, Kaitseministeeriumiga, Maaeluministeeriumiga, Keskkonnaministeeriumiga, Eesti Maaomavalitsuste Liiduga ja Eesti Linnade Liiduga. 5
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel