Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Kaitseministeerium Meie 23.11.2017 nr 2-1/17-0685/17-9704
Maaeluministeerium
Keskkonnaministeerium
Eesti Maaomavalitsuste Liit
Eesti Linnade Liit
Majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a
määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“ ja 5. juuni 2015. a määruse
nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise
metoodika“ muutmine
Austatud ministrid ja liitude juhid
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
määruse „Majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“ ja 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise
metoodika“ muutmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urve Palo
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) seletuskiri.
Margus Tali
639 7672
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
14.11.2017
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2017. a nr
Majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“ ja 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe
arvutamise metoodika“ muutmine
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 64 lõike 5 ja § 65 lõike 3 alusel.
§ 1. Majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“ § 19 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku kasutuses või
omandis oleva sisekliima tagamisega hoone energiatõhususarv ei tohi ületada
liginullenergiahoonele kehtestatud piirväärtusi, kui hoone ehitusluba antakse või ehitusteatis
esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2018. aasta 31. detsembrit.
(3) Kui sisekliima tagamisega hoone ehitusluba antakse või ehitusteatis esitatakse ja hoone
püstitatakse pärast 2019. aasta 31. detsembrit, siis ei tohi hoone energiatõhususarv ületada
liginullenergiahoonele kehtestatud piirväärtust.“.
§ 2. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe
arvutamise metoodika“ § 6 lõike 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt:
„Suurimat soojuseraldust kasutusastmega 1 kasutatakse suvise ruumitemperatuuri ja
jahutusvõimsuse arvutuses, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud hoone ja
lõikes 11 nimetatud ja viidatud ruumi puhul.“.
Urve Palo
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Merike Saks
kantsler
14.11.2017
Majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“ ja 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe
arvutamise metoodika“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 64 lõike 5 ja § 65 lõike 3 alusel.
Eelnõuga muudetakse majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määrust nr 55 „Hoone
energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi määrus nr 55) ja 5. juuni 2015. a määrust nr 58
„Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ (edaspidi määrus nr 58). Eelnõu on
koostatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusena, kelle vastutusvaldkondade hulka
kuulub vastavalt peaministri 24. novembri 2016. a korraldusele nr 130 „Ministrite pädevus
ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ ka ehitusvaldkond. Eelnõu
koostamise tingis vajadus täpsustada määruse nr 55 sätteid, millega võetakse üle Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153,
18.6.2010, lk 13–35).
Direktiivi artikli 9 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et 31. detsembriks 2020. a on
kõik uued hooned liginullenergiahooned ning pärast 31. detsembrit 2018. a on uusehitised,
mida kasutavad ja omavad riigiasutused, liginullenergiahooned. Eesti on need direktiivi sätted
üle võtnud määrusega nr 55. Määruse kehtiva redaktsiooni kohaselt kohalduvad nn
liginullenergiahoone nõuded neile uutele sisekliima tagamisega hoonetele, mille ehitusluba
antakse või ehitusteatis esitatakse pärast 2020. a 31. detsembrit (riigiasutuste puhul siis
vastavalt pärast 2018. a 31. detsembrit). Seega on liginullenergiahoone kriteeriumitele
vastavuse nõue seotud otseselt ehitusloa andmise või ehitusteatise esitamisega.
Euroopa Komisjoni soovituse (EL) 2016/1318 suuniste kohta liginullenergiahoonete ja
parimate tavade edendamiseks, et 2020. aastaks oleksid kõik uued hooned
liginullenergiahooned (ELT L 208, 2.8.2016, lk 46–57) punktis 2.3 antakse nimetatud
direktiivi artikli 9 nõuete rakendamise kohta tõlgendus, mille kohaselt kohaldub
liginullenergiahoone nõue seoses hoone valmimisega, mitte ehitusloa andmisega. Sisuliselt
tähendab see seda, et liginullenergiahoone nõuetele peavad vastama kõik hooned, mis
valmivad pärast 31. detsembrit 2020, ehk siis nõuete rakendumine ei ole Euroopa Komisjoni
tõlgenduste kohaselt üldjoontes seotud enam mitte ehitusloa, vaid kasutusloa andmisega.
Lähtudes Euroopa Komisjoni antud tõlgendusest ja liginullenergiahoone nõude
rakendumiseni jäänud ajast ning selleks, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2010/31/EL jätkuv ülevõtmine Eesti õigusesse, muudetakse liginullenergiahoone
kriteeriumitele vastavuse nõuet Eesti õiguses selliselt, et üleüldise nõude rakendumise aeg
tuuakse ühe aasta võrra lähemale selliselt, et energiatõhususarv ei tohi ületada
liginullenergiahoonele kehtestatud piirväärtust pärast 2019. a 31. detsembrit antud
ehituslubade või esitatud ehitusteatiste korral. Riigiasutuste puhul nõude rakendumise
tähtaega ei muudeta, kuna nõude rakendumiseni on jäänud vähe aega, arvestades
ehitusprojektide ette valmistamise protsessi pikkust. Niisamuti on 2018. a jooksul planeeritud
täiendada liginullenergiahoone nõudeid põhjendatud eranditega ning täpsustada
energiatõhususe arvutusmetoodikat. Küll aga täpsustatakse asutuste koosseisu, millele
liginullenergiahoone nõue varem rakendub.
1
Lisaks tehakse eelnõuga normitehniline parandus määruses nr 58.
Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus-
ja elamutalituse nõunik Margus Tali (tel: 639 7672, e-post:
[email protected]). Eelnõu
õigusliku analüüsi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post:
[email protected]) ja
keeletoimetuse Kristiane Liivoja (tel: 625 6370, e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse määruse nr 55 § 19 lõikeid 2 ja 3. Uue sõnastuse kohaselt
täpsustatakse direktiivis kasutatud termini „riigiasutused“ tähendust. Määruses nr 55
kasutatud määratlus „riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused“ asendatakse määratlusega
„riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku“. Ühtlasi
välistatakse nii riigi sihtasutused ja riigi osalusega äriühingud, mis on eraõiguslikud asutused.
Lisaks tehakse normitehniline täpsustus, mille kohaselt asendatakse ehitusloa väljastamine
ehitusloa andmisega.
Asjaõigusseaduse § 68 kohaselt on omand täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on
õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Asja kasutamine (ius utendi) seisneb asja kasulike
omaduste tarbimises ja asjalt vilja saamises. Tavaliselt on asja kasutamine omaniku enda
käes, kuid kasutamise võib ka teisele edasi anda (üür, rent).1 Võlaõigusseaduse (VÕS) 3. osa
reguleerib kasutuslepinguid, näiteks VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik
(üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma
üürileandjale selle eest tasu (üüri). Määruses peetaksegi silmas lisaks omandile asja
kasutamist võlaõigusliku lepingu alusel.
Kuigi valdus on asja üle faktilise võimu teostamine ja seega sarnane kasutusele, ei ole
tegemist siiski samade mõistetega – erinevuseks on siin võimalus tarbida asja kasulikke
omadusi. Teatud ruumi valdus võib olla küll antud lepingu alusel teisele poolele (antud juhul
siis riigile, kohalikule omavalitsusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule) üle, kuid asja
tegelik kasutamine ehk siis asja kasulike omaduste tarbimine viibib põhjusel, et ruum on vaja
viia energiatõhususe (või muude) nõuetega vastavusse. Näites on tegemist piirkondlikult
olulise kultuurilise taustaga hoonega, mis vajab nõuetele vastavusse viimiseks
investeeringuid. VÕS § 273 ei luba seada eluruumi üürilepingu sõlmimist või jätkamist
sõltuvusse üürniku kohustusest üürileandja ees kuid mitteeluruumide (äriruumide) puhul
taolist piirangut ei ole. Samuti sätestab VÕS § 277 lõige 2, et kui üürnik asja üleandmisel
teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingutingimustele, kuid võttis sellele vaatamata asja
vastu, kaotab ta lepingust taganemise õiguse. Seega on õiguslikult võimalik anda
mitteeluruumi (äriruumi) valdus üürnikule üle koos kohustusega see ruum korda teha ning
määruse tasandil ei saa seda õigust piirata.
Seega on määruses sätestatud, et konkreetsed energiatõhususe nõuded rakenduvad üksnes
neile hoonetele, mis on kas omandis või aktiivses kasutuses.
1
Priidu Pärna. Asjaõigusseadus, Kirjastus Juura 2004, lk 137-138
2
Määruse nr 55 § 19 lõike 3 uue sõnastuse kohaselt tuuakse liginullenergiahoone nõude
rakendumine ühe aasta võrra varasemale ajale. Samas kohaldub nõue ka muudatuste tegemise
järel vaid sisekliima tagamisega uutele hoonetele, mille ehitusluba antakse või ehitusteatis
esitatakse pärast 31.12.2019. a. Sisekliima tagamisega hoone all on silmas peetud hooneid,
mille puhul ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks
või langetamiseks, kasutatakse energiat. See määratlus vastab ehitusseadustiku § 62 lõikes 1
antud määratlusele.
Määruse koostamisel lähtutakse eeldusest, et pärast ehitusloa andmist jääks teatud ajavahemik
liginullenergiahoone nõuetele mittevastavate ehitiste püstitamiseks. Näiteks, kui ehitusluba on
antud liginullenergiahoone tasemest madalama energiatõhususe tasemega hoonele detsembris
2019. a, on ettevõtjal aega selline hoone püstitada kuni 31. detsembrini 2020. a. See aitab
tagada, et pärast 31. detsembrit 2020. a valmiksid juba direktiivi nõude kohaselt
liginullenergiahoone nõuetele vastavad hooned. Kindlasti peab ettevõtja ka ise olema hoolas
ning planeerima oma ehitustegevust, ehk siis projekteerima hoone liginullenergia nõuetele
vastavaks juba siis, kui võib eeldada, et ehitis võib valmida pärast 31. detsembrit 2020. a.
Enam ei ole võimalik muuta riigiasutuste liginullenergiahoone nõuetele ülemineku tähtaega,
kuna nõude rakendumiseni on jäänud väga vähe aega ning liginullenergiahoone nõuet on
võimalik täita vaid juhul, kui hoonet hakatakse liginullenergihoone tasemele vastavalt
kavandama alates algusest.
Liginullenergiahoone nõude varasem kohaldamine riigiasutustele on seotud riigiasutuste
eeskuju näitava rolliga. Ka uue sõnastuse alusel kohaldub liginullenergiahoone nõue
riigiasutustele erasektorist varem. Seega on täidetud direktiivis sätestatud nõude sisuline
eesmärk, mille kohaselt peab avalik sektor näitama eeskuju. Kohalikke omavalitsusi ja Riigi
Kinnisvara AS-i (edaspidi RKAS) on teavitatud Euroopa Komisjoni tõlgendusest. Selle
teavitustöö tulemusena kinnitas RKAS 2017. a suvel juhendi „Tehnilised nõuded
mitteeluhoonetele“2 uued tehnilised nõuded, mille kohaselt peavad RKASi poolt edaspidi
püstitatavad hooned vastama liginullenergiahoone tasemel, hoolimata sellest, et direktiivi
nõude kohaldumiseni on veel aega. Seega on riigiasutused asunud liginullenergiahoone nõuet
täitma.
Eelnõu §-ga 2 täpsustatakse viiteid, mis on esitatud määruse nr 58 § 6 lõike 2 teises lauses.
Uue sõnastuse kohaselt viidatakse edaspidi § 6 lõigetele 10 ja 11. Tegu on vea parandusega,
sest kehtivas määruse redaktsioonis esitatud viited on ebatäpsed. Vastav viga tehti, määruse
kehtiva redaktsiooni välja töötamisel. Siis sõnastati ehitusseaduse volitusnormi alusel
sätestatud määruse redaktsiooni § 6 lõike 5 nõuded mitme lõikena, kuid lõikes 2 antud viiteid
ei täpsustatud.
Parandusega taastatakse olukord, kus esitatud viited sätestavad suvise ruumitemperatuuri ja
jahutusvõimsuse arvutuse nõuded sama paragrahvi lõikes 10 nimetatud hoone ja lõikes 11
nimetatud ja viidatud ruumi puhul.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Muudatused on tehtud, et Eesti õigus vastaks täpsemini Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13–35)
2
http://rkas.ee/parim-praktika/tehnilised-nouded-mitteeluhoonetele
3
nõuetele lähtudes Euroopa Komisjoni soovitusest (EL) 2016/1318 suuniste kohta
liginullenergiahoonete ja parimate tavade edendamiseks, et 2020. aastaks oleksid kõik uued
hooned liginullenergiahooned (ELT L 208, 2.8.2016, lk 46–57).
4. Määruse mõjud
Käesoleva muudatusega ei kehtestata uusi sisulisi nõudeid. Liginullenergiahoone nõudele
üleminek on Eesti õiguses sätestatud alates 2014. a-st, Vabariigi Valitsuse 22. jaanuaril 2014.
a määrusega nr 11 „Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a määruse nr 68 „Energiatõhususe
miinimumnõuded“ muutmine“, lähtudes eeldusest, et 2020. a järel on liginullenergiahoone
tase vastav kulutõhusale tasemele.
Kulutõhus energiatõhususe tase tagab parimad kogukulud (arvestades hoone püstitamise,
käitamise ja hoolduskuludega) kogu hoone elukaareks, ette nähtud kasutusea jooksul (elamute
puhul 30 aastat, mitte-eluhoonete puhul 20 aastat). Kulutõhususe printsiip on hoonete
energiatõhususe direktiivi kohaselt energiatõhususe miinimumnõuete määramise aluseks ja
põhjenduseks. Kulutõhususe arvutused viiakse läbi juhindudes Euroopa Liidu Komisjoni
delegeeritud määruses (EL) nr 244/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja kehtestatakse
võrdlusmeetodite raamistik hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete
kuluoptimaalse taseme arvutamiseks (ELT L 81, 21.3.2012, lk 18—36) kirjeldatud
metoodikast, mis sätestab muuhulgas hoone tüüpidele ette nähtud kasutusead.
Määruses sätestatud muudatustega täpsustatakse, et see üleminek toimub seni sätestatud
nõudega võrreldes ühe aasta võrra varem. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
avaliku hankena tellitud ja Tallinna Tehnikaülikooli liginullenergiahoonete uurimisrühma
poolt 30. august 2016 − 31. oktoober 2017. a läbi viidud uuring „Hoonete kulutõhusate
energiatõhususe miinimumtasemete uuring“, mis tehakse 2017. a jooksul MKMi
koduleheküljel avalikult kättesaadavaks, on tuvastanud, et kulutõhusate energiatõhususe
miinimumnõuete piir on 2013. a möödunud aja jooksul tõusnud liginullenergiahoone tasemele
juba 2018. a alguseks. See muutus on prognoositust kiiremini toimunud eelkõige uudsete
tehnoloogiliste lahenduste (s.h lokaalsete taastuvenergia tootmise lahenduste) ja materjalide
hinna oodatust kiirema languse tõttu.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Käesoleva eelnõu rakendamisega ei kaasne kulusid ega tulusid kohaliku omavalitsuse
üksusele ega riigile. Kohaliku omavalitsuse üksused peavad hakkama ehituslubasid andes ja
ehitusteatiseid üle vaadates ning ehitusjärelevalvet tehes senisest aasta varem jälgima
liginullenergiahoonete nõuete üleüldist täitmist.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
4
Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis EIS Rahandusministeeriumiga,
Sotsiaalministeeriumiga, Kaitseministeeriumiga, Maaeluministeeriumiga,
Keskkonnaministeeriumiga, Eesti Maaomavalitsuste Liiduga ja Eesti Linnade Liiduga.
5