dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 12. detsember 2017
Viit
1-12/508-1
Registreeritud
12. detsember 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2017 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
19. detsember 2017

Failid

  • 📎1.2-2139-1 12.12.2017 Õigusakti eelnõu.bdoc957 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Tervise- ja tööministri _.detsembri 2017.a määruse nr _ "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord“ Lisa 1 KAASUSE HINDAMISLEHT Kuupäev: Märgusõna: Kui ühe osa tulemuseks hinnatakse 0 punkti, loetakse kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti. OTSUSE OSAD 1 Otsus sisaldab kõiki TvLS §-s 56 sätestatud kohustuslikke osi: sissejuhatus, kirjeldav osa, põhjendused ja resolutsioon. Otsus on struktureeritud osade kaupa. 0 Otsuses puudub vähemalt üks kohustuslik osa või otsuse osasid ei ole võimalik selgelt eristada. SISSEJUHATUS 1 Sisaldab järgnevaid andmeid: - töövaidlusasja number (tuletatav kaasusest); - otsuse teatavaks tegemise aeg (TvLS-i kohaselt tehakse otsus teatavaks kümne tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist); - otsuse tegemise kuupäev ja asukoht (ehk kaasusest ilmnev istungi kuupäev); - töövaidlusasja nõude ese; - menetlusosalised. 0 Sissejuhatuses esitatavates andmetes on olulisi puudusi või sissejuhatus puudub. KIRJELDAV OSA 2 Kirjeldatud on vaidluse asjaolusid, nõuet ja nõude aluseid. Sisaldab poolte põhjendusi ja seisukohti. Kirjeldus on selge, ladus ja struktureeritud. 1 Kirjeldatud on vaidluse asjaolusid, nõuet ja nõude aluseid. Sisaldab poolte põhjendusi ja seisukohti. Kirjeldus on raskesti mõistetav ja/või struktureerimata. 0 Asjaolude kirjeldus, nõue, selle alus(ed) või poolte põhjendused ja seisukohad puuduvad või kirjeldusest ei ole võimalik aru saada. PÕHJENDUS 3-4 Sisaldab sisulist analüüsi, mille üle vaidlus on või ei ole. Analüüs on seostatud tuvastatud asjaoludega ja sisaldab asjakohaseid viiteid õigusnormidele koos kaasuse asjaolude seostamisega. Kirjeldatud on tõendite hindamist ja/või põhjendatud tõendi kõrvale jätmist. Põhjendus on asjakohane, põhjalik ja veenev ning selge ja ladus. 1-2 Sisaldab sisulist analüüsi, kuid selles esineb puudusi. Analüüs on pinnapealne ja/või argumentatsioon väheveenev. 0 Põhjendus puudub või põhjendus ei sisalda analüüsi vaid asjaolude kirjeldust ja/või õigusnorme on valesti kohaldatud. RESOLUTSIOON 2 Resolutsioon tugineb põhjendusele ja on selgelt sõnastatud: kas ja vajadusel millises ulatuses kuulub nõue rahuldamisele ja millisel õiguslikul alusel. Kirjeldatud on edasikaebe korda. 1 Resolutsioon tugineb põhjendusele, kuid on puudulikult sõnastatud. Puudub edasikaebe kord. 0 Resolutsioon ei tugine põhjendusele või puudub. PUNKTE KOKKU TULEMUS: ARVESTATUD/MITTEARVESTATUD Tervise- ja tööministri _.detsembri 2017.a määruse nr _ "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord“ Lisa 2 VESTLUSE HINDAMISLEHT Kuupäev: Hinnatava ees- ja perekonnanimi: HINNATAVA JA 5 Kaebused puuduvad või ei ole asjakohased. LAHENDITE SUHTES ESITATUD KAEBUSED 3-4 Hinnatava suhtes on esitatud üksikuid asjakohaseid kaebuseid. Hinnatav on varasemalt enda tehtud vigadest või esinenud puudustest teadlik, on need kõrvaldanud või soovib need kõrvaldada ning samu puuduseid edasises tegevuses ei ole esinenud. 1-2 Hinnatava suhtes on esitatud mitmeid asjakohaseid kaebuseid. Vead või esinenud puudused on olnud korduvad. 0 Asjakohaseid kaebuseid on rohkelt või vead ja puudused on rasked. VESTLUS 5 Hinnataval on laiapõhjalised teadmised tööõigusest, tema võimed või isiksuseomadused võimaldavad ülesandeid suurepäraselt täita. Hinnatav on kõrgete kõlbeliste omadustega. 3-4 Esineb puudusi teadmistes tööõigusest. Hinnatava võimed või isiksuseomadused võimaldavad ülesannetega hakkama saada. Hinnatav on oma puudustest teadlik ja oskab neid välja tuua. Hinnatav on motiveeritud end arendama. Hinnatav on kõrgete kõlbeliste omadustega. 1-2 Esineb puudusi teadmistes tööõigusest. Hinnatava võimed või isiksuseomadused võimaldavad ülesannetega hakkama saada juhendamisel või kõrvalise abiga. Hinnatav ei oska oma puudusi välja tuua või ei ole motiveeritud end arendama. Hinnatav on kõrgete kõlbeliste omadustega. 0 Esineb olulisi puudusi teadmistes tööõigusest või hinnatava võimed või isiksuseomadused ei võimalda ülesandeid täita. Hinnatav ei ole kõrgete kõlbeliste omadustega. PUNKTE KOKKU TULEMUS: ARVESTATUD/MITTEARVESTATUD Tervise- ja tööministri määruse "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse 1. jaanuaril 2018. aastal jõustuva töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi TvLS) § 7 lõike 5 alusel. Võrreldes kehtiva individuaalse töövaidluse lahendamise seadusega (edaspidi ITVS), hakkavad TvLS jõustumisel kehtima töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale uued nõuded. Kvalifikatsiooninõuete kontrollimiseks ja vaba konkurentsi suurendamiseks näeb TvLS ette, et tähtajatult ametikohale nimetatud töövaidluskomisjoni juhataja suhtes viiakse üks kord kolme aasta jooksul läbi hindamine. TvLS § 7 lõige 5 sätestab volitusnormi, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise korra. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Monika Koks ([email protected], 626 9199). Määruse juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Lily Mals ([email protected], 626 9333). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb üheteistkümnest paragrahvist. Eelnõu § 1 sätestab määruse eesmärgi. Lõike 1 kohaselt reguleerib määrus töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) juhatajale kehtestatud nõuetele vastavuse hindamist. Lõige 2 sätestab, et hindamise eesmärgiks on hinnata TVK juhataja sobivust ametikohale ning tema teadmisi tööõigusest ja töövaidluse menetluse läbiviimisest. TvLS § 7 lõige 2 sätestab nõuded TVK juhatajaks nimetatavale isikule. TVK juhatajaks võib nimetada isiku, kes: 1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 2) tunneb tööõigust ja töövaidluse menetluse läbiviimist; 3) on ametikohale vajalike võimete ja isiksuseomadustega; 4) on kõrgete kõlbeliste omadustega; 5) ei ole süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises; 6) ei ole kohtuniku, notari või kohtutäituri ametikohalt tagandatud; 7) ei ole advokatuurist välja heidetud. Lõige 3 sätestab, et hindamine TVK juhatajale nõuetele vastavuse osas toimub üks kord kolme aasta jooksul, kuid TVK juhataja viimasest hindamisest peab olema möödunud vähemalt 24 kalendrikuud. 2 Ametikohale nimetatud TVK juhataja peab seadusest tulenevalt arvestama, et tema ametikohale sobivust võidakse hinnata nii esimese, teise kui kolmanda aasta jooksul. On mõistlik, et enne hindamist võimaldatakse TVK juhatajal oma ülesandeid täita ja ametikohale sobivust näidata mõistliku ning piisava aja jooksul. Selleks on määrusega sätestatud piirang, et ametisse nimetamise ja hindamise või eelmise hindamise ja uue hindamise vahele peab jääma minimaalselt 24 kalendrikuud. Muuhulgas on nimetatud piirangu eesmärgiks, mitte kohelda TVK juhatajaid ebavõrdselt nende teenistussuhte pikkusest tulenevalt. Samal ajal võimaldab hindamise korraldamine kolme aastase perioodi jooksul planeerida hindamise läbiviimist üheaegselt võimalikult paljudele TVK juhatajatele, kelle ametisse nimetamisest või viimasest hindamisest on möödas vähemalt 24 kalendrikuud. Eelnõu § 2 reguleerib hindamist läbi viiva organi moodustamist. Lõike 1 kohaselt viib TVK juhataja ametikohale esitatud nõuetele vastavuse hindamist läbi viieliikmeline hindamiskomisjon (edaspidi komisjon). Lõige 2 sätestab, et komisjoni nimetatakse üks Sotsiaalministeeriumi ametnik, üks Justiitsministeeriumi ametnik, üks Tööinspektsiooni ametnik, üks Kohtunike Ühingu määratud esindaja ning üks tööõiguse või tsiviilõiguse korraline õppejõud. Komisjoni liikmete eesmärk on esindada TVK tegevusega kokku puutuvaid valdkondi, mis mõjutavad enim töövaidluste lahendamise üldise arengu ja kvaliteedi järjepidevat edendamist. Lõige 3 sätestab, et komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, kelleks on Sotsiaalministeeriumi ametnik. Töö juhtimise hulka kuulub ka komisjoni moodustamiseks vajalike institutsioonidega suhtlemine liikmete määramiseks. Lõige 4 sätestab kohustuse komisjoni liikme nimetamisel määrata ka asendusliige. Asendusliikme nimetamine on vajalik, et tagada komisjoni töö takistusteta läbiviimine, mh kui komisjoni liige ei saa jääda hindamisel erapooletuks, komisjoni liikmeks nimetatud ametnike teenistussuhe lõppeb, viibitakse puhkusel vms. Lisaks võib komisjoni liikme esitanud isik vajadusel määrata uue asendusliikme. Vajadus selleks võib tekkida mitme põhi- ja/või asendusliikme haigestumisel või taandamisel, kui ei ole tagatud komisjoni töö vähemalt neljaliikmelisena. Lõige 5 sätestab Sotsiaalministeeriumi kohustuse tagada komisjoni tehniline teenindamine. Eelnõu § 3 reguleerib komisjoni töökorda. Lõige 1 sätestab, et komisjoni töökorra määrab komisjon ise. Seejuures sätestatakse, et komisjoni koosolekuid võib lisaks tavapärasele koosolekule korraldada ka elektrooniliselt ehk sidevahendite (sh e-kirjade) vahendusel. Lõige 2 reguleerib koosoleku läbiviimist esimehe puudumisel. Kui komisjoni esimees või esimehe ülesandeid täitev asendusliige ei saa põhjendatud juhul koosolekul osaleda, asendab esimeest koosolekul osalev vanim komisjoni liige. Põhjendatud juhuks on näiteks puhkusel või töölähetuses viibimine, vääramatu jõud või haigestumine. Lõige 3 reguleerib komisjoni otsustusvõimelisust koosolekul. Komisjon on otsustusvõimeline ning saab läbi viia TVK juhataja nõuetele vastavuse hindamist juhul, kui hindamise koosolekust võtab osa vähemalt neli liiget. Lõige 4 sätestab vajalik häältejaotuse komisjoni otsuse tegemiseks. Kuivõrd kaasuse ja vestluse hindamiseks annavad kõik komisjoni liikmed hinnatavale punkte iseseisvalt ning nii kaasus kui ka vestlus loetakse iga komisjoni liikme poolt arvestatuks juhul kui hinnatavale on antud vähemalt kui 8 punkti, siis koondtulemuse määramisel lähtutakse hääletamistulemusest. Seega, kui viieliikmelise komisjoni kolm liiget on saanud hinnatav tulemuseks arvestatud, siis komisjoni häälteenamusel tehakse otsus, et hinnatava tulemus on arvestatud. 3 Lõige 5 reguleerib komisjoni koosoleku protokollimist ja otsuse vormistamist. Esimees määrab protokollija. Protokollija ei pea olema komisjoni liige. Otsus vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Eelnõu § 4 reguleerib TVK juhataja nõuetele vastavuse hindamist ja selle korraldamist. Lõige 1 sätestab, et TVK juhataja nõuetele vastavuse hindamine koosneb kahest osast – kaasuse lahendamisest ning vestlusest. Lõige 2 sätestab komisjoni õiguse määrata kaasuse lahendamise ja vestluste läbiviimise aeg ja koht. Hindamise kuupäev või kuupäevad, kellaaeg ja koht tuleb TVK juhatajatele hindamisega kutsega teatavaks teha vähemalt seitse kalendripäeva enne hindamise toimumist. Lõige 3 sätestab komisjoni kohustuse korraldada hinnatavaga vestlus esimesel võimalusel pärast seda, kui hinnatav on lahendanud kaasuse. Vestlused toimuvad iga hinnatavaga eraldi. Lõige 4 sätestab komisjoni kohustuse kontrollida hinnatava TVK juhataja nõuetele vastavust TvLS § 7 lõigetes 1 ja 5–7 sätestatud nõuetele. See tähendab, et komisjon kontrollib hinnatava vastavust haridusnõudele ja/või seda, kas hinnatav on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises, on kohtuniku, notari või kohtutäituri ametikohalt tagandatud või advokatuurist välja heidetud. Eelduslikult, kui isik on nimetatud ametisse TVK juhataja ametikohale, vastab ta eeltoodud nõuetele. Samas ei saa välistada, et ametis olev TVK juhataja paneb toime kuriteo ja jätab sellest teatamata, tema kõrghariduskraad tühistatakse või olenemata advokatuuri liikmelisuse peatamisest, heidetakse ametis olemise ajal advokatuurist välja. Eelnimetatud nõuetele mittevastavus võib ilmneda ka pärast isiku ametikohale nimetamist. Komisjoni õigus kontrollida hinnatava vastavust TvLS § 7 lõigetes 1 ja 5–7 sätestatud nõuetele ei välista eelnimetatud nõuetele mittevastavuse ilmnemist muul ajal ja sellest tulenevalt isiku ametikohalt vabastamist ATS § 95 alusel. Lõige 5 sätestab, et hinnatav, kelle puhul tuleb ilmsiks mittevastavus TvLS § 7 lõigetele 1 ja 5–7, osutub ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks ning mittevastavuse asjaolu tehakse viivitamatult teatavaks valdkonna eest vastutavale ministrile. ATS § 95 annab õiguse vabastada TVK juhataja ametist, kui selgub asjaolu, mis oleks välistanud isiku ametikohale nimetamise. Eelnõu § 5 sätestab kaasuse läbiviimise tingimused ja eesmärgi. Lõige 1 sätestab kaasuse eesmärgi. Kaasusega hinnatakse TVK juhataja vastavust TvLS § 7 lg 2 punktile 2 ehk teadmisi tööõigusest ja töövaidluse menetluse läbiviimisest. Sealhulgas kuulub hindamisele ka kaasuse lahendamise vormistamine vastavalt TvLS-is otsuse kohta sätestatud nõuetele. Nõuded otsusele on reguleeritud TvLS §-s 56. Seega peab kaasuse lahendamisel hinnatav järgima nii sisulisi kui ka vormilisi aspekte. Lõige 2 sätestab, et kaasuse teksti peab komisjon kinnitama enne hindamise alustamist. Kaasus koostatakse tööõiguse valdkonnas. Lõige 3 sätestab, et kaasuse lahenduse eest on võimalik saada kuni 10 punkti. Kaasuse hindamisel täidab iga komisjoni liige eraldi hindamislehe, kuhu märgib kaasuse lahenduse punktid. Hindamislehe vorm on määruse lisas 1. Hindamisel antakse punkte viies osas. Esmalt hinnatakse, kas lahend täidab TvLS-s sätestatud otsuse struktuurinõudeid, ehk kas lahendis ehk TVK otsuses on kõik seadusest tulenevad otsuse kohustuslikud osad. Kohustuslike osade olemasolu annab ühe punkti. Ühe kohustusliku osa puudumisel või kui otsuste struktuurne eristamine ei ole võimalik, on hindamise osa tulemuseks null punkti. Seejärel hinnatakse sissejuhatavat osa, kirjeldavat osa, põhjendust ning 4 resolutsiooni. Iga osa eest antakse eraldi punkte, lähtudes TvLS-is otsuse kohta sätestatud nõuetest ning lahendi loetavusest, arusaadavusest ning põhjendustest. Kui komisjoni liige hindab hindamislehel ühe kriteeriumi ehk ühe hindamislehe osa tulemuseks null punkti, hindab komisjoni liige kaasuse tulemuseks null punkti. TVK otsus, milles puudub vähemalt üks kohustuslik osa, ei ole TvLS-i nõuetele vastav. Kui otsuses puudub sissejuhatus, mis peab TvLS-i kohaselt endas sisaldama vaidluse andmeid (nt vaidlevate poolte andmeid või nõuet), ei ole võimalik tuvastada, kelle vahel ja millises nõudes on otsus tehtud. Kui otsuses puudub kirjeldav osa, ei ole võimalik tuvastada, kas otsus on tehtud vaidluse asjaoludele tuginedes. Kui otsuses puudub põhjendav osa, ei ole võimalik tuvastada kas otsus on tehtud õiguspäraselt. Kui otsuses puudub resolutsioon, ei ole võimalik tuvastada, millise otsuse TVK tegi ning selline dokument ei ole täidetav. Seega mistahes osa puudumisel otsusest on tegemist seaduse nõuetele oluliselt mittevastava dokumendiga, mis ei saa otsusena jõustuda ning sellist lahendit ei saa arvestada. Lõige 4 sätestab komisjoni kohustuse määrata kaasuse lahendamise tehnilise toe tagamiseks isiku, kes ei ole komisjoni liige. Tehnilise toe eesmärk on vajadusel abistada hinnatavaid kaasuse lahendamisel tekkivate tehniliste küsimustega, mis on seotud arvutite ja programmide kasutamise ning nt lahenduste salvestamisel tekkivate probleemidega. Tehnilise toe kaasamine kaasuse lahendamisel tagab hinnatavate anonüümsuse komisjoni ees. Lisaks määrab komisjon enda liikmete hulgast vähemalt ühe liikme, kes viibib kaasuse lahendamise juures, kogub märgusõnad, kontrollib, et kaasuse lahendamiseks on täidetud kõik nõuded ja hinnatavad ei kasuta abimaterjale, ning koostab vastava protokolli. Erinevalt tehnilist tuge pakkuvast isikust ei sekku kaasuse lahendamise juures viibiv komisjoni liige kaasuse lahendamisse selliselt, et talle võiks saada teatavaks hinnatava märksõna. Eelnõu § 6 sätestab kaasuse lahendamise tingimused ja korralduse. Lõige 1 sätestab, et kaasuse lahendamine ja vormistamine peab toimuma elektroonselt. Praktikas vormistatakse TVK otsuseid samuti elektroonselt. Lisaks võimaldab elektroonne lahendamine tagada hinnatavate anonüümsuse ning kaasuste objektiivse hindamise. Lõige 2 sätestab hinnatava kohustuse lahendada kaasus iseseisvalt. Lahendamisel on lubatud kasutada Riigi Teataja andmebaasi (sh Riigi Teatajast kätte saadavaid kohtulahendite kokkuvõtteid). Kõrvalise abi või muude abivahendite kasutamine ei ole lubatud. Lõige 3 sätestab tagajärjed kõrvalise abi või lubamatute abimaterjalide kasutamisel. Kui kaasuse lahendamise protokollist selgub, et lahendamise juures viibiv komisjoni liige tuvastas kõrvalise abi või lubamatute abimaterjalide kasutamise, loeb komisjon reegleid rikkunud hinnatava kaasuse mittearvestatuks ning hinnatava nõuetele mittevastavaks. Kuna kaasuse lahendamine toimub enne vestluse läbiviimist ning komisjon tuvastab reeglite rikkumise tõttu, et hinnatav ei vasta ametikohale sätestatud nõuetele, ei luba komisjon hinnatavat vestlusele. Otsus hinnatava nõuetele mittevastavuse kohta vormistatakse hindamistulemuste väljaselgitamisel. Lõige 4 reguleerib märgusõna esitamist komisjonile. Objektiivse hindamise tagamiseks valib hinnatav enda tuvastamiseks nime asemel märgusõna ja esitab selle kaasuse läbiviimise juures viibivale komisjoni liikmele suletud ümbrikus. Märgusõna peab koosnema vähemalt viiest tähest ja ühest numbrist. Lõike 5 kohaselt märgib hinnatav oma valitud märgusõna kaasuse lahendusele ning täiendavalt ka kaasuse lahenduse salvestamisel dokumendi faili nimeks. Lõige 6 sätestab, et komisjon võib ümbrikud avada ning märgusõnade läbi hinnatavad isikud tuvastada alles pärast hinnatavatega läbiviidud vestluste lõppemist ning kaasuse lahenduste hindamist, kui hakatakse välja selgitama hindamistulemusi. See tähendab, et kaasuse lahendusi hinnatakse teadmata seda, kes on konkreetse lahenduse autor. Hindamistulemuste väljaselgitamise protokollis märgitakse iga hinnatava juurde tema märgusõna. 5 Eelnõu § 7 sätestab vestluse läbiviimise tingimused ja eesmärgi. Lõige 1 sätestab, et vestlusele ei kutsuta hinnatavat, kui hinnatava kaasus loetakse mittearvestatuks põhjusel, et hinnatav kasutas kaasuse lahendamisel lubamatuid abimaterjale või kõrvalist abi. Lõige 2 sätestab, et vestluse viivad läbi kõik viis komisjoni liiget. Kui komisjoni liige ei saa jääda hinnatava suhtes erapooletuks või komisjoni liikmel on hinnatavaga huvide konflikt, mis võib tekitada kahtluse hindamise erapooletuses, teatab komisjoni liige sellest komisjonile. Komisjon määrab vastava hinnatava suhtes komisjoni liiget asendama asendusliikme. Kui ka asendusliikme puhul tekib kahtlus hindamise erapooletuses, viiakse hindamine läbi vähemalt neljaliikmelises koosseisus. Hindamisel häälte võrdse jagunemise puhul on eelnõu § 3 lõikest 4 tulenevalt otsustav komisjoni esimehe või tema asendaja hääl. Erapooletuse tagamist tuleb võimalusel silmas pidama juba komisjoni moodustamisel lähtuvalt võimalikust huvide konfliktist TVK juhatajate osas, kelle suhtes hindamist läbi viiakse. Lõige 3 reguleerib vestluse läbiviimist. TVK juhatajaga toimuval vestlusel analüüsib komisjon TVK juhataja vormistatud töövaidluse lahendeid ning seaduses kehtestatud nõuetele vastavust. Lisaks analüüsitakse ka TVK juhataja ja tema lahendite kohta esitatud kaebuseid (sh kaebuste arv, kaebuste põhjuseid ja asjakohasust, kaebuste rahuldamise osas tehtud otsuseid). TVK juhataja ja tema lahendite kohta esitatud kaebuste all mõeldakse TVK juhataja käitumise, tegevuse või menetlustoimingute peale esitatud kaebuseid, mitte TvLS § 58 alusel kohtusse pöördumist TVK otsusega mittenõustumisel. Seeläbi hinnatakse, kas hinnatav tunneb tööõigust ja töövaidluse menetluse läbiviimist. Lisaks hinnatakse vestlus kas hinnatav on kõrgete kõlbeliste omadustega ja omab ametikohale vajalike võimeid ja isiksuseomadusi. Lõige 4 täpsustab, et vestlusel analüüsitavateks lahenditeks on valim TVK juhataja varasemalt tehtud lahenditest. Valimi saamiseks jagatakse hinnatavale hindamise kutse väljasaatmisele eelnenud 24 kuu jooksul tehtud lahendid kümneks võrdseks osaks ning valimisse võetakse iga osa viimasena tehtud lahend. Ehk kui hinnataval on viimase 24 kuu jooksul tehtud nt 620 lahendid, jagatakse lahendid kronoloogilises järjestuses kümneks võrdseks osaks ning hindamisele võetakse iga osa viimane lahend. Selline valim välistab võimaluse, et TVK juhataja suudaks ette näha, millised tema koostatud lahendeid hindamisel analüüsitakse. Kuna erinevata teenistussuhte pikkusega TVK juhatajate hindamine võidakse korraldada üheaegselt, olenemata kas TVK juhatajal on viimasest hindamisest või ametikohale nimetamisest möödas 24 kuud, 28 kuud või 30 kuud, hinnatakse üheaegsel hindamisel TVK juhatajate koostatud lahendeid võrreldaval perioodil. Lõige 5 sätestab, et hinnatava või tema lahendite suhtes esitatud kaebuste hindamisel arvestatakse hindamiskutse väljasaatmisele eelnenud 24 kuu jooksul esitatud kaebuseid, et hinnata TVK juhatajate suhtes võrreldaval perioodil esitatud kaebuseid. Lõige 6 sätestab, et vestluse eest on võimalik saada kuni 10 punkti. Vestluse hindamisel täidab iga komisjoni liige eraldi hindamislehe, kuhu märgib hinnatava punktid. Hindamislehe vorm on määruse lisas 2. Hindamisel antakse punkte kahes osas. Kuni 5 punkti antakse kaebuste hindamisel, analüüsides, kui palju kaebuseid on olnud, kas need on olnud asjakohased ja tõsised, kas hinnatav on kaebustes kirjeldatud puudustest teadlik ja kas ta on oma puudused kõrvaldanud. Ülejäänud kuni 5 punkti annab komisjoni liige TVK juhataja teadmisi, võimeid, isikuomadusi, kõlbelisi omadusi ja motiveeritust vestluse käigus hinnates. Eelnõu § 8 reguleerib olukorda, kui hinnatava jätab hindamisele ilmumata. Lõige 1 sätestab, et kui hinnatav keeldub hindamisest või jätab mõjuva põhjuseta hindamisele ilmumata, loeb komisjon hinnatava ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks. 6 Lõike 2 kohaselt määrab komisjoni hinnatavale uue hindamise toimumise aja ja koha, kui hinnatav, kes hindamisele ei ilmunud, tõendab, et ei saa või ei saanud hindamisele ilmuda mõjuval põhjusel. Lõige 3 sätestab, et mõjuvaks põhjuseks on eelnõu kohaselt vääramatu jõud või haigestumine. Haigestumise tõendamiseks on vajalik komisjonile esitada arstitõend. Eelnõu § 9 sätestab hindamistulemuste väljaselgitamise. Lõige 1 sätestab, et hindamistulemuste väljaselgitamise korraldab komisjon mitte hiljem kui 14 kalendripäeva jooksul hinnatavaga vestluse läbiviimisest. Hindamistulemuste väljaselgitamise koosolek toimub viieliikmelises koosseisus, see tähendab, et erandina käesoleva määruse § 3 lõikest 3, on hindamistulemuste väljaselgitamise koosolekul komisjon otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa kõik viis liiget. Hinnatav loetakse TVK juhataja ametikohale esitatud nõuetele vastavaks, kui komisjon on mõlemad osad ehk nii kaasuse lahenduse kui ka vestluse hinnanud arvestatuks ja ei ole ilmnenud TVK juhataja mittevastavust haridusnõudele, süüdimõistmist kuriteo toimepanemises, advokatuurist väljaviskamist ega kohtuniku, notari või kohtutäituri ametikohalt tagandamist. Lõige 2 täpsustab, et kaasuse lahendust ja vestlust hinnatakse eraldiseisvate osadena. Mõlemal juhul otsustab komisjoni liige, kas tulemus on arvestatud või mittearvestatud. Komisjoni liige saab arvestatuks lugeda sellist kaasuse lahendust või vestlust, mille eest on ta hindamislehe alusel andnud vähemalt 8 hindepunkti. Seejärel teeb iga komisjoni liige lähtuvalt enda antud hindepunktidest ettepaneku lugeda kogu hindamise tulemuseks „arvestatud“ või „mittearvestatud“. Lõige 3 sätestab, et lõpliku otsuse, kas hinnatav loetakse ametikohale esitatud nõuetele vastavaks, teevad komisjoni liikmed häälteenamusega. Kui hinnatava hindamine toimub neljaliikmelises koosseisus, on häälte võrdse jagunemise korral § 3 lõike 4 alusel määravad komisjoni esimehe või tema puudumisel tema asendaja hääl. Lisaks ei võeta hindamisel arvesse komisjoni liikme hinnangut kaasusele, kui komisjoni liige või tema asendusliige ei osalenud hinnatava, kes kaasuse lahendas, vestlusel. Kaasused on tuvastatavad märgusõnadega. Kaasuse hindamisel ei ole komisjoni liikmetel võimalik tuvastada, millisele hinnatavale kaasuse lahend kuulub. Anonüümsuse ja erapooletuse tagamiseks kaasuse hindamisel, hindavad kaasuse lahendit kõik komisjoni liikmed. Alles hindamistulemuste väljaselgitamise koosolekul, kui avatakse märgusõnade ümbrikud, tuvastatakse, milline lahend hinnatavale kuulub. Lõige 4 sätestab komisjoni õiguse ja kohustuse kirjeldada hindamistulemuste otsuses hinnatava arenguvajadusi, kui hindamise käiguks tuvastatakse selliseid arenguvajadusi, mis ei välista hinnatava ametikohale sätestatud nõuetele vastavaks tunnistamist (nt osalised vajaka jäämised teadmistes, puudused analüüsioskuses või isikuomadustes või tuleb avalikuks teave hinnatava kõlblust iseloomustava käitumise kohta). Hindamistulemuste otsus kirjeldatud arenguvajadustega on sisendiks järgmise hindamise vestlusele. Lõige 5 sätestab, et komisjoni otsuse hindamistulemuste kinnitamise kohta allkirjastavad komisjoni esimees ja koosoleku protokollija. Sotsiaalministeeriumil on kohustus komisjoni otsus viie tööpäeva jooksul TVK juhatajatele teatavaks teha. Eelnõu § 10 sätestab hinnatava õiguse esitada komisjonile vaie või pöörduda halduskohtusse, kui hinnatav ei nõustu komisjoni otsusega. Haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 2 alusel esitatakse vaie komisjonile. Vaie menetletakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Eelnõu § 11 sätestab määruse jõustumise. Määrus jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele 7 Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju Määrusel võib eeldada sotsiaalset mõju ja mõju riigiasutustele. Määrus ei mõjuta regionaalarengut, elu- ega looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid ning sellega ei kaasne majanduslikku mõju. Sotsiaalne mõju Määrusel on negatiivne mõju TVK juhatajate kindlusele nende töökoha suhtes, kuna iga 24 kuu kuni kolme aasta jooksul antakse hindamise käigus hinnang nende kvalifikatsioonile lähtuvalt ametikohale esitatavatest nõuetest. Kui juhataja ei läbi hindamist või hinnatakse ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks, siis isik vabastatakse ametikohalt ning ametikoha täitmiseks viiakse läbi uus konkurss. Kuna hindamine hakkab toimuma 24 kuu kuni kolme aastase intervalliga, võib mõju sagedust pidada väikeseks. TVK juhatajaid on kokku Eestis kaheksa, seega on sihtrühm väike. Mõju ulatus on keskmine, kuna hindamise läbiviimisega kaasnevad kohanemist nõudvad muutused TVK juhatajate jaoks. Ebasoovitava mõju riskiks võib pidada seda, et hindamistega võib kaasneda sihtrühmale töökoha kaotus. Kuna mõju ulatust ja ebasoovitavate mõjude riski sihtrühma jaoks võib pidada keskmiseks, on sotsiaalne mõju TVK juhatajate jaoks kokkuvõttes oluline. Mõju riigiasutustele Määrusel on mõju Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Tööinspektsiooni personalile komisjoni töös osalemisel. Kuna hindamine hakkab toimuma iga 24 kuu kuni kolme aastase intervalliga ja hindamist viib läbi viieliikmeline komisjon võib mõju sagedust, ulatust ja sihtrühma suurust pidada väikeseks. Seda seetõttu, et komisjoni töös osalemine toimub harva, ei mõjuta olulisel määral sihtrühma liikmete tööülesandeid ega too kaasa suuri muutusi nende töös. Mõju Tööinspektsioonile kui organisatsioonile on positiivne, sest tagatakse töövaidluste lahendamise kvaliteet TVK juhatajate pädevuse hindamise läbi. Sihtrühm on väike, kuna Tööinspektsioon moodustavad väikse osa kogu avalikust sektorist. Ebasoovitavate mõjude riskiks võib pidada seda, kui hindamise tulemusel selgub TVK juhataja nõuetele mittevastavus, ning TVK juhataja ametikoha täitmisega tekib raskuseid. Samuti võib kaasneda TVK juhatajate pidev muutumine. Kokkuvõttes võib muudatuste mõju riigiasutustele pidada väheoluliseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Tööinspektsioonile, Eesti Kohtunike Ühingule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate 8 Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Ülikoolile Ühiskonnateaduste instituudile ja Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnale. EELNÕU MINISTRI MÄÄRUS nr Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord Määrus kehtestatakse töövaidluse lahendamise seaduse § 7 lõike 5 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrus reguleerib töövaidluskomisjoni juhatajate nõuetele vastavuse hindamist (edaspidi hindamine). (2) Töövaidluskomisjoni juhataja (edaspidi hinnatava) nõuetele vastavuse hindamisel hinnatakse isiku ametikohale sobivust ning tööõiguse ja töövaidluse menetluse läbiviimise tundmist. Ametikohale esitatud nõuded on sätestatud töövaidluse lahendamise seaduse § 7 lõikes 2. (3) Hindamine toimub üks kord kolme aasta jooksul, kuid mitte enne 24 kalendrikuu möödumist hinnatava viimasest hindamisest või tema ametikohale nimetamisest. § 2. Hindamiskomisjon (1) Hindamise viib läbi viieliikmeline hindamiskomisjon (edaspidi komisjon). (2) Komisjoni kuuluvad: 1) üks Sotsiaalministeeriumi ametnik; 2) üks Justiitsministeeriumi ametnik; 3) üks Tööinspektsiooni ametnik; 4) üks Kohtunike Ühingu määratud esindaja; 5) üks tööõiguse või tsiviilõiguse korraline õppejõud. (3) Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees. Komisjoni esimeheks on Sotsiaalministeeriumi ametnik. (4) Komisjoni liikme esitanud isik määrab komisjoni liikmele asendusliikme, kes täidab komisjoni liikme ülesandeid olukorras, kus komisjoni liige seda põhjendatud juhul teha ei saa. Vajadusel võib komisjoni liikme määranud isik määrata uue asendusliikme. (5) Komisjoni tehnilise teeninduse tagab Sotsiaalministeerium. § 3. Komisjoni töökord (1) Komisjon määrab oma töökorra. Komisjoni koosolekuid võib pidada elektrooniliselt. 2 (2) Kui komisjoni esimees või tema asendusliige ei saa põhjendatud juhul koosolekul osaleda, asendab teda vanim koosolekul osalev liige. (3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt neli liiget. (4) Komisjon teeb otsuseid häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on määrav komisjoni esimehe hääl, esimehe puudumisel tema asendaja hääl. (5) Komisjoni koosolekuid protokollib esimehe määratud isik. Komisjoni otsused vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. § 4. Hindamine (1) Hindamine koosneb kaasuse lahendamisest ja vestlusest. (2) Hindamise toimumise aja ja koha määrab komisjon. Komisjon teatab hindamise kuupäeva, kellaaja ja koha hinnatavale vähemalt seitse kalendripäeva enne hindamist. (3) Vestlus toimub iga hinnatavaga eraldi ja esimesel võimalusel pärast kaasuse lahendamist. (4) Enne hindamise toimumise aja ja koha määramist kontrollib komisjon hinnatava vastavust töövaidluse lahendamise seaduse § 7 lg 2 punktides 1 ja 5–7 sätestatule. (5) Hindamist ei viida läbi hinnatava suhtes, kelle puhul ilmneb käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel ametikohale esitatud nõuetele mittevastavus. Ilmnenud mittevastavusest teavitatakse viivitamatult valdkonna eest vastutavat ministrit. § 5. Kaasus (1) Kaasusega hinnatakse hinnatava teadmisi tööõigusest ja töövaidluse menetluse läbiviimisest tulenevalt töövaidluse lahendamise seaduse § 7 lg 2 punktist 2, sealhulgas lahenduse vormistuse vastavust töövaidluse lahendamise seaduses otsuse kohta sätestatud nõuetele. (2) Kaasuse teksti kinnitab komisjon enne kaasuse läbiviimist. Kaasus koostatakse tööõiguse valdkonnas. (3) Kaasuse eest annab iga komisjoni liige maksimaalselt 10 hindepunkti. Kaasuse hindamisel antakse hindepunkte käesoleva määruse lisas 1 esitatud hindamislehe alusel. Kui komisjoni liige hindab vähemalt ühe hindamislehe kriteeriumi tulemuseks 0 hindepunkti, loeb ta hinnatava kaasuse tulemuseks 0 hindepunkti. (4) Komisjon määrab ühe komisjoni mitte kuuluva isiku, kes vastutab kaasuse lahendamisel tehnilise toe eest, ning komisjoni liikmete hulgast vähemalt ühe liikme, kes viibib kaasuse lahendamise juures, kontrollib nõuete järgimist ning koostab kaasuse lahendamise läbiviimise kohta protokolli. § 6. Kaasuse lahendamine (1) Kaasuse lahendamine ja vormistamine toimub elektrooniliselt. (2) Hinnatav lahendab kaasuse iseseisvalt. Lahendamisel võib kasutada Riigi Teataja andmebaasi. 3 (3) Kui hinnatav kasutab lubamatuid abimaterjale või kõrvalist abi, loeb komisjon kaasuse mittearvestatuks ning hinnatava nõutele mittevastavaks. (4) Enne kaasuse lahendamist valib hinnatav omale märgusõna ja esitab selle komisjoni liikmele kinnises ümbrikus koos oma nimega. Märgusõna peab koosnema vähemalt viiest tähest ja ühest numbrist. (5) Hinnatav märgib enda valitud märgusõna kaasuse lahendusele ning salvestab kaasuse lahenduse, kasutades faili nimena märgusõna. (6) Komisjon avab ümbrikud pärast kaasuse lahenduse hindamist ja vestluse läbiviimist. Hindamistulemuste väljaselgitamise protokollis märgitakse hinnatava nime juurde tema märgusõna. § 7. Vestlus (1) Vestlust ei viida läbi hinnatava suhtes, kelle kaasus loetakse käesoleva seaduse § 6 lõike 3 alusel mittearvestatuks. (2) Vestluse viivad läbi kõik komisjoni liikmed. Kui komisjoni liige ei saa jääda hinnatava suhtes erapooletuks või kui võib esineda huvide konflikt, teavitab ta sellest komisjoni ning hindamisel osaleb asendusliige. Kui ka asendusliige ei saa jääda hinnatava suhtes erapooletuks või kui esineb huvide konflikt, teavitab ta sellest komisjoni ning hindamine viiakse läbi neljaliikmelises koosseisus. (3) Vestlusel analüüsitakse hinnatava vormistatud töövaidluse lahendeid ning hinnatava ja tema lahendite kohta esitatud kaebusi ning hinnatakse isiku vastavust töövaidluse lahendamise seaduse § 7 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud nõuetele. (4) Vestlusel analüüsitakse valimit hinnatava lahenditest. Valimisse võetakse hindamise kutse väljasaatmisele eelnenud viimase 24 kalendrikuu jooksul hinnatava tehtud lahendite koguarvu kümneks võrdseks osaks jaotamisel iga osa viimane lahend. (5) Vestlusel hinnatakse hindamise kutse väljasaatmisele eelnenud viimase 24 kalendrikuu jooksul hinnatava ja tema lahendite kohta esitatud kaebuseid. (6) Vestluse eest annab iga komisjoni liige maksimaalselt 10 hindepunkti. Iga hindamisel osalev komisjoni liige annab vestluse hindepunkte käesoleva määruse lisas 2 esitatud hindamislehe alusel. § 8. Hindamisele ilmumata jäämine (1) Hindamisest keeldunud või mõjuva põhjuseta ilmumata jätnud isik loetakse ametikohale kehtestatud nõuetele mittevastavaks. (2) Mõjuval põhjusel hindamisele ilmumata jäämise korral määrab komisjon uue hindamise toimumise aja ja koha. (3) Mõjuvaks põhjuseks on vääramatu jõud või haigestumine, kui selle tõendamiseks esitatakse arstitõend. § 9. Hindamistulemuste väljaselgitamine (1) Komisjon selgitab välja hinnatava hindamistulemused koosolekul viieliikmelises koosseisus 14 kalendripäeva jooksul vestluse läbiviimisest. Hinnatav loetakse ametikohale vastavaks, kui kaasuse lahendus ja vestlus loetakse arvestatuks ja ei ole ilmnenud 4 mittevastavust töövaidluse lahendamise seaduse § 7 lg 2 punktides 1 ja 5–7 sätestatud nõuetele. (2) Komisjoni liige hindab kaasuse lahendust ja vestlust eraldi. Kaasuse lahendus ja vestlus hinnatakse arvestatuks või mittearvestatuks. Komisjoni liige loeb hindamise arvestatuks, kui on hinnatava kaasuse lahendusele andnud vähemalt 8 hindepunkti ja vestlusele vähemalt 8 hindepunkti. (3) Komisjon teeb otsuse hinnatava ametikohale esitatud nõuetele vastavuse kohta käesoleva määruse § 3 lõike 4 alusel. Hindamisel ei arvestata selle komisjoni liikme hinnangut kaasusele, kes ise või kelle asendusliige ei osalenud kaasuse lahendanud hinnatava vestlusel. (4) Kui komisjon tuvastab hinnatava võimetes, isikuomadustes, kõlbelistes omadustes või teadmistes tööõigusest ja töövaidluse menetluse läbiviimisest arenguvajadusi, mis ei too kaasa ametikohale esitatud nõuetele mittevastavust, kirjeldab komisjon arenguvajadusi hinnatava hindamistulemuste otsuses. (5) Komisjoni esimees ja koosoleku protokollija allkirjastavad otsuse hindamistulemuste kinnitamise kohta. Sotsiaalministeerium teeb hinnatavale hindamistulemused teatavaks viie tööpäeva jooksul komisjoni otsusest arvates. § 10. Hindamistulemuste vaidlustamine Hindamiskomisjoni otsusega mittenõustumisel on hinnataval õigus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras esitada vaie hindamiskomisjonile või kaebus halduskohtusse. § 11. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018. a. (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Ossinovski (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Lisa 1 Kaasuse hindamisleht Lisa 2 Vestluse hindamisleht Ministeeriumid Meie 12.12.2017 nr 1.2-2/139-1 Eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruse „Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord“ eelnõu. Palume tagasisidet viie tööpäeva jooksul. Eelnõul on puutumus Justiitsministeeriumi, Eesti Kohtunike Ühingu ja adresseeritud ülikoolidega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Ossinovski Tervise- ja tööminister Lisa: Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord_SK Kaasuse hindamisleht Vestluse hindamiselt Sama: Tööinspektsioon Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Kohtunike Ühing Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituut Monika Koks 6269 199 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/17-1459 - Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.12.2017 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad8b3d10-f193-4640-8b25-3deabf255e9e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad8b3d10-f193-4640-8b25-3deabf255e9e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel