Tervise- ja tööministri _.detsembri 2017.a määruse nr _
"Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord“
Lisa 1
KAASUSE HINDAMISLEHT
Kuupäev:
Märgusõna:
Kui ühe osa tulemuseks hinnatakse 0 punkti, loetakse kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti.
OTSUSE OSAD 1 Otsus sisaldab kõiki TvLS §-s 56 sätestatud
kohustuslikke osi: sissejuhatus, kirjeldav osa,
põhjendused ja resolutsioon. Otsus on
struktureeritud osade kaupa.
0 Otsuses puudub vähemalt üks kohustuslik osa või
otsuse osasid ei ole võimalik selgelt eristada.
SISSEJUHATUS 1 Sisaldab järgnevaid andmeid:
- töövaidlusasja number (tuletatav kaasusest);
- otsuse teatavaks tegemise aeg (TvLS-i kohaselt
tehakse otsus teatavaks kümne tööpäeva jooksul
pärast istungi toimumist);
- otsuse tegemise kuupäev ja asukoht (ehk
kaasusest ilmnev istungi kuupäev);
- töövaidlusasja nõude ese;
- menetlusosalised.
0 Sissejuhatuses esitatavates andmetes on olulisi
puudusi või sissejuhatus puudub.
KIRJELDAV OSA 2 Kirjeldatud on vaidluse asjaolusid, nõuet ja nõude
aluseid. Sisaldab poolte põhjendusi ja seisukohti.
Kirjeldus on selge, ladus ja struktureeritud.
1 Kirjeldatud on vaidluse asjaolusid, nõuet ja nõude
aluseid. Sisaldab poolte põhjendusi ja seisukohti.
Kirjeldus on raskesti mõistetav ja/või
struktureerimata.
0 Asjaolude kirjeldus, nõue, selle alus(ed) või poolte
põhjendused ja seisukohad puuduvad või
kirjeldusest ei ole võimalik aru saada.
PÕHJENDUS 3-4 Sisaldab sisulist analüüsi, mille üle vaidlus on või
ei ole. Analüüs on seostatud tuvastatud
asjaoludega ja sisaldab asjakohaseid viiteid
õigusnormidele koos kaasuse asjaolude
seostamisega. Kirjeldatud on tõendite hindamist
ja/või põhjendatud tõendi kõrvale jätmist.
Põhjendus on asjakohane, põhjalik ja veenev ning
selge ja ladus.
1-2 Sisaldab sisulist analüüsi, kuid selles esineb
puudusi. Analüüs on pinnapealne ja/või
argumentatsioon väheveenev.
0 Põhjendus puudub või põhjendus ei sisalda
analüüsi vaid asjaolude kirjeldust ja/või
õigusnorme on valesti kohaldatud.
RESOLUTSIOON 2 Resolutsioon tugineb põhjendusele ja on selgelt
sõnastatud: kas ja vajadusel millises ulatuses
kuulub nõue rahuldamisele ja millisel õiguslikul
alusel. Kirjeldatud on edasikaebe korda.
1 Resolutsioon tugineb põhjendusele, kuid on
puudulikult sõnastatud. Puudub edasikaebe kord.
0 Resolutsioon ei tugine põhjendusele või puudub.
PUNKTE KOKKU
TULEMUS: ARVESTATUD/MITTEARVESTATUD
Tervise- ja tööministri _.detsembri 2017.a määruse nr _
"Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord“
Lisa 2
VESTLUSE HINDAMISLEHT
Kuupäev:
Hinnatava ees- ja perekonnanimi:
HINNATAVA JA 5 Kaebused puuduvad või ei ole asjakohased.
LAHENDITE
SUHTES
ESITATUD
KAEBUSED
3-4 Hinnatava suhtes on esitatud üksikuid
asjakohaseid kaebuseid. Hinnatav on varasemalt
enda tehtud vigadest või esinenud puudustest
teadlik, on need kõrvaldanud või soovib need
kõrvaldada ning samu puuduseid edasises
tegevuses ei ole esinenud.
1-2 Hinnatava suhtes on esitatud mitmeid
asjakohaseid kaebuseid. Vead või esinenud
puudused on olnud korduvad.
0 Asjakohaseid kaebuseid on rohkelt või vead ja
puudused on rasked.
VESTLUS 5 Hinnataval on laiapõhjalised teadmised
tööõigusest, tema võimed või isiksuseomadused
võimaldavad ülesandeid suurepäraselt täita.
Hinnatav on kõrgete kõlbeliste omadustega.
3-4 Esineb puudusi teadmistes tööõigusest.
Hinnatava võimed või isiksuseomadused
võimaldavad ülesannetega hakkama saada.
Hinnatav on oma puudustest teadlik ja oskab neid
välja tuua. Hinnatav on motiveeritud end
arendama. Hinnatav on kõrgete kõlbeliste
omadustega.
1-2 Esineb puudusi teadmistes tööõigusest.
Hinnatava võimed või isiksuseomadused
võimaldavad ülesannetega hakkama saada
juhendamisel või kõrvalise abiga. Hinnatav ei
oska oma puudusi välja tuua või ei ole
motiveeritud end arendama. Hinnatav on kõrgete
kõlbeliste omadustega.
0 Esineb olulisi puudusi teadmistes tööõigusest või
hinnatava võimed või isiksuseomadused ei
võimalda ülesandeid täita. Hinnatav ei ole kõrgete
kõlbeliste omadustega.
PUNKTE KOKKU
TULEMUS: ARVESTATUD/MITTEARVESTATUD
Tervise- ja tööministri määruse "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse
hindamise kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse 1. jaanuaril 2018. aastal jõustuva töövaidluse lahendamise seaduse
(edaspidi TvLS) § 7 lõike 5 alusel.
Võrreldes kehtiva individuaalse töövaidluse lahendamise seadusega (edaspidi ITVS), hakkavad
TvLS jõustumisel kehtima töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale uued nõuded.
Kvalifikatsiooninõuete kontrollimiseks ja vaba konkurentsi suurendamiseks näeb TvLS ette, et
tähtajatult ametikohale nimetatud töövaidluskomisjoni juhataja suhtes viiakse üks kord kolme
aasta jooksul läbi hindamine. TvLS § 7 lõige 5 sätestab volitusnormi, mille kohaselt kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse
hindamise korra.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik
Monika Koks (
[email protected], 626 9199).
Määruse juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Lily Mals (
[email protected],
626 9333).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
2. Sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb üheteistkümnest paragrahvist.
Eelnõu § 1 sätestab määruse eesmärgi.
Lõike 1 kohaselt reguleerib määrus töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) juhatajale kehtestatud
nõuetele vastavuse hindamist.
Lõige 2 sätestab, et hindamise eesmärgiks on hinnata TVK juhataja sobivust ametikohale ning
tema teadmisi tööõigusest ja töövaidluse menetluse läbiviimisest. TvLS § 7 lõige 2 sätestab
nõuded TVK juhatajaks nimetatavale isikule. TVK juhatajaks võib nimetada isiku, kes:
1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele
vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele
vastava välisriigi kvalifikatsiooni;
2) tunneb tööõigust ja töövaidluse menetluse läbiviimist;
3) on ametikohale vajalike võimete ja isiksuseomadustega;
4) on kõrgete kõlbeliste omadustega;
5) ei ole süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises;
6) ei ole kohtuniku, notari või kohtutäituri ametikohalt tagandatud;
7) ei ole advokatuurist välja heidetud.
Lõige 3 sätestab, et hindamine TVK juhatajale nõuetele vastavuse osas toimub üks kord kolme
aasta jooksul, kuid TVK juhataja viimasest hindamisest peab olema möödunud vähemalt 24
kalendrikuud.
2
Ametikohale nimetatud TVK juhataja peab seadusest tulenevalt arvestama, et tema ametikohale
sobivust võidakse hinnata nii esimese, teise kui kolmanda aasta jooksul. On mõistlik, et enne
hindamist võimaldatakse TVK juhatajal oma ülesandeid täita ja ametikohale sobivust näidata
mõistliku ning piisava aja jooksul. Selleks on määrusega sätestatud piirang, et ametisse
nimetamise ja hindamise või eelmise hindamise ja uue hindamise vahele peab jääma
minimaalselt 24 kalendrikuud. Muuhulgas on nimetatud piirangu eesmärgiks, mitte kohelda TVK
juhatajaid ebavõrdselt nende teenistussuhte pikkusest tulenevalt. Samal ajal võimaldab
hindamise korraldamine kolme aastase perioodi jooksul planeerida hindamise läbiviimist
üheaegselt võimalikult paljudele TVK juhatajatele, kelle ametisse nimetamisest või viimasest
hindamisest on möödas vähemalt 24 kalendrikuud.
Eelnõu § 2 reguleerib hindamist läbi viiva organi moodustamist.
Lõike 1 kohaselt viib TVK juhataja ametikohale esitatud nõuetele vastavuse hindamist läbi
viieliikmeline hindamiskomisjon (edaspidi komisjon).
Lõige 2 sätestab, et komisjoni nimetatakse üks Sotsiaalministeeriumi ametnik, üks
Justiitsministeeriumi ametnik, üks Tööinspektsiooni ametnik, üks Kohtunike Ühingu määratud
esindaja ning üks tööõiguse või tsiviilõiguse korraline õppejõud. Komisjoni liikmete eesmärk on
esindada TVK tegevusega kokku puutuvaid valdkondi, mis mõjutavad enim töövaidluste
lahendamise üldise arengu ja kvaliteedi järjepidevat edendamist.
Lõige 3 sätestab, et komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, kelleks on Sotsiaalministeeriumi
ametnik. Töö juhtimise hulka kuulub ka komisjoni moodustamiseks vajalike institutsioonidega
suhtlemine liikmete määramiseks.
Lõige 4 sätestab kohustuse komisjoni liikme nimetamisel määrata ka asendusliige.
Asendusliikme nimetamine on vajalik, et tagada komisjoni töö takistusteta läbiviimine, mh kui
komisjoni liige ei saa jääda hindamisel erapooletuks, komisjoni liikmeks nimetatud ametnike
teenistussuhe lõppeb, viibitakse puhkusel vms. Lisaks võib komisjoni liikme esitanud isik
vajadusel määrata uue asendusliikme. Vajadus selleks võib tekkida mitme põhi- ja/või
asendusliikme haigestumisel või taandamisel, kui ei ole tagatud komisjoni töö vähemalt
neljaliikmelisena.
Lõige 5 sätestab Sotsiaalministeeriumi kohustuse tagada komisjoni tehniline teenindamine.
Eelnõu § 3 reguleerib komisjoni töökorda.
Lõige 1 sätestab, et komisjoni töökorra määrab komisjon ise. Seejuures sätestatakse, et
komisjoni koosolekuid võib lisaks tavapärasele koosolekule korraldada ka elektrooniliselt ehk
sidevahendite (sh e-kirjade) vahendusel.
Lõige 2 reguleerib koosoleku läbiviimist esimehe puudumisel. Kui komisjoni esimees või
esimehe ülesandeid täitev asendusliige ei saa põhjendatud juhul koosolekul osaleda, asendab
esimeest koosolekul osalev vanim komisjoni liige. Põhjendatud juhuks on näiteks puhkusel või
töölähetuses viibimine, vääramatu jõud või haigestumine.
Lõige 3 reguleerib komisjoni otsustusvõimelisust koosolekul. Komisjon on otsustusvõimeline
ning saab läbi viia TVK juhataja nõuetele vastavuse hindamist juhul, kui hindamise koosolekust
võtab osa vähemalt neli liiget.
Lõige 4 sätestab vajalik häältejaotuse komisjoni otsuse tegemiseks. Kuivõrd kaasuse ja vestluse
hindamiseks annavad kõik komisjoni liikmed hinnatavale punkte iseseisvalt ning nii kaasus kui ka
vestlus loetakse iga komisjoni liikme poolt arvestatuks juhul kui hinnatavale on antud vähemalt
kui 8 punkti, siis koondtulemuse määramisel lähtutakse hääletamistulemusest. Seega, kui
viieliikmelise komisjoni kolm liiget on saanud hinnatav tulemuseks arvestatud, siis komisjoni
häälteenamusel tehakse otsus, et hinnatava tulemus on arvestatud.
3
Lõige 5 reguleerib komisjoni koosoleku protokollimist ja otsuse vormistamist. Esimees määrab
protokollija. Protokollija ei pea olema komisjoni liige. Otsus vormistatakse kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
Eelnõu § 4 reguleerib TVK juhataja nõuetele vastavuse hindamist ja selle korraldamist.
Lõige 1 sätestab, et TVK juhataja nõuetele vastavuse hindamine koosneb kahest osast –
kaasuse lahendamisest ning vestlusest.
Lõige 2 sätestab komisjoni õiguse määrata kaasuse lahendamise ja vestluste läbiviimise aeg ja
koht. Hindamise kuupäev või kuupäevad, kellaaeg ja koht tuleb TVK juhatajatele hindamisega
kutsega teatavaks teha vähemalt seitse kalendripäeva enne hindamise toimumist.
Lõige 3 sätestab komisjoni kohustuse korraldada hinnatavaga vestlus esimesel võimalusel
pärast seda, kui hinnatav on lahendanud kaasuse. Vestlused toimuvad iga hinnatavaga eraldi.
Lõige 4 sätestab komisjoni kohustuse kontrollida hinnatava TVK juhataja nõuetele vastavust
TvLS § 7 lõigetes 1 ja 5–7 sätestatud nõuetele. See tähendab, et komisjon kontrollib hinnatava
vastavust haridusnõudele ja/või seda, kas hinnatav on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises,
on kohtuniku, notari või kohtutäituri ametikohalt tagandatud või advokatuurist välja heidetud.
Eelduslikult, kui isik on nimetatud ametisse TVK juhataja ametikohale, vastab ta eeltoodud
nõuetele. Samas ei saa välistada, et ametis olev TVK juhataja paneb toime kuriteo ja jätab
sellest teatamata, tema kõrghariduskraad tühistatakse või olenemata advokatuuri liikmelisuse
peatamisest, heidetakse ametis olemise ajal advokatuurist välja. Eelnimetatud nõuetele
mittevastavus võib ilmneda ka pärast isiku ametikohale nimetamist. Komisjoni õigus kontrollida
hinnatava vastavust TvLS § 7 lõigetes 1 ja 5–7 sätestatud nõuetele ei välista eelnimetatud
nõuetele mittevastavuse ilmnemist muul ajal ja sellest tulenevalt isiku ametikohalt vabastamist
ATS § 95 alusel.
Lõige 5 sätestab, et hinnatav, kelle puhul tuleb ilmsiks mittevastavus TvLS § 7 lõigetele 1 ja 5–7,
osutub ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks ning mittevastavuse asjaolu tehakse
viivitamatult teatavaks valdkonna eest vastutavale ministrile. ATS § 95 annab õiguse vabastada
TVK juhataja ametist, kui selgub asjaolu, mis oleks välistanud isiku ametikohale nimetamise.
Eelnõu § 5 sätestab kaasuse läbiviimise tingimused ja eesmärgi.
Lõige 1 sätestab kaasuse eesmärgi. Kaasusega hinnatakse TVK juhataja vastavust TvLS § 7 lg
2 punktile 2 ehk teadmisi tööõigusest ja töövaidluse menetluse läbiviimisest. Sealhulgas kuulub
hindamisele ka kaasuse lahendamise vormistamine vastavalt TvLS-is otsuse kohta sätestatud
nõuetele. Nõuded otsusele on reguleeritud TvLS §-s 56. Seega peab kaasuse lahendamisel
hinnatav järgima nii sisulisi kui ka vormilisi aspekte.
Lõige 2 sätestab, et kaasuse teksti peab komisjon kinnitama enne hindamise alustamist. Kaasus
koostatakse tööõiguse valdkonnas.
Lõige 3 sätestab, et kaasuse lahenduse eest on võimalik saada kuni 10 punkti. Kaasuse
hindamisel täidab iga komisjoni liige eraldi hindamislehe, kuhu märgib kaasuse lahenduse
punktid. Hindamislehe vorm on määruse lisas 1.
Hindamisel antakse punkte viies osas. Esmalt hinnatakse, kas lahend täidab TvLS-s sätestatud
otsuse struktuurinõudeid, ehk kas lahendis ehk TVK otsuses on kõik seadusest tulenevad otsuse
kohustuslikud osad. Kohustuslike osade olemasolu annab ühe punkti. Ühe kohustusliku osa
puudumisel või kui otsuste struktuurne eristamine ei ole võimalik, on hindamise osa tulemuseks
null punkti. Seejärel hinnatakse sissejuhatavat osa, kirjeldavat osa, põhjendust ning
4
resolutsiooni. Iga osa eest antakse eraldi punkte, lähtudes TvLS-is otsuse kohta sätestatud
nõuetest ning lahendi loetavusest, arusaadavusest ning põhjendustest.
Kui komisjoni liige hindab hindamislehel ühe kriteeriumi ehk ühe hindamislehe osa tulemuseks
null punkti, hindab komisjoni liige kaasuse tulemuseks null punkti. TVK otsus, milles puudub
vähemalt üks kohustuslik osa, ei ole TvLS-i nõuetele vastav. Kui otsuses puudub sissejuhatus,
mis peab TvLS-i kohaselt endas sisaldama vaidluse andmeid (nt vaidlevate poolte andmeid või
nõuet), ei ole võimalik tuvastada, kelle vahel ja millises nõudes on otsus tehtud. Kui otsuses
puudub kirjeldav osa, ei ole võimalik tuvastada, kas otsus on tehtud vaidluse asjaoludele
tuginedes. Kui otsuses puudub põhjendav osa, ei ole võimalik tuvastada kas otsus on tehtud
õiguspäraselt. Kui otsuses puudub resolutsioon, ei ole võimalik tuvastada, millise otsuse TVK
tegi ning selline dokument ei ole täidetav. Seega mistahes osa puudumisel otsusest on tegemist
seaduse nõuetele oluliselt mittevastava dokumendiga, mis ei saa otsusena jõustuda ning sellist
lahendit ei saa arvestada.
Lõige 4 sätestab komisjoni kohustuse määrata kaasuse lahendamise tehnilise toe tagamiseks
isiku, kes ei ole komisjoni liige. Tehnilise toe eesmärk on vajadusel abistada hinnatavaid kaasuse
lahendamisel tekkivate tehniliste küsimustega, mis on seotud arvutite ja programmide
kasutamise ning nt lahenduste salvestamisel tekkivate probleemidega. Tehnilise toe kaasamine
kaasuse lahendamisel tagab hinnatavate anonüümsuse komisjoni ees. Lisaks määrab komisjon
enda liikmete hulgast vähemalt ühe liikme, kes viibib kaasuse lahendamise juures, kogub
märgusõnad, kontrollib, et kaasuse lahendamiseks on täidetud kõik nõuded ja hinnatavad ei
kasuta abimaterjale, ning koostab vastava protokolli. Erinevalt tehnilist tuge pakkuvast isikust ei
sekku kaasuse lahendamise juures viibiv komisjoni liige kaasuse lahendamisse selliselt, et talle
võiks saada teatavaks hinnatava märksõna.
Eelnõu § 6 sätestab kaasuse lahendamise tingimused ja korralduse.
Lõige 1 sätestab, et kaasuse lahendamine ja vormistamine peab toimuma elektroonselt.
Praktikas vormistatakse TVK otsuseid samuti elektroonselt. Lisaks võimaldab elektroonne
lahendamine tagada hinnatavate anonüümsuse ning kaasuste objektiivse hindamise.
Lõige 2 sätestab hinnatava kohustuse lahendada kaasus iseseisvalt. Lahendamisel on lubatud
kasutada Riigi Teataja andmebaasi (sh Riigi Teatajast kätte saadavaid kohtulahendite
kokkuvõtteid). Kõrvalise abi või muude abivahendite kasutamine ei ole lubatud.
Lõige 3 sätestab tagajärjed kõrvalise abi või lubamatute abimaterjalide kasutamisel. Kui kaasuse
lahendamise protokollist selgub, et lahendamise juures viibiv komisjoni liige tuvastas kõrvalise
abi või lubamatute abimaterjalide kasutamise, loeb komisjon reegleid rikkunud hinnatava
kaasuse mittearvestatuks ning hinnatava nõuetele mittevastavaks. Kuna kaasuse lahendamine
toimub enne vestluse läbiviimist ning komisjon tuvastab reeglite rikkumise tõttu, et hinnatav ei
vasta ametikohale sätestatud nõuetele, ei luba komisjon hinnatavat vestlusele. Otsus hinnatava
nõuetele mittevastavuse kohta vormistatakse hindamistulemuste väljaselgitamisel.
Lõige 4 reguleerib märgusõna esitamist komisjonile. Objektiivse hindamise tagamiseks valib
hinnatav enda tuvastamiseks nime asemel märgusõna ja esitab selle kaasuse läbiviimise juures
viibivale komisjoni liikmele suletud ümbrikus. Märgusõna peab koosnema vähemalt viiest tähest
ja ühest numbrist.
Lõike 5 kohaselt märgib hinnatav oma valitud märgusõna kaasuse lahendusele ning täiendavalt
ka kaasuse lahenduse salvestamisel dokumendi faili nimeks.
Lõige 6 sätestab, et komisjon võib ümbrikud avada ning märgusõnade läbi hinnatavad isikud
tuvastada alles pärast hinnatavatega läbiviidud vestluste lõppemist ning kaasuse lahenduste
hindamist, kui hakatakse välja selgitama hindamistulemusi. See tähendab, et kaasuse lahendusi
hinnatakse teadmata seda, kes on konkreetse lahenduse autor. Hindamistulemuste
väljaselgitamise protokollis märgitakse iga hinnatava juurde tema märgusõna.
5
Eelnõu § 7 sätestab vestluse läbiviimise tingimused ja eesmärgi.
Lõige 1 sätestab, et vestlusele ei kutsuta hinnatavat, kui hinnatava kaasus loetakse
mittearvestatuks põhjusel, et hinnatav kasutas kaasuse lahendamisel lubamatuid abimaterjale
või kõrvalist abi.
Lõige 2 sätestab, et vestluse viivad läbi kõik viis komisjoni liiget. Kui komisjoni liige ei saa jääda
hinnatava suhtes erapooletuks või komisjoni liikmel on hinnatavaga huvide konflikt, mis võib
tekitada kahtluse hindamise erapooletuses, teatab komisjoni liige sellest komisjonile. Komisjon
määrab vastava hinnatava suhtes komisjoni liiget asendama asendusliikme. Kui ka
asendusliikme puhul tekib kahtlus hindamise erapooletuses, viiakse hindamine läbi vähemalt
neljaliikmelises koosseisus. Hindamisel häälte võrdse jagunemise puhul on eelnõu § 3 lõikest 4
tulenevalt otsustav komisjoni esimehe või tema asendaja hääl. Erapooletuse tagamist tuleb
võimalusel silmas pidama juba komisjoni moodustamisel lähtuvalt võimalikust huvide konfliktist
TVK juhatajate osas, kelle suhtes hindamist läbi viiakse.
Lõige 3 reguleerib vestluse läbiviimist. TVK juhatajaga toimuval vestlusel analüüsib komisjon
TVK juhataja vormistatud töövaidluse lahendeid ning seaduses kehtestatud nõuetele vastavust.
Lisaks analüüsitakse ka TVK juhataja ja tema lahendite kohta esitatud kaebuseid (sh kaebuste
arv, kaebuste põhjuseid ja asjakohasust, kaebuste rahuldamise osas tehtud otsuseid). TVK
juhataja ja tema lahendite kohta esitatud kaebuste all mõeldakse TVK juhataja käitumise,
tegevuse või menetlustoimingute peale esitatud kaebuseid, mitte TvLS § 58 alusel kohtusse
pöördumist TVK otsusega mittenõustumisel. Seeläbi hinnatakse, kas hinnatav tunneb tööõigust
ja töövaidluse menetluse läbiviimist. Lisaks hinnatakse vestlus kas hinnatav on kõrgete kõlbeliste
omadustega ja omab ametikohale vajalike võimeid ja isiksuseomadusi.
Lõige 4 täpsustab, et vestlusel analüüsitavateks lahenditeks on valim TVK juhataja varasemalt
tehtud lahenditest. Valimi saamiseks jagatakse hinnatavale hindamise kutse väljasaatmisele
eelnenud 24 kuu jooksul tehtud lahendid kümneks võrdseks osaks ning valimisse võetakse iga
osa viimasena tehtud lahend. Ehk kui hinnataval on viimase 24 kuu jooksul tehtud nt 620
lahendid, jagatakse lahendid kronoloogilises järjestuses kümneks võrdseks osaks ning
hindamisele võetakse iga osa viimane lahend. Selline valim välistab võimaluse, et TVK juhataja
suudaks ette näha, millised tema koostatud lahendeid hindamisel analüüsitakse. Kuna erinevata
teenistussuhte pikkusega TVK juhatajate hindamine võidakse korraldada üheaegselt, olenemata
kas TVK juhatajal on viimasest hindamisest või ametikohale nimetamisest möödas 24 kuud, 28
kuud või 30 kuud, hinnatakse üheaegsel hindamisel TVK juhatajate koostatud lahendeid
võrreldaval perioodil.
Lõige 5 sätestab, et hinnatava või tema lahendite suhtes esitatud kaebuste hindamisel
arvestatakse hindamiskutse väljasaatmisele eelnenud 24 kuu jooksul esitatud kaebuseid, et
hinnata TVK juhatajate suhtes võrreldaval perioodil esitatud kaebuseid.
Lõige 6 sätestab, et vestluse eest on võimalik saada kuni 10 punkti. Vestluse hindamisel täidab
iga komisjoni liige eraldi hindamislehe, kuhu märgib hinnatava punktid. Hindamislehe vorm on
määruse lisas 2. Hindamisel antakse punkte kahes osas. Kuni 5 punkti antakse kaebuste
hindamisel, analüüsides, kui palju kaebuseid on olnud, kas need on olnud asjakohased ja
tõsised, kas hinnatav on kaebustes kirjeldatud puudustest teadlik ja kas ta on oma puudused
kõrvaldanud. Ülejäänud kuni 5 punkti annab komisjoni liige TVK juhataja teadmisi, võimeid,
isikuomadusi, kõlbelisi omadusi ja motiveeritust vestluse käigus hinnates.
Eelnõu § 8 reguleerib olukorda, kui hinnatava jätab hindamisele ilmumata.
Lõige 1 sätestab, et kui hinnatav keeldub hindamisest või jätab mõjuva põhjuseta hindamisele
ilmumata, loeb komisjon hinnatava ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks.
6
Lõike 2 kohaselt määrab komisjoni hinnatavale uue hindamise toimumise aja ja koha, kui
hinnatav, kes hindamisele ei ilmunud, tõendab, et ei saa või ei saanud hindamisele ilmuda
mõjuval põhjusel.
Lõige 3 sätestab, et mõjuvaks põhjuseks on eelnõu kohaselt vääramatu jõud või haigestumine.
Haigestumise tõendamiseks on vajalik komisjonile esitada arstitõend.
Eelnõu § 9 sätestab hindamistulemuste väljaselgitamise.
Lõige 1 sätestab, et hindamistulemuste väljaselgitamise korraldab komisjon mitte hiljem kui 14
kalendripäeva jooksul hinnatavaga vestluse läbiviimisest. Hindamistulemuste väljaselgitamise
koosolek toimub viieliikmelises koosseisus, see tähendab, et erandina käesoleva määruse § 3
lõikest 3, on hindamistulemuste väljaselgitamise koosolekul komisjon otsustusvõimeline, kui
koosolekust võtavad osa kõik viis liiget. Hinnatav loetakse TVK juhataja ametikohale esitatud
nõuetele vastavaks, kui komisjon on mõlemad osad ehk nii kaasuse lahenduse kui ka vestluse
hinnanud arvestatuks ja ei ole ilmnenud TVK juhataja mittevastavust haridusnõudele,
süüdimõistmist kuriteo toimepanemises, advokatuurist väljaviskamist ega kohtuniku, notari või
kohtutäituri ametikohalt tagandamist.
Lõige 2 täpsustab, et kaasuse lahendust ja vestlust hinnatakse eraldiseisvate osadena. Mõlemal
juhul otsustab komisjoni liige, kas tulemus on arvestatud või mittearvestatud. Komisjoni liige saab
arvestatuks lugeda sellist kaasuse lahendust või vestlust, mille eest on ta hindamislehe alusel
andnud vähemalt 8 hindepunkti. Seejärel teeb iga komisjoni liige lähtuvalt enda antud
hindepunktidest ettepaneku lugeda kogu hindamise tulemuseks „arvestatud“ või
„mittearvestatud“.
Lõige 3 sätestab, et lõpliku otsuse, kas hinnatav loetakse ametikohale esitatud nõuetele
vastavaks, teevad komisjoni liikmed häälteenamusega. Kui hinnatava hindamine toimub
neljaliikmelises koosseisus, on häälte võrdse jagunemise korral § 3 lõike 4 alusel määravad
komisjoni esimehe või tema puudumisel tema asendaja hääl.
Lisaks ei võeta hindamisel arvesse komisjoni liikme hinnangut kaasusele, kui komisjoni liige või
tema asendusliige ei osalenud hinnatava, kes kaasuse lahendas, vestlusel. Kaasused on
tuvastatavad märgusõnadega. Kaasuse hindamisel ei ole komisjoni liikmetel võimalik tuvastada,
millisele hinnatavale kaasuse lahend kuulub. Anonüümsuse ja erapooletuse tagamiseks kaasuse
hindamisel, hindavad kaasuse lahendit kõik komisjoni liikmed. Alles hindamistulemuste
väljaselgitamise koosolekul, kui avatakse märgusõnade ümbrikud, tuvastatakse, milline lahend
hinnatavale kuulub.
Lõige 4 sätestab komisjoni õiguse ja kohustuse kirjeldada hindamistulemuste otsuses hinnatava
arenguvajadusi, kui hindamise käiguks tuvastatakse selliseid arenguvajadusi, mis ei välista
hinnatava ametikohale sätestatud nõuetele vastavaks tunnistamist (nt osalised vajaka jäämised
teadmistes, puudused analüüsioskuses või isikuomadustes või tuleb avalikuks teave hinnatava
kõlblust iseloomustava käitumise kohta). Hindamistulemuste otsus kirjeldatud arenguvajadustega
on sisendiks järgmise hindamise vestlusele.
Lõige 5 sätestab, et komisjoni otsuse hindamistulemuste kinnitamise kohta allkirjastavad
komisjoni esimees ja koosoleku protokollija. Sotsiaalministeeriumil on kohustus komisjoni otsus
viie tööpäeva jooksul TVK juhatajatele teatavaks teha.
Eelnõu § 10 sätestab hinnatava õiguse esitada komisjonile vaie või pöörduda halduskohtusse,
kui hinnatav ei nõustu komisjoni otsusega. Haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 2 alusel
esitatakse vaie komisjonile. Vaie menetletakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Eelnõu § 11 sätestab määruse jõustumise. Määrus jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
7
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõju
Määrusel võib eeldada sotsiaalset mõju ja mõju riigiasutustele. Määrus ei mõjuta
regionaalarengut, elu- ega looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid ning sellega ei
kaasne majanduslikku mõju.
Sotsiaalne mõju
Määrusel on negatiivne mõju TVK juhatajate kindlusele nende töökoha suhtes, kuna iga 24 kuu
kuni kolme aasta jooksul antakse hindamise käigus hinnang nende kvalifikatsioonile lähtuvalt
ametikohale esitatavatest nõuetest. Kui juhataja ei läbi hindamist või hinnatakse ametikohale
esitatud nõuetele mittevastavaks, siis isik vabastatakse ametikohalt ning ametikoha täitmiseks
viiakse läbi uus konkurss.
Kuna hindamine hakkab toimuma 24 kuu kuni kolme aastase intervalliga, võib mõju sagedust
pidada väikeseks. TVK juhatajaid on kokku Eestis kaheksa, seega on sihtrühm väike. Mõju
ulatus on keskmine, kuna hindamise läbiviimisega kaasnevad kohanemist nõudvad muutused
TVK juhatajate jaoks. Ebasoovitava mõju riskiks võib pidada seda, et hindamistega võib
kaasneda sihtrühmale töökoha kaotus. Kuna mõju ulatust ja ebasoovitavate mõjude riski
sihtrühma jaoks võib pidada keskmiseks, on sotsiaalne mõju TVK juhatajate jaoks kokkuvõttes
oluline.
Mõju riigiasutustele
Määrusel on mõju Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Tööinspektsiooni personalile
komisjoni töös osalemisel. Kuna hindamine hakkab toimuma iga 24 kuu kuni kolme aastase
intervalliga ja hindamist viib läbi viieliikmeline komisjon võib mõju sagedust, ulatust ja sihtrühma
suurust pidada väikeseks. Seda seetõttu, et komisjoni töös osalemine toimub harva, ei mõjuta
olulisel määral sihtrühma liikmete tööülesandeid ega too kaasa suuri muutusi nende töös.
Mõju Tööinspektsioonile kui organisatsioonile on positiivne, sest tagatakse töövaidluste
lahendamise kvaliteet TVK juhatajate pädevuse hindamise läbi. Sihtrühm on väike, kuna
Tööinspektsioon moodustavad väikse osa kogu avalikust sektorist.
Ebasoovitavate mõjude riskiks võib pidada seda, kui hindamise tulemusel selgub TVK juhataja
nõuetele mittevastavus, ning TVK juhataja ametikoha täitmisega tekib raskuseid. Samuti võib
kaasneda TVK juhatajate pidev muutumine. Kokkuvõttes võib muudatuste mõju riigiasutustele
pidada väheoluliseks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja
arvamuse avaldamiseks Tööinspektsioonile, Eesti Kohtunike Ühingule, Eesti Tööandjate
Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate
8
Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Ülikoolile
Ühiskonnateaduste instituudile ja Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnale.
EELNÕU
MINISTRI MÄÄRUS
nr
Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele
vastavuse hindamise kord
Määrus kehtestatakse töövaidluse lahendamise seaduse § 7 lõike 5 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Määrus reguleerib töövaidluskomisjoni juhatajate nõuetele vastavuse hindamist (edaspidi
hindamine).
(2) Töövaidluskomisjoni juhataja (edaspidi hinnatava) nõuetele vastavuse hindamisel
hinnatakse isiku ametikohale sobivust ning tööõiguse ja töövaidluse menetluse läbiviimise
tundmist. Ametikohale esitatud nõuded on sätestatud töövaidluse lahendamise seaduse § 7
lõikes 2.
(3) Hindamine toimub üks kord kolme aasta jooksul, kuid mitte enne 24 kalendrikuu
möödumist hinnatava viimasest hindamisest või tema ametikohale nimetamisest.
§ 2. Hindamiskomisjon
(1) Hindamise viib läbi viieliikmeline hindamiskomisjon (edaspidi komisjon).
(2) Komisjoni kuuluvad:
1) üks Sotsiaalministeeriumi ametnik;
2) üks Justiitsministeeriumi ametnik;
3) üks Tööinspektsiooni ametnik;
4) üks Kohtunike Ühingu määratud esindaja;
5) üks tööõiguse või tsiviilõiguse korraline õppejõud.
(3) Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees. Komisjoni esimeheks on Sotsiaalministeeriumi
ametnik.
(4) Komisjoni liikme esitanud isik määrab komisjoni liikmele asendusliikme, kes täidab
komisjoni liikme ülesandeid olukorras, kus komisjoni liige seda põhjendatud juhul teha ei saa.
Vajadusel võib komisjoni liikme määranud isik määrata uue asendusliikme.
(5) Komisjoni tehnilise teeninduse tagab Sotsiaalministeerium.
§ 3. Komisjoni töökord
(1) Komisjon määrab oma töökorra. Komisjoni koosolekuid võib pidada elektrooniliselt.
2
(2) Kui komisjoni esimees või tema asendusliige ei saa põhjendatud juhul koosolekul
osaleda, asendab teda vanim koosolekul osalev liige.
(3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt neli liiget.
(4) Komisjon teeb otsuseid häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on määrav
komisjoni esimehe hääl, esimehe puudumisel tema asendaja hääl.
(5) Komisjoni koosolekuid protokollib esimehe määratud isik. Komisjoni otsused
vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
§ 4. Hindamine
(1) Hindamine koosneb kaasuse lahendamisest ja vestlusest.
(2) Hindamise toimumise aja ja koha määrab komisjon. Komisjon teatab hindamise
kuupäeva, kellaaja ja koha hinnatavale vähemalt seitse kalendripäeva enne hindamist.
(3) Vestlus toimub iga hinnatavaga eraldi ja esimesel võimalusel pärast kaasuse
lahendamist.
(4) Enne hindamise toimumise aja ja koha määramist kontrollib komisjon hinnatava vastavust
töövaidluse lahendamise seaduse § 7 lg 2 punktides 1 ja 5–7 sätestatule.
(5) Hindamist ei viida läbi hinnatava suhtes, kelle puhul ilmneb käesoleva paragrahvi lõike 4
alusel ametikohale esitatud nõuetele mittevastavus. Ilmnenud mittevastavusest teavitatakse
viivitamatult valdkonna eest vastutavat ministrit.
§ 5. Kaasus
(1) Kaasusega hinnatakse hinnatava teadmisi tööõigusest ja töövaidluse menetluse
läbiviimisest tulenevalt töövaidluse lahendamise seaduse § 7 lg 2 punktist 2, sealhulgas
lahenduse vormistuse vastavust töövaidluse lahendamise seaduses otsuse kohta sätestatud
nõuetele.
(2) Kaasuse teksti kinnitab komisjon enne kaasuse läbiviimist. Kaasus koostatakse tööõiguse
valdkonnas.
(3) Kaasuse eest annab iga komisjoni liige maksimaalselt 10 hindepunkti. Kaasuse
hindamisel antakse hindepunkte käesoleva määruse lisas 1 esitatud hindamislehe alusel. Kui
komisjoni liige hindab vähemalt ühe hindamislehe kriteeriumi tulemuseks 0 hindepunkti, loeb
ta hinnatava kaasuse tulemuseks 0 hindepunkti.
(4) Komisjon määrab ühe komisjoni mitte kuuluva isiku, kes vastutab kaasuse lahendamisel
tehnilise toe eest, ning komisjoni liikmete hulgast vähemalt ühe liikme, kes viibib kaasuse
lahendamise juures, kontrollib nõuete järgimist ning koostab kaasuse lahendamise
läbiviimise kohta protokolli.
§ 6. Kaasuse lahendamine
(1) Kaasuse lahendamine ja vormistamine toimub elektrooniliselt.
(2) Hinnatav lahendab kaasuse iseseisvalt. Lahendamisel võib kasutada Riigi Teataja
andmebaasi.
3
(3) Kui hinnatav kasutab lubamatuid abimaterjale või kõrvalist abi, loeb komisjon kaasuse
mittearvestatuks ning hinnatava nõutele mittevastavaks.
(4) Enne kaasuse lahendamist valib hinnatav omale märgusõna ja esitab selle komisjoni
liikmele kinnises ümbrikus koos oma nimega. Märgusõna peab koosnema vähemalt viiest
tähest ja ühest numbrist.
(5) Hinnatav märgib enda valitud märgusõna kaasuse lahendusele ning salvestab kaasuse
lahenduse, kasutades faili nimena märgusõna.
(6) Komisjon avab ümbrikud pärast kaasuse lahenduse hindamist ja vestluse läbiviimist.
Hindamistulemuste väljaselgitamise protokollis märgitakse hinnatava nime juurde tema
märgusõna.
§ 7. Vestlus
(1) Vestlust ei viida läbi hinnatava suhtes, kelle kaasus loetakse käesoleva seaduse § 6 lõike
3 alusel mittearvestatuks.
(2) Vestluse viivad läbi kõik komisjoni liikmed. Kui komisjoni liige ei saa jääda hinnatava
suhtes erapooletuks või kui võib esineda huvide konflikt, teavitab ta sellest komisjoni ning
hindamisel osaleb asendusliige. Kui ka asendusliige ei saa jääda hinnatava suhtes
erapooletuks või kui esineb huvide konflikt, teavitab ta sellest komisjoni ning hindamine
viiakse läbi neljaliikmelises koosseisus.
(3) Vestlusel analüüsitakse hinnatava vormistatud töövaidluse lahendeid ning hinnatava ja
tema lahendite kohta esitatud kaebusi ning hinnatakse isiku vastavust töövaidluse
lahendamise seaduse § 7 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud nõuetele.
(4) Vestlusel analüüsitakse valimit hinnatava lahenditest. Valimisse võetakse hindamise
kutse väljasaatmisele eelnenud viimase 24 kalendrikuu jooksul hinnatava tehtud lahendite
koguarvu kümneks võrdseks osaks jaotamisel iga osa viimane lahend.
(5) Vestlusel hinnatakse hindamise kutse väljasaatmisele eelnenud viimase 24 kalendrikuu
jooksul hinnatava ja tema lahendite kohta esitatud kaebuseid.
(6) Vestluse eest annab iga komisjoni liige maksimaalselt 10 hindepunkti. Iga hindamisel
osalev komisjoni liige annab vestluse hindepunkte käesoleva määruse lisas 2 esitatud
hindamislehe alusel.
§ 8. Hindamisele ilmumata jäämine
(1) Hindamisest keeldunud või mõjuva põhjuseta ilmumata jätnud isik loetakse ametikohale
kehtestatud nõuetele mittevastavaks.
(2) Mõjuval põhjusel hindamisele ilmumata jäämise korral määrab komisjon uue hindamise
toimumise aja ja koha.
(3) Mõjuvaks põhjuseks on vääramatu jõud või haigestumine, kui selle tõendamiseks
esitatakse arstitõend.
§ 9. Hindamistulemuste väljaselgitamine
(1) Komisjon selgitab välja hinnatava hindamistulemused koosolekul viieliikmelises
koosseisus 14 kalendripäeva jooksul vestluse läbiviimisest. Hinnatav loetakse ametikohale
vastavaks, kui kaasuse lahendus ja vestlus loetakse arvestatuks ja ei ole ilmnenud
4
mittevastavust töövaidluse lahendamise seaduse § 7 lg 2 punktides 1 ja 5–7 sätestatud
nõuetele.
(2) Komisjoni liige hindab kaasuse lahendust ja vestlust eraldi. Kaasuse lahendus ja vestlus
hinnatakse arvestatuks või mittearvestatuks. Komisjoni liige loeb hindamise arvestatuks, kui
on hinnatava kaasuse lahendusele andnud vähemalt 8 hindepunkti ja vestlusele vähemalt 8
hindepunkti.
(3) Komisjon teeb otsuse hinnatava ametikohale esitatud nõuetele vastavuse kohta
käesoleva määruse § 3 lõike 4 alusel. Hindamisel ei arvestata selle komisjoni liikme
hinnangut kaasusele, kes ise või kelle asendusliige ei osalenud kaasuse lahendanud
hinnatava vestlusel.
(4) Kui komisjon tuvastab hinnatava võimetes, isikuomadustes, kõlbelistes omadustes või
teadmistes tööõigusest ja töövaidluse menetluse läbiviimisest arenguvajadusi, mis ei too
kaasa ametikohale esitatud nõuetele mittevastavust, kirjeldab komisjon arenguvajadusi
hinnatava hindamistulemuste otsuses.
(5) Komisjoni esimees ja koosoleku protokollija allkirjastavad otsuse hindamistulemuste
kinnitamise kohta. Sotsiaalministeerium teeb hinnatavale hindamistulemused teatavaks viie
tööpäeva jooksul komisjoni otsusest arvates.
§ 10. Hindamistulemuste vaidlustamine
Hindamiskomisjoni otsusega mittenõustumisel on hinnataval õigus haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras esitada vaie hindamiskomisjonile või kaebus halduskohtusse.
§ 11. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Ossinovski (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Lisa 1 Kaasuse hindamisleht
Lisa 2 Vestluse hindamisleht
Ministeeriumid Meie 12.12.2017 nr 1.2-2/139-1
Eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks esitamine
Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruse
„Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord“ eelnõu. Palume
tagasisidet viie tööpäeva jooksul.
Eelnõul on puutumus Justiitsministeeriumi, Eesti Kohtunike Ühingu ja adresseeritud
ülikoolidega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister
Lisa:
Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord
Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord_SK
Kaasuse hindamisleht
Vestluse hindamiselt
Sama:
Tööinspektsioon
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Ametiühingute Keskliit
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO
Eesti Kohtunike Ühing
Tartu Ülikooli õigusteaduskond
Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond
Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituut
Monika Koks 6269 199
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/17-1459 - Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 19.12.2017 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad8b3d10-f193-4640-8b25-3deabf255e9e
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad8b3d10-f193-4640-8b25-3deabf255e9e?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main