dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 13. detsember 2017
Viit
1-12/514-1
Registreeritud
13. detsember 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2017 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
18. detsember 2017

Failid

  • 📎1.1-10_2990-1 Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu.bdoc647 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Meie 12.12.2017 nr 1.1-10/2990-1 [email protected] Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis lähtub Vabariigi Valitsuse 16. novembri 2017 valitsuskabineti nõupidamisel 2. päevakorrapunkti (Informatsioon ASi Tallinna Sadam IPO kohta) raames otsustatust. Muudatuste kiireloomulise rakendamisega seoses ei koostata valitsuskabineti nõupidamisele esitatud analüüsile täiendavalt eelnõu väljatöötamiskavatsust ning eelnõu saadetakse Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks samaaegselt teiste ministeeriumidega. Kooskõlastused palume saata 18. detsembriks 2017. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste rahandusminister Lisad: 1. Riigivaraseaduse muutmise eelnõu 1 lehel 2. Riigivaraseaduse muutmise eelnõu seletuskiri 5 lehel Tarmo Porgand 6113485 [email protected] Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Riigimetsa Majandamise Keskus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee / registrikood 70000272 EELNÕU Riigivaraseaduse muutmise seadus § 1. Riigivaraseaduse muutmine Riigivaraseaduse § 2 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Riigi osalusega äriühingu, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul või mille noteerimiseks on esitatud avaldus, puhul ei kohaldata käesoleva seaduse sätteid, mis ei ole kooskõlas reguleeritud väärtpaberiturul kehtivate äriühingu juhtimise, teabe avalikustamise ja erikontrolli tegemise nõuetega.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. aprillil. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, “.....” ........................... 2018 Algatab Vabariigi Valitsus “….” ……………….. 2017 (allkirjastatud digitaalselt) 1 Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigivaraseaduse muutmise eesmärgiks on riigi osalusega äriühingute juhtimispõhimõtete täiendamine olukordadeks, kus riik osaleb äriühingus, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul või mille noteerimiseks on esitatud avaldus. RVS kehtib alates 2010. aasta 1. jaanuarist. 2010. aastal muudeti kõnealust seadust eesmärgiga luua kvaliteetne õiguskeskkond riigivara ja riigi osaluste valitsemiseks. Viimati muudeti RVSi käesoleval ehk 2017. aastal, et jõustada Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu aluspõhimõtetes kokku lepitud riigi osalusega äriühingute tegevuspõhimõtete parandamiseks ja täpsustamiseks äriühingute nõukogu liikmete nimetamise, tegevuse läbipaistvuse ning sponsorluse regulatsioonide muudatused. Samuti muudeti 2017. aastal RVSi seoses maavalitsuste kaotamisega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi riigivara osakonnajuhataja asetäitja Tarmo Porgand (tel: 611 3485 e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna jurist Virge Aasa (tel: 611 3549, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse riigivaraseaduse 1. jaanuaril 2018. a jõustuvat redaktsiooni (RT I 06.07.2017, 10) (edaspidi RVS) Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega EL õiguse rakendamisega. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. Enne eelnõu ettevalmistamist ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust tulenevalt valitsuskabineti 16. novembri 2017. a otsusest, kus päevakorrapunkti nr 2 raames AS Tallinna Sadama IPO ettevalmistamise käigus tehtud juriidilisele analüüsile tuginedes otsustati, et Rahandusministeerium peab 2017. a detsembris esitama Vabariigi Valitsusele RVSi muudatuse eelnõu. 2. Seaduse eesmärk AS-i Tallinna Sadam aktsiate väärtpaberiturul noteerimise ettevalmistamise käigus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, AS Tallinna Sadam ja selle nõustajad analüüsinud riigivaraseaduse ja väärtpaberituruseaduse, Tallinna börsi reglemendi ja muude börsiettevõtja tegevust reguleerivate soovituslike aktide omavahelist kooskõla ning jõudnud arusaamisele, et nende vahel on ebakõlasid. Eelkõige puudutavad need riigi kui aktsionäri võimalikku eelisseisundit teiste aktsionäridega võrreldes. Riik peab AS-i Tallinna Sadam omanikuna taandama end teiste aktsionäridega samasse inforuumi, ehk riigil ei saa võrreldes teiste aktsionäridega olla eelisõigust ettevõtja mitteavalikule teabele, sh nõukogu materjalidele ja pikaajalistele finantsprognoosidele, samuti õigust küsida mistahes avalikkusele mittekättesaadavat infot. 1 Kehtivas RVSis on § 2 lg 3, millest tulenevalt kohaldatakse RVSi teiste seadustega kehtestatud eriregulatsiooni arvestades ning § 98 lg 7, mis nõuab osaluse valitseja poolt reguleeritud väärtpaberiturul kehtivate teabe avalikustamise reeglite järgimist. Need sätted ei ole aga piisavad selleks, et ühemõtteliselt tagada väärtpaberiturul noteeritud riigi osalusega ettevõtja juhtimine väärtpaberituru reeglite järgi ning kõigi aktsionäride võrdne kohtlemine. Lisaks tuleb erand kehtestada ka olukorraks, kus riigi osalusega äriühing allutab end väärtpaberituru seadusele läbi avalduse esitamise oma väärtpaberite kauplemisele võtmiseks reguleeritud väärtpaberiturul. Käesoleva eelnõu eesmärgiks ongi võimalikult universaalselt nimetatud kitsaskohtade likvideerimine. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega tehakse täiendus RVSi ja teine paragrahv reguleerib seaduse jõustumist. Eelnõu §-ga 1 täiendatakse RVSi § 2 lisades sellesse täiendava lõike, mis selgesõnaliselt sätestab, et riigi osalusega äriühingu puhul, kes taotleb oma väärtpaberite reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võtmist või kelle väärtpaberid on reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud, ei kohaldata RVSi äriühingu juhtimist, teabe avalikustamist ja erikontrolli teostamist puudutavaid sätteid, mis paneksid riigi teiste aktsionäridega võrreldes eelisseisu või kohustaksid äriühingut tegutsema viisil, mida tavapärane investor ei eeldaks. Sätte sõnastusest lähtuvalt peab vastav äriühing ja osaluse valitseja enne äriühingu väärtpaberite noteerimist hindama, kas äriühingu põhikirjas sätestatu on kooskõlas väärtpaberituru kehtivate reeglite ja tavapärase praktikaga. Juhul, kui esineb ebakõlasid, siis peab taolised sätted põhikirjast välja võtma. Eelkõige võivad väärtpaberituru reeglitega mittekooskõlas olla järgmised RVS sätted: - § 76 lõike 7 punkt 3 – säte käsitleb Vabariigi Valitsuse otsuse tegemise alusmaterjalina äriühingu strateegia ja mitme aasta finantsprognooside esitamist, mida börsiettevõtjad tavapäraselt ei avalikusta ning tegu on mitteavaliku teabega. Kui riik aktsionärina saaks kõnealuse info siiski kätte, oleks tal eelis teiste aktsionäride ees. Taoline olukord pole aga lubatud ning riik peab Vabariigi Valitsuse otsuste majandusliku põhjendatuse puhul lähtuma oma enda analüüsist/prognoosidest või teiste analüütikute hinnangutest; - § 77 lõige 1 – säte käsitleb riigi sisemist otsustuskorraldust selle kohta, millise dividendisumma poolt äriühingu üldkoosolekul osaluse valitseja hääletama peaks. Antud sätte puhul ei ole tegemist börsireeglitega vastuoluga, aga kuna riik võib omada kontrollivat osalust ja saaks sellisel juhul teiste aktsionäride seisukohti arvestama otsustada ainult enda huvidest lähtuva dividendi suuruse, siis ei oleks iga-aastane dividendide otsustamine Vabariigi Valitsuse tasandil hea tava. Selle asemel oleks otstarbekas riigi osalusega noteeritud ettevõtjate dividendipoliitika kinnitada pikemaks perioodiks, et anda kaasaktsionäridele/investoritele suurem selgus ja kindlus tulevikuks; - § 80 lõike 1 punkt 2 – säte käsitleb riigi osalusega äriühingute nõukogusse valitavatele isikutele seatud nõudeid. Üheks tingimuseks on, et isik peab olema võimeline tagama riigi kui aktsionäri huvide tõhusa kaitse. Ka see nõue ei ole otseselt vastuolus börsi tavadega, kuna riik osaleb noteeritud ettevõtjates eelkõige tulu saamise eesmärgil ning tulu eesmärk on kõigil aktsionäridel ühine. Samas võib laiemalt tõlgendades asuda seisukohale, et selle sättega on mõeldud riigi muid avalikest eesmärkidest lähtuvaid huvisid, mis ei oleks aga kooskõlas teiste aktsionäride huvidega. Oluline on siinjuures 2 asjaolu, et noteeritud ettevõtjad saavad siiski ka riigi avalikke ülesandeid täita, kui see on kokku lepitud tavapärase majandustegevuse/riigihanke raames; - § 84 lõiked 1 ja 2 – säte käsitleb nõukogu liikme poolt info andmist, sh nõukogu koosolekute protokollide ja materjalide esitamist, osaluse valitsejale ja rahandusministrile. Tegemist on ühemõtteliselt ettevõtja sisemise infoga, mida ei tohi jagada isikutega, kes ei ole registreeritud siseteabe valdajana. RVSi § 88 lõike 1 punkti 9 kohaselt saaks põhikirjaga kohustada sama infot andma ka teistele aktsionäridele, kuid börsiettevõtja aktsionäride paljusust ning toimimisloogikat arvestades ei ole see otstarbekas ning sellest praktikast tuleb loobuda. Riik peab sellise ettevõtja tegevusest omale arusaama tekitama sama info baasil, mis börsiteadete ja analüütikute hinnangute baasil kõigile aktsionäridele ligipääsetav on. - § 87 punkt 5 – säte annab riigile õiguse äriühingus erikontrolli läbi viimiseks kasutada oma struktuuriüksust. See ei ole tavapärane äriseadustiku lahendus ning noteeritud ettevõtjas äriseadustiku alusel erikontrolliks oma struktuuriüksust edaspidi kasutada ei saa. Samas see ei puuduta võimalike riigiga sõlmitud lepingute (nt teenuste osutamiseks või sihtfinantseeringute kasutamiseks) täitmise kontrolli, mille puhul rakendub lepingutega kokku lepitud kontrollimehhanism, millele omakorda võivad tingimusi seada riigi eelarvevahendite kasutamise normid. - § 88 lõike 1 punkt 4 – sättega nõutakse, et riigi osalusega äriühingute osalemine teistes äriühingutes peab olema otsustatud üldkoosoleku poolt. See ei ole tavapärane otsustusprotsess börsiettevõtjate puhul ning riik peab sellest nõudest loobuma. Küll võib praktikas kujuneda olukord selliseks, kus oluliste osaluste omandamise või võõrandamisega seotud otsused tuuakse ka börsiettevõtjate puhul üldkoosolekule heaks kiitmiseks. - § 97 lõiked 6 ja 6¹ - sätetega on seatud reeglid äriühingutele oma tegevusest avalikult ülevaate andmiseks. Need on kujundatud börsinõuete analoogiast lähtuvalt, kuid ei kattu 100%-liselt, mistõttu võib ettevõtjal olla vaja infot avalikustada mõnevõrra teise ajagraafiku järgi. Samuti võib olla erinevusi avaldatava info mahus. Lisaks peab info olema avalikustatud esmalt väärtpaberituru infosüsteemi vahendusel. - § 98 lõige 7 – säte nõuab, et osaluse valitsejate poolt koostatavates iga-aastastes osaluse valitsemise aruannetes peab järgima börsiettevõtjatele kehtestatud info avalikustamise nõudeid. Sellest tulenevalt ei tohi osaluse valitseja nimetatud aruannetes muuhulgas esitada ettevõtja finantsprognoose. Käesoleva eelnõuga tehtavast täiendusest tulenevalt ei saaks ta seda edaspidi ka teha, kuna vastav info on äriühingu sisemine info, mida ettevõtja ei saa osalust valitseva ministeeriumiga jagada. Riik peab ise suutma ettevõtja majandustulemusi prognoosida või kasutama selleks teiste analüütikute abi. Eelnõu § 2 käsitleb muudatuse jõustumist. Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. mail. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri otseselt RVS-iga seotud valdkonda, kuid riigi äriühingute aktsiatega väärtpaberibörsil kauplemise alustamiseks peab vastava äriühingu juhtimine, järelevalve ja aruandlus olema kooskõlas börsiettevõtjatele kehtestatud nõuetele, sh 3 olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituste määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.06.2014, lk 1–61). 6. Seaduse mõjud Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tagab riik börsil noteeritud äriühingute tegevuse kooskõla börsireeglitega ning kõigi aktsionäride võrdse kohtlemise. See võimaldab saavutada taolise äriühingu aktsia õiglase väärtuse, kuna riik on sunnitud käituma tavapärase investorina ehk erainvestori printsiipidest ning neile kättesaadava info alusel. Juhul kui riik käituks vastupidiselt – ennustamatult ning ettevõtja ja aktsionäride huve mitte arvestavalt, kajastuks see paratamatult ka aktsia hinnas ning investorid ei oleks valmis nende eest maksma sama hinda, mida sama majandusliku tulemuslikkusega tegutseva erasektori enamusosalusega äriühingu puhul. Teine oluline muutus on riigi informeeritustaseme muutus – senini on riigile operatiivselt kättesaadav praktiliselt kogu info ettevõtja tegevuse kohta. Börsireeglite järgi tegutsemise korral peab aga riik suutma ettevõtja tegevust hinnata ainult avalikult kõigile kättesaadava info alusel ning ettevõtja sisemist infot ja ärisaladusi riik enam oma valdusse ei saa. Selles olukorras peab riik olema aktiivne omanik ning ise koguma infot ettevõtja tegevuskeskkonna ja –väljavaadete kohta või kasutama selleks erasektori analüütikute abi. Ettevõtja käekäiguga peab riik kursis olema selleks, et teha põhjalikult kaalutletud otsuseid aktsionärina. Mõju halduskoormusele. Väärtpaberiturul noteeritud ettevõtja tegevuse jälgimine ja hindamine võib riigi osaluse valitsejale olla tulevikus mõnevõrra töömahukam, kuna selles ei saa tugineda enam ettevõtja sisemisel infol, vaid ministeerium peab ise suutma avaliku info baasil vajalikke analüüse teha. 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud RVS muudatusega ei kaasne automaatselt täiendavaid kulusid, kuna ministeeriumidel ei pea ettevõtjate tegevuse analüüsimiseks kohustuslikus korras täiendavaid kulusid tegema. Küll võib täiendavaid kulusid tekkida, kui ministeeriumisisene kompetents pole piisav ettevõtja tegevuse hindamiseks ja/või mõne aktsionäride üldkoosolekule otsustamiseks toodud küsimuse põhjendatuse otsustamiseks. Võimalikke täiendavaid kulusid kompenseeriks riigile eelduslikult börsil noteerimisega kaasnev ettevõtja tegevuse efektiivsuse kasv läbi suurema dividenditootluse aktsia kohta ja/või aktsia väärtuse kasvu. 8. Rakendusaktid Eelnõuga ei kaasne rakendusaktide kehtestamise ja muutmise vajadust. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2018. aasta 1. aprillil. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamisele kõikidele ministeeriumidele üheaegselt, sh Justiitsministeeriumile tulenevalt valitsuskabineti 16. novembri 2017. a otsusest, kus 4 päevakorrapunkti nr 2 raames AS Tallinna Sadama IPO ettevalmistamise käigus tehtud juriidilisele analüüsile tuginedes otsustati, et Rahandusministeerium peab 2017. a detsembris esitama Vabariigi Valitsusele RVSi muudatuse eelnõu. ______________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“……………..2017. a. (allkirjastatud digitaalselt) 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/17-1462 - Riigivaraseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.12.2017 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b63008c4-ea50-4226-9972-a0491435904f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b63008c4-ea50-4226-9972-a0491435904f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel