Justiitsministeerium Meie 12.12.2017 nr 1.1-10/2990-1
[email protected]
Riigivaraseaduse muutmise seaduse
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis lähtub Vabariigi
Valitsuse 16. novembri 2017 valitsuskabineti nõupidamisel 2. päevakorrapunkti
(Informatsioon ASi Tallinna Sadam IPO kohta) raames otsustatust. Muudatuste
kiireloomulise rakendamisega seoses ei koostata valitsuskabineti nõupidamisele esitatud
analüüsile täiendavalt eelnõu väljatöötamiskavatsust ning eelnõu saadetakse
Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks samaaegselt teiste ministeeriumidega.
Kooskõlastused palume saata 18. detsembriks 2017.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Tõniste
rahandusminister
Lisad:
1. Riigivaraseaduse muutmise eelnõu 1 lehel
2. Riigivaraseaduse muutmise eelnõu seletuskiri 5 lehel
Tarmo Porgand 6113485
[email protected]
Lisaadressaadid:
Haridus- ja Teadusministeerium
Kaitseministeerium
Keskkonnaministeerium
Kultuuriministeerium
Maaeluministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Välisministeerium
Riigimetsa Majandamise Keskus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee /
registrikood 70000272
EELNÕU
Riigivaraseaduse muutmise seadus
§ 1. Riigivaraseaduse muutmine
Riigivaraseaduse § 2 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Riigi osalusega äriühingu, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul
või mille noteerimiseks on esitatud avaldus, puhul ei kohaldata käesoleva seaduse sätteid, mis
ei ole kooskõlas reguleeritud väärtpaberiturul kehtivate äriühingu juhtimise, teabe
avalikustamise ja erikontrolli tegemise nõuetega.“.
§ 2. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. aprillil.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, “.....” ........................... 2018
Algatab Vabariigi Valitsus “….” ……………….. 2017
(allkirjastatud digitaalselt)
1
Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Riigivaraseaduse muutmise eesmärgiks on riigi osalusega äriühingute juhtimispõhimõtete
täiendamine olukordadeks, kus riik osaleb äriühingus, mille väärtpaberid on noteeritud
reguleeritud väärtpaberiturul või mille noteerimiseks on esitatud avaldus.
RVS kehtib alates 2010. aasta 1. jaanuarist. 2010. aastal muudeti kõnealust seadust
eesmärgiga luua kvaliteetne õiguskeskkond riigivara ja riigi osaluste valitsemiseks. Viimati
muudeti RVSi käesoleval ehk 2017. aastal, et jõustada Eesti Keskerakonna,
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu
aluspõhimõtetes kokku lepitud riigi osalusega äriühingute tegevuspõhimõtete parandamiseks
ja täpsustamiseks äriühingute nõukogu liikmete nimetamise, tegevuse läbipaistvuse ning
sponsorluse regulatsioonide muudatused. Samuti muudeti 2017. aastal RVSi seoses
maavalitsuste kaotamisega.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi riigivara osakonnajuhataja
asetäitja Tarmo Porgand (tel: 611 3485 e-post:
[email protected]). Eelnõu juriidilise
ekspertiisi on teinud õigusosakonna jurist Virge Aasa (tel: 611 3549, e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu kohaselt muudetakse riigivaraseaduse 1. jaanuaril 2018. a jõustuvat redaktsiooni (RT I
06.07.2017, 10) (edaspidi RVS) Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga
ega EL õiguse rakendamisega.
Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.
Enne eelnõu ettevalmistamist ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust tulenevalt
valitsuskabineti 16. novembri 2017. a otsusest, kus päevakorrapunkti nr 2 raames AS Tallinna
Sadama IPO ettevalmistamise käigus tehtud juriidilisele analüüsile tuginedes otsustati, et
Rahandusministeerium peab 2017. a detsembris esitama Vabariigi Valitsusele RVSi
muudatuse eelnõu.
2. Seaduse eesmärk
AS-i Tallinna Sadam aktsiate väärtpaberiturul noteerimise ettevalmistamise käigus on
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, AS Tallinna Sadam ja
selle nõustajad analüüsinud riigivaraseaduse ja väärtpaberituruseaduse, Tallinna börsi
reglemendi ja muude börsiettevõtja tegevust reguleerivate soovituslike aktide omavahelist
kooskõla ning jõudnud arusaamisele, et nende vahel on ebakõlasid. Eelkõige puudutavad need
riigi kui aktsionäri võimalikku eelisseisundit teiste aktsionäridega võrreldes. Riik peab AS-i
Tallinna Sadam omanikuna taandama end teiste aktsionäridega samasse inforuumi, ehk riigil
ei saa võrreldes teiste aktsionäridega olla eelisõigust ettevõtja mitteavalikule teabele, sh
nõukogu materjalidele ja pikaajalistele finantsprognoosidele, samuti õigust küsida mistahes
avalikkusele mittekättesaadavat infot.
1
Kehtivas RVSis on § 2 lg 3, millest tulenevalt kohaldatakse RVSi teiste seadustega
kehtestatud eriregulatsiooni arvestades ning § 98 lg 7, mis nõuab osaluse valitseja poolt
reguleeritud väärtpaberiturul kehtivate teabe avalikustamise reeglite järgimist. Need sätted ei
ole aga piisavad selleks, et ühemõtteliselt tagada väärtpaberiturul noteeritud riigi osalusega
ettevõtja juhtimine väärtpaberituru reeglite järgi ning kõigi aktsionäride võrdne kohtlemine.
Lisaks tuleb erand kehtestada ka olukorraks, kus riigi osalusega äriühing allutab end
väärtpaberituru seadusele läbi avalduse esitamise oma väärtpaberite kauplemisele võtmiseks
reguleeritud väärtpaberiturul. Käesoleva eelnõu eesmärgiks ongi võimalikult universaalselt
nimetatud kitsaskohtade likvideerimine.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega tehakse täiendus RVSi ja teine
paragrahv reguleerib seaduse jõustumist.
Eelnõu §-ga 1 täiendatakse RVSi § 2 lisades sellesse täiendava lõike, mis selgesõnaliselt
sätestab, et riigi osalusega äriühingu puhul, kes taotleb oma väärtpaberite reguleeritud
väärtpaberiturul kauplemisele võtmist või kelle väärtpaberid on reguleeritud väärtpaberiturul
kauplemisele võetud, ei kohaldata RVSi äriühingu juhtimist, teabe avalikustamist ja
erikontrolli teostamist puudutavaid sätteid, mis paneksid riigi teiste aktsionäridega võrreldes
eelisseisu või kohustaksid äriühingut tegutsema viisil, mida tavapärane investor ei eeldaks.
Sätte sõnastusest lähtuvalt peab vastav äriühing ja osaluse valitseja enne äriühingu
väärtpaberite noteerimist hindama, kas äriühingu põhikirjas sätestatu on kooskõlas
väärtpaberituru kehtivate reeglite ja tavapärase praktikaga. Juhul, kui esineb ebakõlasid, siis
peab taolised sätted põhikirjast välja võtma.
Eelkõige võivad väärtpaberituru reeglitega mittekooskõlas olla järgmised RVS sätted:
- § 76 lõike 7 punkt 3 – säte käsitleb Vabariigi Valitsuse otsuse tegemise
alusmaterjalina äriühingu strateegia ja mitme aasta finantsprognooside esitamist, mida
börsiettevõtjad tavapäraselt ei avalikusta ning tegu on mitteavaliku teabega. Kui riik
aktsionärina saaks kõnealuse info siiski kätte, oleks tal eelis teiste aktsionäride ees.
Taoline olukord pole aga lubatud ning riik peab Vabariigi Valitsuse otsuste
majandusliku põhjendatuse puhul lähtuma oma enda analüüsist/prognoosidest või
teiste analüütikute hinnangutest;
- § 77 lõige 1 – säte käsitleb riigi sisemist otsustuskorraldust selle kohta, millise
dividendisumma poolt äriühingu üldkoosolekul osaluse valitseja hääletama peaks.
Antud sätte puhul ei ole tegemist börsireeglitega vastuoluga, aga kuna riik võib omada
kontrollivat osalust ja saaks sellisel juhul teiste aktsionäride seisukohti arvestama
otsustada ainult enda huvidest lähtuva dividendi suuruse, siis ei oleks iga-aastane
dividendide otsustamine Vabariigi Valitsuse tasandil hea tava. Selle asemel oleks
otstarbekas riigi osalusega noteeritud ettevõtjate dividendipoliitika kinnitada pikemaks
perioodiks, et anda kaasaktsionäridele/investoritele suurem selgus ja kindlus
tulevikuks;
- § 80 lõike 1 punkt 2 – säte käsitleb riigi osalusega äriühingute nõukogusse valitavatele
isikutele seatud nõudeid. Üheks tingimuseks on, et isik peab olema võimeline tagama
riigi kui aktsionäri huvide tõhusa kaitse. Ka see nõue ei ole otseselt vastuolus börsi
tavadega, kuna riik osaleb noteeritud ettevõtjates eelkõige tulu saamise eesmärgil ning
tulu eesmärk on kõigil aktsionäridel ühine. Samas võib laiemalt tõlgendades asuda
seisukohale, et selle sättega on mõeldud riigi muid avalikest eesmärkidest lähtuvaid
huvisid, mis ei oleks aga kooskõlas teiste aktsionäride huvidega. Oluline on siinjuures
2
asjaolu, et noteeritud ettevõtjad saavad siiski ka riigi avalikke ülesandeid täita, kui see
on kokku lepitud tavapärase majandustegevuse/riigihanke raames;
- § 84 lõiked 1 ja 2 – säte käsitleb nõukogu liikme poolt info andmist, sh nõukogu
koosolekute protokollide ja materjalide esitamist, osaluse valitsejale ja
rahandusministrile. Tegemist on ühemõtteliselt ettevõtja sisemise infoga, mida ei tohi
jagada isikutega, kes ei ole registreeritud siseteabe valdajana. RVSi § 88 lõike 1
punkti 9 kohaselt saaks põhikirjaga kohustada sama infot andma ka teistele
aktsionäridele, kuid börsiettevõtja aktsionäride paljusust ning toimimisloogikat
arvestades ei ole see otstarbekas ning sellest praktikast tuleb loobuda. Riik peab sellise
ettevõtja tegevusest omale arusaama tekitama sama info baasil, mis börsiteadete ja
analüütikute hinnangute baasil kõigile aktsionäridele ligipääsetav on.
- § 87 punkt 5 – säte annab riigile õiguse äriühingus erikontrolli läbi viimiseks kasutada
oma struktuuriüksust. See ei ole tavapärane äriseadustiku lahendus ning noteeritud
ettevõtjas äriseadustiku alusel erikontrolliks oma struktuuriüksust edaspidi kasutada ei
saa. Samas see ei puuduta võimalike riigiga sõlmitud lepingute (nt teenuste
osutamiseks või sihtfinantseeringute kasutamiseks) täitmise kontrolli, mille puhul
rakendub lepingutega kokku lepitud kontrollimehhanism, millele omakorda võivad
tingimusi seada riigi eelarvevahendite kasutamise normid.
- § 88 lõike 1 punkt 4 – sättega nõutakse, et riigi osalusega äriühingute osalemine teistes
äriühingutes peab olema otsustatud üldkoosoleku poolt. See ei ole tavapärane
otsustusprotsess börsiettevõtjate puhul ning riik peab sellest nõudest loobuma. Küll
võib praktikas kujuneda olukord selliseks, kus oluliste osaluste omandamise või
võõrandamisega seotud otsused tuuakse ka börsiettevõtjate puhul üldkoosolekule
heaks kiitmiseks.
- § 97 lõiked 6 ja 6¹ - sätetega on seatud reeglid äriühingutele oma tegevusest avalikult
ülevaate andmiseks. Need on kujundatud börsinõuete analoogiast lähtuvalt, kuid ei
kattu 100%-liselt, mistõttu võib ettevõtjal olla vaja infot avalikustada mõnevõrra teise
ajagraafiku järgi. Samuti võib olla erinevusi avaldatava info mahus. Lisaks peab info
olema avalikustatud esmalt väärtpaberituru infosüsteemi vahendusel.
- § 98 lõige 7 – säte nõuab, et osaluse valitsejate poolt koostatavates iga-aastastes
osaluse valitsemise aruannetes peab järgima börsiettevõtjatele kehtestatud info
avalikustamise nõudeid. Sellest tulenevalt ei tohi osaluse valitseja nimetatud
aruannetes muuhulgas esitada ettevõtja finantsprognoose. Käesoleva eelnõuga
tehtavast täiendusest tulenevalt ei saaks ta seda edaspidi ka teha, kuna vastav info on
äriühingu sisemine info, mida ettevõtja ei saa osalust valitseva ministeeriumiga
jagada. Riik peab ise suutma ettevõtja majandustulemusi prognoosida või kasutama
selleks teiste analüütikute abi.
Eelnõu § 2 käsitleb muudatuse jõustumist.
Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. mail.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri otseselt RVS-iga seotud valdkonda, kuid riigi
äriühingute aktsiatega väärtpaberibörsil kauplemise alustamiseks peab vastava äriühingu
juhtimine, järelevalve ja aruandlus olema kooskõlas börsiettevõtjatele kehtestatud nõuetele, sh
3
olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 596/2014, mis käsitleb
turukuritarvitusi (turukuritarvituste määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ,
2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.06.2014, lk 1–61).
6. Seaduse mõjud
Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tagab riik börsil noteeritud äriühingute tegevuse kooskõla
börsireeglitega ning kõigi aktsionäride võrdse kohtlemise. See võimaldab saavutada taolise
äriühingu aktsia õiglase väärtuse, kuna riik on sunnitud käituma tavapärase investorina ehk
erainvestori printsiipidest ning neile kättesaadava info alusel. Juhul kui riik käituks
vastupidiselt – ennustamatult ning ettevõtja ja aktsionäride huve mitte arvestavalt, kajastuks
see paratamatult ka aktsia hinnas ning investorid ei oleks valmis nende eest maksma sama
hinda, mida sama majandusliku tulemuslikkusega tegutseva erasektori enamusosalusega
äriühingu puhul.
Teine oluline muutus on riigi informeeritustaseme muutus – senini on riigile operatiivselt
kättesaadav praktiliselt kogu info ettevõtja tegevuse kohta. Börsireeglite järgi tegutsemise
korral peab aga riik suutma ettevõtja tegevust hinnata ainult avalikult kõigile kättesaadava
info alusel ning ettevõtja sisemist infot ja ärisaladusi riik enam oma valdusse ei saa. Selles
olukorras peab riik olema aktiivne omanik ning ise koguma infot ettevõtja tegevuskeskkonna
ja –väljavaadete kohta või kasutama selleks erasektori analüütikute abi. Ettevõtja käekäiguga
peab riik kursis olema selleks, et teha põhjalikult kaalutletud otsuseid aktsionärina.
Mõju halduskoormusele.
Väärtpaberiturul noteeritud ettevõtja tegevuse jälgimine ja hindamine võib riigi osaluse
valitsejale olla tulevikus mõnevõrra töömahukam, kuna selles ei saa tugineda enam ettevõtja
sisemisel infol, vaid ministeerium peab ise suutma avaliku info baasil vajalikke analüüse teha.
7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
RVS muudatusega ei kaasne automaatselt täiendavaid kulusid, kuna ministeeriumidel ei pea
ettevõtjate tegevuse analüüsimiseks kohustuslikus korras täiendavaid kulusid tegema. Küll
võib täiendavaid kulusid tekkida, kui ministeeriumisisene kompetents pole piisav ettevõtja
tegevuse hindamiseks ja/või mõne aktsionäride üldkoosolekule otsustamiseks toodud
küsimuse põhjendatuse otsustamiseks. Võimalikke täiendavaid kulusid kompenseeriks riigile
eelduslikult börsil noteerimisega kaasnev ettevõtja tegevuse efektiivsuse kasv läbi suurema
dividenditootluse aktsia kohta ja/või aktsia väärtuse kasvu.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga ei kaasne rakendusaktide kehtestamise ja muutmise vajadust.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2018. aasta 1. aprillil.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamisele kõikidele ministeeriumidele üheaegselt, sh
Justiitsministeeriumile tulenevalt valitsuskabineti 16. novembri 2017. a otsusest, kus
4
päevakorrapunkti nr 2 raames AS Tallinna Sadama IPO ettevalmistamise käigus tehtud
juriidilisele analüüsile tuginedes otsustati, et Rahandusministeerium peab 2017. a detsembris
esitama Vabariigi Valitsusele RVSi muudatuse eelnõu.
______________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „…“……………..2017. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/17-1462 - Riigivaraseaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.12.2017 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b63008c4-ea50-4226-9972-a0491435904f
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b63008c4-ea50-4226-9972-a0491435904f?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main